Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 17.12.2024 nr JUM/24-1327/-1K

Meie: 27.01.2025 nr 1-7/289-3

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus

Justiits- ja Digiministeerium esitas kooskõlastamiseks karistusseadustiku muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Siseministeerium toetab algatatud samme selle

suunas, et oleks võimalik paremini ennetada seksuaalvägivalda ja vähendada ohvrite arvu.

Tutvunud VTK-ga leiame, et valitava mudeli osas puudub määrav tähtsus, kuna kumbki neist

ei sea ohtu süütuse presumptsiooni, ei lihtsusta „sõna sõna vastu“ olukordade lahendamist ega

pane kahtlustatavale kohustust oma tegusid tõendada. Mõlemal juhul jääb tõendite kogumise

kohustus politseile, kes peab menetluse raames läbi viima kannatanu ja kahtlustatava

ülekuulamised, määrama ekspertiise ning koguma muid asjakohaseid tõendeid.

Siseministeerium kooskõlastab VTK järgmiste märkuste ja ettepanekutega arvestamise korral.

1. VTK-s kasutatakse läbivalt erinevaid mõisteid. Palume täpsustada, milles seisneb

erinevus kuritegude uurimise ja menetlemise vahel. Kriminaalmenetluse seadustik

(edaspidi KrMS) kasutab mõistet kohtueelne menetlemine ning uurimisasutuse ametnik,

tulenevalt KrMS-i § 16 lõikest 1 on menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus.

Eelnõu väljatöötamisel tuleb mõistekasutusele kindlasti rohkem tähelepanu pöörata.

Mõned näited:

(lk 15) Nõusolekuseaduse vastuvõtmine, mudelist sõltumata, avaldab otsest mõju

õiguskaitseasutuste töötajatele – politseiuurijatele, menetlejatele, prokuröridele,

kohtunikele.

Nõusolekuseaduse ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid

paralleele lähisuhtevägivallaga seotud hoiakute muutumisega, mille puhul

süstemaatiline teadlikkuse tõstmine on hõlbustanud selle uurimist ja menetlemist.

(lk 18) Nõusolekuseaduse mudelite üle arutledes leidsid kaasamiskohtumistel osalenud

eksperdid, et sõltumata mudelivalikust, jääb kuritegude uurijate ja menetlejate töö

samaks – nende ülesandeks on jätkuvalt välja selgitada, mis toimus.

2. VTK lk 9 selgitab, kuidas nõusolekupõhine käsitlus seksuaalse tegevuse kontekstis on

mõtteliselt jagatav kaheks – nn EI-mudel ning JAH-mudel. Viimase puhul võib muuta

selliste juhtumite uurimise keeruliseks asjaolu, et seda on võimalik mitmeti tõlgendada.

Näiteks: „Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt, kehakeeles või muul viisil“. Jääb

ebaselgeks, millised need muud viisid oleksid. Lisaks on kirjeldatud selles mudelis:

„Seega, kuni üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja

selgitada, kas nõusolek on või mitte“. Palume selgitada, kuidas peaks toimuma selle

välja selgitamine?

2 (3)

3. VTK lk 9 viitab Rootsis läbiviidud toonilise liikumatuse uuringule. Siseministeerium

palub täpsustada, kas Eestis on ka sellel teemal andmeid kogutud või analüüse läbi

viidud.

4. VTK lk 12 annab ülevaate registreeritud seksuaalkuritegude arvu kohta Eestis. Sellest

selgub, et suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest moodustavad laste vastu toime

pandud seksuaalkuriteod (87%). Siseministeerium palub täpsustada, kas ja kuidas on

hinnatud nõusolekuseaduse mõju lastele.

5. VTK lk 14 viitab Sotsiaalkindlustusameti poolt läbiviidud 2021. aasta uuringule, millest

selgus, et seksuaalvägivalda oli viimase 12 kuu jooksul kogenud ligi 4% inimestest, sh

umbes 2% on kogenud seksuaalvägivalda korduvalt. Siseministeerium palub

täpsustada, kas JAH-mudeli kasutamine aitaks kaasa korduvuste vähenemisele. Sama

uuring toob välja, et nii mehed kui ka naised olid kõige sagedamini viimase

seksuaalvägivalla teona kogenud praeguse partneri poolt toimepandud

seksuaalvägivalda, kusjuures neljandik vastanutest märkis toimepanijaks praeguse

partneri. Saame aru probleemi olemasolust, sest partnersuhetes võidakse ära kasutada

partnerite usaldussuhet, kuid ebaselgeks jääb, kuidas toimuks JAH-mudeli rakendamine

praktikas püsisuhetes.

6. VTK lk 18 rõhutab, et karistusseadustiku (edaspidi KarS) muudatusi sõnastades tuleb

mudelivaliku põhjal otsustada, kas eelistada nõusolekupõhisuse lakoonilist ja üldist või

pikemat ja detailsemat käsitlust. Siseministeerium pooldab põhjalikumat lähenemist,

sealhulgas nõusoleku väljaselgitamise protsessi täpsemat reguleerimist. On oluline, et

eelnõu ettevalmistamisel lähtutakse põhimõttest, et plaanitavad kuriteokoosseisud

oleksid praktikas tõendatavad. Kui seadusandlik raamistik on liiga üldsõnaline või

raskesti rakendatav, võib see takistada õiguskaitseorganite tööd ja raskendada

õigusemõistmist. Seetõttu tuleb kuriteokoosseisude kujundamisel arvestada varasemate

juhtumite kogemusi ja kehtiva seaduse kitsaskohi, et tagada õigusselgus ja menetluste

tõhusus.

7. VTK lk 19 käsitleb mõjude analüüsi kultuurile ja keskkonnale. Siseministeeriumi

hinnangul puudutavad paljud seal kajastatud teemad pigem sotsiaalse mõju analüüsi

osa. Sotsiaalse mõju analüüs VTK leheküljel 24 pole aga piisavalt põhjalik. Arvestades,

et kavandatavatel muudatustel võib olla oluline mõju just sotsiaalsele keskkonnale, on

vajalik seda valdkonda põhjalikumalt käsitleda. Täpsem ja laiem analüüs aitaks

paremini mõista seaduse võimalikke tagajärgi ning toetaks teadlikumaid otsuseid

seadusloomeprotsessis.

8. VTK lk 22 viitab uuringule, mis toob välja, et menetlejate jaoks on vägistamise

tõendamine olukorras, kus miski ei viita füüsilise vägivalla kasutamisele, KarS-i

praeguses sõnastuses keeruline. Jääb selgusetuks, mis need kitsaskohad menetlejatele

vägistamise tõendite leidmisel on. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) jaoks

oluline, et sõnastatavaid kuriteokoosseise oleks praktikas võimalik tõendada, mistõttu

nende väljatöötamisel tuleks võimalikult palju arvestada reaalses elus ette tulnud

olukordi ja kehtiva seaduse kitsaskohti.

9. VTK lk 25 toob välja, et nõusolekuseadusega võib kaasneda suurem pöördujate hulk nii

uurimisasutuste kui ka abistavate organisatsioonide poole ning tuleb arvestada

vajadusega spetsialiste nendes valdkondades juurde värvata. See tähendab nii kasvavaid

personalikulusid kui suuremat tööhõivet kõnealustes valdkondades. Lisaks tähendab see

juhiste ning ohuhinnangute täiendamist ning uuendamist. Siseministeerium nõustub

selle väitega ning soovime, et eelnõu ettevalmistamisel tehakse kuluanalüüsid

asutustele, keda nimetatud eelnõu mõjutama hakkab, sh PPA ning Häirekeskus.

Nõusolekuseadusel on mõju kindlasti ka teistele organisatsioonidele ja spetsialistidele.

Tegemist on mõtteviisi muutusega, mis peab alguse saama juba koolist.

Haridussüsteemil on oluline roll teadlikkuse tõstmisel, hoiakute kujundamisel ja

võimalike riskikäitumiste ennetamisel.

3 (3)

Lisaks prognoosivad spetsialistid, et seadusemuudatusega suureneb vajadus ohvri

vajadusi arvestava jätkutoe järele. Seksuaalvägivalla ohvritele peab olema tagatud

juurdepääs mitmekülgsele ja pikaajalisele abile. See hõlmab juriidilist tuge menetluste

ajal ja kohtusse pöördumisel, kuid ka ohvri vaimse ja füüsilise tervise jälgimist pärast

esmast kriisiabi. Seksuaalvägivalla ohvrid on kõrgendatud suitsiidiriskiga, mistõttu

peab toetussüsteem tagama järjepideva psühholoogilise ja psühhosotsiaalse abi,

sealhulgas nõustamise ja vajadusel teraapia. Sageli ilmneb psühholoogilise toe vajadus

alles mitu kuud pärast traumaatilist sündmust, mistõttu peab toetusmehhanism olema

pikaajaline ja paindlik. Samuti tuleb arvesse võtta inimesi, kelle seksuaalvägivalla

kogemus pärineb minevikust, kuid kes vajavad abi traumast taastumiseks. Nende puhul

võib vajalik tugi hõlmata nii juriidilist kui ka psühholoogilist nõustamist, et aidata neil

toime tulla pikaajaliste tagajärgedega ja saada vajalikku õiguskaitset.

Kokkuvõtvalt tähendab kavandatav seadusemuudatus mitmete asutuste ja

organisatsioonide töökoormuse kasvu, kuid samas ka suuremat hulka ohvreid, kes

saavad vajalikku abi ja tuge. Selleks, et muudatus täidaks oma eesmärgi, peab olema

tagatud piisav ressursside jaotamine, selged tööjaotused ning toimiv

ohvriabimehhanism, mis suudab pakkuda pikaajalist ja vajaduspõhist tuge.

10. VTK lk 26 sisaldab endas mõjude analüüsi siseturvalisusele. Palume seda osa täiendada

lisades analüüsi ja hinnangu, kas ja kuidas plaanitavad seadusemuudatused mõjutavad

kuritegude toimepanemist ja nendele reageerimist.

11. VTK lk 27 toob esile, et erinevalt ülejäänud Eestist on PPA Põhja prefektuuris

seksuaalvägivallale spetsialiseerunud üksus, mis toetab ohvri jaoks inimlikuma ja

tulemuslikuma menetluse läbiviimist. Ekspertide sõnul on see väga oluline abi ka

patrullile, kes reeglina puutub politsei poolelt ohvriga esimesena kokku, ent kel samas

üldjuhul puudub vastav eriväljaõpe. Olulise takistusena toodi keskse uurimisrühma

loomisel välja näiteks Eesti suurus, sest vägistamisjuhtumite menetlemine on väga

aegkriitiline.

Siinkohal juhime tähelepanu terminikasutusele. Mõistet „uurimisrühm“ kasutatakse

KrMS-i rahvusvahelise koostöö sätetes (§ 471. Riikidevaheline uurimisrühm). Ehkki

sama mõiste saaks kasutada siseriiklikuks kontekstis, viitab see üldiselt ajutiselt

moodustatud, kindla perioodi ja konkreetse ülesandega üksusele. Seetõttu oleks täpsem

rääkida riiklikust kesküksusest, mis tegutseks alaliselt. Lisaks on oluline täpsustada, et

Põhja prefektuuris tegutseb küll ainus spetsialiseerunud üksus, kuid see tuleneb pigem

elanikkonna suurusest ja registreeritud süütegude arvust. Samas töötavad ka teistes

prefektuurides ametnikud, kes on saanud eriväljaõppe ja on pädevad selliste juhtumitega

tegelema.

Siseministeerium tänab võimaluse eest VTK kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Barbara Haage 6125131

[email protected]