Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Kristena Kutti

Advokaadibüroo TRINITI OÜ

[email protected]

Teie 13.01.2025 Meie 27.01.2025 nr 2.3-8/25/135-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada AKI-lt

arvamust ehitusjärelevalve teostamisel droonide (mehitamata õhusõidukite) kasutamise kohta.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel

tagada, et töötlemine on mh seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete

töötlemiseks (sh kogumiseks, edastamiseks, säilitamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1

esinema õiguslik alus. Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet mh kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 130

lg 2). Järelevalvemenetluses isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks saab olla IKÜM art 6

lg 1 p e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või

vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

Samas IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus

on kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega (IKÜM art 6 lg 3). Ehk teisisõnu

IKÜM art 6 lg 1 p e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus

isikuandmete töötlemiseks.

Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks

tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või

seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema

eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM pp 41). Samas austatakse määruses

kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL põhiõiguste hartas (harta)

tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete kaitse (IKÜM pp 4). Vastavalt

harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7

tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga 8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele

teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab

neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.

Eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26).

Olulisuse põhimõtte kohaselt on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste seisukohalt

olulised küsimused ning mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum peab olema

täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning seda täpsemad ka menetlusnormid.

Hetkel kehtivas õiguses ei ole pilti salvestavate seadmete kasutamine järelevalvemenetluses

piisavalt reguleeritud.

2 (2)

Teie poolt viidatud EhS-i normid ei anna kohalikule omavalitsusele õigust kasutada

järelevalvemenetluses droone, millele on paigaldatud pilti salvestavad seadmed. EhS § 131

kohaselt võib korrakaitseorgan järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30-32, 49–51 ja

52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. Nimetatud

KorS-i sätetest ei tulene kohalikule omavalitsusele õiguslikku alust kasutada droonidele

paigaldatud jälgimisseadmeid.

Olete oma kirjas sisuliselt ka ise viidanud korrakaitseseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsusele (VTK), milles samuti märgitakse, et KorS-is puudub regulatsioon

mehitamata õhusõidukite kaamerate kasutamiseks ning selle muutmisele on VTK muuhulgas ka

suunatud. VTK kohaselt on kavas KorS-is sätestada riikliku järelevalve erimeetmena

isikuandmete töötlemine mehitamata õhusõidukile paigaldatud jälgimisseadmestiku

kasutamisega. VTK-le antavast tagasisidest täpsustub nii droonide kasutamise tingimused

riiklikus järelevalves kui ka korrakaitseorganite ring, kellele droonide kasutamise õigus

järelevalvemenetluses vajalik on.

Kokkuvõtteks – riikliku järelevalve teostamisel on isikuandmete töötlemisel sobivaks

õiguslikuks aluseks IKÜM art 6 lg 1 p e, kuid see vajab täiendavat EL-i või siseriiklikku

õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks, mis käesoleval hetkel puudub. Probleem on ületatav

menetluses oleva KorS-i muutmisega.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Kudrjavtsev

jurist

peadirektori volitusel