Väljaminev kiri

KINNITATUD

Konkurentsiameti peadirektori

08.10.2019

käskkirjaga nr 1-2/2019-016

LISA

Konkurentsiamet

Gaasi võrguteenuse hinna arvutamise ühtne

metoodika jaotusvõrguettevõtjatele

Tallinn 2019

2

Sisukord

Eessõna ....................................................................................................................................... 3

1. Mõisted .................................................................................................................................. 4

2. Tegevusalade eristamine raamatupidamises .......................................................................... 5

3. Võrguteenuse hinna kujundamine ......................................................................................... 7

4. Müügikogus ........................................................................................................................... 8

5. Mittekontrollitavad hinnad ja kulud ...................................................................................... 9

6. Muutuvkulud ......................................................................................................................... 9

7. Tegevuskulud....................................................................................................................... 10

8. Põhivara kulum ja reguleeritava vara väärtus ...................................................................... 12

9. Põhjendatud tulukus ............................................................................................................ 16

3

Eessõna

Vastavalt maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 23 lg 41 töötab Konkurentsiamet välja

võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika, lähtudes MGS §-des 23 ja 232 sätestatud

nõuetest. MGS § 23 lg 42 sätestab, et Konkurentsiamet avalikustab1 võrguteenuse hinna

arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest võrguteenuste hinna kooskõlastamisel.

Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla

kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides võrdse

kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet.

MGS § 1 lg 2 alusel peavad gaasi ülekande ja jaotamise tegevused olema koordineeritud ning

vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel,

usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele

vastav gaasivarustus. MGS § 23 lg 1 järgi on võrguteenus käesoleva seaduse tähenduses võrgu kaudu gaasi ülekande

või jaotamise teenuse osutamine.

MGS § 23 lg-tes 2, 3, 31 ja 32 on sätestatud võrguteenuse hinnakujundamise alused ning § 232

lg-tes 1-9 on sätestatud võrguteenuse hinna arvutamise põhimõtted, milliseid kirjeldatakse

täpsemalt käesoleva metoodika vastavates peatükkides.

MGS § 23 lg 4 alusel peab võrguettevõtja esitama võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise

alused Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama

hindade moodustumist.

MGS § 23 lg 5 järgi menetleb Konkurentsiamet käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud

hinnataotlust käesoleva seaduse § 10 lõigetes 52 ja 63 sätestatud korras. Kui hinnataotluse

esemeks on võrguteenuse hinna muutmine võrguettevõtjale muutunud ostetava gaasi ülekande

või jaotamise teenuse hinna tõttu, teeb Konkurentsiamet võrguteenuse hinna kooskõlastamise

kohta otsuse kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest.

Tulenevalt haldusmenetluse seadusest on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse

alusel menetlustoimingu vorm. Konkurentsiamet on välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel

maagaasi võrguteenuse hindade taotlemise vormid ehk küsimustikud MS Exceli tabelite kujul

(vt http://www.konkurentsiamet.ee). Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt

konkurentsiseadusest, MGS-ist ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad

Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hinna aluseks võetud hinnakomponendid sisaldaks

üksnes põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

Käesolev metoodika selgitab ja sisustab MGS-is toodud võrguteenuste hindade kujundamise ja

arvutamise põhimõtted jaotusvõrguettevõtjatele.

1 Konkurentsiamet avalikustab metoodika veebilehel www.konkurentsiamet.ee. 2 Konkurentsiamet teeb võrgutasude kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse

esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada

seda tähtaega 60 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist. 3 Taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik

taotluse kooskõlastamiseks.

4

1. Mõisted

1.1. Ex-ante regulatsioon – enne hinna kehtima hakkamist Konkurentsiameti poolt

kooskõlastatavad gaasi võrguteenuste hinnad.

1.2. Ex-post regulatsioon – pärast hinna kehtima hakkamist Konkurentsiameti poolt

kontrollitavad tasud (nt liitumistasud).

1.3. Investeeringud reguleeritavasse põhivarasse – ühekordsed kulud põhivara soetamiseks

ja parendamiseks.

1.4. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) – kapitali struktuuri (oma- ja võõrvahendite

vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel arvutatud kogukapitali hind.

1.5. Kulud – võrguteenuse osutamiseks vajalikud ja põhjendatud muutuvkulud, tegevuskulud

ja põhivara kulum.

1.6. Käibekapital – reguleeritava vara komponent, mis üldjuhul moodustab viis protsenti

viimase kolme kalendriaasta reguleeritud tegevuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

1.7. Lubatud müügitulu – regulatsiooniperioodi arvestuslik müügitulu, mida ettevõtja võib

teenida kooskõlastatud hindadega teenust müües. Lubatud müügitulu arvutamisel võetakse

arvesse põhjendatuks loetud kulud ning põhjendatud tulukus.

1.8. Mittekontrollitavad hinnad ja kulud – sisendhinnad ja kulud, mis ei ole mõjutatavad

ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest (nt

administratiivselt reguleeritavate teenuste hinnad: sisseostetava elektrienergia võrgutasud,

gaasi võrguteenuse ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad, riigilõiv, maamaks, tasu

riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise kohustuse täitmise eest jms).

1.9. Mittepõhitegevus – tegevusalad, mis ei ole otseselt seotud gaasi võrguteenuse

osutamisega.

1.10. Mittereguleeritav tegevus – tegevusalad, mille üle Konkureentsiamet ei rakenda ex-ante

ja ex-post regulatsiooni, vaid kontrollib, et ei toimuks kulude ja tulude ristsubsideerimist

reguleeritud tegevuse suhtes.

1.11. Muutuvkulud – kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest.

1.12. Põhivara – ettevõtja poolt oma- ja laenuvahenditest soetatud võrguteenuse osutamiseks

vajalik materiaalne ja immateriaalne põhivara.

1.13. Põhivara kasulik tehniline eluiga – periood, mille jooksul ettevõtja poolt vara

tõenäoliselt kasutatakse ning mis võtab arvesse põhivara oodatavat füüsilist (tehnilist)

kulumist ning IT-ga seotud põhivara puhul ka moraalset vananemist.

1.14. Põhivara kulum (kapitalikulu) – võrguteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud

soetatud põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise

eluea jooksul.

5

1.15. Põhivara kuluminorm (kapitalikulunorm) – põhivara kasuliku tehnilise eluea

pöördväärtus, mille alusel arvutatakse võrguteenuste hindadesse lülitatava põhivara

kulumi suurus.

1.16. Põhjendatud tulukus – ärikasum, mis arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja

kaalutud keskmise kapitali hinna alusel.

1.17. Regulatsiooniperiood – 12-kuuline periood, mille prognoositud müügikogus, kulud ning

põhjendatud tulukus on võrguteenuse hinna arvutamise aluseks.

12-kuuline periood on võetud võrguteenuse hinna arvutamise aluseks selleks, et

Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtja poolt esitatud andmete õigsust

(Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist ettevõtja

majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas ettevõtja

poolt koostatud prognooside ning võrguteenuse hindade arvutamise aluseks olevate kulude ja

põhjendatud tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et võrguteenuse

hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud võetakse võrguteenuse hindade

arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et hindade kooskõlastuse aluseks olnud kulud ja

põhjendatud tulukus ei taga enam MGS § 23 lg 3 punktides 1-6 sätestatud nõudeid, siis võib ta

uuesti esitada taotluse võrguteenuse hindade kooskõlastamiseks vastava 12 kuu andmete alusel.

1.18. Reguleeritava vara väärtus – ettevõtja poolt investeeritud võrguteenuse osutamiseks

vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa.

1.19. Tegevuskulud – kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.

1.20. Tegevuspiirkond – tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus võrguettevõtja tegutseb.

1.21. Võrguettevõtja – ettevõtja, kes osutab võrguteenust (kas ülekande või jaotamise teenust

või mõlemat).

1.22. Võrguteenus – võrgu kaudu gaasi ülekande või jaotamise teenuse osutamine.

2. Tegevusalade eristamine raamatupidamises

2.1. MGS-i regulatsioon:

MGS § 8 lg 2 sätestab, et gaasiettevõtja peab raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestama

põhimõtted, mille kohaselt peetakse arvestust gaasi jaotamise, müügi ja nende tegevustega

mitteseotud (mittepõhitegevuse) tegevusalade kohta nii, nagu oleksid kohustatud seda tegema

nendel tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad.

Ettevõtja peab eraldi arvestust immateriaalse (v.a arvutitarkvara ja arvutitarkvara litsentsid

ning tehnorajatistega seotud maade kasutusõigused), tagastamatu abi raames ning

liitumistasudest soetatud põhivara osas, samuti põhivara osas, mida ettevõtja ei kasuta

võrguteenuse osutamiseks. Kulude jagamise põhimõtteid ja kulude jaotust põhjendab ettevõtja

hinnataotlusele lisatud seletuskirjas.

MGS § 8 lg 21 sätestab, et gaasiettevõtja peab oma raamatupidamises pidama gaasi müügi

arvestust eraldi kodutarbijate ja vabatarbijate kohta.

6

MGS § 8 lg 22 sätestab, et gaasiettevõtja peab kehtestama oma raamatupidamiseeskirjad varade

ja kohustuste ning tulude ja kulude jaotamise osas, mida järgitakse käesoleva paragrahvi lõikes

2 nimetatud tegevusalade arvestuses.

MGS § 81 lg 2 sätestab, et võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 100 000 tarbija

ja kes ei osuta ülekandeteenust, eristab oma tegevuses gaasi jaotuse ja müügi, luues jaotuseks

ja müügiks eraldi äriühingud alates 2007. aasta 1. juulist. Kui pärast nimetatud tähtpäeva ületab

tarbijate arv 100 000 piiri, peab võrguettevõtja viima oma tegevuse vastavusse käesolevas

lõikes sätestatud nõuetega kuue kuu jooksul.

MGS § 81 lg 3 sätestab, et võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud alla 100 000 tarbija

ja kes ei osuta ülekandeteenust, võib samal ajal olla müüja.

MGS § 232 lg 5 sätestab, et põhivara hulka ei arvestata:

1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;

2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsentsid;

3) tagastamatu abi raames (sealhulgas sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;

4) liitumistasudest soetatud põhivara;

5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.

2.2. Kui võrguteenuse osutamist ja gaasi müüki teostab sama äriühing (MGS § 81 lg 3

kohaselt), siis peab ettevõtja oma raamatupidamises eraldi arvestust alljärgnevalt:

2.2.1. gaasi müük kodutarbijatele,

2.2.2. gaasi müük vabatarbijatele,

2.2.3. võrguteenuse müük (ex-ante regulatsioon – hinnad kooskõlastatakse

Konkurentsiametiga),

2.2.4. mittepõhitegevus (mittereguleeritav tegevus).

2.3. Ettevõtja peab oma raamatupidamises eraldi arvestust immateriaalse, tagastamatu abi

raames ning liitumistasudest soetatud põhivara osas, samuti põhivara osas, mida ettevõtja

ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.

2.4. Võrguettevõtja, kellelt ei nõuta tegevusalade juriidilist eristamist, lähtub andmete

esitamisel Konkurentsiameti veebilehel avalikustatud juhendist "Hinna- või

järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete esitamise juhend

gaasivõrguettevõtjale" ning eristab kulud ning materiaalse põhivara vastavalt

Konkurentsiameti hinnataotluse tabelitele "Küsimustik gaasivõrguettevõtjatele".

2.5. Konkurentsiamet analüüsib kulude jaotust ettevõtja poolt müüdavate erinevate kaupade

ja teenuste vahel ning kontrollib, et kooskõlastamisele esitatud võrguteenuse hind ei

sisaldaks muude tegevusalade kulusid ja tulusid (võrguettevõtja tegevusvaldkonnad ei

ristsubsideeriks üksteist).

7

3. Võrguteenuse hinna kujundamine

3.1. MGS-si regulatsioon:

MGS § 23 lg 2 sätestab, et võrguteenuste hinnad peavad olema põhjendatud, lähtudes võrgu

toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise

ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud

tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga.

MGS § 23 lg 3 sätestab, et võrguteenuse hind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;

6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise põhjendatud

kulud.

MGS § 23 lg 31 sätestab, et põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud

kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.

MGS § 232 lg 2 sätestab, et võrguteenuse hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;

3) põhitegevusega mitteseotud kulusid;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;

5) finantskulusid;

6) dividendide tulumaksukulu;

7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

MGS § 232 lg 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma

kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise.

3.2. Hinnamenetluses jaotab Konkurenstiamet kulud järgmiselt:

 muutuvkulud;

 tegevuskulud;

 põhivara kulum.

3.3. Lubatud müügitulu (Tlubatud) arvutatakse Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud

kulude ja põhjendatud tulukuse (tulenevalt MGS § 23 lg 31) alusel järgmise valemiga:

= + + + ,

kus:

Tlubatud - lubatud müügitulu;

MK – muutuvkulud;

TK – tegevuskulud;

PK – põhivara kulum;

PT – põhjendatud tulukus.

8

Näide. Lubatud müügitulu ja võrguteenuse hinna kujunemine

Rea

nr Hinnakomponendid Ühik

Regulats.

periood

1 Müügikogus (M) tuh m3 5500

2 Muutuvkulud (MK) tuh € 311,04

3 Tegevuskulud (TK) tuh € 150,00

4 Põhivara kulum (PK) tuh € 60,00

5 Põhjendatud tulukus (PT) tuh € 80,00

6 Taotletav müügitulu (Tlubatud) tuh € 601,04

7 Võrguteenuse hind (H) €/m3 0,10928

Näites toodud komponentide arvutamist on kirjeldatud alljärgnevates peatükkides.

3.4. Võrguteenuse hind (hinnad) tuleb ettevõtjal kujundada teenuse osutamiseks vajaliku

lubatud müügitulu ja -koguse alusel järgmise valemiga:

=

kus:

Hn – vastava võrguteenuse hind,

Tlubatud – võrguteenuse lubatud müügitulu,

Mn – vastava võrguteenuse müügikogus.

3.5. Võrguettevõtja võib moodustada tarbijagruppe (jaotusteenuse kasutajad erinevatel

töörõhkudel või võimsustel). Võrguettevõtja peab põhjendama erinevate gruppide kulude

kujunemist ja sellest tulenevalt erinevate hindade kujunemist vastavalt punktis 3.4 toodud

valemile.

Kõigi kooskõlastamisele esitatud võrguteenuse tasude ja koguste korrutiste summa peab

võrduma lubatud müügituluga. Lubatud müügitulu kujuneb erinevate võrguteenuste hindade

ja nende müügikoguste korrutiste summa alusel, vastavalt sellele võtab võrrand alljärgneva

kuju:

= ∑ ℎ

=1

×

kus:

i – kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste arv.

4. Müügikogus

4.1. MGS § 232 lg 1 sätestab, et võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase

kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse

müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs.

4.2. Kalendriaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

9

Juhul, kui kalendriaasta ei ühti võrguettevõtja majandusaastaga võetakse müügikoguse

prognoosimisel aluseks viimase kolme majandusaasta müügikogused.

Näide: Ettevõtja esitab taotluse 2018.a detsembris ja tema majandusaasta periood on 01.04

kuni 31.03. Seega võetakse regulatsiooniperioodi müügikoguse prognoosimisel aluseks

majandusaastate 01.04.2015-31.03.2016, 01.04.2016-31.03.2017 ja 01.04.2017-31.03.2018

müügikogused, vastavalt 600 tuh m3, 780 tuh m3 ja 650 tuh m3. Regulatsiooniperioodi

müügikogusesks kujuneb 677 tuh m3 ((600+780+650)/3 = 677 tuh m3).

4.3. Vajadus müügimahu täiendava analüüsi järele tekib siis, kui:

4.3.1. võrguettevõte on tegutsenud alla kolme majandusaasta;

4.3.2. tarbijate arvus, struktuuris ja müügikoguses on toimunud kolme majandusaasta jooksul

muutused, mis oluliselt mõjutavad müügikoguseid (näiteks tarbijad on loobunud gaasi

tarbimisest või on lisandunud uued tarbijad, tööstustoodangu suurendamine,

tööstusettevõtte taaskäivitamine, jms);

Näide: Punktis 4.2 toodud näitele lisandub järgmine teave: üks tarbija (keskmise tarbimisega

50 tuh m3/aastas) lõpetab tarbimise, kuna läheb üle puiduküttele ja 2018.a I kvartali liitus

gaasivõrguga uus tarbija prognoositava tarbimisega 80 tuh m3 aastas. Seega kujuneb

regulatsiooniperioodi põhjendatud müügimahuks 707 tuh m3 (677-50+80 = 707 tuh m3).

5. Mittekontrollitavad hinnad ja kulud

5.1. Mittekontrollitavaid hindu ja kulusid ei mõjuta ettevõtte majandustegevus, sest need

sõltuvad täielikult ettevõttevälistest teguritest. Mittekontrollitavad kulud ja sisendhinnad

on:

5.1.1. riigilõiv,

5.1.2. maamaks,

5.1.3. riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise tasu,

5.1.4. administratiivselt reguleeritud teenuste tasud ja hinnad (sisseostetava elektrienergia

võrgutasud, gaasi võrguteenuse ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad jms).

5.2. Mittekontrollitavaid kulusid võivad sisaldada nii muutuvkulud (punkt 5.1.4) kui ka

tegevuskulud (punktid 5.1.1 kuni 5.1.3 ).

5.3. Juhul, kui mittekontrollitavad kulud on põhjendatud (tõendatud), rakendatakse nende

suhtes täielikku hindades kajastamise printsiipi.

6. Muutuvkulud

6.1. MGS § 232 lõige 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma

kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise.

6.2. Muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest. Nimetatud

kulud on seotud selliste teenuste või kaupade kasutamisega, mis on otseselt seotud gaasi

võrguteenuse müügikogusega (nt sisseostetava gaasi jaotusteenus, rõhu regulaatorites

(alandajates) gaasi eelnevaks soojendamiseks vajalik elektri- või gaasienergia jms).

Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavaid kulusid.

10

6.3. Muutuvkulud saadakse vajalike teenuste või kaupade hindade korrutamisel teenuse või

kauba ostukogusega.

7. Tegevuskulud

7.1. MGS § 232 lg 3 sätestab, et et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma

kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise.

Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest:

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;

2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud);

3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste

sarnaste ettevõtjate kuludega.

7.2. Tegevuskulud on kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.

Tegevuskulud ei ole otseselt seotud müügikogusega ning ettevõtja saab nimetatud kulusid

mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu (v.a mittekontrollitavad

tegevuskulud).

Tegevuskulude hulka arvestatakse ettevõtja poolt teostatud gaasivõrgu hooldus- ja

remondikulud, sisseostetavad tööd ja teenused, müügikulud, transpordikulud, rendikulud,

infotehnoloogilised kulud, bürookulud, tööjõukulud, mittekontrollitavad kulud (riigilõiv,

maamaks, riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise tasu).

7.3. Kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga.

Kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab aastate lõikes ettevõtja tegevuskulude muutuse

võrdlemist tarbijahinnaindeksiga4 (THI). Üldjuhul ei tohi monopoolses seisus oleva ettevõtja

tegevuskulud kasvada enam kui kasvavad vabaturuteenuseid osutavate ettevõtjate kulud, mis

kokkuvõtvalt väljenduvad THI kasvus. Regulatiivses tegevuses võtab Konkurentsiamet THI

rakendamisel arvesse ka MGS § 232 lg-s 3 sätestatud kohustust lähtuda hinda lülitatavate

kulude puhul kuluefektiivsusest. THI varasemate aastate väärtused võetakse Statistikaameti

veebilehelt www.stat.ee ning jooksva aasta väärtus võetakse Rahandusministeeriumi

majandusprognoosist, mis on avaldatud veebilehel www.fin.ee.

7.4. Kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud).

Süvaanalüüsi teostamiseks peab ettevõtja esitama tegevuskulude detailse jaotuse kolme viimase

majandusaasta lõikes ning prognoosi regulatsiooniperioodiks. Lisaks peab ettevõtja

põhjendama taotletavate tegevuskulude vajadust, muutust ja kuluefektiivsust peamiselt

alljärgnevatest põhimõtetest lähtudes:

 kulud peavad olema eelnevatel perioodidel reaalselt tehtud (tõestuseks arved, lepingud,

makstud palgad jms);

 kulud peavad olema otseselt seotud võrguteenuse osutamisega (vajadusel kulude

jaotamine erinevate tegevuste vahel);

 kulud peavad olema vajalikud võrguteenuse osutamiseks (tõestuseks ettevõtja

selgitused, kuidas kulu muutis tarbijale osutatud teenust, näiteks võrguteenuse

kvaliteeti);

4 Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.

11

 kulud on tehtud kõige efektiivsemal viisil (tõestuseks hinnapakkumiste küsimise

dokumendid ja vastused nendele).

Näide. Tegevuskulude detailne jaotus (taotluse esitusaeg 2019. aastal). Võrguettevõtja võib

tegevuskulude jaotuse teha oma parema äranägemise järgi, eeldusel, et säilitatakse esitatud

andmete piisav detailsus ja kontrollitavus.

Rea

nr Tegevuskulude liigid

Ühik 2016 2017 2018 Regulats.

periood

1 Ettevõtja poolt teostatud võrgu hooldus-

ja remondikulud

tuh €

2 Sisseostetavad tööd ja teenused tuh €

3 Müügikulud tuh €

4 Transpordikulud tuh €

5 Rendikulud tuh €

6 Infotehnoloogilised kulud tuh €

7 Sidekulud tuh €

8 Bürookulud tuh €

9 Tööjõukulud kokku tuh €

10 sh palgakulud tuh €

11 sh maksukulud tuh €

12 Muud kulud (loetleda) tuh €

14 Kokku tuh €

Tegevuskulude põhjendatuse hindamisel on Konkurentsiametil õigus kaasata vajadusel

eksperte.

7.5. Ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste

sarnaste ettevõtjate kuludega.

Ettevõtja kulusid ja nende põhjal arvutatud statistilisi näitajaid ehk erikulusid (tegevuskulud

jagatud müügikogusega) võrreldakse sarnaste ettevõtjate tegevuskulude erikuluga.

Põhjendatuks ei saa pidada tegevuskulude kasvu THI-ga võrdses tempos olukorras, kus

ettevõtja tegevuskulude erikulu ületab ilma objektiivse põhjenduseta teiste sarnaste ettevõtjate

erikulusid. Vajadusel võib Konkurentsiamet analüüsida ka sarnaste ettevõtjate tegevuskuludes

sisalduvaid kululiike ja nende erikulusid (näiteks ettevõtjate tööjõukulud, hooldus- ja

remondikulud jms kulud müügikoguse kohta), selgitamaks välja kululiike, mis põhjustavad

märkimisväärselt kõrgema tegevuskulude erikulu võrreldes sarnaste ettevõtjatega.

7.6. MGS § 232 lg 2 sätestab, et võrguteenuse hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;

3) põhitegevusega mitteseotud kulusid;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;

5) finantskulusid;

6) dividendide tulumaksukulu;

7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

12

Võrguteenuse hinnakujundus lõpeb põhjendatud tulukuse (ärikasum) komponendiga, mistõttu

finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud pärast ärikasumit)

võrgutasudesse ei lülitata. Muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud

kohustuste täitmiseks, on näiteks:

 erisoodustuste kulud (nt kulud seoses sportimisega, ametiauto kasutamisega jms) ehk

tööandja poolt töötaja jaoks tehtavad lisakulud (hüved) seoses töösuhtega, mis

ületavad tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid.

Nimetatud kulud ei ole vajalikud ega seotud võrguteenuse osutamisega ning ettevõtjal

on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte. Nimetatud kulude tegemata

jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste madalamat kvaliteeti ja neil puudub seos

põhitegevusega.

 tulumaksukulud erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt,

dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja

muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Nimetatud kulud ei ole vajalikud

võrguteenuse osutamiseks, mistõttu nende teostamisel tuleb need kulud ettevõtjal

kompenseerida tulukuse arvelt.

 sunnirahad ja kahjude hüvitamise tasud. Nimetatud kulud ei ole seotud võrguteenuse

osutamisega, sest nende kulude tekkepõhjus on reeglina ettevõtjapoolne seaduste

ja/või sõlmitud lepingute mittetäitmine või puudused nende järgimises. Võrguettevõtja

on kohustatud temale õigusaktidega ja/või sõlmitud lepingutega pandud kohustusi

täitma, mistõttu seaduste ja/või sõlmitud lepingute mittetäitmisest tulenevaid

sunnirahasid ja kahjude hüvitamise tasusid ei ole põhjendatud lülitada

võrgutasudesse.

 kahjum materiaalse või immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest.

Nimetatud kulu ei arvestata võrgutasudesse, sest selle eesmärgiks võib olla tahtlik

kulude suurendamine (nt põhivarade likvideerimisel toimub antud varade hilisem

müük kasumiga). Põhivara amortiseeritav väärtus tuleb põhivara kasuliku tehnilise

eluea jooksul raamatupidamises maha kirjendada.

8. Põhivara kulum ja reguleeritava vara väärtus

8.1. MGS-i regulatsioon:

MGS § 23 lg 3 sätestab, et võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud

investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks (nimetatud paragrahv punkt 2 alusel)

ning põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt (nimetatud paragrahv punkt 5 alusel).

MSG § 232 lg 4 sätestab, et hinda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi

arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajalikust põhivarast.

MGS § 232 lg 5 sätestab, et põhivara hulka ei arvestata:

1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;

2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsentsid;

3) tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;

4) liitumistasudest soetatud põhivara;

5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.

13

MGS § 232 lg 6 sätestab, et põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ning jätkub ka ettevõtja

või vara omandisuhte muutmisel.

MGS § 232 lg 9 sätestab, et põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks

vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele

elueale.

MGS § 232 lg 8 sätestab, et käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta

käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse leidmiseks

täiendav analüüs.

8.2. Põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste

tagasiteenimine võrguteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul.

8.3. Kuluminorm on vara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus. Erinevatel põhivaradel võib

olla erinev kasulik tehniline eluiga ja seega ka kuluminorm. Põhivara kasuliku tehnilise

eluea põhjendamisel kontrollib Konkurentsiamet järgmisi asjaolusid:

(a) põhivara eeldatav kasutamise aeg;

(b) põhivara oodatav füüsiline kulumine;

(c) põhivara tehniline või moraalne vananemine.

8.4. Põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit.

8.5. Põhivara kulum arvutatakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara

soetusmaksumuse ja põhivara kasulikule tehnilisele elueale vastava põhjendatud

kuluminormi alusel.

8.6. Jooksval majandusaastal investeeritud põhivara võetakse selle aasta kulumi arvestusse nii,

et investeeritud vara soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5 ning järgnevatel

aastatel võetakse nimetatud põhivara kulumi arvestusse kogu soetusmaksumuse ulatuses.

Jooksval majandusaastal arvestusest eemaldatud põhivara (müük, mahakandmine) võetakse

selle aasta kulumi arvestusse nii, et eemaldatud põhivarade soetusmaksumus korrutatakse

koefitsiendiga 0,5.

8.7. Reguleeritava põhivara väärtus on ettevõtja poolt investeeritud võrguteenuse osutamiseks

vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa.

8.8. Põhivara hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks

prognoositud põhjendatud investeeringud kooskõlas käesoleva metoodika punktides 8.9.,

8.10. ja 8.13. toodud põhimõtetega.

Põhivara hulka ei arvestata investeeringuid, mis on põhivaras kirjas kui lõpetamata ehitus.

8.9. Teistele gaasivõrgu ettevõtjatele tasutud liitumistasud arvestatakse põhivara hulka.

8.10. MGS § 232 lg 5 sätestab, et põhivara hulka ei arvestata:

1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;

2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsentsid;

3) tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;

4) liitumistasudest soetatud põhivara;

14

5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.

8.11. Võrguettevõtja raamatupidamises tuleb põhivara eristada tegevuste kaupa vastavalt

käesoleva metoodika punktis 2 toodud põhimõtetele. Konkurentsiamet analüüsib põhivara

jaotust erinevate tegevusalade vahel ning kontrollib, et müüdavad kaubad ja teenused ei

sisaldaks tegevusalade ristsubsideerimist.

Põhivarade jagamise põhimõtteid selgitab ettevõtja hinnataotlusele lisatud seletuskirjas.

8.12. Konkurentsiamet kontrollib, et põhivara ei sisaldaks punktis 8.10 nimetatud põhivara ja

analüüsib nii teostatud kui ka prognoositud investeeringute põhjendatust, mis on aluseks

reguleeritava põhivara väärtuse arvutamisel.

Ettevõtja majandustegevuse analüüsi protsessis analüüsib Konkurentsiamet põhivarasse

teostatud ja ka kavandatud investeeringute põhjendatust. Konkurentsiamet ei arvesta põhivara

hulka mittepõhjendatud investeeringuid ning põhivara, mida ettevõtja põhitegevuses tegelikult

ei kasuta seoses majandusliku otstarbekuse puudumisega. Kuna regulatsioon näeb ette

reguleeritava vara väärtuselt põhjendatud tulukuse arvestamist, kehtib seos, et mida suurem

on reguleeritava vara väärtus, seda suurem on põhjendatud tulukus. Võib juhtuda, et tulenevalt

eesmärgist teenida oluliselt kõrgemat tulukust, soovib ettevõtja põhivarad üles hinnata ilma, et

teostataks täiendavaid investeeringuid vara väärtuse ja/või eluea tõstmiseks. Seetõttu hindab

Konkurentsiamet mittepõhjendatuks kulud põhivaradesse, kui näiteks on toimunud põhivarade

edasimüük regulatiivsest jääkmaksumusest kõrgema hinnaga ühelt ettevõtjalt teisele või

samasse omanike ringi kuuluvalt ühelt ettevõtjalt teisele või kui ettevõtja on teostanud

põhivarade üleshindluse. Olukorda, kus müügitehingute ja/või üleshindluste tulemusel

müüakse võrguteenuse osutamisega seotud varad edasi oluliselt kõrgema hinnaga (muutub

üksnes varade omanik) ilma, et teostataks täiendavaid investeeringuid nende samade varade

väärtuse suurendamiseks ning eluea pikendamiseks, ei käsitleta teostatud investeeringuna

olemasolevasse põhivarasse. Mittepõhjendatud investeeringute hulka loetakse ka põhivarad,

mille väärtus ei vasta sarnase elueaga ja sama kasutusotstarbega sarnaste põhivarade

väärtusele (mittepõhjendatud kuluminormidega kuludesse kirjendamine, sarnaste varade

turuväärtuse langus, üldine majanduskeskkond ja halvenenud turusituatsioon ning varast

genereeritava tulu vähenemine, varade füüsilise seisundi järsk halvenemine jms).

8.13. MGS § 232 lg 6 järgi on põhivara väärtuse arvestus järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või

vara omandisuhte muutumisel.

Näide: Põhivara kulumi ja põhivara jääkmaksumuse arvestus regulatsiooniperioodiks (aluseks

võetakse varasemas otsuses kajastatud põhivara viimane tegelik seis, näiteks 2014.a lõpp,

millele lisatakse järgnevatel aastatel omavahenditest tehtud investeeringud ja lahutatakse

eemaldatud 5 varade maksumused).

5 müüdud või mahakantud põhivara

15

Rea

nr

Põhivara ja kulumi

arvestus Ühik 2015 2016 2017 2018

Regulats.

periood

1 Põhivara soetusmaksumus

aasta alguses tuh €

70,00 170,00 210,00 199,50 205,50

1.1 sh gaasitrassid tuh € 70,00 170,00 210,00 195,00 195,00

1.2 arvestid ja võrguseadmed tuh € 0,00 0,00 0,00 4,50 10,50

2 Põhivara jääkmaksumus

aasta alguses (PV0) tuh € 35,00 131,00 164,68 161,71 160,47

3 Investeeringud gaasitrassi (I) tuh € 100,00 40,00 0,00 0,00 12,00

4

Eemaldatud trassid soetus-

maksumuses tuh €

0,00 0,00 15,00 0,00 25,00

5

Eemaldatud trassid jääk-

maksumuses (L) tuh €

0,00 0,00 1,00 0,00 1,50

6 Gaasitrassi kuluminorm % 3,33 3,33 3,33 3,33 3,33

7 Investeeringud arvestitesse (I) tuh € 0,00 0,00 5,00 6,00 3,00

8

Eemaldatud arvestid soetus-

maksumuses tuh €

0,00 0,00 0,50 0,00 1,00

9

Eemaldatud arvestid jääk-

maksumuses (L) tuh €

0,00 0,00 0,00 0,00 0,50

10 Arvestite kuluminorm % 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00

11

Põhivara kulum ehk

kapitalikulu (PK) tuh €

4,00 6,33 6,97 7,24 7,43

12

Põhivara jääkmaksumus

aasta lõpus (PV1) tuh €

131,00 164,68 161,71 160,47 166,04

Tabelis kajastatud põhivara kulumi ja põhivara jääkmaksumuse kujunemine:

a) regulatsiooniperioodi põhivara kulum (PK = 7,43 tuh €) arvutatakse:

(195,00 + (12,00 – 25,00)*0,5)*3,33/100 + (10,50 +(3,00-1,00)*0,5)*10,00/100 = 7,43 tuh €).

b) põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses (PV0 = 160,47 tuh €) peab võrduma

põhivara jääkmaksumusega 2018.a lõpus (PV1 = 160,47 tuh €).

c) põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpuks (PV1 = 166,04 tuh €) arvutatakse:

(160,47 + 12,00 – 1,50 +3,00 – 0,5 – 7,43=166,04 tuh €).

8.14. Võrguteenuse osutamisega seotud põhivarade rentimisel on ettevõtjal õigus lülitada

võrguteenuse hinda põhjendatud gaasivõrgu rendikulu. Põhjendatud gaasivõrgu rendikulu

ei või ületada renditud põhivaralt arvestatud kulumi ja põhjendatud tulukuse summat, mis

on arvestatud käesoleva metoodika punktides 8 ja 9 toodud põhimõtete alusel ehk nii, nagu

ettevõtja oleks ise gaasivõrgu varade omanik.

Rendikulude suuruse põhjendatuse kontrollimiseks ja hindamiseks esitab ettevõtja

Konkurentsiametile koos hinnataotlusega rendilepingu koopia ning võrguteenuse osutamiseks

renditud põhivarade nimekirja, mis peab sisaldama nimekirjas toodud põhivarade soetusaegu

ja -maksumusi (sealhulgas ära märkides, millised varad ja millises summas on soetatud

tarbijate poolt tasutud liitumistasude ja/või sihtfinantseerimise vahendite abil) ning

jääkmaksumusi viimase majandusaasta lõpu seisuga.

8.15. MGS § 232 lg 8 sätestab, et käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme

kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Kui andmetest selgub, et kolme aasta

keskmisest käibekapitali suurusest ei piisa õigeaegselt võrguteenuse osutamiseks vajalike

16

kaupade ja teenuste eest tasumiseks, teostatakse käibekapitali vajaduse osas täiendav

analüüs.

Käibekapital tagab ettevõtjale rahalised vahendid, mille abil on võimalik kaupade ja teenuste

eest tasuda enne, kui laekuvad tarbijate poolt tasutud summad. Konkurentsiamet käsitleb

viimase kolme kalendriaasta aritmeetilise käibena üksnes võrguteenuse osutamisega seotud

käivet viimasel kolmel majandusaastal. Kui võrguettevõtja on tegutsenud alla kolme

majandusaasta, määratakse käibekapitali suurus tegutsetud majandusaastate aritmeetilise

keskmise käibena. Kui andmetest selgub, et majandusaastate keskmisest käibekapitali suurusest

ei piisa õigeaegselt võrguteenuse osutamiseks vajalike kaupade ja teenuste eest tasumiseks,

teostatakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs. Vertikaalselt integreeritud

kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse. Nimetatud

sisekäivet ei arvestata käbekapitali arvestuses, et hoida ära juhtumeid, kus võrguettevõtjad

loovad kontserni kuuluva äriühingu, kellele müüvad esmalt kogu enda poolt osutatava teenuse

ning see teine ettevõtja müüb teenuse omakorda tarbijatele edasi, saades käibekapitaliks juba

kaks korda suurema summa.

8.16. Regulatsiooniperioodi reguleeritava vara ehk investeeritud kapitali keskmine väärtus

arvutatakse järgmise valemiga:

= (0+1)

2 + ,

kus:

RV – reguleeritava vara väärtus,

PV0 – põhivara jääkmaksumus majandusaasta alguses,

PV1 – põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus,

KK – käibekapital.

8.17. Põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus arvutatakse järgmise valemiga:

PV1 = PVo + I – PK – L ,

kus:

PV0 – põhivara jääkmaksumus aasta alguses;

PV1 – põhivara jääkmaksumus aasta lõpus;

I – põhivara investeeringud;

PK – põhivara kulum;

L – majandusaastal eemaldatud (müüdud või mahakantud) põhivara jääkmaksumuses.

9. Põhjendatud tulukus

9.1. MGS-i regulatsioon:

MGS § 23 lg 31 sätestab, et MGS § 23 lg 3 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise

aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.

MGS § 232 lõige 7 sätestab, et põhjendatud tulukuse arvutamine toimub põhimõttel, et

võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali suurus,

korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga.

9.2. Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja kaalutud keskmise kapitali

hinna alusel järgmise valemiga:

17

= × , kus:

PT – põhjendatud tulukus,

RV – reguleeritava vara väärtus,

WACC – kaalutud keskmine kapitali hind.

Põhjendatud tulukus arvutatakse põhitegevuse reguleeritava vara väärtuse (sealhulgas ka

mitteamortiseeruva põhivara väärtus, milleks on põhitegevuses kasutatava maa väärtus) ning

kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) ehk põhjendatud tulunormi alusel.

Monopoolsete ettevõtjate tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka MGS § 23 lg 3 p 5

s.t, et võrguteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus

ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Monopoolse ettevõtja tarbijatel puudub võimalus osta

kaupa või teenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka mujal

maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks on

eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval

ettevõtjal võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori (Eestis

on selleks Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtja võimaliku

ülikasumi, sest tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik.

9.3. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel:

= × (

+ ) + × (

+ ),

kus:

k e – omakapitali hind (%),

kd – võlakapitali hind (%),

VK – võlakapitali osakaal (%),

OK – omakapitali osakaal (%).

9.4. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse Konkurentsiameti poolt ja

avaldatakse veebilehel www.konkurentsiamet.ee. Avaldatud dokument sisaldab nii WACC-

i arvestamise metoodikat kui ka erinevate tegevusalade kaalutud keskmise kapitali hinna

väärtusi kehtivusaastal. WACC-i väärtused on diferentseeritud gaasi põhivõrguettevõtjale ja

gaasi jaotusvõrguettevõtjatele.

Näide: Põhjendatud tulukuse kujunemine

Põhjendatud tulukuse arvestus Ühik

Regulatsiooni-

periood

Põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses

(PV0) tuh € 160,47

Investeeringud kokku (I) tuh € 15,00

Eemaldatud põhivara jääkmaksumuses kokku (L) tuh € 2,00

Põhivara kulum (PK) tuh € 7,43

Põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus

(PV1) tuh € 166,04

Viimase kolme majandusaasta võrguteenuse osutamisega

seotud aritmeetiline keskmine käive tuh € 677,00

Käibekapital 5% netoväliskäibest (KK) tuh € 33,85

Reguleeritava vara väärtus (RV) tuh € 197,11

WACC % 4,58

Põhjendatud tulukus (PT) tuh € 9,03

18

Märkus: näites on kasutatud 2018. aastal gaasi jaotusvõrguettevõtjatele kehtinud WACC-i.

Tabelis kajastatud põhivara jääkmaksumuse, reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud

tulukuse kujunemine:

a) PV1 = PV0 + I – L – PK = 160,47 + 15,00 – 2,00 – 7,43 = 166,04 tuh €;

b) KK = 677,00 × 5% = 33,85 tuh €;

c) RV = (PV0 + PV1)/2 + KK = 163,26 + 33,85 = 197,11 tuh €;

d) PT = RV × WACC = 197,11 × 4,58% = 9,03 tuh €.

Konkurentsiamet

Hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike

andmete esitamise juhend gaasivõrguettevõtjale

Tallinn 2018

KONKURENTSIAMET

2

SISUKORD

1 Sissejuhatus ja seadusandlikud alused .................................................................... 3

2 Mõisted ................................................................................................................... 4

3 Küsimustik .............................................................................................................. 5

4 Küsimustiku täitmise ja esitamise kord .................................................................. 6

KONKURENTSIAMET

3

1 Sissejuhatus ja seadusandlikud alused

Konkurentsiamet (edaspidi amet) rakendab käesolevat juhendit maagaasiseaduses

(edaspidi MGS) sätestatud juhtudel ja korras. Selleks, et ametil oleks võimalik

kooskõlastada gaasi võrguteenuse hindu või läbi viia järelevalvemenetlusi,

kirjeldatakse juhendis gaasivõrguettevõtjalt nõutavate andmete, dokumentide ja

selgituste esitusviisi.

MGS § 1 lg 2 alusel peavad gaasi ülekande ja jaotamise tegevused olema

koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning

keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav gaasivarustus.

MGS § 8 lg 2 alusel peab gaasiettevõtja raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestama

põhimõtted, mille kohaselt peetakse arvestust gaasi jaotamise, müügi ja nende

tegevustega mitteseotud (mittepõhitegevuse) tegevusalade kohta nii, nagu oleksid

kohustatud seda tegema nendel tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad.

MGS § 8 lg 3 alusel peab gaasiettevõtja lubama ametil kontrollida oma

raamatupidamist ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.

MGS § 23 lg 3 sätestab, et võrguteenuse hind tuleb kujundada selliselt, et oleks

tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;

6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise

põhjendatud kulud.

MGS § 232 lõikest 3 tulenevalt peavad võrguteenuse hinnad olema kujundatud

kulupõhiselt ja lähtuma kuluefektiivsusest, mistõttu on Konkurentsiametil õigus

kontrollida võrguettevõtja poolt rakendatavat hinnakujundust. Kontrolli teostamise

õigus ei tähenda, et kontrollimine piirdub vaid veendumisega selles, kas ettevõtja

poolt teostatud arvutused on matemaatiliselt õiged. Tulenevalt hinna kooskõlastamise

regulatsiooni eesmärgist (MGS § 1 lõige 2) on Konkurentsiametil õigus hinnata ka

seda, kas võrguteenuse hindadesse arvestatud komponendid on taotletud mahus

vajalikud ja põhjendatud.

MGS § 23 lõike 4 alusel peab võrguettevõtja võrguteenuse hinnad ja nende

kehtestamise alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja ameti nõudel

põhjendama hindade moodustamist.

MGS § 37 lõike 3 punkt 4 alusel on Konkurentsiameti ülesandeks kooskõlastada MGS

§ 23 lg 4 nimetatud võrguteenuse hinnad.

MGS § 37 lõike 1 alusel teostab riiklikku järelevalvet MGS-i ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle amet. MGS § 38 alusel võib

amet MGS-s sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada

korrakaitseseaduse(edaspidi KorS) §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras. Haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) § 38 lõike 1 alusel on haldusorganil (ametil) õigus nõuda

KONKURENTSIAMET

4

haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses

olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja

lahendamiseks olulised asjaolud.

MGS § 381 alusel on ametil õigus kehtestada gaasi ajutine ülekande- või jaotamishind

kuni kaheks kuuks olukorras, kus ülekande- või jaotamishind ei ole põhjendatud ning

gaasiettevõtja ei järgi korrakaitseorgani tehtud ettekirjutust.

MGS § 23 lõigete 41 ja 42 alusel töötas amet välja metoodika "Gaasi võrguteenuse

hinna arvutamise ühtne metoodika jaotusvõrguettevõtjatele" (edaspidi Metoodika).

Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi ameti regulatsiooni alla

kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides

võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet. HMS § 5 lõikest 1 tulenevalt on

ametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm, millest lähtudes

on amet välja töötanud hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vastavad vormid

MS Exceli tabelite kujul: "Küsimustik gaasivõrguettevõtjatele" (edaspidi Küsimustik).

Metoodika ja Küsimustik on välja töötatud lähtuvalt konkurentsiseaduse1 (edaspidi

KonkS) § 181; MGS § 8 lg 2 ja 3; § 23 lg 3 ja 4 ning § 38 ja 381. Metoodika ja

Küsimustik on avaldatud ameti veebilehel: http://www.konkurentsiamet.ee/.

HMS § 25 lg 1 kohaselt toimetatakse haldusakt menetlusosalisele kätte vastavalt

ettevõtja poolt taotluses tehtud valikule (dokumendi väljastanud haldusorgani poolt

elektrooniliselt või postiga). Haldusakt edastatakse elektronposti aadressile, mis on

toodud Äriregistris või millelt esitati hinnataotlus (edaspidi taotlus) juhul, kui

taotluses ei ole märgitud teisiti.

2 Mõisted

2.1. Majandusaasta – prognoosil põhinev kulgev (jooksev) majandusaasta (12-

kuuline periood).

Näide: kui taotlus esitatakse veebruaris 2019 (juhul, kui ettevõtja majandusaasta

kestab jaanuarist kuni detsembrini) ja kooskõlastatud hinda saab rakendada

alates juunist 20192, siis tuleb veerus „majandusaasta“ kajastada 2019. aasta

prognoosandmed. Taotluse analüüsimisel käsitletakse regulatsiooniperioodina

"majandusaasta" andmeid.

2.2. Majandusaasta miinus 1, 2 ja 3 aastat – majandusaastale eelnenud kolme

majandusaasta tulud, kulud, efektiivsusnäitajad jne (peavad sisaldama auditeeritud

majandusaastate tulemusi).

Näide: kui taotlus esitatakse veebruaris 2019 (juhul, kui ettevõtja majandusaasta

kestab jaanuarist kuni detsembrini) ja kooskõlastatud hinda saab rakendada

alates juunist 2019, siis "majandusaasta" on aasta 2019, "majandusaasta miinus 1

aasta" on aasta 2018; "majandusaasta miinus 2 aastat" on aasta 2017 ja

"majandusaasta miinus 3 aastat" on aasta 2016.

2.3. Majandusaasta pluss 1 aasta – majandusaastale järgnev aasta.

1 KonkS § 181 sätestab, et eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud pidama

eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt

kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata

ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või

teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. 2 MGS § 23 lg 6 kohaselt avalikustab jaotusvõrguettevõtja võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma

veebilehel ja teavitab tarbijat uutest hindadest vähemalt kaks kuud ette.

KONKURENTSIAMET

5

Näide: kui taotlus esitatakse juulis 2019 (juhul, kui ettevõtja majandusaasta

kestab jaanuarist kuni detsembrini) ning kooskõlastatud hinda saab rakendada

alates novembrist 2019, siis tuleb veerus "majandusaasta pluss 1 aasta" kajastada

2020.aasta prognoosandmed. Taotluse analüüsimisel käsitletakse

regulatsiooniperioodina "majandusaasta pluss 1 aasta" andmeid.

2.4. Regulatsiooniperiood – 12-kuuline periood, mille prognoositud müügikogus,

kulud ning põhjendatud tulukus on võrguteenuse hinna arvutamise aluseks.

2.5. Võrguettevõtja – ettevõtja, kes osutab võrguteenust (kas ülekande või jaotamise

teenust või mõlemat).

2.6. Võrguteenus – võrgu kaudu gaasi ülekande või jaotamise teenuse osutamine.

3 Küsimustik

Küsimustik peab sisaldama andmeid, mille alusel on ametil võimalik läbi viia hinna-

või järelevalvemenetlust, et kontrollida taotletava või varasemalt kooskõlastatud

võrguteenuse hinna kulupõhisust tulenevalt MGS § 23 lg 3 või § 381. Küsimustikus

tuleb täita alljärgnevad tabelid:

3.1. Tabel A. Üldandmed

3.2. Tabel B. Muutuvkulud – sõltuvalt taotluse esitamise ajast tuleb tabelis täita

ainult üks veerg, nt veerg "regulatsiooniperiood = majandusaasta" või veerg

"regulatsiooniperiood = majandusaasta pluss 1 aasta".

3.3. Tabel C. Tegevuskulud – kajastada kõikide tegevusalade tegevuskulud ettevõtja

raamatupidamise aruande alusel, sh tuua eraldi välja võrguteenuse osutamisega

seotud tegevuskulud. Esitada selgitused, millistest põhimõttetest lähtutakse

ettevõtja üldjuhtimis- ja tegevuskulude jagamisel erinevate tegevusalade ja

teenuste vahel.

3.4. Tabel D. Põhivara nimekiri – loetleda gaasi võrguteenuse osutamisega seotud

põhivara vastavalt ettevõtja raamatupidamise andmetele, sh eristada andmed

tarbijate poolt tasutud liitumistasude eest ja tagastamatu abi raames soetatud (sh

sihtfinantseerimine) põhivara kohta. Esitada andmed põhivara soetus-ja

jääkmaksumuste, akumuleeritud kulumi, aasta kulumi ja põhivarale määratud

kuluminormide kohta.

3.5. Tabel E. Investeeringud – loetleda gaasi võrguteenuse osutamisega seotud

investeeringud, sh tuua eraldi välja võrkude (torustike) pikkused ning

liitumistasude, tagastamatu abi (sh sihtfinantseerimine) ja omavahendite eest

teostatud ja prognoositavad investeeringud.

3.6. Tabel F. Kulumi arvestus – võrguteenuse hinda lülitatava kulumi suuruse

arvestamisel tuleb aluseks võtta gaasi võrguteenuse osutamisega seotud põhivara

väärtuse järjepidev arvestus (MGS § 232 lg 6), mis sisaldab üksnes

omafinantseeritud põhivara maksumust [omafinantseeritud põhivara = kogu

põhivara – liitumistasud, tagastamatu abi (sh sihtfinantseering)].

3.7. Tabel G. Põhjendatud tulukus – sõltuvalt taotluse esitamise ajast tuleb tabelis

täita ainult üks veerg, nt veerg "regulatsiooniperiood = majandusaasta" või

veerg "regulatsiooniperiood = majandusaasta pluss 1 aasta".

KONKURENTSIAMET

6

3.8. Tabel H. Taotlus – sõltuvalt taotluse esitamise ajast tuleb tabelis täita ainult üks

veerg, nt veerg "regulatsiooniperiood = majandusaasta" või veerg

"regulatsiooniperiood = majandusaasta pluss 1 aasta".

Vajadusel võib amet täiendada eelnimetatud tabelite loetelu.

4 Küsimustiku täitmise ja esitamise kord

4.1. Gaasivõrguettevõtja esitab täidetud Küsimustiku ametile järgmistel juhtudel:

4.1.1. kui esitatakse taotlus võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks;

4.1.2. kui amet nõuab MGS § 381 alusel gaasivõrguettevõtjalt andmete esitamist seoses gaasi ajutise ülekande- või jaotamishinna kehtestamisega kuni kaheks kuuks olukorras, kus ülekande- või jaotamishind ei ole põhjendatud ning gaasiettevõtja ei järgi korrakaitseorgani tehtud ettekirjutust;

4.1.3. kui amet vajab andmeid järelevalvemenetluse läbiviimiseks, et kontrollida gaasivõrguettevõtja poolt rakendatavat hinnakujundust.

4.2. Kui gaasivõrguettevõtja ei täida Küsimustiku tabeleid (vt punkt 3), ei esita nõutud

lepinguid, ei selgita ega põhjenda võrguteenuse hinna moodustamise aluseid (MGS §

23 lg 4), mis on vajalik taotletava võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks, loeb amet

esitatud taotluse puudustega taotluseks (HMS § 15 lg 2 mõttes) ega alusta selle

menetlemist enne puuduste likvideerimist. Menetlustähtaeg loetakse alanuks alates

nõuetekohase taotluse registreerimisest (kooskõlas HMS § 33 lg 2).

4.3. Küsimustik tuleb täita ja esitada võrguteenuse hinda kooskõlastada sooviva

gaasivõrguettevõtja kohta. Kontserni kuuluva gaasivõrguettevõtja puhul võib amet

vajadusel nõuda ka koondküsimustiku esitamist kontserni kõikide

gaasivõrguettevõtjate lõikes. Vastavalt MGS § 8 lõikele 2 peab

gaasivõrguettevõtja raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestama põhimõtted, mille

kohaselt peetakse arvestust gaasi ülekande, jaotamise, müügi ja nende tegevustega

mitteseotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid kohustatud seda tegema nendel

tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad.

4.4. MGS § 37 lõike 2 kohaselt Konkurentsiamet tagab ettevõtja ärisaladuse hoidmise

ja kasutab enda käsutuses olevat teavet üksnes käesolevast seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb esitatud andmete juures ära

märkida, millist informatsiooni ja millisel põhjusel/põhjustel peab ettevõtja oma

ärisaladuseks.

4.5. Punktis 3 nimetatud Küsimustik tuleb täita ja esitada jooksva majandusaasta,

sellele eelnenud kolme majandusaasta ja jooksvale aastale järgneva majandusaasta

kohta. Nimetatud põhimõte on ka kooskõlas MGS § 232 lg 1 põhimõttega, et

võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta

aritmeetiline keskmine müügikogus.

Näide: ettevõtja majandusaasta algab 01. jaanuar ja lõppeb 31. detsember ning

ettevõtja esitab taotluse 2019.aastal. Sellisel juhul esitab ettevõtja täidetud

Küsimustiku perioodi 2016 kuni 2020 kohta (3-e eelnenud majandusaasta 2016-

2018 tegelikud andmed, jooksva majandusaasta 2019 prognoosandmed ja

sõltuvalt taotluse esitamise ajast prognoosandmed majandusaasta 2020 kohta).

4.6. Andmed tuleb esitada Küsimustiku tabelites 12-kuuliste perioodidena, sõltuvalt

majandusaasta alguse- ja lõpukuupäevast. Kui kooskõlastatud võrguteenuse hinna

KONKURENTSIAMET

7

rakendamise alguskuupäev ei lange kokku majandusaasta algusega, siis

juhindutakse alljärgnevast:

 kui taotletav võrguteenuse hind rakendub tarbijatele majandusaasta I

poolaastal, tuleb taotluses võtta regulatsiooniperioodiks "majandusaasta";

 kui taotletav võrguteenuse hind rakendub tarbijatele majandusaasta II

poolaastal, tuleb taotluses võtta regulatsiooniperioodiks "majandusaasta

pluss 1 aasta".

Näide: Gaasivõrguettevõtja majandusaasta algab 01. jaanuar ja lõpeb 31.

detsember. Kui taotlus esitatakse veebruaris 2019 ning hinda saab rakendada

alates juunist 2019, siis tuleb veerus "majandusaasta" kajastada 2019. aasta

prognoosandmed ning taotluse analüüsimisel käsitletakse

regulatsiooniperioodina "majandusaasta" andmeid. Kui taotlus esitatakse juulis

2019 ja hinda saab rakendada alates novembrist 2019, siis tuleb kajastada

veerus "majandusaasta" 2019. aasta prognoosandmed ning veerus

"majandusaasta pluss 1 aasta“ 2020. aasta prognoosandmed ning taotluse

analüüsimisel käsitletakse regulatsiooniperioodina "majandusaasta pluss 1

aasta" andmeid.

4.7. Lisaks punktis 3 nimetatud Küsimustiku tabelite täitmisele võib amet

gaasivõrguettevõtjalt täiendavalt nõuda investeeringute kava esitamist 5-aastases

perspektiivis majandusaastate lõikes koos põhjendustega (investeeringute mõju

analüüs võrguteenuse hinna kujunemisel).

4.8. Taotluse Küsimustik, seletuskiri ja muud nõutud lisamaterjalid tuleb esitada

elektroonsel kujul (kõik tabelid MS Exceli formaadis koos arvutustes kasutatud

valemitega) digitaalselt allkirjastatuna ettevõtja allkirjaõigusliku isiku poolt

(vastavalt äriregistri kandele) ameti e-posti aadressile [email protected].