Töövõtuleping

Avalik_20240229_KM_7-6_24_49_Tartu_Ulikool_2024_KV_kohalolu_uuring.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MIIKO PERIS PNOEE-38412016524 2024-02-29 13:25:29

SIRET RUTIKU PNOEE-46710052734 2024-03-01 07:30:20

Avalik_20240229_KM_7-6_24_49_Tartu_Ulikool_2024_KV_kohalolu_uuring.pdf

1

Töövõtuleping

1. Lepingupooled

Kaitseministeerium, registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn 15094,

innovatsiooni osakonna juhataja Miiko Perise isikus (edaspidi Tellija), kes tegutseb volituse

alusel, ja

Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukohaga Ülikooli 18, Tartu 50090, grandikeskuse

juhataja Siret Rutiku isikus (edaspidi Töövõtja), kes tegutseb rektori 29.12.2017 käskkirja nr

19 alusel,

edaspidi nimetatud ka eraldi pool ja koos pooled,

sõlmisid heas usus käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) järgnevas:

2. Lepingu dokumendid

Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lisast 1 „Kaitseministeeriumi tellitava uuringu

lähteülesanne“, Lisast 2 „Pakkumus“ ning lisadest, mis vormistatakse vajadusel pärast

Lepingu sõlmimist.

3. Lepingu objekt

3.1 Lepingu objektiks on vastavalt Töövõtja pakkumusele uuringu „Kaitseväe kohaloleku

sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel“ läbiviimine ning selle

põhjal koondaruande koostamine, esitamine ja avalikkusele tutvustamine (edaspidi töö).

3.2 Töö eesmärk ja kirjeldus ning sellele esitatud nõuded on toodud Lepingu lisas 1.

4. Töö teostamine ning poolte õigused ja kohustused

4.1 Töö teostamine toimub kooskõlas Lepingu ja selle lisadega ning samalaadsele tööle

tavapäraselt esitatavate nõuetega ning järgides hea teadustava väärtuseid ja

tegevuspõhimõtteid.

4.2 Töö hõlmab kõiki töid ja toiminguid, mida ei ole nimetatud Lepingus ega selle lisades,

kuid mis on olemuslikult vajalikud antud töö eesmärgipäraseks ja nõuetekohaseks

teostamiseks.

4.3 Töövõtja õigused ja kohustused:

4.3.1 Töövõtja kohustub teostama töö kvaliteetselt ning tagama, et töö vastutav autor vastab

lepingu lisas 1 toodud tingimustele.

4.3.2 Töövõtja kohustub teostama ja Tellijale üle andma töö ja selle etapid hiljemalt Lepingu

punktis 5 sätestatud tähtpäevadel ja viisil.

4.3.3 Töövõtja kohustub kinni pidama töö teostamise käigus Tellijaga kokku lepitud

tähtaegadest.

4.3.4 Töövõtjal on õigus Lepingus ettenähtud tähtaegade pikendamiseks, kui talle ei ole

õigeaegselt ja Tellija süül üle antud kokkulepitud lähteandmeid, kui Tellija viivitab oma

kohustuste täitmisega või kui vääramatu jõu asjaolude tõttu või muudel Töövõtjast

mitteolenevatel asjaoludel ei ole Lepingu tähtajaline täitmine võimalik. Nimetatud asjaolude

esinemisel lepivad pooled kõikides ajaliselt hilisemates tähtaegades kokku kirjalikult.

4.3.5 Töövõtjal on õigus saada Tellijalt tööks vajalikku teavet, andmeid ja dokumente,

tingimusel, et Tellijal on selline teave, andmed ja dokumendid olemas ning neile ei ole

kehtestatud juurdepääsupiirangut, mis takistab nende väljastamist Töövõtjale.

4.3.6 Töövõtjal on õigus saada töö teostamise eest Tellijalt tasu vastavalt Lepingus

sätestatud tingimustele.

4.4 Tellija õigused ja kohustused:

4.4.1 Tellija tasub Töövõtjale lepingu kohaselt tehtud ja Tellijale üle antud töö eest Lepingus

sätestatud tasu Lepingus sätestatud tingimustel.

4.4.2 Tellijal on õigus igal ajal kontrollida töö teostamise käiku ja vastavust lähteülesandele

2

ning nõuda Töövõtjalt selle kohta ülevaadet ja selgitusi.

5. Lepingu tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine

5.1 Töö Tellijale üleandmise lõpptähtaeg on 11.11.2024. Töö vaheetappide tähtajad on

toodud Lepingu lisas 1.

5.2 Töövõtja esitab Tellijale töö digitaalselt allkirjastatuna Lepingu punktis 12.1 nimetatud

Tellija esindaja e-posti aadressil.

5.3 Töövõtja annab tehtud töö Tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis

allkirjastatakse Lepingu punktis 12 nimetatud poolte esindajate poolt. Tellijal on õigus

keelduda akti allkirjastamisest, kui töös esinevad puudused. Avastatud puudustest teavitab

Tellija Töövõtjat 5 tööpäeva jooksul puuduste avastamisest ning annab Töövõtjale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Kuni lepingutingimustele vastava töö üleandmiseni Tellijale

loetakse Töövõtja töö üleandmisega viivitanuks.

6. Lepingu maksumus ja arveldamise kord

6.1 Lepingu maksumus on 29 900 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada) eurot, millele

lisandub käibemaks. Lepingu maksumus sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud töö

teostamiseks, muu hulgas tasu varaliste õiguste loovutamise ja loa andmise eest isiklike

õiguste kasutamiseks kogu autoriõiguste kehtivuse perioodil.

6.2 Töövõtja esitab Tellijale arve pärast Tellija poolt akti alusel töö vastu võtmist. Arve

esitatakse e-arvena (XML-vormingus masintöödeldav arve). Arvele peab olema märgitud

Tellija esindaja nimi ja Lepingu number. Arvel märgitud maksetähtaeg peab olema vähemalt

28 kalendripäeva arve esitamisest.

6.3 Tellija kontrollib enne arve tasumist Töövõtjal maksuvõla puudumist Maksu- ja

Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral

informeerib Tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

7. Intellektuaalse omandi õigused

7.1 Töövõtja kinnitab ja tagab, et talle kuuluvad töö tulemi (edaspidi teos) ja selle

koostisosade autoriõigused ja/või muu intellektuaalse omandi õigused või tal on muu

õiguslik alus töö tulemile ja selle koostisosadele.

7.2 Töövõtja kinnitab, et teose autor või autorid (edaspidi autor) on loovutanud või

loovutavad oma varalised õigused Töövõtjale ning on piiranud või piiravad oma

autoriõiguse seaduses nimetatud isiklike õiguste teostamise viisi ja ulatust nii, et Tellijal on

õigus kasutada teost Lepingus sätestatud ulatuses ja viisil. Eelkõige, kuid mitte ainult,

loevad pooled teose õiguspäraseks kasutamiseks järgmist:

7.2.1 Tellijal on õigus ilma autori nõusolekuta teha ise või tellida kolmandatelt isikutelt teoses

muudatuste tegemine. Pooled loevad selliseid muudatusi autori au ja väärikust

mittekahjustavateks ja teose puutumatust mittekahjustavateks;

7.2.2 Tellija võib ilma autori nõusolekuta lisada ise või tellida kolmandatelt isikutelt teosele

teiste autorite teoste ja muude lisade lisamise, mida Tellija peab vajalikuks teose kasutamisel.

Pooled loevad selliseid lisasid töötaja kui autori au ja väärikust mittekahjustavateks.

7.3 Lepingu allkirjastamisega kinnitab Töövõtja, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud

varalised autoriõigused ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud teose

täielikuks teostamiseks ja varaliste õiguste loovutamiseks Lepingu punktis 7 toodud ulatuses

ning et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid.

7.4 Töövõtja loovutab Tellijale kõik varalised õigused teosele. Kõik teose varalised õigused

lähevad Tellijale üle teose eest tasumise hetkest. Kui teos antakse üle osadena ning osa

moodustab autoriõigusega kaitstud teose, siis lähevad osaga seotud varalised õigused

Tellijale üle vastava etapi eest tasumisest arvates.

3

7.5 Tellija võib teose autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud

keskkonnas, toel või formaadis. Tellijal on õigus muuhulgas:

7.5.1 teha ise või tellida kolmandatelt isikutelt teoses muudatuste tegemine. Pooled loevad

selliseid muudatusi autori au ja väärikust mittekahjustavateks ja teose puutumatust

mittekahjustavateks;

7.5.2 lisada ise või tellida kolmandatelt isikutelt teosele teiste autorite teoste ja muude lisade

lisamise, mida Tellija peab vajalikuks teose kasutamisel. Pooled loevad selliseid lisasid

autori au ja väärikust mittekahjustavateks;

7.5.3 teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil;

7.5.4 teost reprodutseerida (sh tasuta jagada, avalikult kättesaadavaks teha või müüa);

7.5.5 teost üldsusele edastada, sealhulgas neid (üldsusele) kättesaadavaks teha (sh internetis)

või eksponeerida, samuti avalikult esitada.

7.6 Tellijal on õigus käesolevas punktis nimetatud autori isiklikke ja varalisi õigusi kasutada

kogu autoriõiguste kehtivuse perioodil.

7.7 Tasu varaliste õiguste Tellijale ülemineku ja isiklike õiguste kasutamise eest sisaldub

Lepingu maksumuses ning Töövõtjal ei ole õigust nõuda täiendavat tasu nende õiguste

üleandmise eest (sh Lepingu sõlmimise ajal tundmatute kasutusviiside lubamise eest

tulevikus).

8. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekunõuded

8.1 Lepingu täitmisel teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu teave ja asjaolud,

mille avalikuks tulek võiks kahjustada Tellija huve, on konfidentsiaalsed. Konfidentsiaalse

teabe, v.a isikuandmed ja asutusesiseseks teabeks märgitud teave, identifitseerimiseks peab

see olema kas kirjalikus või digitaalses vormis, varustatuna märkega "konfidentsiaalne". Kui

konfidentsiaalset teavet edastatakse poolele esmakordselt suulises vormis, kohustub edastaja

andma teabele kirjaliku või digitaalse vormi koos eelnimetatud märkega 1 (ühe) nädala

jooksul arvates selle suulise konfidentsiaalse teabe edastamisest. Vastavasisulise

informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist Töövõtja või Töövõtjaga seotud isiku

poolt käsitletakse kui Lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks

andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisel Tellija ja tema allasutuse kohta Töövõtjale

teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil

töödelda.

8.2 Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid

üksnes nendele isikutele, kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda

on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud

konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks

isikuandmeid, on Töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse,

järgib käesolevas Lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid ning

omab baasteadmisi isikuandmete töötlemise nõuetest.

8.3 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult

teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline

avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtja kohustub

mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate

isikute huvides.

8.4 Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad ja töötajad ning lepingupartnerid ja muud

isikud (edaspidi alltöövõtjad), keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid Lepingus

sätestatud konfidentsiaalsus- ja julgeolekunõuetest teadlikud ning nõudma nimetatud

isikutelt nende nõuete tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Alltöövõtjate poolt

konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimuste täitmise eest vastutab Töövõtja. Juhul, kui

Töövõtja edastab Lepingu täitmisel alltöövõtjale uuringu teostamise eesmärke ja/või selle

4

sisu puudutavat teavet, on Töövõtja kohustatud selle alltöövõtja töösse kaasamise Tellijaga

eelnevalt kirjalikult kooskõlastama.

8.5 Töövõtja kohustub tagama Lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes

andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku

volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

Juhul, kui Lepingu täitmise käigus töötleb Töövõtja isikuandmeid, kohustuvad pooled pärast

käesoleva lepingu jõustumist ning enne niisuguse Lepingust tuleneva toimingu tegemist,

mille käigus Töövõtja töötleb isikuandmeid, sõlmima omavahel isikuandmete töötlemise

lepingu Tellija etteantud vormil.

8.6 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

9. Poolte vastutus

9.1 Lepinguliste kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral kannavad

pooled vastutust vastavalt Lepingus ning õigusaktides sätestatule.

9.2 Kui Tellija hilineb arve tasumisega, on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,25%

tasumata summast iga hilinenud päeva eest.

9.3 Kui Töövõtja ei anna Tellijale tööd üle Lepingus sätestatud tähtaegadel, on Tellijal õigus

nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,25% töö maksumusest iga tähtaega ületanud päeva eest.

9.4 Kui Töövõtja rikub mistahes lepingulist kohustust, v.a viivitamine töö üleandmisega, on

Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 5% Lepingu maksumusest ning lisaks kõikide

kahjude hüvitamist.

9.5 Konfidentsiaalsusnõuete rikkumise korral Töövõtja või tema poolt määratud töid

tegevate isikute poolt, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 50% Lepingu maksumusest

ja/või Leping üles öelda.

9.6 Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada Töövõtjale Lepingu alusel makstavat tasu

leppetrahvi summa võrra.

9.7 Olulise lepingutingimuse rikkumisel Töövõtja poolt, on Tellijal õigus Lepingust

taganeda, esitades Töövõtjale e-posti teel kirjalikus vormis lepingust taganemise avalduse,

ning nõuda lisaks leppetrahvile kahjude hüvitamist, sh töö kolmandalt isikult tellimisel

hinnavahe hüvitamist. Oluliseks Lepingu rikkumiseks loetakse eelkõige võlaõigusseaduse §

116 lõikes 2 ja § 647 sätestatut.

9.8 Pooled on vabastatud vastutusest Lepingu mittetäitmise või mittekohase eest, kui

Lepingu mittetäitmine või mittekohane täitmine on tingitud vääramatust jõust. Vääramatu

jõud on asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei

saanud poolelt oodata, et ta Lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

9.9 Kui vääramatu jõu asjaolud takistavad lepingujärgsete kohustuste täitmist, siis vastava

kohustuse täitmise aeg pikeneb ajavahemiku võrra, mil kohustuse täitmine oli takistatud

vääramatu jõu tõttu.

9.10 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu

tõttu, on kohustatud sellest kohe teatama teisele poolele.

9.11 Vääramatu jõud ei vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud

Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekkida võiva kahju vältimiseks või

vähendamiseks.

9.12 Kui vääramatu jõu mõju kestab üle 30 (kolmekümne) päeva, on ühel poolel õigus

sellest eelnevalt teisele poolele kirjalikult teatades Lepingu osaliseks või täielikuks

ülesütlemiseks, ilma selleta, et ühel pooltest oleks õigus nõuda sellest tulenevalt kahjude

hüvitamist.

9.13 Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja

5

vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

9.14 Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste

lahendamiseks omavahelisel kokkuleppel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse

vaidlus Harju Maakohtus.

10. Lepingu kehtivus

10.1 Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest mõlema poole allkirjastamise õigust omava

esindaja poolt ja kehtib kuni selle nõuetekohased täitmiseni.

10.2 Poolel on õigus Lepingust taganeda ja nõuda kahjude hüvitamist, kui teine pool on

Lepingut oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kohta edastab pool teisele poolele e-posti

teel kirjalikus vormis Lepingust taganemise avalduse. Lepingust taganemine loetakse

toimunuks e-kirja saatmisest Lepingu punktis 12 toodud e-posti aadressil.

10.3 Leping lõpeb poolte kirjalikul kokkuleppel, Lepingus toodud või asjakohastes

õigusaktides ettenähtud alustel.

11. Muud tingimused

11.1 Lepingu sõlmimisel ja täitmisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest ning

sõlmitavast Lepingust ja selle lisadest.

11.2 Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele

isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta.

11.3 Kõik Lepingu muudatused ja täiendused Lepingule kehtivad vaid sel juhul, kui nad on

vormistatud kirjalikult ja allkirjastatud mõlema poole selleks õigust omavate isikute poolt.

Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on Lepingu muudatused ja täiendused tühised.

Kontaktisiku muutumist ei loeta Lepingu muutmiseks.

11.4 Poolte vahelised lepinguga seotud õiguslikku tähendust omavad avaldused, teated jms

peavad olema edastatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis.

12. Poolte esindajad Lepingu täitmisel

12.1 Tellija esindaja lepingu täitmisel on Rika Margat, kaitseministeeriumi strateegilise

kommunikatsiooni osakonna strateegilise kommunikatsiooni planeerija,

[email protected], +372 717 0027.

12.2 Täitja esindaja lepingu täitmisel on Allan Allik, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskuse analüütik, [email protected], +372 5669 4684.

12.3 Pooltel on õigus oma esindajaid muuta teavitades sellest teist poolt vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

13. Lepingupoolte andmed

Kaitseministeerium Tartu Ülikool

Sakala 1, Tallinn 15094 Ülikooli 18, Tartu 50090

Reg nr 70004502 Reg nr 74001073

Tel 717 0012 Tel 737 5100

Rahandusministeeriumi arveldusarve SEB Pank arvelduskonto

EE891010220034796011 EE281010102000234007

viitenumber 2800048972

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Miiko Peris Siret Rutiku

Innovatsiooni osakonna juhataja Grandikeskuse juhataja

1

Lisa 1

Kaitseministeeriumi tellitava uuringu lähteülesanne

Uuringu tellija üksus

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakond

Kontaktisik tellija üksuses

Rika Margat, strateegilise kommunikatsiooni planeerija, [email protected]

Uuringu pealkiri

Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa näitel

Uuringu taust ja varasemate uuringute tulemused

Sõjalise riigikaitse arendamise kontekstis on toonud avalikkuse tähelepanu küsimusele, milline on

kaitseväe kohalolu (eriti linnakud, aga ka muu taristu) sotsiaal-majanduslik mõju. Ühelt poolt leiab

avalikus debatis nii viiteid sellele, et kaitseväe kohalolu on aidanud kaasa luua töökohti, elavdanud

kohalikku kaubandust ja toonud kohalikesse omavalitsustesse maksumaksjaid, teisalt kostab ka

kriitilisemaid väiteid, justkui sunniksid näiteks harjutusväljad ja sellega kaasnevad ebamugavused

inimesi mujale kolima. Üks terviklik käsitlus neil teemadel aga puudub. Seepärast soovib

Kaitseministeerium objektiivse pildi saamiseks kõnealuse uuringu läbi viia.

Uuringu eesmärk ja uuringuga lahendatavad probleemid

Uuringu eesmärk on tuua selgust ja numbriliselt illustreerida seda, kas ja kuidas kaitseväe kohalolu

on avaldanud sotsiaalmajanduslikku mõju kolmes Eesti piirkonnas [1) Tapa vald, Kadrina vald,

Järva vald, Rakevere linn; 2) Võru linn ja vald; 3) Lääne-Harjumaa: Keila linn, Lääne-Harju vald,

sh Paldiski] viimase 15 aasta jooksul. Arvestada tuleb ka liitlaste kohaloluga Eestis alates 2014.

aastast.

Uuringus lahendatav probleem seisneb selles, et eristada kaitseväe kohalolekust tulenev otsene

ja kaudne mõju muudest üldisematest trendidest Eesti väikelinnades ja maapiirkondades

(elanike, töökohtade ja teenuste vähenemine). Kuidas on kaitseväe kohalolu mõjutanud mainitud

kolmes piirkonnas elanike ja töökohtade arvu ning teenuseid ja maksutulu.

Uurimisküsimused

1. Kaitseväe kohalolu kirjeldus alates 2009. aastast ja liitlaste puhul alates 2014. aastast.

1.1. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud kohalikku piirkonda Tapa linnaku ja kaitseväe

keskpolügooni näitel?

1.2. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud kohalikku piirkonda Taara linnaku ja Nursipalu

harjutusvälja näitel?

1.3. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud kohalikku piirkonda Ämari lennubaasi näitel?

2. Kaitseväe kohalolu mõju kolmele Eesti piirkonnale: 1) Tapa vald, Kadrina vald, Järva vald,

Rakevere linn; 2) Võru linn ja vald; 3) Lääne-Harjumaa: Keila linn, Lääne-Harju vald, sh

Paldiski.

2.1. Kuidas on muutunud nende linnade elanike arv võrreldes teiste sama suurte Eesti linnadega ja

millist rolli mängib kaitseväe kohalolu?

2.2. Kuidas on muutunud nendes linnades töökohtade arv võrreldes teiste sama suurte Eesti

linnadega ja millist rolli mängib kaitseväe kohalolu?

2.3. Kuidas on muutunud nendes linnades pakutavad teenused (nt toitlustus, vaba aja veetmise

võimalused, taristu ja teed) võrreldes teiste sama suurte Eesti linnadega ja millist rolli mängib

kaitseväe kohalolu?

2.4. Kuidas on muutunud nende linnade maksutulu võrreldes teiste sama suurte Eesti linnadega ja

millist rolli mängib kaitseväe kohalolu?

2.5. Kuidas on muutunud nende linnade turvalisus võrreldes teiste sama suurte Eesti linnadega ja

millist rolli mängib kaitseväe kohalolu?

3. Kaitseobjektide erinev mõju.

3.1 Kuidas eristub sotsiaalmajanduslik mõju eritüübiliste kaitseväe kohalolu vormide

(maaväebaas/üksused, õhuväebaas, harjutusväli) lõikes?

2

Uurimismeetodid

Uurimistöö eeldab andmekorjet ja analüüsivõimet. Uurimustöö peab koosnema eraldi andmekorjest

nii olemasolevate andmete sh statistika kui vajadusel täiendava info hankimisest, sh fookusgrupid

(tähtaeg mitte hiljem kui juuni 2024.a), intervjuud kohalike omavalitsuste ja ettevõtluse

esindajatega, esialgsete järelduste esitamist tellijale (tähtaeg mitte hiljem kui september 2024. a) ja

lõpliku koondaruande esitamisest (tähtaeg mitte hiljem kui november 2024.a).

Analüüsi käigus töötatakse läbi sarnased uuringud, sh teiste riikide kontekstis. Analüüsi käigus

sõnastatakse vastused uurimisküsimustele.

Küsitluse käigus küsitakse fookusgrupi arvamust analüüsi käigus sõnastatud järeldustele (kolm kuni

viis kõige olulisemat järeldust). Küsitluse fookusgrupp hõlmab lähtuvalt analüüsi tulemustest

kohalike omavalitsuste esindajaid ja teisi isikuid, kelle teadmised ja oskused aitavad kaasa uuringu

eesmärkide saavutamisele.

Hinnapakkumises tuleb näidata, milline on pakkuja nägemus andmete kogumise ja analüüsi

meetoditest. Uurimustöö metoodika tuleb esitada valdkonna teadustöö kavale vastavas tavapärases

mahus, st peamised andmete kogumise ja analüüsi meetodid.

Uuringu eelarve

Uuringu ajakava

Uuring viiakse ellu 2024. aasta jooksul. Uuring jaguneb järgmisteks etappideks:

- olemasolevate andmete kogumine, täiendavate andmete kogumine, sh fookusintervjuud;

- aruande koostamine, sh vahekokkuvõte uuringu tellijaga;

- aruande esitamine;

- aruande tutvustamine avalikkusele.

Hinnapakkumises tuleb näidata ära, milline on pakkuja tegevuste täpsem ajakava ning projekti

lõpptulemuse üleandmise tähtaeg.

Oodatavad tulemused, väljundid

Analüüsi käigus peaks valmima analüüs, mis vastab kolme näite varal selgelt küsimustele, kas ja

milline on kaitseväe kohalolu sotsiaalmajanduslik mõju. Analüüsitulemusi peab suutma põhjendada

statistiliselt ja need on koostatud laiemale avalikkusele arusaadavas vormis.

Uurimistulemuste rakendamine kaitseministeeriumi töös ja haldusalas

Uuringu tulemusi peab olema võimalik kasutada kaitseministeeriumi haldusala tegevuses. Uuringu

autori varalised õigused lähevad üle Kaitseministeeriumile.

Tehnilised nõuded: ootused pakkujale, uurimisrühmale, pakkumuse esitamine, aruandlus

Pakkujal ja tema pakkumuses nimetatud uuringu vahetul teostajal peab olema varasem uurimustöö

kogemus avaliku halduse, riigiteaduste või ruumiuuringute valdkonnas. Uuringu vahetu teostaja ja

eksperdid peavad valdama eesti keelt kõrgtasemel. Töö kvaliteedi tagab pakkuja.

Töö koosneb analüüsist ja seda toetavast põhjalikust andmestikust ja statistikast. Uuringu käigus

viiakse vajadusel läbi täiendav andmekorje, sh fookusgrupi intervjuud.

Pakkumuses tuleb välja tuua järgmised andmed:

1) lühikokkuvõte kavandatava uuringu temaatikast;

2) kavandatav andmete kogumise ja analüüsi metoodika;

3) uuringu vahetu teostaja ja peamiste ekspertide andmed;

4) kavandatavate tegevuste kava ja tööde ajakava;

5) hinnapakkumus summana.

Uurimusrühm annab tehtud uuringust ja selle tulemustest ülevaate ning esitleb koos

kaitseministeeriumi valitsemisalaga analüüsi ja uuringut tellijaga kokku lepitud ajal avalikkusele.

Lisa_2_Pakkumus_Tartu_Ulikool_KV_kohalolu_uuring.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIRET RUTIKU PNOEE-46710052734 2024-01-30 14:25:44

Pakkumus_Tartu Ulikool_Kaitsevae_kohaloleku_sotsiaal_majanduslik_moju.pdf

Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-

majanduslik mõju Tapa, Võru ja

Lääne-Harjumaa näitel

PAKKUMUS

Tartu Ülikool

2

Kaitseväe kohaloleku sotsiaal-majanduslik mõju Tapa, Võru ja

Lääne-Harjumaa näitel

PAKKUMUS

Hankija: Kaitseministeerium (registrikood 70004502)

Pakkuja: Tartu Ülikool (registrikood 74001073)

Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja

Pakkuja kontaktisik: Allan Allik, [email protected]

Jaanuar 2024

3

SISUKORD

SISUKORD .............................................................................................................................................................. 3

1. UURINGU TAUST JA METOODIKA .................................................................................................................. 4

2. KOOSTÖÖ TELLIJAGA ................................................................................................................................... 15

3. PAKKUJA MEESKONNA TUTVUSTUS JA TÖÖJAOTUS .................................................................................... 16

4. TÖÖRÜHMA VARASEM KOGEMUS ............................................................................................................... 17

5. UURINGU EELARVE ...................................................................................................................................... 20

4

1. UURINGU TAUST JA METOODIKA

Kaitseväe kohaolul võib olla märkimisväärne sotsiaalne ja majanduslik mõju kogukondadele, kus nad

asuvad. Need mõjud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed ning sõltuvad erinevatest teguritest,

sealhulgas baasi suurusest, selle tegevuse iseloomust ning kaitseväe ja kohaliku kogukonna vahelistest

suhetest.

Positiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mis võivad esineda:

1. Töökohtade loomine: Kaitseväe kohalolu loob sageli tööhõivevõimalusi kohalikele elanikele.

Töökohad võivad ulatuda kaitseväelaste ametikohtadest kuni tsiviiltöötajateni tugiteenuste,

näiteks hoolduse, logistika ja halduse valdkonnas.1

2. Majandusstiimulid: baaside ja harjutusväljakute olemasolu võib suurendada kohalikku

majandust kaupade ja teenuste kulutuste suurenemise kaudu. See hõlmab eluaseme-,

jaemüügi-, tervishoiu- ja meelelahutusteenuseid, millest saavad kasu kohalikud ettevõtted.2

3. Taristu arendamine: erinevate riikide kaitseväed investeerivad sageli kohalikku taristusse,

sealhulgas teedesse, koolidesse ja tervishoiuasutustesse, et toetada kaitseväelaste ja nende

perekondade vajadusi.3

4. Kultuuriline mitmekesisus: Kaitseväe baasid võivad kaasa aidata kogukonna kultuurilisele

mitmekesisusele, kuna kaitseväelased ja nende perekonnad toovad piirkonda erineva tausta ja

kogemused.4

5. Haridusvõimalused: Kaitseväe baasid võivad teha koostööd kohalike haridusasutustega,

pakkudes nii kaitseväelastele kui ka tsiviilelanikele juurdepääsu haridusprogrammidele ja -

ressurssidele.5

Negatiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mis võivad esineda:

1. Müra ja keskkonnaprobleemid: Kaitseväe baasid ja harjutusväljakud võivad tekitada

mürasaastet ja avaldada keskkonnamõju, mis võib olla kohalike elanike jaoks murettekitav.6,7

1 Hooker, M. A., & Knetter, M. M. (2001). Measuring the Economic Effects of Military Base Closures. Economic

Inquiry, 39(4), 583-598. https://doi.org/10.1086/696141 2 Zou, B. (2015). The Local Economic Impacts of Military Personnel. Journal of Labor Economics, 36(3).

Retrieved from https://doi.org/10.1086/696141 3 Abrahams, D. The Military as an Economic Agent in Local Economic Development: The Case of South

Africa. Urban Forum 18, 13–30 (2007). https://doi.org/10.1007/s12132-007-9001-x 4 Hicks, L., & Raney, C. (2003). The Social Impact of Military Growth in St. Mary’s County, Maryland, 1940-

1995. Armed Forces & Society, 29(3), 353-371. https://doi.org/10.1177/0095327X0302900303 5 Military.com Network. 2015. Collaboration helps shape Army University 6 Frantál, B., Kunc, J., Janurova, M., & Krejčí, T. (2020). Problems of Transforming Military Training Areas in a

Post-Communist Space: Local Community Perceptions and Policy Implications. Transylvanian Review of

Administrative Sciences, 2020, 40-58. https://doi.org/10.24193/tras.59E.3 7 Department of Defense Noise Program. (2018). Community and Environmental Noise: A Guide for Military

Installations and Communities. http://dodnoise.org/chapter/understanding-noise

5

2. Elanikkonna liikuvus: Kaitseväelased on sageli suhteliselt lühikest aega konkreetses baasis, mis

toob kaasa ajutise elanikkonna. See võib mõjutada kogukonna ühtekuuluvust ja muuta

pikaajalise planeerimise keeruliseks.8

3. Kohalike teenuste koormus: kaitseväelaste ja nende perekondade sissevool võib koormata

kohalikke teenuseid, nagu koolid, tervishoiuasutused ning politsei ja pääste teenused, mis toob

kaasa suurenenud nõudluse ja võimaliku ressursipuuduse. Lisaks sattuvad täiendava koormuse

alla kohalikud teed.9

4. Maakasutuse piirangud: Kaitseväe vajadus väljaõppe ja julgeoleku järele võib seada piiranguid

kohaliku maa kasutamisele, piirates kogukonna arenguvõimalusi.10

5. Sotsiaalse integratsiooni väljakutsed: kaitseväelaste ja liitlaste kogukondadel võib tekkida

probleeme tsiviilelanikkonnaga integreerumisel, mis on tingitud erinevustest elustiilis, kultuuris

ja kaitseväelaste teenistussuhte iseloomust.11

Joonis 1. Kaitseväe ja kohaliku piirkonna vastastikmõjud

8 Mcclure, P., & Broughton, W. (2000). Measuring the Cohesion of Military Communities. Armed Forces &

Society, 26, 473 - 487. https://doi.org/10.1177/0095327X0002600307. 9 Doussard, M. (2014). Reevaluating the Pursuit of Defense Investment. Economic Development Quarterly,

28(4), 339-350. https://doi.org/10.1177/0891242414551634 10 Clanahan, C. M. (2021). Urbanized Defense Communities: A Literature Review on the Policies, Politics, and

Planning of Military Readiness and Local Land Use in the United States. Journal of Planning Literature, 36(3),

358-372. https://doi.org/10.1177/08854122211012720 11 Krooks, D., Whalley, L., & Anderson, H. (2012). Contingency Bases and the Problem of Sociocultural

Context. . https://doi.org/10.21236/ada568613.

6

Käesoleva uuringu dokumendianalüüsi käigus kaardistatakse relevantsed mõjutegurid- ja ahelad,

mille põhjal koostatakse intervjuukavad.

Avalik arutelu Eesti Kaitseväe harjutusväljakute üle on mitmetahuline ja keskendunud viimastel aastatel

peamiselt kolmele piirkonnale: Soodla, Sirgala ja Nursipalu. Igal harjutusväljal on oma eripärad, mida

aruteludes käsitletakse.

Avalik arvamus nende laienduste kohta on jagunenud. Riigikantselei tellitud Turu-uuringute ASi

küsitluse kohaselt toetab umbes 49% eestlastest Kaitseväe harjutusväljade laiendamist, 45% on selle

vastu. Laiendamise toetus on eestlastest vastajate seas suurem võrreldes Eestis elavate teistest

rahvustest vastajatega. See uuring peegeldab keerulist tasakaalu riikliku julgeoleku vajaduste ning

kohalike ja keskkonnaalaste murede vahel.12 Soodla harjutusvälja arendusprojektis oli oluline roll

avalikul kaasatusel, kus keskenduti nii riiklikele kui ka kohalikele huvidele. Soodla harjutusvälja

planeeringu eskiis ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm olid avalikul väljapanekul

2023. aasta esimeses pooles ning sellele järgnesid arutelud, kus koguti ettepanekuid ja arvamusi

keskkonnamõjude, juurdepääsuteede ja harjutusvälja piiride osas.13 Sirgala harjutusvälja laiendamisel

oli esiplaanil keskkonnamõju hindamine, kuna laiendus hõlmab metsamaa raadamist. 2020. aastal viidi

läbi projekti keskkonnamõju hindamise protsess.14 Nursipalu harjutusvälja laiendamine on tekitanud

tugevat avalikku vastukaja, kuna see puudutab suurt hulka eraomandis olevat maad ja mõjutab paljude

inimeste elu. Laienduse plaanid said avalikkuse ette 2023. aastal, ja sellest ajast alates on toimunud

arutelud ja istungid, kus käsitletakse laiendamise vajadust ja mõjusid. Nursipalu laiendus mängib olulist

rolli Eesti iseseisva kaitsevõime väljaarendamises ja Kaitseväe kasvavate vajaduste katmisel15.

Antud uuringu eesmärk on nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt analüüsida ja esitada

tõenduspõhiseid andmeid selle kohta, millised sotsiaalmajanduslikud mõjud on kaitsejõudude

paiknemisel kolmes Eesti piirkonnas. Uuringu keskmes on teostada mõjude hindamine, mille käigus

eristatakse kaitseväe positsioneerimisest tulenevat otseseid ja kaudseid mõjusid muudest laiematest

trendidest Eesti väikeasulates ja maapiirkondades, nagu näiteks elanikkonna, töökohtade, maksutulu

ja teenuste arvu vähenemine. Uuringu käigus antakse hinnang mõjude olulisusele ja suunale ehk kas

tegemist on vastavalt positiivse või negatiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga.

Käesoleva uuringu puhul lähtutakse tellija poolt sõnastatud uurimisküsimustest, mis jagunevad kolme

temaatilisse plokki:

1. Kaitseväe kohalolu kirjeldus alates 2009. aastast ja liitlaste puhul alates 2014. aastast.

12 https://www.err.ee/1608999617/harjutusvaljade-laiendamise-pooldajaid-on-veidi-enam-kui-vastaseid 13 https://www.err.ee/1608776137/riik-alustas-kaitsevae-soodla-harjutusvaljaku-eriplaneeringut 14 Hendrikson & Ko OÜ (2020). Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine

https://www.ttja.ee/media/386/download 15 Kaitseministeerium (2023). Avalik ohuhinnang, Eesti sõjalise kaitse korraldamine ning Nursipalu

harjutusvälja roll

7

2. Kaitseväe kohalolu mõju kolmele Eesti piirkonnale: 1) Tapa vald, Kadrina vald, Järva vald,

Rakevere linn; 2) Võru linn ja vald; 3) Lääne-Harjumaa: Keila linn, Lääne-Harju vald, sh Paldiski

3. Kaitseobjektide erinev mõju.

Uuringu esimeses etapis keskendutakse dokumendianalüüsile. Dokumendianalüüsi primaarne

eesmärk on koguda ulatuslikku ja asjakohast informatsiooni, mis on seotud uurimisteemaga. See on

vajalik, et süvitsi mõista Kaitseväe kohaolu mõju hindamise konteksti ja vastata sellekohastele

uurimisküsimustele. Lisaks pakub dokumendianalüüs kriitilist panust intervjuude – nii personaalsete

kui ka fookusgrupi intervjuude – ja ekspertgrupi arutelude ettevalmistamisel, aidates kaasa asjakohaste

sisendmaterjalide ja küsimustike koostamisele.

Analüütilise protsessi käigus pööratakse tähelepanu erinevatele andmeallikate tüüpidele, mille hulka

kuuluvad strateegilised dokumendid sh avalikud Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi dokumendid ja

Kohalike omavalitsuste arengudokumendid ning teisalt varasemates teadusuuringutes kogutud

andmed, millest antakse ülevaade teiste riikide kaitsevägede mõjudest ja praktikatest.

Tabel 1. Uurimisküsimused, meetodid ja selgitused

Küsimuse

nr Uurimisküsimus Meetodid Registriandmed

1.1. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud

kohalikku piirkonda Tapa linnaku ja

kaitseväe keskpolügooni näitel?

Dokumendianalüüs,

Kontrafaktiline analüüs

registriandmete baasil,

kaardianalüüs,

personaalintervjuud ja

fookusgrupi intervjuud

Statistikaameti andmebaas:

majandusüksused;

sissetulekud uuritavatest

piirkondades

Maa-ameti hinnastatistika:

eluhoonetega hoonestatud

elamumaa tehingud hoone

liigi järgi

CORINE Land Cover

andmebaas: maakasutuse

muutus

1.2. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud

kohalikku piirkonda Taara linnaku ja

Nursipalu harjutusvälja näitel?

1.3. Kuidas on kaitseväe kohalolu muutnud

kohalikku piirkonda Ämari lennubaasi

näitel?

2.1. Kuidas on muutunud nende linnade

elanike arv võrreldes teiste sama suurte

Eesti linnadega ja millist rolli mängib

kaitseväe kohalolu?

Kontrafaktiline analüüs

registriandmete baasil

Statistikaameti andmebaas:

rahvastik rahvaloenduste

aastatel, rahvaarv 5-

aastaste vanuserühmade

kaupa haldusüksuse järgi;

ränne; sünnid, surmad;

hinnanguline rahvaarv

päevase asukoha järgi

2.2. Kuidas on muutunud nendes linnades

töökohtade arv võrreldes teiste sama

Kontrafaktiline analüüs

registriandmete baasil

EMTA ning Statistikaameti

andmebaasid: hõivatute

8

suurte Eesti linnadega ja millist rolli

mängib kaitseväe kohalolu?

arv sektorite lõikes;

Töötamise

register/Rahvastikuregister:

elu- ja töökohtade

maatriks (haldusüksuste

kaupa)

2.3 Kuidas on muutunud nendes linnades

pakutavad teenused (nt toitlustus, vaba

aja veetmise võimalused, taristu ja teed)

võrreldes teiste sama suurte Eesti

linnadega ja millist rolli mängib kaitseväe

kohalolu?

Teenuste kaardistus;

statistiline andmeanalüüs;

Kvalitatiivne analüüs

(Personaalintervjuud ja

fookusgrupi intervjuud)

EMTA ja Statistikaameti

andmebaasid:

majandusüksuste arv

sektorite lõikes;

teeregister;

2.4. Kuidas on muutunud nende linnade

maksutulu võrreldes teiste sama suurte

Eesti linnadega ja millist rolli mängib

kaitseväe kohalolu?

Kontrafaktiline analüüs

registriandmete baasil;

EMTA ja Statistikaameti

andmebaasid: Kohalike

eelarvete põhitegevuse

tulud, kulud ja tulem

piirkonna/haldusüksuse

järgi

2.5 Kuidas on muutunud nende linnade

turvalisus võrreldes teiste sama suurte

Eesti linnadega ja millist rolli mängib

kaitseväe kohalolu?

Kontrafaktiline analüüs

registriandmete baasil;

Kvalitatiivne analüüs

(Personaalintervjuud ja

fookusgrupi intervjuud)

PPA ja Politsei statistika

3.1 Kuidas eristub sotsiaalmajanduslik mõju

eritüübiliste kaitseväe kohalolu vormide

(maaväebaas/üksused, õhuväebaas,

harjutusväli) lõikes?

Hindamistulemuste ja

mõjude süntees

ekspertpaneeli seminari

põhjal

Uurimisküsimustele vastamiseks kombineeritakse uuringu teises etapis registriandmetel põhinev

kvantitatiivne ja GIS andmeanalüüs kolmandas etapis kvalitatiivsete analüüsimeetoditega.

Uuringu keskne analüüsimeetod on kontrafaktilist analüüs, mille puhul toimub osalus- ja kontrollgrupi

tulemuste võrdlemine, kasutades lisaks sobitamise tehnikat, leides osalusgrupile sarnaseim

kontrollgrupp. Seejärel viiakse läbi osalus- ja kontrollgrupi näitajate muutuste hindamine (DiD-meetod,

ingl k difference in differences ehk erinevuste erinevuse arvutamine). Kuna meetod tugineb

kvantitatiivsetel andmetel, siis rakendamine on võimalik juhul kui on olemas algtaseme väärtus ja

vastava näitaja lõppväärtus hinnatava perioodi lõpus. Tegemist on loomuliku eksperimendiga, mille

juures analüüsitakse mõjutatud rühma mitte-mõjutatud rühmaga. Mõjutatud rühmana mõistetakse

siinkohal kolme piirkonda, mis on kaitseväe kohaloluga, mitte-mõjutatud piirkonnana aga vastavalt

valitud Kaitseväe kohaloluta piirkondasid.

9

Asjakohaste riiklike ja kohalike andmekogudena hõlmatakse vähemalt järgnevaid – rahvastikuregister,

töötamise register, äriregister, maa-ameti geoportaal, PRIA andmekogud, teeregister, EHIS ning

kohalikud andmekogud, mis kirjeldavad kohalike teenuste tarbimist piirkondade elanike poolt.

Andmaks hinnangut Kaitseväe kohalolu mõjule piirkonnas teostatakse registriandmete analüüsi

eelpool mainitud piirkondade osas kui ka kontrafaktilise kontrollgrupi osas ehk piirkondadel, mis

paiknevad sarnases geograafilises asukohas ning mis on oma rahvaarvult sama suured.

Tabel 2. Kaitseväe kohalolekuga uuritavad piirkonnad ja nende kontrafaktilised kontrollgrupid

Kaitseväe kohaoluga piirkonnad Kontrafaktiline kontrollgrupp

1) Tapa vald, Kadrina vald, Järva vald, Rakevere

linn (39 109 elanikku)

Viljandi linn, Viljandi vald, Põhja-Sakala vald (38

158 elanikku)

2) Võru linn ja Võru vald ( 22 172 elanikku) Valga vald ja Otepää vald (21 616 elanikku)

3) Lääne-Harjumaa: Keila linn, Lääne-Harju vald,

sh Paldiski (24 189 elanikku)

Kose vald, Kohila vald ja Rapla vald

(28 822 elanikku)

Joonis 2. Käesolevas uuringus käsitletavad Kaitseväe kohaloluga piirkonnad ja kontrafaktilised

kohaoluta piirkonnad

10

Käesoleva uuringu kolmanda etapi raames rakendatakse nii personaalintervjuude kui ka fookusgrupi

intervjuude meetodit, mille ülesandeks on kvantitatiivsete näitajate valideerimine ja rikastamine

kvalitatiivse informatsiooniga.

Personaalintervjuu on meetod, kus teemade valdkonnad ja huvipakkuvad küsimused on ette

määratletud avatud vormis. Intervjuu käigus suunab intervjueerija vestlust, lähtudes kindlaksmääratud

küsimustest ja nendega seotud lisaküsimustest. See lähenemine tagab, et erinevate intervjuude puhul

kogutakse uurimisküsimustele vastused järjepidevalt. Poolstruktureeritud intervjuus on võimalik

teemade käsitlust laiendada, kui see tundub vajalik. Intervjueeritavale võidakse saata intervjuukava

enne kohtumist, et ta saaks küsimustega tutvuda ja intervjuuks valmistuda. Vajaduse korral kutsutakse

samasse intervjuusse kaks inimest samast asutusest, kui nende kogemused toetavad üksteist.

Fookusgrupi lähenemine eristub oma keskendumisega konkreetsele teemale või eesmärgile, antud

juhul valitseb fookus teatud prioriteetsele suunale või meetmele. Grupp, mis koosneb ideaalis neljast

kuni kaheteistkümnest osalejast ja moderaatorist, kaasatakse arutellu, mis põhineb eelnevalt

ettevalmistatud poolstruktureeritud küsimustel ja jaguneb mitmeks etapiks. Efektiivse fookusgrupi

intervjuu läbiviimiseks on vajalik hoolikalt planeeritud ja koostatud küsimustik. Antud andmekogumise

meetodit peetakse kõige sobivamaks käesoleva uurimisülesande jaoks, kuna see võimaldab

fokusseeritud arutelu, keskendudes Kaitseväe kohaloleku sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele

piirkondlikul tasandil, lisaks probleemidele ja võimalikele lahendustele. Arutelu käigus tekib sünergia

ning ideede paljusus, mis viib parema lõpptulemuseni. Fookusgruppide optimaalse suurus on neli kuni

kaheksa inimest, et tagada arvamuste mitmekesisus ja iga osaleja aktiivne kaasatus. Intervjuud

kestavad tavaliselt poolteist kuni kaks tundi ja neid juhib kogenud analüütik, kelle rolliks on arutelu

suunamine, hoidudes samal ajal osalejate mõjutamisest või katkestamisest. Osalejatelt nõutakse

eelnevat nõusolekut intervjuu salvestamiseks ja selle põhjal transkriptsiooni koostamiseks. Saadud

transkriptsioone analüüsitakse ning tulemused sünteesitakse kasutades interpreteerimist ja

kvalitatiivset sisuanalüüsi.

Fookusgrupi intervjuud viiakse läbi teemagruppide põhiselt:

1. KOV esindajate grupp

2. Kaitseväe grupp (hõlmates tsiviilkoostöö ja välise kommunikatsiooniga seotuid teenistujaid)

3. Kohalike ettevõtjate grupp

4. Kohaliku kogukonna grupp (hõlmates piirkonna MTÜ-de eestkõnelejaid ja külavanemaid)

Fookusgrupi intervjuud viiakse läbi nimetatud teemagruppide järgi asukohapõhiselt Lääne-Harjumaa,

Võru ja Tapa rühmades.

Mõjude hindamine viiakse läbi Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei (2021) juhendmaterjali16

üldmetoodika alusel. Hindamise läbiviimiseks võetakse aluseks struktureeritud hindamismaatriks (vt

tabel 3), milles kirjeldatakse olulised mõjud ning hinnatakse mõju olulisust vastavalt selle:

16 Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. Mõjude hindamise metoodika

11

a) ulatuse,

b) esinemise sageduse

c) sihtrühma suuruse

d) ebasoovitavate mõjude riski osas

Tabel 3. Mõju hindamismaatriks näidis

Mõju hindamiseks kasutatakse metoodilise instrumendina 3-astmelisi skaalasid (suur/keskmine/väike)

ja nende sisu on vastavalt neljale hindamiskriteeriumile järgnev:

1) Mõju ulatus

• Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimene, ettevõte, keskkond) senine toimimine võib

muutuda märkimisväärselt võrreldes varasemaga ning eeldab sihiteadlikku kohanemist

• Mõju ulatus on keskmine, kui sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid

nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi

• Mõju ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub

tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks

2) Mõju sagedus

Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju avaldumise regulaarsust ja tihedust.

• Mõju avaldumise sagedus on suur, kui mõjutatud adressaat (inimene, ettevõte, keskkond)

puutub muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti (näiteks iga päev)

• Mõju avaldumine on keskmine, kui kokkupuude on regulaarne või reeglipärane, aga mitte

igapäevane

• Mõju avaldumine on väike, kui kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv .

3) Sihtrühma suurus

12

Mõjutatud sihtrühma suurust hinnates tuleb esmalt määrata erinevad sihtrühmad, kellele mõju

avaldub. Mõju olulisuse hindamisel analüüsitakse sihtrühma suhtelist suurust, võrreldes seda kõigi

samasse gruppi kuuluvate objektidega määratud territooriumil. Näiteks, kui mõjutatud on teatud osa

elanikkonnast, ettevõtetest või territooriumist, siis hinnatakse selle suurust võrreldes vastavalt kogu

määratud elanikkonnaga, ettevõtete arvuga või territooriumiga. Sihtrühma saab pidada:

• suureks, kui mõjutatud on üle poole kohalikust elanikkonnast, ettevõtete arvust või territooriumist

• Sihtrühma suurus on keskmine, kui mõjutatud objektide hulk võrreldes kogu grupi suurusega on 5–

50%

• väike, kui mõjutatud on alla 5% grupist.

Mõju hinnata oluliseks ka siis, kui sihtrühma suurus on keskmine või väike, kuid tegemist on ühiskonna

jaoks väga olulise sihtrühma või tundliku küsimusega.

4) Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures hinnatakse kaasnevate mõjude toimet sihtrühmadele

– kas tegemist on negatiivse (koormav, piirav jne) või positiivse (kergendav, vabastav jne) toimega

mõjudega.

• Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur, kui mõjuvaldkonnas sihtrühmadele kaasnevad

mõjud on selge negatiivse iseloomuga.

• Risk on keskmine, kui kaasnevad mõjud on pigem negatiivse iseloomuga, ja

• väike, kui negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad või on vähesed.

5) Koondmõju hindamine

Hinnates iga kriteeriumit kolme palli süsteemis (suur, keskmine, väike), on võimalik määratleda, kas

konkreetne mõju on oluline või mitte. Kui neljast kriteeriumist vähemalt üks on saanud hinnangu „suur“

või vähemalt kaks kriteeriumi on saanud hinnangu „keskmine“, kvalifitseerub mõju oluliseks. Mõjude

ja nende olulisuse määramise kirjeldamisel tehakse vahet olulistel mõjudel, mida on vajalik täiendavalt

analüüsida, ja ebaolulistel mõjudel, mida ei ole kavas täiendavalt analüüsida.

Selline mõjude hindamine viiakse läbi vähemalt iga ülal sõnastatud uurimisküsimuse (hindamisteema)

osas. Vajadusel täpsustatakse ja/või lisatakse hindamisteemasid.

Hindamispaneeli liikmed saavad hindamise läbiviimise alusena töö eelnevate etappide

süstematiseeritud tulemused (kirjalike materjalidena). Hindamistulemused on eelduslikult

konsensuslikud, kuid vajadusel kasutatakse ka enamushääle põhimõtet (arvestades ka hindamisteema

ja eksperdi valdkondlikku kompetentsi).

Viimases uuringuetapis korraldatakse valideerimisseminar, mis on suunatud lõplike järelduste

kinnitamisele. Need seminarid on mõeldud eelkõige uuringu tulemuste usaldusväärsuse ja

13

eesmärgistatuse ülevaatamiseks, samuti tulemuste ühiseks ja põhimõtteliseks analüüsiks. Antud

seminaride käigus valideeritakse kuni viis põhilist järeldust. Seminaridel osaleb 10-20 inimest, kes on

valdkonna tähtsamatest huvigruppidest või on ala eksperdid sh Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi

esindajad, kohalike omavalitsuste juhid, regionaalarengu eksperdid ning kodanikuühiskonna MTÜ-de

esindajad. Iga seminar kestab kuni kaks tundi ja on juhitud. Seminari ajal antakse osalejatele esmalt

ülevaade uuringu eesmärkidest ja senisest mõjude analüüsist, samuti tutvustatakse esialgseid tulemusi.

Seejärel arutatakse osalejatega läbi olulisemad hindamisjäreldused ja koostatakse lõplikud soovitused.

14

Tabel 4. Uuringu aja- ja tegevuskava

15

2. KOOSTÖÖ TELLIJAGA

Uuringu tulemuste kvaliteedi ja Tellija ootustele vastamise tagamiseks on tähtis, et Tellija ja Pakkuja

vahel toimuks kogu uuringu käigus tihe ja efektiivne koostöö. Pakkuja peab koostöö all silmas:

➢ regulaarset suhtlust Pakkuja ja Tellija esindajate vahel (telefoni teel, meili teel, Skype, Teams vms.

veebikohtumised, näost näkku kohtumised töökoosolekutel),

➢ paindlikkust töökoosolekute planeerimisel ja pidamisel (nii Tellija kui Pakkuja poole pealt

kompromissid sobiva aja ja vormi valikul),

➢ kiiret ja ausat mõlemapoolset infovahetust,

➢ mõlemapoolset varajast teavitamist ja kursis hoidmist kõigist võimalikest uuringut mõjutavatest

teguritest (meeskonnaliikmete vahetumine, muutused ajakavas jms.),

➢ probleemide mõlemapoolset konstruktiivset lahendamist,

➢ kokkulepetest kinnipidamist,

➢ Tellija poolset mõistvat suhtumist uuringu tegemisel ettetulevatesse võimalikesse probleemidesse

ja takistustesse,

➢ Pakkuja poolset õigeaegset ja kvaliteetset tööde esitamist Tellijale.

Kõik olulisemad muudatused, mis projekti jooksul tekivad (nt. meeskonnaliikmete vahetus, muutused

aja- ja/või tegevuskavas jms.) kooskõlastame eelnevalt Tellijaga.

16

3. PAKKUJA MEESKONNA TUTVUSTUS JA

TÖÖJAOTUS

Pakkuja, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, arvestab uuringu teemaga,

mistõttu kaasab uuringu koostamisse sobiva kompetentsiga projektijuhi ja analüüsi koostajad

(edaspidi analüütik). Olulisel kohal on kõikide osapoolte aktiivne osalemine ja tekkinud küsimuste

lahendamine, mille peab eelkõige tagama projektijuht. Seetõttu on pakkuja uuringumeeskonda

kaasatud vajalike kompetentsidega analüütikud ja seejuures on arvestatud, et analüütikuid oleks

piisavalt, mis tagab tööde teostamise ka võimalike ettenägematute asjaolude (nt. haigestumised) vms

korral. Meie uurimismeeskonna liikmetel on pikaajaline kogemus uuringutega regionaalpoliitika ja

majandusarengu valdkonnas. Uuringu meeskonda kuuluvad:

Allan Allik töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütikuna. Allan on

omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis regionaalplaneerimise ja inimgeograafia erialal. Ta on

osalenud mitmetes regionaalpoliitika, piirialade, planeerimise ja kohalike omavalitsuste teenuste

analüüsiga seotud projektides nii analüütikuna kui ka projektijuhina ning rakendanud metoodikat

praktikas. Antud projektis on Allan projektjuhiks tegeledes administratiivse juhtimisega seotud

ülesannetega nagu ajakava ja meeskonna töö jälgimine, suhtlus Tellijaga.

Eesti Teadusinfosüsteemi profiil: https://www.etis.ee/CV/Allan_Allik

Jaanus Veemaa töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE)

analüütikuna. Jaanus on omandanud doktorikraadi Tartu Ülikoolis geograafia (regionaalplaneerimise

ja inimgeograafia) erialal. Ta on tegelenud analüütikuna mitmetes regionaalpoliitika, planeerimise ja

kohalike omavalitsustega seonduvates projektides (Oulu Ülikool, OÜ Geomedia, Tartu Ülikool), olnud

Tartu Ülikoolis õppejõud (lugenud poliitilist geograafiat, inimgeograafia teoreetilisi lähtekohti,

geopoliitikat ja turismigeograafiat) ning Euroopa Komisjoni Horisont 2020 raamprogrammi

hindamisekspert. Jaanusel on suur kogemus nii kvantitatiivses andmeanalüüsis, kvalitatiivses analüüsis

(eelkõige süva- ja individuaalintervjuude, kognitiivsete intervjuude, grupiintervjuude ja fookusgrupi

intervjuude läbiviimine ja analüüs) kui dokumendianalüüsis.

Eesti Teadusinfosüsteemi profiil: https://www.etis.ee/CV/Jaanus_Veemaa/

Veiko Sepp töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse vanemanalüütikuna.

Ta on Tartu Ülikooli inimgeograafia teadusmagister, kel on pikaajalised kogemused regionaalpoliitiliste

uuringute läbiviimisest. Muuhulgas on ta viimastel aastatel eksperdi, analüütiku ja metoodikuna

koostanud Riigikogu Arenguseire Keskusele „Eesti regioonide majandusarengut mõjutavate trendide

analüüsi“, vedanud kohalike avalike teenuste tasemete seire metoodika väljatöötamist

(miniomavalitsus.ee), ning uuringute „Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse

tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes“.

Eesti Teadusinfosüsteemi profiil: https://www.etis.ee/CV/Veiko_Sepp

17

4. TÖÖRÜHMA VARASEM KOGEMUS

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskusel on lai kompetents majandus- ja regionaalarengu valdkonnas, mis hõlmab nii akadeemilist uurimistööd kui ka praktilisi rakendusuuringuid. Käesoleva pakkumuse aluseks olev analüüs saab hõlmama aspekte nii majanduse, ettevõtluse, regionaalpoliitika kui ka riigikaitse uurimise valdkonnast.

Töörühma viimaste aasta jooksul teostatud majanduskeskkonna ja regionaalarengu analüüsid:

1. Koidula piiripunkti töö ümberkorraldamisega kaasnevate sotsiaalsete ja majanduslike

mõjude eelhinnang (2023, täistekst) Tellija: Siseministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Allan Allik, Jaanus Veemaa, Helen Urmann, Eiki Berg

2. Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-majandusliku olukorra, siseturvalisuse, piirijulgeoleku ja kogukonna uuring (2022-2023, täistekst) Rahastajad: Kaitseministeerium, Siseministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Eiki Berg, Allan Allik, Helen Urmann, Kristel Vits

3. Trendide ruumilise mõju analüüs. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2040“ alusuuring Rahandusministeeriumile (2022-2023) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Garri Raagmaa, Uku Varblane, Allan Allik, Ene Tubelt, Helen Urmann, Siim Espenberg

4. Kohalike omavalitsuste roll rohepöörde elluviimisel Eestis (2022, täistekst, juhend) Tellija: Riigikantselei Projektimeeskond: Veiko Sepp, Merle Mägi, Heli Einberg, Aveliina Helm, Antti Roose, Maie Kiisel, Kristiina Vain, Mirjam Võsaste, Jaanus Veemaa, Garri Raagmaa, Liina Joller-Vahter

5. Planeerimisseaduse mõju järelhindamine Rahandusministeeriumile (2021-2022) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Jaanus Veemaa

6. Rapla maakonna avalike- ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja tulevikutrendidega kohandamise võimaluste uuring (2021-2022) Tellija: Raplamaa Omavalitsuste Liit

18

Projektimeeskond: Veiko Sepp, Allan Allik, Merle Mägi, Jaanus Veemaa, Meri Külm, Ene Tubelt

7. EL struktuurifondide rakenduskava eelhindamine: mõju inimesele ja sotsiaalsele

keskkonnale (2020-2021) Tellija: Hendrikson & Ko OÜ Projektimeeskond: Veiko Sepp, Merli Aksen, Kaidi Nõmmela, Aivi Themas

8. Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine (2020-2021, aruanne, kõik materjalid asuvad DataDOI keskkonnas) Tellija: SA Eesti Teadusagentuur Projektimeeskond: Jaanus Veemaa, Veiko Sepp, Kristjan Pulk, Siim Espenberg, Uku Varblane

9. Nutikate välisinvesteeringute uuring: Eestis tegutseva välisosalusega ettevõtete analüüs, et selgitada välja uute välisinvesteeringute maandamise fookus ja kriteeriumid (2019-2020, infoleht, täistekst) Tellija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Projektimeeskond: Urmas Varblane, Uku Varblane, Kristjan Pulk, Tiia Vissak, Oliver Lukason, Siim Espenberg, Veiko Sepp, Helen Urmann, Gaygysyz Ashyrov, Triin Kask, Janika Sillamäe

10. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine (2019-2020, täistekst, lisa, infoleht) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Siim Espenberg, Merli Aksen, Kerly Espenberg, Mart Laatsit, Kadri Lees, Kerli Lill, Jaan Masso, Merle Mägi, Garri Raagmaa, Amaresh Tiwari, Helen Urmann, Jaanus Veemaa Koostööpartner: Tallinna Tehnikaülikool

11. Eesti regionaaltasandi arengu analüüs (2019-2020, kokkuvõte, täistekst, esitluse slaidid) Tellija: Harjumaa Omavalitsuste Liit Projektimeeskond: Veiko Sepp Koostööpartnerid: Tallinna Ülikool, Geomedia OÜ

12. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna "Jätkusuutlik linnapiirkondade areng" vahehindamine (2019-2020, täistekst) Tellija: Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Merle Mägi, Jaanus Veemaa

13. Tartu ettevõtlusuuring (2019-2020, täistekst, esitluse slaidid) Tellija: Tartu Linnavalitsus Projektimeeskond: Veiko Sepp, Uku Varblane, Carl-Martin Keerberg

19

14. Šiauliai piirkonna majandusarengu potentsiaali hindamine ja investeeringute atraktiivsuse arendamine (2018) Tellija: Šiaulių miesto savivaldybės administracija Projektimeeskond: Uku Varblane, Jaanus Veemaa Koostööpartnerid: Smart Continent LT UAB

15. Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs (2018, täistekst) Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Projektimeeskond: Tarmo Puolokainen, Kaia Kask, Andres Võrk, Uku Varblane, Kaidi Nõmmela, Jaanus Veemaa

16. Kasvualade edenemise uuring (2018, täistekst) Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Projektimeeskond: Siim Espenberg, Kaidi Nõmmela, Uku Varblane, Jaan Masso, Kadri Lees, Veiko Sepp Koostööpartnerid: Tallinna Tehnikaülikool, Technopolis Group Eesti

17. Uuring „Arengu ruumiline ja strateegiline kavandamine, sh regionaaltasandi funktsioonid ruumilise arengu suunamisel“ (2017, täistekst) Tellija: EV Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp Koostööpartnerid: Irbis Konsultatsioonid, Hendrikson ja Ko

18. Euroopa kahanevate piirkondade muutustega kohanduv areng läbi nutikate ja

uuenduslike lahenduste (2017, täistekst) Tellija: EV Rahandusministeerium Projektimeeskond: Veiko Sepp, Jaanus Veemaa

20

5. UURINGU EELARVE

Uuringu tegemise eelarveks on 29 900 eurot, millele lisandub käibemaks 22%. Uuringu

kogumaksumus on seega 36 478 eurot.