Selgitustaotlus

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975

Justiits- ja Digiministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn

Meie 24.01.2025 nr 5.2-2/2565-1

Selgitustaotlus välisriigi eestkoste kohtulahendile tuginemise kohta

Sotsiaalkindlustusameti poole on viimasel ajal sagenenud pöördumised, kus välisriigi (näiteks Ukraina, Soome, Venemaa, Moldova, Rootsi, Ameerika Ühendriigid ja Austraalia) kohtu poolt seatud eestkostja taotleb välisriigi eestkostetavale Eestis hüvitisi. Tavaliselt esitavad eestkostjad hüvitiste taotlemisel selleks võõrkeelse kohtulahendi ja sageli ei ole eestkostjad suutelised Eesti keeles asju ajama. TsMS § 110 lõikest 2 tuleneb, et kui eestkoste võib seada nii Eesti kui ka välisriigi kohus ja kui välisriigis on eestkostja juba määratud või eestkostja määramine on menetluses, ei pea Eestis eestkostjat määrama, kui välisriigi kohtu lahend kuulub eeldatavasti Eestis tunnustamisele ja eestkostja Eestis määramata jätmine on eestkostet vajava isiku huvides. Samas reguleerib TsMS kohtulahendite tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist (§ 619, § 622). Lähtuvalt eeltoodust soovime küsida Justiits-ja Digiministeeriumi juhist küsimuses, et millised nõuded kehtivad välisriigis seatud eestkoste kohtulahendile tuginemisele Eestis ja millistel puhkudel võiks eestkostja Eestis määramata jätmine olla eestkostet vajava isiku huvides? Kas näiteks Venemaa kohtulahend eestkoste seadmise ja eestkostja määramise kohta on ilma selle tunnustamise ja/või täidetavaks tunnistamise menetluseta kasutatav Eestis? Juhul kui sellised kohtulahendid ei eelda välisriigi või kohtu poolset tunnustamist või täidetavaks tunnistamist, siis kuidas saavad Eesti asutused kontrollida, kas tegemist on üldse õige dokumendiga? Seejuures millised nõuded kehtivad sellise lahendi tõlkele? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marge Mägi talituse juhataja Andrus Jürgens 57833628, [email protected]