Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.01.2025 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Merilin Sepp

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231753413

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 1

Kahtlustatava nimi, isikukood: XXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 29.06.2024

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja nr 24231753413, milles

alustati menetlust KarS § 424 lg 1 tunnustel selles, et 29.06.2024 kella 17:37 paiku Harjumaal,

Tallinnas, Peterburi tee 84 juures juhtis XXX tahtlikult mootorsõidukit Skoda Octavia

registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 24T-TXT03237/24AT-

AOT00454 kohaselt tuvastati XXX uuringu läbiviimiseks võetud uriinist ained: tramadool,

alprasolaam, zolpidem, kodeiin). Sellise tegevusega rikkus XXX liiklusseaduse § 69 lg 1 ja

korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisund on narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Kriminaalmenetluse raames on tunnistajana üle kuulatud politseiamenik XXX kelle ütluste

kohaselt sai nende autopatrull 29.06.2024 kella 17:33 paiku väljakutse võimaliku joobes juhi

kotha, kes sõidab sõidukiga Skoda Octavia XXX. Sõidukile anti peatumismärguanne, mille

peale sõiduk koheselt kell 17:37 peatus, juhiks osutus XXX. Politseiametniku ütluste kohaselt

ilmnesid juhiga vesteldes juhil joobele viitavad tunnused – tema jutt oli segane, kõne aeglane

ning ta oli unine. Isiku sõnul oli ta tarvitanud endale välja kirjutatud ravimeid. Isik toimetati

Ida-Tallinna Keskhaiglasse uriiniproovi andma ning seal vaatas isiku üle ekspertiisi

koostamiseks arst.

Kriminaalasja materjalide juurde on lisatud joobeseisundi tuvastamise saatekiri, mille kohaselt

on XXX võetud analüüsiks nii verd kui ka uriini. Analüüsi tulemuste kohaselt verest etanooli

ei leitud, uriinist leiti tramadooli, alprasolaami, solpideemi ning kodeiini. Vastavalt eksperdi

hinnangule on tuvastanud kohtuekspert-arst-toksikoloog, et XXX esines joove.

XXX on kriminaalasjas üle kuulatud, kus selgitas, et kõik ravimid on talle arsti poolt välja

kirjutatud, välja arvatud kodeiin, mille sai oma sõbranna käest ning mida kasutas valuvaigistina

põiepõletiku puhul. Umbes 4 tundi enne rooli istumist tarvitas tramadooli ning ülejäänud

ravimeid võttis eelmisel õhtul ettenähtud koguses vastavalt arsti poolt kirjutatud raviskeemile.

Vastavalt ütlustele on XXX enda raviarsti käest küsinud, kas tohib pärast ravimite tarvitamist

sõidukit juhtida ning arst on talle seda lubanud. Ütluste kohaselt luges XXX ka ravimite

infolehtesid, mille kohaselt ei ole keelatud neid ravimeid tarvitades autot juhtida, kuid seda

tuleb teha ettevaatlikult.

Prokurör peab siinkohal vajalikuks ära märkida, et ravim kirjutatakse raviarsti poolt patsiendile

välja toimeainepõhiselt, mistõttu tuleb otsida toimeaine mõju mootorsõidukijuhtimisele

infolehelt. Toimeaine tramadooli infolehelt nähtub: “tramadool omab tugevat toimet

autojuhtimise ja masinate käsitlemise võimele – seda eriti juhul, kui ravimiga samaaegselt

tarvitatakse ka alkoholi. Ravi ajal ei tohi patsiendid töötada liikuvate mehhanismidega ega

autot juhtida.” Toimeaine alprasolaam infolehelt nähtub: “unisus, pearinglus, mäluhäired,

tähelepanuvõime langus, ähmane nägemine, keskendumisraskused või lihastalitluse häired

võivad mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet. Kui teil esineb mõni nendest

sümptomitest, ei tohi te juhtida autot ega töötada masinatega. Tähelepanu languse

tekkevõimalus on suurem, kui inimene ei ole piisavalt maganud”. Toimeaine zolpidem

infolehelt nähtub: “zolpidemil on tugev toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele,

näiteks “unes autojuhtimine”. Zolpidem võtmisele järgneval päeval võite tunda unisust,

uimasust, pearinglust või segadust, võib kiirete otsuste tegemisele kuluda rohkem aega, võib

teil tekkida ähmane või kahelinägemine, võib teie erksus väheneda.” Toimeaine kodeiin

infolehelt nähtub, et: “kodeiin võib põhjustada väsimust ning suurte annuste kasutamisel

nõrgestada motoorikat, seetõttu võib kodeiin halvendada liiklusvahendi juhtimise ja masinate

kasutamise võimet.”

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kahtlustatava suhtes puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning tema suhtes pole ka teisi

käimasolevaid menetlusi, isik on käitunud üldjoontes seaduskuulekalt ning saanud aru oma

tegude tagajärgedest. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette

nähtud sanktsioonimäär. Lisaks ei ole käesoleval juhul tekitatud varalist kahju, puudub

kannatanu, mistõttu ei ole alati igal juhul põhjendatud kriminaalkorras karistamine.

Menetleja on kahtlustatavale selgitanud veelkord, millised võivad olla tema poolt toime pandud

kuriteo tagajärjed (oht liikluses nii iseendale kui ka kõigile teistele kaasliiklejatele) ning

selgitanud, et käesoleva kriminaalasja lõpetamise otsus saab olema isikule kui võimalus käituda

edaspidi seaduskuulekalt – kui isik kordab sarnase süüteo toimepanemist, siis järgmisel korral

võidakse määrata talle kriminaalkaristus. Käesolevas kriminaalasjas puudub avalik

menetlushuvi, kuna kahtlustatava süü ei ole suur, kriminaalasjas ei ole tekitatud kahju ning

puudub kannatanu. XXX on paljude vaimselt raskete läbielamistega ning käesoleval hetkel

raskes psühholoogilises kriisis, samuti on ta pöördunud juba iseseisvalt psühhiaatri poole,

leidmaks lahendust enda vaimse tervise probleemidele ja saamaks tuge. Prokuröri hinnangul ei

ole vajalik kahtlustatava avalik süüdimõistmine kohtuistungil, kuivõrd kahtlustatava käitumist

on võimalik mõjutada kriminaalasja lõpetamisega ning kohustusega jätkata ravi psühhiaatri

juures. Kahtlustatavale on selgitatud, et talle on antud lõpetamise määrusega võimalus

käitumaks seaduskuulekalt ning kahtlustatav on sellest aru saanud ning kahetseb oma tegu

siiralt. Kahtlustatavale on selgitatud, et omaalgatuslikult mõne ravimi võtmine võib koostoimes

teiste organismis olevate ravimitega käivitada sellise reaktsiooni, mille tulemusel

mootorsõiduki juhil tekibki joobeseisund (uimasus, reaktsioonikiirus väheneb jne).

Kahtlustatav on saanud aru, et ravimite tarvitamine peab edaspidi olema täiel määral

kooskõlastatud tema arstiga, järgima manustamisjuhist ning välja kirjutamata retseptiravimeid

võtta ei tohi ning samuti ka seejärel autorooli minna. Antud juhul kodeeini tarvitamiseks

väljakirjutatud retsept puudus ning ei ole välistatud, et just kodeiin koosmõjus teiste ravimitega

joobeseisundi tekitas.

KarS § 424 lg 1 nimetatud kuritegude puhul kriminaalasja oportuniteediga lõpetamisel

määratakse tavaliselt kahtlustatavale üks või mitu järgnevatest kohustustest: sõltuvusravi ja/või

vereanalüüside andmine alkoholihäire kontrolli alla saamiseks ja/või sotsiaalprogrammis

osalemine. Küll aga tuleb prokuröri hinnangul lähtuda iga juhtumi korral individuaalselt

kahtlustatava isikust ning kuriteo asjaoludest. Käesoleval juhul on toime pandud küll

joobeseisundis juhtimine, kuid sedapuhku ravimijoobeseisundis. Ravimijoobe korral ei ole

võimalik rakendada isiku puhul ülalnimetatud tavapäraseid kohustusi, mida prokuratuur

määrab alkoholi- ja narkojoobeseisundi korral. Sellest tulenevalt määrab prokurör

kahtlustatavale XXX KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustuse jätkata ravi kahtlustatava poolt

valitud psühhiaatri juures. Kahtlustatavale on selgitatud, et kohustus loetakse täidetuks, kui ta

on esitanud prokuratuurile ka tõendi, et on psühhiaatri juurde pöördunud (visiidiaja

broneerimine, külastuse kinnitus vms). Kohustuse eesmärk on kahtlustatava vaimse tervise

toetamine ning samuti tulevikus sarnaste uute juhtumite vältimine. Prokurör on edastanud ka

kahtlustatavale palve rääkida psühhiaatriga konkreetsest kriminaalasjast – et kahtlustatava

raviarstil oleks võimalik veelkord vaadata üle ravimite skeem ning selgitada kahtlustatavale

konkreetsete ravimite mõju mootorsõiduki juhtimisele.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata

menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Käesolevas kriminaalasjas on

tekkinud menetluskulud seoses joobeseisundi tuvastamisega summas 146 eurot, mis tuleb jätta

KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kahtlustatava kanda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231753413 menetlus.

2. Määrata XXX järgmised kohustused:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXX tasuma joobeseisundi tuvastamisega seotud

menetluskulu summas 146€. Kohustuse täitmise tähtaeg on 4 kuud määruse

allkirjastamisest, s.o 23.05.2025 (k.a.).

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX jätkama ravi enda psühhiaatri juures

ning käima määruse allkirjastamisest alates vähemalt ühel psühhiaatri visiidil, kus

XXX on kohustatud rääkima enda raviarstiga temale väljakirjutatud ravimite mõjust

tema liikluskäitumisele. Visiidil käimise kohta peab XXX esitama tõendi prokuröri e-

posti aadressile ([email protected]). Kohustus tuleb täita 5 kuu jooksul, s.o

hiljemalt 23.06.2025 (k.a.).

2.3.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX mitte juhtima mootorsõidukit, trammi

või maastikusõidukit alkoholi piirmäära ületades või joobeseisundis. Kohustuse

täitmist kontrollitakse 1 aasta jooksul määruse allkirjastamisest, s.o kuni 23.01.2026

(k.a.). Kohustuse rikkumisel kriminaalmenetlus uuendatakse.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle määruse punktis 2 pandud kohustusi, võib

prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: teisaldatud sõiduk

Skoda Octavia reg nr XXX väljastatud.

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriregistris sisalduvate andmete

kustutamine: ei ole.

6. Kriminaalmenetluse kulud: joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu summas 146 eurot

jääb vastavalt määruse punktile 2.1. XXX kanda. Menetluskulude tasumise osas on XXX

makseinfo edastatud e-kirja teel.

7. Anda kriminaalmenetluse lõpetamise määrus järgmistele isikutele:

- kahtlustatavale XXX.

Merilin Sepp

Abiprokurör

Olen saanud kätte kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, milles on selgitatud määrusega

pandud kohustuste täitmise tingimusi. Saan mulle määratud kohustustest aru ning olen

kriminaalmenetluse lõpetamise ja mulle määratud kohustuste täitmisega nõus. Olen nõus

väljastama prokuratuurile tõendi tervishoiuasutuses käimise kohta. Saan aru, et kui ma ei täida

määratud tähtaegade jooksul mulle pandud kohustusi, kriminaalmenetlus uuendatakse.

___________________________________________________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)

Toimingus osaleb tõlk Milvi Aasaru, kes on KrMS § 161 lg 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel

teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt

valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

___________________________________________________________________________

(allkiri)