Leping

KOOSTÖÖLEPING


Riigikantselei, mida esindab riigisekretäri 5. jaanuari 2010. a käskkirja nr 1 „Strateegiabüroo põhimäärus“ alusel strateegiadirektor Mari-Liis Sööt, ja

Justiitsministeerium (edaspidi ministeerium), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Tõnis Saar (edaspidi koos pooled ja/või pool), leppisid kokku

sõlmida koostöölepingu (edaspidi leping) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 eesmärkide ja kavandatud sekkumiste tõhusaks ja tulemuslikuks elluviimiseks ning rakenduskava elluviimisega seotud ministeeriumite kaasamise ja koosloome ning sotsiaalpartneritega koostöö võimekuse suurendamiseks (edaspidi kaasamise ja koosloome arendustegevuseks).

1. Lepingu sõlmimise alus ja eesmärk
1.1. Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 2. aprilli 2024. a käskkiri nr 14 „“Avatud riigivalitsemise arengukomisjoni moodustamine“ muutmine“, millega kehtestati kaasamise ja koosloome arendustegevuste „Koosloome arengukiirendi“ toetamise tingimused ja kord. Tegevusi rahastatakse EL struktuuritoetuste tehnilisest abist.
1.2. Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punktides 1.1 ja 1.4 nimetatud õigusaktidega.
1.3. Kaasamise ja koosloome arendustegevus viiakse ellu lisast 1 (kaasamise ja koosloome kava) ning lisast 2 (eelarve) lähtuvalt.
1.4. Lepingu täitmisel juhindutakse rahandusministri 26. septembri 2022. a määrusest nr 42 „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“.

2. Poolte ülesanded
2.1. Pooled on kohustatud:
2.1.1. võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine;
2.1.2. esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;
2.1.3. teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest;
2.1.4. kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 10 päeva jooksul teatama oma kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest.

2.2. Riigikantselei:
2.2.1 tagab ministeeriumile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks;
2.2.2 jagab ministeeriumile kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimist toetavad juhiseid ja materjale;
2.2.3 tagab ministeeriumile võimaluse osaleda koosloome arengukiirendi arenguprogrammis ning võrgustikus;
2.2.4 tagab ministeeriumi tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt käesolevale lepingule;
2.2.5 nõustab ministeeriumit lepingu perioodil kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimiseks.


2.3 Ministeerium:
2.3.1 lähtudes lisas 1 toodud taotlusest ja käesolevast lepingust, viib kaasamise ja koosloome arendustegevuse ellu;
2.3.2 koordineerib ja korraldab kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimiseks vajaliku või vajalike teenusepakkuja(te) leidmise protsessi vastavalt ministeeriumis kehtestatud korrale ja sõlmib vajadusel teenusepakkuja(te)ga lepingu(d);
2.3.3 koordineerib ja korraldab koostööd kaasatud osapooltega;
2.3.4 tagab projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on Riigikantseleile ja teenusepakkuja(te)le kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna;
2.3.5 kohustub osalema kolmel koolituspäeval (koosloome arengukiirendis) ning täitma vajadusel koolituspäevade vahel antavaid ülesandeid;
2.3.6 tagab projektist avalikkuse teavitamise vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ esitatud nõuetele ning lisaks kasutab viidet „Kaasamise ja koosloome tegevusi kaasrahastab Euroopa Liit Riigikantselei koosloome arengukiirendi raames“;
2.3.7 kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul, vastama Riigikantselei täpsustavatele küsimustele maksetaotluses sisalduvate kulude kohta;
2.3.8 säilitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt ÜSS §-s 18 sätestatud tähtaegadele;
2.3.9 juhul, kui ministeeriumile tasutud kulude auditeerimise käigus selgub, et ministeeriumi kulud on abikõlbmatud ja rakendusüksus nõuab Riigikantseleilt toetuse tagasimaksmist, tagastab ministeerium tähtaegselt toetuse osa, mis kanti üle abikõlbmatute kulude eest;
2.3.10 ministeerium tagastab abikõlbmatute kulude eest makstud toetuse Riigikantseleile 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest.

3. Abikõlblikud kulud
3.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse riigisekretäri 2. aprilli 2024. a käskkirja nr 14 „“Avatud riigivalitsemise arengukomisjoni moodustamine“ muutmine“ lisa 1 „Koosloome arendustegevuste „Koosloome arengukiirendi“ toetamise tingimused ja kord “ punktist 2.2.
3.2 Riigikantselei võib lugeda ministeeriumi kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui ministeerium on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

4. Toetuse summa ja toetuse maksmine
4.1. Ministeeriumi toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 10 800 eurot.
4.2. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 12 kuud alates lepingu allkirjastamisest.
4.3. Toetuse maksmine Riigikantseleilt ministeeriumile toimub tehtud ja tasutud tegelike kulude alusel lähtudes maksetaotlusest (lisa 3 „RP007 Toetuse väljamaksetaotluse detailsed andmed“).
4.4. Maksetaotlus tuleb esitada lepingu punktis 6.1 nimetatud kontaktisikule käesoleva aasta 31. detsembri ja lepingu p 4.2 toodud abikõlblikkuse perioodi lõpu seisuga hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast vastava tähtaja saabumist.
4.5. Riigikantselei katab ministeeriumi toetatavate tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikud kulud viie tööpäeva jooksul pärast toetuse laekumist Riigikantseleile.
4.6. Maksetaotluse aluseks olevad dokumendid (sh üritustel osalemise kohta osalejate allkirjalehed ja muud toetavad materjalid) säilitab ministeerium vastavalt lepingus sätestatud tähtaegadele.

5. Aruandlus
5.1. Ministeerium on kohustatud esitama aruande tegevuste elluviimise ja eelarve täitmise kohta (lisa 4) hiljemalt 15 päeva jooksul pärast arengukiirendi tegevuste lõppu.
5.2. Ministeerium teeb parandused seirearuandes ja eelarve täitmise aruandes vastavalt Riigikantselei poolt antud tähtajale.
5.3. Ministeeriumi esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on õigus kontrollida Riigikantseleil, Rahandusministeeriumil või muul õigusaktis selleks volitatud ametnikul või töötajal.

6. Kontaktisikud ja teadete esitamine
6.1. Riigikantselei kontaktisikuks käesoleva lepingu täitmisel on Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Marten Lauri, tel 5646 1577, e-post [email protected].
6.2. Ministeeriumi kontaktisikuks käesoleva lepingu täitmisel on kriminaalpoliitika osakonna nõunik Tuuli Lepp, tel 5866 8042, e-post [email protected].
6.3. Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine.
6.4. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7. Lepingu muutmine
7.1. Riigikantselei võib ühepoolselt muuta seirearuande ja eelarve täitmise aruande vormi (lisa 4), teavitades ministeeriumit muudatusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingu p 2.1.4 nimetatud poolte esitatud teateid käsitletakse lepingu lahutamatu osana. Muus osas muudetakse lepingut poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikus vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised.
7.2. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalikus vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjalikus vormis lepingu lisana.

8. Poolte vastutus
8.1. Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud korras ja ulatuses.
8.2. Riigikantseleil on õigus leping üles öelda ministeeriumi eelneva kirjalikus vormis antud nõusolekuta juhul, kui ministeerium ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi, ning nõuda tagasi ministeeriumile välja makstud kulud.
8.3. Pooled ei vastuta käesoleva lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks.


9. Üldised sätted
9.1. Leping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt. Leping kehtib kuni poolte poolt lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni ja õiguste realiseerimiseni.
9.2. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 7.1 nimetatud muudatused lepingu lisades ning punktis 6 nimetatud kontaktisikute muudatused, jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.
9.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad, pooltevahelised kirjalikud või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teated lepingu lisade ja kontaktisikute muutmise kohta ning lepingu muudatused.
9.4. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.
9.5. Leping on kirjalikus vormis ja allkirjastatud digitaalselt.

10. Koostöölepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
Lisa 1 – kaasamise ja koosloome kava
Lisa 2 – eelarve
Lisa 3 – maksetaotluse vorm
Lisa 4 – seirearuande ja eelarve täitmise aruande vorm


Poolte rekvisiidid:
Riigikantselei Justiitsministeerium
registrikood 70004809 registrikood 70000898
Stenbocki maja Suur-Ameerika 1
Rahukohtu 3 Tallinn 10122
Tallinn 15161

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Mari-Liis Sööt Tõnis Saar
Strateegiadirektor Kantsler

KOOSLOOME ARENGUKIIRENDI TAOTLUSVORM




Toetuse andmise eelduseks on ministeeriumi veebilehel avaldatud kaasamise ja koosloome plaan. Palun lisa link plaanile: https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/kaasamine

Arendustegevuse nimetus
Nn nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsuse koostamiseks kaasamisürituse läbiviimine ja analüütilise kokkuvõtte koostamine
Arendustegevuse esitaja (asutus)
Justiitsministeerium
Projektijuht (nimi, asutus, kontaktandmed)
Tuuli Lepp, justiitsministeerium, [email protected], 58668042
Arendustegevusse kaasatavad huvirühmad
• ministeeriumid (SoM, SiM, MKM, HTM);
• kohtud (maakohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus);
• prokuratuur (ringkonnaprokuratuurid ja riigiprokuratuur);
• Eesti Advokatuur;
• Õiguskantsleri kantselei;
• Politsei- ja Piirivalveamet;
• Sotsiaalkindlustusamet;
• Tervise Arengu Instituut;
• Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik;
• ülikoolid (TÜ, TLÜ, TalTech, Sisekaitseakadeemia);
• seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, arstid, terviseühendused (Eesti Naistearstide Selts, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Seksuaaltervise Liit);
• laste- ja noorteühendused (MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Noorteühenduste Liit);
• naisühendused, seksuaalvägivalla ja lähisuhtevägivalla ohvritega tegelevad ühendused (MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, MTÜ Eluliin, Pärnu Naiste Tugikeskus, Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti SV Tugigrupid MTÜ);
• inimõigusorganisatsioonid ja huvikaitsjad (Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, Eesti LGBT Ühing, Feministeerium, President Kaljulaidi Fond, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon).
Arendustegevuse elluviimise periood
september-detsember 2024
Taotletava toetuse summa
10 800 eurot

1. Taust ja probleemikirjeldus

Kirjeldage arendustegevuse eesmärki ja olulisust ning selle ühiskondlikku mõju (3 lausega).
Suure ühiskondliku mõjuga algatus on, kui samaaegselt on täidetud järgmised p 1.1-1.3 tingimused:
1.1 horisontaalne ja mõjutab mitut valdkonda või sellel on oluline sotsiaal-majanduslik mõju ühes valdkonnas,
1.2 puudutab paljusid eri huvidega huvigruppe või milles ilmneb vastuoluline mõju eri huvirühmadele,
1.3 eeldab olulisi muutusi õigusaktides või toob kaasa olulise mõju riigieelarvele.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastani 2027 on punkt „Viime karistusseadustiku seksuaalse enesemääramise vastased süüteod Istanbuli konventsiooniga vastavusse, võttes arvesse nõusoleku põhimõtet, et tagada seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse“, mille täitmiseks analüüsis justiitsministeerium seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude vastavust naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioonile ehk Istanbuli konventsioonile. 2024. aasta veebruaris valminud analüüsis jõuti järeldusele, et seksuaalse enesemääramise vastased süüteokoosseisud, täpsemalt karistusseadustiku (KarS) §-id 141, 1411 ja 143 ei vasta praegu täiel määral Istanbuli konventsiooni artiklile 36.
§ 141 – vägistamine
§ 1411 – tahtevastane sugulise iseloomuga tegu
§ 143 – suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine
Selleks, et Eesti karistusõigus vastaks Istanbuli konventsiooni artiklile 36, peaks KarS §-id 141, 1411 ja 143 lähtuma nõusolekust/tahtevastasusest. See tähendab, et karistatav peaks olema nõusolekuta/tahtevastane suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma et lisaks nõusoleku puudumisele/tahtevastasuse väljendamisele peaks samaaegselt esinema veel täiendavaid tingimusi, näiteks vägivalda või abitusseisundit ehk võimetust vastupanu osutada või toimunust aru saada.
Nõusolekust/tahtevastasusest lähtumine seksuaalse tegevuse kontekstis on mõtteliselt jagatav kaheks – nn ei‑mudeliks ning jah‑mudeliks. Jah-mudeli puhul tuleb seksuaalse tegevuse osalistel väljendada oma nõusolekut seksiks1 ehk n-ö aktiivne nõusolek2. Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt, kehakeeles või muul viisil. Selle mudeli järgi pole nõusolekut enne, kui seda on väljendatud, seni ei saa nõusolekut eeldada. Jah-mudel on aluseks võetud näiteks Soome, Rootsi, Taani, Islandi ja veel mitmete riikide karistusõiguses. Ei-mudeli3 puhul eeldatakse seksuaalse tegevuse osaliste nõusolekut seni, kuni üks osalistest väljendab, et ta ei ole toimuvaga nõus. Selle mudeli järgi on vaikimine nõusolek. Nõusoleku puudumist saab samuti väljendada nii sõnaliselt, kehakeeles kui ka muul viisil. Ei-mudel on aluseks võetud näiteks Saksa ja Austria karistusõiguses.
Justiitsminister tutvustas analüüsi valitsuskabinetis 29.02.2024. Huvirühmadele tutvustati analüüsi 08.03.2024 ning pressile 11.03.2024.
Samuti viis Mõttekoda Praxis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rahastusel läbi seksuaalvägivalla kohtueelsele uurimisele keskenduva uuringu, milles leiti, et Eestis on seksuaalvägivalla kohtueelse menetlemise tavad, menetlejate teadlikkus ning hoiakud muutunud ohvrisõbralikumaks. Ometi on endiselt seksuaalvägivalla kohtueelses menetluses rida takistajaid, mis võivad kannatanuid taasohvristada, sisendada umbusku õigussüsteemi ning laiemalt seista vägivalla toimepanijate kohtu ette toomise teel. Praxise uuring näitas, et seksuaalvägivalla kohtueelset menetlemist toetaks nii parem ühiskondlik teadlikkus seksuaalvägivalla ja trauma osas kui ka jätkuv menetlejate eriteadmiste tõstmine. Ühiskondlike hoiakute parandamisele aitaks kindlasti kaasa ka nõusolekuseaduse arutelu ja vastuvõtmine. Kuna kehtiva õiguse korral võivad ohvrid jääda õiguskaitseta, siis Praxise analüütikute hinnangul tuleks karistusõiguslikku lähenemist seksuaalvägivallale muuta sunni- ja vägivallakesksest nõusolekupõhiseks.
Järgmine samm on koostada seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK), milles pakume välja erinevad variandid, milliseid KarS-i sätteid ja kuidas muuta. Selleks peaks VTK vastama muu hulgas järgmistele küsimustele:
• Kuidas läheneda nõusolekust/tahtevastasusest lähtumisele ehk kas valida jah-mudel või ei-mudel?
◦ Tuua välja mudelite plussid, miinused ja mõjud (menetlusele, ohvrite kaitsele, soolisele võrdsusele, halduskoormusele, kahtlustatavate-süüdistatavate põhiõigustele jne).
◦ Kirjeldada detailselt jah-mudeli ja ei-mudeli variatsioonid, sest mõlema mudeli piires on võimalik asja lahendada erinevalt.
• Pidades silmas, et tõendamise keerukus ei kao, kuidas tagada, et menetlusosaliste õigused on kaitstud, süütuse presumptsioon jääb kehtima jne?
• Milliseid lisategevusi seadusemuudatus nõuab (näiteks menetlejate ja teiste seotud isikute koolitamine, avalik kommunikatsioon ja üldsuse teadlikkuse tõstmine, andmebaaside arendus, et tagada asjakohane statistika)?
VTK soovime teha seotud asutusi ja huvigruppe võimalikult laialt kaasates (ministeeriumid, ülikoolid, kohus, prokuratuur, advokatuur, politsei, õiguskantsleri kantselei, huvikaitsjad, kodanikuühiskonna esindajad jt), et selgitada välja sobivaim lahendus. Sobivaima lahenduse suhtes on vaja poliitilist otsust.
Soovime korraldada 2 suuremat kaasamisüritust – esimese juunis ja teise oktoobris 2024.
Kaasamisürituste läbiviimine on oluline, kuna nn nõusolekupõhisuse teema puudutab paljusid erinevate huvidega huvigruppe. Erinevate huvigruppide seisukohad ja nägemused on seinast-seina, samuti ei valitse alati ühe huvigrupi sees teema osas üksmeel. Seetõttu peab huvigruppidel olema võimalik oma seisukohti väljendada. Ühtlasi on oluline, et erinevad huvigrupid kuuleksid vahetult üksteise muresid ja saaksid nende üle arutada.
Arendustegevus eeldab olulisi muudatusi õigusaktides, mis ei ole küll õigusakti muutmise mahu mõttes väga ulatuslikud, kuid ühiskondlikult olulise ja suure mõjuga. Lisaks on mõju erinevatele huvirühmadele erinev. Saab väita, et võimalik seadusemuudatus mõjutab tervet Eesti ühiskonda, kuna tegu pole üksnes õigusliku küsimusega, vaid sellel on ka kultuuriline, sotsiaalne, tervise-, siseturvalisuse alane mõju.
Algatus toob kaasa olulise kulu, nt lisaressursi vajadus politseis, prokuratuuris ja kohtutes, koolitused erinevatele huvirühmadele, avalik kommunikatsioon ja üldsuse teadlikkuse tõstmine, võimalik andmebaaside arendus, et tagada asjakohane statistika jne.
On oluline märkida, et lisaks konkreetse seadusemuudatusega kaasnevale kulule, on seksuaalvägivald üleüldiselt ühiskonnale väga kulukas. Lisaks otsestele kuludele, nagu kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne, kaasnevad seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult eemalejäämine/töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ning selle tõkestamine ülimalt olulised.


2. Seosed Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021-2027
Arendustegevus peab toetama rakenduskava 2021-2027 eesmärkide ja kavandatud sekkumiste tõhusat ja tulemuslikku elluviimist ning rakenduskava elluviimisega seotud ministeeriumide kaasamise ja koosloome ning sotsiaalpartneritega koostöö võimekuse suurendamist.

2.1 Missuguste rakenduskava prioriteetide saavutamist kaasamise ja koosloome arendustegevused toetavad?
(rakenduskava https://pilv.rtk.ee/s/cw3SqJ2Woy8wiEN)
☐ Nutikam Eesti
☐ Rohelisem Eesti
☐ Ühendatum Eesti
☒ Sotsiaalsem Eesti
☐ Inimestele lähedasem Eesti
Arendustegevus toetab rakenduskava prioriteeti nr 2.1.6. – sotsiaalsem Eesti. Ning selle erieesmärke nr 2.1.6.2. ja 2.1.6.6.
2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske.
Seksuaalvägivalla ennetamisel ja tõkestamisel on roll nii tööhõivesse jõudmises kui ka tööturul aktiivse ja tervena püsimises nii kaua kui võimalik.
Ühtlasi on siin otsene seos nii füüsilise kui ka vaimse tervise häiretega.
Arendustegevus aitab kaasa koostööle eri sektorite (tervis, haridus, sotsiaalvaldkond, õigus, sisejulgeolek jne) ja eri tasanditel (riik, kohalik tasand, kolmas ja erasektor) vahel.
2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet
Nagu rakenduskavagi ütleb, on laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitseprobleemid omavahel seotud ja neid on võimalik ennetada. Nõusoleku põhimõtte seaduslik reguleerimine on otseselt seotud seksuaalvägivalla ennetamisega ning vastava seadusemuudatuse väljatöötamine toetab otseselt rakenduskavas väljatoodud eesmärgi saavutamist.
2.2 Tooge välja, missuguste meetmete ja sekkumiste elluviimist kaasamise ja koosloome arendustegevused toetavad (meetme nr, meetme nimetus, sekkumine, meetmete nimekiri on leitav https://pilv.rtk.ee/s/sq9mrYQAPCNK6Xf)
Meetme nr: 21.4.3.2 (Meetmete nimekirja dokumendis rida 93)
Meetme nimetus: Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel
Sekkumine: Haiguste ennetusmeetmete, nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamine inimeste konkurentsivõime tõstmiseks tööturul ja tööturule naasmiseks.

3. Kavandatavad koosloome arendustegevused 
• Kirjeldage, mida teete, et eesmärgini jõuda. Palun tooge tegevused välja sisuliste etappide kaupa kalendrikuu täpsusega. Kogu arendustegevus peaks olema ellu viidud 12 kuu jooksul alates koostöölepingu sõlmimisest.
• Milliseid koosloomemeetodeid plaanite kasutada?
• Millist majavälist eksperttuge vajate, et eesmärke saavutada?
Koosloome arengukiirendis osaleme selleks, et kaasa aidata justiitsministeeriumi kaasamise ja koosloome plaanis olevale tegevusele, nn nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsus (VTK). Meie eesmärk asutusena on kvaliteetselt elluviidud kaasamiskava, mitte lihtsalt kaasamine kaasamise pärast. Koosloome arengukiirendi ja selle raames välise eksperttoe kasutamine aitab saada sisulisema sisendi ja kaasamiskogemuse.
VTK koostamine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kuuluv ülesanne, mille tähtaeg on detsember 2024. Seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamise protsessis soovime korraldada kaks suuremat kaasamisüritust, kuhu soovime kutsuda kõik taotluses märgitud huvirühmad.
Kaasamisürituste läbiviimine on oluline, kuna nn nõusolekupõhisuse teema puudutab paljusid erinevate huvidega huvigruppe. Erinevate huvigruppide seisukohad ja nägemused on seinast-seina. Ei saa väita, et isegi ühe huvigrupi sees oleks teema osas üksmeel. Seetõttu peab huvigruppidel olema võimalik oma seisukohti väljendada. Ühtlasi on oluline, et erinevad huvigrupid kuuleksid vahetult üksteise muresid ja saaksid nende üle arutada.
Esimene kaasamisüritus toimub juunis ja teine oktoobris. Juunikuine ideekorje ja teemale häälestumine on sisendiks oktoobrikuisele kohtumisele, kuhu taotleme kiirendi toel eksperttuge. Juunikuisel kaasamisüritusel plaanime teha teemasse sissejuhatuse, nii et on kaks nö plenaarsessiooni, kus on esinejad või paneeldiskussioonid, ja 2-3 sessiooni gruppides (grupiarutelud umbes kümneliikmelistes gruppides).
Välist eksperttuge vajame oktoobrikuise kaasamisürituse planeerimisel, modereerimisel (oleme planeerinud nii terve ürituse moderaatori kui ka grupiarutelude moderaatorid ehk 1+5) ja üritusest kohapeal suulise ning hiljem kirjaliku analüütilise kokkuvõtte tegemisel, et kõik teemaga seotud spetsialistid saaksid aruteludes sisuliselt, st mitte protsessijuhina osaleda. Kuna teema on vastuoluline, on tähtis, et arutelusid juhiksid ja kokkuvõtteid teeksid inimesed, kes on objektiivsed ning kellel ei ole teema vaates isiklikke eelistusi. Sel viisil saame veenduda, et partnerid tajuksid väljatöötamiskavatsuse protsessi ausa ja läbipaistvana.
Kirjalik kokkuvõte peaks olema vormis, mis võimaldab selle kajastamist justiitsministeeriumi veebilehel. Veebilehel avaldamine on oluline läbipaistvuse ja kaasamise huvides ning välise eksperdi koostatud objektiivne kokkuvõte on hea lahendus, kuna nn nõusolekupõhisuse teemas on erinevatel huvirühmadel palju vastu käivaid seisukohti.
Meie enda meeskond ei ole varem nii laiapõhjalist kaasamist teinud. Koosloome arengukiirendi ja selle raames just välise eksperttoe abi oleks ühtlasi koolituseks kaasajatele meie ministeeriumis. Tahame läbi teha need töömeetodid, et samu metoodikaid kasutada hiljem ministeeriumis teiste VTK-de ja eelnõude suhtes. Tekib protsessijuhtimise kogemus, mis hetkel puudub. Sellise töömeetodi piloteerimine annab meile ühtlasi teadmise/kogemuse, et kas see kiirendab eelnõu protsessi, kui kõik huvigrupid ja seotud asutused on algusest peale kaasatud.

Lisa: Koosloome arengukiirendi eelarve

Laidi Surva
Kriminaalpoliitika asekantsler
(Allkirjastatud digitaalselt)