Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

1

EELNÕU

23.01.2025

Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Postiseaduse muutmine

Postiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas

käändes;

2) paragrahvi 1 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõna „isikusamasuse“ sõnaga „saaja“;

5) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 3 asendatakse sõnad „eelnevalt määratud garantiisumma“

sõnadega „postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitise“;

6) paragrahvi 4 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 4 lõiked 81 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(81) Partiisaadetisena edastatakse:

1) kirisaadetis liht- ja tähtsaadetisena, mille saatja annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle

edastamiseks vähemalt 100 saajale;

2) postipakk tähtsaadetisena, mille saatja annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle

edastamiseks vähemalt 25 saajale.

(9) Kullerpostisaadetisena edastatakse vähemalt neljale käesoleva lõike punktides 1–7

sätestatud tingimusele vastav kirisaadetis või postipakk:

1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu saaja tuvastamist

võimaldava tunnuse alusel;

2) mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;

3) mille saatjal on võimalus igal ajal saada teavet saadetise asukoha kohta selle teekonnal,

sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamine;

4) mis kogutakse saatja elu- või asukohast;

5) mille puhul garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine;

6) mille kohta saadetakse postisaadetise saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil;

7) mis edastatakse vastavalt individuaalsele kokkuleppele ja kasutaja erinõuetele.“;

8) paragrahvi 4 lõiget 11 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) adresseerimata saadetiste edastamine.“;

9) paragrahvi 4 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Täht- ja väärtsaadetise“ sõnaga

„Tähtsaadetise“;

2

10) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „liht-, täht- ja väärtsaadetisena“

tekstiosaga „liht- ja tähtsaadetisena“;

11) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „täht- ja väärtsaadetisena“ sõnaga

„tähtsaadetisena“;

12) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Universaalse postiteenuse hulka kuuluvad järgmised lisateenused:

1) kirisaadetise ja postipaki kindlustamine;

2) kirisaadetise ja postipaki jälgimine.“;

13) paragrahvi 6 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui avalik konkurss ebaõnnestub, paneb Konkurentsiamet universaalse postiteenuse

osutamise kohustuse kuni viieks aastaks riigi osalusega äriühingule, kes osutab paki- ja

postiteenuseid.“;

14) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Juurdepääsupunkt ei pea olema püsiva asukohaga.“;

16) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses:

„(61) Liikuv juurdepääsupunkt on kindla ajagraafiku alusel liikuv vahend.

(62) Automatiseeritud juurdepääsupunkt on postiteenuse osutamist võimaldav püsiva

asukohaga automatiseeritud vahend.

(63) Tellitav juurdepääsupunkt on vahend, millega osutatakse universaalset postiteenust

postiteenuse kasutaja elu- või asukohas.“;

17) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Nõuded postkasti ja selle paigutamise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

18) paragrahvi 8 lõiked 3, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 9 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Postmargile trükitakse sõna „Eesti“ ja margi nimiväärtus, mis on väljendatud araabia numbri,

tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava tunnuse abil ning mis vastab Eesti Vabariigis käibel

olevale rahaühikule.“;

3

20) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 10 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) universaalse postiteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused).“;

24) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:

1) tegevuse alustamise kuupäev;

2) juurdepääsupunktide arv;

3) muud tingimused, mis tulenevad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis

sätestatud õigustest või kohustustest.“;

26) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandustegevusteade esitatakse järgmiste postiteenuste osutamise korral:

1) kullerpost;

2) otsepost;

3) perioodilise väljaande edastamine;

4) käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemine;

5) kirisaadetise edastamine liht- ja tähtsaadetisena;

6) postipaki edastamine liht- ja tähtsaadetisena;

7) muu postiteenus.“;

28) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemise majandustegevusteates esitatakse

lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:

1) majandustegevusest loobumise korral teavitus tegutsemise lõpetamise kohta;

2) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse prognoositavad kaubamahud ning lähte- ja sihtriigid;

3) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad;

4) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste vedajad;

5) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest vastutavate isikute

andmed.“;

29) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Eksterritoriaalne postivahetuskeskus ja selle asutamisele esitatavad nõuded

(1) Eksterritoriaalne postivahetuskeskus on Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kohaselt

teise riigi universaalse postiteenuse osutaja poolt väljaspool asukohariiki ärilisel eesmärgil

4

asutatud ja juhitud ettevõte, mille eesmärgiks on postiteenusega seotud äritegevus väljaspool

asukohariigi territooriumi.

(2) Teise riigi universaalse postiteenuse osutajale kuuluva eksterritoriaalse postivahetuskeskuse

asutamine on lubatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse omaniku asukohariik võimaldab vastastikku

eksterritoriaalse postivahetuskeskuse asutamist ja tegutsemist oma riigi territooriumil;

2) saadetiste kättetoimetamiseks on sõlmitud Eesti Vabariigis universaalse postiteenuse

osutajaga koostööleping, milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste edastamise ja tagastamise

kulude katmine.“;

30) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Postiteenuse osutamine peab vastama käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud

õigusaktis, postiteenuse osutamiseks sõlmitud lepingus ja universaalse postiteenuse osutamise

korral tegevusloas sätestatud nõuetele.“;

31) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei vabasta saatjalt postisaadetise edastamiseks

vastu võtnud postiteenuse osutajat kohustusest tagada käesolevas seaduses, selle alusel

kehtestatud õigusaktides, postiteenuse osutamise lepingus ja universaalse postiteenuse

osutamise korral tegevusloas sätestatud nõuete täitmisest.“;

32) paragrahvis 24 asendatakse sõnad „teise postiteenuse osutaja“ sõnadega „tegevusloaga

postiteenuse osutaja“ vastavas käändes;

33) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 27 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 27. Tegevusloaga postiteenuse osutaja tüüptingimused“;

35) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 alusel

kehtestatud erandid“ sõnadega „käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud erandid“;

36) paragrahvi 28 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 lõike 7 alusel“

sõnadega „käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud“;

37) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „postkontoris, väljastatud isiklikult“ sõnaga

„juurdepääsupunkti“;

38) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus:

1) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada tema postiaadressi puudumise, selle

ebatäpsuse, loetamatuse või muu sellesarnase põhjuse tõttu;

2) postisaadetise saaja ei tule postiteenuse osutaja määratud aja jooksul postisaadetisele

juurdepääsupunkti järele või keeldub postisaadetist vastu võtmast;

3) postisaadetise eest ei ole tasutud või on tasutud postiteenuse osutaja kehtestatud

tasumäärast vähem ja saaja keeldub puuduvat osa tasumast;

4) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada postkasti puudumise, postkastile ligipääsu

5

puudumise või käesoleva seaduse § 8 lõike 11 alusel postkasti kohta kehtestatud nõuete

järgimata jätmise tõttu.“;

39) paragrahvi 31 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „müümise“ tekstiosaga „, annetamise“;

40) paragrahvi 31 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „müüakse“ sõnadega „või

annetatakse“;

41) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „täht- ja väärtsaadetis“ sõnaga „tähtsaadetis“;

42) paragrahvi 32 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „täht- ja väärtsaadetise“ sõnaga

„tähtsaadetise“;

43) paragrahvi 36 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Universaalse postiteenuse osutajal on oma postivõrgu vahendusel üle Eesti:

1) kohustus maksta välja pensionid ja toetused;

2) õigus osutada rahasiirdeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuste osutamise korral lähtutakse

võlaõigusseaduses maksekäsundile sätestatud nõuetest ning lõike 1 punkti 1 puhul riikliku

pensionikindlustuse seaduses riikliku pensioni maksmisele sätestatud nõuetest.“;

44) paragrahvi 36¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Universaalse postiteenuse osutajal on kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle

Eesti perioodilisi väljaandeid ning menetlusdokumente.“;

45) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Perioodiliste väljaannete ning menetlusdokumentide edastamise täpsemad tingimused ja

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

46) paragrahvi 36¹ lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Universaalse postiteenuse kvaliteedi nõuded, erandid ja nende kontrollimise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

48) paragrahvi 37 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks;

49) seadust täiendatakse §-ga 391–393 järgmises sõnastuses:

„§ 391. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu

(1) Universaalse postiteenuse osutaja kehtestab universaalse postiteenuse põhjendatud tasu

käesoleva seaduse § 5 lõigetes 2 ja 21 nimetatud teenustele kooskõlas käesoleva seaduse ja selle

alusel kehtestatud õigusaktidega.

(2) Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kehtestamisel tuleb järjepidevalt tagada:

1) vajalike muutuv-ja tegevuskulude katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

6

3) kvaliteedinõuete täitmine;

4) põhjendatud tulukus.

(3) Universaalse postiteenuse osutaja teavitab avalikkust põhjendatud tasu suurusest oma

veebilehel ja postkontorites vähemalt 30 päeva enne tasu jõustumist.

§ 39². Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu arvestamise alused

(1) Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu peab põhinema universaalse postiteenuse

kuludel, olema sama kogu riigi territooriumil, kõigile kasutajatele kättesaadav ning läbipaistev

ja mittediskrimineeriv.

(2) Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma

kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud

kohustuste täitmist.

(3) Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmisest:

1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus alampalga muutusega;

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud.

(4) Põhjendatud tasu sisse ei arvata järgmisi kulusid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlust, kingitust ja annetust;

3) universaalse postiteenuse osutamisega mitte seotud kulu;

4) finantskulu;

5) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ja viivised ning muud rahalised kohustused,

mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;

6) erisoodustuse kulu;

7) tulumaksukulu.

(5) Universaalse postiteenuse osutaja peab oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja

kulude arvestust universaalse postiteenuse ja enda muu tegevuse kohta. Universaalse

postiteenuse ja muu tegevuse kulude ja tulude eristamise põhimõtted määratleb universaalse

postiteenuse osutaja oma raamatupidamise sise-eeskirjas. Kulude ja tulude eristamise

põhimõtted peavad olema objektiivselt põhjendatud.

(6) Universaalse postiteenuse osutajal on kohustus tõendada põhjendatud tasu vastavust

käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(7) Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu arvutamise täpsemad alused kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Kui Konkurentsiamet tuvastab, et universaalse postiteenuse osutaja tasu ei vasta kulupõhise

hinna nõuetele on Konkurentsiametil õigus teha ettekirjutus tasu muutmiseks.

§ 393. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kooskõlastamine

(1) Universaalse postiteenuse osutaja esitab põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmise taotluse

kooskõlastamiseks Konkurentsiametile koos tasu suuruse põhjenduste ja arvutustega vastavalt

käesoleva seaduse § 392 lõike 7 alusel kehtestatud määrusele.

7

(2) Konkurentsiamet kooskõlastab universaalse postiteenuse põhjendatud tasu või jätab selle

põhjendatult kooskõlastamata 30 päeva jooksul alates taotluse saamist. Eriti keeruka või

töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada kooskõlastamise

tähtaega 60 päevani. Tähtaja pikendamisest teavitatakse taotluse esitajat hiljemalt 30 päeva

jooksul alates taotluse esitamisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajad peatuvad ajaks, kuni universaalse

postiteenuse osutaja esitab Konkurentsiametile vajaliku teabe taotluse kohta otsuse tegemiseks.

§ 394. Universaalse postiteenusele põhjendatud tasu ajutise hinna kehtestamine

(1) Konkurentsiamet võib kehtestada ajutise põhjendatud tasu, kui universaalse postiteenuse

osutaja osutab teenust hinnaga, mis ei vasta käesoleva seaduse §-des 391–393 sätestatud

põhimõtetele ning on jätnud täitmata § 392 lõike 8 kohase Konkurentsiameti ettekirjutuse.

(2) Konkurentsiameti kehtestatud ajutine hind kehtib kuni Konkurentsiamet on kooskõlastanud

universaalse postiteenuse osutaja poolt esitatud põhjendatud tasu muutmise taotluse.

(3) Ajutise põhjendatud tasu kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-des

391–393 sätestatust. Konkurentsiamet võib ajutise põhjendatud tasu kehtestamisel kasutada ka

andmeid, mis on talle kättesaadavad varem läbiviidud menetlustest või on avalikult

kättesaadavad.”;

50) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

51) seaduse 4. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud universaalse postiteenuse

kvaliteedinõuded, erandid ja nende kontrollimise korra.“;

53) paragrahvi 43 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvis 44 asendatakse number „640“ numbriga „9600“;

55) paragrahvi 47 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

56) seadust täiendatakse §-ga 531–532 järgmises sõnastuses:

„§ 531. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasule üleminek

„(1) Käesoleva seaduse § 393 lõikes 1 nimetatud taotluse põhjendatud tasu kooskõlastamiseks

esitatakse Konkurentsiametile esmakordselt 30 päeva jooksul alates § 392 lõike 7 alusel

kehtestatud määruse jõustumisest.

(2) Konkurentsiamet võib kehtestada seaduse § 394 kohase ajutise hinna ka ilma

Konkurentsiameti poolset ettekirjutust koostamata juhul, kui universaalse postiteenuse osutaja

on jätnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks põhjendatud tasu taotluse esitamata

või Konkurentsiamet jätab nimetatud taotluse kooskõlastamata.

(3) Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel 2026–2030 tasu, mis on suurem kui 20 protsenti

eelmise aasta tasust.

8

§ 532. Universaalse postiteenuse rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine

(1) Käesoleva seaduse § 411 nimetatud taotlus universaalse postiteenuse osutamise kohustuse

täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks esitatakse viimast korda

hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks.

(2) Käesoleva seaduse § 414 nimetatud universaalse postiteenuse makse tasutakse viimast korda

hiljemalt 2026. aasta 25. jaanuariks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal

kehtinud õigusnormide alusel ja korras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotlus hüvitatakse maksimaalselt käesoleva

seaduse § 414 nimetatud universaalse postiteenuse makse ulatuses.

(5) Tasutud universaalse postiteenuse maksed, mida ei kasutata universaalse postiteenuse

osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks

tagastatakse postiteenuse osutajale, kes tasus universaalse postiteenuse makset

rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal, proportsionaalselt nimetatud

kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksete osakaalu alusel.“;

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 2615 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Konkurentsiseaduse muutmine

Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 531 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) universaalse postiteenuse osutaja.“;

2) paragrahvi 531 lõike 8 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 53² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 53¹ lõikes 5 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja

järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti temale antud haldusaktis märgitud müügitulust.“;

4) paragrahvi 533 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. juulil, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2

ja 3 nimetatud sätted.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 13 ja 19–27 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2026. aasta 1.

jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 50, 52 ja 54 jõustuvad 2026. aasta 1.juulil.

9

Riigikogu esimees

Tallinn, „…..“ „………………“ 2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ „……………“ 2025. a

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4- 1/58

Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS

vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 15

tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1 Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

2. Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalte teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri

3. Rakendusaktide kavand.

Lisaadressaadid:

AS Eesti Post

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Meediaettevõtete Liit

Konkurentsiamet

Maksu- ja Tolliamet

Nova Post Estonia OÜ

Sotsiaalkindlustusamet

Taavi Kurvits

[email protected]

Seletuskirja lisa 1

Rakendusaktide kavandid

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuni 2006. a

määruse nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse

postiteenusena edastamisele esitatavad

nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse Postiseaduse § 4 lõike 13 alusel.

1) määruse pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tähtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“;

2) määruse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „täht- ja väärtsaadetise“ sõnaga

„tähtsaadetise“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5 ning paragrahvi 4 lõigetes 2-4 asendatakse sõna

„väärtsaadetise“ tekstiosaga „kindlustatud tähtsaadetise“;

4) paragrahvi 6 lõikes 2 eemaldatakse tekstiosa „ , ja väärtsaadetis“;

5) paragrahvi 6 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 6 lõige 9 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt:

„Vigastatud pakendiga või kaaluvahega tähtsaadetis avatakse saaja nõudmisel saadetise

kättetoimetamisel. Avamine ja võimalik saadetise sisu puudujääk fikseeritakse universaalse

postiteenuse osutaja poolt kehtestatud korras.;

7) paragrahvi 8 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustatud tähtsaadetise kaotsimineku korral tuleb saatjale hüvitada selle avaldatud väärtus

ja teenuse osutamise eest makstud tasu, välja arvatud kindlustustasu. Kindlustustasu on

saadetise vastuvõtmisel saatja poolt postisaadetise edastamise eest makstava tasu osa.

KAVAND

xx.01.2025

Kindlustustasu maksmisel on saatjal õigus nõuda postiteenuse osutajalt postisaadetise

kahjustamise või kaotsimineku korral hüvitist avaldatud väärtuse ulatuses.“;

8) paragrahvi 8 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustatud tähtsaadetise kahjustamise korral tuleb saatjale hüvitada tekitatud kahju, kuid

mitte rohkem, kui avaldatud väärtuse ulatuses.“;

9) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. märtsi 2009.

a määruse nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise

tingimused universaalse postiteenuse osutaja

määramiseks“ muutmine

Määrus kehtestatakse Postiseaduse § 6 lõike 5 alusel.

1) määruse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas

käändes;

2) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

KAVAND

xx.01.2025

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a

määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse

osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja

nende paiknemisele“ muutmine

Määrus kehtestatakse Postiseaduse § 7 lõike 7 alusel.

1) paragrahv 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

KAVAND

xx.01.2025

MINISTRI MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. märtsi 2009. a

määruse nr 20 „Universaalse postiteenuse osutaja tulu-

ja kuluarvestusele esitatavad nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse Postiseaduse § 40 lõike 6 alusel.

1) määruse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas

käändes;

KAVAND

xx.01.2025

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Nõuded universaalse postiteenuse osutamise kohta

Määrus kehtestatakse Postiseaduse § 8 lõike 1¹, 36¹ lõike 1¹ ja § 37 lõike 1¹ alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded:

1) postkastidele ja nende paigutamisele;

2) universaalse postiteenuse kvaliteedile ja kontrollile;

3) universaalse postiteenuse osutajale.

§ 2. Nõuded postkastidele ja nende paigutamisele

(1) Postkastile märgitakse korteri või maja number või talu nimi. Juriidilise isiku postkastile

märgitakse lisaks juriidilise isiku nimi.

(2) Linnas, alevis ja alevikus paigaldatakse postkast eramu või ridaelamu esist piirava aia külge

või kortermaja esimese korruse eesruumi. Kui eramul või ridaelamul puudub aed, paigutatakse

postkast tänavapoolse välisukse lähedusse valgustatud kohta.

(3) Külas paigutatakse postkast selle omaniku ja universaalse postiteenuse osutaja vahelise

kokkuleppe kohaselt isiku elu- või asukohast mõistlikul kaugusel asuvasse ja

transpordivahendiga aastaringselt ligipääsetavasse kohta.

§ 3. Nõuded postiteenuse kvaliteedile

(1) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus kehtestada püsivaid erandeid postisaadetiste

kogumise ja kättetoimetamise sagedusest:

1) rahvuspüha ja riigipüha ajal;

KAVAND

xx.01.2025

2) saare puhul, millega puudub regulaarne praami-, laeva- või lennuühendus, mis võimaldab

postisaadetise kättetoimetamist ettenähtud sagedusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul tuleb postisaadetisi koguda ja kätte

toimetada vähemalt sagedusega, mis vastab praami-, laeva- või lennuliikluse sagedusele.

Erandid ei kehti postisaadetise korral, mille saatja ja saaja asuvad sama saare territooriumil ning

saarel on vähemalt üks postkontor.

(3) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mis on riigisisese

postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või

postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada mitte

hiljem kui üleandmise päevale järgneval kolmandal tööpäeval.

(4) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus pakkuda kokkuleppel postiteenuse kasutajaga

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust erinevat postisaadetise kättetoimetamise aega.

(5) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mille kättetoimetamise

aeg on kokkuleppel postiteenuse kasutajaga pikem kui saadetise üleandmise päevale järgnev

tööpäev ja mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle

antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, tuleb saajale

kätte toimetada mitte hiljem kui üleandmise päevale järgneval viiendal tööpäeval.

(6) Kui kirisaadetis antakse üle hiljem kui ettenähtud hiliseim kirjakasti tühjendusaeg, loetakse

üleandmise päevaks järgmine päev, millal toimub kirisaadetiste kogumine.

§ 4. Perioodilise väljaande ja menetlusdokumendi edastamine

(1) Universaalse postiteenuse osutaja tagab perioodilise väljaande saajale kättetoimetamise

viiel päeval nädalas üks kord päevas.

(2) Universaalse postiteenuse osutaja peab kohtu- või haldusmenetluses kättetoimetamisele

kuuluvaid saadetisi edastama sõltumata nende kaalust.

1

23.01.2025

Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi

eelnõu) peamiseks sihiks on kaasajastada Eesti postiturgu puudutavat regulatsiooni, lähtudes

põhimõttest, et jätkusuutliku universaalse postiteenuse osutamiseks peavad olema parimal viisil

kaitstud nii kasutaja kui ka universaalse postiteenuse osutaja huvid. Seonduvalt postiseaduses

(edaspidi seadus) tehtavate muudatustega muudetakse ka riigilõivuseadust ja

konkurentsiseadust.

Võrreldes kehtiva postiseadusega näeb eelnõu ette järgmisi olulisi muudatusi:

1) kaasajastatakse universaalse postiteenuse ja universaalse postiteenuse osutaja postivõrgule

kehtestatud nõudeid;

2) universaalset postiteenust hakatakse osutama põhjendatud hinna alusel;

3) kontrolli universaalse postiteenuse tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet;

4) postiseaduses loobutakse universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täimisega seotud

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioonist;

5) kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Seaduse eelnõu välja töötamisega alustas töörühm, kuhu kuulusid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Konkurentsiameti ning ASi Eesti Post

esindajad. Samuti osalesid eelnõu väljatöötamise protsessis universaalse postiteenuse osutaja

esindajad ning Konkurentsiameti spetsialistid. Alates 01.07.2023 on postside valdkond

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ka REM) vastutusvaldkonnas, kes jätkas

tööd seaduse eelnõuga.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM)

regionaalarengu osakonna nõunik Taavi Kurvits (tel: 625 6526, e-post: [email protected]).

Eelnõule on teinud juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Elis-Ketter Müürsepp (tel: 5304 5154, e-post: elis-

[email protected]) ning keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni

Kohal (tel: 5698 3427, e-post: [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõuga muudetakse postiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 58.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

2

2009. aastal avati postiturg konkurentsile eesmärgiga tagada kvaliteetne postiteenuse

osutamine, postiteenuse kasutajate kaitse ning universaalse postiteenuse (edaspidi ka UPT)

osutamise jätkamine konkurentsitingimustes. Seoses elektrooniliste teenuste arenguga on aga

tänane postiturg muutunud väga kiiresti ning traditsioonilistele postiteenustele pakuvad üha

rohkem konkurentsi atraktiivsed telefoni, interneti ning muud elektroonse keskkonna kaudu

osutatavad ja hõlpsasti kättesaadavad ning taskukohased teenused. See on kaasa toonud UPT

hulka kuuluva lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste mahu olulise vähenemise nii Eestis kui

ka paljudes teistes riikides. Samal ajal, kui nõudlus enamike postiteenuste järele on kahanenud,

on nõudlus pakiteenuste järele kasvanud.

Seetõttu vajab 15 aastat sisuliselt muutumatuna püsinud postituru regulatsioon ajakohastamist,

kasutades võimalikult paindlikku lähenemist ning arvestades uusi tehnoloogilisi lahendusi.

Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgid on eelkõige järgmised:

1) tagada postiteenuse kasutajatele kättesaadav ja mugav teenus ning tõsta postiteenuse

kasutajate rahulolu postiteenusega;

2) tõhustada kontrolli UPT tasude üle ja tagada teenuse jätkusuutlikkus;

3) vähendada halduskoormust ja kaotada konkurentsi pärssiv UPT rahastamise

regulatsioon;

4) sätestada tingimused eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiseks vastastikuse

põhimõtte alusel.

Eelnõu väljatöötamiskavatsus

Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1, eelnes postiseaduse muutmise

seaduse eelnõule väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsus oli valitsuse eelnõude

infosüsteemis1 arvamuse esitamiseks perioodil 25.03.2022–25.04.2022.

Kaasatavad nõustusid, et väljatöötamiskavatsuses välja toodud murekohad vajavad lahendusi

ja muudatusi õigusaktide tasandil ning postiseadus vajab kaasajastamist ja kehtiv regulatsioon

ülevaatamist, mistõttu on väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud eesmärgid asjakohased. Rõhutati,

et on oluline, et postiseaduse § 36 lg 1 kohaselt jääks UPT osutajale kohustus tagada pensionite

ja toetuste väljamaksmine.

UPT osutaja kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja toetuste

väljamaksmine jääb kehtima (vt ka seletuskirja § 1 punkti 42 selgitust).

Samuti toodi arvamustes välja, et postiseaduse ja sellekohase praktika reformimisel

pakiautomaatide laiema kasutuselevõtu suunas tuleb jälgida, et ei tekiks vastuolu

haldusmenetluse seaduse §-s 26 (kättetoimetamine postiga) ja maksukorralduse seaduse §-s 531

(kättetoimetamine posti teel) sätestatud normidega.

Käesoleva eelnõuga laiendatakse postivõrgu juurdepääsupunktide ringi, lisades sinna loetellu

juurdepääsupunktidena automatiseeritud juurdepääsupunkti (ehk pakiautomaadi), liikuva

juurdepääsupunkti ja tellitava juurdepääsupunkti, et muuta paindlikumaks UPT osutaja

võimalused kättesaadavuse tagamiseks. UPT osutamine (mille hulka kuulub nii liht- kui ka

tähtsaadetise kättetoimetamine) jääb kehtima samadel tingimustel vastavalt õigusaktides

esitatud tingimustele.

Lisaks toodi kooskõlastusringis välja, et ei toetata lahendust, mille kohaselt vähendatakse

perioodiliste väljaannete kohustuslike kandepäevade arvu. Oluline on säilitada maapiirkonnas

1 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#ikWSrv7k

3

perioodilise väljaande edastamise dotatsioon ning selle hinna allutamine Konkurentsiameti

järelevalvele võib olla põhjendatud.

Seisukohaga tutvunud ning kohtunud ka kahepoolselt ettepaneku esitajaga leiame, et

perioodiliste väljaande edastamise hinna allutamine Konkurentsiameti järelevalvele ei ole

tänasel hetkel mõistlik. Perioodiliste väljaannete edastamine on sarnaselt teiste postiteenustega

(nt kullerpost) vabaturu teenus. Samas jätkab riik perioodiliste väljaannete edastamise

toetamisega maapiirkonnas.

Mis puudutab seisukohta, et perioodiliste väljaannete kohustuslike kandepäevade vähendamine

mõjutaks turgu negatiivselt (nt juhul kui UPT osutaja jätab ära mingi kandepäeva turu

dünaamikat arvestamata), siis nõustume, et sama tagajärg on võimalik saavutada kokkuleppe

teel, kui turuosalised loobuvad ühest kandepäevast vabatahtlikult. Arvestades langevaid

turumahte, on täiendavatest kandepäevadest (nt kus on kõige vähem tellimusi) vabatahtlik

loobumine kirjastajate poolt tulevikus tõenäoline. Käesolev eelnõu viiakse kooskõlla hetkel

turul toimuvaga, kus juba on toimunud kandepäevade arvu vähenemine (5 kandepäeva).

Samuti rõhutati, et postiteenuse kasutajate ootustele vastav tänapäevane postiteenus on väga

oluline teenus ning UPT kättesaadavus tuleb tagada ja säilitada nii palju kui võimalik ka

postkontori ja kirjakasti vormis. Kindlasti tuleb tagada teenuse kättesaadavus kõikide seda

võimaldavate paindlike tehnoloogiliste lahenduste teel.

REM võtab eelnõu väljatöötamisel arvesse regionaalarengu üldisi eesmärke, et tagada inimeste

põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti piirkonnas. UPT on ka edaspidi kättesaadav kogu Eesti

Vabariigi territooriumil. Samuti jäävad kehtima UPT osutaja kohustused nagu pensionide ja

toetuste välja maksmine, perioodiliste väljaannete ning menetlusdokumentide edastamine.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu § 1 punkt 1

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt asendatakse postiseaduses läbivalt sõnad „taskukohane tasu“

sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes.

Kehtiva postiseaduse § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt on UPT postiteenuste (riigisiseste ja

rahvusvaheliste kirisaadetiste edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2

kilogrammi ning postipaki edastamine täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi)

järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil.

Nõue osutada UPT teenuseid taskukohase tasu eest tuleneb postidirektiivi2 artiklist 12, mille

järgi peavad UPT tasud olema taskukohased kõikidele kasutajatele nende geograafilisest

asukohast olenemata. Postidirektiiv seejuures taskukohaste tasude mõistet laiemalt ei ava, kuid

01.01.2009 jõustunud postiseaduse seletuskirja kohaselt tähendab taskukohane tasu fikseeritud

tasu, millest rohkem universaalse postiteenuse osutaja universaalse postiteenuse kasutajalt võtta

ei või. Taskukohase tasu eesmärk on postiteenuse kasutajale mõistliku hinnataseme säilitamine

üldistes huvides osutatava teenuse kasutamise eest. Taskukohase tasuna võib käsitada ka UPT

teenuse kulupõhist hinda (mis samuti tuleneb postidirektiivi artiklist 12) tingimusel, et see on

oma hinnatasemelt teenuse kasutajatele jätkuvalt kättesaadav. UPT teenuse kulupõhine hind

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse

postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega (ELT L 52, 27.02.2008, lk 3–20).

4

toob kaasa olukorra, kus UPT teenuse osutamise kulud on kaetud. See tagab UPT hulka

kuuluvate postiteenuste õiglasema ja läbipaistvama hinnastamise.

ASi Eesti Post kulude analüüsi põhjal on selgunud, et UPT riigisisese ja rahvusvahelise

kirisaadetise lihtsaadetisena edastamise teenuse müügihind (taskukohane tasu) jääb oluliselt

alla teenuse omahinnale. Selline olukord mõjutab negatiivselt UPT kvaliteeti pikaajalises

perspektiivis ning teenuse osutamise efektiivsust. Samuti seab see ohtu ettevõtte suutlikkuse

investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja alternatiivsetesse UPT osutamise kanalitesse. Lisaks

põhjustab omahinnast madalam müügihind ASi Eesti Post jaoks väikse lõppmakse summa.

Lõppmaksena mõistetakse postiseaduse tähenduses postisaadetise edastamiseks vastuvõtnud

välisriigi postiteenuse osutaja poolt postisaadetise Eesti territooriumil kättetoimetamise eest

UPT osutajale makstavat tasu või UPT osutaja poolt vastuvõtvale postiteenuse osutajale

makstavat tasu postisaadetise kättetoimetamise eest sihtriigis. Kuna lõppmaksed arvutatakse

riigisiseste tariifide põhjal, siis kunstlikult madalal hoitud tasude korral kujunevad ka ASile

Eesti Post ette nähtud lõppmaksed kunstlikult madalaks. See tähendab, et AS Eesti Post ei saa

välisriikide postiadministratsioonidelt rahvusvaheliste kirisaadetiste Eestis kättetoimetamise

eest õiglast tasu.

Postituru paremaks toimimiseks ja sellel turul moonutuste vältimiseks peab UPT teenust

osutama põhjendatud hinnaga, mis tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja

tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. On ka oluline märkida, et lisaks

monopoolsetele tunnustele vastavale UPT osutamisele (postiseaduse § 6 kohaselt määratakse

üks universaalse postiteenuse osutaja, kellele kehtivad eritingimused nii kohustuste kui õiguste

osas), pakutakse ka teisi monopoolseid avalikke teenuseid (nt elekter, gaas, vesi, kaugküte)

kulupõhise hinnaga. Samuti sisaldavad nende teenuste hinnad mõistlikku kasumit.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse postiseaduses taskukohase tasu regulatsioon kehtetuks ning

edaspidi lähtutakse UPT osutamisel teenuse põhjendatud hinnakujundusest, mis on samuti

kooskõlas postidirektiiviga. UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse

osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. See säte

sätestatakse üleminekuajaga ning see jõustub hiljem, et anda aega UPT osutajale taotluse

esitamiseks, Konkurentsiametile põhjendatud tasu kooskõlastamiseks ning kehtestatud

põhjendatud tasu jõustamiseks (täpsem põhjendus seletuskirja § 4 punkti 2 selgituses).

Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi

kadumise. Mõju UPT kasutajatele, kellest enamiku moodustavad eraisikud, on suhteliselt väike.

Keskmine aastane kulu UPT kogumisse kuuluvatele teenustele on marginaalne, võrreldes nt

elektrivarustusele, veevarustusele või soojusenergiale tehtavate kulutustega. 2022. aastal

saadeti iga Eesti elaniku kohta keskmiselt 1,4 UPT saadetist aastas. Ühe UPT riigisisese

saadetise edastamise keskmine hind oli 1,3 eurot, mis tähendab, et ühe elaniku kohta kulutati

UPT saadetiste edastamiseks 2022. aastal keskmiselt alla viie euro, mis on taskukohane. Võttes

arvesse asjaolu, et teatud määral kasutavad UPT-d ka juriidilised isikud, olid reaalsed eraisikute

keskmised kulutused UPT kogumisse kuuluvatele teenustele 2022. aastal alla kümne euro.

Lisaks on tegemist hääbuva teenusega. Kui 2019. aastal edastati kokku 12,5 mln UPT saadetist,

siis 2023. aastal kõigest 4,2 mln saadetist. Võrreldes eelmise aastaga on mahtude langus olnud

16,9% ning viimaste aastate keskmine aastane langus on 23%.

Eelnõu § 1 punkt 2

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 1 lõige 6. Nimetatud sättega

kaotatakse erisus seaduse 3. peatüki kohaldamisele. Senini kehtis seaduse 3. peatükk ainult

tegevusloaga hõlmatud postiteenustele, mis oli vajalik eelkõige seaduse 4. peatüki 2. jaos

nimetatud universaalse postiteenuse rahastamise jaoks.

5

2008. aastal, mil postiseadus sai oma tänase ülesehituse, põhjendati seda seletuskirjas

järgnevalt: „Tegevusloaga määratud postiteenuse osutamine mõjutab universaalse postiteenuse

osutamist ning arvestades universaalse postiteenusega kaasnevate ebamõistlikult koormavate

kulude võimalikku hüvitamist, on oluline nimetatud teenuse mõningane reguleerimine

(osutamise piirkond, tasud jne).“.

Arvestades, et käesoleva eelnõuga muudetakse universaalse postiteenuse rahastamist (vt eelnõu

punkt 48), ei ole tulevikus põhjendatud tegevusloa regulatsiooni säilitamine väljaspool

universaalset postiteenust. Muudatuste järgselt kehtib seaduse 3. peatükk kõigile

postiteenustele, luues väljaspool UPT-d võrdsed tingimused postiteenuste osutamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 3

Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 4 lõige 5 punkt 3, kus on

nimetatud väärtsaadetise edastamine ühe eraldiseisva postiteenuse liigina. Muudatuse kohaselt

eemaldatakse postiteenuste loetelust väärtsaadetise edastamine eraldi teenuse liigina. Eelnõu

§ 1 punktis 6 on antud täpsem sisu väärtsaadetise kohta.

Eelnõu § 1 punkt 4

Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt muudetakse postiseaduse § 4 lõike 7 punkti 1 selliselt, et punktis

olev sõna „isikusamasus“ asendatakse sõnaga „saaja“. Muudatus on tingitud praktikast, kus

saadetakse saadetisi ka viisidel, mis ei võimalda tuvastada isikusamasust, kuid võimaldavad

tuvastada saaja (nt turvauksed, PIN koodid jms).

Eelnõu § 1 punkt 5

Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse postiseaduse § 4 lõike 7 punkti 3 selliselt, et punktis

olevad sõnad „eelnevalt määratud garantiisumma“ asendatakse sõnadega „postiteenuse

osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitise“. Muudatusega täpsustatakse hüvitise maksmise

tingimusi tähtsaadetise kaotsimineku või kahjustumise korral. Uue sõnastuse kohaselt maksab

postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja tüüptingimustes ettenähtud hüvitise. Praktikas

on hüvitise maksmise tingimused sätestatud postiteenuse osutamise tüüptingimustes, seega on

tegemist pigem tehnilist laadi muudatusega.

Eelnõu § 1 punkt 6

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 4 lõige 8. Muudatus on

seotud eelnõu § 1 punktis 3 tehtud muudatusega. Eesmärk on eemaldada postiseadusest

väärtsaadetis eraldi teenuse liigina. Ka Ülemaailmse Postiliidu aktide käsitluses on

väärtustamine ehk kindlustamine (inglise keeles insurance) lisateenusena välja toodud ja soov

on seda edaspidi käsitleda tähtsaadetise lisateenusena. UPT lisateenusena on kindlustamine

välja toodud postiseaduse eelnõu § 1 punktis 12.

Kehtiva postiseaduse regulatsiooni praktiline probleem seisneb selles, et postiseaduses sisalduv

postiteenuste käsitlus (liht-, täht- ja väärtsaadetised) ei vasta postiorganisatsioonide

rahvusvaheliste võrgustike (Prime3, Interconnect4) poolt kasutatavale teenusestandardile.

Enamik Eestisse saabuvast mahust liigub just nimetatud võrgustike kaudu. Enim kasutatav

teenus on selline, kus saadetis on jälgitav (track and trace), kuid seda ei väljastata allkirja vastu

ehk tegemist on niinimetatud jälgitava lihtkirjaga. Praktikas tekitab paralleelsete, kuid samas

erinevate (st ühelt poolt seadusest tulenevate ja teisalt käibes kasutatavate) postiteenuse

3 https://www.prime-posts.com/ 4 https://www.ipc.be/

6

käsitluste kasutamine ebaselgust ja jäikust teenuste arendamisel turu tegelikele nõetele

vastavaks.

Seega on kehtiv käsitlus aegunud ja takistuseks postiteenuste disainimisel. Teenuse disaini

mõttes on tarbija vaates lihtsam ja arusaadavam defineerida teenust tulevikus

kombinatsioonidena ehk põhiteenus pluss erinevad lisateenused. See võib tähendada, et tähitud

kirja puhul koosneb teenus põhiteenusest ehk kanne pluss track and trace lisateenus, pluss

allkirja vastu väljastamise lisateenus. Kindlustamise teenuse võimalus on jätkuvalt olemas, aga

teisel moel ja mitte eraldi saadetisena.

Eelnõu § 1 punkt 7

Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse postiseaduse § 4 lõikeid 81 ja 9. Postiseaduse § 4 lg 81

muudatuse eesmärk on parandada postiseaduse sõnastust, et partiisaadetis ei oleks omaette

postiteenus, vaid liht- ja tähtsaadetisena edastamise teenuse üks osa. Samuti on loetelust

eemaldatud väärtsaadetiste edastamine partiisaadetisena.

Postiseaduse § 4 lõike 9 muudatuse kohaselt täpsustatakse kullerpostisaadetise definitsiooni,

kuna kehtivas seaduses on see liiga üldine ning raske on eristada logistika- ja

transporditeenuseid. Kullerpostisaadetiseks loetakse kirisaadetist või postipakki, mille

edastamise tingimused vastavad vähemalt neljale tingimusele seitsmest, mis on loetletud selles

lõikes.

Kullerpostisaadetise edastamise tingimuste mõte on määratleda seda teenusena, mis lisaks

suuremale kiirusele on ka usaldusväärne esemete kogumisel, jaotamisel ja kohaletoimetamisel.

Tingimuste kohaselt peavad kullerpostisaadetise edastamisel olema täidetud vähemalt neli

tingimust järgnevatest:

1) väljastamine saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu saaja tuvastamist

võimaldava tunnuse abil;

2) edastamine kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil;

3) saatjal on võimalus saada informatsiooni saadetise asukoha kohta ja vajaduse korral

korraldada ümber selle edastamist;

4) kogumine saatja elu- või asukohast;

5) garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine;

6) saadetakse saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil;

7) edastatakse vastavalt individuaalsele kokkuleppele ja kasutaja erinõuetele.

Eelnõu § 1 punkt 8

Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt täiendatakse loetelu adresseerimata saadetiste edastamisega.

Adresseerimata saadetiste alla kuuluvad saadetised, mille peal ei ole postiaadressi ega muud

saajale omastatavat identifitseerimistunnust. Muudatus on tingitud vajadusest luua õigusselgus,

et adresseerimata saadetised ei kuulu otseposti alla.

Eelnõu § 1 punkt 9

Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse postiseaduse § 4 lg 13 sätestatud volitusnormi teksti

seoses väärtsaadetise eemaldamisega postiseadusest eraldi teenuse liigina. Uus volitusnorm

tekst võimaldab kehtestada tähtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad

nõuded. Määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 1.

Eelnõu § 1 punkt 10 ja 11

Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt muudetakse postiseaduse § 5 lõike 2 punkti 1 ja 2, millega

jäetakse punktist välja väärtsaadetise mõiste (vt ka eelnõu § 1 punkt 6 selgitust).

7

Eelnõu § 1 punkt 12

Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse postiseaduse § 5 lõikega 21. Täienduse kohaselt

lisatakse juurde loetelu postiteenuse hulka kuuluvatest lisateenustest. Muudatuse kohaselt

reguleeritakse seaduses edaspidi eraldi universaalse postiteenuse liigid ning lisateenused, mille

pakkumine on kohustuslik ja mida kasutaja saab juurde tellida. Seega jääb kirisaadetise ja

postipaki kindlustamine UPT hulka kohustusliku lisateenusena. Tähtsaadetise kindlustamise

lisateenuse korral avaldab saatja postiteenuse osutajale saadetise väärtuse ja saadetise

kaotsimineku või kahjustumise korral hüvitab postiteenuse osutaja saatjale tema avaldatud

saadetise väärtuse. Samuti on lisateenuseks saadetise jälgimise teenus.

Eelnõu § 1 punkt 13

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse seaduse § 6 lõike 2 sõnastust, mis kindlustab universaalse

postiteenuse osutamise ka nendes olukordades, kus ükski postiteenuse osutaja ei osale

Konkurentsiameti korraldatud avalikul konkursil või kui konkurss ebaõnnestub. Kehtiv

sõnastus paneb sellisel juhul UPT osutamise kohustuse postiteenuse osutajale, kellel avaliku

konkursi korraldamise ajal oli universaalse postiteenuse osutamise tegevusluba. Samas ei

reguleeri kehtiv seadus olukorda, kui avaliku konkurssi korraldamise ajaks on olemasoleva

UPT osutaja tegevusluba lõpetatud või kui UPT osutaja ei ole suuteline edaspidi UPT teenust

osutama.

Kuigi senini on UPT avalikel konkurssidel osalenud ainult Eesti Post, siis käesoleva seaduse

muudatuse tulemusena, mil UPT rahastamine liigub kulupõhiseks, ei saa välistada, et tulevikus

võib tekkida ka teistel postiteenuse osutajatel huvi nimetatud konkursil osaleda. Seega võib

tekkida teoreetiline olukord, kus avaliku konkursi võidab näiteks eraomandis postiteenuse

osutaja, kes aga mingil põhjusel sellele järgneval avaliku konkurssi korraldamise hetkel ei ole

enam suuteline või võimeline UPT teenust osutama (nt on pankrotis).

Muudatuse tulemusena luuakse õigusselgus, andes selge sätte, et olukorras, kus

Konkurentsiameti korraldatud avalik konkurss ebaõnnestub, pannakse UPT osutamise kohustus

kuni viieks aastaks riigi osalusega äriühingule, kes osutab paki- ja postiteenuseid.

Eelnõu § 1 punkt 14

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 61. Paragrahvis on sätestatud

taskukohast tasu puudutav regulatsioon, mis tunnistatakse kehtetuks seoses üleminekuga

põhjendatud tasu regulatsioonile (vt eelnõu § 1 punkti 1 selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 15

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse postiseaduse § 7 lõiget 4 teise lausega, mille järgi ei pea

juurdepääsupunkt olema püsiva asukohaga. Muudatus on kooskõlas eesmärgi ja vajadusega

mitte siduda UPT kättesaadavust ainult postkontori ja kirjakastiga, vaid tagada teenuse

kättesaadavus ja kvaliteet kõikide seda võimaldavate paindlike tehnoloogiliste lahenduste teel

(nt tellitav juurdepääsupunkt, automatiseeritud juurdepääsupunkt, liikuv juurdepääsupunkt).

Eelnõu § 1 punkt 16

Eelnõu § 1 punktis 16 täiendatakse postiseaduse § 7 lõigetega 61–63. Muudatuse kohaselt

kõrvaldatakse ebakõla majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67

„Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende

paiknemisele“5 (edaspidi postivõrgu määrus) ja postiseaduse vahel juurdepääsupunktide

määratlemisel. Nimelt kehtestatakse definitsioonid edaspidi postivõrgu määruse asemel

5https://www.riigiteataja.ee/akt/121012022014?dbNotReadOnly=true&RIIGITEATAJA_AADRESS=https%3A

%2F%2Fwww.riigiteataja.ee&RIIGITEATAJA_AADRESS_HALDUS=https%3A%2F%2Fwww.riigiteataja.ee

8

postiseaduses, sest postiseaduse struktuuri ja õigusaktide hierarhia kohaselt on nii õigem. Nii

tagatakse olukord, et postiseaduses on defineeritud kõik juurdepääsupunktide liigid, mida

kasutatakse UPT osutamiseks. Postivõrgu määruses sätestatakse nõuded juurdepääsupunktidele

ja nende paiknemisele.

Postiseaduse § 7 lõike 61 järgi on liikuv juurdepääsupunkt kindla ajagraafiku alusel liikuv

vahend (nt buss).

Postiseaduse § 7 lõikes 62 sätestatakse automatiseeritud juurdepääsupunkti ehk pakiautomaadi

mõiste, milleks on püsiva asukohaga vahend postisaadetise saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale

väljastamiseks. Pakiautomaadi mõiste sätestamine seaduses loob võimaluse mõnede UPT

teenuste osutamiseks ka pakiautomaatide vahendusel.

E-kaubanduse jätkuva arengu ja postipakkide arvu kasvu tõttu on viimastel aastatel lisandunud

võimalus kasutada UPT osutamiseks pakiautomaatide võrgustikku, mistõttu on juba hetkel

võimalik pakiautomaatide vahendusel osutada liht- ja tähtsaadetiste edastamise teenust.

Pakisaadetiste arv kasvab ja seega on kasvanud ka pakiautomaatide kasutamine.

Postiseaduse § 7 lõikes 63 sätestatakse, et tellitav juurdepääsupunkt on UPT osutamise vahend

postiteenuse kasutaja elu- või asukohas. Postivõrgu määruse § 2 lõige 6 kohaselt lähimast

UPT-d osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit elavale või asuvale

postiteenuse kasutajale tuleb tagada soovitud UPT kasutamise võimalus lisatasuta tellitava

juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel.

Eelnõu § 1 punktid 17 ja 18

Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 8 lõiked 3 ja 5–6, mis sätestavad

postkastile ja selle paigutamisele esitatavad nõuded. Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt lisatakse

juurde volitusnorm, millega sätestatakse nõuded valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Nimetatud muudatus ei muuda postkastile kohalduvaid nõudeid, kuid annab tuleviku jaoks

piisava paindlikkuse, et valdkonna eest vastutav minister saab reageerida kiiremini, kui peaks

tekkima vajadus postkastile kohalduvate nõuete muutmiseks või täiendamiseks. Seejuures

viiakse määrusesse nõuded, mis sätestavad, mis tuleb postkastile märkida ning kuhu tuleb

postkast paigutada linnas, alevis ja alevikus ning külas. Põhjendatud on volitada sellise teema

otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel on tegemist liiga detailse regulatsiooniga.

Eelnõu § 1 punkt 19

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse postiseaduse § 9 lõike 2 teist lauset. Selles lauses

sätestatakse, kuidas märgitakse postmargi väärtus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt trükitakse

postmargile sõna „Eesti“ ja margi nimiväärtus araabia numbritega. Muudatuse kohaselt

lisatakse võimalus trükkida väärtus postmargile tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava

tunnuse abil, mis vastab Eesti Vabariigis käibel olevale rahaühikule. Nn klassimarkide süsteemi

kasutavad paljud riigid, kasutades tähti ja/või numbreid nimiväärtuse väljendamiseks:

• Soome – 1 kl ja 2 kl;

• Norra – A ja B, VERDEN (maailm), INNLAND (sisemaa), EUROPA (Euroopa);

• Rootsi – BREV, JULPOST, EKONOMI BREV;

• Suurbritannia – 1st ja 2nd, WORLDWIDE UP TO 20 GRAMS, EUROPE UP TO 20

GRAMS.

Sellisel moel nimiväärtuse märkimine lihtsustab oluliselt tariifide muutumisel postmarkide

kasutamist ja kaob vajadus täiendavalt postmarke juurde lisada. Täiendava margi lisamine

saadetisele on ASi Eesti Post jaoks lisakulu, sest ühe margi asemel kulub neid sama saadetise

9

edastamiseks mitu. Kasutajate jaoks paraneb markide kasutusmugavus ning pikeneb

postmarkide kasutamise aeg.

Eelnõu § 1 punkt 20

Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt eemaldatakse tegevusloa nõue kirisaadetise edastamisel nii liht-,

täht-, väärt- kui ka partiisaadetisena ning postipaki edastamisel nii liht-, täht-, väärt- kui ka

partiisaadetisena. Tegevusloa nõue jääb jätkuvalt kehtima universaalse postiteenuse korral

(seaduse § 10 lg 1 p 1). Muudatus on kooskõlas postidirektiivi artikliga 9. Nimetatud artikli

kohaselt võib liikmesriik universaalteenuse kohaldamisalast välja jäävate teenuste korral võtta

kasutusele üldload määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine. Üldloaks sobib ka

registreerimine. Sellisel juhul ei ole vaja enne teenuse osutamisega alustamist

Konkurentsiameti otsust, vaid piisab teavitamisest. Seega piisab edaspidi sellest, kui

postiteenuse osutajad väljaspool UPT-d esitavad majandustegevusteate postiseaduse §-s 21

nimetatud juhtudel ja korras (eelnõu § 1 punkt 27). Praktikas on lisaks Eesti Postile, kes on

UPT osutaja, väljastatud postiteenuse tegevusluba täiendavalt ainult ühele postiteenuse

osutajale, seega puudutab muudatus ainult kahte postiteenuse osutajat. Kehtiva seaduse

kohaselt oli teatamiskohustus olemas juba kullerposti, otseposti, perioodiliste väljaannete

edastamiseks ja muudeks postiteenusteks.

Muudatus on seotud ka taskukohaselt tasult üleminekuga põhjendatud tasule. Arvestades, et

kulupõhise hinna rakendamisel ei ole enam rahastamiskohustus (seaduse § 413) vajalik, kaob

ka vajadus eristada väljaspool UPT-d olevaid postiteenuseid tegevusloa ja teatamiskohustuse

osas.

Eelnõu § 1 punktid 21, 22, 24 ja 26

Eelnõu § 1 punktidega 21, 22, 24 ja 26 tunnistatakse kehtetuks tegevusloa nõuded, mis on

seotud tegevusloa geograafiliste erisustega. UPT korral väljastatakse tegevusluba kogu Eesti

territooriumile (seaduse § 14 lg 4) ning universaalsel postiteenuse osutajal on kohustus osutada

ka rahvusvahelisi postiteenuseid (seaduse § 35 lg 1), seega ei ole edaspidi võimalik taotleda

tegevusluba geograafiliste erisustega ning nimetatud sätete säilitamiseks puudub vajadus.

Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 10 lg 4, mis sätestas postiteenused, mis ei vaja

tegevusluba. Tegemist oli dubleeriva sättega, sest seaduse § 21 lõikes 1 on sätestatud

postiteenused, mis kuuluvad teatamiskohustuse alla. Muudatuse järgselt jääb tegevusloa

regulatsioon kehtima ainult universaalsele postiteenusele ning ülejäänud postiteenustele

kohaldub teatamiskohustus (vt eelnõu § 1 punkt 27).

Eelnõu § 1 punkt 23

Eelnõu § 1 punktiga 23 täpsustatakse, et tegevusloa taotluses esitatakse lisaks

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele ka universaalse

postiteenuse osutamise tüüptingimused. Nimetatud muudatus on seotud eelnevate punktidega,

mille kohaselt jääb tegevusloa kohustus edaspidi alles ainult UPT korral.

Eelnõu § 1 punkt 25

Eelnõu § 1 punkt 25 kohaselt muudetakse loetelu kõrvaltingimustest, mis lisatakse

tegevusloale. Võrreldes varasemaga on kõrvaltingimustest eemaldatud võimalus välja tuua

geograafiline piirkond, kus tegevusloa omaja osutab ise teenust, ja vajaduse korral geograafiline

piirkond, kus tema nimel osutab teenust teine postiteenuse osutaja. Lisaks ei pea enam

tegevusloas välja tooma juurdepääsupunktide asukoha andmeid ja postkontorite minimaalseid

lahtiolekuaegu. Muudatus on seotud tegevusloa regulatsiooni kohustuse eemaldamisega

postiteenustelt väljaspool UPT-d.

10

Tegevusloale jääb jätkuvalt kohustus lisada kõrvaltingimuseks juurdepääsupunktide arv.

Muudatus võimaldab universaalse postiteenuse osutajal vajadusel hõlpsamalt ümber

struktureerida juurdepääspunktide asukohti ning lahtiolekuaegu vastavalt olukorrale ja

nõudlusele ning selleks ei pea algatama tegevusloa menetlust, mis on nii ajaliselt kui rahaliselt

koormav UPT osutajale. Samuti väheneb ka Konkurentsiameti töökoormus, kes ei pea iga

väiksema muudatuse tõttu tegevusloa muudatust menetlema. Jätkuvalt jäävad kehtima

universaalsele postiteenuse juurdepääsupunktile kohalduvad nõuded, tagamaks teenuse

kättesaadavus igal pool Eestis. Nimetatud nõuded on kehtestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruses nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse

osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“. Seega peab UPT

osutaja juurdepääsu punkti paigutamisel arvestama mh postiteenuse kasutajate elu- ja asukohti,

ühistranspordiliinide kulgemist, kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuid. Lisaks tuleb uue

juurdepääsupunkti loomisel või olemasoleva juurdepääsupunkti asukoha muutmisel arvestada

inimeste erivajadustega ja võimaldada neile ligipääs juurdepääsupunktile. Täiendavalt tuleb

lähimast universaalset postiteenust osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit

elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tagada soovitud universaalse postiteenuse

kasutamise võimalus lisatasuta tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel.

Eelnõu § 1 punkt 27

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse loetelu postiteenustest, mille osutamise korral peab esitama

majandustegevusteate. Loetellu lisatakse eksterritoriaalsete postivahetuskeskusena (inglise

keeles Extraterritorial Office of Exchange, edaspidi ETOE) tegutsemine (vt eelnõu § 1 punkt

29) ning kirisaadetiste ja postipaki edastamine nii liht- kui ka tähtsaadetisena. Viimased olid

eelnevalt tegevusloaga hõlmatud tegevused, kuid eelnõus tehtavate muudatuse järgselt piisab

ka nende puhul majandustegevusteate esitamisest. Pikem põhjendus muudatustest on antud

eelnõu § 1 punkti 20 juures.

Eelnõu § 1 punkt 28

Eelnõu § 1 punktiga 28 täpsustatakse täiendavad andmed, mida peab esitama eksterritoriaalse

postivahetuskeskusena (ETOE) tegutsemise korral majandustegevusteates. Lähtuvalt

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lg 1 p 8 tuleb nimetatud loetelu andmetest,

mida soovitakse täiendavalt majandustegevusteates esitada, sätestada seaduses. Täiendavad

andmed on olulised saamaks ülevaade, kes ja millises ulatuses plaanib tegutseda Eestis

ETOE-na.

Eelnõu § 1 punkt 29

Eelnõu § 1 punkti 29 kohaselt täiendatakse postiseaduse 2. peatükki §-ga 211. Postiseadust

täiendatakse ETOE definitsiooniga. ETOE on Ülemaailmse postikonventsiooni artikkel 136

kohaselt eksterritoriaalne vahetusasutus, mis on UPT osutaja poolt ärilistel eesmärkidel

asutatud ja juhitud ettevõtja vastutusel olev ettevõte nende enda omast erinevas liikmesriigis

või territooriumil, mille eesmärk on suunata äritegevust väljaspool nende riigi territooriumi

asuvatele turgudele. Praktikas annab ETOE punktina tegutsemine ligipääsu kõikidele sihtriigi

postiasutustele võimaldatavatele lahendustele ning seeläbi võimaldab postivahetust korraldada

oluliselt hõlpsamalt võrreldes olukorraga, kus üles tuleks ehitada enda logistikavõrgustik.

ETOE-d puudutav ei ole seni riigisiseste õigusaktidega reguleeritud. Seega ei ole sätestatud ka

ETOE-de suhtes kohalduvaid erinõudeid või -reegleid. ETOE-de populaarsuse kasv ja Eesti

postiturul toimuv näitab seda, et on vajadus reguleerida riigisiseselt, mis on ETOE ja mis

tingimustel võib ta tegutseda Eesti territooriumil.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/228122017004

11

Teiste riikide ETOE-de ülevaade on toodud siin: https://www.upu.int/en/Members-

Centre/Policies-Regulation/Extra-Territorial-Offices-of-Exchange-(ETOEs).

Eelnõu § 211 lõikes 2 sätestatakse, mis tingimustel on teise riigi ETOE loomine ja tegutsemine

Eestis lubatud: kui ETOE omaniku asukohariik võimaldab samuti ETOE asutamist oma riigi

territooriumil ja kui saadetiste kättetoimetamiseks on sõlmitud UPT osutajaga koostööleping,

milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste edastamise ja tagastamise kulude katmine.

Eelnõu § 1 punkt 30 ja 31

Eelnõu § 1 punktidega 30 ja 31 muudetakse postiteenuse osutamist ja töövõttu käsitlevaid

sätteid selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et universaalse postiteenuse korral kehtivad ka

tegevusloas sätestatud nõuded.

Eelnõu § 1 punktid 32 ja 34 Eelnõu § 1 punktidega 32 ja 34 muudetakse seaduse § 24 ja § 27 sõnastust selliselt, et need

nõuded kohalduvad ainult tegevusloaga postiteenuse osutajale. Seoses tegevusloa regulatsiooni

leevendamisega on oluline nende sätete alt välja jätta kõik nö vabaturul tegutsevad

postiteenused. Vastasel korral oleks tegemist üle reguleerimisega ning see läheks vastuollu

planeeritud muudatustega. Ka kehtiva seaduse alusel on see kohustus vaid tegevusloaga

postiteenuse osutajatel.

Eelnõu § 1 punkt 33

Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 26. Muudatuse eesmärgiks on tagada

vaba konkurentsi toimimine postiteenuste turul ning kaotada ettevõtete suhtes kehtivad

põhjendamatud ja sõnastuselt ebaselged piirangud. Senini kehtis seaduse § 26 kõigile

postiteenustele, mille osutamiseks nõuti tegevusluba, sh sellistele teenustele, mille osas toimib

sisuline konkurents sarnaste teenuste näol vabaturul. Näiteks on varasemalt tegevusluba

nõudvale lihtpaki edastamise teenusele toimivaks alternatiiviks pakiautomaaditeenused ja

kullerteenused, mis osutavad lihtpaki edastamise teenusele konkurentsisurvet.

Kaotades väljaspool UPT-d tegevusloa regulatsiooni puudub ka vajadus kehtestada

postiteenuste tasudele eriregulatsioon, kuivõrd toimiva konkurentsiga turgudel on parim

regulaator turg. Liht- ja tähtsaadetise osas toimib konkurents nii pakiautomaaditeenuste kui

kullerpostiteenustega.

Universaalteenusena osutatava postiteenuse puhul on teenuse kättesaadavus (sh ka

tasukohasus) igal juhul täiendavalt tagatud universaalteenuste hinna regulatsiooni alusel, mida

nõuab ka postidirektiivi artikkel 12.

Eelnõu § 1 punkt 35 ja 36

Eelnõu § 1 punktidega 35 ja 36 muudetakse postiteenuse kvaliteedinõuete viitamise asukohta.

Kehtiva sõnastuse kohaselt viidati postiseaduse §-le 37. Edaspidi on postiteenuse

kvaliteedinõuded reguleeritud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Põhjendatud on volitada sellise teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel on tegemist

liiga detailse regulatsiooniga. Muudatuse põhjendusi on pikemalt selgitatud eelnõu § 1 punkti

47 ja 48 juures.

Eelnõu § 1 punkt 37

Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse postiseaduse § 29 lõiget 1 selliselt, et punktis olevad sõnad

„postkontoris, väljastatud isiklikult“ asendatakse sõnaga „juurdepääsupunkti“.

12

Uue sõnastuse kohaselt loetakse postisaadetis kätte toimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle

antud juurdepääsupunkti või postkasti kaudu. Muudatus on vajalik, sest saajaga kokkuleppel

võib väljastamine toimuda erinevate juurdepääsupunktide kaudu (nt pakiautomaadis) ning

ühtlustamiseks on vajalik, et oleks üheselt aru saada, et ka siis on saadetis kätte toimetatud.

Eelnõu § 1 punkt 38

Eelnõu § 1 punkt 38 on seotud eelnevate muudatusega, kus sätestatakse ühelt poolt

kvaliteedinõuete reguleerimine valdkonna eest vastutava ministri määruses ning teisalt

asendatakse sõna „postkontor“ sõnaga „juurdepääsupunkt“. Seega laiendatakse postisaadetise

kättetoimetamise võimatuse olukordi ka teiste juurdepääsupunktide (nt pakiautomaadid) kaudu

kättetoimetamisele. Muudatuse on vajalik olukorraks, kus saajaga kokkuleppel on küll kokku

lepitud väljastamine muus juurdepääspunktis kui postkontor, kuid saadetise saaja ei tule

postisaadetisele määratud ajaks järele.

Eelnõu § 1 punktid 39 ja 40

Eelnõu § 1 punktidega 39 ja 40 sätestatakse postisaadetise esemelise sisu annetamise võimalus

seaduse § 31 vaates. Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse postiseaduse § 31 lõiget 4 pärast sõna

„müümise“ tekstiosaga „,annetamise“. Ja eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse postiseaduse §

31 lõike 5 teist lauset pärast sõna „müüakse“ sõnadega „või annetatakse“.

Postiseaduse § 31 sätted lubavad postisaadetist, mida on hoitud kuus kuud, kas hävitada või

müüa. Müük on tihtipeale kulukas ja aeganõudev protsess, sest see hõlmab endast saadetise

avamist, selle väärtuse määramist, oksjoni korraldamist, küsimustele vastamist ja müügi lõpule

viimist ehk ostjale kätteandmist. AS Eesti Post on uurinud võimalust selliseid esemeid

annetada, mille järgi oleks puudust kannatavatel isikutel vajadus, kuid postiseadus ei võimalda

otse annetamist ning annetamine oleks postiseaduse rikkumine. Annetamine oleks tihti mõistlik

nii ASile Eesti Post ja oluliseks abiks annetuse saajale. Praktikas tähendab see, et annetamiseks

sobivatelt esemetelt eemaldatakse kõik saatja ja saaja isikuandmed ning need saadetakse

keskustesse, mis tegelevad esemete jagamisega abivajajatele.

Eelnõu § 1 punktid 41 ja 42

Eelnõu § 1 punktide 41 ja 42 kohaselt tehakse muudatused postiseaduse § 32 lõigetes 2 ja 3.

Muudatusega eemaldatakse mõlemast sättest väärtsaadetis eraldi teenuse liigina (vt selgitus § 1

punkt 6).

Eelnõu § 1 punkt 43

Eelnõu § 1 punkti 43 kohaselt muudetakse postiseaduse § 36 lõiked 1 ja 2. Postiseaduse § 36

lõikes 1 tehtud muudatuse tulemusena tunnistatakse kehtetuks UPT osutaja kohustus osutada

oma postivõrgu vahendusel üle Eesti rahasiirdeid ja muudetakse see UPT osutaja õiguseks. See

annab UPT osutajale vajaliku paindlikkuse.

Kehtima jääb UPT osutaja kohustus maksta oma postivõrgu vahendusel välja pensionid ja

toetused üle Eesti. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 lõike 1 kohaselt on võimalik

Eestis makstud riikliku pensioni saada ka posti teel. Pensionite kojukande teenust pakub

käesoleval hetkel AS Hansab koostöös turvaettevõttega Viking Security. Teenuse tagamise eest

vastutab Sotsiaalkindlustusamet7.

7 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/pensionide-toetuste-ja-

huvitiste-valjamaksmine

13

Postiseaduse § 36 lõikes 2 tehtud muudatuse tulemusena ühtlustatakse sõnastus lõikega 1. Kuna

eelnõus toodud uue lõike 1 sõnastuses ei kasutata enam sõna „finantsteenused“, siis ei ole

edaspidi ka lõikes 2 vajadust seda sõna kasutada.

Rahasiirde teenuste osutamine on seotud sularaha käitlemisega ja sellele rakenduvad erinõuded,

mille täitmisega seotud kulu UPT osutaja jaoks oli 2020. aastal ligikaudu 400 000 eurot. Lisaks

tuleb täita üha karmistuvaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, mis samuti

tõstavad UPT osutaja kulusid ja halduskoormust. Selliste kulude kandmine ei ole põhjendatud,

kui osutatavate teenuste maht on väike ning teenust pakuvad turul ka muud teenusepakkujad,

kes on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Rahasiire on rahakaardi teenus (raha sissemaks

UPT osutaja võrgus ja sularaha väljamaks UPT osutaja võrgus). All on toodud tehingute arv ja

selle muutus viimaste aastate jooksul:

Tehingute arv 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Rahakaart 6618 4921 3875 3091 2441 2199 1933 1167

Rahakaardi teenust kasutavad enamuses ärikliendid (ca 60%), 40% moodustavad erakliendid.

Kuivõrd rahasiirde teenust selle laias tähenduses pakuvad turul ka muud teenuse osutajad,

puudub vajadus kehtestada UPT osutajale universaalne kohustus pakkuda kõiki rahasiirdena

käsitletavaid teenuseid.

Eelnõu § 1 punktid 44–46

Eelnõu § 1 punktidega 44–46 muudetakse UPT osutaja kohustuslike tegevusi reguleerivaid

sätteid. Sätetes ei tehta sisulisi muudatusi. Jätkuvalt on UPT osutajal kohustus oma postivõrgu

vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid ning menetlusdokumente. Muudatusega

antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega nõuded perioodilise

väljaande ja menetlusdokumendi edastamise osas. Ministri määruse kavand on välja toodud

seletuskirja lisas 1.

Eelnõu § 1 punktid 47 ja 48

Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse seaduse § 37. Seadust täiendatakse § 37 lõikega 1¹, millega

lisatakse juurde alus, mille kohaselt universaalse postiteenuse kvaliteedile esitatavad nõuded,

erandid ja nende kontrollimise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Nimetatud määruses kehtestatakse edaspidi seaduse § 37 lõigetes 3-8 sätestatud

nõuded, sh ka see, mis aegadel peab UPT osutaja tagama postisaadetise kogumise ja saajale

kättetoimetamise. Muudatus on vajalik tagamaks paindlikkus UPT kättetoimetamisel olukorras,

kus vähenenud mahtude taustal on teenuse osutamine muutunud kallimaks.

Seadusesse jääb kehtima kohustus tagada postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamine

kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti

territooriumi ulatuses (seaduse § 37 lõige 1). Nimetatud nõue tuleneb otse postidirektiivist, kuid

mitmed riigid on seda tõlgendanud paindlikumalt. Direktiiv ei sätesta üheselt, et igasse

konkreetsesse piirkonda peab kohale toimetama postisaadetise viiel päeval nädalas. See annab

UPT osutajale paindlikkuse oma kanderingide efektiivsemaks muutmiseks vastavalt tegelikule

nõudlusele. Seega on oluline, et ka siseriiklik regulatsioon oleks võimalikult paindlik. Tõstes

kvaliteedinõuded seadusest määrusesse ning ajakohastades kehtivad nõuded on võimalik tagada

teenuse jätkusuutlikkus ning taskukohasus. Ka mitmed lähiriigid (Taani, Rootsi, Läti, Leedu)

on UPT kvaliteedinõuded rakendanud seadusest madalamal tasandil. Ekspressteenus (kohale

toimetamine järgmiseks päevaks) on kättesaadav üle Eestiliselt läbi kullerposti.

14

Punktiga 48 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 37 lõiked 3–8. Nimetatud sätted kehtestatakse

ministri määruses.

Eelnõu § 1 punkt 49

Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse postiseadust §-ga 391–394, mis sätestab UPT põhjendatud

tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud tasu kooskõlastamise ning ajutise hinna

kehtestamise alused. UPT põhjendatud tasu asendab senist taskukohast tasu. Peamise

muudatusena peab põhjendatud tasu olema kulupõhine, kattes ära teenuse osutamiseks

vajalikud kulud ning sisaldades mõistliku kasumit.

Postiseaduse § 391–394 lisamise eesmärk on anda Konkurentsiametile sõnaselgelt pädevus

kooskõlastada läbipaistvatel alustel UPT põhjendatud tasu ja selle muudatusi.

Konkurentsiametil on regulaatorina pikaajaline kogemus üldhuviteenuste valdkondades

erinevate teenuste hindasid puudutavate regulatsioonipraktikate väljakujundamisel ning ka

eelnev kogemus UPT tasude kooskõlastamisel. Konkurentsiamet teostab juba praegu UPT

taskukohaste tasude muutmise ettepanekute tegemisel sisulist ja põhjalikku analüüsi. Muudatus

toob kaasa senisest tõhusama kontrolli UPT tasude üle ning selle üle teostatava järelevalve

depolitiseerimine on kooskõlas ka praktikaga, mille kohaselt teostab monopoolse iseloomuga

üldhuviteenuste valdkondades teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu regulaator.

Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi ja vee puhul.

Muudatus ei too kaasa Konkurentsiameti töökoormuse suurenemist, vastupidi, üldine

töökoormus peaks vähenema, kuid suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei otsusta Konkurentsiamet hindu ega kinnita hinnalage.

Konkurentsiamet teeb ainult ettepaneku taskukohase tasu määramiseks. Ning teostab UPT

hüvitise põhjendatuse väljaselgitamiseks kulude analüüsi. Konkurentsiameti

järelevalvepädevus suureneb, sest tulevikus hakkab Konkurentsiamet ise hindu kooskõlastama.

Teisisõnu, taskukohaste tasude ja hüvitisega seonduv kuluanalüüs asendub UPT

hinnamuudatuse taotluste analüüsiga ning kooskõlastatakse tegelikke UPT müügihindu.

Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu

Eelnõu § 391 lõike 1 kohaselt arvestatakse universaalse postiteenuse põhjendatud tasu seaduse

§ 5 lõigetes 2 ja 21 nimetatud teenustele. Lisaks põhiteenustele kuulub kohustusliku UPT alla

ka lõikes 21 nimetatud lisateenused. Kehtestatud põhjendatud tasud peavad tuginema teenuse

osutamise kuludel ning peavad tagama teenuse järjepidava toimimise. Seejuures peab olema

põhjendatud tasuga tagatud vajalike muutuv-ja tegevuskulude katmine, investeeringud tegevus-

ja arenduskohustuse täitmiseks, kvaliteedinõuete täitmine ja põhjendatud tulukus.

Praegu kehtestab UPT tasudele piirhinna postiseaduse § 61 lõike 2 alusel valdkonna eest

vastutav minister määrusega. See tähendab, et UPT osutaja võib tegelikud hinnad ise

kehtestada, ületamata sealjuures ministri kehtestatud piirhindu. Eelnõuga muudetakse seda

põhimõtet ja kooskõlastama hakatakse tegelikke müügihindu (mitte ei kehti piirhind). Seega

vastab hind rohkem tegelikele kuludele.

Lõike 2 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud:

1) vajalike muutuv-ja tegevuskulude katmine. Neid kulusid hinnatakse eelnõu § 5 lõigete 2 ja

21 nimetatud teenuste osutamise põhimõtete alusel. Nende kulude hulka kuuluvad nii

personalikulu kui ka üldised majandamiskulud. Põhjendatuse hindamisel võetakse arvesse nii

eelmiste 12 kuuliste perioodide tegevuskulusid kui ka kulude prognoosi. Põhjendatud tasu

kehtestamisel peab Konkurentsiamet lähtuma sellest, et hinda lülitatavad kulud peavad olema

kuluefektiivsed ning põhjendatuks tuleb lugeda need tegevuskulud, mis võimaldavad säilitada

15

UPT tegevuse jätkusuutlikkust ning teenuse nõutud kvaliteeditaset. Seega UPT põhjendatud

tasu peab tagama teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuete täitmise

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks. Siia kuuluvad näiteks postkontorite,

kirjakastide ja teiste juurdepääsupunktide rekonstrueerimise ja uuendamise kulud. Samuti ka

transpordile tehtavad investeeringud. Lisaks arvestatakse siia ka investeeringud

arenduskohustuste täitmiseks, mille alla kuulub ka teenuse edasi arendamiseks tehtavad

investeeringud tagamaks teenuse järjepideva ja kvaliteetse pakkumise langevate mahtude

juures.

3) kvaliteedinõuete täitmine. Siia alla arvestatakse kulud, mis tagavad UPT kvaliteedi tagamise.

4) põhjendatud tulukus. Põhjendatud tulukuse arvestamise alused on sätestatud valdkonna eest

vastutava ministri määruses.

Lõike 3 kohaselt peab UPT osutaja teavitama avalikkust Konkurentsiameti kooskõlastatud

põhjendatud tasu suurusest oma veebilehel vähemalt 30 päeva enne tasu jõustumist. Nimetatud

sätte eesmärgiks on tagada, et kõik UPT kasutajad oleksid teavitatud UPT põhjendatud tasu

muudatustest.

Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu arvestamise alused

Eelnõuga loodava postiseaduse § 392 sätestatakse UPT põhjendatud tasu alused, millest

lähtuvalt tuleb UPT osutajal tasu kujundada. Sarnased tasude kujundamise põhimõtted on ka

teistes Konkurentsiameti järelevalvepädevust reguleerivates seadustes.

Lisaks konkreetsetele põhjendatud tasude kujundamise alustele peavad tasud olema

postiseaduse § 392 lõige 1 kohaselt ühesugused kogu riigi territooriumil, kõigile kasutajatele

kättesaadav, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Nimetatud põhimõtted tulevad

postidirektiivi artiklist 12, mille kohaselt peab liikmesriik UPT disainimisel arvestama, et 1)

tasud on taskukohased kõikidele kasutajatele; 2) tasud on kulupõhised ning motiveerivad tõhusa

universaalteenuse osutamist; 3) tasud on läbipaistavad ja mittediskrimineerivad; 4) tasude

kohaldamisel tuleb lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist ning liikmesriigi pädevuses on

otsustada, et kogu riigi territooriumil kasutatakse ühtset hinda. Seda õigust on Eesti kasutanud

ning seega on UPT hind igal pool Eestis sama.

Lõike 2 kohaselt peavad põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma

kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud

kohustuste täitmist.

Lõike 3 alusel lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest:

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus alampalga muutusega. UPT osutamise

kuludest ca 70% moodustub personalikulud, millest omakorda suur osa moodustavad nn

eesliinitöötajad (kirjakandjad). Nimetatud sätte kohaselt tuleks põhjendatud tegevuskulude alla

arvestavate tööjõukulude osas vaadata eelkõige alampalga muutust ning lähtuda sellest ka UPT

osutamisega seotud tööjõukulude uuendamisel. Nimetatud sätte eesmärk ei ole siduda

tööjõukulud alampalgaga, vaid siduda tööjõukulude muutus ühe objektiivse komponendiga,

mille pealt on võimalik objektiivselt hinnata tööjõukulude muutust.

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud.

Lõige 4 täpsustab, missuguseid kuluartikleid ei tohi põhjendatud hinda arvestada. Sarnased

välistused on ka teistes hinnaregulatsioonides näiteks elektri, gaasi ning ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni seaduses. Sätte kohaselt ei arvata põhjendatud tasu sisse:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

16

2) sponsorlust, kingitust ja annetust;

3) universaalse postiteenuse osutamisega mitte seotud kulu;

4) varade väärtuste muutus (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse

langus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest jm);

5) finantskulud

6) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ja viivised ning muud rahalised kohustused,

mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;

7) erisoodustuse kulud;

8) tulumaksukulud tulumaksuseaduse § 48-52 kohaselt;

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete lülitamist põhjendatud tasusse ei saa aktsepteerida, kuna UPT

kasutaja ei pea kinni maksma UPT osutaja võlgnike tasumata arveid. Kui lubada ebatõenäoliselt

laekuvate nõuete kulu lülitamist hinda, tekitaks see kasutajate ebavõrdse kohtlemise.

Ebatõenäoliselt laekuvad arved tuleb UPT osutajal sisse nõuda vajaduse korral kohtu kaudu.

Ka konkurentsi olukorras tegutsevatel ettevõtetel on ebatõenäoliste laekuvate nõuete kulu

ettevõtja risk, mida ei saa jaotada kõigi tarbijate vahel.

Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulu on UPT osutaja jaoks vabatahtlikud.

Nimetatud kulud ei ole hinnatavad põhjendatud tegevuskuludena teenuse osutamisel, sest ei

taga kvaliteetsemat teenust, mistõttu ei ole need kulud UPT osutamiseks vajalikud.

UPT-ga mitte seotud kulu ei arvestata põhjendatud tasu sisse, kuna nimetatud kulu ei ole seotud

UPT osutamisega ning sellise kulu arvestamine põhjendatud tasu ei ole õiglane UPT kasutajate

osas. Hindamaks, kas kulu on seotud UPT-ga tuleb tuvastada esmalt, mis kulu põhjustab. Kas

kulu on vajalik UPT osutamisega ning mis ulatuses. Samuti tuleb hinnata, kas ilma UPT

osutamise kohustuseta, oleks kulu sellisel ulatuses tekkinud. Keelates lülitada hinda UPT

osutamisega mitte seotud kulusid, jätab seadus normiadressaatidele kaalutlusõiguse, kuna ei ole

võimalik ette näha ja üles loetleda kõiki mittepõhjendatud kulusid.

Põhjendatud tasu sisaldab põhjendatud tulukust ärikasumi komponendina, mistõttu

finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud peale ärikasumit)

UPT põhjendatu tasusse ei lülitata.

Õigusaktide alusel määratud trahvid ja viivised ei ole UPT osutamisega seotud põhjendatud

kulu, sest nende kulude tekkepõhjus on reeglina UPT osutaja käitumisest tulenev. Kuna UPT

osutaja on kohustatud temale õigusaktidega pandud kohustusi täitma, siis seaduste

mittetäitmisest tulenevaid trahve või viiviseid ei ole põhjendatud lülitada UPT põhjendatud tasu

hinda.

Erisoodustuste kulu (näiteks kulud sportimisele, ametiauto kasutamisega seotud kulud jms) ehk

tööandja poolt töötaja jaoks töösuhtes tehtavad lisakulud (hüved), mis ületavad tööandjale

õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid, ei ole vajalikud ega seotud UPT

osutamisega ning UPT osutajal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte.

Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste halvemat kvaliteeti ja neil

puudub seos põhitegevusega.

Tulumaksukulu erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ei ole vajalikud UPT

osutamiseks, mistõttu tuleb need kulud ettevõtjal kompenseerida muu tegevuse või tulukuse

arvelt.

17

Lõike 5 kohaselt peab UPT osutaja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude

arvestust universaalse postiteenuse ja enda muu tegevuse kohta. Tegemist ei ole uue nõudega

UPT osutajale. Sama kohustus tuli eelnevalt seaduse § 413 lõikest 2, kuid kuna UPT fondi

lõpetamisega kaob ka rahastamiskohustus, tunnistatakse kogu postiseaduse 4. peatüki 2. jagu

kehtetuks. Samas jätkub siiski vajadus, et UPT osutaja eristaks oma raamatupidamises eraldi

tulude ja kulude arvestust. Ühelt poolt on see vajalik põhjendatu tasu menetluse läbiviimiseks

ning teisalt ka näiteks ministeeriumiga sõlmitud perioodiliste väljaannete edastamiseks

riigieelarvest määratud sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingust tuleva kohustuse

täitmiseks.

Lõike 6 kohaselt on UPT osutajal kohustus tõendada põhjendatud tasu vastavust käesoleva

seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Sätte eesmärgiks on sätestada alus, et

kui tekib vaidlus, kas põhjendatud tasu on vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide nõuetega, siis vastav kohustus selle tõendamiseks langeb UPT

osutajale.

Lõike 7 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega põhjendatud tasu

täpsemad arvutamise alused. Määruse eesmärgiks on tagada läbipaistev ja mittediskrimineeriv

kohtlemine põhjendatud tasu arvutamisel. Põhjendatud tasu täpsemates alustes seatakse

täiendavad nõuded ja põhimõtted, millest tuleb lähtuda põhjendatud tasu arvutamisel ning

põhjendatud tulukuse hindamisel ning antakse alused nimetatud metoodika loomiseks.

Lõike 8 kohaselt on Konkurentsiametil õigus koostada ettekirjutus tasu muutmiseks, kui

viimane tuvastab, et UPT osutaja tasu ei vasta kulupõhise hinna nõuetele

Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kooskõlastamine

Eelnõuga loodava postiseaduse § 393 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu ja selle suuruse

muudatused kooskõlastada Konkurentsiametiga. Selleks peab UPT osutaja esitama

Konkurentsiametile vastava taotluse koos vajalike põhjenduste ja arvustustega. Amet teeb

läbiviidud menetluse kohta otsuse.

Eelnõuga loodava § 393 lõige 2 kohaselt kooskõlastab või jätab kooskõlastamata

Konkurentsiamet UPT põhjendatud tasu 30 päeva jooksul pärast vastava taotluse saamist.

Samuti on Konkurentsiametil õigus eriti keeruka taotluse menetluse korral pikendada

kooskõlastamise tähtaega 60 päevani.

Postiseaduse § 393 lõige 3 kohaselt täpsustatakse, et lõikes 2 sätestatud UPT põhjendatud tasu

kooskõlastamise tähtajad peatuvad ajaks kuni Konkurentsiametile esitatakse vajalik teave

taotluse kohta otsuse tegemiseks. Sarnane säte on kehtestatud ka näiteks elektrituruseaduses.

Universaalse postiteenusele põhjendatud tasu ajutise hinna kehtestamine

Eelnõuga loodava § 394 kohaselt on Konkurentsiametil õigus eelnõus toodud seaduse § 393

lõike 5 alusel sekkuda (peatada ettekirjutusega tasu suuruse rakendamine, kui see ei vasta

seadusele (näiteks kasum ületab põhjendatud tulukuse). Tagamaks põhjendatud tasu ka

olukorraks, kus UPT osutaja ei täida ettekirjutust lisatakse eelnõus Konkurentsiametile õigus

kehtestada ajutine hind. Nimetatud õigus tekib Konkurentsiametil, kui universaalse

postiteenuse osutaja osutab teenust hinnaga, mis ei vasta käesoleva seaduse §-des 391–393

sätestatud põhimõtetele, ning UPT osutaja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse.

18

Konkurentsiamet lähtub ajutise hinna määramisel seaduse § 391 ja § 392 sätetest. Ajutine hind

kehtib senikaua kuni UPT osutaja kooskõlastab universaalse postiteenuse põhjendatud tasu

Konkurentsiametiga.

Eelnõu § 1 punkt 50

Eelnõu § 1 punkti 50 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 41. Eestis pole seaduse ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud harmoniseeritud standardeid, millest UPT osutaja

peaks lähtuma. Seega ei ole praktikas seaduse § 41 vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 51

Eelnõu § 1 punkti 51 kohaselt tunnistatakse kehtetuks 4. peatüki 2. jagu. Kuna edaspidi hakkab

UPT põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmist UPT osutaja poolt esitatava taotluse alusel

kooskõlastama Konkurentsiamet ning muudatustega kaob UPT osutamisega seonduv

rahastamiskohustus, tunnistatakse kehtetuks postiseaduse 4. peatüki 2. jagu. Kuna UPT tasud

muutuvad kulupõhiseks, ei teki UPT osutamisel enam ebamõistlikult koormavaid kulusid ning

edaspidi puudub UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise järele vajadus.

Postiseaduse § 412 lõike 1 kohaselt hüvitatakse nimetatud kulud UPT makse kohustusega

postiteenuse osutajate (käesoleval hetkel Nova Post Estonia OÜ ja AS Eesti Post) poolt

tasutavast UPT maksest. UPT makse tasutakse selleks ettenähtud pangakontole (edaspidi ka

UPT makse fond). Postiseaduse § 412 lõike 4 alusel kehtestab UPT makse määra Vabariigi

Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.8 Sama paragrahvi lõike 5

kohaselt võtab valdkonna eest vastutav minister ettepaneku esitamisel aluseks

Konkurentsiameti ettepaneku. Hetkel kehtivad UPT makse määrad on 0,08 eurot

lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise eest ja 0,40 eurot täht- ja väärtsaadetisena edastatava

kirisaadetise eest. Postipakkide makse määr on 0 eurot.

Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on

postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul

konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi,

mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi

järele vajadus ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Samuti ei ole vajalik jätkata tegevusloa

regulatsiooniga väljaspool UPT-d (vt eelnõu § 1 punkt 19). Nimetatud regulatsioonide

kehtetuks tunnistamine toob kaasa nii postiteenuse osutajate kui ka Konkurentsiameti

töökoormuse vähenemise. UPT fondi kaotamisega on tagatud ka põhimõte, et tarbetute sätete

seaduses hoidmine ei ole põhjendatud ning võimalusel tuleb need kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 1 punkt 52

Eelnõu § 1 punktiga 52 on seotud eelnõu § 1 punktidega 35 ja 36, mille kohaselt sätestatakse

UPT kvaliteedinõuded, lubatud erandid ja nende kontrollimise kord valdkonna eest vastutava

ministri määrusega.

Eelnõu § 1 punkt 53

Eelnõu § 1 punkt 53 on seotud eelnõu § 1 punktiga 51 ehk UPT rahastamise regulatsiooni

kehtetuks tunnistamisega. Seoses sellega tunnistatakse kõnealuse punktiga kehtetuks seaduse §

43 lõiked 2 ja 3, mille kohaselt on Konkurentsiametil õigus kontrollida rahastamiskohustusega

postiteenuse osutaja tegevusloaga määratud teenuste osutamise tulu- ja kuluarvestust, UPT

8 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.03.2009 määruse nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra

kehtestamine“.

19

makse tasumise õigsust ja teha riigieelarvest väljamakseid UPT osutamise kohustuse täitmisega

seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks UPT osutajale.

Eelnõu § 1 punkt 54

Eelnõu § 1 punkti 54 kohaselt muudetakse postiseaduse § 44, millega tõstetakse ettekirjutuse

täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määra 640 eurolt 9600 euroni. Maksimaalne

võimalik sunniraha määr peab olema selline, mis ka kõige suurema ärihuvi üles kaalub ning on

piisavalt mõjus juriidilisele isikule. Postiseaduses sätestatud sunniraha ülempiir (s.o. 640 eurot)

kehtib alates aastast 2014. See on madal ja ei motiveeri ettevõtjat täitma ettekirjutusi.

Eelnõus sätestatud sunniraha ülemmäär 9600 eurot on korrakaitseseaduse (KorS) üldreegli

kohaselt lubatud maksimaalne sunniraha ülemmäär. KorS § 23 lg 4 näeb ette võimaluse

eriseaduses sätestada ka teistsuguse ülemmäära, kuid antud hetkel ei ole see põhjendatud.

Sunniraha ülemmäär ei tähenda, et sunniraha tuleks just selles summas määrata. Sunniraha

suurus määratakse igal konkreetsel juhtumil vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele: mida

raskem on korrarikkumise võimalik tagajärg, ja mida olulisem on piiratav avalik hüve, seda

suurem on kohaldatav sunniraha.

Eelnõu § 1 punkt 55

Eelnõu § 1 punkt 55 on samuti seotud eelnõu § 1 punktiga 51. Seoses asjaoluga, et eelnõu

kohaselt tuleb UPT kogumisse kuuluvate teenuste tasud ja nende muudatused kooskõlastada

Konkurentsiametiga ning, et postiseaduses tunnistatakse kehtetuks UPT rahastamise

regulatsioon, on vajadus tunnistada kehtetuks ka postiseaduse § 47 lõike 2 punkt 5, mille

kohaselt peab Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet universaalse postiteenuse

maksete kasutamise kohta ning universaalse postiteenuse makse määra ja universaalse

postiteenuse taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks.

Eelnõu § 1 punkt 56

Eelnõu § 1 punkti 56 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 531–532, mis sätestavad vastavalt

universaalse postiteenuse põhjendatud tasule ülemineku ja universaalse postiteenuse

rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamise.

Universaalse postiteenuse põhjendatud tasule üleminek

Lõike 1 kohaselt esitatakse eelnõuga loodava seaduse § 393 lõikes 1 sätestatud UPT

põhjendatud tasu kooskõlastamiseks taotlus Konkurentsiametile esmakordselt 30 päeva jooksul

alates paragrahvi §392 lõike 7 alusel kehtestatud määruse jõustumisest. Nimetatud määruses

seatakse täpsemad alused põhjendatud tasu arvutamiseks. Säte on vajalik sujuva ülemineku

jaoks UPT taskukohaselt tasult UPT põhjendatud tasu kehtestamisele.

Lõige 2 annab aluse, et Konkurentsiamet võib kehtestada seaduse § 394 kohase ajutise hinna ka

ilma Konkurentsiameti poolset ettekirjutust koostamata juhul, kui universaalse postiteenuse

osutaja on jätnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks põhjendatud tasu

kooskõlastamiseks esitamata või Konkurentsiamet jätab taotluses esitatud põhjendatud tasu

kooskõlastamata. Säte on vajalik tagamaks, et taskukohase tasu regulatsiooni kaotamisel oleks

tagatud põhjendatud tasu jõustumine ka olukorras, kus UPT osutaja ja Konkurentsiameti

vaheline esmane kooskõlastusmenetlus venib pikemaks, kui algselt planeeritud või kui

kehtestatud hind ei vasta eelnõu sätetele. Seeläbi on tagatud universaalse postiteenuse

osutamine ka hinnaregulatsiooni muutumise jooksul, liikudes üle taskukohaselt tasult

põhjendatud tasule.

20

Lõike 3 kohaselt seatakse üleminekuaeg täielikule kulupõhisusele jõudmiseks, tagamaks et

hinnatõus ei oleks UPT kasutajatele liiga järsk. Seega seatakse põhjendatud tasule esimestel

aastatel lagi, kui palju võib maksimaalset põhjendatud tasu iga muudatusega tõusta. Sätte

kohaselt ei tohi aastatel 2026 – 2030 UPT põhjendatud tasu suureneda korraga rohkem kui 20%

eelneval aastal kehtinud aasta tasust. Nimetatud säte võimaldab liikuda mõõdukal tempol

kulupõhisuse poole, tagades UPT kasutajatele sel perioodil mõistliku hinnatõusu. Regionaal- ja

põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu9 kohaselt oleks kuni 20% hinnatõus

vastuvõetav enamikele kasutajatele ning 39% vastajate sõnul ei mõjutaks selline hinnatõus

neid. Nimetatud lävi ei tähenda, et hind peaks igakordselt maksimaalselt tõusma 20%, vaid

sätestab pelgalt piiri, mida ei või ületada. Kuna põhjendatud tasu kooskõlastab

Konkurentsiamet, on viimase ülesandeks kontrollida, et põhjendatud tasu suurus on

põhjendatud ning kooskõlas õigusaktidega.

Universaalse postiteenuse rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse üleminekusätetena periood kaua peab tasuma universaalse

postiteenuse makset (rahastamiskohustus) ning kui kaua on UPT osutajal õigus küsida

taotlusega hüvitist ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Sätetega luuakse selgus, et

nimetatud õigused ja kohustused kehtivad kuni põhjendatud tasu jõustumiseni. Peale

põhjendatud tasu jõustumist, tuleb järgmises aruandekvartalis tasuda viimane UPT makse ning

esimese poolaasta jooksul on ka õigus esitada viimane taotlus ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitise taotlemiseks. Nimetatud lähenemine tagab selle, et universaalse postiteenuse

makseid tasutakse kuni põhjendatud tasu rakendumiseni ning UPT osutajale hüvitatakse

universaalse postiteenuse osutamise eest ebamõistlikult koormavad kulud kuni põhjendatud

tasu rakendumiseni. Planeeritava seaduse § 532 lõike 1 alusel esitatava taotlusesse võib

koondada ka mitme aasta ebamõistlikult koormavad kulud, juhul kui need on veel eelnevalt

esitamata. Oluline on see, et peale nimetatud tähtaja möödumist ei ole UPT osutajal võimalik

enam ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlust esitada.

Lõikes 3 sätestatakse, et lõike 1 alusel esitatud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise

taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. Säte on

vajalik selleks, et olenemata menetluse kestvusest oleks tagatud õigusselgus, et läbi viidav

menetlus toimub samadel tingimustel nagu on toimunud kõik varasemad menetlused.

Lõike 4 kohaselt hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamise taotlus vastavalt taotletud hüvitise summale, kuid mitte rohkem

kui seaduse § 414 nimetatud universaalse postiteenuse makse ulatuses. Seega kontrollib

Konkurentsiamet jätkuvalt esitatud taotluse põhjendatust seaduse § 411 alusel, võttes arvesse

taotluse esitamise ajal kehtinud sätted, kuid saab rahuldada taotlused ainult sellises mahus, mis

ulatuses on riigieelarves universaalse postiteenuse makseteks ettenähtud vahendeid. Teisisõnu

saab ebamõistlikult koormavate kulude hüvitist maksta sellises mahus, kui palju on vahendeid

UPT makse fondis. Säte on vajalik selleks, et tagada õigusselgus olukorraks, kus UPT osutaja

esitatud ja Konkurentsiameti poolt kontrollitud taotluse summa peaks ületama vahendeid, mis

on ette nähtud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks rahastamiskohustuse maksete

ulatuses. Kehtiva seaduse § 412 lõigete 5 ja 6 kohaselt on Konkurentsiameti ülesandeks tagada,

et rahastamiskohustuse maksed oleksid piisavad, et nendega oleks võimalik tagada seaduse §

411 nimetatud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine.

Lõike 5 kohaselt tagastatakse tasutud UPT maksed sellises ulatuses, mida ei kasutata

universaalse postiteenuse ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks,

9 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2024-universaalne-postiteenus.pdf

21

rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale, kes tasus universaalse postiteenuse makset

rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal, proportsionaalselt nimetatud

kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksete osakaalu alusel. Näiteks, kui rahastamiskohustus

lõppeb 2026. aastal, sh viimane makse tehakse 2026.a I kvartalis, jagatakse tasutud ning mitte

kasutatud UPT maksed nende rahastamiskohustusega postiteenuse osutajate vahel, kes tasusid

UPT makset 2025. aastal, seda tingimusel, et peale lõikes 3 nimetatud menetlust, on

rahastamiskohustusest üle jäänud vabu vahendeid. Oletades, et selliseid ettevõtteid oli 2, kellest

üks maksis 2025. aastal sisse 450 000 eurot ning teine maksis sisse 50 000 eurot. Seega on

esimene maksnud rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal 90% ning teine

10% maksetest. Kui sissemaksete jääk peale viimast ebamõistlikult koormavate kulude

hüvitamist on näiteks 25 000 eurot, siis esimesele ettevõttele tagastatakse vastavalt 22 500 eurot

ehk 90% ning teisele ettevõttele 2500 eurot ehk 10%.

Eelnõu § 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks riigilõivuseaduse § 2615, mis sätestab postiseaduse

alusel tehtavate toimingute summad postiteenuse tegevusloa andmiseks ja muutmise taotluse

läbivaatamiseks. Eelnõu § 1 välja toodud muudatuste järgselt kohaldub tegevusloa regulatsioon

postiteenuste puhul ainult UPT korral ning ülejäänud postiteenustele hakkab kehtima

teatamiskohustus, mis senini kehtis ainult teatud postiteenustele väljaspool UPT-d. UPT korral

muudatusi tegevusloa regulatsioonis ei tehta ning seega jääb kehtima ka riigilõivuseaduse

§ 2614.

Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse konkurentsiseadust. Kuna edaspidi kooskõlastab

Konkurentsiamet ka UPT osutaja põhjendatud tasu, eemaldatakse konkurentsiseadusest

vastavad erisused UPT osutaja osas. Muudatuse tulemusena ei muutu UPT osutaja poolt

makstav järelevalvetasu, mis on jätkuvalt konkurentsiseaduse § 53² lõike 1 kohaselt 0,2

protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.

Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. juulil, välja arvatud sätted, mille

jõustumise osas on vaja üleminekuaega.

Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt jõustuvad käesoleva seaduse § 1 punktid 1 (postiseaduse tekstis

sõnade „taskukohase tasu“ asendamine sõnadega „põhjendatud tasu“), punkt 14 (postiseaduse

§ 61 kehtetuks tunnistamine) ja punktid 20-28 (tegevusloa regulatsiooni muutmine) ning § 2 ja

§ 3 2026. aasta 1.jaanuaril.

Postiseaduse § 61 lõike 2 järgi määrab taskukohase tasu suuruse valdkonna eest vastutav

minister määrusega Konkurentsiameti ettepanekul iga universaalse postiteenuse alla kuuluva

teenuse osas ühesugusena kogu riigi territooriumil. Kuid muudatuse järgselt hakkab UPT

põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmist ASi Eesti Post poolt esitatava taotluse alusel

kooskõlastama Konkurentsiamet.

Vältimaks olukorda, kus enne Konkurentsiameti poolt UPT põhjendatud tasu kooskõlastamist

ja UPT osutaja poolt selle jõustamist postiteenuse tasusid üldse ei kehtiks, jõustub postiseaduse

§ 61 lõike 2 kehtetuks tunnistamine peale Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu

kooskõlastamist ja UPT osutaja poolt tasu kehtestamist 01. jaanuaril 2026. aastal.

UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle

kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks

viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise ning ebamõistlikult koormavate

kulude regulatsioon tunnistatakse kehtetuks.

22

Tagamaks, et kuni põhjendatud tasu kehtestamiseni toimiks kehtiv süsteem, ei saa enne

põhjendatud tasu jõustumist muuta ka tegevusloa regulatsiooni, kuna rahastamiskohustus on

seotud nende postiteenustega, mille osas on tegevusloa kohustus (§ 413). Peale seda, kui on

jõustunud põhjendatud tasu, muutub ka tegevusloa regulatsioon selliselt, et tegevusluba on

nõutav ainult UPT korral ning kõigi teiste postiteenuste osas on teatamiskohustus.

2026. aasta 1. jaanuaril jõustub ka seaduse § 2, millega tunnistatakse kehtetuks postiteenuse

tegevusloale menetluseks kohalduvad riigilõivud väljaspool universaalset postiteenust. Oluline

on, et vastav muudatus toimuks samaaegselt, mil kaob tegevusloa nõue postiteenustelt

väljaspool universaalset postiteenust. Samuti jõustub samal ajal seaduse § 3 ehk muudatused

Konkurentsiseaduses. Tehtud muudatused on tehnilised, kuid alates 01. jaanuarist 2026. aastal

on võimalik universaalse postiteenuse osutaja puhul lähtuda samasugusest loogikast nagu teiste

ettevõtjate puhul, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet.

Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punkt 51, 53 ja 55 2026. aasta 1. juulil.

Nimetatud sätete jõustumine on kooskõlas eelnõu punktiga 56, mille kohaselt esitatakse

universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate

kulude hüvitamiseks taotlus viimast korda hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks. Seega on korrektne

jõustada nimetatud punktid järgmisel päeval peale seda kui universaalse postiteenuse osutaja

on esitanud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse § 532 lõike 1 alusel.

Paralleelselt põhjendatud tasu jõustumisega kaob ka vajadus universaalse postiteenuse

rahastamise sätete (seaduse 4. peatüki 2.jagu) osas. Kuna UPT osutajal on kehtiva seaduse

alusel tekkinud õigustatud ootus ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks senimaani,

kuni ta on osutanud teenust taskukohase hinna põhjal, ei saa nimetatud sätteid enne kehtetuks

tunnistada kui on jõustunud UPT põhjendatud hind ning UPT osutaja on esitanud viimase

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse.

Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et ettevõtjal on õigus esitada ebamõistlikult

koormavate kulude hüvitamise taotlus Konkurentisametile seaduse § 411 lõike 1 järgi hiljemalt

aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäeval ning läbiviidava menetlusega seonduvaid

aluseid, muutub seaduse 4. peatüki 2. jagu sätestatu kehtetuks peale taotluse esitamist

Konkurentsiametile. Konkurentsiamet menetleb taotlust taotluse esitamise ajal kehtinud

õigusnormide alusel ja korras.

Seoses rahastamiskohustuse kehtetuks tunnistamisega, tunnistatakse kehtetuks ka eelnõu § 1

punkt 53 kohaselt postiseaduse § 43 lõigetes 2 ja 3 sätestatud Konkurentsiameti pädevusnormid

rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu ja kuluarvestuse kontrollimisel ning

postiteenus makse õigust silmas pidades.

Kuna seaduse 4. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks ning need jõustuvad peale põhjendatud

tasu jõustumist, muutuvad postiseaduse § 43 lõigetes 2 ja 3 toodud Konkurentsiameti

pädevusnormid ebavajalikuks.

Seoses UPT rahastamise regulatsiooni kehtetuks tunnistamise jõustumisega, jõustub ka eelnõu

§ 1 punkt 55 (postiseaduse § 47 lõike 2 punkt 5) kehtetuks tunnistamine, mille kohaselt peab

Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet universaalse postiteenuse maksete kasutamise

kohta ning universaalse postiteenuse makse määra ja universaalse postiteenuse taskukohase

tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks.

4. Eelnõu terminoloogia

23

Eelnõuga võetakse kasutusele uusi termineid ja neid on vastavate sätete juures ka selgitatud.

Kõiki postiseaduses esitatud termineid kasutatakse ainult postiseaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide kontekstis.

- Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid: põhjendatud tasu tähendab, et

universaalse postiteenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku

kasumi teenimise võimalus. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu

kooskõlastamisel jälgib Konkurentsiamet, et tasu oleks ka kättesaadav.

- tellitav juurdepääsupunkt on UPT osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või

asukohas.

- automatiseeritud juurdepääsupunkt on püsiva asukohaga vahend postisaadetise

saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks.

Eelnõuga muudetakse kahe postiseaduse §-s 4 sätestatud mõistet: kullerpostisaadetise ja

partiisaadetise mõisted.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/6/EÜ, millega

muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise

lõpuleviimisega.

6. Seaduse mõju

Eelnõu vastuvõtmisel on oodata positiivset mõju UPT osutamise jätkusuutlikkusele. UPT

osutaja paindlikkuse suurendamine UPT kättesaadavuse tagamisel ja taskukohase tasu

põhjendatud tasuks muutmine tagab seni kahjumis oleva UPT tasude vastavuse tavapärasele ja

normaalse majandustegevuse käigus osutatavale teenusele, mille puhul tasud katavad kulusid.

UPT korral on tegemist hääbuva teenusega. Peamiseks mahtude languse põhjuseks on nõudluse

vähenemine, kuna suhtlus on kolinud elektroonseks ning postipakkide turul on suurenenud

kullerposti kasutus.

Muudatuste elluviimisel UPT osutamise kulud vähenevad, UPT osutamine ei ole enam

kahjumlik ning tagatud on UPT teenuse jätkusuutlik osutamine. Seetõttu puudub ka vajadus

rahastamiskohustusega ettevõtjate määramiseks ja nendelt UPT makse kogumiseks ning

tegevusloa regulatsiooni säilitamiseks. Seega ei pea varasemalt tegevusloaga hõlmatud

postiteenuse osutajad enam esitama igas kvartalis Konkurentsiametile maksedeklaratsioone ega

tasuma UPT makset, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ning omab positiivset mõju ka

teenuse hinna konkurentsivõimelisemaks muutmisel. UPT kasutaja jaoks on postiteenus

senisest enam paindlikumalt ja mugavamalt kättesaadav.

Võrreldes VTK10-ga on eelnõust välja jäänud tulenevalt sidusrühmadega läbi rääkimisest

perioodika kojukande teenuse hinnastamise allutamine Konkurentsiameti järelevalve alla.

Eelnõusse on laiemini käsitletud VTK-s laiemalt tegevusloa regulatsiooni muutmist, mida

käsitleti VTK punktides 1.3, 1.6 ja 2.

6.1 Kavandatavad muudatused

Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu olulisemad muudatused:

1) kaasajastatakse UPT-le ja UPT osutajale kehtestatud nõudeid;

10 Eelnõude infosüsteemis 22-0340/04.

24

2) UPT-d hakatakse osutama põhjendatud tasu alusel;

3) kontrolli UPT tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet;

4) postiseadusest tunnistatakse kehtetuks UPT osutamise kohustuse täimisega seotud

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon.

5) kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon.

6.2 Sihtgrupp

Kõikide muudatuste puhul on otseseks sihtgrupiks UPT osutaja, teised postiteenuse osutajad,

Konkurentsiamet ning UPT kasutajad.

Peamiselt kasutavad UPT teenust eraisikud ja mikroettevõtted. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt on UPT-d kasutades saatnud

kirisaadetise viimase 12 kuu jooksul 25% Eesti elanikest. See teeb sihtgrupis hinnanguliselt 343

tuhat inimest. Enamik riigiasutusi ja ettevõtteid kasutavad ärikirja teenust, mis ei kuulu UPT

koosseisu.

6.3 Kaasnev mõju

Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §-st 46 omavad eelnõus tehtavad

muudatused peamiselt mõju UPT osutajale ja kasutajale läbi majandusliku mõju. Lisaks

kaasneb eelnõuga mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori tuludele ja kuludele.

Mõningad muudatused omavad väiksemal määral mõju ka regionaalarengule, sh linna-, maa

ja rannapiirkondadele ning sotsiaalset mõju. Eelnõu ei oma mõju järgmistele valdkondadele:

mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnamõju,

mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, mõju siseturvalisusele.

Majanduslik mõju

Eelnõuga suurendatakse UPT osutaja paindlikkust UPT kättesaadavuse tagamisel ja

taskukohase tasu põhjendatud tasuks muutmine soodustab UPT kulude vähendamist, mis omab

üldist positiivset mõju UPT osutaja jätkusuutlikkusele ja arengule. Põhjendatud tasu võib

negatiivselt mõjutada UPT hinda, mis omab omakorda omab negatiivset mõju UPT kasutajale.

Nimetatud mõju ulatus ulatus ja reaalne mõju on väike. Sellest hoolimata on eelnõus ette nähtud

ülemineku aeg, mis rakendub leevendusmeetmena, tagamaks, et potentsiaalne hinnatõus ei ole

liiga järsk. UPT puhul on tegemist hääbuva teenusega. Mahud on võrreldes nelja aasta taguse

seisuga vähenenud 66% ning peamised mahud tulevad rahvusvahelisest postist (riiki sisenevad

kirjad), millele järgneb lihtkirjade saatmine riigisiseselt. Arvestades pakiautomaatide ja

kullerposti kasvu ning rahvusvahelise teenuse kättesaadavuse paranemist, väheneb kiirelt ka

UPT sees olevate postipakkide maht.

2019 2020 2021 2022 2023

Postiteenus

(tk)

12 574 663 9 749 446 8 164 564 5 051 739 4 200 127

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele

ja tuludele

Eelnõu mõjutab eelkõige Konkurentsiameti töökorraldust. Eelnõuga antakse

Konkurentsiametile täiendavaid õigusi ja kohustusi. Muudatus ei suurenda Konkurentsiameti

töökoormuse muutumist, suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus. Kontrolli

universaalse postiteenuse edastamise tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet.

25

Mõju regionaalarengule

Eelnõuga muudetakse postivõrgu nõudeid tagamaks teenusepõhise lähenemise selliselt, et see

on kättesaadav kõigile Eesti elanikele. Lisaks pakiautomaatide laialdasemale kasutamisele on

maapiirkonnas võimalik kasutada ka personaalset postiteenust, mis on maapiirkonna elanikele

tasuta ning kus saab samasid teenuseid, mis postkontoris.

Sotsiaalne mõju

UPT tasu taskukohaselt tasult põhjendatud tasule üle viimine võib tõsta UPT hinda, mis omab

potentsiaalset negatiivset mõju UPT kasutajale. Samas on mõju ulatus minimaalne, kuna UPT

teenust kasutatakse peamiselt erilisemate sündmuste puhul (nt jõulukaartide saatmine,

sünnipäeva kaartide saatmine). Ka peale muudatusi jääb UPT hind paari euro ümber, olles

kättesaadav kõigile ühiskonna gruppidele. REM poolt tellitud uuringu11 kohaselt on kriitiliseks

hinnatõusuks ca 50%. Ülemaailmse postikonventsiooni kohaselt edastatakse UPT raames tasuta

pimedatele mõeldud väljaandeid ehk sekogramme, mis antakse postkontorile üle lahtiselt ning

mida edastatakse rahvusvaheliselt maismaatranspordiga ning kirisaadetisi ja postipakke, mille

saajateks või saatjateks on sõjavangid, samuti eraisikud, kes sõjategevuse puhkemise tagajärjel

on mõnes neutraalses riigis interneeritud.

Mõju haldus ja töökoormusele

Eelnõuga ei lisandu täiendavat halduskoormust kodanikele ega ettevõtetele. Samas väheneb

halduskoormus postiteenuse osutajatele, kuna kaotatakse ära tegevusloa regulatsioon väljaspool

UPT-d. Eelnõu mõjutab eelkõige Konkurentsiameti töökorraldust.

Kavandatav muudatus 1: kaasajastatakse universaalsele postiteenusele ja UPT osutajale

kehtestatud nõudeid;

UPT nõuete kaasajastamine kätkeb endas erinevaid meetmeid, mis võimaldavad UPT

osutamise kulude kokkuhoidu ja teenuse kasutajatele mugavamaks muutmist. Sellised meetmed

koosnevad järgmistest olulisematest muudatustest: UPT juurdepääsupunktide loetelu

laiendamine, UPT osutamise nõuete paindlikumaks muutmine, eksterritoriaalse

postivahetuskeskusena tegutsemise reguleerimine.

Mõju valdkond: Mõju majandusele – majandusliku mõju saab jagada kaheks: mõju

universaalse postiteenuse osutajale ja mõju kasutajale.

Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja kasutaja

Mõju kirjeldus: Eelnõu aitab tõsta UPT osutaja kuluefektiivsust. UPT osutaja saab võimaluse

ise valida, kuidas tal on kõige kuluefektiivsem UPT teenust osutada, arvestades nõudlust

konkreetses regioonis. UPT osutaja saab võimaluse reageerida paindlikumalt muutustele

regioonides. See võimaldab paindlikku UPT teenuseosutamist ning vabadust pakkuda teenuseid

vastavalt eri piirkondades esinevale nõudlusele, reageerides näiteks hooajalistele muutustele

(jõuluaeg vms). Juurdepääsupunkti paigutamisel peab UPT osutaja võtma arvesse kohaliku

omavalitsuse üksuse ettepanekuid. Eelnõu loob võimaluse tehnoloogiliste lahenduste senisest

laialdasemaks kasutuselevõtuks.

UPT kasutajale teenuse kättesaadavus uue regulatsiooni jõustumisel ei halvene, sest UPT

osutaja tagab endiselt postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kogu Eesti

territooriumi ulatuses.

11 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2024-universaalne-postiteenus.pdf

26

Järeldus mõju olulisuse kohta: UPT nõuete leevendamisel ning läbimõeldud, põhjendatud ja

tarbijate reaalsetele vajadustele vastaval nõuete kaasajastamisel on UPT osutajal võimalus

vähendada kulusid, mis omakorda aitab kaasa UPT põhjendatud hinna madalamal hoidmisele.

Samuti aitab see kaasa UPT osutaja jätkusuutlikkusele.

UPT kasutaja jaoks muutub postiteenus kättesaadavamaks ja mugavamaks, kuna UPT

osutamine juhul, kui juurdepääsupunkt on kaugemal kui 5 kilomeetrit, tagatakse kasutaja elu-

või asukohas (personaalne postiteenus).

Mõju valdkond: Mõju regionaalarengule

Mõju kirjeldus: Pakiautomaadi teenus on kasutajate poolt hästi vastu võetud ka kättesaamise

kanalina ning teenuse tarbimisel pole ka esmakasutaja seisukohast erilisi raskusi AS Eesti Post

täheldanud. Tegemist on lihtsa ja mugava iseteenindusliku pakkide saatmis- ja

kättesaamisviisiga, millega saab ekraanil olevate juhiste abil hakkama valdav osa Eesti

elanikkonnast. Enamik postiteenuse kasutajaid eelistab piiratud lahtiolekuajaga postkontori

asemel saata ja saada pakke pakiautomaadist, kuid maapiirkondades asuvad pakiautomaadid

postiteenuse kasutajatest keskmiselt kaugemal kui postkontorid, mille võrgustikku

reguleeritakse. E-kaubandusliidu andmetel12 80% pakke tellitakse pakiautomaati. Ka vanema

generatsiooni kõige eelistatuim kättesaamise kanal on pakiautomaat. Pakiautomaadi olulisemad

eelised postkontori teenuse ees on teenuse soodsam hind ja kättesaadavus ööpäev läbi.

Pakiautomaate on pea 300-s Eestimaa asustusüksuses, sh üle 1000 elanikuga asustusüksustes

on pakiautomaate 95% juhtudel, üle 500 elanikuga 85% juhtudel ning üle 250 elanikuga

asustusüksustes on neid pooltes asustusüksustes.

Postivõrgus automatiseeritud vahendite senisest laiem kasutuselevõtt omab tugevat potentsiaali

elavdada ettevõtluskeskkonda maapiirkondades, nt juhul, kui automatiseeritud vahendeid on

võimalik kasutada senisest mugavamalt kaupade laialisaatmiseks ja kohaletoimetamiseks ning

teenuse osutamiseks, laiendab see maapiirkondades elavate inimeste ettevõtlusvõimalusi.

Selliselt mõjutab muudatus nii ettevõtjaid kui ka kaupade ja teenuste tarbijaid.

Maapiirkondades majandustegevuse keskkonna parandamine suurendab maapiirkondade

atraktiivsust elupaigana ning majanduslikult aktiivse maa-elanikkonna kasv suurendab ka

suurematest linnadest eemal asuvate kohalike omavalitsuste tulubaasi.

Eelnõu aitab kaasa regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele (tagada inimeste

põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime) ja

soodustab piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikumat kasutamist. See tähendab, et UPT

osutajal on edaspidi võimalus osutada UPT teenust vastavalt nõudlusele konkreetses regioonis

ilma kahjumita. UPT teenus on tagatud kogu Eesti territooriumil võrdsetel tingimustel. Eelnõu

ei mõjuta erinevate Eesti piirkondade koostööd ja sidusust piiriüleste regioonide ning ülejäänud

Euroopaga, kuna UPT teenuse kvaliteedinõuded ei muutu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Eelnõu ei mõjuta eri piirkondade regionaalarengut

kujundavaid tegureid, kuna UPT teenuse kvaliteedi nõuded on võrdsed sõltumata regioonist.

Samuti on UPT teenuse tasu sama kogu Eesti territooriumil, isegi tellitav juurdepääsupunkt,

ehk UPT teenuse osutamine kasutaja asu- või elukohas on sama hinnaga kui teenuse osutamine

postkontoris. Pakiautomaatide kasutamine lisab aga täiendava paindlikkuse UPT kasutajatele.

Maapiirkonnas, kus paljud inimesed käivad kaugemal tööl, on pakiautomaadi teenus mugavam,

12 https://www.e-kaubanduseliit.ee/liidust/statistika ja https://www.kantaremor.ee/pressiteated/pakiautomaatide-

populaarsus-on-veelgi-kasvanud-turu-liider-jatkuvalt-omniva/

27

kui postkontori külastamine, mis on avatud üldjuhul tööaegadel. UPT osutaja peab

juurdepääsupunkti paigutamisel võtma arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid.

Muudatus 2: universaalset postiteenust hakatakse osutama põhjendatud hinna alusel; ja

muudatus 3: kontrolli universaalse postiteenuse hinna üle hakkab teostama

Konkurentsiamet.

Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimisest tingitud mõningast hinnatõusu aitavad

leevendada eelnõus sätestatud postivõrgu kaasajastamise lahendused (muudatus 1) ning

sätestatud üleminekuaeg. Kaasajastatud postivõrguga on võimalik UPT teenust osutada

kuluefektiivsemalt ning seega on ka mõju UPT kasutajale väiksem.

Mõju valdkond: Majanduslik mõju – mõju UPT osutajale ja UPT kasutajale

Mõju sihtgrupp: UPT osutaja ja UPT kasutaja

Mõju kirjeldus: põhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud ja tagab mõistliku

kasumi. Enam ei ole vajadust ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, kuna

põhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud.

Mõju UPT kasutajale – ka UPT kõrgemate tasude puhul on nende taskukohasus postiteenuse

kasutajatele tagatud, sest keskmiselt moodustavad kulutused UPT-le selle kasutaja

igapäevastest väljaminekust väga väikse osa. Eelnõus on välja toodud, et keskmiselt kulub UPT

kasutajal aastas kümmekond eurot teenuse kasutamiseks. See hinnang arvestab kõiki UPT

saadetisi. Kui jätta välismaalt saadetud UPT saadetised hinnangust kõrvale (üldjuhul Eesti

elanik nende saatmise eest tasuma ei pea), kujuneb UPT-le tehtavate kulutuste suurus aastas

ligikaudu poole väiksemaks (4–5 eurot).

UPT teenuse hinnatõusu puhul on mõjutatud enim eraklient (UPT) ja mikroettevõtja, kuid

lähtudes iga üksiku isiku tarbimise väiksest tarbimise mahust ei ole mõju oluline.

Prognoosi kohaselt arvestades 2024. a kulusid on UPT kulupõhine hind:

• riigisiseselt saadetav standardkiri hinnanguliselt 1,7 EUR (täna 1,3 EUR);

• riigisiseselt saadetav tähtkiri hinnanguliselt 8 EUR (täna 6 EUR);

• rahvusvaheline kiri hinnanguliselt 3,50 EUR (täna 2,60 EUR).

Toodud hinnad lähtuvad 2024.a postivõrgu konfiguratsioonist ja teenuse kulubaasist.

Samuti ei ole UPT teenus oma olemuselt sobilik kasutamiseks valdavale osale äriklientidest.

Neile pakutakse juba täna UPT alternatiivseid teenuseid (ärikiri, pakiautomaat, kuller), mis

sobivad kirjade ja pakkide saatmiseks, sh allahindlused saadetiste mahust või teenuse osutamise

protsessist lähtudes. Eelnõu muudatused ei puuduta ärikirja ehk partiikirja ja partiipaki hinda.

Nii praegu kui ka tulevikus on see äri ning hind kujuneb turutingimustes.

Järeldus mõju olulisuse kohta: lähtudes väiksest tarbimise mahust ei ole mõju oluline.

UPT liiga kõrge hinna riski maandab esmalt asjaolu, et Konkurentsiamet hinda kooskõlastades

peab järgima, et see oleks jätkuvalt tasukohane ning vastuvõetav elanikele. Teisalt on eelnõusse

lisatud üleminekuaeg, kus esimestel aastatel ei arvestata põhjendatud tasu sisse UPT osutaja

kasumit täies lubatud ulatuses. Lisaks muutuvad kasvava hinna puhul kasutajale alternatiiviks

esemete ja dokumentide saatmisel ka teised väiksemad logistikafirmad ehk UPT osutaja peab

kirja ning pakihinnaga konkurentsis püsimiseks suutma pakkuda konkurentsivõimelist hinda.

28

Turg on avatud ja konkurendiks osutuvad ka naaberriikide ettevõtted. Liiga kõrge hinna riski

realiseerumine ei ole tõenäoline.

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Mõju kirjeldus: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi töökoormus väheneb, kuna

valdkonna eest vastutav minister ei pea enam kehtestama taskukohast tasu. Põhjendatud tasu

kooskõlastab Konkurentsiamet. Eelnõu kohaselt kooskõlastab Konkurentsiamet tegelikke UPT

müügihindu. Seega vastab hind rohkem tegelikele kuludele. Põhjendatud tulukuse ületamise

korral on Konkurentsiametil õigus sekkuda (peatada ettekirjutusega tasu suuruse rakendamine,

kui see ei vasta seadusele (näiteks kasum ületab põhjendatud tulukuse).

ETOE asutamise regulatsiooni sätestamisega seaduses ei kasva Maksu- ja Tolliameti

töökoormus, kuna ka täna saavad Eestis tegutseda ETOE-d vastavalt Ülemaailmse Postiliidu

kongressi otsusele C 63/2008.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatus ei too kaasa riigiasutuste töökoormuse muutumist,

suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus. Monopoolse iseloomuga

üldhuviteenuste valdkondades teostab teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu regulaator.

Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi ja vee

sektorites.

Muudatus 4: postiseaduses tunnistatakse kehtetuks universaalse postiteenuse osutamise

kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja

Mõju kirjeldus: UPT osutajale ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajatele toob

muudatus kaasa haldus- ja rahalise koormuse vähenemise.

Praegu kehtiva universaalse postiteenuse makse määruse kohaselt riigisiseselt ja

rahvusvaheliselt lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste makse määr on 8 eurosenti ning täht-

ja väärtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste makse määr on 40 eurosenti iga saadetise kohta.

Maksemäärad on püsinud muutumatuna alates 2014. aastast.

Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on

postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul

konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi,

mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi

järele vajadus ning universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud

ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist positiivset

mõju UPT osutaja ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajate rahalisele koormusele ning

töökorraldusele.

Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele

29

Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet

Mõju kirjeldus: Selle regulatsiooni kehtetuks tunnistamine toob kaasa nii postiteenuse

osutajate kui ka Konkurentsiameti töökoormuse vähenemise, kuna Konkurentsiamet ei pea

enam haldama UPT fondi ega menetlema ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks

esitatud taotlusi, mille menetlemine on praktikas kujunenud vägagi ajamahukaks ja keeruliseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju

Konkurentsiameti töökorraldusele.

Muudatus 5: postiseaduses kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa

regulatsioon

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: rahastamiskohustusega postiteenuse osutajad

Mõju kirjeldus: Seoses rahastamiskohustusega kaotamisega on mõistlik eemaldada tegevusloa

regulatsioon väljaspool universaalset postiteenust, mis vähendab postiteenuse ettevõtjate

halduskoormust. Ettevõtjad, kes soovivad Eestis pakkuda ükskõik millist postiteenust, mis jääb

universaalsest postiteenusest välja, saavad tegutseda samadel alustel esitades MTR teate. Ka ei

pea teenuseosutajad maksma riigilõivu, mis oli taotluse läbivaatamise eest 370 eurot ning

tingimuste või tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest 250 eurot.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju postiteenuse osutajale on keskmine, kuna summad ei

olnud suured ning tegevusluba tuli taotleda iga viie aasta tagant.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet

Mõju kirjeldus: Tegevusloa regulatsiooni leevendamisega väheneb vähesel määral

Konkurentsiameti töökoormus. Kuigi nimetatud tegevuslubasid ja nende menetlusi ei ole palju,

kaob Konkurentsiametil kohustus tegevuslubasid kontrollida ja menetleda nende muudatusi

olukorras, kus sarnaseid teenuseid (nt kullerpost) osutatakse ainult teavitamiskohustusega.

Seeläbi saab Konkurentsiamet keskenduda enda põhimääruses välja toodud tegevusele ehk

järelevalve teostamisele ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle

(antud hetkel siis universaalse postiteenuse valdkonnas).

Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väikene, kuna tegevusloa taotlusi ja nendega seonduv

töökoormus oli vähene.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõul on minimaalne mõju riigieelarve tuludele. Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkt 1

kohaselt ei maksustata universaalse postiteenuse käivet käibemaksuga, seega ei mõjuta UPT

põhjendatud tasule üleminek riigieelarve tulu ega kulu. Eelnõuga kaotatakse ära tegevusloa

esitamise kohustus väljaspool universaalset postiteenust, mistõttu ei tasuta edaspidi enam ka

vastavaid riigilõivusid. Nimetatud riigilõivud olid vastavalt 370 eurot taotluse läbi vaatamise

eest ning muutmise taotluse läbi vaatamise eest 250 eurot. Kuna tegevusloaga postiteenuse

osutajaid on hetkel kaks ning väljastatud tegevusload kehtivad viis aastat, väheneb aastane

30

riigieelarve tulu maksimaalselt mõne saja euro ulatuses, mis oleks laekunud tegevusloa

tingimuste muutmise taotluse riigilõivu tasumisest või potentsiaalsest uue tegevusloa taotluse

riigilõivu tasumisest.

Mõju riigieelarve kuludele ei ole. Muudatustega ei kaasne postiteenuse osutajatele ega riigile

täiendavaid kulusid.

8. Seaduse rakendusaktid

Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse nelja majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrust ning kehtestatakse kaks regionaal- ja

põllumajandusministri määrust:

1) Postiseaduse § 4 lõike 13 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2006.

a määrus nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad

nõuded“ – muudetakse määruse pealkirja ning kõiki paragrahve läbivalt (määrusest

eemaldatakse väärtsaadetise eraldi postiteenuse liigina);

2) Postiseaduse § 6 lõike 5 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009. a

määrus nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused universaalse postiteenuse osutaja

määramiseks“ – määruses asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“

vastavas käändes;

3) Postiseaduse § 7 lõike 7 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006. a

määrus nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele

juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ – muudetakse määruse § 2;

4) Postiseaduse § 40 lõike 6 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.03.2009.

a määrus nr 20 „Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded“

– määruses asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas

käändes.

5) Postiseaduse § 8 lõike 1¹, 36¹ lõike 1¹ ja § 37 lõike 1¹ alusel kehtestatakse regionaal- ja

põllumajandusministri määrus „Nõuded universaalse postiteenuse osutamise kohta“.

6) Postiseaduse § 392 lõike 7 alusel kehtestatakse regionaal- ja põllumajandusministri määrus

universaalse postiteenuse põhjendatud tasu arvutamise täpsemateks alusteks.

Eelnõuga nähakse ette ühe Vabariigi Valitsuse määruse, ühe rahandusministri määruse ja kolme

majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kehtetuks tunnistamine:

1) Vabariigi Valituse 05.03.2009. a määrus nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra

kehtestamine“13 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3

sätestatud ajal;

2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2009. a määrus nr 8 „Kasutajalt universaalse

postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“14 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu

§ 4 lõikes 2 sätestatud ajal;

3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009. a määrus nr 17

„Rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestuse andmete

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/120022014005 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015047

31

deklareerimise nõuded“15 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3

sätestatud ajal;

4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.03.2009. a määrus nr 21 „Universaalse

postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“16 – antud

määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud juhul;

5) rahandusministri 19.03.2009. a määrus nr 24 „Universaalse postiteenuse makse

riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“17 – antud määrus tunnistatakse

kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud ajal;

9. Seaduse jõustumine

Seadus, välja arvatud § 1 punktid 1, 14, 20-28, 51, 53 ja 55, jõustub 2025. aasta 1. juulil. Muul

ajal jõustuvate punktide kohta on antud täpsem põhjendus seletuskirja § 4 selgitustes.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Konkurentsiametile, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, ASile Eesti Post, Nova Post Estonia OÜ-le ja Sotsiaalkindlustusametile.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010063 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/13156505 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011079