Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027 versiooni 4.0 kinnitamine

LISA 1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021–2027 versioon 4.0“ kinnitamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 46 lõike 2 alusel:

1. Kinnitada siseministri esitatud „piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–

2027 versioon 4.0“.

2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile

heakskiitmiseks.

3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma

veebisaidil.

Kristen Michal

peaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Lisa 2

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021–2027 versioon 4.0“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) kinnitas Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu1 (edaspidi BMVI) rakenduskava 21. aprillil 2022. a

protokolliga nr 27 ning Euroopa Komisjon (edaspidi EK) 5. septembril 2022. a. otsusega

nr C(2022)6298. Rakenduskava on kaks korda muudetud seoses sellega, et EK on eraldanud

Eestile BMVI kaudu täiendavat sihtotstarbelist raha erimeetmete elluviimiseks. Praegu kehtib

rakenduskava versioon 3.0, mille EK kinnitas 27.11.2024.

2024. a detsembris tegi EK täiendavad rahastusotsused (Ares(2024)8848412 – 11/12/2024 ja

Ares(2024)9104250 – 18/12/2024) kahe erimeetme projekti rahastamiseks. Raha

kasutuselevõtuks peab SiM esitama EK-le rakenduskava uue versiooni (4.0). Kuna muutub

rakenduskava maht ja näitajad, peab perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõigete 2 ja 3 kohaselt selle eelnevalt

heaks kiitma VV.

SiM esitab VV-le kinnitamiseks BMVI rakenduskava muudatused.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson

([email protected]).

II. Rakenduskava muudatuste sisu

Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada BMVI rakenduskava 2021–2027

muudatused.

Planeeritud muudatused puudutavad BMVI rakenduskava esimest erieesmärki – Toetada

Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud

piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning

piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada

ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt

rändevooge.

EK eraldab sihtotstarbelist lisa raha summas 22 776 411,60 eurot. Projekti

„Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril“ (18 299 916,90 eurot) raames arendatakse ja

ehitatakse fiiberoptiline sidevõrk, et tagada töökindlus ja katkematud andmevood välispiiril

asuvate piirivalvepunktide ja andmekeskuste vahel ning luuakse mehitamata sõidukite

tuvastamise süsteem, et tagada olukorrateadlikkus piiriülesest liikumisest, sealhulgas madalalt

lendavate mehitamata sõidukite ebaseaduslikust piiriülesest kasutamisest. Projekti

„Mitmekihilise droonituvastus- ja -tõrjepositsiooni piloteerimine“ (4 476 494,70 eurot) raames

1 Ingl Instrument for Financial Support for Border Management and Visa Policy.

2

katsetatakse ELi välispiiril uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Luuakse positsioon, mis on

võimeline tuvastama ja maha võtma lendavaid objekte Venemaa piiri lähedal.

Erimeetme lisandumisega muutuvad osaliselt rakenduskava tegevuste väljund- ja

tulemusnäitajate sihtväärtused (tabelid 1 ja 2) ning summade jaotus sekkumise liikide (tabel 3)

kaupa. Erimeetmete elluviimiseks sõlmitakse toetusleping Politsei- ja Piirivalveametiga.

Muudatused tabelites on märgitud paksus kirjas.

Tabel 1. Erieesmärgi 1 väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk

(2024)

Sihtväärtus (2029)

O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud

seadmete arv

Absoluutarv 1216 4020 4143

O.1.1.1 millest omakorda ostetud

automaatse piirikontrolli

süsteemide/iseteenindussüste

emide/e-väravate arv

Absoluutarv 18 18

O.1.2 Hooldatud/parandatud

taristuosade arv

Absoluutarv 1 7

O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu

piirkonnad

Absoluutarv 0 0

O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud

piiripunktirajatiste arv

Absoluutarv 1 1

O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

O.1.5.1 millest omakorda ostetud

mehitamata õhusõidukite arv

Absoluutarv 0 26

O.1.6 Ostetud

meretranspordivahendite arv

Absoluutarv 0 0

O.1.7 Ostetud

maismaatranspordivahendite

arv

Absoluutarv 0 33

O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 596 602

O.1.8.1 millest omakorda

koolitustegevuses osalejate

arv

Absoluutarv 347 594 600

O.1.9 Kolmandatesse riikidesse

lähetatud

sisserändeküsimustega

tegelevate kontaktametnike

arv

Absoluutarv 0 0

3

O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajak

ohastatud IT-funktsioonide

arv

Absoluutarv 4 8 10

O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajak

ohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 4 4

O.1.11.1 millest omakorda välja

töötatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 1 1

O.1.12 Kolmandate riikidega

läbiviidavate

koostööprojektide arv

Absoluutarv 0 0

O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist

kaitset taotlenud isikute arv

Absoluutarv 96 256

Tabel 2. Erieesmärgi 1 tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Märkused

R.1.14 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ameti

tehniliste seadmete

reservis registreeritud

seadmete arv

43 Absoluutarv 4 mobiiilset seirelahendust,

26 mehitamata õhusõidukit,

33 maismaasõidukit

R.1.15 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ameti

käsutusse antud

seadmete arv

43 Absoluutarv 4 mobiiilset seirelahendust,

26 mehitamata õhusõidukit,

33 maismaasõidukit

R.1.16 Riiklike ametiasutuste

poolt EUROSURi

riikliku

koordinatsioonikeskuseg

a algatatud/tõhustatud

koostöövormide arv

0 Absoluutarv Ei plaani projekte

R.1.17 Automaatse

piirikontrolli süsteemide

ja e-väravate kaudu

toimunud piiriületuste

arv

2 200 000 Absoluutarv PPA prognoosi kohaselt

toimub 40% piiriületustest

e-väravate kaudu

R.1.18 Piirihalduse valdkonnas

läbi viidud Schengeni

hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud nende

soovituste arv, mida on

arvesse võetud

100% Osakaal Hindamiste

tulevikusoovituste

täitmiseks kasutatakse

enamjaolt riigieelarvet

*Mõlemad erimeetmed

panustavad kahe

Schengeni hindamise

soovituse rakendamisse,

kuid sihttase jääb samaks.

4

R.1.19 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et nad

kasutavad koolituse

käigus omandatud

oskusi ja pädevust

482 486

Absoluutarv Prognoos tehtud varasemate

projektide tagasiside alusel

R.1.20 Piirivalveasutuste poolt

sisenemiskeelu saanud

isikute arv

12 800 Absoluutarv Üldine näitaja, mis ei ole

otseselt seotud BMVI

projektidega. Prognoos

tehtud 2018.–2019. aasta

statistika alusel

Tabel 3. Erieesmärgile 1 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,97

SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 114 330,78

SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 16 465 963,22

SO1 Piirivalve – automaatsed

piirivalvesüsteemid 22 776 411,60

*lisandub erimeemtete summa

SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 853 142,23

SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 0

SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000

SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki

sisenemise ja riigist lahkumise süsteem

(EES)

020 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa

reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) –

muu

021 1 540 880,19

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi

reisiinfo ja -lubade süsteem ETIAS –

määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2

022 1 161 885,65

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid –

Schengeni infosüsteem (SIS)

024 2 313 596,53

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid –

koostalitlusvõime

025 3 997 129,25

SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 107 260,70

SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT-

süsteemid piirihalduseks

027 1 858 683,75

5

Teise erieesmärgi – Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade

väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja

julgeolekuriske – all muudatusi ei tehta.

Tehniline abi BMVI tulemuslikuks haldamiseks

EK eraldab tehnilist abi ühtse määra alusel, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

14. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060, artikli 36 lõike 5 punkti b) alapunktile vi, 6%

Euroopa Komisjoni heaks kiidetud maksetaotluses sisalduvatest rahastamiskõlblikest kuludest.

See tähendab, et igale kinnitatud maksetaotlusele lisab EK 6%. Näiteks, kui Eesti esitab taotluse

1 miljoni euro hüvitamiseks ja tehtud kulud vastavad kõikidele tingimustele, hüvitab EK 1

miljoni ja lisab juurde 60 000 eurot. Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia BMVI

rakenduskava 2021–2027 tulemuslikult ellu ja selle kasutamist korraldab Siseministeerium

siseministri 12. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/72 „Perioodi 2021–2027 Siseturvalisuspoliitika

fondide tehnilise abi kasutamise tingimused“ kohaselt.

Uue erimeetme lisandumisega, suureneb tehnilise abi eelarve 1 366 584,69 euro võrra. Lisa

raha jagame erinevate tegevuste vahel. Enim planeerime raha suutlikkuse suurendamiseks,

kuna selle sekkumisliigi alt on võimalik korraldusasutusel läbi viia tegevusi ka toetuse saajatele,

nt koolitused ja IT-süsteemi arendused.

Tabel 7. Tehnilise abi jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 44 730,98 250 000

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 035 259,71 2 500 000

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 187 851,17 250 000

Suutlikkuse suurendamine 004 89 461,97 723 888,52

III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos

välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu

võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.

ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest

„Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79

lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide

ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3.

ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa

V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning

vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse

poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt.

6

BMVI vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi

õigusaktides:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2509, 23. september 2024, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)2;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid3;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega

luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. 4.

BMVI rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas.

IV. Rakenduskava muudatuste mõju

Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve vähe võimalikke

rahastusallikaid. Piirihalduse ja julgeoleku eest vastutavad esmajärjekorras küll liikmesriigid,

kuid üksinda tegutsedes ei suuda nad rahvusvahelisi ohte tõhusalt tõrjuda. Seega on

valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis.

BMVI rakenduskava muutmisega luuakse täiendav võimalus viia ellu BMVI määruses

kirjeldatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestrateegias

kindlakstehtud vajadustega.

Rakenduskava muudatuste kinnitamisega lisandub riigile 10% kaasrahastamise kohustus.

EK-lt erimeetmeteks raha taotlemisel on elluviijad kinnitanud, et projektide läbiviimisel

lähtutakse keskkonnahoidlikest põhimõtetest, arvestatakse põhiõigustega, seal hulgas

välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse,

soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate

isikute erivajadusega. Toetuse saaja tagab, et hangitavatest seadmetest ning riist- ja tarkvara

tehnilistest omadustest ja seadistustest, aga ka nende tootjast või tugiteenuse pakkujast ei

rakendu ohtu Eesti ja ELi julgeolekule.

Mõjuhindamise kokkuvõttena võib öelda, et rakenduskava muudatustel on oluline mõju

eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisusele. Tekib võimalus kasutada ELi toetust

meetmeteks, mis aitavad tagada ELi välispiiril katkematu olukorrapildi ning tuvastada ja

vajadusel tõrjuda lubadeta droone.

V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine

Rakenduskava muutmisega kaasneb erimeetmele kaasrahastamise kohustus, täiendavalt

on juurde vaja 2 530 712,40 eurot. Selle katmiseks kasutatakse VV reservi sihtotstarbeliselt

eraldatud erimeetmete ja erakorralise abi riiklikku kaasfinantseeringut, mille tarbeks on

2 ELT L, 2024/2509, 26.9.2024. 3 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

7

Rahandusministeerium planeerinud 1,5 miljonit eurot aastas. Projektid peavad olema lõpetatud

hiljemalt 2028. a II kvartalis, kuid investeeringud tehakse hiljemalt 2027. a lõpuks.

Tehniline abi on 100% EL toetus ja kaasfinantseeringut lisama ei pea.

Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust BMVI rakenduskava maht

79 802 083,91 eurot, sh ELi toetus 65 788 697,39 eurot ja riiklik kaasfinantseering

14 013 386,52 eurot.

BMVI eraldis koos riikliku kaasfinantseeringuga jaguneb erieesmärkide vahel järgmiselt:

a) integreeritud piirihaldus – 74 078 195,39, sh ELi toetus 60 564 808,87 eurot (enne

48 771 071,40 eurot, sh ELi toetus 37 788 397,27 eurot);

b) ühine viisapoliitika – 2 miljonit eurot, sh ELi toetus 1 500 000 eurot (summa ei muutunud);

c) tehniline abi (100% ELi toetus).– 3 723 888,52 eurot (enne 2 357 303,83 eurot).

VI. Eelnõu kooskõlastamine

Kuivõrd rakenduskava muudatused ei pane kohustusi teistele ministeeriumidele ega

Riigikantseleile ning ei puuduta nende valitsemisala ülesandeid, kooskõlastatatakse eelnõu

Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu vaid

Rahandusministeeriumiga.

1

Lisa 3

CCI number

2021EE65BVPR001

Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava

Versioon 4.0

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number

Komisjoni otsuse kuupäev

Liikmesriigi muutmisotsuse number -

Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise

kuupäev

-

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige 5)

ei

1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused

Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi

katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele.

Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega

saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist

programmitöö perioodil.

Võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) eelarveperioodi 2014–2020 kavandamise ajaga on

riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende

rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi

protsessi. Eelarve koostatakse allikaneutraalselt ja oluliste strateegiliste eesmärkide

kindlakstegemisel ei määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise

käigus. Selline põhimõtteline muudatus on mõjutanud ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

(edaspidi BMVI) rakenduskava koostamist ja struktuuri.

Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia „Eesti 2035“.

Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti

2

ühiskond hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus tugev, uuenduslik ja

vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele.

Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava

(edaspidi STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega.

Vastutus piirihalduse ja rändega seotud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme

ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAKis 2020–2030 arvestatakse valdkondliku ELi poliitika

ja eesmärkidega ning seda täiendavad näiteks „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ja „Eesti

digiühiskond 2030“.

Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja

integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontroll,

piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega,

kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö.

Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja

julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni

viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja

mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende

isikuandmetega.

Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaristu

rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi

suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi EES),

Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS), Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS) ja

viisainfosüsteem (edaspidi VIS)) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride

valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine.

Meetmed, mida nende katsumustega toimetulekuks võetakse, hõlmavad info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja kestlikkust, nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi

lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel

(edaspidi CIRAM)), koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete

parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased

üksused piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega.

Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja katsumusi

rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufondi

välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu.

Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisalas on nähtud ette

meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu

tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavaga püütakse

esitatud valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et

reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Võimalikud

tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d

märgitud tabelites 3 ja 6 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv

abikõlblikkus. Täpsed tegevused ja nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside

kohaselt, arvestades koostoimet muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

(edaspidi AMIF), Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF), ühtekuuluvuspoliitikafondid ning

3

tollikontrolliseadmete rahastu). Ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude

asjaomaste sidusrühmade teabevahetusega välditakse tegevuste topeltrahastamist.

Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt samaks, keskendutakse ka

BMVI rakenduskavas sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020

ISFBst. BMVI rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et

vähendada halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI

rakenduskavas nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja

piirikontrolli võime suurendamist. Meetmed aitavad täita määruses (EL) 2019/1896 (edaspidi ka

Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada

kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt.

Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või

laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata

konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline

kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid, näiteks näotuvastussüsteeme. Samuti on oluline

jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamist. Tähtis on arendada

VISi.

Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatakse

sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvaliselt,

olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatakse

olulise keskkonnamõjuga projektid.

BMVI määruses on nähtud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust.

Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide

võimalike toetusesaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA))

esitatud vajadustega.

ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis

• Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (edaspidi IBM)

IBM on osa STAKi programmist „Kindel sisejulgeolek“ ja on töötatud välja selleks, et täita

Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne

tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n-ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse

ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuvalve strateegiaga.

Riiklik suutlikkuse arendamise kava tugineb IBMi prioriteetidele asjakohastele piirihalduse

valdkonna strateegiatele ja programmidele Euroopa piiri- ja rannikuvalve suutlikkuse arendamise

planeerimise raames kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega.

Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA.

Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi,

Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet.

IBMis arvestatakse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia

eesmärkidega:

1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel;

2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid;

3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus.

4

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine

PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning

tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti (edaspidi Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi

koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonides,

piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüsi,

ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusürituste

tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate

lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100%

Frontexi II ja III kategooria alalise korpuse mehitamise kvoodist. Korrapärane teabevahetus

ametitega on kooskõlas Frontexi riskianalüüsi võrgustiku, EUROSURi ja haavatavuse hindamise

kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis

põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja

rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamist

piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahendite

hankimist.

• EUROSUR

Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb

EUROSURi riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisala

on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi

rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige

järgmiste punktidega:

o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning

teisese rände olemasoleva teabe esitamise kohta;

o liikmesriikide koordinatsioonikeskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et

hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala;

o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja

võimaldada masinatevahelist suhtlust;

o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine;

o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine.

Eesti on pühendunud e-piiride paketi, näiteks EESi, ETIASe, SISi ja VISi õigeaegsele

rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Loodud on liidesed riikliku piirikontrolli infosüsteemi ja

migratsioonijärelevalve infosüsteemi ning EESi vahel. Töös on keskse juurdepääsupunkti loomine

ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks. Vaja on koordineerida

riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi tegevusi ning eraldada süsteemide

arendamiseks piisavalt raha ja inimesi. Tähelepanu tuleb pöörata ka hankemenetluste ja muude

administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi suuremahuliste IT-süsteemide

rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning koolitama süsteemide

kasutajaid.

• Schengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine

Eesti on läbinud Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise seni edukalt. 2018. aastal ei

tuvastatud piirihalduses olulisi puudusi.

5

2019. aastal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama.

Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud.

Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. BMVI rakenduskavas

arvestatakse võimaluse korral haavatavuse hindamise/kava tulevastes soovitustes tuvastatud

puuduste kõrvaldamiseks vajalike tegevustega. Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse

õigusraamistiku arengut.

Eesti viisapoliitika Schengeni hindamine toimus 2018. aasta oktoobris. Kokku esitati Eestile

56 soovitust, millest kaks on veel täitmata. Üks soovitus on seotud uue viisaregistri

kasutuselevõtuga ja see tuleks lõpule viia 2024. aastal, rahastamine on ette nähtud BMVIs. Teine

soovitus viia viisaregister vastavusse andmekaitsenõuetega viiakse lõpule 2022. aastal. Schengeni

soovituste rakendamiseks kasutati riigieelarvet.

Eesti soovib kasutada ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõsta 5% AMIFi

eraldisest BMVIsse. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavas võetakse arvesse kõiki võimalike

toetusesaajate asjakohaseid vajadusi, mis on selgitatud välja riiklike strateegiate koostamise käigus.

Kolmandate riikide kodanikele mõeldud kohanemismeetmeid täiendab ja suures osas rahastab

Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+). Lisaks on võimalik erakorraliste sündmuste korral

taotleda vahendeid AMIFi temaatilisest rahastust. Kuna AMIFi tegevused algavad 2022. aasta

teises pooles, võib tekkida olukord, et Eesti ei jõua aastaks 2024 kasutada 10% esialgsest AMIFi

eraldisest, mistõttu kaoks õigus AMIFi määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud lisaeraldisele.

Üks suurimaid katsumusi ja seega ka valitsuse prioriteet Eestis on ehitada välja ELi välispiir: Eesti-

Vene maismaapiir. Eesti on piiritara püstitamiseks investeerinud juba märkimisväärsel hulgal riigi

raha ja teeb seda ka edaspidi. Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiirile

tipptasemel valvetehnika. Peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud selleks otstarbeks kasutada.

Kuna seiresüsteemide maksumus on väga suur, otsitakse peale BMVI teisi katteallikaid. Ühe

allikana kasutatakse AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot.

2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi)

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4

2.1. Erieesmärgi nimetus

Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa

integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust,

ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt

rändevooge

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

6

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö

naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal.

Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja

julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et

naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need

suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või

ebatavaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihalduse

süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke

riske.

Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse

välja CIRAMi abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et

kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi. Olukorrapildi

saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat

koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, Europol, Frontex, ELi varjupaigaamet

ja eu-LISA, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega.

ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod,

eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks

vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC-

väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontrolli

tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015–

2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks.

BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse II lisas

nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna

katsumustega.

• Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a

Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, 338,6 km. Välispiiri kontrollivad

piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja

vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks,

piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise

valvega. Erimeetmest BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 soetatakse mobiilsed seirelahendused.

Piirikontrollilahendused, mis tuginevad biomeetrilistele andmetele ning mis võetakse kasutusele

lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide

kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös partneritega tagama süsteemide toimimise ja

küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued

ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetodite

ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõidukeid

ja GPS-majakaid. Tehnoloogia arendamine ning uute meetodite väljatöötamine ja rakendmine on

seotud IT-, radari- ja raadiosidesüsteemide üldise arenguga.

PPA on alustanud maismaavälipiiri taristu loomist, paigaldatud on piiripostid. Idapiiri ehitamise

projekti rahastatakse peamiselt riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine peaaegu täielikult

tehnilise valvega on prioriteet. Lisaks luuakse piiriintsidentide haldamist toetav IT-süsteem.

7

ISFBst rahastatavas katseprojektis selgitatakse välja sobivaim tehnoloogia, mille tulemusi

arvestatakse BMVIst rahastatava seiresüsteemi hankimisel ja vajaliku taristu loomisel, näiteks

mastid ja voolukaablid.

Eesti välispiiril on 44 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 30 merepiiril ja seitse

õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (edaspidi ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017.

aastal 66% ja 2020. aastal 80% reisijatest, merepiiri 2017. aastal 25% ja 2020. aastal 6%.

Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017) ja 13% (2020). Statistikaanalüüs näitab, et peamine

liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti

maismaavälispiiri 7,4 miljonit ja 2020. aastal 1,3 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017) ja 63%

(2020) ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate

sujuva piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse

õigusraamistiku tõenäolist arengut.

Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on

ebaseadusliku sisserände oht mõõdukas maismaa- ja õhuvälispiiridel ning väike merepiiril.

2019. aastal oli 228, 2020. aastal 166 ja 2021. aastal 303 ebaseaduslikku piiriületust. Olukord

võib kiiresti muutuda, nagu näitas ilmekalt 2021. aastal ELi ja Valgevene piiril toimunu ning

2022. aasta veebruaris Ukrainas alanud sõda. Kuni COVID-19 pandeemiani oli reisijatevoog ja

piiriülene kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike piiriületuste arv 8 277 528,

2020. aastal 1 585 775 ja 2021. aastal 1 099 974. Kasvu prognoositakse taas pärast pandeemia

vaibumist. Reisijatevoo suurenemisega kaasnevad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik

ränne ja muud sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja

kaupade sujuv piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärseid

jõupingutusi. Kuna ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi

(ABC-väravad).

EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktides

tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning tulevikus koostööd ja teabevahetust Läti, Leedu

ja Soome piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja

olukorrateadlikkuse parandamise süsteemi. Riiklikult keskendutakse IT-süsteemide arendamisele

koos asutuste ja ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutuste

vahel. EUROSURi edasiarendus peab olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja muude

EUROSURi käsitlevate õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet.

Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina.

Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, Europoli riiklik

üksus, Interpoli riiklik keskbüroo, Prümi lepingu riiklik kontaktpunkt ja Frontexi riiklik

kontaktpunkt. Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja

rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades tihedat teabevahetust pädevate

riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riikliku

olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele

riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium,

Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja SIRENE büroo. BMVI toel renoveeritakse ja

möbleeritakse osaliselt Kagu-Eesti juhtimiskeskuse ruumid.

8

• Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest

vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas

liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite,

ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel

Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriülese

kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolselt või ELi ametite kaudu. Oluline

on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi

ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Tähtis on ka pidev koostöö piirihalduse eest vastutavate

asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi ja Kaitseliit,

et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumisel

jõude.

PPA osaleb ELi töörühmades ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning

muudes asutustevahelise koostöö vormides: Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö,

Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu.

BMVIst toetatakse Maksu- ja Tolliameti amentike esimese astme tollikontrolli täiendkoolitusi.

• Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja

Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele,

sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime,

ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks

ELi suuremahuliste IT-süsteemide – EESi, ETIASe, SISi ja kootalitlusvõime – rakendamiseks

tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide jätkuarendus tugineb ISFB raames saavutatud

tulemustele. Arvestatakse ELi õigusest tulenevate arendusvajadustega. Viiakse ellu kolm

erimeedet BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007, BMVI/2021/SA/1.5.4/008 ja

BMVI/2024/SA/1.5.1/001.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid

riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise

suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning

muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri-

ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist

Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju

piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja

valmisolekut lähetada lisatöötajaid. Et alalise korpuse loomist paremini koordineerida,

lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse II ja III kategooria alalise korpuse

liikmetele koolituskursusi. Erimeetme BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 abil soetatakse 20

patrullsõidukit.

• Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades

soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse

(EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896

kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid

Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’

nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA

eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamises ja

9

ajakohastamises (ühine tuumõppekava, kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava, Euroopa

ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne).

Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks

kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Koolitustel pööratakse nendele põhimõtetele

endiselt tähelepanu.

Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt,

reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine

eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse

CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi.

Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmääratud

kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise

nõuetele. BMVI vahendeid kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvaldada

kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud puudused, näiteks piirivalvurite koolitamiseks. Erimeetmete

BMVI/2024/SA/1.4.2/002 ja BMVI/2024/SA/1.1.5/001 raames suurendatakse

piirivalvevõimekust avastada ja tõrjuda lubadeta piiriüleseid mehitamata õhusõidukeid ning

tagada 24/7 tõrgeteta andmevoog ja parem olukorrateadlikkus idapiirilt.

Meetmete esialgne loetelu:

• EUROSURi arendamisega seotud meetmed, näiteks investeeringud riiklikusse IKT-

süsteemi, mille kaudu edastatakse piiriolukorra pilti ja vahetatakse teavet; seadmete,

näiteks monitoride hankimine ning väikesemahulised renoveerimistööd juhtimiskeskuses;

• koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed, näiteks

ETIASe, EESi ja SIS-Recasti arendustööd;

• meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke

komponente, näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse;

• piirihalduse koolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise elluviimise

tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine;

• investeeringud Frontexi standarditele vastavasse piirivalvevarustusse, näiteks

patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid –

kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks;

• investeeringud piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmetesse koos tootetoega,

näiteks dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid;

• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui

tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Tulemused. Maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud

piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja

koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärsem

piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil

valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja ELi suuremahulisi IT-süsteeme (EES, ETIAS jne).

Piirivalve on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega, sealhulgas välditakse

eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise

võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute

erivajadusega.

Tegevustoetus

PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) on avaliku

sektori asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijärelevalve

10

valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine

ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja

hooldamist.

Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajaliku

teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegset

tehnoloogiat. Et kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja

migratsioonijärelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvaliselt, on vaja neid ajakohastada ja

hooldada. Eesti kavatseb piirivalve ja migratsioonijärelevalve IKT-süsteemide ja seadmete

hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt.

• Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA)

2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC-väravat.

ABC-väravate hoolduseks ja uuendamiseks on PPA ja teenuseosutaja sõlminud rendilepingu.

Lepingut rahastatakse ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Automaatne iseteeninduskiosk

paigaldatakse ka Saatse piiripunkti. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate

ja iseteeninduskioski käitamiseks.

• ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide

koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine

(PPA ja/või SMIT)

ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riikliku

üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates

1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja

hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine.

• Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulud (PPA)

ISFB abil on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI

toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt

kasutusel ja võivad aeg-ajalt vajada remontimist. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide

remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse

väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti

inventar ja sisustus.

Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole. Schengeni hindamise

ja haavatavuse hindamise võimalike tulevaste soovituste lahendamisse suhtutakse täie tõsidusega.

Rahastamisvahendid: ei kohaldata.

11

2.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 1216 4143

SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli

süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv

Absoluutarv 16 16

SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 7

SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 33

SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 602

SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 600

12

SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud

sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv

Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide

arv

Absoluutarv 4 10

SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 4 4

SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256

Tabel 2. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlus

aasta(d)

Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete

allikas

Märkused

SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti tehniliste

seadmete

reservis

registreeritud

seadmete arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

43 Absoluutarv Projektide

aruanded

4 mobiilset

seirelahendust,

26 mehitamata

õhusõidukit ja 33

maismaasõidukit

SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti käsutusse

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

43 Absoluutarv Projektide

aruanded,

lepingud

4 mobiilset

seirelahendust,

26 mehitamata

13

antud seadmete

arv

õhusõidukit ja 33

maismaasõidukit

SO1 R.1.16 Riiklike

ametiasutuste

poolt

EUROSURi

riikliku

koordinatsiooni

keskusega

algatatud/tõhust

atud

koostöövormide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

0 Absoluutarv Ei kohaldu Ei plaani projekte

SO1 R.1.17 Automaatse

piirikontrolli

süsteemide ja e-

väravate kaudu

toimunud

piiriületuste arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

2 200 000 Absoluutarv ALIS PPA prognoosi

kohaselt toimub

40%

piiriületustest e-

väravate kaudu

SO1 R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi

viidud

Schengeni

hindamiste ja

haavatavuse

hindamiste

tulemusel

esitatud nende

soovituste arv,

mida on arvesse

võetud

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

100% Osakaal Schengeni

hindamiste

ja

haavatavuse

hindamiste

soovitused

Hindamiste

tulevikusoovituste

täitmiseks

kasutatakse

enamjaolt

riigieelarvet

14

SO1 R.1.19 Nende osalejate

arv, kes teatavad

kolm kuud

pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud

oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

486 Absoluutarv Projektide

aruanded,

osalejate

nimekirjad,

tagasisideleh

ed

Prognoos tehtud

varasemate

projektide

tagasiside alusel

SO1 R.1.20 Piirivalveasutust

e poolt

sisenemiskeelu

saanud isikute

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja,

mis ei ole otseselt

seotud BMVI

projektidega.

Prognoos tehtud

2018.–2019. aasta

statistika alusel

2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,97

SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 114 330,78

SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 16 465 963,22

SO1 Piirivalve – merevarustus 004 0

15

SO1 Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid 005 22 776 411,60

SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 853 142,23

SO1 Piirikontrolliga seotud tehnilised ja

operatiivmeetmed Schengeni alal

007 0

SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 0

SO1 Riskianalüüs 009 0

SO1 Andmete ja teabe töötlemine 010 0

SO1 Esmase vastuvõtu piirkonnad 011 0

SO1 Haavatavate isikute tuvastamise ja

edasisuunamisega seotud meetmed

012 0

SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda

taotleda soovivate isikute tuvastamise ja

edasisuunamisega seotud meetmed

013 0

SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000

SO1 Asutusetevaheline koostöö – liikmesriigi

tasand

015 0

SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000

SO1 Asutustevaheline koostöö – kolmandate

riikidega

017 0

SO1 Sisserändeküsimustega tegelevate

kontaktametnike ühine lähetamine

018 0

16

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac

piiride haldamiseks

019 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki

sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES)

020 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa

reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu

021 1 540 880,19

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo

ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse

(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2

022 1 161 885,64

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo

ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse

(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3

023 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni

infosüsteem (SIS)

024 2 313 596,53

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid –

koostalitlusvõime

025 3 997 129,25

SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 107 260,70

SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT-

süsteemid piirihalduseks

027 1 858 683,75

17

2.2. Erieesmärgi nimetus

Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja

hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske

2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium.

ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva

ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt

kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada selliste

isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave.

Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama

andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga.

Et tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata

hoida ära rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatavaid

meetmeid.

• Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine,

käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste

IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja

teabe esitamise parandamiseks

Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb VISi ajakohastada. Eesti

ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja

antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning

arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi.

VISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid.

SMITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi. Uuendatud süsteem

peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi

ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava

viisapoliitika erieesmärgi prioriteet.

Et tagada viisataotlejate usaldusväärne kontrollimine ja tuvastamine, on vaja töödelda VISis

biomeetrilisi andmeid. ISFB vahendeid kasutati konsulaaresinduste töökohtade ajakohastamiseks:

osteti arvuteid ja sõrmejäljeskannereid. Lisaks ostis ja paigaldas Välisministeerium riigieelarve toel

45 Dermalog LF10 skannerit, et koguda biomeetrilisi andmeid (10 sõrmejälge). BMVI toel

uuendatakse sõrmejäjeskannereid ja hangitakse näotuvastusseadmeid.

18

• Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal

viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku

inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2

• Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise

viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine

• Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009

artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse

humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu

Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja

keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud

investeeringud rahastatakse riigieelarvest.

Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 19 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni

viisade menetlemisel viit liikmesriiki (Taani, Leedu, Madalmaad, Soome ja Rootsi) viies riigis.

Praegu tegeleb viisaküsimustega 61 Välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, neli välismaale

lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). 2020. aastal menetleti 25 555

Schengeni viisataotlust, millest 24 970 väljastati Eesti välisesindustes. 2019. aastal olid arvud

vastavalt 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast. Kui keskkond muutub

paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida, on suur võimalus, et arvud kasvavad.

Viisasid menetlevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada, et viisaeeskirja ja VISi

määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt, tuvastada võltsitud dokumente jne. Koolitustel

käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolitusi ja

tööpraktikat on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames.

Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi.

Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetlusele.

2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Eu-LISA ning

rände ja siseasjade peadirektoraat töötasid projekti raames välja ja katsetasid ELi veebipõhise

viisataotlusportaali prototüüpi. Prototüüp võeti kasutusele 2021. aastal. EE liidestatakse ELi

viisataotlusplatvormiga pärast selle valmimist.

• Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine

Oluline on vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, sealhulgas lähetada eksperte ning laiendada

Euroopa võrgustikke, et liidu poliitikat ja eesmärke hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada.

2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania,

Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia,

Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari) 105 riigis (112 asukohta).

Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 16 riigis.

Kehtivate lepingute alusel pakub 170 viisakeskust teenuseid Austraalias, Egiptuses, Gruusias,

Hiinas, Iirimaal, Iisraelis, Indias, Jaapanis, Kanadas, Kasahstanis, Türgis, Ukrainas, USAs,

Valgevenes, Venemaal ja Ühendkuningriigis.

Eesti arvates on BMVI rahastus kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks.

Korraldada võiks õppekäike liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit kolmandas riigis.

Viisaeeskirjaga on nähtud ette kohustus teha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle. Rahastada

võiks viisakeskuste auditeid, mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega. Sellise koostöövormi

praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal). Saksamaa, Madalmaad, Eesti, Läti ja

19

Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid

COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi.

Meetmete esialgne loetelu:

• VISi arendus (prioriteet);

• digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;

• biomeetriliste andmete seadmete hankimine;

• konsulaartöötajate koolitus ja praktika;väliste teenuseosutajate auditid;

• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud

puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Tulemused. Kõik Eesti välisesindused on hästi varustatud, viisaametnikud on koolitatud ja

osutavad kliendisõbralikku teenust kooskõlas viisaeeskirjaga. Viisa taotlemine on tõhus ja

turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku

rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja e-rakendused on ligipääsetavad erivajadustega

inimestele. Veebilehed vastavad WCAG 2.0 nõuetele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad

asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu,

usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja

või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.

_____________________________________________________________________________

Tegevustoetust ja rahastamisvahendeid ei kasutata viisaeesmärgi saavutamiseks.

20

2.2.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3

SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 90

SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70

SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 2

SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 0 1

SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide

arv

Absoluutarv 0 1

SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0

21

Tabel 5. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete

allikas

Märkused

SO2 R.2.8 Väljaspool

Schengeni ala

asuvate

uute/ajakohastat

ud konsulaatide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide

aruanded

Sõrmejäljeskann

erid

SO2 R.2.8.1 millest

omakorda nende

konsulaatide

arv, mida on

ajakohastatud,

et muuta need

viisataotlejate

jaoks

kliendisõbraliku

maks

Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide

aruanded

Sõrmejäljeskann

erid

SO2 R.2.9 Ühise

viisapoliitika

valdkonnas läbi

viidud

Schengeni

hindamiste

raames esitatud

nende soovituste

arv, mida on

arvesse võetud

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide

aruanded

BMVI kõrval

kasutatakse teisi

katteallikaid

22

SO2 R.2.10 Digitaalselt

esitatud

viisataotluste

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv VIS Üldine näitaja,

mis ei ole

seotud BMVIga.

Prognoos tehtud

2018.–2019.

aasta andmete

alusel

SO2 R.2.11 Liikmesriikide

vahel

viisataotluste

menetlemisel

alustatud/tõhust

atud

koostöövormide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide

aruanded

Välisministeeriu

m prognoosib

ühte

koostöövormi

aastas

SO2 R.2.12 Nende osalejate

arv, kes teatavad

kolm kuud

pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud

oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide

aruanded ja

osalejate

tagasiside

Sihtväärtus

seatud

varasemate

projektide

tagasiside alusel

23

2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 562 500

SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende

kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine

002 352 500

SO2 Dokumentide turvalisus / dokumendinõustajad 003 0

SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500

SO2 Konsulaaresinduste võrk 005 0

SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem

(VIS)

006 112 500

SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 375 000

SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 0

SO2 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid

viisataotluste töötlemiseks

009 0

SO2 Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade

väljastamine

011 0

24

2.3. Tehniline abi

2.3.1. Kirjeldus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95

BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt

vahendeid.

Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:

 programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;

 suutlikkuse suurendamiseks;

 hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;

 teavitus- ja teavitamistegevusteks.

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud.

Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi

ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi

kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja

kohtumistel osalemiseks jne.

Suutlikkuse suurendamine

Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada

parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate

pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades

teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest.

Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste

jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS

ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi,

vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa

sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise

põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist,

kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja

kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on

nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse

korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.

Teave ja teavitamine

Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7).

Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.

25

2.3.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37

Tabel 7. Esialgne jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 250 000

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 2 500 000

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 250 000

Suutlikkuse suurendamine 004 723 888,52

26

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Tabel 8. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (NB! Selle tabeli täidab Euroopa Komisjon)

Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

BMVI 0 5 269 705,00 12 261 989,10 9 398 424,00 29 796 564,29 4 575 852 4 486 181 65 788 697,39

3.2. Rahalised eraldised kokku

Tabel 9. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse

arvutamise alus

(kogusumma või

avalik sektor)

Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus

(b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse esialgne

jaotus

Kokku

e=(a)+(b)

Kaasrahasta

mismäär

(f)=(a)/(e)

avalik c) erasektor d)

Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 17 785 004,81 5 928 334,94 5 928 334,94 0 23 713 339,75 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 30 036 973,96 3 337 441,55 3 337 441,55 0 33 374 415,51 90

27

BMVI määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 7 965 944,45 2 655 314,82 2 655 314,82 0 10 621 259,27 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 5 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 161 885,65 387 295,22 387 295,22 0 1 549 180,87 75

Erieesmärk 1

kokku

60 564 808.87 13 513 385,52 13 513 385,52 0 74 078 195,39

Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 500 000 500 000 500 000 0 2 000 000 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 6 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

28

Erieesmärk 2

kokku

1 500 000 500 000 500 000 2 000 000

Ühissätete

määruse artikli

36 lõike 5

kohane

tehniline abi

kogusumma 3 723 888,52 0 0 3 723 888,52

Ühissätete

määruse artikli

37 kohane

tehniline abi

kogusumma 0 0 0 0

Kogusumma 65 788 697,39 14 013 386,52 14 013 386,52 0 79 802 083,91

29

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 10 Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eeltingimuse

täitmine

Kriteeriumid Kriteeriumide

täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

Tõhusad

järelevalvemehhani

smid riigihangete

turu jaoks

JAH Kehtestatud on

järelevalvemehhanismid,

mis hõlmavad kõiki

riigihankelepinguid ja

nende hankeid fondidest,

kooskõlas ELi

hankeõigusega. Selleks on

vaja järgmist:

1. meetmed, mis tagavad

tõhusate ja

usaldusväärsete

andmete kogumise

riigihankemenetluste

kohta, mis ületavad

ELi lävendeid,

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artiklitest

83 ja 84 ning direktiivi

2014/25/EL artiklitest

99 ja 100 tuleneva

aruandluskohustusega;

2. meetmed andmete

tagamiseks vähemalt

järgmiste aspektide

jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet

ja intensiivsus: võitnud

1. JAH

2. JAH

3. JAH

4. JAH

5. JAH

Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee)

1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad

riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja

teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“

(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium,

kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta

rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse

kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse

ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83

ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve

ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud

andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja

lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu

sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015. aasta

rakendusmääruse (EL) 2015/1986 alusel.

2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada

täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete

registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta

avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid

teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on

Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on

sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli

inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.

4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted

on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil

30

pakkujate nimed,

esialgne pakkujate arv

ja lepinguline

maksumus;

b. teave lõpliku hinna

kohta pärast valituks

osutumist ja VKEde

kui otsepakkujate

osalemise kohta, kui

sellist teavet pakuvad

riiklikud süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja

-analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele

kättesaadavaks

tegemise kord

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 3 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumismahhinatsioo

nile, edastatakse

pädevatele

riigiasutustele

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri

igihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad

statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on

samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri

igihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted).

5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud

mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et

kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda

aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des

213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku

korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium

uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest.

Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus.

31

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2.

Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

tõhus kohaldamine

ja rakendamine

JAH Et tagada Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

järgimine, on olemas

tõhusad mehhanismid, mis

hõlmavad järgmist:

1. kord, mis tagab

fondidest toetatavate

programmide vastavuse

ja nende rakendamise

harta asjakohaste sätete

kohaselt;

2. kord anda

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mis on

seotud fondide

toetatavate tegevuste

mittevastavusega

hartaga.

1. JAH

2. JAH

ÜRO ühine põhidokument, mis on

osa osalisriikide aruannetest –

Eesti

(https://tbinternet.ohchr.org/_layo

uts/15/treatybodyexternal/Downlo

ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR

E%2fEST%2f2015&Lang=en)

Eesti 2035

(https://valitsus.ee/strateegia-

eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia)

Eesti Vabariigi põhiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/11

5052015002)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

6042013009)

Võrdse kohtlemise seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

6072012022)

Õiguskantsler

(https://www.oiguskantsler.ee/et)

Lasteombudsman

(http://lasteombudsman.ee/et/welc

ome)

1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu

loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta

järgimiseks.

Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta

sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu

strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse,

arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse

andmise tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud

institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on

seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide

koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja

toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega

arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste

ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21,

23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga

ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest

oma haldusalas.

2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist

ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud

visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti

Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler).

Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt

või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda,

kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav

tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et

32

hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda

harta mittejärgimist.

Puuetega inimeste

õiguste

konventsiooni

kohaldamine ja

rakendamine

kooskõlas nõukogu

otsusega

2010/48/EÜ

JAH Et tagada puuetega

inimeste õiguste

konventsiooni

rakendamine, on olemas

riiklik raamistik, mis

hõlmab järgmist:

1. mõõdetavate

tulemustega

eesmärgid,

andmekogumise ja

-seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavuspoliitika,

õigusaktide ja

standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

väljatöötamisel ja

rakendamisel;

3. meetmed, mille

kohaselt antakse

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mille

puhul ei vasta

fondidest toetatav

tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste

konventsioonile, ning

kõnealust

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69

1. JAH

2. JAH

3. JAH

Heaolu arengukava 2016–2023

(https://www.sm.ee/et/heaolu-

arengukava-2016-2023)

Ligipääsetavuse nõukogu

(https://www.sm.ee/et/ligipaaseta

vuse-noukogu)

Ligipääsetavuse rakkerühm

(https://www.riigikantselei.ee/ligi

paasetavus)

Õiguskantsleri seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

788991?leiaKehtiv)

Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13

1052018055)

Eluruumile esitatavad nõuded

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

3072015034?leiaKehtiv)

WCAG 2.0 rakendusjuhised

(https://www.mkm.ee/et/wcag-20-

rakendusjuhised)

Sotsiaalkindlustuse programm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

iles/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_pr

ogramm.pdf)

Hoolekandeprogramm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri

strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika

strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“.

Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja

asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava

programmides. Näiteks, „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020–

2023“ koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi

ajakohastamiseks lahendusteede pakett.

„Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ keskendutakse

sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele,

selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas,

ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste

olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti

tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu

kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja

pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab

regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb

konkreetseid uuringuid (vt siit).

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja

aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9

tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks

lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma.

Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik

koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides

analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse

analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides

ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning

korraldades aastatel 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja

rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta

nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal

jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1.

33

lõikes 7 ette nähtud

korra kohaselt. iles/lisa_4_hoolekandeprogramm

_2020_2023.pdf)

Soolise võrdõiguslikkuse

programm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

iles/lisa_6_soolise_vordoiguslikk

use_programm.pdf)

jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku

järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega

inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse

ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde

puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada

õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja

järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. BMVI

projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis

koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral

laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni

kutsutakse Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud

ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada

päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta

fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsioonile.

34

5. Programmi haldavad asutused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 11. Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja

ametikoht

E-post

Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi

osakonna juhataja

[email protected]

Asutus, kellele

laekuvad komisjoni

maksed

Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected]

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja

tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased

sidusrühmad.

ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike

vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja

sidusrühmade kaasamine).

ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti

2035“ ja STAK 2020–2030 koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt

https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja

https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-

arengukava-2020-2030.

Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste

ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades.

Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud

institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid

ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030

koostamisel.

Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati,

et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste

Liidu arvamus.

See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel

riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida

topeltrahastamist.

STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite

esindajatest.

35

Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest

osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse

kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja

mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.

7. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu

avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab

juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse

kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev

elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.

Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud

siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava

eesmärgid, tegevused ja tulemused.

Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA

juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome

põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse,

keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse

ka sotsiaalmeediat.

RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.

Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.

Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad

1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust

projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa

Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.

2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.

3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja

videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on

esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest

kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või

viipetõlge.

4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja

Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine

sotsiaalmeediakontodel.

36

Lisa 3. Temaatiline rahastu

Erieesmärk Liik ELi toetus Kirjeldus

SO1 Erimeede 30 036 973,93 BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 – „Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse

tõstmine”. Projekti eesmärk on saada parem olukorrapilt ELi välispiiri lõikudest, kuhu

ei ole majanduslikult mõistlik ehitada püsi taristut. PPA hangib neli uuenduslikku

mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti ning katsetab ja kohandab neid erineva

keerukusega maastikul piiri valvamiseks. Projekti tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste

ELi liikmesriikidega.

BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007 – „iSPoC + analüüs“. Projekti

eesmärk on tagada SISi määruste ja rakendusaktide tõhus rakendamine. Projekti raames

analüüsitakse SIRENE büroo äriprotsesse ja rakendussüsteemi. Projekti tulemusena

kaardistatakse äriprotsesside automatiseerimise võimalused, analüüsidokument on

aluseks süsteemi edasiseks arendamiseks.

BMVI/2021/SA/1.5.4/008 – „Koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine“.

Projekti eesmärk on toetada ELi ja Schengeni liikmesriike koostalitlusvõime õigusliku

raamistiku rakendamisel. Pädevatele asutustele, sh SIRENE büroole, luuakse võimekus

lahendada käsitsi kollast linki. Kollane link tekib ELi infosüsteemidesse andmete

sisestamisel ja muutmisel, kui identiteediandmetes tuvastatakse ebakõla.

BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 – „Patrullsõidukite soetamine“. Projekti eesmärk on

suurendada Frontexi ja Eesti tegevussuutlikkust, et täita ELi välispiiride kaitsega

seotud kohustusi, ostes 20 patrullsõidukit, mis antakse vajaduse korral Frontexi

kasutusse.

BMVI/2024/SA/1.5.1/001 – „Targad piirid 2024+“. Erimeetme eesmärk on saavutada

tähtaegselt valmisolek Riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi (EES) ning

Euroopa reisiinfo- ja -lubade süsteemi (ETIAS) kasutuselevõtuks. Erimeetme raames

viiakse ellu kaks projekti:

37

1. osa hõlmab EESi ja ETIASega kasutamisega seotud riiklikese süsteemidesse

uute funktsionaalsuste (4) loomist, kuue piiripunkti kohandamist ja

kasutajakoolitust kuni 50 teenistujale;

2. osa raames tehakse ETIASe rakendamiseks muudatused SIRENE büroo

juhtumikorraldussüsteemis. See hõlmab arendustöid Schengeni infosüsteemis,

tööprotsesside ja käsiraamatu kaasajastamist ning koolitusi kuni 50

teenistujale.

BMVI/2024/SA/1.4.2/002 – „Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril“

Erimeetme eesmärk on uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtuga piirivalvevõimekuse

suurendamine Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiril.

1. Tööpaketi raames arendatakse ja ehitatakse fiiberoptiline sidevõrk (OPTIC-

COMM), et tagada töökindlus ja katkematud andmevood välispiiril asuvate

piirivalvepunktide ja andmekeskuste vahel.

2. tööpaketi raames luuakse mehitamata sõidukite tuvastamise süsteem (D-UAS

Border) eesmärgiga tagada olukorrateadlikkus piiriülesest liikumisest,

sealhulgas madalalt lendavate mehitamata sõidukite ebaseaduslikust

piiriülesest kasutamisest.

BMVI/2024/SA/1.1.5/001 „Mitmekihilise droonituvastus- ja -tõrjepositsiooni

piloteerimine“

Erimeetme eesmärk on katsetada ELi välispiiril uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi.

Luuakse positsioon, mis on võimeline tuvastama ja maha võtma lendavaid objekte

Venemaa piiri lähedal (sensorite ja segajatega varustatud mast) ja droonitõrje

lahendusega konteiner. Projektide tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste

liikmesriikidega.

38

Tehniline abi 1 802 218,43

1

Lisa 4

CCI number

2021EE65BVPR001

Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava

Versioon 4.0

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number

Komisjoni otsuse kuupäev

Liikmesriigi muutmisotsuse number -

Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise

kuupäev

-

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige 5)

ei

1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused

Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi

katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele.

Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega

saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist

programmitöö perioodil.

Võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) eelarveperioodi 2014–2020 kavandamise ajaga on

riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende

rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi

protsessi. Eelarve koostatakse allikaneutraalselt ja oluliste strateegiliste eesmärkide

kindlakstegemisel ei määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise

käigus. Selline põhimõtteline muudatus on mõjutanud ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

(edaspidi BMVI) rakenduskava koostamist ja struktuuri.

Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia „Eesti 2035“.

Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti

2

ühiskond hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus tugev, uuenduslik ja

vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele.

Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava

(edaspidi STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega.

Vastutus piirihalduse ja rändega seotud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme

ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAKis 2020–2030 arvestatakse valdkondliku ELi poliitika

ja eesmärkidega ning seda täiendavad näiteks „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ja „Eesti

digiühiskond 2030“.

Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja

integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontroll,

piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega,

kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö.

Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja

julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni

viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja

mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende

isikuandmetega.

Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaristu

rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi

suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi EES),

Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS), Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS) ja

viisainfosüsteem (edaspidi VIS)) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride

valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine.

Meetmed, mida nende katsumustega toimetulekuks võetakse, hõlmavad info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja kestlikkust, nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi

lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel

(edaspidi CIRAM)), koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete

parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased

üksused piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega.

Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja katsumusi

rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufondi

välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu.

Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisalas on nähtud ette

meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu

tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavaga püütakse

esitatud valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et

reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Võimalikud

tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d

märgitud tabelites 3 ja 6 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv

abikõlblikkus. Täpsed tegevused ja nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside

kohaselt, arvestades koostoimet muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

(edaspidi AMIF), Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF), ühtekuuluvuspoliitikafondid ning

3

tollikontrolliseadmete rahastu). Ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude

asjaomaste sidusrühmade teabevahetusega välditakse tegevuste topeltrahastamist.

Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt samaks, keskendutakse ka

BMVI rakenduskavas sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020

ISFBst. BMVI rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et

vähendada halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI

rakenduskavas nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja

piirikontrolli võime suurendamist. Meetmed aitavad täita määruses (EL) 2019/1896 (edaspidi ka

Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada

kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt.

Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või

laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata

konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline

kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid, näiteks näotuvastussüsteeme. Samuti on oluline

jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamist. Tähtis on arendada

VISi.

Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatakse

sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvaliselt,

olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatakse

olulise keskkonnamõjuga projektid.

BMVI määruses on nähtud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust.

Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide

võimalike toetusesaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA))

esitatud vajadustega.

ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis

• Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (edaspidi IBM)

IBM on osa STAKi programmist „Kindel sisejulgeolek“ ja on töötatud välja selleks, et täita

Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne

tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n-ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse

ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuvalve strateegiaga.

Riiklik suutlikkuse arendamise kava tugineb IBMi prioriteetidele asjakohastele piirihalduse

valdkonna strateegiatele ja programmidele Euroopa piiri- ja rannikuvalve suutlikkuse arendamise

planeerimise raames kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega.

Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA.

Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi,

Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet.

IBMis arvestatakse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia

eesmärkidega:

1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel;

2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid;

3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus.

4

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine

PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning

tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti (edaspidi Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi

koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonides,

piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüsi,

ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusürituste

tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate

lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100%

Frontexi II ja III kategooria alalise korpuse mehitamise kvoodist. Korrapärane teabevahetus

ametitega on kooskõlas Frontexi riskianalüüsi võrgustiku, EUROSURi ja haavatavuse hindamise

kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis

põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja

rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamist

piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahendite

hankimist.

• EUROSUR

Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb

EUROSURi riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisala

on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi

rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige

järgmiste punktidega:

o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning

teisese rände olemasoleva teabe esitamise kohta;

o liikmesriikide koordinatsioonikeskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et

hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala;

o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja

võimaldada masinatevahelist suhtlust;

o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine;

o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine.

Eesti on pühendunud e-piiride paketi, näiteks EESi, ETIASe, SISi ja VISi õigeaegsele

rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Loodud on liidesed riikliku piirikontrolli infosüsteemi ja

migratsioonijärelevalve infosüsteemi ning EESi vahel. Töös on keskse juurdepääsupunkti loomine

ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks. Vaja on koordineerida

riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi tegevusi ning eraldada süsteemide

arendamiseks piisavalt raha ja inimesi. Tähelepanu tuleb pöörata ka hankemenetluste ja muude

administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi suuremahuliste IT-süsteemide

rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning koolitama süsteemide

kasutajaid.

• Schengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine

Eesti on läbinud Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise seni edukalt. 2018. aastal ei

tuvastatud piirihalduses olulisi puudusi.

5

2019. aastal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama.

Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud.

Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. BMVI rakenduskavas

arvestatakse võimaluse korral haavatavuse hindamise/kava tulevastes soovitustes tuvastatud

puuduste kõrvaldamiseks vajalike tegevustega. Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse

õigusraamistiku arengut.

Eesti viisapoliitika Schengeni hindamine toimus 2018. aasta oktoobris. Kokku esitati Eestile

56 soovitust, millest kaks on veel täitmata. Üks soovitus on seotud uue viisaregistri

kasutuselevõtuga ja see tuleks lõpule viia 2024. aastal, rahastamine on ette nähtud BMVIs. Teine

soovitus viia viisaregister vastavusse andmekaitsenõuetega viiakse lõpule 2022. aastal. Schengeni

soovituste rakendamiseks kasutati riigieelarvet.

Eesti soovib kasutada ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõsta 5% AMIFi

eraldisest BMVIsse. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavas võetakse arvesse kõiki võimalike

toetusesaajate asjakohaseid vajadusi, mis on selgitatud välja riiklike strateegiate koostamise käigus.

Kolmandate riikide kodanikele mõeldud kohanemismeetmeid täiendab ja suures osas rahastab

Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+). Lisaks on võimalik erakorraliste sündmuste korral

taotleda vahendeid AMIFi temaatilisest rahastust. Kuna AMIFi tegevused algavad 2022. aasta

teises pooles, võib tekkida olukord, et Eesti ei jõua aastaks 2024 kasutada 10% esialgsest AMIFi

eraldisest, mistõttu kaoks õigus AMIFi määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud lisaeraldisele.

Üks suurimaid katsumusi ja seega ka valitsuse prioriteet Eestis on ehitada välja ELi välispiir: Eesti-

Vene maismaapiir. Eesti on piiritara püstitamiseks investeerinud juba märkimisväärsel hulgal riigi

raha ja teeb seda ka edaspidi. Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiirile

tipptasemel valvetehnika. Peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud selleks otstarbeks kasutada.

Kuna seiresüsteemide maksumus on väga suur, otsitakse peale BMVI teisi katteallikaid. Ühe

allikana kasutatakse AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot.

2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi)

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4

2.1. Erieesmärgi nimetus

Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa

integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust,

ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt

rändevooge

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

6

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö

naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal.

Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja

julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et

naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need

suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või

ebatavaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihalduse

süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke

riske.

Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse

välja CIRAMi abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et

kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi. Olukorrapildi

saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat

koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, Europol, Frontex, ELi varjupaigaamet

ja eu-LISA, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega.

ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod,

eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks

vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC-

väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontrolli

tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015–

2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks.

BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse II lisas

nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna

katsumustega.

• Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a

Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, 338,6 km. Välispiiri kontrollivad

piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja

vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks,

piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise

valvega. Erimeetmest BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 soetatakse mobiilsed seirelahendused.

Piirikontrollilahendused, mis tuginevad biomeetrilistele andmetele ning mis võetakse kasutusele

lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide

kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös partneritega tagama süsteemide toimimise ja

küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued

ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetodite

ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõidukeid

ja GPS-majakaid. Tehnoloogia arendamine ning uute meetodite väljatöötamine ja rakendmine on

seotud IT-, radari- ja raadiosidesüsteemide üldise arenguga.

PPA on alustanud maismaavälipiiri taristu loomist, paigaldatud on piiripostid. Idapiiri ehitamise

projekti rahastatakse peamiselt riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine peaaegu täielikult

tehnilise valvega on prioriteet. Lisaks luuakse piiriintsidentide haldamist toetav IT-süsteem.

7

ISFBst rahastatavas katseprojektis selgitatakse välja sobivaim tehnoloogia, mille tulemusi

arvestatakse BMVIst rahastatava seiresüsteemi hankimisel ja vajaliku taristu loomisel, näiteks

mastid ja voolukaablid.

Eesti välispiiril on 44 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 30 merepiiril ja seitse

õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (edaspidi ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017.

aastal 66% ja 2020. aastal 80% reisijatest, merepiiri 2017. aastal 25% ja 2020. aastal 6%.

Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017) ja 13% (2020). Statistikaanalüüs näitab, et peamine

liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti

maismaavälispiiri 7,4 miljonit ja 2020. aastal 1,3 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017) ja 63%

(2020) ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate

sujuva piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse

õigusraamistiku tõenäolist arengut.

Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on

ebaseadusliku sisserände oht mõõdukas maismaa- ja õhuvälispiiridel ning väike merepiiril.

2019. aastal oli 228, 2020. aastal 166 ja 2021. aastal 303 ebaseaduslikku piiriületust. Olukord

võib kiiresti muutuda, nagu näitas ilmekalt 2021. aastal ELi ja Valgevene piiril toimunu ning

2022. aasta veebruaris Ukrainas alanud sõda. Kuni COVID-19 pandeemiani oli reisijatevoog ja

piiriülene kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike piiriületuste arv 8 277 528,

2020. aastal 1 585 775 ja 2021. aastal 1 099 974. Kasvu prognoositakse taas pärast pandeemia

vaibumist. Reisijatevoo suurenemisega kaasnevad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik

ränne ja muud sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja

kaupade sujuv piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärseid

jõupingutusi. Kuna ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi

(ABC-väravad).

EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktides

tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning tulevikus koostööd ja teabevahetust Läti, Leedu

ja Soome piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja

olukorrateadlikkuse parandamise süsteemi. Riiklikult keskendutakse IT-süsteemide arendamisele

koos asutuste ja ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutuste

vahel. EUROSURi edasiarendus peab olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja muude

EUROSURi käsitlevate õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet.

Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina.

Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, Europoli riiklik

üksus, Interpoli riiklik keskbüroo, Prümi lepingu riiklik kontaktpunkt ja Frontexi riiklik

kontaktpunkt. Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja

rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades tihedat teabevahetust pädevate

riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riikliku

olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele

riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium,

Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja SIRENE büroo. BMVI toel renoveeritakse ja

möbleeritakse osaliselt Kagu-Eesti juhtimiskeskuse ruumid.

8

• Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest

vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas

liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite,

ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel

Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriülese

kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolselt või ELi ametite kaudu. Oluline

on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi

ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Tähtis on ka pidev koostöö piirihalduse eest vastutavate

asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi ja Kaitseliit,

et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumisel

jõude.

PPA osaleb ELi töörühmades ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning

muudes asutustevahelise koostöö vormides: Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö,

Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu.

BMVIst toetatakse Maksu- ja Tolliameti amentike esimese astme tollikontrolli täiendkoolitusi.

• Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja

Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele,

sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime,

ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks

ELi suuremahuliste IT-süsteemide – EESi, ETIASe, SISi ja kootalitlusvõime – rakendamiseks

tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide jätkuarendus tugineb ISFB raames saavutatud

tulemustele. Arvestatakse ELi õigusest tulenevate arendusvajadustega. Viiakse ellu kolm

erimeedet BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007, BMVI/2021/SA/1.5.4/008 ja

BMVI/2024/SA/1.5.1/001.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid

riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise

suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning

muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri-

ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist

Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju

piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja

valmisolekut lähetada lisatöötajaid. Et alalise korpuse loomist paremini koordineerida,

lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse II ja III kategooria alalise korpuse

liikmetele koolituskursusi. Erimeetme BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 abil soetatakse 20

patrullsõidukit.

• Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades

soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse

(EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896

kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid

Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’

nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA

eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamises ja

9

ajakohastamises (ühine tuumõppekava, kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava, Euroopa

ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne).

Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks

kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Koolitustel pööratakse nendele põhimõtetele

endiselt tähelepanu.

Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt,

reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine

eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse

CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi.

Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmääratud

kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise

nõuetele. BMVI vahendeid kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvaldada

kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud puudused, näiteks piirivalvurite koolitamiseks. Erimeetmete

BMVI/2024/SA/1.4.2/002 ja BMVI/2024/SA/1.1.5/001 raames suurendatakse

piirivalvevõimekust avastada ja tõrjuda lubadeta piiriüleseid mehitamata õhusõidukeid ning

tagada 24/7 tõrgeteta andmevoog ja parem olukorrateadlikkus idapiirilt.

Meetmete esialgne loetelu:

• EUROSURi arendamisega seotud meetmed, näiteks investeeringud riiklikusse IKT-

süsteemi, mille kaudu edastatakse piiriolukorra pilti ja vahetatakse teavet; seadmete,

näiteks monitoride hankimine ning väikesemahulised renoveerimistööd juhtimiskeskuses;

• koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed, näiteks

ETIASe, EESi ja SIS-Recasti arendustööd;

• meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke

komponente, näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse;

• piirihalduse koolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise elluviimise

tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine;

• investeeringud Frontexi standarditele vastavasse piirivalvevarustusse, näiteks

patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid –

kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks;

• investeeringud piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmetesse koos tootetoega,

näiteks dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid;

• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui

tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Tulemused. Maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud

piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja

koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärsem

piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil

valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja ELi suuremahulisi IT-süsteeme (EES, ETIAS jne).

Piirivalve on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega, sealhulgas välditakse

eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise

võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute

erivajadusega.

Tegevustoetus

PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) on avaliku

sektori asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijärelevalve

10

valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine

ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja

hooldamist.

Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajaliku

teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegset

tehnoloogiat. Et kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja

migratsioonijärelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvaliselt, on vaja neid ajakohastada ja

hooldada. Eesti kavatseb piirivalve ja migratsioonijärelevalve IKT-süsteemide ja seadmete

hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt.

• Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA)

2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC-väravat.

ABC-väravate hoolduseks ja uuendamiseks on PPA ja teenuseosutaja sõlminud rendilepingu.

Lepingut rahastatakse ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Automaatne iseteeninduskiosk

paigaldatakse ka Saatse piiripunkti. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate

ja iseteeninduskioski käitamiseks.

• ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide

koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine

(PPA ja/või SMIT)

ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riikliku

üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates

1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja

hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine.

• Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulud (PPA)

ISFB abil on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI

toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt

kasutusel ja võivad aeg-ajalt vajada remontimist. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide

remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse

väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti

inventar ja sisustus.

Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole. Schengeni hindamise

ja haavatavuse hindamise võimalike tulevaste soovituste lahendamisse suhtutakse täie tõsidusega.

Rahastamisvahendid: ei kohaldata.

11

2.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 1216 4143

SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli

süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv

Absoluutarv 16 16

SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 7

SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 33

SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 602

SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 600

12

SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud

sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv

Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide

arv

Absoluutarv 4 10

SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 4 4

SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256

Tabel 2. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlus

aasta(d)

Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete

allikas

Märkused

SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti tehniliste

seadmete

reservis

registreeritud

seadmete arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

43 Absoluutarv Projektide

aruanded

4 mobiilset

seirelahendust,

26 mehitamata

õhusõidukit ja 33

maismaasõidukit

SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti käsutusse

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

43 Absoluutarv Projektide

aruanded,

lepingud

4 mobiilset

seirelahendust,

26 mehitamata

13

antud seadmete

arv

õhusõidukit ja 33

maismaasõidukit

SO1 R.1.16 Riiklike

ametiasutuste

poolt

EUROSURi

riikliku

koordinatsiooni

keskusega

algatatud/tõhust

atud

koostöövormide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

0 Absoluutarv Ei kohaldu Ei plaani projekte

SO1 R.1.17 Automaatse

piirikontrolli

süsteemide ja e-

väravate kaudu

toimunud

piiriületuste arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

2 200 000 Absoluutarv ALIS PPA prognoosi

kohaselt toimub

40%

piiriületustest e-

väravate kaudu

SO1 R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi

viidud

Schengeni

hindamiste ja

haavatavuse

hindamiste

tulemusel

esitatud nende

soovituste arv,

mida on arvesse

võetud

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

100% Osakaal Schengeni

hindamiste

ja

haavatavuse

hindamiste

soovitused

Hindamiste

tulevikusoovituste

täitmiseks

kasutatakse

enamjaolt

riigieelarvet

14

SO1 R.1.19 Nende osalejate

arv, kes teatavad

kolm kuud

pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud

oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

486 Absoluutarv Projektide

aruanded,

osalejate

nimekirjad,

tagasisideleh

ed

Prognoos tehtud

varasemate

projektide

tagasiside alusel

SO1 R.1.20 Piirivalveasutust

e poolt

sisenemiskeelu

saanud isikute

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja,

mis ei ole otseselt

seotud BMVI

projektidega.

Prognoos tehtud

2018.–2019. aasta

statistika alusel

2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,97

SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 114 330,78

SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 16 465 963,22

SO1 Piirivalve – merevarustus 004 0

15

SO1 Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid 005 22 776 411.60

SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 853 142,23

SO1 Piirikontrolliga seotud tehnilised ja

operatiivmeetmed Schengeni alal

007 0

SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 0

SO1 Riskianalüüs 009 0

SO1 Andmete ja teabe töötlemine 010 0

SO1 Esmase vastuvõtu piirkonnad 011 0

SO1 Haavatavate isikute tuvastamise ja

edasisuunamisega seotud meetmed

012 0

SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda

taotleda soovivate isikute tuvastamise ja

edasisuunamisega seotud meetmed

013 0

SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000

SO1 Asutusetevaheline koostöö – liikmesriigi

tasand

015 0

SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000

SO1 Asutustevaheline koostöö – kolmandate

riikidega

017 0

SO1 Sisserändeküsimustega tegelevate

kontaktametnike ühine lähetamine

018 0

16

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac

piiride haldamiseks

019 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki

sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES)

020 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa

reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu

021 1 540 880,19

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo

ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse

(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2

022 1 161 885,64

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo

ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse

(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3

023 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni

infosüsteem (SIS)

024 2 313 596,53

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid –

koostalitlusvõime

025 3 997 129,25

SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 107 260,70

SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT-

süsteemid piirihalduseks

027 1 858 683,75

17

2.2. Erieesmärgi nimetus

Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja

hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske

2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium.

ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva

ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt

kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada selliste

isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave.

Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama

andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga.

Et tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata

hoida ära rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatavaid

meetmeid.

• Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine,

käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste

IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja

teabe esitamise parandamiseks

Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb VISi ajakohastada. Eesti

ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja

antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning

arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi.

VISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid.

SMITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi. Uuendatud süsteem

peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi

ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava

viisapoliitika erieesmärgi prioriteet.

Et tagada viisataotlejate usaldusväärne kontrollimine ja tuvastamine, on vaja töödelda VISis

biomeetrilisi andmeid. ISFB vahendeid kasutati konsulaaresinduste töökohtade ajakohastamiseks:

osteti arvuteid ja sõrmejäljeskannereid. Lisaks ostis ja paigaldas Välisministeerium riigieelarve toel

45 Dermalog LF10 skannerit, et koguda biomeetrilisi andmeid (10 sõrmejälge). BMVI toel

uuendatakse sõrmejäjeskannereid ja hangitakse näotuvastusseadmeid.

18

• Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal

viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku

inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2

• Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise

viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine

• Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009

artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse

humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu

Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja

keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud

investeeringud rahastatakse riigieelarvest.

Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 19 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni

viisade menetlemisel viit liikmesriiki (Taani, Leedu, Madalmaad, Soome ja Rootsi) viies riigis.

Praegu tegeleb viisaküsimustega 61 Välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, neli välismaale

lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). 2020. aastal menetleti 25 555

Schengeni viisataotlust, millest 24 970 väljastati Eesti välisesindustes. 2019. aastal olid arvud

vastavalt 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast. Kui keskkond muutub

paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida, on suur võimalus, et arvud kasvavad.

Viisasid menetlevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada, et viisaeeskirja ja VISi

määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt, tuvastada võltsitud dokumente jne. Koolitustel

käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolitusi ja

tööpraktikat on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames.

Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi.

Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetlusele.

2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Eu-LISA ning

rände ja siseasjade peadirektoraat töötasid projekti raames välja ja katsetasid ELi veebipõhise

viisataotlusportaali prototüüpi. Prototüüp võeti kasutusele 2021. aastal. EE liidestatakse ELi

viisataotlusplatvormiga pärast selle valmimist.

• Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine

Oluline on vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, sealhulgas lähetada eksperte ning laiendada

Euroopa võrgustikke, et liidu poliitikat ja eesmärke hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada.

2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania,

Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia,

Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari) 105 riigis (112 asukohta).

Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 16 riigis.

Kehtivate lepingute alusel pakub 170 viisakeskust teenuseid Austraalias, Egiptuses, Gruusias,

Hiinas, Iirimaal, Iisraelis, Indias, Jaapanis, Kanadas, Kasahstanis, Türgis, Ukrainas, USAs,

Valgevenes, Venemaal ja Ühendkuningriigis.

Eesti arvates on BMVI rahastus kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks.

Korraldada võiks õppekäike liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit kolmandas riigis.

Viisaeeskirjaga on nähtud ette kohustus teha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle. Rahastada

võiks viisakeskuste auditeid, mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega. Sellise koostöövormi

praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal). Saksamaa, Madalmaad, Eesti, Läti ja

19

Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid

COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi.

Meetmete esialgne loetelu:

• VISi arendus (prioriteet);

• digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;

• biomeetriliste andmete seadmete hankimine;

• konsulaartöötajate koolitus ja praktika;väliste teenuseosutajate auditid;

• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud

puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Tulemused. Kõik Eesti välisesindused on hästi varustatud, viisaametnikud on koolitatud ja

osutavad kliendisõbralikku teenust kooskõlas viisaeeskirjaga. Viisa taotlemine on tõhus ja

turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku

rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja e-rakendused on ligipääsetavad erivajadustega

inimestele. Veebilehed vastavad WCAG 2.0 nõuetele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad

asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu,

usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja

või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.

_____________________________________________________________________________

Tegevustoetust ja rahastamisvahendeid ei kasutata viisaeesmärgi saavutamiseks.

20

2.2.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3

SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 90

SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70

SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 2

SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 0 1

SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide

arv

Absoluutarv 0 1

SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0

21

Tabel 5. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete

allikas

Märkused

SO2 R.2.8 Väljaspool

Schengeni ala

asuvate

uute/ajakohastat

ud konsulaatide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide

aruanded

Sõrmejäljeskann

erid

SO2 R.2.8.1 millest

omakorda nende

konsulaatide

arv, mida on

ajakohastatud,

et muuta need

viisataotlejate

jaoks

kliendisõbraliku

maks

Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide

aruanded

Sõrmejäljeskann

erid

SO2 R.2.9 Ühise

viisapoliitika

valdkonnas läbi

viidud

Schengeni

hindamiste

raames esitatud

nende soovituste

arv, mida on

arvesse võetud

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide

aruanded

BMVI kõrval

kasutatakse teisi

katteallikaid

22

SO2 R.2.10 Digitaalselt

esitatud

viisataotluste

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv VIS Üldine näitaja,

mis ei ole

seotud BMVIga.

Prognoos tehtud

2018.–2019.

aasta andmete

alusel

SO2 R.2.11 Liikmesriikide

vahel

viisataotluste

menetlemisel

alustatud/tõhust

atud

koostöövormide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide

aruanded

Välisministeeriu

m prognoosib

ühte

koostöövormi

aastas

SO2 R.2.12 Nende osalejate

arv, kes teatavad

kolm kuud

pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud

oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide

aruanded ja

osalejate

tagasiside

Sihtväärtus

seatud

varasemate

projektide

tagasiside alusel

23

2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 562 500

SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende

kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine

002 352 500

SO2 Dokumentide turvalisus / dokumendinõustajad 003 0

SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500

SO2 Konsulaaresinduste võrk 005 0

SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem

(VIS)

006 112 500

SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 375 000

SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 0

SO2 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid

viisataotluste töötlemiseks

009 0

SO2 Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade

väljastamine

011 0

24

2.3. Tehniline abi

2.3.1. Kirjeldus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95

BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt

vahendeid.

Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:

 programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;

 suutlikkuse suurendamiseks;

 hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;

 teavitus- ja teavitamistegevusteks.

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud.

Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi

ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi

kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja

kohtumistel osalemiseks jne.

Suutlikkuse suurendamine

Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada

parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate

pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades

teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest.

Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste

jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS

ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi,

vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa

sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise

põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist,

kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja

kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on

nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse

korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.

Teave ja teavitamine

Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7).

Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.

25

2.3.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37

Tabel 7. Esialgne jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 250 000

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 2 500 000

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 250 000

Suutlikkuse suurendamine 004 723 888,52

26

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Tabel 8. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (NB! Selle tabeli täidab Euroopa Komisjon)

Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

BMVI 0 5 269 705,00 12 261 989,10 9 398 424,00 29 796 564,2

9

4 575 852 4 486 181 65 788 697,39

3.2. Rahalised eraldised kokku

Tabel 9. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse

arvutamise alus

(kogusumma või

avalik sektor)

Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus

(b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse esialgne

jaotus

Kokku

e=(a)+(b)

Kaasrahasta

mismäär

(f)=(a)/(e)

avalik c) erasektor d)

Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 17 785 004,81 5 928 334,94 5 928 334,94 0

23 713 339,75

75

BMVI määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma

30 036 973,96

3 337 441,55

3 337 441,55

0

33 374 415,51

90

27

BMVI määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 7 965 944,45 2 655 314,82 2 655 314,82 0 10 621 259,27 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 5 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 161 885,65 387 295,22 387 295,22 0 1 549 180,87 75

Erieesmärk 1

kokku

60 564 808.87

13 513 385,52

13 513 385,52

0

74 078 195,39

Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 500 000 500 000 500 000 0 2 000 000 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

28

BMVI määruse artikli 12

lõike 6 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

Erieesmärk 2

kokku

1 500 000 500 000 500 000 2 000 000

Ühissätete

määruse artikli

36 lõike 5

kohane

tehniline abi

kogusumma

3 723 888,52

0 0

3 723 888,52

Ühissätete

määruse artikli

37 kohane

tehniline abi

kogusumma 0 0 0 0

Kogusumma

65 788 697,39

14 013 386,52

14 013 386,52

0

79 802 083,91

29

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 10 Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eeltingimuse

täitmine

Kriteeriumid Kriteeriumide

täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

Tõhusad

järelevalvemehhani

smid riigihangete

turu jaoks

JAH Kehtestatud on

järelevalvemehhanismid,

mis hõlmavad kõiki

riigihankelepinguid ja

nende hankeid fondidest,

kooskõlas ELi

hankeõigusega. Selleks on

vaja järgmist:

1. meetmed, mis tagavad

tõhusate ja

usaldusväärsete

andmete kogumise

riigihankemenetluste

kohta, mis ületavad

ELi lävendeid,

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artiklitest

83 ja 84 ning direktiivi

2014/25/EL artiklitest

99 ja 100 tuleneva

aruandluskohustusega;

2. meetmed andmete

tagamiseks vähemalt

järgmiste aspektide

jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet

ja intensiivsus: võitnud

1. JAH

2. JAH

3. JAH

4. JAH

5. JAH

Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee)

1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad

riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja

teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“

(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium,

kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta

rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse

kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse

ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83

ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve

ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud

andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja

lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu

sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015. aasta

rakendusmääruse (EL) 2015/1986 alusel.

2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada

täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete

registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta

avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid

teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on

Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on

sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli

inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.

4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted

on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil

30

pakkujate nimed,

esialgne pakkujate arv

ja lepinguline

maksumus;

b. teave lõpliku hinna

kohta pärast valituks

osutumist ja VKEde

kui otsepakkujate

osalemise kohta, kui

sellist teavet pakuvad

riiklikud süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja

-analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele

kättesaadavaks

tegemise kord

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 3 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumismahhinatsioo

nile, edastatakse

pädevatele

riigiasutustele

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri

igihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad

statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on

samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri

igihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted).

5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud

mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et

kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda

aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des

213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku

korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium

uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest.

Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus.

31

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2.

Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

tõhus kohaldamine

ja rakendamine

JAH Et tagada Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

järgimine, on olemas

tõhusad mehhanismid, mis

hõlmavad järgmist:

1. kord, mis tagab

fondidest toetatavate

programmide vastavuse

ja nende rakendamise

harta asjakohaste sätete

kohaselt;

2. kord anda

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mis on

seotud fondide

toetatavate tegevuste

mittevastavusega

hartaga.

1. JAH

2. JAH

ÜRO ühine põhidokument, mis on

osa osalisriikide aruannetest –

Eesti

(https://tbinternet.ohchr.org/_layo

uts/15/treatybodyexternal/Downlo

ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR

E%2fEST%2f2015&Lang=en)

Eesti 2035

(https://valitsus.ee/strateegia-

eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia)

Eesti Vabariigi põhiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/11

5052015002)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

6042013009)

Võrdse kohtlemise seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

6072012022)

Õiguskantsler

(https://www.oiguskantsler.ee/et)

Lasteombudsman

(http://lasteombudsman.ee/et/welc

ome)

1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu

loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta

järgimiseks.

Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta

sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu

strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse,

arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse

andmise tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud

institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on

seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide

koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja

toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega

arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste

ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21,

23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga

ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest

oma haldusalas.

2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist

ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud

visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti

Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler).

Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt

või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda,

kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav

tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et

32

hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda

harta mittejärgimist.

Puuetega inimeste

õiguste

konventsiooni

kohaldamine ja

rakendamine

kooskõlas nõukogu

otsusega

2010/48/EÜ

JAH Et tagada puuetega

inimeste õiguste

konventsiooni

rakendamine, on olemas

riiklik raamistik, mis

hõlmab järgmist:

1. mõõdetavate

tulemustega

eesmärgid,

andmekogumise ja

-seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavuspoliitika,

õigusaktide ja

standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

väljatöötamisel ja

rakendamisel;

3. meetmed, mille

kohaselt antakse

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mille

puhul ei vasta

fondidest toetatav

tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste

konventsioonile, ning

kõnealust

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69

1. JAH

2. JAH

3. JAH

Heaolu arengukava 2016–2023

(https://www.sm.ee/et/heaolu-

arengukava-2016-2023)

Ligipääsetavuse nõukogu

(https://www.sm.ee/et/ligipaaseta

vuse-noukogu)

Ligipääsetavuse rakkerühm

(https://www.riigikantselei.ee/ligi

paasetavus)

Õiguskantsleri seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

788991?leiaKehtiv)

Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13

1052018055)

Eluruumile esitatavad nõuded

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

3072015034?leiaKehtiv)

WCAG 2.0 rakendusjuhised

(https://www.mkm.ee/et/wcag-20-

rakendusjuhised)

Sotsiaalkindlustuse programm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

iles/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_pr

ogramm.pdf)

Hoolekandeprogramm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri

strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika

strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“.

Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja

asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava

programmides. Näiteks, „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020–

2023“ koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi

ajakohastamiseks lahendusteede pakett.

„Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ keskendutakse

sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele,

selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas,

ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste

olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti

tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu

kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja

pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab

regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb

konkreetseid uuringuid (vt siit).

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja

aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9

tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks

lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma.

Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik

koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides

analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse

analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides

ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning

korraldades aastatel 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja

rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta

nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal

jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1.

33

lõikes 7 ette nähtud

korra kohaselt. iles/lisa_4_hoolekandeprogramm

_2020_2023.pdf)

Soolise võrdõiguslikkuse

programm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

iles/lisa_6_soolise_vordoiguslikk

use_programm.pdf)

jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku

järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega

inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse

ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde

puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada

õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja

järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. BMVI

projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis

koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral

laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni

kutsutakse Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud

ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada

päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta

fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsioonile.

34

5. Programmi haldavad asutused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 11. Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja

ametikoht

E-post

Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi

osakonna juhataja

[email protected]

Asutus, kellele

laekuvad komisjoni

maksed

Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected]

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja

tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased

sidusrühmad.

ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike

vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja

sidusrühmade kaasamine).

ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti

2035“ ja STAK 2020–2030 koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtedelt

https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja

https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-

arengukava-2020-2030.

Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste

ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades.

Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud

institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid

ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030

koostamisel.

Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati,

et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste

Liidu arvamus.

See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel

riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida

topeltrahastamist.

STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite

esindajatest.

35

Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest

osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse

kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja

mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.

7. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu

avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab

juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse

kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev

elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.

Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud

siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava

eesmärgid, tegevused ja tulemused.

Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA

juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome

põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse,

keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse

ka sotsiaalmeediat.

RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.

Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.

Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad

1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust

projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa

Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.

2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.

3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja

videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on

esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest

kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või

viipetõlge.

4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja

Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine

sotsiaalmeediakontodel.

36

Lisa 3. Temaatiline rahastu

Erieesmärk Liik ELi toetus Kirjeldus

SO1 Erimeede 30 036 973,93 BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 – „Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse

tõstmine”. Projekti eesmärk on saada parem olukorrapilt ELi välispiiri lõikudest, kuhu

ei ole majanduslikult mõistlik ehitada püsi taristut. PPA hangib neli uuenduslikku

mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti ning katsetab ja kohandab neid erineva

keerukusega maastikul piiri valvamiseks. Projekti tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste

ELi liikmesriikidega.

BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007 – „iSPoC + analüüs“. Projekti

eesmärk on tagada SISi määruste ja rakendusaktide tõhus rakendamine. Projekti raames

analüüsitakse SIRENE büroo äriprotsesse ja rakendussüsteemi. Projekti tulemusena

kaardistatakse äriprotsesside automatiseerimise võimalused, analüüsidokument on

aluseks süsteemi edasiseks arendamiseks.

BMVI/2021/SA/1.5.4/008 – „Koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine“.

Projekti eesmärk on toetada ELi ja Schengeni liikmesriike koostalitlusvõime õigusliku

raamistiku rakendamisel. Pädevatele asutustele, sh SIRENE büroole, luuakse võimekus

lahendada käsitsi kollast linki. Kollane link tekib ELi infosüsteemidesse andmete

sisestamisel ja muutmisel, kui identiteediandmetes tuvastatakse ebakõla.

BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 – „Patrullsõidukite soetamine“. Projekti eesmärk on

suurendada Frontexi ja Eesti tegevussuutlikkust, et täita ELi välispiiride kaitsega

seotud kohustusi, ostes 20 patrullsõidukit, mis antakse vajaduse korral Frontexi

kasutusse.

BMVI/2024/SA/1.5.1/001 – „Targad piirid 2024+“. Erimeetme eesmärk on saavutada

tähtaegselt valmisolek Riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi (EES) ning

Euroopa reisiinfo- ja -lubade süsteemi (ETIAS) kasutuselevõtuks. Erimeetme raames

viiakse ellu kaks projekti:

37

1. osa hõlmab EESi ja ETIASega kasutamisega seotud riiklikese süsteemidesse

uute funktsionaalsuste (4) loomist, kuue piiripunkti kohandamist ja

kasutajakoolitust kuni 50 teenistujale;

2. osa raames tehakse ETIASe rakendamiseks muudatused SIRENE büroo

juhtumikorraldussüsteemis. See hõlmab arendustöid Schengeni infosüsteemis,

tööprotsesside ja käsiraamatu kaasajastamist ning koolitusi kuni 50

teenistujale.

BMVI/2024/SA/1.4.2/002 – „Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril“

Erimeetme eesmärk on uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtuga piirivalvevõimekuse

suurendamine Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiril.

1. Tööpaketi raames arendatakse ja ehitatakse fiiberoptiline sidevõrk (OPTIC-

COMM), et tagada töökindlus ja katkematud andmevood välispiiril asuvate

piirivalvepunktide ja andmekeskuste vahel.

2. tööpaketi raames luuakse mehitamata sõidukite tuvastamise süsteem (D-UAS

Border) eesmärgiga tagada olukorrateadlikkus piiriülesest liikumisest,

sealhulgas madalalt lendavate mehitamata sõidukite ebaseaduslikust

piiriülesest kasutamisest.

BMVI/2024/SA/1.1.5/001 „Mitmekihilise droonituvastus- ja -tõrjepositsiooni

piloteerimine“

Erimeetme eesmärk on katsetada ELi välispiiril uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi.

Luuakse positsioon, mis on võimeline tuvastama ja maha võtma lendavaid objekte

Venemaa piiri lähedal (sensorite ja segajatega varustatud mast) ja droonitõrje

lahendusega konteiner. Projektide tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste

liikmesriikidega.

38

Tehniline abi 1 802 218,43

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

27.01.2025 nr 1-6/3095-1

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

"Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021-2027 versiooni 4.0

kinnitamine" eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister Jürgen Ligi

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 versiooni 4.0 kinnitamine“

eelnõu, selle seletuskirja ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027

versiooni 4.0 ettepaneku.

Muudatused tulenevad Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) täiendavatest sihtotstarbelistest

rahastusotsustest, mistõttu suureneb rakenduskava maht 26 673 708,68 euro võrra (sh Euroopa

Liidu toetus 24 142 996,29) ning on vajalik täiendav riiklik kaasfinantseering aastateks 2025–

2028 summas 2 530 712,39 eurot).

Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust BMVI rakenduskava maht

79 802 083,91 eurot, sh ELi toetus 65 788 697,39 eurot ja riiklik kaasfinantseering

14 013 386,52 eurot.

Palume kooskõlastust võimalusel viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021–2027 versiooni 4.0 kinnitamine“ eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021–2027 versiooni 4.0 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

3. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 4.0 ettepanek

4. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 4.0 ettepanek_TRACK