Justiitsministri 30.04.2008. a määruse nr 18 muutmise eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Sotsiaalministeerium Siseministeerium Justiitsministri 30. aprilli 2008. a määruse nr 18 „Narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise kord“ muutmine Justiits- ja Digiministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministri 30. aprilli 2008. a määruse nr 18 „Narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise kord“ muutmise eelnõu ja seletuskirja. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Justiitsministri määrus nr 18 eelnõu 2. Justiitsministri määrus nr 18 seletuskiri

Lisaadressaadid: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Anne Kruusement 5332 1991 [email protected]

Meie 24.01.2025 nr 8-1/804-1

MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri 30. aprilli 2008. a määruse nr 18 „Narkootilise või psühhotroopse aine või

nende lähteaine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §

42 lõike 9 ja § 7 lõike 3 alusel.

Justiitsministri 30. aprilli 2008. a määruses nr 18 „Narkootilise või psühhotroopse aine või

nende lähteaine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõnu „või nende lähteaine“ sõnadega „või uue

psühhoaktiivse aine“;

2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 7 lõike 3“ tekstiosaga „§ 42 lõike 9 ja § 7 lõike

3“;

3) paragrahvis 1 asendatakse sõna „säilitamise“ sõnadega „või uue psühhoaktiivse aine

säilitamise, tagastamise“;

4) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

„§ 21. Uue psühhoaktiivse aine säilitamine

(1) Korrakaitseorgani poolt hoiule võetud uus psühhoaktiivne aine saadetakse ekspertiisi või

uuringu tegemiseks instituuti koos ekspertiisimääruse või saatekirjaga.

(2) Uut psühhoaktiivset ainet säilitatakse instituudis aine säilimist tagaval viisil kuni selle

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kandmiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta

uue psühhoaktiivse aine identifitseerimise kuupäevast arvates. Seejärel aine hävitatakse

käesoleva määruse §-s 4 sätestatud korra kohaselt.

(3) Kui uut psühhoaktiivset ainet ei ole ühe aasta jooksul aine identifitseerimise kuupäevast

arvates narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud, tagastatakse aine õigustatud

isikule, kes on korrakaitseorganile taotluse esitanud.

(4) Kui õigustatud isik ei ole aine tagastamist taotlenud või õigustatud isikut ei ole tuvastatud,

hävitatakse aine pärast korrakaitseorganilt vastava teate saamist käesoleva määruse §-s 4

sätestatud korra kohaselt.“;

5) paragrahvi 4 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „või lähteaine“ sõnadega „või uue

psühhoaktiivse aine“;

6) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(I ja II nimekirja aine)“ tekstiosaga „(I, II ja VI

nimekirja aine)“;

7) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui uus psühhoaktiivne aine kantakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja,

hävitatakse aine käesoleva paragrahvi kohaselt selle narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirja kuuluvuse järgi.

(12) Kui uut psühhoaktiivset ainet ei tagastata ning ei kanta narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete nimekirja, hävitatakse aine käesolevas paragrahvis lähteainete kohta sätestatu kohaselt.“;

8) paragrahvi 5 täiendatakse läbivalt pärast sõnu „või lähteaine“ tekstiosaga „või uue

psühhoaktiivse aine“.

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

1

Justiitsministri määruse

„Narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine

säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise

kord“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse justiitsministri 30. aprilli 2008. a määrust nr 181 „Narkootilise või

psühhotroopse aine või nende lähteaine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja

hävitamise kord“ (edaspidi määrus).

Määruse muudatused on tingitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse (NPALS) muutmisest, millega kehtestati tingimused uue psühhoaktiivse aine

käitlemise kohta. Uue regulatsiooni kohaselt on korrakaitseorganil võimalik isikult hoiule võtta

aine, mis ei ole sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 732 „Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemine“ alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud, kuid mis on riikliku

ekspertiisiasutuse hinnangul uus psühhoaktiivne aine. Aine antakse hoiule riiklikule

ekspertiisiasutusele üheks aastaks, mille jooksul otsustatakse, kas uus psühhotroopne aine

kantakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja või mitte.

NPALS-i täiendati §-ga 42, mille lõike 9 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega uuest psühhoaktiivsest ainest teavitamise ning aine üleandmise, tagastamise,

säilitamise ja hävitamise täpsema korra. Siseministri 07.03.2008. a määrusega nr 233

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete üleandmise vormistamise ja

säilitamise kord“ kehtestatakse uue psühhoaktiivse aine üleandmise ja tagastamise kord

eelkõige korrakaitseorganile. Määruse muutmine on vajalik selleks, et kehtestada täpsem uue

psühhoaktiivse aine säilitamise, üleandmise ja hävitamise kord riikliku ekspertiisiasutuse jaoks.

Määruse muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ning Vabariigi

Valitsuse tööplaaniga.

Justiitsministri 30. aprilli 2008. a määruse nr 18 „Narkootilise või psühhotroopse aine või nende

lähteaine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise kord“ muutmise

määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi

kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement

(5332 1991, [email protected]) koos õigusloomejuristide järelkasvuprogrammi

praktikandiga Johanna Maria Kosk. Määruse muutmise vajadus tuleneb NPALS-i muutmisest

ja seaduse § 42 lg-s 9 uue volitusnormi sätestamisest. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

toimetaja Mari Koik ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108082014002?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/125042024010?leiaKehtiv 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011121?leiaKehtiv

2

Eelnõu koosneb kaheksast muutmispunktist, millega muudetakse määruse pealkirja, preambulit

ja kolme paragrahvi ning lisatakse uus paragrahv.

Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, lisades pärast sõnu „või nende lähteaine“ tekstiosa

„või uue psühhoaktiivse aine“.

Pealkirja muutmine on vajalik õigusselguse huvides, et ka määruse pealkirjas oleks kajastatud,

et määrusega on muu hulgas reguleeritud uue psühhoaktiivse aine säilitamise ja hävitamise

kord.

Punktiga 2 lisatakse määruse preambulisse viide narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse § 42 lõikele 9, kuna tegemist on uue volitusnormiga, mis NPALS-i

muudatusega kehtestati. Määrusesse jääb alles viide narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse § 7 lõikele 3.

Punktiga 3 muudetakse määruse § 1 selliselt, et määruse reguleerimisalas oleks ka uus

psühhoaktiivne aine ning selle säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja

hävitamise kord. Kuna uus psühhoaktiivne aine kuulub teatud juhtudel tagastamisele, lisatakse

tagastamine samuti § 1 loetellu.

Punktiga 4 täiendatakse määrust §-ga 21, millega sätestatakse uue psühhoaktiivse aine

säilitamine.

- Lõike 1 kohaselt saadetakse korrakaitseorgani poolt hoiule võetud uus psühhoaktiivne aine

ekspertiisi või uuringu tegemiseks instituuti koos ekspertiisimääruse või saatekirjaga.

Selline kord on samasugune määruse § 2 lõike 1 järgi asitõendiks oleva või konfiskeerimisele

kuuluva aine või lähteaine Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (edaspidi EKEI või instituut)

saatmise korraga ning korrakaitseorganile või EKEI-le olulist muudatust kaasa ei too.

- Lõike 2 kohaselt säilitatakse uut psühhoaktiivset ainet instituudis aine säilimist tagaval viisil

kuni selle narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kandmiseni, kuid mitte kauem kui

üks aasta uue psühhoaktiivse aine identifitseerimise kuupäevast arvates. Seejärel aine

hävitatakse määruse §-s 4 sätestatud korra kohaselt.

Tähtis on, et ainet tuleb instituudis hoida säilimist tagaval viisil, sest juhul kui ainet ühe aasta

jooksul aine identifitseerimise kuupäevast arvates narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirja ei kanta, peab aine õigustatud isikule tagastama ning lõpeb aine suhtes NPALS-i järgi

käitlemise erinõuete kohaldamine.

- Aine tagastamist täpsustab lõige 3, mille kohaselt, kui uut psühhoaktiivset ainet ei ole ühe

aasta jooksul aine identifitseerimise kuupäevast arvates narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirja kantud, tagastatakse aine õigustatud isikule.

Aine tagastatakse õigustatud isikule, kes on taotluse korrakaitseorganile esitanud. Nimelt võib

NPALS § 42 lõike 5 järgi õigustatud isik esitada aine tagastamiseks kirjaliku taotluse aine hoiule

võtnud korrakaitseorganile. Kui tagastatav aine hoiustatakse EKEI-s, siis suhtlevad

korrakaitseorgani ja EKEI omavahel, kuidas tagastamine täpselt toimub ja korrakaitseorgan

teavitab õigustatud isikut kust ta aine kätte saab. Kuna tagastamise otsuse teeb korrakaitseorgan,

siis tuleb õigustatud isikul probleemide korral või otsuse vaidlustamiseks pöörduda samuti

korrakaitseorgani poole.

3

- Lõike 4 kohaselt tuleb aine hävitada ka siis, kui õigustatud isik ei ole aine tagastamist

taotlenud või õigustatud isikut ei ole tuvastatud.

Säte reguleerib erandlikku olukorda. Tõenäoliselt on üldjuhul õigustatud isik olemas ja ka

avaldanud soovi saada oma aine tagasi. Säte on õigusselguse huvides vajalik, sest erandlikel

juhtudel võib aine jääda EKEI-sse ning seal tuleb korraldada aine hävitamine. Kuna EKEI ise

vahetult õigustatud isikuga ei suhtle ning see on korrakaitseorgani ülesanne, peab

korrakaitseorgan ise EKEI-d teavitama, kui õigustatud isik ei ole ühe aasta jooksul aine

tagastamist taotlenud või õigustatud isikut ei ole tuvastatud.

Punktidega 5–7 muudetakse määruse § 4.

- Paragrahvi 4 pealkirja muudetakse, lisades pärast sõnu „või lähteaine“ tekstiosa „või uue

psühhoaktiivse aine“.

- Paragrahvi 4 lõikes 1 täpsustatakse, et eriarvestusele kuulub ka VI nimekirja aine, kuivõrd

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 § 3 lõike 3 muudatuse kohaselt kuulub

eriarvestusele ka VI nimekirja aine ning justiitsministri määrus tuleb kehtiva õigusega viia

kooskõlla.

- Paragrahvi 4 lisatakse lõige 11, millega sätestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirja kantud uue psühhoaktiivse aine hävitamine. Nimelt tuleb uue psühhoaktiivse aine

hävitamisel lähtuda selle nimekirja kuuluvusest, kuivõrd eri nimekirjades olevad ained tuleb

hävitada erineva korra järgi vastavalt määruse §-le 4.

Kuivõrd ekspertiisi ja menetluse käigus võib selguda, et hoiule võetud uus psühhoaktiivne aine

on tegelikult narkootiline või psühhotroopne aine ja see otsustatakse kanda narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirja, tuleb ka aine hävitamisel lähtuda selle kohast nimekirjas. See

on oluline, sest eri nimekirjades olevad ained hävitatakse erineval viisil.

Seega näiteks juhul, kui hoiule võetud uus psühhoaktiivne aine kantakse I, II või VI nimekirja,

tuleb lähtuda selle hävitamisel määruse § 4 lõigetest 2–5 ning vajalik on komisjoni

moodustamine ja relvastatud valve. Küll aga, kui aine kantakse III või V nimekirja, tuleks

lähtuda määruse § 4 lõikest 6, mille kohaselt korraldab aine hävitamise EKEI või

jäätmekäitlusettevõtte vastutav isik.

- Paragrahvi 4 lisatakse lõige 12, millega sätestatakse nimekirja kandmata uue psühhoaktiivse

aine hävitamine, mida tuleb teha lähteainetega samas korras. Seda juhul, kui ainet ei tagastata.

Sisuliselt on tegemist erandliku olukorraga, mil uus psühhoaktiivne aine ei ole ühe aasta jooksul

kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning õigustatud isik ei ole soovinud

saada ainet tagasi või õigustatud isikut ei ole tuvastatud. Kuna tegemist ei ole narkootilise ega

psühhotroopse ainega ning möödunud on aasta, lõpeb alus aine hoidmiseks ning aine tuleb

õigustatud isiku taotlusel talle tagastada. Küll aga, juhul kui isik ainet tagasi ei soovi või isikut

pole, tuleb aine hävitamine korraldada EKEI-s ning selle olukorra lahendamiseks säte vajalik

ongi.

Sellisel juhul tuleks EKEI-s aine hävitada nagu lähteaine, sest määruses sisalduv lähteaine

hävitamise kord on kõige vähem koormav ja kõige lihtsam EKEI jaoks. Samuti, kuivõrd aine

puhul ei ole tegemist narkootilise ega psühhotroopse ainega, puudub vajadus lisameetmete,

nagu näiteks komisjoni moodustamise või relvastatud valve järele.

4

Punktiga 8 täiendatakse määruse § 5 läbivalt pärast tekstiosa „või lähteaine“ tekstiosaga „või

uue psühhoaktiivse aine“.

Muudatusega täpsustatakse, et ka uue psühhoaktiivse aine süütegude ennetamise, avastamise ja

tõkestamise eesmärgil ning õppeotstarbel kasutamiseks säilitamist, üleandmist ja hävitamist

käsitlevaid dokumente tuleb säilitada EKEI-s viis aastat.

Dokumentide säilitamise nõue on samasugune kui määruse kohaselt asitõendiks oleva või

konfiskeerimisele kuuluva aine või lähteaine puhul. Uue psühhoaktiivse aine kohta viis aastat

dokumentide säilitamine on sobilik ning puudub vajadus kehtestada teistsugust tähtaega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Mõjutatud sihtrühmad valdkonnas

Muudatus mõjutab otseselt EKEI keemiaosakonna kohtueksperte ja töötajaid, kes teevad

narkootiliste ainete ekspertiise ning aitavad neid ette valmistada ja vormistada, samuti töötajaid,

kes tegelevad ainete säilitamise ja hävitamisega.

Lisaks mõjutab muudatus kaudsemalt korrakaitseorganeid: Politsei- ja Piirivalveametit

(edaspidi PPA) ning Maksu- ja Tolliametit (edaspidi MTA), kes isikutelt hoiule võetud aineid

EKEI-sse ekspertiisi ja hoiule saadavad. MTA ning PPA avastasid 2022. aastal kokku 46 korral

uusi psühhoaktiivseid aineid, mille puhul oli kahtlus, et ainet ei kasutata meditsiinilisel või

teaduslikul eesmärgil, ning 2023. aastal avastati selliseid aineid 85 korral.

Kuni 1. augustini 2024 kehtinud siseministri 27.06.2014. a määruse nr 28 „Politsei- ja

Piirivalveameti teenistuskohtade koosseis“ kohaselt oli PPA teenistuskohtade piirarv 5570,

mille hulgas oli 4283 politseiametniku ametikohta. Siiski on reaalselt täidetud ametikohti sellest

vähem. Riigikontrolli 2020. aasta andmete kohaselt töötas PPA-s täistööajale taandatult 3875

politseiametnikku.

Maksu- ja Tolliameti puhul mõjutavad muudatused ametnikke, kes vastavalt oma pädevusele

teevad kontrolli narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise üle.

Järelikult ei puuduta muudatused suurt sihtrühma.

4.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused)

Sihtrühmadele avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatustega luuakse selgust ja täpsustatakse NPALS-iga kehtestatud korda, mistõttu EKEI

ekspertide jaoks on arusaadavam, millistel tingimustel ja kuidas tuleks uut psühhoaktiivset ainet

instituudis säilitada ja hävitada.

Määruse tulemusel ei muutu siiski võrreldes senisega kohtuekspertide ekspertiiside

koostamine, tellimine ega tegemine. Tegu on pigem tehniliste muudatustega, millega

täpsustatakse ainete instituudis säilitamise ja hävitamise korda.

5

Seetõttu ei ole määruse muudatuse mõju suur.

4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

(asutuste korraldus)

Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta

Kuna senisega võrreldes ei looda uut töökorraldust ega uusi ekspertiiside tegemise tingimusi,

ei too muudatus EKEI ekspertidele ega töötajatele kaasa olulisi muudatusi töös. Uute

psühhoaktiivsete ainete säilitamise ja hävitamise kohustus võib tuua kaasa mõned muudatused,

mis pigem on väikesed.

Samuti ei mõjuta muudatus ekspertiisi tellijaid MTA-d ja PPA-d, kuna ekspertiisi tehakse

endisel kujul ja korras. Tegemist on positiivse õigusliku muudatusega, mis annab parema

selguse uute psühhoaktiivsete ainete EKEI-s säilitamise ja hävitamise kohta.

Kokkuvõttes on määruse muudatuste mõjud väikesed.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisatulu, kuid EKEI-le võivad tekkida lisakulud, mis on

tingitud uute psühhoaktiivsete ainete säilitamisest ja hävitamisest, samuti ekspertiiside

tegemisest.

Samas ei ole ainete hoidmise kulu märkimisväärne, sest EKEI-l on kehtiv kohustus säilitada ka

asitõendiks olevaid või konfiskeerimisele kuuluvaid aineid või lähteaineid ning selleks on

vastavad võimalused ja tingimused juba olemas. Ka ei ole uute psühhoaktiivsete ainete osakaal

märkimisväärselt suur: korrakaitseorganid avastasid 2022. aastal kokku 46 ning 2023. aastal 85

korral uusi psühhoaktiivseid aineid. Samuti peab EKEI igal juhul korraldama narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete hävitamise ning eelduslikult uute psühhoaktiivsete ainete lisandumine

nende hulka ei mõjuta suuresti asutuse kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Jõustumise ettevalmistamine ei nõua pikemat aega, kuna tegu

on toimiva süsteemiga, milles põhimõttelisi muudatusi ei tehta.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.