Hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

1

30.12.2024

Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakond

Hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Loterii võidufondi piirmäär

Hasartmänguseadus (edaspidi HasMS) kohaldub õnnemängudele, loteriidele, totodele ja

osavusmängudele. HasMS § 2 lõige 5 sätestab, missugustele hasartmängudele ei kohaldata

HasMS-ist tulenevaid nõudeid. Nende hulgas on ka loterii, mille võidufondi väärtus on kuni

1000 eurot ja mida ei korraldata sagedamini kui kord nädalas. HasMS seletuskirjas on

välistuse põhjenduseks toodud, et selliste loteriide näol on tegemist väikse riskiga

meelelahutuslikku tüüpi hasartmängudega, kuna loterii tulemusel välja andmisele kuuluvad

auhinnad on väikesed. Näidetena on toodud heategevusliku või meelelahutusliku iseloomuga

“rahakogumise” või toetusloteriid teatrietendustel, laatadel või pulmades. Nimetatud määr

jõustus 2009. aasta 1. jaanuaril. 2016. aasta 1. jaanuaril jõustus täiendus, mille järgi välistus

kohaldub üksnes siis, kui väikese võidufondiga loteriid ei korraldata sagedamini kui kord

nädalas. Põhjenduseks toodi, et kui võidufondide loosimise sagedus pole piiratud, siis muutub

välistuse all olev loterii eristamatuks tavalisest õnnemängust ja muudab ühe võidufondi

suurusele seatud piirangu suuresti sisutühjaks. Kord nädalas korraldamise tingimuse lisamine

tähendas, et väikese võidufondiga loteriid sai ka laevadel korraldada üksnes kord nädalas.

Seetõttu täiendati 2016. aasta lõpus seadust täiendava välistusega, mille kohaselt HasMS-ist

tulenevad nõuded ei kohaldu Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul

reisijatevedu teostaval laeval.

Üle kümne aasta on püsinud muutumatuna loteriidele HasMS-ist tulenevate nõuete välistuse

piirmäär. Piirmäära ajakohastamisel tuleb arvestada muuhulgas ka asjaoluga, et loteriid, mis

on suurema võidufondiga kui 1000 eurot, võib korraldada üksnes aktsiaselts, mille

aktsiakapitali suurus on vähemalt 1 000 000 eurot ja mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile

(ehk AS-ile Eesti Loto). Loto võidufondi väärtuse piirmäär on liiga madal, et

kommertsraadiotel ja –teledel tekiks võimalus sellist tüüpi projektidega arvestatavat lisatulu

teenida ning tarbijale pakkuda tänapäevaseid ja kaasakiskuvaid lahendusi. HasMS-is olev

regulatsioon on ettevõtlusvabaduse piirang. Iga põhiõiguse riive peab olema põhjendatud,

proportsionaalne ja omama legitiimset eesmärki. HasMS-is on sätestatud eesmärgiks kaitsta

mängijaid ning vähendada hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale.

HasMS sätestab riikliku loteriimonopoli, mille eesmärgiks on riikliku hasartmängupoliitika

elluviimine, suunates nõudlust hasartmängude järele rasketelt mängudelt pehmematele

mängudele. HasMS-ist tulenevate nõuete kohaldamise välistamise piirmäär tasakaalustab seda

2

riivet lubades korraldada loteriisid, mis tulenevalt nende väikesest auhinnast ei ohusta

loteriimonopoli. Piirmäär, mis oli 2009. aastal proportsionaalne, ei pruugi seda olla enam

2025. aastal. Sissetulekud ning kaupade ja teenuste hinnad on oluliselt tõusnud, mis on

muutnud piirmäära alla jäävad võidufondid tunduvalt vähem ahvatlevaks.

Kaughasartmängu mõiste

Osad kaughasartmängu erisused, mis tulenevad asjaolust, et kaughasartmängus saab mängija

osaleda elektroonilise sidevahendi vahendusel, ei kohaldu toto korraldamisele, kus toto panus

võetakse mängijatelt vastu ja võidud makstakse välja sidevahendi abil, mille tõttu ei kohaldu

alati sarnastes olukordades sarnased nõuded.

Korraldatakse totosid, millest saab osa võtta üksnes mängukohas kui ka totosid, kus panuste

vastu võtmine ja võidu välja maksmine toimuvad sidevahendi teel. Lisaks toimub totosid, kus

on osalus võimalik mõlemal eelnimetatud viisil. Sidevahendi abil totos osalemisel on kasutaja

kogemus suhteliselt sarnane kaughasartmängu mängimisega. Sellist teenust on võimalik

pakkuda piiriüleselt ja teenuse pakkumiseks pole vaja mängukohta ega mängusaali sisustust.

Samas sellisel viisil toto korraldamise osas kohaldatavad nõuded HasMS-is erinevad oluliselt

kaughasartmängust. Näiteks tuleb korraldusloas ikka märkida mängukoha aadress, kuigi mäng

toimub üksnes interneti vahendusel, ja kohustuslik on lisada kohaliku omavalitsuse nõusolek

mängukoha avamiseks. Erisused on ka näiteks korraldusloa kestuses. Kaughasartmängude

korraldusluba antakse kuni viieks aastaks, kuid toto puhul väljastatakse mängukoha avamise

nõusolek, mis antakse 5 kuni 20 aastaks. Lisaks pole interneti vahendusel toimuva toto

korraldajad erinevalt kaughasartmängu korraldajatest kohustatud esitama andmeid kasutatava

tarkvara kohta.

HasMS-i kohaselt on kaughasartmäng hasartmängu korraldamine viisil, kus mängu tulemus

selgitatakse elektroonilisel seadmel ja mängija saab mängus osaleda elektroonilise

sidevahendi, sealhulgas telefoni, interneti ja meediateenuste vahendusel. Toto pole reeglina

kaughasartmäng ka sellisel juhul, kui panuste tegemine ja võidu välja maksmine toimub

elektroonilise sidevahendi teel, kuna mängu tulemus pole välja selgitatud elektroonilist seadet

kasutades. See tähendab, et toto saab kaughasartmäng olla üksnes siis, kui sündmus, mille

suhtes totot korraldatakse, on tekitatud elektroonilise vahendiga. Eelnevat silmas pidades on

HasMS-i lisatud säte, mille kohaselt kaughasartmängu korraldamise erisusi käsitlevat jaotist

kohaldatakse ka toto korraldamisele, kui toto panus võetakse mängijatelt vastu ja võidud

makstakse välja sidevahendi abil. Samas pole vastavas jaotises sätestatud kõik

kaughasartmängu korraldamise nõuete erisused. Mõned kaughasartmängule kohaldatavad

erisused, mis tulenevad asjaolust, et kaughasartmängust saab osaleda elektroonilise

sidevahendi vahendusel, ei kuulu praegu kohaldamisele totode suhtes, millest saab osa võtta

elektroonilise sidevahendi vahendusel. Et tagada sarnastes juhtumites sarnane regulatsioon, on

vaja analüüsida kaughasartmängu definitsiooni ja HasMS-is sätestatud erisuste kohaldamist.

Hasartmängukorraldajale esitatavad nõuded

Omakapitali nõuete täitmine pole tagatud teatud tingimustele vastavates olukordades, kus

omakapitali sissemakse on tehtud mitterahalise sissemaksena või kui omakapitali sissemakse

nõuet peab täitma välisriigis registreeritud äriühing, mistõttu pole piisaval määral tagatud

kõigi Eesti turul tegutsevate hasartmängukorraldajate usaldusväärsus, riskide maandatus ja

likviidsus.

3

Hasartmängukorraldajate finantsmajanduslikud näitajad peaksid olema vastavuses neile antud

õigusega tegutseda kõrgendatud usaldusväärsust eeldavas valdkonnas. Hasartmängukorraldaja

peab olema likviidne ja ta finantsriskid võiksid olla mõistlikul tasemel. Selleks on HasMS-is

kehtestatud hasartmängukorraldajatele järgmised aktsia- ja osakapitalinõuded:

1) Õnnemäng – 1 000 000 eurot

2) Loterii (riigi omanduses olev aktsiaselts)– 1 000 000 eurot

3) Osavusmäng – 25 000 eurot

4) Toto – 130 000 eurot

Lisaks on kehtestatud HasMS-is reservkapitali nõue. See kohaldub hasartmängukorraldajale,

kelle raamatupidamise aastaaruandes esitatud bilansis kajastatud omakapital moodustab alla

poole varade mahust. Täiendava reservkapitali suurus ei või olla väiksem kui 1/3 aktsia- või

osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb täiendavasse reservkapitali kanda vähemalt 1/7

puhaskasumist.

Kõrgema kapitaliseerituse ja likviidsuse tagamiseks on HasMS-i kohaselt ette nähtud, et

hasartmängukorraldaja peab juhul, kui raamatupidamise aastaaruandes esitatud bilansis

kajastatud omakapital moodustab alla poole varade mahust, kandma igal aastal vähemalt 1/7

puhaskasumist täiendavasse reservkapitali kuni see saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse,

mis ei tohi olla alla 1/3 aktsia- või osakapitalist. Kui kõik tegutsemisaastad on ettevõttele

lõppenud kahjumiga, ei tuleks täiendavat reservkapitali justkui moodustada, seda põhjusel, et

ei ole kasumit, mille arvelt seda moodustada. Kui kahjumite tulemusel hasartmängukorraldaja

netovara (ehk omakapital) jääb alla poole osa/aktsiakapitalist, siis Eesti osaühing või

aktsiaselts (ÄS § 176 ja § 301 kohaselt) peaks kapitali lisama, osa/aktsiakapitali vähendama,

äriühingu lõpetama, ümber kujundama või välja kuulutama pankroti. Reservkapitali nõue

kohaldub kõigi hasartmängukorraldajate suhtes, kuid nõuded, mis tagavad, et netovara oleks

vähemalt 50% osa/aktsiakapitalist kohalduvad üksnes Eestis asutatud äriühingute suhtes.

Seetõttu on tekkinud olukord, kus Eestis hasartmängukorraldajana tegutsevad välismaa

äriühingud saavad tegutseda kapitalinõudeid täitmata.

Juhul kui hasartmängukorraldaja kapitalinõuete täitmiseks kasutatakse mitterahalist

sissemakset, siis mõjutab nõuete täitmist otseselt mitterahalise sissemakse väärtuse

hindamine. Osaühingu või aktsiaseltsi asutamislepingusse ja põhikirja tuleb märkida

mitterahalise sissemakse hindamise kord, kui osa või aktsia eest tasutakse mitterahalise

sissemaksega. Õnnemängu või toto korraldamiseks vajaliku osakapitali nõuet on võimalik

täita mitterahalise sissemaksega nii, et mitterahalise sissemakse väärtust ei pea

finantsvandeaudiitor kontrollima. Seda saab teha juhul, kui osakapital on enne mitterahalist

sissemakset alla 25 000 euro ja toto või õnnemängu korraldamiseks vajaliku osakapitalinõue

täidetakse ühe mitterahalise sissemaksega. Tulemuseks on, et õnnemängu või totot saab

korraldada osaühing, mille osakapital on üle 25 000, kuid üle poole sellest moodustab

mitterahaline sissemakse (nt arvutiprogramm) ja sissemakse piisavust on hinnanud sama

äriühingu juhatus.

Lisaks väheneb audiitortegevuse seaduses kohustusliku auditi piirmäärade tõstmisega nende

hasartmängukorraldajate osakaal, kelle raamatupidamise aastaaruandeid auditeeritakse.

Samuti osalevad Eesti hasartmänguturul välismaal registreeritud juriidilised isikud, kelle

suhtes kohalduvad teistsugused piirmäärad kui audiitortegevuse seaduses on sätestatud.

Eeltoodud põhjustel tuleks sätestada hasartmängukorraldaja majandusaasta aruande

auditeerimiskohustus.

Hasartmängu korraldusloa peatamine

4

Hasartmängumaksu peab hasartmängukorraldaja maksma õnnemänguturniiri korraldamisel

kasutatava mängulaua ja õnnemängu või osavusmängu korraldamiseks kasutatava

mänguautomaadi eest ka siis, kui temast olenematutel põhjustel pole võimalik hasartmängust

tulu teenida.

Hasartmängumaksuga on maksustatav õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud, välja

arvatud mängulaud, mida kasutatakse õnnemänguturniiri korraldamiseks, ning osavusmängu

või õnnemängu korraldamiseks kasutatav mänguautomaat. Vastavat maksu tuleb maksta ka

siis, kui näiteks riik on nakkushaiguse leviku piiramise eesmärgil keelanud vastavas

mängukohas tegutsemise. Korraldusluba ajutiselt peatada ei saa. Kui hasartmängukorraldaja

ei soovi hasartmängumaksu mänguautomaatide ja laudade eest maksta, siis tal on võimalus

taotleda korraldusloa kehtetuks tunnistamist. See aga tähendab, et pärast takistuse ära

langemist peab hasartmängukorraldaja uuesti tegema kõik toimingud, et saada korraldusluba,

sh tasuma lõivu ja saama kohalikult omavalitsuselt nõusoleku.

Osavusmängu vanusepiirang

HasMS-i kohaselt on osavusmäng mäng, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest

osavusest või oskustest ja teadmistest ning mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise

seadme abil. Osavusmänguautomaadi vahendusel korraldatud osavusmängu võit peab olema

ese, mis ei ole raha, ning selle väärtus ei tohi ületada 50 eurot. Osavusmängu mängijale ei ole

kehtestatud vanusepiirangut, kuna osavusmäng toimub mänguautomaatide kaudu, kus on

võiduks vaid madalama väärtusega esemed. Kaughasartmänguna korraldatud osavusmängu

võidu väärtus ei tohi samuti ületada 50 eurot, kuid selle võiduks võib olla ka rahaline makse.

Seetõttu on kehtestatud interneti vahendusel korraldatavates osavusmängudes osalemise

vanusepiiriks 21 eluaastat. Seda on põhjendatud eesmärgiga vältida selle hasartmängu liigi

mängimisega tekkida võivaid sõltuvusprobleeme, eeskätt nooremate kui 21-aastaste inimeste

seas. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) hinnangul on kaughasartmänguna korraldatava

osavusmängu vanusepiir kehtestatud liiga kõrgena, arvestades madalat võidusummat,

vanuspiiri puudumist maismaa osavusmängudes ja ka asjaolu et loteriis osalemise vanusepiir

on 16 ja totos osalemise vanusepiir on 18.

HasMS-is sätestatud osavusmängu korraldamise tingimused on võrdustatud õnnemängudele

kehtestatud tingimustega, kuigi auhinna väärtus on piiratud vaid 50 euroga. Samas

riigilõivuseaduse kohaselt tasutakse osavusmängu korraldamiseks vajaliku tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest riigilõivu summas 3200 eurot. Arvestades osavusmängu korraldamiseks

kehtestatud tingimusi koos auhinna väärtusega, tuleb vaadata üle nii tegevusloa taotluse

läbivaatamiseks tasutav riigilõivu summa kui ka osavusmängu auhinna väärtus ning vajadusel

neid ajakohastada. Maksu- ja Tolliameti hinnangul ei pakuta Eestis ametlikult osavusmänge

neile kehtestatud liiga karmide tingimuste tõttu. Kaubanduskeskustes olevate automaatide

kaudu pakutakse mänge, kus jäetakse osavusmängude mulje, kuid reeglite järgi ei ole

tegemist hasartmänguga. Osavusmängudele kehtestatud reeglite proportsionaalsus võimaldaks

muuta seda olukorda selgemaks, läbipaistvamaks ja kontrollitavamaks. Samuti võiks see

aidata kaasa täiendava maksutulu laekumisele.

Hasartmängude mängijate vanusepiiri kehtestamisel on senini lähtutud erinevate mängude

hasartsusest, võimalikust kahjust mängijate majanduslikule olukorrale ning eesmärkidest

kaitsta alaealisi, propageerida vastutustundlikku hasartmängimist ja hasartmängunõudluse

rahuldamist, kasutades pehmemaid hasartmänge. Hasartmängu mängija vanusepiiri ei ole üle

5

kümne aasta üle vaadatud, mistõttu on vajadus ka need nimetatud asjaolusid arvestades üle

vaadata ja ajakohastada.

Surnud isiku kustutamine hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirjast

Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja (edaspidi HAMPI) pidamise eesmärk

on pakkuda isikutele võimalust piirata enda poolt hasartmängude mängimist, et vähendada

isikule ja ühiskonnale hasartmängude mängimisega kaasneda võivaid negatiivseid sotsiaalseid

ja majanduslikke tagajärgi. Tegemist on maksukohustuslaste registri alamregistriga.

Hasartmängukorraldaja kontrollib isikusamasuse tuvastamisel, kas isik on kantud nimetatud

nimekirja. HasMS-i kohaselt kantakse isik HAMPI tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult,

kuid avalduses märgib isik tähtaja, mille möödudes võib ta teha uue avalduse enda nimekirjast

kustutamiseks. Seega saab HAMPI-s olevaid isikuandmeid, sh nimekirja lisamist ja sealt

eemaldamist, teha ainult isik ise. HAMPI-st ei saa kustutada isikute andmeid tulenevalt

asjaolust, et nad on surnud. Tegemist on ajas süveneva probleemiga. HAMPI ajakohasena

hoidmine on vajalik ka hasartmängusõltuvuse uurimiseks vajaliku statistika jaoks.

Karistuste efektiivsus

HasMS-is sätestatud maksimaalsed trahvimäärad ei ületa rikkumisest saadavat võimalikku

tulu, mis vähendab nende heidutavat mõju. HasMS-is sätestatud juriidilisele isikule

määratavate rahatrahvide maksimummäärad jäävad 2000 ja 2600 euro vahele. Sellistel

karistusmääradel ei pruugi olla piisavalt heidutavat mõju. Nii näiteks tegevusluba omava

hasartmängukorraldaja poolt hasartmängu korraldamise eest ilma korraldusloata või

korraldusloa andmise otsuses märkimata asukohas, samuti korraldusloa andmise otsuses

märkimata hasartmängu korraldamise eest on karistuseks rahatrahv kuni 2600 eurot. Samas

on juba riigilõiv korraldusloa saamiseks summas 3200 eurot. HasMS-is sätestatud juriidilisele

isikule määratavaid rahatrahve muudeti viimati 2011. aastal, mistõttu on võimaliku

maksimaalse rahatrahvi mõju aastatega devalveerunud. Trahvimäärade tõstmise eesmärk on

suunata juriidilisi isikuid õiguskuulekamale käitumisele.

Loterii kaughasartmänguna

HasMS-i kohaselt on kahte liiki loteriisid:

1) klassikalised loteriid – loteriid, mille tulemuse selgitab loterii korraldaja pärast loteriis

osalemise võimaluse pakkumise lõpetamist ja

2) kiirloteriid – loteriid, mille tulemus on loteriipiletite vahel juhuslikult määratud enne

loteriipiletite omandamist mängija poolt ning see saab mängijale teatavaks pärast loteriipileti

omandamist mänguvälja avamisel.

Nimetatud definitsioonid pärinevad 2009. aastast, mil turul ei pakutud elektroonilise

loteriipiletiga kiirloteriid ehk e-kiirloteriid. Praegusel ajal pakub turg lisaks klassikalistele

paberil kiirloteriidele võimalust ka e-kiirloteriide mängimiseks. E-kiirloterii on paljudes

riikides väga populaarne toode. E-kiirloterii puhul selgub võit sarnaselt tavalise kiirloteriiga

kohe peale mängimist. Samas saab seda mängida igal ajahetkel nii mobiiltelefonis kui ka

arvutis ning võidu korral saab selle kohe kätte. E-kiirloterii on oma olemuselt samalaadne

toode kraabitavate kiirloteriidega, kuid mänguväljade kraapimise asemel selgub võit erinevate

animeeritud mänguliste tegevuste käigus. E-kiirloterii mängimine on mugavam kui tavalise

kiirloterii mängimine, mistõttu on see ka hasartsem. Sellest tulenevalt on mängijal võimalik

tekitada endale suuremat kahju. HasMSi kohaselt ei tohi loteriid, sealhulgas kiirloteriid,

6

mängida alla 16-aastased isikud. Arvestades e-kiirloterii hasartsemat olemust ja seeläbi

alaealiste mängijate täiendava kaitsmise vajadust, tuleb muuta ka e-kiirloterii mängijale

seatavat vanusepiirangut. Samuti tuleb kehtestada e-kiirloteriile selle olemusest lähtuvad

nõuded, sealhulgas laiendada sellele vähemalt osaliselt kaughasartmängu nõudeid.

Andmete säilitamise tähtaegade täpsustamine

HasMS sätestab hasartmängukorraldajale kohustuse säilitada kaughasartmängu korraldamisel

kogutud erinevaid andmeid mängija kohta. Nii kohustub hasartmängukorraldaja

kaughasartmängu korraldamisel säilitama andmeid iga mängija isikusamasuse tuvastamise

kohta, iga mängija ees- ja perekonnanime, isikukoodi, selle puudumisel sünniaja ning

mängukeskkonda sisenemise ja sealt lahkumise kellaaja ja kuupäeva registreerimise ning

arvepidamise iga mängija tehtud panuste, hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks

tehtud maksete, mängijale tehtud tagasimaksete ja väljamakstud võitude kohta. HasMS-i

kohaselt kohustub hasartmängukorraldaja nimetatud andmeid säilitama vähemalt viis aastat.

Samas ei ole sätestatud millisest hetkest alates andmete säilitamise tähtaeg hakkab kulgema.

Seega tuleb HasMS-i täiendada nimetatud andmete säilitamise tähtaja kulgemise algusega (nt

alates viimasest kaughasartmängu mängimisest).

Samuti tuleb üle vaadata mängukohas ja kaughasartmängu korraldamisel mängija kohta

kogutavate andmete säilitamise tähtajad. Mängukohas on mängija andmete säilitamise

tähtajaks sätestatud kuni 5 aastat, kuid kaughasartmängu puhul vähemalt 5 aastat. Nimetatud

tähtaegade erinevus ei ole põhjendatud ning need tuleb ühtlustada.

Alaealise toto mängukohas viibimise keeld

HasMS-is on sätestatud hasartmängukorraldajale kohustus tagada, et hasartmängu ei mängiks

ja mängukohas ei viibiks isik, kellel puudub õigus mängust osa võtta või mängukohas viibida.

Näiteks ei ole alla 18-aastasel isikul lubatud mängida totot. Samas ei ole HasMS-is expressis

verbis piirangut alla 18-aastasele isikule toto mängukohtades viibimise osas. Küll aga on

alaealisel toto mängukohas viibimise keeld tuletatav HasMS § 83 lõikest 1, mille kohaselt on

hasartmängukorraldajat võimalik karistada alla 18-aastase isiku toto mängukohas viibimise

eest. Selline piirang tuleks sätestada kas HasMS-i materiaalosas või alternatiivina tuleks üle

vaadata alla 18-aastase isiku toto mängukohas viibimise sanktsioneerimise vajadus.

Spordibaarides, kus võimaldatakse mängida totot, pakutakse üldjuhul ka toitlustusteenust ja

spordimängude ühise vaatamise võimalust. Samuti toimub spordibaaris toto mängimine

pigem varjatud kujul ega ole nii silmatorkav kui kasiinos (nt asjaolu, et panustamine toimub

spordibaari kassiiri juures). Ka nimetatud asjaolusid tuleb arvestada alla 18-aastase isiku toto

mängukohas viibimise lubatavuse hindamisel.

HAMP-i kantud isikule turundusmaterjalide saatmise lõpetamine

HasMS-i kohaselt on hasartmängukorraldajal keelatud HAMPI kantud andmeid töödelda

tarbijaharjumuste uurimiseks või otseturustuseks ja neid üle anda kolmandale isikule. Sellest

sättest tulenevalt ei tohi isikule turundusmaterjalide edastamist lõpetada ka olukorras, kus isik

on varasemalt andnud oma nõusoleku sellekohaste turundusmaterjalide edastamiseks ning

hiljem on kantud tema avalduse alusel HAMPI. On ilmne, et sellises olukorras tuleks lõpetada

isikule hasartmängualaste turundusmaterjalide edastamine. Muudatusega tuleks kohustada

hasartmängukorraldajat tagama, et HAMPI-s olevatele isikutele turundusmaterjale ei

edastataks.

7

Isiku HAMPI kandmise avalduses märgitava tähtaja pikendamine

HasMS-i kohaselt kantakse isik HAMPI tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult, kuid

avalduses märgib isik tähtaja, mille möödudes võib ta teha uue avalduse enda nimekirjast

kustutamiseks. Nimekirja kandmise avalduses märgitud tähtaega arvestatakse avalduse

esitamise kuupäevast alates ning see ei tohi olla kuuest kuust lühem ega kolmest aastast

pikem. On üsna tavaline, et neid, kes püüavad oma hasartmängusõltuvusest vabaneda, tabab

pärast võõrutusperioodi tagasilöök ning nad pöörduvad tagasi oma kahjuliku tegevuse juurde.

Seda riski aitab minimeerida hasartmängude mängimise piiramine võimalikult pika perioodi

jooksul. Seetõttu tuleb kaaluda nimekirja kandmise avalduses märgitava maksimaalse tähtaja

muutmist.

Kaotuse ja kaotuse limiidi sisustamine ning mängija kaitsereeglite piisavus

HasMS-i kohaselt tähendab mõiste „võit“ hasartmängu tulemusena saadud mängija õigust

omandada raha või muu hüve, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. Mõistet „kaotus“ ei ole

aga HasMS-is defineeritud, mistõttu on tekitanud probleeme selle sisustamine. Mõiste

„kaotus“ puudumise tõttu ei ole selge, et kui mängija panustab hasartmängus näiteks 10 eurot

ja võidab 6 eurot, siis kas tegemist on kaotuse või võiduga, või on kaotuseks nende summade

vahe, so 4 eurot.

Probleeme on tekitanud ka kohustusliku kaotuse limiidi sisustamine. Maksu- ja Tolliamet

ning hasartmängukorraldajad ei ole kohustusliku kaotuse limiidi sisustamisel ühel meelel.

Hasartmängukorraldajate hinnangul tähendab kohustusliku kaotuse limiit, et saadud võit

peaks suurendama automaatselt kaotuste limiiti, kui Maksu- ja Tolliamet sellise lähenemisega

nõustu. HasMS-is aga puudub sellekohane selge regulatsioon.

Mängija kaitseks on HasMS-is sätestatud võimalus määrata ülempiir summale, mida mängija

on ühe nädala või ühe kuu jooksul valmis selle korraldaja juures hasartmängu mängimise

tulemusel kaotama. Samuti peab mängijale olema pidevalt kuvatud selge teave selle kohta,

kui kaua ta on mänginud, ning tal peab olema võimalik tutvuda andmetega enda tehtud

panustest ja saadud võitudest. Hasartmängusõltuvuse pidev kasv on toonud endaga kaasa

vajaduse vaadata üle mängija kaitseks kehtestatud meetmed. Mängija kaitse reegleid muudeti

viimati 2015. aastal.

Täiendava õnnemängu mõiste laiendamine

HasMS-i kohaselt on täiendav õnnemäng mäng, mis mängureeglites sätestatud tingimuste

täitumisel annab mänguautomaadil või mängulaual mängijale võimaluse võita ühendatud

mänguautomaatide või mängulaudade panuste arvelt kogutud või eelnevalt kindlaksmääratud

muu võidu. Seega nimetatud definitsiooni kohaselt on ainult maismaa kasiinol võimalus anda

mängijale lisa võite või ka loosida välja auhindu teenuse kasutajate vahel. Totos, loteriis ning

kaughasartmängus on selliste kampaaniate võimaldamine reguleerimata. Samas ei ole sellise

täiendava õnnemängu lubamine vaid maismaa kasiinole millegagi põhjendatud. Seetõttu tuleb

üle vaadata mõiste „täiendav õnnemäng“ definitsioon. Koos definitsiooni korrigeerimisega

tuleb töötada välja ka selliste täiendavate kampaaniate maksustamise reeglid. See tähendab, et

kui näiteks kõigi õnnemängu mängijate vahel loositakse auto, siis kas auto tuleks deklareerida

hasartmängu võiduna või mitte. Samuti kas võiduna arvestatakse ka cashback’i ehk

8

hasartmängukorraldaja poolt teatud protsenti mängijale tagasimakstavat summat mängija

poolt tehtud panustest.

Täiendava õnnemängu korraldusluba

HasMS-i kohaselt peab hasartmängukorraldaja täiendava õnnemängu pakkumiseks taotlema

korraldusluba. Korraldusluba täiendava õnnemängu puhul ei ole aga sisuliselt vajalik, kuna

selle taotluses esitatavatest andmetest enamus on Maksu- ja Tolliametile korraldusloa taotleja

poolt juba esitatud. Täiendava õnnemängu korraldusloa taotluses tuleb lisaks esitada vaid kõik

mängukohad, kus täiendavat õnnemängu korraldada plaanitakse ning mängureeglid. Seetõttu

piisaks vaid hasartmängukorraldaja kohustusest kooskõlastada täiendavad õnnemängud

Maksu- ja Tolliametiga. Lisaks tekitaks täiendava õnnemängu laiendamine

kaughasartmängule põhjendamatult suure koormuse Maksu- ja Tolliametile esitatavate

korraldusloa taotluste läbivaatamine, kuna kaughasartmängudes korraldatakse sageli

täiendavaid õnnemänguga sarnaseid kampaaniaid.

Mängureeglite muutmine

HasMS-i kohaselt võib hasartmängu mängureegleid muuta üksnes Maksu- ja Tolliameti

kirjalikul nõusolekul. Maksu- ja Tolliamet peab otsustama nõusoleku andmise 15 tööpäeva

jooksul mängureeglite saamisest arvates. Hasartmängukorraldajad soovivad hasartmängu

mängureegleid ehk üldtingimusi muuta suhteliselt tihti ning igakordne otsuse tegemine

suurendab tunduvalt Maksu- ja Tolliameti halduskoormust ja tekitab asjatut digiprügi.

Seetõttu on põhjendatud asendada otsuse tegemine vähemkoormava kooskõlastamise

kohustusega.

Tegevusloa taotlusele listavad andmed varandusliku seisundi kohta

HasMS-i kohaselt tuleb hasartmängu korraldamise tegevusloa taotlemisel esitada andmed ja

dokumendid tegevusloa taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, nende seas kolme

viimase aasta varanduslikku seisu tõendavad dokumendid, sealhulgas täielik loetelu neile

kuuluvate kinnisasjade, ehitiste ja väärtpaberite kohta ning nende viimase kolme aasta

tuludeklaratsioonide kinnitatud ärakirjad. Nimetatud dokumentide kohustuslik esitamine ei

anna juhatuse ja nõukogu liikmete taustauuringu tegemisel lisaväärtust. Selline

dokumentaalne esitamine oli põhjendatud õigusnormi kehtestamise ajal 2010. aastal, kuid

praeguseks ajaks on see norm kaotanud enda eesmärgi, kuna need andmed on kättesaadavad

ka muudest allikatest. Asjakohane oleks kõnealuste dokumentide esitamine Maksu- ja

Tolliameti nõudel.

Krüptorahas panuste vastuvõtmine

Krüptoraha kogub järjest enam populaarsust ning seda soovitakse kasutada ka

hasartmängudes panuste tegemisel. Samas toob krüptoraha kasutamine endaga kaasa suurema

rahapesu ohu, kuna selle päritolu ei ole võimalik tuvastada ega jälgida. Krüptoraha

kasutamise reguleerimatus on riskina välja toodud ka riikliku riskihinnangu andmisel (NRA)

Eestile. Seetõttu tuleks HasMS-is sätestada krüptorahas panuste vastuvõtmise ja võitude

väljamaksmise regulatsioon.

9

2. Sihtrühm

Loterii võidufondi väärtuse piirmäära muutmine mõjutab isikuid, kes soovivad korraldada

väikesemahulist loteriid, so loteriid, millele ei kohaldata HasMS-is sätestatud norme.

Mõjutatud isikute arvu pole võimalik tuvastada. See võib mõjutada ka AS-i Eesti Loto

turupositsiooni, kuna sarnaste võidufondidega loteriidele võib tekkida väga väikese panuse

(tasuta osalemine või madal SMS kulu) eeldusega otsene konkurent. Väikesemahulise loterii

piirmäära muutmine puudutab ka kõiki isikuid, kes on huvitatud väikesemahulise loterii

mängimisest. Täpset puudutatud isikute hulka on keeruline piiritleda, kuna muudatused

võivad mõjutada loteriis osalevate isikute hulka. Küsitluse tulemused näitavad, et peaaegu

pool rahvastikust on mänginud loteriid. Samas pole teada, kui paljud neist osalevad loteriis,

mille võidufond jääb HasMS-is sätestatud piirmäärast allapoole.

E-kiirloterii ja osavusmängu mängija vanusepiirangu muutmine puudutab kõiki isikuid, kes

on huvitatud nende mängude korraldamisest või nende mängimisest. Puudutatud isikute hulka

on võimatu piiritleda, kuna muudatused võivad mõjutada e-kiirloteriis ja osavusmängus

osalevate isikute arvu. Osavusmänge korraldab Eestis vaid üks juriidiline isik. Puudutatud

isikuks on ka AS Eesti Loto, kes on enda pakutavate mängude hulka lisanud e-kiirloterii.

Hasartmängukorraldajale esitatavate nõuete muutmine mõjutab Eestis

hasartmängukorraldajana tegutsevaid välismaa äriühinguid, majandusaasta aruannete

auditeerimiskohustus aga kõiki hasartmängukorraldajaid. Hasartmängu korraldusloa

peatamise võimalus mõjutab neid hasartmängukorraldajaid, kellel võib neist olenemata

põhjustel (nt epideemia puhang) tekkida vajadus esitada taotlus hasartmängu korraldusloa

peatamiseks. 2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 24 juriidilist isikut, kellele oli välja

antud lubasid erinevate mänguliikide pakkumiseks ning veidi üle poole neist omavad

tegevuslubasid enama kui ühe mänguliigi pakkumiseks. Eesti turul hasartmängu teenuseid

pakkuvaid välismaal registreeritud hasartmängukorraldajaid oli 2024. aasta lõpu seisuga 18.

Maksukohustuslaste registri põhimääruse kohaselt kantakse maksukohustuslaste registrisse

isik, kelle andmed kantakse hasartmänguseaduse alusel HAMPI-sse. Seetõttu mõjutab surnud

isikute HAMPI-st kustutamine Maksu-ja Tolliameti halduskoormust. Kuna surnud isikute

andmeid ei ole seni HAMPI-st kustutatud, on usutav, et sellekohaste andmete esmane

kustutamine võib tuua Maksu- ja Tolliametile kaasa ühekordselt mõnevõrra suurema

halduskoormuse. Edaspidi toob surnud isikute HAMPI-st kustutamine Maksu- ja Tolliametile

kaasa väheolulise halduskoormuse tõusu, kuna sellekohaste andmete töötlemine ei saa

tõenäoliselt olema ameti igapäevane tegevus.

HasMS-is sätestatud juriidilisele isikule määratavate rahatrahvide maksimummäärade

muutmine mõjutab hasartmängukorraldajaid, kelle tegevuses tuvastatakse rikkumise koosseis,

mis võimaldab toimepandud teo eest määrata talle karistusena rahatrahv. Selliste isikute arvu

on raske kindlaks määrata, kuna trahvimäärade tõstmise eesmärgiks on

hasartmängukorraldajate õiguskuulekuse tõstmine. Muudatused mõjutavad ka

järelevalveasutuste töökorraldust, kelleks on Maksu- ja Tolliamet. Vähesel määral puudutab

muudatus ka Politsei- ja Piirivalveameti tegevust.

Kaughasartmänguna mängitava loterii tingimuste sätestamine mõjutab e-kiirloterii

korraldajaid ja selle mängijaid. E-kiirloterii on populaarne toode ning selle mängijate arv on

suur.

10

Mängukohas ja kaughasartmängu korraldamisel mängija kohta kogutavate andmete

säilitamise tähtaegade täpsustamine mõjutab hasartmängukorraldajaid, kes sellised andmeid

säilitama peavad. Samuti puudutab see Maksu- ja Tolliametit, kes kasutab kõnealuseid

andmeid järelevalvemenetluses.

Alla 18-aastase isiku toto mängukohas viibimise keelu muutmine mõjutaks alaealiste lastega

isikuid, kes totot mängivad ning alaealisi isikuid, kes soovivad ise või kelle seaduslikud

esindajad, hooldajad või eeskostjad soovivad toto mängukohta külastada. Samuti võib

muudatus mõnevõrra mõjutada toto mängukohaks oleva spordibaari majandusnäitajaid.

HAMP-i kantud isikule turundusmaterjalide saatmise lõpetamine mõjutab

hasartmängukorraldajaid, kellele HAMPI kantud isik on enne nimekirja kandmist andnud

nõusoleku turundusmaterjalide saatmiseks. Sellised hasartmängukorraldajad kohustuvad

tegema toiminguid selleks, et HAMPI kantud isikule turundusmaterjale edaspidi ei saadetaks.

Samuti mõjutab muudatus HAMPi kantud isikuid, kuna tegemist on täiendava toetava

meetmega nende hasartmängusõltuvushäirega toimetulekul ja sellega võitlemisel.

Isiku HAMPI kandmise avalduses märgitava tähtaja pikendamine mõjutab

hasartmängusõltuvushäirega mängijat aidates tal piirata hasartmängude mängimist

võimalikult pika perioodi jooksul. Nimetatu toob endaga kaasa hasartmängusõltuvuse langeva

dünaamika mõjutades seeläbi kogu ühiskonda positiivselt. Muudatus mõjutab ka

hasartmängukorraldajaid aidates neil saada sotsiaalselt vastutustundlikumaks

mängukorraldajaks ning tulemuslikumalt rakendada praktikat, mis ennetab ning vähendab

mängukäitumisest tulenevaid probleeme.

Kaotuse ja kaotuse limiidi sisustamine mõjutab hasartmängukorraldajaid nende tegevuse

ühtlustamiseks võidu ja kaotuse sümbioosi ning nende määratluste osas. Muudatus aitab ka

Maksu- ja Tolliametil paremini kontrollida hasartmängukorraldaja tegevuse vastavust

HasMS-is sätestatud normidele. Mängija kaitsereeglite täiendamine mõjutab mängijat kaitstes

teda võimaliku sõltuvushäire negatiivsete tagajärgede eest. Muudatus võib puudutada ka

hasartmängukorraldajaid, kellele võivad hakata kohalduma täiendavad kohustused mängija

uute kaitsereeglite rakendamiseks.

Täiendava õnnemängu mõiste laiendamine mõjutab toto, loterii ja kaughasartmängu

korraldajaid, kuna annab edaspidi ka neile võimaluse selliste kampaaniate korraldamiseks.

Muudatus mõjutab ka toto, loterii ja kaughasartmängu mängijaid, kuna annab ka neile

kampaania olemasolul võimaluse võita ühendatud panuste arvelt kogutud või eelnevalt

kindlaksmääratud muu võidu. Muudatus puudutab ka Maksu-ja Tolliametit, kuna täiendava

õnnemängu korraldamise lubamisel toto, loterii ja kaughasartmängu korraldajale tuleb töötada

välja ka sellise täiendava kampaania maksustamise reeglid.

Täiendava õnnemängu korraldamiseks korraldusloa nõude kehtetuks tunnistamine mõjutab

hasartmängukorraldajaid, kes selliseid kampaaniaid soovivad korraldada. Muudatuse

tulemusena väheneb nende halduskoormus, kuna korraldusloa taotlemise asemel saavad nad

täiendavat õnnemängu korraldada sellele eelnevalt Maksu- ja Tolliameti kooskõlastuse

saamisel. See omakorda mõjutab ka Maksu- ja Tolliametit, kelle halduskoormus täiendava

õnnemängu taotluste läbivaatamisel langeb. Ka mängureeglite muutmine mõjutab Maksu- ja

11

Tolliameti halduskoormust langevas suunas, kuna kooskõlastuse andmine on oluliselt

vähemkoormavam kui sellekohase otsuse koostamine.

Tegevusloa taotlusele lisatavate kohustuslike andmete vähendamine mõjutab hasartmängu

korraldamiseks vajaliku tegevusloa taotlejat. Tegevusloa taotleja halduskoormus väheneb

ning täiendavaid andmeid tuleb tal esitada vaid Maksu- ja Tolliameti sellekohasel nõudmisel.

Krüptorahas panuste vastuvõtmise regulatsiooni kehtestamine mõjutab sellist hasartmängu

mängijat ja hasartmängukorraldajat, kes aktsepteerivad hasartmängu mängimisel krüptoraha

kasutamist. Samuti on mõjutatud isikuks Rahapesu Andmebüroo, kuna krüptoraha kasutamine

hasartmängudes toob kaasa rahapesu tõkestamise meetmete kohaldamise ja järelevalve

teostamise vajaduse ka selles valdkonnas.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Väikesemahulise loterii piirmäära muutmisega ei muudeta riikliku loterii monopoolset

seisundit kõrgema võidufondiga loteriide korraldamises. Muudatuse eesmärk on tagada

olukord, kus HasMS-ist tulenevad ettevõtlusvabaduse piirangud oleksid proportsionaalsed,

arvestades HasMS § 1 lõikes 1 sätestatud eesmärke, milleks on kaitsta mängijaid ning

vähendada hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale.

Ettevõtlusvabadusse sekkumine peaks olema maksimaalselt sellises ulatuses, mis on vajalik

nimetatud eesmärkide täitmiseks. HasMS kohaldamise piirmäärad peavad lähtuma sellest,

kust alates muutub mängu ahvatlus selliseks, et tulenevalt mängu iseloomust võib esineda

negatiivseid tagajärgi, sealhulgas mõju mängijatele ja ühiskonnale laiemalt.

Kaughasartmängu mõiste muutmisega hakatakse kohaldama kaughasartmängu erisusi, st

mängus osalemist elektroonilise sidevahendi vahendusel, ka toto korraldamisele. Muudatuse

tulemusena saab ka toto panust võtta mängijalt vastu ja maksta mängijale võidu korral see

välja sidevahendi abil. Sellega luuakse olukord, kus kõnealust kaughasartmängu erisust saab

kohaldada kõikides sarnastes olukordades, sh toto mängimisel.

Hasartmängukorraldajale esitatavate nõuete muutmise eesmärgiks on Eesti turul tegutsevate

hasartmängukorraldajate usaldusväärsuse, likviidsuse ja nende riskide maandamise tagamine

ning seeläbi hasartmänguturu stabiilsena hoidmine. Selleks kohaldatakse edaspidi Eesti turul

teenust pakkuva, kuid välisriigis registreeritud hasartmängukorraldaja suhtes samuti nõudeid

(eeskätt omakapitali nõuete osas), mis tagavad tema usaldusväärsuse, riskide maandamise ja

likviidsuse. Nimetatu tagab olukorra, kus kõiki Eestis tegutsevaid hasartmängukorraldajaid

koheldakse võrdselt lähtuvalt nende õigusest tegutseda kõrgendatud usaldusväärsust eeldavas

valdkonnas. Seda tulemust aitab saavutada ka hasartmängukorraldajale kohalduva

reservkapitali nõude rakendamine kõigi hasartmängukorraldajate suhtes, st mitte üksnes

Eestis asutatud äriühingute suhtes, vaid ka Eestis hasartmängukorraldajana tegutsevate

välismaa äriühingute suhtes. Kõigile Eesti turul tegutsevatele hasartmängukorraldajatele

majandusaasta aruande auditeerimiskohustuse kohaldamine loob olukorra, kus koheldakse

võrdselt nii Eestis kui ka välismaal registreeritud hasartmängukorraldajaid, kes Eesti turul

teenust pakuvad. Hasartmängukorraldajate likviidsust ja finantsriske puudutavate muudatuste

tulemusel kujuneb olukord, kus kõigi hasartmängukorraldajate kapitalinõuded on täidetud ja

finantsriskid piisaval määral maandatud, mis omakorda tõstab sektori usaldusväärsust ja

parandab mängus osalejate huvide kaitset. Hasartmängukorraldaja likviidsus peab olema

tagatud sõltumata sellest, mis on hasartmängukorraldaja asukoht või mil määral on

12

hasartmängukorraldaja omakapitali nõuete täitmisel kasutatud rahalist ja mitterahast

omakapitali sissemakset.

Korraldusloa peatamise võimaluse loomise eesmärgiks on olukorra loomine, kus

õnnemängukorraldaja maksustamisel järgitakse maksustamise põhimõtteid, st konkreetsel

juhul tuluallikapõhimõtet. Olukorras, kus õnnemänguturniiri korraldaja ei ole temast

olenemata põhjusel saanud õnnemänguturniiri korraldamisel kasutatava mängulaua ja

õnnemängu või osavusmängu korraldamiseks kasutatava mänguautomaadi kaudu tulu teenida,

ei ole temalt hasartmängumaksu nõudmine põhjendatud.

Kaughasartmänguna korraldatava osavusmängu ja e-kiirloterii vanusepiiri sätestamise

eesmärgiks on kooskõla tagamine vanusepiiri kehtestamise aluseks olevate asjaoludega ning

seeläbi hasartmängusõltuvuse leviku ohjeldamine. Kõnealuse vanusepiiri sätestamisega

soodustatakse vähem sõltuvust tekitavate hasartmängude eelistamist enam

sõltuvustekitavamatele mängudele. Lisaks tagatakse e-kiirloteriile kohalduvate nõuete

kehtestamise kaudu kaughasartmängu korraldajate ja nende mängude mängijate võrdne

kohtlemine, st korraldajale pannakse teiste kaughasartmängu korraldajatega sarnased õigused

ja kohustused ning nende mängude mängijat kaitstakse sarnaselt teiste kaughasartmängu

mängijatega.

HAMPI korrastamise eesmärk on registris olevate andmete aktuaalsuse tagamine selleks, et

saada ajakohast ülevaadet hasartmängusõltuvuse probleemi ulatusest. See omakorda annab

võimaluse kasutada õigeid ja täpseid andmeid ka muu statistika jaoks, mille aluseks on

muuhulgas HAMPI andmed.

Karistusmäärade muutmise eesmärk on, et karistused oleksid piisavalt mõjusad toetamaks

isikute suunamist HasMS-is sätestatud nõudeid täitma. Oluline on, et turuosalised ei peaks

trahve osaks tegevuskuludest, vaid et trahvid kujundaksid käitumist. Õiguskuuleka käitumise

tagamiseks on ka teisi meetodeid, sealhulgas kriminaalkaristus või loa kehtetuks

tunnistamine, kuid need meetmed on suunatud pigem turuosaliste heidutamiseks ja teatud

isikute turult eemale hoidmiseks ning on seetõttu kohaldatavad pigem raskemate rikkumiste

puhul. Efektiivne jõustamine eeldab, et järelevalveasutuse kasutuses on lai valik erinevaid

meetmeid.1 Selle saavutamise üheks eelduseks on, et võimalik karistusmäär oleks suurem, kui

rikkumisest saadav võimalik tulu.

Andmete säilitamise tähtaegade täpsustamisega luuakse selgus millisest ajahetkest hakkab

kulgema HasMSis sätestatud mängija kohta kogutud andmete säilitamise tähtaeg ning

ühtlustatakse nimetatud tähtaegade pikkus. Seeläbi kujuneb olukord, kus järelevalveasutus

saab tugineda selgele õigusnormile hasartmängukorraldajatele pandud andmete säilitamise

kohustuse täitmise kontrollimisel ja arvestada kõnealuste andmete olemasoluga

järelevalveliste tegevuste planeerimisel.

Alaealise toto mängukohas viibimise regulatsiooni muutmise eesmärgiks on kõrvaldada

õigusloome alane ebatäpsus ning vaadata üle alla 18-aastase isiku toto mängukohas viibimise

lubatavus. Kuna selle ülevaatamisel analüüsitakse ka hasartmängusõltuvuse võimaliku

soodustamise aspekti, siis saab muudatusega mõjutada puudutatud isikute kokkupuudet totoga

ning seeläbi nende hasartmängukäitumist.

1 Euroopa Komisjon - Evaluation of Regulatory Tools for Enforcing Online Gambling Rules and Channelling Demand towards Controlled Offers. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/growth/content/evaluation-regulatory- tools-enforcing-online-gambling-rules-and-channelling-demand-towards-1_en

13

HAMP-i kantud isikule turundusmaterjalide saatmise lõpetamise eesmärgiks on kõrvaldada

vastuoluline olukord, kus hasartmängukorraldaja ei saa lõpetada turundusmaterjalide saatmist

isikule, kes on tema avalduse alusel kantud HAMPI ja seetõttu ei peaks saama

hasartmängualaseid reklaame ega muid turundusmaterjale. Muudatusega toetatakse võitlust

hasartmängusõltuvusega.

Isiku HAMPI kandmise avalduses märgitava hasartmängude mängimise piiramise tähtaja

pikendamise eesmärgiks on toetada hasartmängusõltuvusega võitleva isiku püüdlusi

nimetatud sõltuvusest vabanemiseks. Muudatuse tulemusena väheneb

hasartmängusõltuvusega isiku HAMPI-st kustutamise järel tagasilöögi ilmnemise võimalus ja

suureneb mängu peatamise mõju, kuna hasartmängude mängimise piiramine võimalikult pika

perioodi jooksul saab juurduda tugevamini isiku uutesse teadlikult valitud harjumustesse ja

elustiili.

Kaotuse ja kaotuse limiidi sisustamise eesmärgiks on hasartmängu mängimise tulemusena

kaotuse või võidu fakti esinemises selguse loomine ja ühesuguse arusaamise tagamine. See

võimaldab hasartmängukorraldajatel lähtuda sarnastes olukordades ühesugustest reeglitest,

mis omakorda tõstab hasartmängukorraldajate õiguskuulekust. Mängija kaitsereeglite

piisavuse ülevaatamise eesmärgiks on hinnata nende täiendamise vajadust olukorras, kus

hasartmängusõltuvuse dünaamika on kasvutrendis. Piisavate reeglite kehtimisel ja nende

rakendamisel on hasartmängude mängimine mängija jaoks turvalisem ja madalamate

riskidega.

Täiendava õnnemängu mõiste totole, loteriile ja kaughasartmängule laiendamise eesmärgiks

on kaotada sellekohane põhjendamatu piirang. Vaid kasiinole sellise võimaluse kehtestamine

muudab kasiino atraktiivsemaks hasartmängudest, millel selline võimalus puudub. Muudatuse

tulemusena koheldakse nimetatud hasartmängude korraldajaid võrdselt täiendava õnnemängu

korraldamise võimaluse osas. Lisaks saab muudatuse tulemusena toto ja kaughasartmängu

täiendav õnnemäng olema allutatud järelevalvele, mis tagab HasMS-ist tulenevate nõuete ja

eesmärkide täitmise.

Täiendava õnnemängu korraldamiseks korraldusloa taotlemise nõude kaotamise eesmärgiks

on optimeerida Maksu- ja Tolliametile esitatava info mahtu, sh välistada andmete dubleeriv

esitamine ning tagada olukord, kus õnnemängu pakkumise õiguse andmiseks tehtavad

toimingud on sisuliselt vajalikud ja põhjendatud.

Hasartmängu mängureeglite muutmine Maksu- ja Tolliameti kooskõlastuse alusel loob

olukorra, kus soovitavaks tegevuseks loa saamise protsess on kooskõlas loa taotleja poolt

elluviidava tegevuse sisulise olemuse ja olulisusega.

Hasartmängu korraldamise tegevusloa taotlusele lisatavate andmete loetelu korrigeeritakse

selle ajakohastamise eesmärgil. Muudatusega luuakse olukord, kus tegevusloa taotleja

kohustub nimetatud andmed esitama vaid juhul, kui Maksu- ja Tolliamet seda nõuab. Maksu-

ja Tolliameti sellekohane vajadus tõusetub üldjuhul vaid olukorras, kus andmed ei ole

muudest allikatest kättesaadavad.

Krüptorahas panuste vastuvõtmise ja võitude väljamaksmise võimaluse loomise eesmärgiks

on hasartmängudes osalemise võimluste kaasajastamine. Muudatusega luuakse olukord, kus

14

hasartmängus osalemiseks aktsepteeritakse panuse tegemisel lisaks tavapärasele rahale ka

digitaalraha ja seeläbi avardatakse krüptoraha kasutusvõimalusi.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Peamine hasartmängukorraldust reguleeriv seadus on HasMS. HasMS-is on sätestatud

kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja meetmed mängijate kaitseks selleks, et

vähendada hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale. HasMS-iga

reguleeritakse hasartmängude korraldamist, riiklikku järelevalvet hasartmängude

korraldamise üle Eesti territooriumil ja Eesti laevaregistrisse kantud laeval ning vastutust

seadusest tulenevate nõuete rikkumise eest.

HasMS-i alusel on kehtestatud kolm määrust:

1) Rahandusministri 19.06.2012 määrus nr 26 „Hasartmängukorraldaja elektroonilises

arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritavate andmete loetelu ja sisestamise kord

ning elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga

ühendamise kord“;

2) Rahandusministri 19.01.2010 määrus nr 4 „Ebaseadusliku kaughasartmängu

korraldamiseks kasutataval kontol olevate vahendite tagastamise taotlemise või riigi

tuludesse kandmise kord“;

3) Rahandusministri 6.03.2009 määrus nr 17 „Hasartmängukorraldaja raamatupidamise

aastaaruande lisa „Panused ja väljamakstud võidud” vormi ja selle täitmise juhendi

kehtestamine“.

Suurem osa väljatöötamiskavatsuses käsitletavaid probleeme ja lahendusi on seotud HasMS-is

oleva regulatsiooniga. Muudatustega võib kaasneda vajadus uuendada rahandusministri

6.03.2009 määruses nr 17 „Hasartmängukorraldaja raamatupidamise aastaaruande lisa

„Panused ja väljamakstud võidud” vormi ja selle täitmise juhendi kehtestamine“ toodud

panuste ja väljamakstud võitude aruandlusvormi.

Hasartmängumaksu seadus (edaspidi HasMMS) reguleerib hasartmängude maksustamist.

Kuna HasMS ja HasMMS on omavahel tihedalt seotud seadused, siis tuleb arvestada ka

regulatsiooniga HasMMS-is ja maksukorraldusega laiemalt. Hasartmängu korraldusloa

peatamisel selle maksustamisest loobumise korral, samuti täiendava õnnemängu

maksustamise reeglid tuleb sätestada HasMMS-is.

HAMPI-ga seonduv on sätestatud lisaks HasMS-ile ka maksukorralduse seaduses ja

nimetatud seaduse § 17 lg 1 alusel kehtestatud maksukohustuslaste registri põhimääruses.

Hasartmängu korraldamise tegevusloa ja hasartmängu korraldusloa riigilõivud on sätestatud

riigilõivuseaduses.

15

Hasartmängupoliitika kujundamist käsitleb finantspoliitika programm aastateks 2024-20272.

Väljatöötamiskavatsuse koostamisel on lähtutud selles kirjeldatud eesmärkidest.

Hasartmänguregulatsioon peab tagama meetmed mängijate kaitseks, vähendades

hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale. Regulatsioon toetab

hasartmänguga seonduvaid vastutustundlikke algatusi ning poliitikad on suunatud

probleemide suhtes teadlikkuse tõstmisele ja sõltlastele õigeaegse abi võimaldamisele.

Hasartmängude korraldamine kui ettevõtlus on piiratud niivõrd, kuivõrd see on vajalik

hasartmängusõltuvuse ennetamiseks ja selle mõju vähendamiseks. Programmidokumendi

kohaselt peab hasartmängu regulatsioon olema ajakohane.

Planeeritavate muudatuste tulemusena toimib hasartmängusektor usaldusväärselt,

sõltuvusnäitajad on kontrolli all, vastutustundlik hasartmängukorraldus põhineb sektorisisesel

heal taval, sektorisisene konkurents toimib, hasartmängu maksubaas kasvab, sektorisisene

ebaaus konkurents püsib marginaalsel tasemel ning sektorit puudutav kohtupraktika on

Euroopa Kohtu lahenditega vastavuses.

5. Tehtud uuringud

Eestis viiakse läbi hasartmänguga kokkupuutumise uuringuid selleks, et hinnata

hasartmängualase regulatsiooni efektiivsust. Uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti

elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul.

Peamised uuringuvaldkonnad olid elanikkonna jagunemine hasartmängudega kokkupuute

alusel, hasartmängusõltuvuse riskirühmad ja nende taust ning internetis hasartmängude

mängimise kogemus ja eelistused. Uuring on seni toimunud perioodiliselt iga kahe aasta

tagant. Viimane uuring viidi läbi 2023. aastal ja seda teostas uuringufirma Kantar Emor.

Viimase uuringu tulemuste kohaselt kuulub hasartmängusõltuvuse riskirühma (mõningate

probleemidega ja tõenäolised patoloogilised mängijad) 11% elanikest ja 24% kahe aasta

jooksul mänginud elanikest. Nimetatud uuringu tulemustest nähtub, et hasartmängusõltuvuse

riskirühma kuuluvaid inimesi on enam 15-20-aastaste noorte ja madalamat sissetulekut

saavate elanike seas. Hasartmängusõltuvuse riskirühma kuuluvad mängijad on võrreldes kõigi

2 aasta jooksul mänginute keskmisega mänginud enam internetis (88% vs 73% keskmiselt),

kuid väljaspool internetti mängimise osas nad ei erine. Väljaspool internetti on nad mänginud

arvloteriid sama palju kui teised mängijad ning arvloterii suur osatähtsus mängitavate

hasartmängude hulgas määrabki ära kokkupuute ulatuse tervikuna. Võrreldes 2021. aastaga ei

ole eri tüüpi mängude mängimise tase riskirühmas muutunud. Mängimise sagedus on

riskirühmas võrreldes probleemideta mängijatega selgelt kõrgem, seda eriti nii internetis kui

väljaspool seda spordiennustuste-kihlvedude, pokkeri ja muude kasiinomängude osas;

väljaspool internetti ka kasiinos mänguautomaatidel mängimise osas. 84% viimase kahe aasta

jooksul hasartmänge mänginutest väidab, et neil pole raha peale mängimisega probleeme.

Neist, kellel on probleeme olnud, on 19% kasutanud abivõimalusi. Kõige sagedamini on

selleks mängukeelu kehtestamine (10%), mida riskirühm on kasutanud keskmisest enam

(20%). Need näitajad pole paari aastaga muutunud.

2022. aastal viidi läbi Hasartmängu Nõustamiskeskuse poolt tellitud pilootuuring “Eesti

alaealiste elanike kokkupuuted hasart- ja videomängudega 2022”. Nimetatud uuringu

eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti laste mängukäitumistest kaardistades üldist kokkupuudet

hasartmängudega internetis ja videomängudega ning mängusõltuvuse riskirühmi. Selline

2 Rahandusministeeriumi programmid ja strateegilised arengukavad on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Finantspoliitika%20programm%202024- 2027.pdf

16

uuring viidi Eestis läbi esimest korda. Nimetatud uuringu tulemustest nähtub, et hasart- ja/või

videomängudega on kokku puutunud 96% (uuringu veapiire arvestades 93-98%) lastest

vanuses 11-16 aastat. Videomänge on kunagi mänginud 96% (93-98%) ja hasartmänge

internetis 20% (15-25%) lastest. Ainult videomänge on mänginud 76% (71-81%) lastest ning

nii hasart- kui ka videomänge 20% (15-25%) lastest. Selliseid 11-16-aastaseid vastajaid, kes

oleksid mänginud ainult hasartmänge, kuid mitte videomänge, ei olnud. Hasartmängudest on

lastel kõige enam kokkupuuteid olnud kasiinomängude (10%), muude raha peale mängitavate

mängude (10%) ja arvloteriiga (9%). Kihlvedude, spordiennustuste ja pokkeriga on kokku

puutunud 3-4% lastest. Hasartmänge on vähemalt iganädalaselt mänginud 4% (2-7%) ja

vähemalt igakuiselt 7% (4-10%) 11-16-aastastest lastest. Videomänge mängib igapäevaselt

58% (51-64%) ja vähemalt iganädalaselt 83% (79-88%) 11-16-aastastest lastest. Kõigist 11-

16-aastastest lastest 5% (2-8%) ja hasartmängude mängijatest 24% (12-37%) on

määratletavad probleemsete hasartmänguritena. Kõigist 11-16-aastastest lastest 3% (1-5%) ja

videomängude mängijatest 3% (1-6%) on määratletavad probleemsete videomänguritena.

6. Kaasatud osapooled

Selgitatakse, milliste huvirühmadega ja kuidas on VTK ettevalmistusel koostööd tehtud ja küsimust arutatud. VTK ettevalmistamisel on lähtutud Maksu- ja Tolliameti, Eesti Ringhäälingute Liidu, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu, AS-i Eesti Loto ja Olympic Entertainment Group AS-i tõstatatud probleemidest. Seoses HasMS-is sätestatud piirmäärade muutmisega on seisukohta küsitud AS-ilt Eesti Loto ning Maksu- ja Tolliametilt.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine

JAH

 Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

 Muu (palun täpsusta) EI

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Käesolevas VTK-s käsitletud probleemid on koostamise hetkel seaduste ja/või määruste poolt

reguleeritud küsimused, kus peamiseks probleemiks on aja jooksul praktikast tulenevalt

ilmnenud kitsaskohad või hasartmänguturul toimunud muudatustest tulenevalt vajadus

senisest teistsugusemate reeglite järele. Mitteregulatiivsetest lahendustest ei ole kaalutud

avalikkuse teavitamist ega rahastamise suurendamist, kuna nende rakendamine pole

asjakohane ega avaldaks kaardistatud probleemide lahendamisele mingit tuntavat mõju.

Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine

Positiivne küljed:

 mitte-midagi tegemine ei too kaasa kehtiva regulatsiooni muutmist, mis võimaldab vältida

regulatsiooni muutmisega seonduvat ajutist töökoormuse ja halduskoormuse kasvu.

17

Negatiivsed küljed:

 Kõik käesolevas VTK-s käsitletud probleemidest jääksid lahenduseta.

 Probleemide tõenäoline jätkuv kuhjumine tooks kaasa tulevikus regulatsioonide

muutmise vajaduse, kuid senisest veelgi suuremal määral.

Senise regulatsiooni parem rakendamine

Positiivsed küljed:

 Senise regulatsiooni parem rakendamine ei too kaasa kehtiva regulatsiooni muutmist, mis

võimaldab vältida regulatsiooni muutmisega seonduvat ajutist töökoormuse ja

halduskoormuse kasvu.

Negatiivsed küljed:

 Parema rakendamisega kaasnevad tegevused võivad märkimisväärselt tõsta

valitsusasutuste töökoormust ja turuosaliste halduskoormust;

 Suurem osa käesolevas VTK-s käsitletud probleemidest jääksid lahenduseta;

 Probleemide tõenäoline jätkuv kuhjumine tooks kaasa tulevikus regulatsioonide

muutmise vajaduse, kuid senisest veelgi suuremal määral.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

HasMS-is kehtestatud ettevõtlusvabaduste piirangu proportsionaalsust kui ka nõuete

ühetaolisust pole võimalik parandada seadust muutmata. Loterii piirmäära muutmine, toto

nõuete ühtlustamine ning osavusmängu ja e-kiirloterii vanusepiiri muutmine nõuab HasMS-i

muutmist. Hasartmängukorraldajate likviidsus- ja finantsriske aitaks maandada

audiitorkontroll, kuid ka sellise nõude kehtestamiseks oleks vaja vastava normi lisamist

seadusesse. Karistusmäärade muutmine on võimalik üksnes seadust muutes. Samuti tuleb

kõikide olemasolevate definitsioonide muudatused ja uued listavad mõisted sätestada

seaduses. HAMPI-s andmete töötlemise tingimused peavad tulenema õigusaktidest, samuti

HAMPI kantava hasartmängu mängimise piirangu tähtaja maksimaalne pikkus. Ka mängija

kohta andmete säilitamise tähtaegade, korraldusloa peatamise võimaldamiseks ja krüptoraha

kasutamise võimaluse lubamiseks tuleb muuta seadust.

Analüüs näitab, et ei ole võimalik käesoleva VTK raames käsitletavaid probleeme lahendada

mitteregulatiivsete lahendustega. Kui mõnes küsimuses, eeskätt seadusekuulekuses, on

võimalik saavutada edusamme ka mitteregulatiivseid lahendusi kasutades, siis see pole piisav,

et saavutada käesolevas VTK-s püstitatud eesmärke.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud

või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

Välisriikidest on analüüsitud Lätit ja Soomet, mille hasartmänguturud mõjutavad Eesti

hasartmänguturgu tulenevalt geograafilisest lähedusest ja tihedatest sidemetest. Lisaks on

võrdlusse lisatud Belgia ja Ühendkuningriigi regulatsioonid, kuna tegemist on riikidega, mille

regulatiivne keskkond hasartmängude valdkonnas on Eesti omaga võrreldav (loteriimonopol

avatud toto- ja õnnemänguturu kõrval).

18

Ühendkuningriik

Erandid

loteriimonopolist

Ühendkuningriigis kehtib riiklik loteriimonopol. Üks

erinevustest Eesti ja Ühendkuningriigi loteriiregulatsiooni vahel

on loterii definitsioon. ÜK hasartmänguseaduse definitsiooni

kohaselt on loterii kohustuslikuks elemendiks rahaline panus.

Eesti õiguse kohaselt see nii ei ole. Selle erisuse tulemusel

saavad ÜK-s eraõiguslikud pakkujad korraldada loosimisi,

millest saab osa võtta tasuta (näiteks täites kodulehel

osalusvormi) kui ka samaaegselt tasu eest (saates eritariifse

SMS-i või tehes eritariifse telefonikõne) ja need ei lähe loterii

definitsiooni alla, kuna osalemise eelduseks pole rahalise panuse

tegemine.

Loteriid võib korraldada lisaks riiklikule loteriimonopolile

ainult mittetulundusühingud, kohalikud omavalitsused ja isikud,

kes tegutsevad eelnimetatute nimel. Täiendavalt on erandina

võimalik korraldada kliendiloterii, eraloterii, väikeühingu

loteriid ja teise üritusega seonduvat loteriid, mille kõigi puhul

on keelatud reklaam, piiratud toimumise asukoht ja isikute ring,

kes saavad loteriist osaleda ning lisaks võib olla nõudeid loterii

eesmärgile ning piiranguid võidufondile ja õigusele teenida

kasumit.

Hasartmängutarbimine on mitmekesine ja totol on suur osakaal.

Kaughasartmängu

definitsioon

Kaughasartmängu erisuste kohaldamise eelduseks on, et mängu

pakutakse kaugkommunikatsiooni vahendusel.

Kaukommunikatsioonivahendiks on internet, telefon,

televisioon, raadio või muu elektrooniline või tehnoloogiline

kommunikatsioonivahend. Mängutulemuse väljaselgitamise

viisil pole kriteeriume.

Vanusepiirangud Hasartmängu vanusepiir on 18 eluaastat, mille suhtes kehtivad

järgmised erandid:

- Vanusepiiri pole

 mänguautomaadid, millel tehtavad panused

on kuni 1 nael ja mille rahaline võidusumma

ei või olla üle 10 naela ja mitterahaline 50

naela;

 osalemine võrdsete võimalustega

õnnemängust kogupere õnnemängukeskuses

(seal on ainult madalate panuste ja

võidusummadega automaadid);

 osalemine auhinnamängust kogupere

õnnemängukeskuses;

 osalemine auhinnamängus rändlaatadel (ühes

kohas toimub laat kuni 27 päeva aastas);

 võrdsete võimalustega mitteavalik

osalustasuta või mittetulunduslik õnnemäng,

toto või kihlvedu;

 piiratud osalustasumääraga õnnemäng, mille

panuste tegemine toimub kindlas asukohas ja

19

mille tulemus selgub samas asukohas panuste

tegemisega samal päeval ja millest osalemine

ei anna õigust osaleda mõnest teisest

hasartmängust;

- Vanusepiir on 16 eluaastat

 riiklik loterii;

 jalgpalli toto.

Õnnemäng hõlmab ka mänge, milles võitmine sõltub lisaks

juhusele ka osavusest ja oskustest. Juhuse element on siiski

kohustuslik.

Valik karistusmääradest Koosseis Trahvi

ülemmäär

Vangistuse

ülemmäär

Hasartmängude korraldamiseks

ebaseaduslik ruumi kasutada

andmine

Piiramatu 51 nädalat

Lubamatu õnnemängu tarkvara

tootmine, pakkumine, omandamine,

muutmine

Piiramatu 51 nädalat

Alaealiste töötamise piirangu

rikkumine

Piiramatu 51 nädalat

Erinevad menetluslikud,

informatsiooni jagamist ja

dokumentide ettenäitamist

puudutavad rikkumised nagu

tegevuses toimunud muudatuste

teatamiskohustuse täitamata jätmine

või nõutud dokumentide õigeaegselt

esitamata jätmine

500 £ Ei

kohaldata

Õnnemängumasinate lubamatu

pakkumine

Piiramatu 51 nädalat

Loteriierandeid puudutavate reeglite

rikkumine

Piiramatu 51 nädalat

Mittetulunduslikust auhinnamängust

saadud tulu väärkasutamine

Piiramatu 51 nädalat

Järelevalve tegevuse takistamine 1000 £ Ei

kohaldata

Reklaamipiirangute rikkumine ja

ebaseadusliku hasartmängu

reklaamimine

Piiramatu 51 nädalat

Järelevalveasutusele

valeinformatsiooni andmine

Piiramatu 51 nädalat

Trahvid rikkumise eest võivad ulatuda miljonitesse. Nii

ettevõtjaid kui ka rikkumismenetlusi on palju ja seda tegevust

teenindab võrdlemisi suur sekretariaat.

Läti

Erandid

loteriimonopolist

Lätis kehtib riiklik loteriimonopol, mille suhtes on kaks erandit.

Kohalik loterii võib toimuda ühes maakonnas, kohalikus

omavalitsuses või linnas. Loteriipiletite müügisumma ei või

20

ületada 14 300 eurot ja üks operaator võib korraldada

samaaegselt loteriid üksnes ühes omavalitsuses, maakonnas või

linnas.

Ühekordne kohalik loterii peab toimuma ürituse raames.

Loteriipiletite müügisumma ei või ületada 720 eurot ja auhinnaks

ei tohi olla raha. Operaatoriks võivad olla mittetulunduühingud,

kogudused ja ametiühingud. Korraldamiseks on vaja luba.

Kaughasartmängu

definitsioon

Eristatakse telefoni vahendusel korraldatavaid mänge ja

elektroonilise sidevahendi vahendusel korraldatavaid mänge.

Mängutulemuse väljaselgitamise viisil pole kriteeriume.

Vanusepiirangud Hasartmängu vanusepiir on 18 eluaastat.

Valik

karistusmääradest

Peamine karistamise vorm on lubade tühistamine ja hasartmängu

tegevusalal tegutsemise keelud. Kohaldatakse üldisi loastatud

tegevusega seonduvaid väärteokoosseise. Spetsiifilisi

hasartmängusektorile kohaldatavaid väärteokoosseise pole.

Keskmine trahvimäär on Euroopa üks madalamaid jäädes alla

1000 euro.

Belgia

Erandid

loteriimonopolist

Belgias kehtib riiklik loteriimonopol.

Erandiks on heategevuslikud ning kirikute ja koguduste loteriid,

mille korraldamiseks peab taotlema kohaliku omavalitsuse,

maakonna või üleriigilist luba.

Kaughasartmängu

definitsioon

Kaughasartmängu erisuste kohaldamise eelduseks on, et mängu

pakutakse meediateenuse vahendusel. Mängutulemuse

väljaselgitamise viisil pole kriteeriume.

Vanusepiirangud Õnnemänge võib mängida ja mängukohas viibida alates 21.

eluaastast. Toto mängimine ja totokontoritesse sisenemine on

lubatud alates 18. eluaastast. Loterii mängimine on lubatud alates

18. eluaastast.

Valik

karistusmääradest

Belgias jagunevad hasartmängu süüteod raskemateks ja

kergemateks.

Raskemad süüteod on näiteks:

- korraldusloata hasartmängu korraldamine;

- toto mängimine isiku poolt, kes mõjutab või võib

mõjutada sündmuse toimumist, toimumata jäämist,

toimumise viisi ja sündmuse tulemust;

- panuste piirmäära kohustuse rikkumine;

- võiduvõimalusi puudutavate nõuete rikkumine;

- kaotuste piirmäärade rikkumine;

- lubade üleandmine teisele isikule;

- hasartmängu korraldusloa ja hasartmängu masinate

tootmise, hooldamise ja paigaldamise loa samaaegne

omamine;

- mängijatele laenu väljastamine;

- sularaha üle 10 000 euro ulatuses vastuvõtmine;

- sularahaautomaadi paigutamine mängukohta.

21

Ülalnimetatud rikkumiste eest on karistusmäär vahemikus 600 –

600 000 eurot ja/või vabadusekaotus 6 kuud kuni 5 aastat.

Kergemad süüteod on näiteks:

- korraldusloata hasartmängust osalemine või selle

mängu reklaamimine ja mängima kutsumine, kui

ollakse teadlikud, et korraldusloa puudumisest;

- toto korraldamine seoses tegevusega, kus suurem osa

isikutest on alaealised;

- toto korraldamine sündmuse suhtes, mille tulemus on

teada;

- toto korraldamine seoses sündmusega, mis rikub

avalikku korda;

- hobutoto erinõuete rikkumine;

- kihlveokontori poolt keelatud teenuse osutamine;

- alaealistele või alla 21 eluaasta vanadele isikutele

mängimise ebaseaduslik võimaldamine;

- mängijatele tasuta või alla turuhinna toodete ja

teenuste pakkumine;

- isikusamasuse tuvastamata jätmine.

Kergemate süütegude eest on karistusemäär vahemikus 156 –

150 000 eurot ja/või vabadusekaotus ühest kuust kuni kolme

aastani.

Praktikas füüsilistele isikutele väga kõrgeid rahalisi karistusi ei

määrata. Esimese rikkumise eest on karistusmäärad vahemikus

2000 – 5000 eurot ja tõusevad sõltuvalt varasemate rikkumiste

hulgast.

Soome3

Erandid

loteriimonopolist

Soomes kehtib riiklik hasartmängumonopol, mille suhtes on

mõned erandid.

Loteriid võivad mittetulundusühingud korraldada, kui auhind on

mitterahaline. Auhinna väärtus peab olema vähemalt 35%

loteriipiletite tiraaži realiseerimishinnast. Loosimine toimub

politsei esindaja või notari juuresolekul. Luba antakse kuni

kuueks kuuks.

Väike loterii on mitterahalise auhinnaga loterii piletimüügi

käibega kuni 2000 eurot. Väikest loteriid võib korraldada

mittetulundusühing või klass või klassi sarnane õpperühm, ja

selleks pole vaja taotleda luba.

Miniloterii on mitterahalise auhinnaga loterii piletimüügi käibega

kuni 500 eurot. Miniloteriid võib lisaks eelnimetatutele

korraldada ka töökollektiiv või muu vaba aja veetmise seltsing,

3 Soomes on valmistatud ette hasartmänguseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud. Kavandatavad seadused on peamiselt ette nähtud jõustuma kõige varem 1. juulil 2026, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2027, mil võiks alata litsentseeritud hasartmängutegevus. Hasartmänguseaduse sätted, mis käsitlevad litsentsi taotlemist ja litsentsi andmise tingimusi, ametiasutuste õigust saada teavet litsentsimenetluse kohta ja riigile ainulitsentsi eest makstavat hüvitist, on plaanitud jõustuma 2026. aasta alguses.

22

kui piletite müük ja auhinna jagamine toimub samal üritusel.

Loterii ei tohi olla ürituse põhitegevus.

Kaughasartmängu

definitsioon

Kaughasartmängu erisuste kohaldamise eelduseks on, et mängu

pakutakse elektroonilise või tehnoloogilise vahendi abil.

Mängutulemuse väljaselgitamise viisil pole kriteeriume.

Vanusepiirangud Hasartmängu vanusepiir on 18 eluaastat.

Valik

karistusmääradest

Kui hasartmängu korraldamine ei toimu vastavalt väljastatud

lubadele, siis saab politsei kasutada sunniraha kui järelevalvaja

ettekirjutust ei täideta õigeaegselt.

Seaduses on mitmeid koosseise. nagu näiteks võimaldamine

alaealisel hasartmängu mängida või mängijatele krediidi

andmine. Rahalise karistuse suuruse ülemmäära pole. Soomes on

rahalise karistuse suurus seotud karistatava isiku kasutatava

sissetuleku suurusega.

Soomes kasutatava väikese loterii ja miniloterii süsteemil on sarnasusi Eesti väikese loterii

välistusega. Siiski on nende puhul on reguleerimise tase tunduvalt kõrgem kui Eestis ja

ettevõtjad neid kasutada ei saa. Ka Belgias ei saa ettevõtjad korraldada loteriisid. Lätis on

ettevõtjal võimalik korraldada loteriid üksnes siis, kui see on regionaalne. Loa väljastamiseks

on ametiasutusele jäetud suur diskretsioon. Ühendkuningriigis on mitmeid loterii

korraldamise erandeid, kuid ettevõtjate jaoks pole ükski neist sobilik ja võimalik on

korraldada üksnes selliseid mänge, millest saab osa võtta ka osalustasu maksmata. Ettevõtjatel

on võimalik sellise mänguga ennast reklaamida, kuid tulu pole tagatud ja peab olema

efektiivne järelevalve selle üle, et tarbijat on piisavalt informeeritud ning tasuta osalus on

tarbija jaoks piisavalt mugav ja kättesaadav.

Vanusepiiride osas on varieeruvus, kuid levinuim vanusepiir on 18. eluaasta. Arvestades ka

asjaolu, et Eesti hasartmänguturul on õnnemängudel märkimisväärne osakaal, on Eestis pigem

kõrged hasartmängu vanusepiirid.

Karistusmäärades osas on Eestil sarnasusi Lätiga. Tuginetakse pigem teistele meetmetele ja

trahvid ei oma väga suurt rolli järelevalves. Soome süsteem erineb tulenevalt

hasartmängumonopolist, mistõttu trahvidel pole nii suur roll, vaid õiguskuulekuse tagamiseks

on asjakohasem kriminaalmenetlus. Samuti on nende karisussüsteem niivõrd erinev Eesti

omast, et võrdlus on keeruline. Belgia ja Suurbritannia paistavad silma kõrgete trahvimäärade

poolest. Üldises võrdluses on Eesti trahvimäärad pigem madalad.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

9.1 Väikesemahuliste loteriide uue proportsionaalse piirmäära määramisel tuleb arvestada

piirmäära eesmärki, elukalliduse muutumist ja loteriituru arengut. Samuti tuleb arvestada, et

ettevõtted, kes soovivad väikesemahulise võidusummaga loteriid kasutada oma toodete või

teenuste reklaamimisel, kuid ei soovi või ei saa seda teha kaubandusliku loteriiga, saaksid

jätkuvalt seda teha tingimustes, kus mäng ei muutu liialt ahvatlevaks, ei suurendaks

hasartmängusõltlaste hulka ega takistaks muude hasartmängupoliitika eesmärkide

saavutamist. Loterii on nn „pehmem“ hasartmäng, mille puhul tekib vähematel inimestel

sõltuvus. Oluline sõltuvust vähendav kriteerium on, et loosimine toimuks kord nädalas, mis

suurendab, loosis osalemiseks vajaliku tegevuse ja loosimise enda vahel, hasardi tekitamist

maandavat ajalist intervalli. Mida rohkem erinevaid madala võidufondiga loteriisid on turul

23

saadaval, seda tihedamini toimub loosimisi ja kui pakkumine on lai, siis kliendil on võimalik

leida igal ajahetkel turult loterii, mille loosimise toimumiseni pole palju aega jäänud. Mida

rohkem erinevaid sama liiki loteriisid sama pakkuja pakub, seda väiksem on ajalise intervalli

mõju pakkujale. Samas näeb HasMS ette nõudeid, millele loterii korraldamine peab vastama,

kuid mis ei kohaldu loteriidele, mis jäävad HasMS-i kohaldamisalast välja. HasMS

reguleerimisalast jäävad välja ka kaubanduslikud loteriid, mille võidufondi väärtus on kuni

10 000 eurot. Tavalise loterii välistus peab jääma kaubandusliku loterii välistuse piirmäärast

alla, kuna kaubandusliku loterii puhul on täiendavaks negatiivsete tagajärgede saabumise

maandavaks faktoriks asjaolu, et osalemiseks peab isik ostma kaupu, mida vajadusel on

võimalik edasi müüa, kuigi tihti madalama väärtusega kui ostetud. Loterii võidufondi piirmäär

piirab ka isiku ratsionaalset valmidust panustada mängu, kuna isegi võitu üle hinnates pole

isikul mõistlik madala võidufondiga mängust osa võttes väga suuri panuseid teha. Piirmäära

kehtestamisel pole võimalik kasutada võrdlust teiste riikidega, kuna seal on pigem kehtestatud

alternatiivsed regulatsioonid, mis võimaldavad korraldada piiratud hulgal inimestel ja/või

piiratud võidufondiga loteriid ja millest tulu teenimise võimalused või mille tulu kasutamise

võimalused on piiratud. Kõrgema piirmäära kehtestamisega kaasneksid riskid

sõltuvusprobleemide, sektori usaldusväärsuse ning järelevalve keerukuse ja mahu osas. Nende

riskide maandamiseks oleks vaja täiendavate usalduse ja läbipaistvuse nõuete kehtestamist, sh

teavitamiskohustuse nõuet. See tähendaks kaubandusliku loterii kõrval täiendava loteriiliigi

loomist, mis oleks korraldaja jaoks kõrgema halduskoormusega ja riigi jaoks kõrgemate

kuludega variant. Suuremal osal kaupade ja teenuste pakkujatel on juba täna võimalus ennast

reklaamida loteriidega, mille võidufond on kuni 10 000 ja nii, et neile ei kohaldu HasMS-is

tulenevad nõuded. Seetõttu ei oleks selline variant kuigi huvipakkuv neile teenuste ja kaupade

pakkujatele, kes saavad kasutada kaubanduslikku loteriid. Arvestades kirjeldatud asjaolusid

peaks kehtestatav loterii võidufondi piirmäär jääma tunduvalt alla kaubandusliku loterii

piirmäära, kuid tõus võiks olla vähemalt kaks korda. Käesoleva VTK raames pakutavaks

uueks piirmääraks on 3000 eurot.

9.2 Kaughasartmängu mõiste muutmisega hakatakse kohaldama kaughasartmängu erisusi, st

mängus osalemist elektroonilise sidevahendi vahendusel, ka toto korraldamisele. VTK

kirjutamise ajahetkel kohalduvad toto korraldamisele, kui toto panus võetakse mängijatelt

vastu ja võidud makstakse välja sidevahendi abil (edaspidi sidevahendi abil korraldatud toto),

järgmised erisused:

1) korraldamiseks kasutatavas serveris andmete säilitamise ja korrakaitseorganile ligipääsu

tagamise nõuded;

2) tarbijakaitset, alaealiste kaitset, arvepidamist ja isikusamasuse tuvastamist puudutavad

erisused;

3) nõuded mänguinventarile;

4) kaotatava summa ülempiiri kehtestamise võimaluse ja sellest mängija informeerimise

nõuded;

4) ebaseadusliku kaughasartmängu osas kolmandate isikute poolt juurdepääsu piiramine ja

nõuded makseteenuse pakkujatele.

Sidevahendi abil korraldatud totole ei kohaldu järgmised kõikidele kaughasartmängudele

kohaldatavad erisused:

1) korraldusloa taotlemise erisused (sellega koos HasMS § 70 – mängukoha ajutine

sulgemine);

2) korraldusloa andmisest keeldumise erisus (HasMS § 28 lõige 2);

3) kaughasartmängus osalemise võimaldamise, panuste ja võitude vahendamise ning

korraldamise süüteokoosseisud.

24

Nimetatud kolm erisust, mis kohalduvad kõikidele kaughasartmängudele, kuid mitte

sidevahendi abil korraldatud totole, on kehtestatud seoses asjaoluga, et mängija saab osaleda

mängus elektroonilise sidevahendi vahendusel. Asjaoluga, et mängutulemus selgitatakse

elektroonilisel seadmel, on seotud korraldusloa taotlemise nõuetest tarkvara ja serveriga

seotud nõuded (HasMS § 26 lõige 1 punkt 1, lõige 2 punktid 1, 2 ja 5) ning korraldusloa

andmisest keeldumise erisus (HasMS § 29 lg 2), mis on samuti seotud serveri nõuetega.

Arvestades, et sidevahendi abil toto korraldamisele kohalduvad HasMS § 52 lg 1-4 sätestatud

nõuded serverile, siis peaks ka kohalduma vastava korraldusloa andmisest keeldumise alus.

HasMS § 92-95 olevad süüteokoosseisud kohalduvad kohustuste rikkumiste suhtes, mida

kohaldatakse ka sidevahendi vahendusel korraldatavale totole, seega peaksid ka

süüteokoosseisud kohalduma. Järelikult kui on kehtestatud nõuded sidevahendi vahendusel

korraldatava toto serverile ja tarkvarale, siis selle kohta käiv informatsioon peaks olema

asjakohane ka korraldusloa taotlemisel. Samas praegu nõutakse sidevahendi vahendusel

korraldatava toto korraldusloa taotlemisel vastava kohaliku omavalitsuse nõusolekut, mis pole

asjakohane, kui mängukohta ei avata, sest sellisel juhul ei ole toto korraldamisel konkreetsest

asukohast sõltuvat mõju.

Võimalikud lahendused on järgmised:

1) muuta kaughasartmängu definitsiooni, jättes sealt välja mängu tulemuse elektroonilisel

seadmel selgitamise nõude, kuid sellisel juhul muutuks ka telefoni, interneti ja meediateenuse

vahendusel korraldatavad klassikalised loteriid, kiirloteriid ja kaubanduslikud loteriid

kaughasartmänguks, sõltumata sellest, kuidas mängu tulemus välja selgitatakse. Sellisel juhul

tuleks teha muudatusi loterii korraldamist puudutavates nõuetes, et välistada

kaughasartmängu erisuste kohaldumine neile mängudele, mille puhul see pole õigustatud;

2) jätta kaughasartmängu definitsioon muutmata, kuid kehtestada täiendavad erisused totole,

mille panus võetakse mängijatelt vastu ja võidud makstakse välja sidevahendi abil.

Mõlemal variandil oleks tulemus, eesmärk ja mõju samasugune. Arvestades kaughasartmängu

pakkumise laienemist, asjaolu et mängus kasutatavad serverid ja tarkvara võiks järelevalves

huvi pakkuda sõltumata sellest, kas nende abil selgitatakse välja mängu tulemus või seda

kasutataks üksnes osalemiseks ja võitude väljamakseks ning arvestades teistes riikides

kasutatavat definitsiooni võiks eelistada kaughasartmängu definitsiooni muutmist koos muude

vajalike muudatustega.

9.3 HasMS-i kohaselt kohustub hasartmängukorraldaja (välja arvatud mittetulundusühing)

moodustama täiendava reservkapitali iga-aastastest puhaskasumi või muudest eraldistest,

mida võib seaduse või põhikirja alusel kanda reservkapitali (HasMS § 10). HasMS-is

sätestatakse ka sellise täiendava reservkapitali suurus, reeglid selle suuruse saavutamiseks ja

täiendava reservkapitali kasutamise võimalused. HasMS-is hasartmängukorraldajale

sätestatud täiendava reservkapitali reeglid kohalduvad kõikidele Eestis hasartmänge

korraldavatele juriidilistele isikutele. Lisaks on äriseadustikus sätestatud netovara suuruse

nõue, milleks on vähemalt pool äriühingu aktsia- või osakapitalist. Samuti sätestatakse

äriseadustikus äriühingu kohustuslikud tegevused olukorras, kus netovara on vähem kui pool

aktsia- või osakapitalist (äriseadustiku § 176, § 301). Kuna äriseadustiku nimetatud sätted

kohalduvad vaid Eestis registreeritud hasartmängukorraldajale, siis tuleks sätestada nende

kohaldamine ka välismaal registreeritud hasartmängukorraldajale. Äriseadustiku muutmine ei

ole pigem põhjendatud, kuna see sätestab kõigile Eestis registreeritud äriühingutele esitatavad

nõuded. Hasartmängu reguleerimiseks on kehtestatud eriseadus ning äriseadustikus sätestatud

netovara reegleid tuleks laiendada vaid väga väikesele osale juriidilistest isikutest, so Eestis

25

tegutsevatele välismaal registreeritud hasartmängukorraldajatele. Seetõttu on asjakohane

sätestada sellekohased äriseadustikust tulenevad reeglid eriseaduses ehk HasMS-is.

Hasartmängukorraldajale kohalduvate kapitalinõuete täitmist on võimalik tagada kasutades

audiitorteenust. Seoses audiitortegevuse seaduses kohustusliku raamatupidamise aastaaruande

auditi piirmäärade tõstmisega ja väikeste hasartmängukorraldajate lisandumisega eeskätt

kaughasartmängu ja totode korraldajatena, jääb järjest väiksemaks nende

hasartmängukorraldajate osakaal turust, kelle raamatupidamise aastaaruandeid auditeeritakse.

Hasartmängukorraldaja majandsaastaaruandele audiitorkontrolli kohaldamise kohustus tuleb

sätestada HasMS-is, mitte audiitortegevuse seaduses. Alternatiivi audiitorkontrolli kohustuse

sätestamisele ei ole. Hasartmängukorraldajal ei pruugi olla nõukogu ette nähtud ning isegi kui

nõukogu on moodustatud, siis arvestades nõukogu pädevust on tal küll õigus teostada

järelevalvet juhatuse tegevuse üle, kuid tegemist pole siiski erapooletu ja välise hindajaga

nagu on finantsvandeaudiitor.

9.4 Hasartmängu korraldusloa taotlemise, andmise ja selle andmisest keeldumise reeglid on

sätestatud HasMS-is. Kuna hasartmängu korraldusloa regulatsioon sisaldub HasMS-is, tuleb

ka korraldusloa peatamise normid sätestada samas seaduses. Mõistlikku alternatiivi sellele

lahendusele ei ole. Analoogselt on korraldusloa regulatsioonid sätestatud ka teistes

eriseadustes, nagu näiteks reklaamiseaduses ning meediateenuste seaduses. Hasartmängu

korraldusloa peatamise konkreetsed alused ja peatamise kord töötatakse välja kaasamise

protsessis.

9.5 Kõik hasartmängus osalemise piirangud, sealhulgas vanusest tulenevad piirangud on

sätestatud HasMS-is. Seetõttu tuleks ka kaughasartmänguna korraldatavas osavusmängus

osalemise ja e-kiirloterii mängimiseks sätestada mängija vanusepiir HasMS-is. Alternatiivi

sellele lahendusele ei ole. Asjakohane vanusepiir selgitatakse välja kaasamise protsessis.

9.6 HAMPI regulatsioon on sätestatud HasMS-is ning olukorras, kus esineb selle

muutmisvajadus tuleb muuta õigusakti, mis neid norme reguleerib. HasMS-i kohaselt

kantakse isik HAMPI tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult, kuid avalduses märgib isik

tähtaja, mille möödudes võib ta teha uue avalduse enda nimekirjast kustutamiseks. Nimekirja

kandmise avalduses märgitud tähtaega arvestatakse avalduse esitamise kuupäevast alates ning

see ei tohi olla kuuest kuust lühem ega kolmest aastast pikem. Seaduses sätestatud

kolmeaastase tähtaja muutmiseks tuleb muuta seda tähtaega sätestavat normi. Alternatiivi

sellele lahendusele ei ole.

HAMPI kantud isikute surma korral nende nimekirjast kustutamise tingimused tuleb samuti

lisada HAMPI regulatsiooni juurde. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt lõpeb isiku

õigusvõime tema surmaga ja seetõttu kaotab isiku HAMPI-s olemine enda eesmärgi.

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt kehtib andmesubjekti nõusolek andmesubjekti eluajal ja

10 aastat pärast andmesubjekti surma, kui andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti. Kui

andmesubjekt on surnud alaealisena, siis kehtib tema nõusolek 20 aastat pärast andmesubjekti

surma. Nimetatud nõusolekut ei ole vaja, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes

andmesubjekti nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht.

Maksukohustuslaste registri põhimääruse kohaselt kantakse hasartmängu mängimise

piirangutega isikute nimekirja HasMS § 39 lõikes 5 nimetatud andmed ja andmeandja fotoga

dokumendi elektrooniline või paberkandjal koopia, mis on seotud ja mida tuleb säilitada koos

esitatud avaldusega. Seega tuleb surnud isiku HAMPI-st kustutamiseks töödelda enam

andmeid kui isikuandmete kaitse seaduses nõusolekuta töötlemine võimaldab. Seetõttu tuleb

26

HAMPI kantud isiku surma korral tema nimekirjast kustutamiseks sätestada HasMS-is

sellekohane regulatsioon. Alternatiivi sellele lahendusele ei ole.

9.7 Vastutus HasMS-is sätestatud kohustuste ja nõuete rikkumise eest on sätestatud nimetatud

seaduses endas. Vaid karistus ebaseaduslike hasartmängude korraldamiseks ruumi kasutada

andmise eest on sätestatud karistusseadustikus. Seetõttu tuleks ka HasMS-is sätestatud

karistusmäärasid muuta samas seaduses ning alternatiivset lahendust sellele ei ole.

Karistusmäärade muutmise ulatus selgitatakse välja kaasamise protsessis.

9.8 Hasartmängukorraldaja kohustus mängija kohta andmete säilitamiseks tuleneb HasMS-is,

Niisamuti on HasMS-is sätestatud nende säilitamise tähtaegade regulatsioonid. Nimetatud

tähtaegade regulatsioonide muutmiseks tuleb muuta HasMS-i ning alternatiivne lahendus

sellele puudub.

9.9 Toto mängimisele kohalduvad piirangud ja vastutus nende piirangute rikkumise eest on

sätestatud HasMS-is. HasMS-is sisalduva sellekohase õigusloomealase ebatäpsuse

kõrvaldamiseks tuleb muuta HasMS-i. Toto mängukohas viibija vanusepiirangu sätestamiseks

vajalikud analüüsid tehakse kaasamise protsessis.

9.10 HAMPI kantud isikule turundusmaterjalide saatmise lõpetamist seni reguleeritud ei ole.

Kuna HAMPI regulatsioon sisaldub HasMS-is, siis tuleks ka HAMPI kandmise tagajärjena

saabuv turundusmaterjalide saatmise lõpetamine sätestada HasMS §-is 39. Hasartmängu

reklaam on reguleeritud reklaamiseaduses, kuid selle seaduse eesmärk on sätestada reklaamile

kohalduvad üldnõuded, keelud ja piirangud. Isiku HAMPI kandmisest tulenev

turundusmaterjalide saatmise lõpetamise kohustus peaks sisalduma pigem HasMS-is, kuna

tegemist on meetmega, mis toetab hasartmängusõltuvuse vastast võitlust ning sellekohased

meetmed sisalduvad HasMS-is.

9.11 HAMPI kandmise avalduses märgitavad hasartmängude mängimise piiramise tähtajad

sisalduvad HasMS-is. Ka muud hasartmängusõltuvuse vastased meetmed sisalduvad HasMS-

is. Seetõttu tuleb ka HAMPI kandmise avalduses märgitavad hasartmängude mängimise

piiramise tähtaegade muudatused reguleerida samas seaduses.

9.12 HasMS-is on reguleeritud mõiste „võit“ ja muud hasartmängu regulatsioone puudutavad

mõisted. Nimetatute hulka mõiste „kaotus“ ja selle limiidi lisamine tuleks samuti reguleerida

HasMS-is. Kaotus ja selle limiit sisustatakse kaasamise protsessis.

9.13 Täiendava õnnemängu korraldamise reeglistik on sätestatud HasMS-is. Selle reeglistiku

muutmine ning reeglistiku laiendamine totole, loteriile ja kaughasartmängule tuleb samuti

sätestada reeglistiku enda juures, so HasMS-is.

9.14 HasMS-is on sätestatud hasartmängu mängureeglite muutmise tingimused ja kord. Selle

kohaselt võib hasartmängu mängureegleid muuta üksnes Maksu- ja Tolliameti kirjalikul

nõusolekul. Maksu- ja Tolliamet otsustab nõusoleku andmise 15 tööpäeva jooksul

mängureeglite saamisest arvates. Maksu- ja Tolliamet keeldub nõusoleku andmisest käesoleva

seaduse § 29 lõike 1 punktis 4 nimetatud alustel. Kehtivate mängureeglite muutmise korra

muutmiseks tuleb muuta kehtivat normi. Alternatiivi sellele lahendusele ei ole.

27

9.15 HasMS-is sätestatud tegevusloa taotlusele lisatavate andmete ja dokumentide kohustuse

muutmiseks tuleb muuta seda nõuet kehtestavat normi ning alternatiivi sellele lahendusele ei

ole.

9.16 Krüptorahas panuste vastuvõtmist ja võitude väljamaksmist HasMS ei reguleeri ning

tegemist oleks uue lisatava regulatsiooniga. Kuna hasartmängu mängimise tulemusena saadud

võidu väljamaksmise kord ja tingimused on reguleeritud HasMS-is, kuid see ei sisalda

digitaalrahas võitude väljamaksmist, siis tuleks ka digitaalse raha võiduna väljamaksmise

kord ja tingimused sätestada samas seaduses. Täpsemad tingimused töötatakse välja

kaasamise protsessis. Alternatiivi sellele lahendusele ei ole.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid

Hasartmängus (osavusmäng, e-kiirloterii) osaleva isiku ja toto mängukohas viibiva isiku

vanusepiiri sätestamisel tuleb arvestada Põhiseaduse §-s 19 sätestatud eneseteostusvabaduse

õigusega. Selle kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostus kui

inimväärikuse väljendus hõlmab sisuliselt kogu mõeldavat inimtegevuse spektrit. Põhiseaduse

kommenteeritud väljaande kohaselt on eneseteostusvabaduse elementideks muuhulgas

tegutsemisvabadus ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib. Seega võib ka

hasartmängu mängimise ja toto mängukohas viibimise vabaduse kvalifitseerida

eneseteostusvabaduse õigusena. Õigust vabale eneseteostusele riivab iga negatiivne mõjutus

riigivõimu poolt. Selliseks mõjutuseks on ka hasartmängu mängimise ja hasartmängu

mängukohas viibimise piiramine isiku vanusest lähtuvalt. Riigivõimu sekkumine vaba

eneseteostuse õigusesse ei tähenda automaatselt Põhiseaduse rikkumist. Õigust vabale

eneseteostusele nagu teisigi põhiõigusi tohib piirata kooskõlas Põhiseadusega. Hasartmängu

mängimise ja hasartmängu mängukohas viibimise piiramise vajadus on seotud isikute vaimse

tervise kaitsega hasartmängusõltuvusega kaasnevate tagajärgede eest. Hasartmängusõltuvus

on sõltuvushäire, mille põhiliseks tunnuseks on võimetus vastu seista tungile mängida

hasartmänge. Selle tagajärjel kogeb inimene probleeme sotsiaalses, tööalases ja/või

materiaalses toimetulekus, suhetes ja kohustuste täitmises.4 Põhiseaduse § 26 lubab sekkuda

isiku perekonna- ja eraellu muuhulgas tema tervise kaitse eesmärgil. Maailma

Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi on tervis täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse

heaolu seisund ja mitte lihtsalt haiguse puudumine. Hasartmängude mängimisega

kokkupuutumine enne täiskasvanuikka jõudmist ja kiiremini sõltuvust tekitavate mängude

puhul ka varases täiskasvanueas, avaldab mõju, soodustab hilisemat hasartmängusõltuvuse

tekkimist ning toob endaga kaasa kõrge riski isiku vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundi

minetamiseks hasartmängusõltuvuse tekkimise tõttu. Seetõttu on hasartmängu mängimise

piiramise riive nii materiaalselt kui ka formaalselt kooskõlas Põhiseadusega.

Hasartmängusõltuvus on ühiskondliku tähtsusega probleem ning sellest on aja jooksul saanud

avalik huvi. Riigil ja kohalikul omavalitusel on kohustus rakendada meetmeid rahvatervisele

ebasoovitavat mõju avaldava tervismõjuri (sh hasartmängu sõltuvuse) ohjamiseks.

Rahvatervise seaduse (edaspidi RTerS) kohaselt on tervise edendamise vahendiks eluviisi

mõjutamine ja käitumisriski vähendamine (§ 6 punkt 4). RTerS-i kohaselt on rahvatervis

sektorite vaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat

tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike

eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust (§ 2 punkt 1).

4 Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse koduleht https://15410.ee/hasartmangusoltuvus/#1522919633630-b55b4fe2-4502

28

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tagatakse kogu liidu poliitika ja

meetmete määratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Liidu

meetmed, mis täiendavad liikmesriikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele,

inimeste haiguste ennetamisele ja füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite

kõrvaldamisele. Sellised meetmed hõlmavad võitlust olulisemate tervisehäirete vastu,

edendades nende põhjuste, leviku ja vältimise uurimist.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Seaduseelnõul puudub otsene ja kaudne mõju haridusele, kultuurile ja spordile, riigi

valitsemisele, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule ning

keskkonnale, kuna eelnõuga ei muudeta nimetatud valdkondi reguleerivaid sätteid ega

põhimõtteid.

11.1 Muudatuste sotsiaalne mõju

Sotsiaalse mõju sihtrühma kuuluvad hasartmängude mängijad ja nende pereliikmed.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Loto võidufondi piirmäära ajakohastamisega ning e-

kiirloterii ja õnnemängu mängija vanusepiirangu muutmisega kaasneva sotsiaalse mõju sfääris

on hasartmängusõltuvus ja sotsiaalsed kulud. Sellisteks mõjutatud sotsiaalseteks kuludeks

võib pidada muuhulgas kulusid teraapiale, töökaotusest tulenevaid kulusid, kulusid

sotsiaaltoetusele ja süüteomenetlustele. Loto võidufondi piirmäära tõstmine ei tõsta mängijate

hasartsuse taset ega hasartmängude negatiivseid tagajärgi, kuna loto võidufondi piirmäära ei

tõsteta ulatuses, mis mõjutaks mängija finantsilist riskikäitumist ja impulsiivsust ning tema

soovi lotot mängida. Loterii võidufondi piirmäära ajakohastamine ei tähenda suure võidu

saamise võimalust, vaid see saab olema proportsionaalne arvestades majanduse arengut ja

inimeste sissetulekute suurenemist viimase ca kümne aasta jooksul. Loteriis võidu

mittesaamisel ei koge mängija suurt rahalist kaotust, kuna kaotuseks on sellisel juhul vaid

mängija makstud panus ehk loteriipileti maksumus. Ka loto mängija vanusepiiri ülevaatamisel

(tõstmisel) võib olla sotsiaalne mõju. Alaealise psüühika kujuneb välja järk-järgult ning

teismeliseeas loto mängimine võib kahjustada alaealise sotsiaalseid, materiaalseid ja

perekondlikke väärtusi ning kohustusi, samuti takistada alaealisel hariduse omandamist.

E-kiirloterii mängijale kõrgema vanusepiirangu seadmisega kaasnev sotsiaalne mõju avaldub

hasartmängusõltuvuse ja selle kujunemise piiramises. Veebipõhist lotomängu saab mängida

igal ajahetkel, selle võit selgub kohe ning see kantakse võidu hetkel koheselt mängijale,

mistõttu mõjutab e-kiirloterii enam hasartmängusõltuvuse tekkimist kui arv- või paberkandjal

kiirloterii. E-kiirloterii mängijale kõrgema vanusepiirangu (so kõrgema kui arvloterii ja

paberkandjal kiirloterii puhul) seadmine kaitseb seetõttu nooremaid mängijaid, kelle psüühika

pole veel välja kujunenud ja kellel on seetõttu suurem risk vaimse tervise kahjustumise ehk

hasartmängusõltuvuse väljakujunemiseks ja sellest tulenevalt sotsiaalsete tagajärgedega

toimetulemiseks.

Alaealise toto mängukohas viibimise vanusepiirangu muutmine (võimalik vähendamine 3

aasta võrra) ei mõjuta otseselt hasartmängusõltuvuse soodustamise aspekti, kuna üldjuhul ei

saa spordibaaris toto mängimiseks teha panuseid avalikult, vaid see toimub nt baarileti ääres

29

sarnaselt muude kaupade ostmisega või selleks eraldi paigutatud elektroonilise seadme

vahendusel.

HAMP-i kantud isikule turundusmaterjalide saatmine vähendab võimalike sotsiaalsete kulude

tekkimise riski, kuna see toetab hasartmängusõltlase püüdlusi sõltuvusest vabanemiseks. Ka

isiku HAMPI kandmise avalduses märgitava hasartmängude mängimise piiramise tähtaja

pikendamise võimaluse loomine toetab hasartmängusõltuvusest vabanemist. Muudatuse

tulemusena väheneb hasartmängusõltuvusega isiku HAMPI-st kustutamise järel

hasartmängusõltuvusse tagasi langevate isikute osakaal ja seeläbi ka sotsiaalsete kulude maht.

Nimetatud muudatused mõjutavad hasartmängude mängijate vaimse tervist positiivselt ja

toetab seekaudu nende üldisema heaolu saavutamist ja hoidmist. Muudatused mõjutavad ka

ühiskonna üldise heaolu ja turvalisuse tõusu positiivselt.

2023.aastal läbiviidud uuringu kohaselt on Eesti elanikest vanuses 15 kuni 74 aastat puutunud

hasartmängudega kokku pea iga teine elanik. Samas on hasartmängusõltuvuse riskirühma

kuuluvate elanike (mõningate probleemidega ja tõenäolised patoloogilised mängijad) osakaal

11% juures. Seega on muudatuste mõju ulatus väike. Neist, kes on viimase kahe aasta jooksul

internetis hasartmänge mänginud, ligi veerand on teinud seda iganädalaselt. Väljaspool

internetti kahe aasta jooksul hasartmänge mänginud inimestest 17% on seda teinud

iganädalaselt. Konkreetsete mängutüüpide lõikes mängib valdav osa hasartmängudega kahe

aasta jooksul kokku puutunutest neid harvemini kui kord kuus. Loterii ehk suurima

mängimise ulatuse ja sagedusega mängutüübi puhul on vähemalt iganädalaste mängijate

osakaal internetis 26% kõigist 2 aasta jooksul internetis mänginutest; väljaspool internetti on

see 15%. Spordiennustuste ja kihlvedude puhul on iganädalaste mängijate osakaal väljaspool

internetti umbes kümnendik (11%) ja internetis ligi viiendik (17%). Mõlemas kanalis on

olemas ka väike segment (1-2%) igapäevaseid mängijaid. Seega võib muudatustega kaasneva

mõju sagedust hinnata keskmiseks. Muudatustega kaasneva majandusliku mõju täpsema

ulatuse ja selle avaldumise sageduse saab tuvastada kaasamise käigus.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid muudatustega ei

kaasne. Kõik piirmäärade muudatused tehakse kaalutletult ja läbimõeldult eesmärgiga

minimeerida hasartmängusõltuvust ja sotsiaalseid kulusid ning toetada sotsiaalsete,

materiaalsete ja perekondlike väärtuste püsimist.

11.2 Muudatuste majanduslik mõju

Muudatuse sihtrühma kuuluvad hasartmängukorraldajad, hasartmängude mängijad ja nende

pereliikmed, samuti tervishoiuteenuse osutajad ja teised sotsiaalset heaolu toetavate teenuste

pakkujad.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Eestis ja välismaal asutatud hasartmängukorraldajatele

esitatavate nõuete ühtlustamine, samuti neile audiitorkontrolli kohustuse kohaldamine

kujundab olukorra, kus Eesti hasartmänguturg tervikuna on usaldusväärne ja stabiilne. Samuti

mõjutavad muudatused hasartmängude mängijate majanduslike huvide kaitsmist positiivses

suunas. Loterii piirmäära tõstmine, kaughasartmänguna korraldatava osavusmängu ja e-

kiirloterii mängimise vanusepiiri, samuti toto mängukohas viibiva isiku vanusepiiri muutmine

võib mõnevõrra vähendada nimetatud hasartmängude korraldajate, sealhulgas AS-i Eesti Loto

tulu. Samas on sellel positiivne mõju hasartmängude mängijate ja nende leibkondade

majandusele, hoides ära nende võimalikku sissetuleku langust töötuks jäämise korral, samuti

võimalikku laenukoormuse tekkimist, kulusid teraapiale ja muid hasartmängusõltuvusega ja

30

selle ravimisega kaasnevaid kulusid. Muudatuste tulemusena minimeeritakse ka Tervisekassa

finantseeritavate tervishoiuteenuse ja teiste sotsiaalset heaolu toetavate teenuste pakkujate

kulusid hasartmängusõltuvuse ravimisel.

HasMS-is sätestatud nõuete rikkumise eest määratavate karistusmäärade tõstmine võib

mõjutada riigieelarvet positiivses suunas. Samas, olukorras, kus karistused on piisavalt

mõjusad, suunavad need isikuid täitma HasMS-is sätestatud nõudeid ja seeläbi kujuneb

usaldusväärne hasartmänguturg, kus hasartmängukorraldajad tegutsevad ausalt, õiglaselt ja

professionaalselt ning täidavad mängijate kaitsereegleid.

Täiendava õnnemängu korraldamise võimaldamine toto, loterii ja kaughasartmängu

korraldajatele toetab ettevõtlusvabadust ja vähendab kasiino atraktiivsust võrreldes teiste

hasartmängu liikidega. Lisaks saab muudatuse tulemusena toto ja kaughasartmängu täiendav

õnnemäng olema allutatud järelevalvele, mis võib mõjutada riigieelarvet positiivselt

täiendavate laekumiste näol. Krüptorahas panuste vastuvõtmise ja võitude väljamaksmise

võimaluse loomine avardab krüptoraha kasutusvõimalusi ning sellega kaasnevad

majanduslikud mõjud sõltuvad kehtestatavatest reeglitest.

2023. aastal läbiviidud uuringu kohaselt on hasartmängusõltuvuse riskirühma kuuluvate

elanike (mõningate probleemidega ja tõenäolised patoloogilised mängijad) osakaal 11%

juures. Seega on muudatuste mõju nimetatud riskirühma kuuluvate mängijate ja nende

perekondade majanduslikule olukorrale väike. Ka AS-i Eesti Loto majandusnäitajate osas

võib muudatust pidada väikeseks, kuna muudatuse näol on tegemist vaid loterii võidufondi

piirmäära kaasajastamisega. Muudatustega kaasneva majandusliku mõju täpsema ulatuse ja

selle avaldumise sageduse saab tuvastada kaasamise käigus.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Muudatusega kaasnevaks ebasoovitavaks mõjuks

võib olla täiendava hasartsuse tekkimine toto, loterii ja kaughasartmängu mängimiseks

täiendava õnnemängu korraldamise võimaldamise tõttu, eriti olukorras, kus sellise täiendava

õnnemängu auhinnaks on hinnaline ese. Krüptoraha kasutamisega võib tekkida suurem

rahapesu oht, kuna selle päritolu ei ole võimalik sarnaselt tavapärase raha liikumisega jälgida.

11.3 Infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju

Sihtrühm: Hasartmängukorraldajad, kes aktsepteerivad panuse tegemisel krüptoraha ja

hasartmängumängijad, kes soovivad teha panuseid krüptorahas, Rahapesu Andmebüroo.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Hasartmängudes krüptorahas panuste vastuvõtmise ja

võitude väljamaksmine mõjutab küberkeskkonna arengut. Krüptorahas panuste vastuvõtmine

ja võitude väljamaksmine toob hasartmängukorraldajatele, kes soovivad sellist võimalust

kasutada, kaasa infotehnoloogilise arendusvajaduse. Samuti toob muudatus kaasa Rahapesu

Andmebüroole vajaduse täiendavate meetmete ja infotehnoloogiliste süsteemide

arendamiseks krüptoraha päritolu tuvastamiseks. Muudatusega kaasneva mõju täpsema

ulatuse ja selle avaldumise sageduse saab selgitada välja kaasamise käigus.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Rahapesu Andmebüroo infotehnoloogiliste arenduste

kulutused ei pruugi olla proportsionaalsed krüptoraha kasutamise võimaldamisest saadava

kasuga.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

31

Muudatuste tulemusena hasartmängukorraldajate halduskoormus jääb muudatuste

koondmõjus eeldatavalt samaks. Halduskoormus võib tõusta mängija kaitseks täiendavate

reeglite kehtestamisel, samas väheneb nende halduskoormus korraldusloa taotlemisel ja

mängureeglite muutmisel. Hasartmängu mängijate halduskoormust muudatused ei mõjuta.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud

Hasartmängu korraldusloa peatamise võimaldamine hasartmängukorraldajast mittesõltuval

põhjusel toob kaasa hasartmängumaksust saadava maksutulu vähenemise. Samas

karistusmäärade tõstmine toob eeldatavalt kaasa riigi tulude suurenemise. Totos ja

kaughasartmängus täiendava õnnemängu korraldamise võimaldamisel töötatakse välja

täiendavad maksustamise reeglid, mis omakorda tõenäoliselt suurendavad riigi maksutulusid.

14. Edasine mõjude analüüs

VTK-s on esitatud muudatuste loetelu avalikuks konsulteerimiseks, et koguda väliseid

eksperthinnangud sobivate meetmete kohta. Seaduseelnõusse jõudvad muudatused ei pruugi

kattuda käesolevas VTK-s olevate muudatustega tulenevalt käesolevale VTK-le antud

tagasisidest ja muudest allikatest saadud täiendavale informatsioonile. Kui on piiritletud

sobilikud meetmed, siis neid ja nende koosmõju on vaja täiendavalt hinnata, et kontrollida,

kas muudatuste abil on võimalik lahendada tekkinud probleeme ning saavutada püstitatud

eesmärke. VTK staadiumis, mil pole veel teada, missugused meetmed on kõige sobilikumad

ja kõigile osapooltele kõige vastuvõetavamad, on liiga vara hinnata iga meetme täpset mõju.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus

Valitav lahendus otsustatakse koostöös kaasatavate huvigruppidega. Konkreetne valitav lahendus esitatakse eelnõuga.

15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris

X

15.3 Selgitus Muudatused ei ole nii ulatuslikud, et tooksid kaasa uue tervikseaduse väljatöötamise vajaduse.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

HasMS, HasMMS ja rahandusministri 6.03.2009 määrus nr 17 „Hasartmängukorraldaja raamatupidamise aastaaruande lisa „Panused ja väljamakstud võidud” vormi ja selle täitmise juhendi kehtestamine“.

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit, AS Eesti Loto, Eesti Ringhäälingute Liit, Rahapesu Andmebüroo. Märts-aprill 2025 – tagasiside analüüs ja kohtumised huvitatud osapooltega Aprill-mai 2025 – täiendava mõjuanalüüsi koostamine ja eelnõu menetluse kavandamine Aprill- juuni 2025 – eelnõu koostamine.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Põhjalikum mõjuanalüüs koostatakse enne seaduseelnõu koostamist ja see esitatakse seaduseelnõu seletuskirjas.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Eelnõu kontseptsiooni ei koostata.

32

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg

2025 august-september

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2026 I poolaasta

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Rainer Osanik, rahandusteabe poliitika osakonnajuhataja, e- post [email protected], tel 5398 2054; Kersti Rahlin,rahandusteabe poliitika osakonna jurist, e-post [email protected]; tel 5885 1391.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Sotsiaalministeerium

Hasartmänguseaduse muutmise

seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väljatöötamiskavatsuse

hasartmänguseaduse muutmiseks.

Ootame väljatöötamiskavatsuses välja pakutud mõtete kohta märkusi, kommentaare ja

ettepanekuid hiljemalt 28.02.2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: Hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus 32-l lehel

Lisaadressaadid;

Eesti Ringhäälingute Liit

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus

Riigikantselei

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit

AS Eesti Loto

Rahapesu Andmebüroo

Maksu- ja Tolliamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riigikogu Kantselei

Kersti Rahlin 5885 1391

[email protected]

Meie 27.01.2025 nr 1.1-26/453-1