Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 22.01.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Natalja Vester

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23730000130

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 20.05.2023

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 23730000130, milles xxx

kahtlustatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 20.05.2023 vahemikus kella 03.00-03.50

oma eramu xxx, xxx magamistoas haaras käega voodis oleva xxx juustest ja tõmbas niimoodi

juustest pea keskosast kinni hoides xxx voodist selili põrandale maha. Rünnakusse sekkus xxx,

kes xxx selle käe sõrmi, millega viimane xxx juustest hoidis, lahti kangutas. Nimetatud tegevuse

käigus kriimustas xxx xxx näo ja käte piirkonnas. xxx tõmbas xxx peast salgu juukseid ja xxx

õnnestus siis toast põgeneda. Seejärel ründas xxx maja II korruse koridoris xxx uuesti, püüdis

teda lüüa ja valas üle kaasas olnud briljantrohelisega, millega valas üle ka nende juurde jõudnud

xxx ja veel pihustas nende suunas täpselt tuvastamata vedelikku. Seejärel jooksis xxx maja I

korrusele, kus xxx tema suunas jälle tundmatut vedelikku pihustas, xxx astus nende vahele ja

sai ise nimetatud vedelikuga näkku. Oma tahtliku tegevusega tekitas xxx xxx füüsilist valu

juuste peast tõmbamisega, valu seljale kukkumise tagajärjel, vedelikega pihustamise tagajärjel

naha punetuse ja kipituse üle kogu keha, pikaajalise peavalu, millega kannatanu pöördus

24.05.2023 EMOsse ja stressi toimunu tagajärjel. xxx tekitas xxx kriimustused näole, veritsuse

näole ja kätele ning vedeliku näkku pihustamise tulemusena punetuse ja valu silmadesse.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

ajaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja

raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada

kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal

on isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas

ei saa öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10, p 34, EIKo

21.06.2016 Lähteenmäki vs Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud

järgmised eeldused: 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3)

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud (tasub) kriminaalmenetluse kulud ning 5)

kahtlustatava nõusolek.

Käesoleva kriminaalasja esemeks on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7).

KarS 121 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

üheaastane vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Isiku süü suuruse kindlaks määramisel

tuleb lähtuda vaid nendest asjaoludest, mis puudutavad konkreetset süütegu. Riigi peaprokuröri

oportuniteedi juhise kui ka KrMS § 202 kommentaaride kohaselt tuleb süü suuruse hindamisel

võtta aluseks KarS-s toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatut. Kahtlustatava süü ei ole

suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette

näinud vangistuse alammäära.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis

tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest

lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo

toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude

toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks

oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on

sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt

vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see

oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on

mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest

ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida

uute süütegude toimepanemise xxx poolt. Isikul puuduvad kehtivad kriminaal- ja

väärteokaristused ja tema suhtes rohkem pooleliolevaid kriminaalmenetlusi käimas ei ole.

Samuti ei ole õiguskaitseorganitele laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud

samalaadsete kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole tema suhtes varasemalt kohaldatud

KrMS §-e 202, 203 või 2031, st menetlust oportuniteedi korras lõpetatud. Isikule asetatud

kohustus omab prokuröri hinnangul piisavat eripreventiivset mõju. Puudub alus arvata, et

kahtlustatav võib tulevikus panna toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava

menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline

usaldus.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse,

kuna kahtlustatav kuulati üle ning isik on võtnud eripreventiivse mõjuga kohustuse s.o uute

kuritegude toimepanemisest hoidumine. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning

üheselt mõistetavalt reageerinud ja suunanud ta õiguskuulekale teele tagasi. Seega ei saada

käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid

negatiivseid signaale.

Kannatanu xxx väitel on temale kuriteoga tekitatud kahju ning ta on esitanud tsiviilhagi kahju

hüvitamiseks, millega soovib, et talle mõistetaks välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.

Lisaks sellele tahab kannatanu xxx, et talle mõistetaks tekitatud kahjuga koos välja ka VÕS §

113 seadusjärgne viivis hagi esitamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Kuriteoga tekitatud

kahju seisneb hagi kohaselt varalises ja mittevaralises kahjus. Kuigi tsiviilhagi põhjendustes on

märgitud, et kahtlustatava tegevusega tekitati varalist kahju, siis ei taotle kannatanu varalise

kahju välja mõistmist, samuti ei ilmne hagist, milles varaline kahju seisneb või kui suur on

tekitatud varaline kahju. Seega sellest tulenevalt ei saa kannatanule varalist kahju välja mõista.

Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Isikuõiguste rikkumise korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes

juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hagiavalduses

on selgitatud, et kannatanule xxx tekitatud mittevaraline kahju seisneb hirmus, hingelises valus

ja kannatustes, füüsilises valus (sh kipitus üle keha, peavalu, kõrvetavad silmad),

tervisekahjustustes (sh tühimik juuste piirkonnas, nahapunetus; ninakõrvalkoobaste-,

põsekoopa- ja kurgupõletik).

Seega on kannatanud soovinud hüvitist saada enda füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste

eest. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuste tekitamisest või tema tervise

kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohus on korduvalt rõhutanud,

et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmise nõude lahendamisel on õiglase

suuruse määramise lähtekohaks senine kohtupraktika ja ühiskonna üldise heaolu tase (vt nt

RKL nr 3-2-1-51-05, p 22, nr 3-2-1-18-13, p 26, nr 3-2-1-80-13, p 20). Kehavigastuse ja

tervisekahjustuse tekitamise korral hüvitise suuruse üle otsustamisel tuleb võtta arvesse

kehavigastuse tõsidust ning muid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu.

Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb samuti arvestada rikkumise laadi, ulatust

ja raskust, kahju tekitaja süüd ning selle astet, kahju tekitaja laiemat käitumist ning suhtumist

kahjustatud isikusse, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

Käesoleval juhul tuleb mittevaralise kahju suuruse hindamisel lähtepunktiks võtta kannatanule

tekitatud füüsiline valu ja tuvastatud vigastused. Kannatanu xxx puhul juustesalgu puudumine

ja naha punetus. Mis puudutab ninakõrvalkoobaste-, põsekoopa- ja kurgupõletikku, siis ei ole

kohtueelses menetluses leidnud kinnitust, et need tekkisid kannatanul xxx kahtlustatava teo

tagajärjel, mistõttu ei ole võimalik selle eest hüvitist välja mõista. Samuti tuleb arvestada, et

kannatanu valati üle briljantrohelisega, mida on keha pealt raske eemaldada ning millega häiriti

mõnevõrra kannatanu elurütmi. Kahtlustatava majanduslikku olukorda hinnates tuleb

arvestada, et 2022. aastal oli kahtlustatava deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist

61593 eurot. Prokuröri hinnangul on õigustatud hüvitise nõudmine kannatanu füüsilise ja

hingelise valu ning kannatuste eest.

Võrreldes neid asjaolusid Eesti kohtute viimase aja kohtupraktikaga peab märkima, et

kriminaalasjades välja mõistetud kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritud kuritegude

toimepanemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise mediaaniks oli 500 eurot (vt

Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal, Riigikohus,

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf).

Kohtupraktikas on käesoleva kannatanuga sarnaseid vigastusi kaasa toonud teo

toimepanemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistetud välja näiteks:

• 500 eurot: Süüdistatav tiris kannatanut juustest, lõi lahtise käega näkku, lõi jalaga

istmiku piirkonda, raputas teda ja väänas tema käsi, põhjustades punetuse peanahal,

verevalumeid üle mõlema käsivarre ja õlavarte, kraapimisjälgi paremal õlavarrel ja

käsivarrel, kriimustusi vasakul põlvel ning pahkluul (kohtuasi nr 1-18-1652);

• 300 eurot: kahtlustatav tiris ja tõukas kannatanut, põhjustades kannatanu peal, silma

piirkonnas ja käe peal marrastusi, kriime ja punetust (kohtuasi nr 1-19-4737);

• 300 eurot: süüdistatav lõi kannatanut ühel korral rusikaga vastu nägu ja küünistas teda

näo piirkonnast, põhjustades marrastused silmade ümbruses ja haava suunurka

(kohtuasi nr 1-19-9277);

• 200 eurot: süüdistatav lõi kannatanut mitmel korral rusikaga näkku, põhjustades

kannatanule punased laigud näole. Teisel korral lõi ühel korral kannatanule rusikaga ja

jalaga vastu pead, põhjustades kannatanule silma punetuse ja kõrva marrastuse

(kohtuasi nr 1-19-7746).

Võttes arvesse kuriteo asjaolusid, kuriteoga tekitatud kahju suurust ning kehtivat kohtupraktikat

sh arvestades ka üldist elukalliduse tõusu ja kahtlustatava majanduslikku olukorda, leiab

prokurör, et käesolevas asjas tuleb mittevaralise kahju suuruseks hinnata kannatanu xxx puhul

800 eurot.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda

sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega KrMS § 202 sõnastus ei sea

menetluse lõpetamisel eelduseks selle, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna

rahuldatud.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Ringkonnaprokurör, hinnates

tõendamiseseme asjaolusid, sh xxx iseloomustavaid ja tema vastutust mõjutavaid asjaolusid,

leiab, et isik on toime pannud talle etteheidetava kuriteo, kuid tema süü ei ole suur, puudub

avalik menetlushuvi ning üld- ja eripreventiivsest vajadusest lähtudes ei ole isiku karistamine

otstarbekas.

Eelnevale tuginedes leiab ringkonnaprokurör, et antud kriminaalasjas on võimalik lõpetada

menetlus oportuniteedi põhimõtte alusel ning kohustada kahtlustatavat mitte toime panema uusi

kuritegusid ja hüvitama kuriteoga tekitatud kahju.

Tulenevalt eeltoodust leian, et xxx suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202

alusel.

Juhindudes KrMS §-st 202 lõigetest 2, 3 ja 7 ja §-st 206, ringkonnaprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23730000130 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1.xxx kohustub mitte toime panema uusi kuritegusid.

Tähtajaks määrata 6 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o 22.07.2025 (k.a).

2.2.xxx kohustub hüvitama kannatanule xxx tekitatud kahju 800 eurot.

Tähtajaks määrata: 22.07.2025.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: helisalvestis CD-plaadil

ja kaks videosalvestust DVD-plaadil (3tk) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

toimiku juurde.

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata kannatanutele xxx ja xxx ning nende lepingulisele esindajale vandeadvokaat

Vladimir Sadekov ning kahtlustatavale xxx ja tema lepingulistele kaitsjatele vandeadvokaat

Marta Lember ja vandeadvokaat Erki Siht.

8. Kannatanutel on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võivad kannatanud põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Natalja Vester

ringkonnaprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse

toimik jääb Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et

kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, uuendab prokurör

KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

________________________________

(nimi ja allkiri)