Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-6-15/25/1087 |
Registreeritud | 24.01.2025 |
Sünkroonitud | 27.01.2025 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | RP-6-15/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted)) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 24.01.2025, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24231752835
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx
Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui
I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava süü ei ole suur
III. kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. kahtlustatav on tasunud või võtnud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi
Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo
toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad
asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et
• Kahtlustatav on väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 mõttes, tunnistas
ülekuulamisel, et konflikt ja kähmlus toimus (KarS § 57 lg 1 p 3), tema tegutses
hetkeemotsiooni ajel
• seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.
• Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei oma kahtlustatava suhtes enam pretensioone, soovib
leppimist ning head läbisaamist, mitte karistamist; soovib, et edaspidi saaks ta
kahtlustatavaga rahulikult suhelda ja probleeme rahumeelselt lahendada
• Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitanud,
• Terve pere on tänaseks pöördunud MDFT teenusele
Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks (III), menetluskulusid ei
tekkinud (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V).
Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub
põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema
poolt.
• temal puuduvad kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused,
• tema puuduvad arhiveeritud kriminaal- ning väärteokaristused
• tema suhtes pole varem lõpetatud kriminaalmenetlust KrMS § 2031 või § 202 alusel.
Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustused: MDFT ja
vägivallast hoidumine. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse
lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast
kriminaalmenetluse esemeks olnud episoodi st 6 kuu jooksul pärast konflikti ei ole
kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem füüsilisi konflikte olnud.
Puudub alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kellel
arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte olnud ning kes on asunud pereteraapiat
läbima, paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas
puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna kahtlustatav kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud. Riik on niisiis isiku
käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on
lubanud konflikte vältida ja on seda ka tänaseks teinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud
eripreventiivsed ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustused. Seega ei saada käesoleva
kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid
signaale.
Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise (nr RP-1-2/22/1) p 3.2.2. kohaselt on avalik menetlushuvi
olemas KarS §-dele 120-121 vastava jätkuva perevägivalla puhul. Seadus võimaldab aga
menetlust siiski ka sellisel juhul KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetada ning käesoleval juhul leiab
prokurör - irdudes peaprokuröri juhisest – et avalik menetlushuvi siiski siinses asjas puudub,
ülaltoodud põhjustel.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör
veendunud, et selline vajadus puudub.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi
puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231752835 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on
a) mitte toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid
Tähtajaks määrata 12 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o 24.01.2026 (k.a).
b) Osaleda MDFT-s ehk mitmedimensioonilises pereteraapias Sotsiaalkindlustusameti
korraldamisel
Teraapia läbimise tähtajaks määrata 10 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o
24.11.2025 (k.a).
3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad
5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad
6. Käesolev määrus saata:
• kannatanule xxx (KrMS § 206 lg 2) ja tema esindajale xxx
• teadmiseks DELTA kaudu [email protected]
7. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest
• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)
• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)
• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema
kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1
Kaspar Urmas Oja
prokurör
Kui isik ei täida talle käesoleva määruse p 2 toodud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör
uuendab kriminaalmenetluse.
Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,
mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia kätte saanud.
Nimi: Allkiri: Kuupäev:
1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания
содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать
ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.
If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination
of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.