2 (4)
Riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaks on reeglina Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM). MKM korraldab planeerimisseaduse alusel planeeringu
koostamist, valmistades Vabariigi Valitsusele ette planeeringu kaalutlusotsuste asjaolud.
Muuhulgas on MKM-i kohustuseks valmistada ette kaalutlused riigi eriplaneeringu algatamiseks
või algatamata jätmiseks, tuginedes erinevate valdkondade seisukohtadele.
II Riigi eriplaneeringu objekt
Planeerimisseaduse § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise
mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide
väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning
maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus
veekogus ja majandusvööndis.
Planeerimisseaduse § 27 lõike 2 alusel tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või
selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas
gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või
julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti,
kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende
toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab planeerimisseaduse § 27 lõikes 1
nimetatud tingimustele.
Eeltoodud sätetest nähtub, et riigi eriplaneering tuleb koostada eelkõige juhul, kui olulise ruumilise
mõjuga ehitise asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.
Sellepärast küsime:
Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud tuumaelektrijaama asukoha valiku või toimimise vastu
esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi? Juhul, kui kirjeldatud huvi on Teie hinnangul
tuvastatav, siis palun põhjendage, milles selline huvi seisneb ning selgitage, millistes riiklikes
strateegiadokumentides on huvi väljendatud.
III Riigi eriplaneeringu planeeringuala
Taotleja esitatud taotluses on näidatud kavandatava tuumaelektrijaama planeeringuala.
Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava
tuumaelektrijaama ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Kui leiate, et
planeeringuala peaks olema taotluses näidatust erinev, siis palun põhjendage enda arvamust ja
esitage joonis(ed) sobiva planeeringuala piiriga.
IV Riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused
Planeerimisseaduse § 28 lõikega 2 sätestatakse riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused.
Eelkõige ei algatata riigi eriplaneeringut juhul, kui:
1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik;
2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või;
3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise,
koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu
koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.
Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel agatatava
planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Juhul, kui Teile on ilmne, et planeeringuga
kavandatava elluviimine ei ole tulevikus võimalik, siis palun põhjendage enda seisukohta. Kui Teie
valitsemisalast lähtuvalt on planeeringu algatamata jätmiseks muu ülekaalukal avalikul huvil
põhinev põhjus või muu seaduses nimetamata põhjus, siis palun selgitage enda seisukohta.
V Riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja keskkonnaload
Selleks, et juba planeeringu algatamise hetkel oleks teada, millistele küsimustele tuleb planeeringu
koostamisel tähelepanu pöörata ning kuidas need võiksid mõjutada näiteks planeeringu ajakava,
palume teilt infot uuringute ja analüüside kohta, mis on eeldatavasti vajalikud planeeringu