Sissetulev kiri

Austatud pr Kaili Soovärav

Olete saatnud Rahandusministeeriumile edasi Teile adresseeritud Konkurentsiameti 27.12.2024 vastuskirja nr 5-4/2024-185-2, millest selgub, et 12.12.2024 ja 16.12.2024 pöördumistes tegite Konkurentsiametile ettepaneku kontrollida Priske AS ja Logistika Pluss OÜ ostudokumente. Lisaks soovisite teada, kas Priske AS-lt suures koguses alkoholi ostmine poolt on õiguspärane ja kas see peab toimuma (riigi)hankega. Vastuseks Teie pöördumistele selgitas Konkurentsiamet, et kirjeldatud probleemi näol ei ole tegemist konkurentsiseaduse normide reguleerimisalasse jääva tegevusega, millele reageerimine kuuluks Konkurentsiameti pädevusse ja millele Konkurentsiameti saaks hinnangu anda.

Rahandusministeeriumi ülesanded riigihangete valdkonnas on loetletud riigihangete seaduse (RHS) §-s 180, mille kohaselt Rahandusministeerium riigihangete valdkonnas muu hulgas nõustab RHS-i rakendamise küsimustes ning teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet (edaspidi ka: järelevalvet). Riigihangetealase järelevalve täpsem ulatus ja korraldus on avatud RHS-i 9. ptk-is (§ 203 jj). Rahandusministeerium teeb järelevalvet avalikes huvides RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Seejuures on Rahandusministeeriumi järelevalvepädevus piiratud hankija tegevuse õiguspärasuse kontrollimisega. Rahandusministeerium ei saa RHS-i alusel teha järelevalvet hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks.

Järelevalvemenetluse alustamiseks vastavalt RHS § 205 lg 1 p-le 1 peavad üheaegselt esinema nii ajend kui ka alus. Järelevalvemenetluse ajendiks võib olla järelevalveteade, mis osutab RHS-i rikkumisele konkreetses riigihankes (RHS § 207), või RHS-i võimalikule rikkumisele viitav muu teave. Järelevalvemenetluse alus on RHS-i rikkumise tunnuste sedastamine järelevalvemenetluse ajendis. Eelöeldu tähendab, et juhtumipõhise järelevalve menetluse alustamise vältimatuks eeltingimuseks on Rahandusministeeriumil põhjendatud kahtluse tekkimine, et hankija võib olla rikkunud RHS-is sätestatud kohustust. Põhjendtaud rikkumiskahtluse puudumine on seaduses nimetatud absoluutne menetlustakistus. Järelevalvemenetlust ei alustata, kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine (RHS § 206 lg 1 p 3).

Seoses meile adresseeritud Konkurentsiameti vastuskirjast nähtuvaga saame selgitada, et RHS reguleerib seda, kuidas, millisel viisil, peab hankija asja ostmise (hanke)lepinguni jõudma, kuid RHS ei kirjuta hankijale ette, milliseid kaupu ta tohib osta ja milliseid mitte. Riigihangetealase järelevalve raames ei anta hinnangut hankija soetuste otstarbekohasusele, see tähendab nende majandusliku vajalikkusele ja põhjendatusele. Seega ei saa Rahandusministeerium kontrollida seda, mida hankija ostab, vaid üksnes seda, kuidas, millist menetlust kohaldades, on hankija asju ostnud.

RHS § 5 lg 1 kohaselt on RHS-is sätestatud korda kohustatud järgima avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija. Avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija definitsioonid on toodud vastavalt RHS § 5 lg-s 2 ja lg-s 3. Nõnda võib avaliku sektori hankijaks olla riigiasutus (RHS § 5 lg 2 p 1), sihtasutus, mille üheks asutajaks on riik või mille nõukogu liikmetest rohkem kui poole määrab riik (RHS § 5 lg 2 p 4), aga samuti muu eraõiguslik juriidiline isik (sh äriühing), mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-des 1-4 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised RHS § 5 lg 2 p-s 5 nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud (RHS § 5 lg 2 p 5).

Hankija poolt alkohoolsete jookide kui toiduainete/-kaupade gruppi kuuluvate asjade ostmine (CPV kood 15911000-7) on iseenesest käsitletav riigihankena RHS § 4 p 16 tähenduses. Pelgalt sellest tõdemusest aga ei piisa jaatamaks hankija kohustust korraldada riigihanke menetlus riigihangete registris avaldatuna. Akuutne menetluskord sõltub sellest, milline on konkreetse riigihanke (soetuse) eeldatav maksumus. Nimelt näeb RHS § 14 ette erinevad piirmäärad, mille korral on hankija kohustatud korraldama riigihanke kas lihthanke menetlusena või hankemenetlusena (vt RHS § 15 lg-d 1-2). Lihthanke piirmääraks on asjade hankelepingu korral 30 000 eurot (ilma käibemaksuta summa) ning asjade riigihanke piirmääraks on kehtestatud 60 000 eurot (km-ta).

Kui avaliku sektori hankija poolt ostetavate alkohoolsete jookide hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne 60 000 euroga (km-ta) või ületab seda, siis vastavalt RHS § 15 lg-le 2 peab avaliku sektori hankija kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS-i 2. ptk-is sätestatud hankemenetluse korda. RHS § 48 lg 1 järgi, kui seadusest ei tulene teisiti, peab hankija viima hankemenetluse läbi kas avatud või piiratud hankemenetlusena. Seejuures aga sätestab RHS § 50 p 9 erisuse, mille kohaselt hankijal on õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, so ilma hanketeadet registris avaldamata, kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja ostetakse toidukaupu. Nagu eelnevalt mainisime, kuuluvad alkohoolsed joogid toidukaupade hulka.

Ent kui hankija ostetava asja maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, siis on tegemist küll riigihankega, mille suhtes kohalduvad RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtted, kuid RHS sellise riigihanke läbiviimisele konkreetset menetluskorda ette ei näe. Kui hankijal on hankekorra kehtestamise kohustus, siis vastavalt RHS § 9 lg 4 p-le 3 tuleb alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise kord hankijal näha ette oma organisatsioonisiseses hankekorras (kuna internse iseloomuga hankekord ei ole käsitletav RHS-i alusel ja täitmiseks kehtestatud üldaktina, siis Rahandusministeerium hankekorra järgimise üle järelevalvet ei tee).

Täname Teid pöördumise eest ning loodame, et ülaltoodud selgitustest on Teile abi mõistmaks RHS-is sätestatud regulatsioone ning riigihangete valdkonnas Rahandusministeeriumile seadusandja poolt antud pädevust.

Lugupidamisega

Registreerimise kuupäev: 27.12.2024 Registreerimise number: 5-4/2024-185-2 Tere Pöördusite Konkurentsiameti poole 12.12. ja 16.12.2024 taotlustega, milles tegite ettepaneku kontrollida Priske AS ja Logistika Pluss OÜ ostudokumente. Lisaks soovisite teada, kas kui riigiasutused, sihtasutused ja nende ettevõtted ostavad Priske AS-ist suures koguses alkoholi, kas siis selline asi on legaalne ning kas see on hankega. Vastuseks Teie e-kirjale selgitame, et Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 54 kohaselt teostab Konkurentsiamet järelevalvet konkurentsiseaduse täitmise üle osas, mis reguleerib ettevõtjate vahelisi keelatud kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust (KonkS § 4), turgu valitseva ettevõtja tegevust (KonkS § 16) ning ettevõtjate koondumiste kontrollimist (KonkS § 19). Täpsem selgitus Konkurentsiameti pädevuse kohta edastati Teile 17.12.2024 kirjaga nr 5-4/2024-174-2. Teie poolt kirjeldatud probleemi näol ei ole tegemist konkurentsiseaduse normide reguleerimisalasse jääva tegevusega, mille osas meetmete võtmine kuuluks Konkurentsiameti pädevusse ning millele amet saaks hinnangu anda. Küll aga teostab riigihangete üle järelevalvet Rahandusministeerium, kelle poole Te saate ise pöörduda. Anonüümsuse säilitamiseks ei ole meil võimalik Teie pöördumist neile otse edasi saata. Lugupidamisega Konkurentsiamet [email protected] 667 2400 E-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.