Kirjaliku menetluse teade

Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3711 / [email protected]

Helena Noot Meie 27.01.2025 nr 12.2-10/16 EKT Teed OÜ esindaja e-post: [email protected] Ege Stiina Järvmägi Transpordiameti esindaja e-post: [email protected]

[email protected] Kirjaliku menetluse teade Teatame, et riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg 2 ja § 196 lg 1 alusel vaatab Riigihangete vaidlustuskomisjon Transpordiameti (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihankes „Valga hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ (viitenumber 284013) EKT Teed OÜ esitatud vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses (hankija vastus lisatud). Vaidlustuse vaatab läbi vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik. RHS § 196 lg 3 alusel teatab vaidlustuskomisjon, et otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on 14.02.2025. Otsus edastatakse menetlusosaliste e-posti aadressidele. Lähtudes RHS § 196 lg-st 3 on menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 30.01.2025. Selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 04.02.2025. Palume kõik menetlusdokumendid saata samaaegselt ka teistele menetlusosalistele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Lisa: hankija vastus Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected]

Riigihangete vaidlustuskomisjon

[email protected] Endla 13

10122, Tallinn

24.01.25. a, Tallinn

Hanke viitenumber: 284013

Vaidlustaja: EKT Teed OÜ

Registrikoodiga 12709519

Artelli 15, Tallinn

Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Helena Noot

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co

Kentmanni 4/Sakala 10, Tallinn

[email protected]

Hankija: Transpordiamet

Registrikoodiga 70001490

Valge tn 4, Tallinn

Hankija esindaja: Hankeüksuse juhataja Ege Stiina Järvmägi

[email protected]

Transpordiameti vastus EKT Teed OÜ 20.01.25 esitatud vaidlustusele

Transpordiameti avatud hankemenetlusega riigihankes „Valga

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“

I Asjaolud ja senine menetluskäik

1. Transpordiamet (edaspidi hankija) viib läbi avatud hankemenetlust „Valga

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030" (viitenumber 284013)

(edaspidi hange).

2. 10.12.24 avaldas hankija hanketeate, mille kohaselt oli hankes pakkumuste esitamise

tähtajaks 28.01.25. Hankija muutis hiljem hankedokumente ja hanketeadet ning avaldas

15.01.25 uue hanketeate, mille kohaselt on pakkumuste esitamise tähtaeg 07.02.25.

3. EKT Teed OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitas 20.01.25 hankele vaidlustuse koos

hankemenetluse peatamise taotlusega, mille Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi

VAKO) 21.01.25 menetlusse võttis ja hankijale kirjaliku vastuse esitamiseks 24.01.25

tähtaja andis.

4. Vaidlustusest tulenevalt pikendas hankija 22.01.25 hankes pakkumuste esitamise

tähtaega ja määras uueks tähtpäevaks 25.02.25.

II Hankija õiguslikud põhjendused ja seisukohad vaidlustuse osas

Hankija on hankelepingu eeldatava maksumuse määranud õiguspäraselt

5. Esmalt kinnitab hankija, kuigi RHS ei kohusta hankijat hankelepingu eeldatavat

maksumust hanketeates avaldama (sama kinnitab ka VAKO oma 18.09.14 otsuse nr

12.2-9/7737 p-s 19), et ei ole vaidlusaluse hanke eeldatava maksumuse määramisel

eksinud, ja mistõttu esitab alljärgnevaga oma sellekohased seisukohad.

6. Riigihangete eeldatava maksumuse määramisel juhindub hankija esmajoones RHS-is

sätestatud reeglitest (s.o RHS 1. peatüki kohalduvast 5. jaost). RHS § 23 lg 3 kohaselt

peab hankija riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuma riigihanke

alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis

peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. See tähendab sh seda, et vastavalt riigihanke

objektile tuleb hinnata, milline saab konkreetsel juhul olla ajavahemik, mida

hinnataseme arvesse võtmisel arvestada, et hankelepingu eeldatav maksumus oleks

korrektselt määratud ka selliste hankelepingute esemete puhul, mille hinnad kõiguvad

lühema aja jooksul või olenevad aastaajast. Selle juures tuleb samuti arvestada, et

ehitustööde hinnad on viimastel aastatel vägagi kõikuvad, mitte üksnes vaid pidevas

tõusus. Seda enam, võib majandustsüklilisusest tulenevalt asuda seisukohale, et pigem

on ehitustööde hinnad (nt Ukraina sõjast tingitud majandusmuutustest) hetkel

langustendentsis (arvestades nende järsku tõusu sõja alguses). Seega tuleb ilmselgelt

riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja hinnataseme määratlemisel keskmisele

turuhinnale vastavusel hinnata selle suurt suhtelisust.

7. Hankija on seisukohal, et suur osa vaidlustaja esitatud argumentatsioonist keskendub

üksnes oletustele, s.t milliseid asjaolusid ei ole hankija oma eeldatavas maksumuses

arvestanud. See on juba olemuslikult äärmiselt spekulatiivne. Vaidlustuses väljatoodud

numbrid ei tõenda tegelikult midagi, mistõttu pole võimalik neile ka adekvaatseid

vastuväiteid esitada. Vaidlustaja esitatud matemaatika on vaid näiline, kuna liidetavad

maksumused põhinevad vaidlustaja endi väidetud ühikhindadel, mis ei ole aga kuidagi

tõendatud. Lisaks sellele ei saa vaidlustaja väita, et tema hinnakujundus on ainuvõimalik

ning tema pakutav hind on selline, millest madalamat ükski teine pakkuja pakkuda ei

saa.

8. Vaidlustusest hankijale järelduvalt ei ole vaidlustaja ilmselt igapäevaselt kursis

turuhindadega1 ja seda kujundavate aspektidega. Hankijal tuleb arvestada hindasid ja

majandust mõjutavaid aspekte nagu inflatsioon, sõda ja riigieelarve drastilised kärped.

Lisaks on hankijal palju teisi riigihankeid, milles esitatavate hindade põhjal on võimalik

hinnata mõistlikku tegelikku maksumust ning mille läbi tunnetada ka riskide mõju

1 Vaidlustaja väited turuhinna indikatsiooni osas üsnagi kaheldavad ja lahknevad – nt esitas vaidlustaja riigihanke

nr 268083 („Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2024-2029“) pakkumuse maksumusega 5 191

187,00 eurot, kuigi selle eeldatav maksumus oli 2 983 000,00 eurot. Hanke võitnud pakkumuse maksumus oli 2

927 069,28 eurot. Lisaks ei ole teadaolevalt hanke võitnud pakkujaga hankijal ka mistahes märkimisväärivaid

probleeme tekkinud.

maksumusele. Seda enam tuleb käesoleval aastal arvestada majandust mõjutavate

drastiliste kärbetega riigieelarves.

9. Hankija on pädev hindama riigihanke eeldatavat maksumust ega ole kohustatud

vaidlustaja pakutud ühikhindasid järgima. Täiendavalt selgitab hankija, et on koostanud

analüüsi Eesti erinevate piirkondadele tehtud hinnakalkulatsioonidest, mille alusel

hankija oma eeldatavad maksumused kujundab. Soovi korral võib hankija need

VAKOle esitada tingimusel, et teise menetlusosalise eest jääb see varjatuks, kuivõrd

see sisaldab kehtivate hooldelepingute ühikhindasid, mis võib otseselt kahjustada

pakkujate vahelist konkurentsi või nende ärisaladust. Antud analüüsiga tõendaks

hankija, et on määranud hanke eeldatava maksumuse õiguspäraselt, arvestades eelkõige

RHS § 23 lg-st 3 tulenevaid eelduseid. Täpsemalt, siis on hankija poolt määratud hanke

eeldatav maksumus tuletatud hankija varasema praktika kohaselt hankele eelnenud

aastal toimunud hooldehangete pakkumiste alusel. Selline lähenemine on hankija

hinnangul kõige adekvaatsem ja asjakohasem tegeliku turuhinna prognoosimisel2.

10. Vaidlustaja on ülesehitanud oma õiglase hinna eeldatava maksumuse seisukohad

tuginedes vaidlustaja täna kehtiva Viljandi hooldelepingu maksumusele ja selle

ühikhindadele. Hankija rõhutab siinkohal, et antud lepingu maksumus ei vasta

tegelikule turuolukorrale. Seda põhjusel, et Ukraina sõjast tingitud hindade olulise

kallinemise kompenseerimiseks leppis hankija läbi ESTELi3 kokku 2022. a

korrashoiulepingu ühikhindade täiendava indekseerimise. Lisaks olulisele hinnatõusule

oli selle eelduseks veel hooldelepingute täitmiseks vajaminevate materjalide tarnetes

ületamatud takistused ja viivitused4. Sellest tulenevalt otsustati tekkinud olukorra

leevendamiseks muuta aastaks indekseerimine kvartaalseks ehk aastal 2022 indekseeriti

korrashoiulepingute ühikhindu kogu aasta jooksul 4 korda ehk 1 kord kvartalis.

11. Vaidlustaja poolt tuginetud (ja vaidlustuses toodud omapoolse õiglase eeldatava

maksumuse aluseks võetud) Viljandi hooldelepingus tähendas selline lähenemine, et:

- 26.05.22. a tehtud lepingu muudatusega oli tarbijahinnaindeks +12,9%, mistõttu

indekseeriti kogu 12,9%ga läbi;

- 29.08.22. a muudatusega suurendati tarbijahinnaindeksiga ühikhindu +8,2% võrra;

- 28.10.22. a muudatusega oli tarbijahinnaindeks +6,1 %;

- ja viimane sellise kokkuleppekohane indekseerimine toimus 23.01.23. a tehtud

muudatusega, kus tarbijahinnaindeks oli +0,4%.

2 VAKO nõudmisel võib hankija lisaks välja tuua varasema statistika, mis näitab, et sõltumata hankija eeldatavast

maksumusest on sõlmitud lepinguid madalama maksumusega. 3 Eesti Taristuehituse Liit (ESTEL), kuhu kuulub ka vaidlustaja ja kellega on hankija riigiteede üldiseid

korrashoiulepingute hankimise ja täitmise põhimõtteid kokkulepitud. Arvestada tuleb, et kuigi RHS ei kohusta

hankijat arvestama kõikide pakkumuse esitamisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega, siis läbi ESTELi seda

tehakse. Näiteks toimuvad hankija ja ESTEL-i vahel kord kuus nn korrashoiu ümarlauad. Ümarlaual osalevad nii

hankija, kui teehoiu hooldevaldkondade esindajad, kes arutavad päevakajalistel teemadel ja probleemidel.

Erakorraliste teemade käsitlemise korral on kooskäimised olnud sagedasemad.

Seega, kui teehooldajatel või hankijal on soov hangete korralduse või lepingu täitmise osas midagi muuta, siis

üldise hea tava kohaselt toimub selliste ettepanekute tegemine ESTEL-i kaudu, mil neid kaalutakse

laiapõhjalisemalt, kaasates aruteludesse kogu vastava sektori pakkujad ehk teehooldega tegelevad ettevõtted. 4 Näiteks olid Venemaa, Ukraina ja Valgevene ettevõtted peamised teraskonstruktsioonide ja bituumeni tarnijad

Eesti ehitusturule. Valgevene ettevõtted olid peamised soolatarnijad Eesti tee-ehitusturule. Sõja tõttu olid

eelnimetatud materjalide tootmised ja tarned nimetatud riikidest täielikult katkenud, kas siis otsese sõjategevuse,

sõjategevusest tingitud transpordi takistuste tõttu või Venemaa ja Valgevene ettevõtetele kohaldatud sanktsioonide

tõttu. Samuti põhjustas sõda kütuse hinna märkimisväärse tõusu. Eeltoodu tingis omakorda hooldelepingutes

kokku lepitud tööde olulise kallinemise.

12. Seega suurenesid Viljandi hooldelepingus, millele vaidlustaja tänase turusituatsiooni

hindamisel tugineb, tavahoolde (s.t suvihoole ja talihoole) maksumus 1 908 332,90

eurolt kuni 2 482 455,66 euroni ehk kokku ca 30% (ühe lepingu aastaga)5. Ilmselt ei

ole vaja kõrgmaid matemaatilisi teadmisi järeldamaks, et kogu lepingu maksumuse osas

võis ja ka ilmselgelt tekkis, nö ülekompensiatsioon pakkujatele, mis nähtavasti muudab

täna hankija jaoks poolte kohustuste vahekorda oluliselt hankija kahjuks. Seetõttu on

hankija hinnangul äärmiselt meelevaldne võrrelda vaidlusaluse hanke eeldatavat

maksumust täna kehtiva Viljandi hooldelepingu maksumusega, kuivõrd need hinnad ei

ole kujunenud tegeliku turuolukorra tulemusena, vaid hankija poolsete täiendavate

indekseerimiste kaudu ning mistõttu ei ole need ka võrreldavad.

13. Järgnevalt toob hankija välja olulised asjaolud, mis on tänases hankes võrrelduna

eelmiste perioodide hooldehangetega eeldatavat maksumust kujundanud:

a. Võrreldes eelmise perioodi hooldehangetega ei toimu enam vaidlusaluses

hankes nõutud teehooldaja poolt kasutatava tehnika väärtushindamist, millest

tulenevalt pidid pakkujad varasematel hangetel parima pakkumise esitamiseks

tegema investeeringuid uude tehnikasse. Seega ei ole vaidlusaluses hankes enam

otsest vajadust uue tehnika investeerimise järgi, kuna see ei anna enam eelist ega

soodsamat võimalust hanke võitmiseks. Samuti ei anna vaidlusaluses hankes

enam täiendavalt väärtuspunkte pakkujate poolt lisatehnika esitamine.

b. Lisaks tehnikale on vaidlusalusest hankest võrreldes varasemate hangetega

kaotatud talvise ennetava puistamise eest tasustamine, mille kohta pakkujad

pidid pakkuma eraldi ühikhinda.

c. Täiendavalt on kaotatud töövõtjatele boonussüsteem, mille eesmärgiks oli

motiveerida teede hooldelepingu partnereid panustama rohkem hooldetööde

kvaliteeti ja operatiivsusse boonustasude maksmisega. Varasemates

hooldehangetes oli teehooldajal saada boonustasu, mis moodustas kuni 3%

tavahoolde maksumusest.

d. Lisaks on vaidlusaluses hankes oluliselt muudetud ühikhindade indekseerimist.

Varasemates hangetes sätestati kord aastas indekseerimine tarbijahinnaindeksiga

ja seda kõigi korrashoiulepingu osade puhul (s.o tava-, perioodilise hoolde ja

remonttööde ühikhindadele). Vaidlusaluses hankes indekseeritakse ainult

tavahoolde ühikhindu ja seda ka piiritletult ehk maksimaalselt 2,5% hankija

poolt. Varasemalt sellist piirangut ega limiiti tarbijahinnaindeksi tõusule ei

olnud, mistõttu tuleb ka seda asjaolu hanke eeldatava maksumuse kujundamisel

arvestada.

e. Võrreldes varasemate hooldehangetega on vaidlusaluses hankes tavahooldes

oluliselt vähendatud tehnilises kirjelduses väljatoodud kruusateede kulumiskihi

purustatud kruusaga täiendamist6.

5 Siinkohal juhib hankija vaidlustaja tähelepanu, et taoliste ebamõistlike hindadega on sisuliselt täidetud VÕS §

97 eeldused, mistõttu on hankijal ka põhjendatud alus selle õiguskaitsevahendi kohaldamiseks. 6 Valga hankes on mahud vähenenud:

- Lepinguaasta jooksul tavahooldes väljaveetava purustatud kruusa kogus väheneb varasemaga võrreldes

15 747,805 tonni võrra.

- Tolmutõrje kruusateedel on vähenenud 26,69 km.

- Ennetav puiste jäi ära 3150 km.

14. Seega on näha, et eelpoolnimetatud hankelepingu mahu vähendamised ja teised olulised

aspektid on samuti mõjutanud vaidlusaluse hanke eeldatava maksumuse kujundamist.

15. Vaidlustaja väited konkurentsimoonutusest ja põhjendatud ohust alapakkumuste

tegemisele vähemkogenud pakkujate poolt, on hankija seisukohal paljasõnalised ja

ebaõiged oletused. Pigem näitab see vaidlustaja osas, et ta ei ole suuteline hindama

hanke eeldatava maksumuse kujunemist tervikuna ja seda sisuliselt analüüsima.

Tegemist on vaidlustaja poolt taaskordse asjakohatu spekulatsiooniga, mis ei oma

vaidlustuse seisukohalt õiguslikku tähendust. Lisaks sellele juhib hankija tähelepanu, et

mistahes märkimisväärsed hinnavahed ei ole hangetes tavatud ja ei viita automaatselt

alapakkumustele. Kahtluse korral on hankijal kontrollimenetluse käigus võimalik välja

selgitada, kui pakkuja ei ole pakkumust läbi mõelnud või on millestki selgelt valesti aru

saanud.

16. Vaidlustaja on vaidlustuses viidanud VAKO praktikale (otsusele 17.04.15 nr 63-

15/160320, p 12.5), mis kinnitab, et hankija võib sellel alusel lükata pakkumused tagasi

ka juhul, kui ta on eeldatava maksumuse määranud valesti. Hankija on nimetatud

võimalusest teadlik, kuivõrd see on seadusega reguleeritud. Küll aga muus osas ei ole

antud vaidlustuse kontekstis viidatud lahend asjakohane ja seda kahel põhjustel. Esiteks,

kuna vaidlusaluses hankes on hankija eeltooduga põhistanud eeldatava maksumuse

kujunemist; ning teiseks, kuna viidatud VAKO lahendis nr 63-15/160320 toimus vaidlus

sisuliselt ühe konkreetse seadme maksumuse osas, mille turuhind on sedavõrd lihtsasti

ka eeldatav (vt hanke viitenumbriga 160320 kululoendit). Seetõttu ei ole tegemist

võrreldava olukorraga vaidlusaluse hanke asjaoludes, kuna teede hooldelepingute puhul

on aga tegemist keerulise hinnamoodustamisega, kus üksikute komponentide hinnad ja

nende proportsioonid mängivad suurt rolli. Riigiteede hooldehanked ei ole otseselt

võrreldavad üksikhangetega, millele vaidlustaja viitab.

17. Eelnevast tulenevalt leiab hankija, et on adekvaatselt hinnanud hanke eeldatava

maksumuse kujunemist ning esitanud sellekohased põhjendused ja kaalutlused, mis

vastavad täielikult RHS § 23 lg-le 3.

Hindade indekseerimisega maandab hankija pakkujatele kohalduvat töö teostatavuse

ja kasumlikkuse riski

18. Vaidlustaja heidab ette, et hankija on vaidlusaluses hankes hankelepingu punktiga 7.4

pannud põhjendamatult suure riski teehooldajale tarbijahinnaindeksi tõusu osas, samas

kui sätte eesmärgiks on jagada vastutust hankija ja teehooldaja vahel.

19. Hankijale jäävad mõistmatuks vaidlustaja sellekohased etteheited põhjendamatult suure

riski panemise osas teehooldajale, kuivõrd tarbijahinnaindeksiga indekseerimise näol

maandatakse pakkujatele kohalduvaid töö teostatavuse ja kasumlikkuse riske. Need on

riskid, mida tavapäraselt hankijad, kui tellijad, kanda ei saa. Seda enam, peab

pakkujatele jääma võimalus teatavaid äririske ise võtta, et konkurentsiolukorras edu

saavutada.

20. Lisaks on tavapärase inflatsiooniga arvestamine iga pakkuja enese äririsk. Pakkujatel

on võimalus oma pakkumuse koostamisel ise arvestada hankes ettenähtavate riskidega

ja hankelepingust tuleneva riskijaotusega ning seeläbi kujundada oma maksumusi ehk

määrata oma pakkumuse hind selliselt, et see oleks RHAD-is sätestatud kohustusi ja

riske arvestades piisav.

21. Täiendavalt eelnevale on hankija selgitanud ESTELiga kohtumisel riigieelarve

kärpepoliitika valguses kaasnevatest mõjudest ja muudatustest tulevastele

korrashoiulepingutele (14.11.24. a toimunud ümarlaual). Teehooldajatel on seetõttu

olnud olemas eelinfo tulevaste hangete muudatustest. Kuigi hankija on oma varasema

praktika kohaselt korrashoiulepingutes indekseerimist nö täiemahuliselt rakendanud,

siis tänase teehoiu alarahastamise tõttu ei ole seda võimalik sellisel kujul enam jätkata.

Seega on indekseerimise piiritlemine paratamatult olnud hädavajalik ja põhjalikult

kaalutletud otsus. Hankija ei välista, et sõltuvalt teehoiu rahastusest võib see praktika

tuleviku korrashoiuhangetes muutuda.

22. Hankija on seisukohal, et hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele

pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ja võimalikud pakkujad ei saa

hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid

hankelepingu tingimusi. Samuti on hankija jätkuval seisukohal, kui vaidlustajale ei ole

hanketingimused vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk (sh lepingu teostatavuse

riisiko) on põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata.

RHAD on kooskõlas õigusaktidega ja vastava valdkonna juhendmaterjalidega

23. Vaidlustaja on seisukohal, et vaidlusaluse hanke hankelepingu maht ja sisu ei ole

RHAD-is piiritletud, mis on vastuolus õiguskirjanduse ja VAKO varasema praktikaga

ning töömahu arvestamise risk on seega pandud täielikult pakkujale, mis ei võimalda

pakkumust esitada.

24. Hankija viitab siinkohal vaidlustajaga seotud varasemale kohtumenetlusele, s.o

haldusasjale nr 3-23-2547, milles on samad vaidlustaja etteheited läbi analüüsitud ning

milles nii VAKO, kui haldus- ja ringkonnakohus on jäänud hankijaga samale

seisukohale (täiendavalt lisab hankija, et samas asjas esitas vaidlustaja ka kassatsiooni

Riigikohtule, mille Riigikohus menetlusse ei võtnud ja mistõttu jõustus lõplikult

ringkonnakohtu lahend). Seega ei hakka hankija selles osas täiendavalt midagi lisama

ning jääb täielikult haldusasjas nr 3-23-2547 antud seisukohtade ja õiguslike põhistuste

juurde.

25. Sarnaselt vaidlustusele heitis vaidlustaja nimetatud kohtuasjas hankijale ette, et RHAD-

s sätestatud tingimused (sh tehniline kirjeldus) ei vasta RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ning RHS § 87 lg-le 1

ja § 88 lg-le 1, mille kohaselt tehniline kirjeldus peab kirjeldama hankelepingu eset

viisil, mis on vastavas valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele arusaadav.

26. Hankija rõhutab, et hankija ei nõustu ka vaidlustuses esitatud vaidlustaja

seisukohtadega. Hankija kordab, et kõigile pakkujatele on vaidlustatud tehnilise

kirjelduse punktid oma sisu osas selged ja üheselt mõistetavad, s.t et pakkujatele on

arusaadav, mida tuleb tavahoolde tööde hulgas teha. Samuti on RHAD-is teada

hooldepiirkonna teed, kus tuleb neid töid teha ja eesmärk, mida tuleb nende töödega

saavutada. Sedavõrd on vaidlustatud tehnilise kirjelduse punktid piisavalt täpsed

hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu

(õiguspäraseks) sõlmimiseks.

27. Hankija on RHAD sätestamisel lähtunud eelkõige majandus- ja taristuministri

14.07.2015 määrusest nr 92 „Tee seisundinõuded,“ millega reguleeritakse avalikult

kasutatava tee seisundinõudeid. Sellest tulenevalt on ka tavahoolde näol tegemist

komplekstöödega (seda kinnitab ühtlasi teehoiukava, mille alusel toimub riigiteedega

seonduva tegevuse rahastamine vastavalt liiklusseaduse § 11 lg-le 1) ja mille teostamisel

eraldi mahulist arvestust ei peeta – eesmärgiga tagada tee seisundinõuded. See tähendab,

et lepingu eesmärgi saavutamiseks tuleb teha kõiki tööliike (mis on mh kirjeldatud

RHAD tehnilise kirjelduse esimeses peatükis). Arvestades tavahoolde olemust ja

eesmärki ei ole hankija RHAD-is viimse detailini lahti kirjeldanud, kuidas täpselt peab

teehooldaja nõutud seisunditaseme tagama, millise graafiku alusel töid teostama või

mitu meeskonnaliiget peab teehooldaja mingi töö jaoks varuma. Teehooldajal on teatud

vabadus, kuidas oma töid teostada selliselt, et oleks saavutatud lepingus seatud

eesmärgid ning elutähtsa teenuse osutamine säiliks kogu lepingu perioodi jooksul.

Sealhulgas ei ole tal ka kohustust tõendada reaalselt tehtud tööde mahtu üksikute

tööliikide osas. Tee seisundinõuete tagamise eest tasutakse teehooldajale igakuiselt,

mitte iga üksiku tööliigi eest.

28. Hankija on seisukohal, et vaidlusalune RHAD on koostatud piisavalt arusaadavalt ja

täpselt ning vaidlustaja, kui vastavas valdkonnas tegutsev eeldatavat kompetentsust

omav oma ala professionaal, peaks mõistma talle etteantud kohustuste sisulist tähendust

ja vajadust ning sedavõrd suutma vastavalt kokkulepitud põhimõtetele ka töid

eesmärgipäraselt täita ja planeerida. Lisaks sellele eeldab hankija, et teede hooldamisega

tegelevad ettevõtted ehk potentsiaalsed pakkujad on tutvunud valdkonnas kehtivate

määruste ja juhendmaterjalidega ning on sedavõrd võimelised teehooldajale seatud

ootusi täitma.

29. Hankija eesmärk hankemenetluses on leida lepingupartneriks usaldusväärne

teehooldaja, kes võtab endale kohustuse tagada riigiteedel toimepidevus ja elutähtsa

teenuse osutamine. Esitatud pakkumused peavad hankijat veenma, et tulevasel

teehooldajal on olemas vajalik võimekus, soov ja tahe niivõrd olulist teenust osutada.

Selle täitmiseks on hankija kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele kättesaadavaks

teinud kogu hanke hooldepiirkonna teede olemi ning RHAD-is sätestatud tingimused ei

saa olla teedeala asjatundjatele (seda enam teehooldusega tegelevatele ettevõtetele)

erinevalt mõistetavad. Kõikidele pakkujatele on üheselt arusaadav, et tavahoolet tuleb

teostada teede olemile vastavas mahus ja ulatuses ning selleks vastavaid töömeetodeid

kasutades, millega teehooldaja suudab tagada teedel nõutavad seisunditasemed.

30. Seda, et hankijalt ei saa nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist, ning et

tehniline kirjeldus peab olema piisavalt täpne ja arusaadav vastavas valdkonnas

tegutsevatele isikutele, toetab ka asjakohane kohtupraktika (vt Tallinna Halduskohtu

09.05.2016 lahend nr 3-16-608, p 13; Tallinna Halduskohtu 19.01.2016 lahend nr 3-15-

305, p 13; Euroopa Kohtu 22.04.2010 otsus asjas nr C-423/07, p 58; Riigikohtu

22.02.2012 lahend nr 3-3-1-2-12, p 15.2).

31. Eelpooltoodule tuginedes on põhjendatud järeldada, et hankija on vaidlusaluse RHAD

sätestanud järgides riigihangete üldpõhimõtteid ning need on kooskõlas RHS § 87 lg-

ga 1 ja RHS § 88 lg-ga 1 – s.o piisavalt täpse selgusastmega, arvestades vastava

valdkonna eripärasid.

32. Vaidlustaja on viidanud VAKO otsustele (08.08.2011 otsus nr 155-11/126583 ja

22.01.2021 otsus nr 282-20/228027, p-d 12-19) ja leidnud, et tavahoolde maksumuse

sees tehtavad remonttööd tuleks määrata m2 alusel ning juhinduda tuleks nimetatud

VAKO otsustest. Hankija juhib tähelepanu, et ka nimetatud otsustes on VAKO nentinud,

et teatud juhtudel pole hankijatel võimalik tehnilises kirjelduses detailselt määratleda

sõlmitava hankelepingu eset ja sellisel juhul peavad pakkujad lähtuma pakkumust

koostades oma kogemustest vastavas valdkonnas (otsuse nr 155-11/126583 p 7 ja otsuse

nr 282-20/228027 p 17). Samuti on VAKO asunud seisukohale, et iga riigihanke ning

selles seatud nõuete õiguspärasust tuleb hinnata eraldi, lähtuvalt konkreetse riigihanke

asjaoludest. Üheski teises riigihankes seatud nõuetel, isegi kui need hanked on

korraldanud või neid korraldab sama hankija ja nendes riigihangetes on osalenud (või

isegi edukaks tunnistatud) teises riigihankes vaidlustuse esitanud pakkuja, ei saa olla

vaidlustatud riigihanke tingimuste seaduslikkuse hindamisel determineerivat mõju

(otsuse nr 282-20/228027 p 9). Seega vaidlustaja viidatud VAKO lahendis nr 282-

20/228027 tehtud otsus ei tähenda antud vaidluses, et vaidlusaluses hankes tehnilised

tingimused oleksid seetõttu õigusvastased.

Eelnevale tuginedes, palub hankija jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata ja

menetluskulud vaidlustaja enda kanda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ege Stiina Järvmägi

Eesti Vabariigi esindaja Transpordiameti kaudu

Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3711 / [email protected]

Helena Noot Meie 27.01.2025 nr 12.2-10/16 EKT Teed OÜ esindaja e-post: [email protected] Ege Stiina Järvmägi Transpordiameti esindaja e-post: [email protected]

[email protected] Kirjaliku menetluse teade Teatame, et riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg 2 ja § 196 lg 1 alusel vaatab Riigihangete vaidlustuskomisjon Transpordiameti (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihankes „Valga hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ (viitenumber 284013) EKT Teed OÜ esitatud vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses (hankija vastus lisatud). Vaidlustuse vaatab läbi vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik. RHS § 196 lg 3 alusel teatab vaidlustuskomisjon, et otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on 14.02.2025. Otsus edastatakse menetlusosaliste e-posti aadressidele. Lähtudes RHS § 196 lg-st 3 on menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 30.01.2025. Selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 04.02.2025. Palume kõik menetlusdokumendid saata samaaegselt ka teistele menetlusosalistele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Lisa: hankija vastus Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected]

Riigihangete vaidlustuskomisjon

[email protected] Endla 13

10122, Tallinn

24.01.25. a, Tallinn

Hanke viitenumber: 284013

Vaidlustaja: EKT Teed OÜ

Registrikoodiga 12709519

Artelli 15, Tallinn

Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Helena Noot

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co

Kentmanni 4/Sakala 10, Tallinn

[email protected]

Hankija: Transpordiamet

Registrikoodiga 70001490

Valge tn 4, Tallinn

Hankija esindaja: Hankeüksuse juhataja Ege Stiina Järvmägi

[email protected]

Transpordiameti vastus EKT Teed OÜ 20.01.25 esitatud vaidlustusele

Transpordiameti avatud hankemenetlusega riigihankes „Valga

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“

I Asjaolud ja senine menetluskäik

1. Transpordiamet (edaspidi hankija) viib läbi avatud hankemenetlust „Valga

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030" (viitenumber 284013)

(edaspidi hange).

2. 10.12.24 avaldas hankija hanketeate, mille kohaselt oli hankes pakkumuste esitamise

tähtajaks 28.01.25. Hankija muutis hiljem hankedokumente ja hanketeadet ning avaldas

15.01.25 uue hanketeate, mille kohaselt on pakkumuste esitamise tähtaeg 07.02.25.

3. EKT Teed OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitas 20.01.25 hankele vaidlustuse koos

hankemenetluse peatamise taotlusega, mille Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi

VAKO) 21.01.25 menetlusse võttis ja hankijale kirjaliku vastuse esitamiseks 24.01.25

tähtaja andis.

4. Vaidlustusest tulenevalt pikendas hankija 22.01.25 hankes pakkumuste esitamise

tähtaega ja määras uueks tähtpäevaks 25.02.25.

II Hankija õiguslikud põhjendused ja seisukohad vaidlustuse osas

Hankija on hankelepingu eeldatava maksumuse määranud õiguspäraselt

5. Esmalt kinnitab hankija, kuigi RHS ei kohusta hankijat hankelepingu eeldatavat

maksumust hanketeates avaldama (sama kinnitab ka VAKO oma 18.09.14 otsuse nr

12.2-9/7737 p-s 19), et ei ole vaidlusaluse hanke eeldatava maksumuse määramisel

eksinud, ja mistõttu esitab alljärgnevaga oma sellekohased seisukohad.

6. Riigihangete eeldatava maksumuse määramisel juhindub hankija esmajoones RHS-is

sätestatud reeglitest (s.o RHS 1. peatüki kohalduvast 5. jaost). RHS § 23 lg 3 kohaselt

peab hankija riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuma riigihanke

alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis

peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. See tähendab sh seda, et vastavalt riigihanke

objektile tuleb hinnata, milline saab konkreetsel juhul olla ajavahemik, mida

hinnataseme arvesse võtmisel arvestada, et hankelepingu eeldatav maksumus oleks

korrektselt määratud ka selliste hankelepingute esemete puhul, mille hinnad kõiguvad

lühema aja jooksul või olenevad aastaajast. Selle juures tuleb samuti arvestada, et

ehitustööde hinnad on viimastel aastatel vägagi kõikuvad, mitte üksnes vaid pidevas

tõusus. Seda enam, võib majandustsüklilisusest tulenevalt asuda seisukohale, et pigem

on ehitustööde hinnad (nt Ukraina sõjast tingitud majandusmuutustest) hetkel

langustendentsis (arvestades nende järsku tõusu sõja alguses). Seega tuleb ilmselgelt

riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja hinnataseme määratlemisel keskmisele

turuhinnale vastavusel hinnata selle suurt suhtelisust.

7. Hankija on seisukohal, et suur osa vaidlustaja esitatud argumentatsioonist keskendub

üksnes oletustele, s.t milliseid asjaolusid ei ole hankija oma eeldatavas maksumuses

arvestanud. See on juba olemuslikult äärmiselt spekulatiivne. Vaidlustuses väljatoodud

numbrid ei tõenda tegelikult midagi, mistõttu pole võimalik neile ka adekvaatseid

vastuväiteid esitada. Vaidlustaja esitatud matemaatika on vaid näiline, kuna liidetavad

maksumused põhinevad vaidlustaja endi väidetud ühikhindadel, mis ei ole aga kuidagi

tõendatud. Lisaks sellele ei saa vaidlustaja väita, et tema hinnakujundus on ainuvõimalik

ning tema pakutav hind on selline, millest madalamat ükski teine pakkuja pakkuda ei

saa.

8. Vaidlustusest hankijale järelduvalt ei ole vaidlustaja ilmselt igapäevaselt kursis

turuhindadega1 ja seda kujundavate aspektidega. Hankijal tuleb arvestada hindasid ja

majandust mõjutavaid aspekte nagu inflatsioon, sõda ja riigieelarve drastilised kärped.

Lisaks on hankijal palju teisi riigihankeid, milles esitatavate hindade põhjal on võimalik

hinnata mõistlikku tegelikku maksumust ning mille läbi tunnetada ka riskide mõju

1 Vaidlustaja väited turuhinna indikatsiooni osas üsnagi kaheldavad ja lahknevad – nt esitas vaidlustaja riigihanke

nr 268083 („Jõgeva hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2024-2029“) pakkumuse maksumusega 5 191

187,00 eurot, kuigi selle eeldatav maksumus oli 2 983 000,00 eurot. Hanke võitnud pakkumuse maksumus oli 2

927 069,28 eurot. Lisaks ei ole teadaolevalt hanke võitnud pakkujaga hankijal ka mistahes märkimisväärivaid

probleeme tekkinud.

maksumusele. Seda enam tuleb käesoleval aastal arvestada majandust mõjutavate

drastiliste kärbetega riigieelarves.

9. Hankija on pädev hindama riigihanke eeldatavat maksumust ega ole kohustatud

vaidlustaja pakutud ühikhindasid järgima. Täiendavalt selgitab hankija, et on koostanud

analüüsi Eesti erinevate piirkondadele tehtud hinnakalkulatsioonidest, mille alusel

hankija oma eeldatavad maksumused kujundab. Soovi korral võib hankija need

VAKOle esitada tingimusel, et teise menetlusosalise eest jääb see varjatuks, kuivõrd

see sisaldab kehtivate hooldelepingute ühikhindasid, mis võib otseselt kahjustada

pakkujate vahelist konkurentsi või nende ärisaladust. Antud analüüsiga tõendaks

hankija, et on määranud hanke eeldatava maksumuse õiguspäraselt, arvestades eelkõige

RHS § 23 lg-st 3 tulenevaid eelduseid. Täpsemalt, siis on hankija poolt määratud hanke

eeldatav maksumus tuletatud hankija varasema praktika kohaselt hankele eelnenud

aastal toimunud hooldehangete pakkumiste alusel. Selline lähenemine on hankija

hinnangul kõige adekvaatsem ja asjakohasem tegeliku turuhinna prognoosimisel2.

10. Vaidlustaja on ülesehitanud oma õiglase hinna eeldatava maksumuse seisukohad

tuginedes vaidlustaja täna kehtiva Viljandi hooldelepingu maksumusele ja selle

ühikhindadele. Hankija rõhutab siinkohal, et antud lepingu maksumus ei vasta

tegelikule turuolukorrale. Seda põhjusel, et Ukraina sõjast tingitud hindade olulise

kallinemise kompenseerimiseks leppis hankija läbi ESTELi3 kokku 2022. a

korrashoiulepingu ühikhindade täiendava indekseerimise. Lisaks olulisele hinnatõusule

oli selle eelduseks veel hooldelepingute täitmiseks vajaminevate materjalide tarnetes

ületamatud takistused ja viivitused4. Sellest tulenevalt otsustati tekkinud olukorra

leevendamiseks muuta aastaks indekseerimine kvartaalseks ehk aastal 2022 indekseeriti

korrashoiulepingute ühikhindu kogu aasta jooksul 4 korda ehk 1 kord kvartalis.

11. Vaidlustaja poolt tuginetud (ja vaidlustuses toodud omapoolse õiglase eeldatava

maksumuse aluseks võetud) Viljandi hooldelepingus tähendas selline lähenemine, et:

- 26.05.22. a tehtud lepingu muudatusega oli tarbijahinnaindeks +12,9%, mistõttu

indekseeriti kogu 12,9%ga läbi;

- 29.08.22. a muudatusega suurendati tarbijahinnaindeksiga ühikhindu +8,2% võrra;

- 28.10.22. a muudatusega oli tarbijahinnaindeks +6,1 %;

- ja viimane sellise kokkuleppekohane indekseerimine toimus 23.01.23. a tehtud

muudatusega, kus tarbijahinnaindeks oli +0,4%.

2 VAKO nõudmisel võib hankija lisaks välja tuua varasema statistika, mis näitab, et sõltumata hankija eeldatavast

maksumusest on sõlmitud lepinguid madalama maksumusega. 3 Eesti Taristuehituse Liit (ESTEL), kuhu kuulub ka vaidlustaja ja kellega on hankija riigiteede üldiseid

korrashoiulepingute hankimise ja täitmise põhimõtteid kokkulepitud. Arvestada tuleb, et kuigi RHS ei kohusta

hankijat arvestama kõikide pakkumuse esitamisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega, siis läbi ESTELi seda

tehakse. Näiteks toimuvad hankija ja ESTEL-i vahel kord kuus nn korrashoiu ümarlauad. Ümarlaual osalevad nii

hankija, kui teehoiu hooldevaldkondade esindajad, kes arutavad päevakajalistel teemadel ja probleemidel.

Erakorraliste teemade käsitlemise korral on kooskäimised olnud sagedasemad.

Seega, kui teehooldajatel või hankijal on soov hangete korralduse või lepingu täitmise osas midagi muuta, siis

üldise hea tava kohaselt toimub selliste ettepanekute tegemine ESTEL-i kaudu, mil neid kaalutakse

laiapõhjalisemalt, kaasates aruteludesse kogu vastava sektori pakkujad ehk teehooldega tegelevad ettevõtted. 4 Näiteks olid Venemaa, Ukraina ja Valgevene ettevõtted peamised teraskonstruktsioonide ja bituumeni tarnijad

Eesti ehitusturule. Valgevene ettevõtted olid peamised soolatarnijad Eesti tee-ehitusturule. Sõja tõttu olid

eelnimetatud materjalide tootmised ja tarned nimetatud riikidest täielikult katkenud, kas siis otsese sõjategevuse,

sõjategevusest tingitud transpordi takistuste tõttu või Venemaa ja Valgevene ettevõtetele kohaldatud sanktsioonide

tõttu. Samuti põhjustas sõda kütuse hinna märkimisväärse tõusu. Eeltoodu tingis omakorda hooldelepingutes

kokku lepitud tööde olulise kallinemise.

12. Seega suurenesid Viljandi hooldelepingus, millele vaidlustaja tänase turusituatsiooni

hindamisel tugineb, tavahoolde (s.t suvihoole ja talihoole) maksumus 1 908 332,90

eurolt kuni 2 482 455,66 euroni ehk kokku ca 30% (ühe lepingu aastaga)5. Ilmselt ei

ole vaja kõrgmaid matemaatilisi teadmisi järeldamaks, et kogu lepingu maksumuse osas

võis ja ka ilmselgelt tekkis, nö ülekompensiatsioon pakkujatele, mis nähtavasti muudab

täna hankija jaoks poolte kohustuste vahekorda oluliselt hankija kahjuks. Seetõttu on

hankija hinnangul äärmiselt meelevaldne võrrelda vaidlusaluse hanke eeldatavat

maksumust täna kehtiva Viljandi hooldelepingu maksumusega, kuivõrd need hinnad ei

ole kujunenud tegeliku turuolukorra tulemusena, vaid hankija poolsete täiendavate

indekseerimiste kaudu ning mistõttu ei ole need ka võrreldavad.

13. Järgnevalt toob hankija välja olulised asjaolud, mis on tänases hankes võrrelduna

eelmiste perioodide hooldehangetega eeldatavat maksumust kujundanud:

a. Võrreldes eelmise perioodi hooldehangetega ei toimu enam vaidlusaluses

hankes nõutud teehooldaja poolt kasutatava tehnika väärtushindamist, millest

tulenevalt pidid pakkujad varasematel hangetel parima pakkumise esitamiseks

tegema investeeringuid uude tehnikasse. Seega ei ole vaidlusaluses hankes enam

otsest vajadust uue tehnika investeerimise järgi, kuna see ei anna enam eelist ega

soodsamat võimalust hanke võitmiseks. Samuti ei anna vaidlusaluses hankes

enam täiendavalt väärtuspunkte pakkujate poolt lisatehnika esitamine.

b. Lisaks tehnikale on vaidlusalusest hankest võrreldes varasemate hangetega

kaotatud talvise ennetava puistamise eest tasustamine, mille kohta pakkujad

pidid pakkuma eraldi ühikhinda.

c. Täiendavalt on kaotatud töövõtjatele boonussüsteem, mille eesmärgiks oli

motiveerida teede hooldelepingu partnereid panustama rohkem hooldetööde

kvaliteeti ja operatiivsusse boonustasude maksmisega. Varasemates

hooldehangetes oli teehooldajal saada boonustasu, mis moodustas kuni 3%

tavahoolde maksumusest.

d. Lisaks on vaidlusaluses hankes oluliselt muudetud ühikhindade indekseerimist.

Varasemates hangetes sätestati kord aastas indekseerimine tarbijahinnaindeksiga

ja seda kõigi korrashoiulepingu osade puhul (s.o tava-, perioodilise hoolde ja

remonttööde ühikhindadele). Vaidlusaluses hankes indekseeritakse ainult

tavahoolde ühikhindu ja seda ka piiritletult ehk maksimaalselt 2,5% hankija

poolt. Varasemalt sellist piirangut ega limiiti tarbijahinnaindeksi tõusule ei

olnud, mistõttu tuleb ka seda asjaolu hanke eeldatava maksumuse kujundamisel

arvestada.

e. Võrreldes varasemate hooldehangetega on vaidlusaluses hankes tavahooldes

oluliselt vähendatud tehnilises kirjelduses väljatoodud kruusateede kulumiskihi

purustatud kruusaga täiendamist6.

5 Siinkohal juhib hankija vaidlustaja tähelepanu, et taoliste ebamõistlike hindadega on sisuliselt täidetud VÕS §

97 eeldused, mistõttu on hankijal ka põhjendatud alus selle õiguskaitsevahendi kohaldamiseks. 6 Valga hankes on mahud vähenenud:

- Lepinguaasta jooksul tavahooldes väljaveetava purustatud kruusa kogus väheneb varasemaga võrreldes

15 747,805 tonni võrra.

- Tolmutõrje kruusateedel on vähenenud 26,69 km.

- Ennetav puiste jäi ära 3150 km.

14. Seega on näha, et eelpoolnimetatud hankelepingu mahu vähendamised ja teised olulised

aspektid on samuti mõjutanud vaidlusaluse hanke eeldatava maksumuse kujundamist.

15. Vaidlustaja väited konkurentsimoonutusest ja põhjendatud ohust alapakkumuste

tegemisele vähemkogenud pakkujate poolt, on hankija seisukohal paljasõnalised ja

ebaõiged oletused. Pigem näitab see vaidlustaja osas, et ta ei ole suuteline hindama

hanke eeldatava maksumuse kujunemist tervikuna ja seda sisuliselt analüüsima.

Tegemist on vaidlustaja poolt taaskordse asjakohatu spekulatsiooniga, mis ei oma

vaidlustuse seisukohalt õiguslikku tähendust. Lisaks sellele juhib hankija tähelepanu, et

mistahes märkimisväärsed hinnavahed ei ole hangetes tavatud ja ei viita automaatselt

alapakkumustele. Kahtluse korral on hankijal kontrollimenetluse käigus võimalik välja

selgitada, kui pakkuja ei ole pakkumust läbi mõelnud või on millestki selgelt valesti aru

saanud.

16. Vaidlustaja on vaidlustuses viidanud VAKO praktikale (otsusele 17.04.15 nr 63-

15/160320, p 12.5), mis kinnitab, et hankija võib sellel alusel lükata pakkumused tagasi

ka juhul, kui ta on eeldatava maksumuse määranud valesti. Hankija on nimetatud

võimalusest teadlik, kuivõrd see on seadusega reguleeritud. Küll aga muus osas ei ole

antud vaidlustuse kontekstis viidatud lahend asjakohane ja seda kahel põhjustel. Esiteks,

kuna vaidlusaluses hankes on hankija eeltooduga põhistanud eeldatava maksumuse

kujunemist; ning teiseks, kuna viidatud VAKO lahendis nr 63-15/160320 toimus vaidlus

sisuliselt ühe konkreetse seadme maksumuse osas, mille turuhind on sedavõrd lihtsasti

ka eeldatav (vt hanke viitenumbriga 160320 kululoendit). Seetõttu ei ole tegemist

võrreldava olukorraga vaidlusaluse hanke asjaoludes, kuna teede hooldelepingute puhul

on aga tegemist keerulise hinnamoodustamisega, kus üksikute komponentide hinnad ja

nende proportsioonid mängivad suurt rolli. Riigiteede hooldehanked ei ole otseselt

võrreldavad üksikhangetega, millele vaidlustaja viitab.

17. Eelnevast tulenevalt leiab hankija, et on adekvaatselt hinnanud hanke eeldatava

maksumuse kujunemist ning esitanud sellekohased põhjendused ja kaalutlused, mis

vastavad täielikult RHS § 23 lg-le 3.

Hindade indekseerimisega maandab hankija pakkujatele kohalduvat töö teostatavuse

ja kasumlikkuse riski

18. Vaidlustaja heidab ette, et hankija on vaidlusaluses hankes hankelepingu punktiga 7.4

pannud põhjendamatult suure riski teehooldajale tarbijahinnaindeksi tõusu osas, samas

kui sätte eesmärgiks on jagada vastutust hankija ja teehooldaja vahel.

19. Hankijale jäävad mõistmatuks vaidlustaja sellekohased etteheited põhjendamatult suure

riski panemise osas teehooldajale, kuivõrd tarbijahinnaindeksiga indekseerimise näol

maandatakse pakkujatele kohalduvaid töö teostatavuse ja kasumlikkuse riske. Need on

riskid, mida tavapäraselt hankijad, kui tellijad, kanda ei saa. Seda enam, peab

pakkujatele jääma võimalus teatavaid äririske ise võtta, et konkurentsiolukorras edu

saavutada.

20. Lisaks on tavapärase inflatsiooniga arvestamine iga pakkuja enese äririsk. Pakkujatel

on võimalus oma pakkumuse koostamisel ise arvestada hankes ettenähtavate riskidega

ja hankelepingust tuleneva riskijaotusega ning seeläbi kujundada oma maksumusi ehk

määrata oma pakkumuse hind selliselt, et see oleks RHAD-is sätestatud kohustusi ja

riske arvestades piisav.

21. Täiendavalt eelnevale on hankija selgitanud ESTELiga kohtumisel riigieelarve

kärpepoliitika valguses kaasnevatest mõjudest ja muudatustest tulevastele

korrashoiulepingutele (14.11.24. a toimunud ümarlaual). Teehooldajatel on seetõttu

olnud olemas eelinfo tulevaste hangete muudatustest. Kuigi hankija on oma varasema

praktika kohaselt korrashoiulepingutes indekseerimist nö täiemahuliselt rakendanud,

siis tänase teehoiu alarahastamise tõttu ei ole seda võimalik sellisel kujul enam jätkata.

Seega on indekseerimise piiritlemine paratamatult olnud hädavajalik ja põhjalikult

kaalutletud otsus. Hankija ei välista, et sõltuvalt teehoiu rahastusest võib see praktika

tuleviku korrashoiuhangetes muutuda.

22. Hankija on seisukohal, et hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele

pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ja võimalikud pakkujad ei saa

hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid

hankelepingu tingimusi. Samuti on hankija jätkuval seisukohal, kui vaidlustajale ei ole

hanketingimused vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk (sh lepingu teostatavuse

riisiko) on põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata.

RHAD on kooskõlas õigusaktidega ja vastava valdkonna juhendmaterjalidega

23. Vaidlustaja on seisukohal, et vaidlusaluse hanke hankelepingu maht ja sisu ei ole

RHAD-is piiritletud, mis on vastuolus õiguskirjanduse ja VAKO varasema praktikaga

ning töömahu arvestamise risk on seega pandud täielikult pakkujale, mis ei võimalda

pakkumust esitada.

24. Hankija viitab siinkohal vaidlustajaga seotud varasemale kohtumenetlusele, s.o

haldusasjale nr 3-23-2547, milles on samad vaidlustaja etteheited läbi analüüsitud ning

milles nii VAKO, kui haldus- ja ringkonnakohus on jäänud hankijaga samale

seisukohale (täiendavalt lisab hankija, et samas asjas esitas vaidlustaja ka kassatsiooni

Riigikohtule, mille Riigikohus menetlusse ei võtnud ja mistõttu jõustus lõplikult

ringkonnakohtu lahend). Seega ei hakka hankija selles osas täiendavalt midagi lisama

ning jääb täielikult haldusasjas nr 3-23-2547 antud seisukohtade ja õiguslike põhistuste

juurde.

25. Sarnaselt vaidlustusele heitis vaidlustaja nimetatud kohtuasjas hankijale ette, et RHAD-

s sätestatud tingimused (sh tehniline kirjeldus) ei vasta RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ning RHS § 87 lg-le 1

ja § 88 lg-le 1, mille kohaselt tehniline kirjeldus peab kirjeldama hankelepingu eset

viisil, mis on vastavas valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele arusaadav.

26. Hankija rõhutab, et hankija ei nõustu ka vaidlustuses esitatud vaidlustaja

seisukohtadega. Hankija kordab, et kõigile pakkujatele on vaidlustatud tehnilise

kirjelduse punktid oma sisu osas selged ja üheselt mõistetavad, s.t et pakkujatele on

arusaadav, mida tuleb tavahoolde tööde hulgas teha. Samuti on RHAD-is teada

hooldepiirkonna teed, kus tuleb neid töid teha ja eesmärk, mida tuleb nende töödega

saavutada. Sedavõrd on vaidlustatud tehnilise kirjelduse punktid piisavalt täpsed

hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu

(õiguspäraseks) sõlmimiseks.

27. Hankija on RHAD sätestamisel lähtunud eelkõige majandus- ja taristuministri

14.07.2015 määrusest nr 92 „Tee seisundinõuded,“ millega reguleeritakse avalikult

kasutatava tee seisundinõudeid. Sellest tulenevalt on ka tavahoolde näol tegemist

komplekstöödega (seda kinnitab ühtlasi teehoiukava, mille alusel toimub riigiteedega

seonduva tegevuse rahastamine vastavalt liiklusseaduse § 11 lg-le 1) ja mille teostamisel

eraldi mahulist arvestust ei peeta – eesmärgiga tagada tee seisundinõuded. See tähendab,

et lepingu eesmärgi saavutamiseks tuleb teha kõiki tööliike (mis on mh kirjeldatud

RHAD tehnilise kirjelduse esimeses peatükis). Arvestades tavahoolde olemust ja

eesmärki ei ole hankija RHAD-is viimse detailini lahti kirjeldanud, kuidas täpselt peab

teehooldaja nõutud seisunditaseme tagama, millise graafiku alusel töid teostama või

mitu meeskonnaliiget peab teehooldaja mingi töö jaoks varuma. Teehooldajal on teatud

vabadus, kuidas oma töid teostada selliselt, et oleks saavutatud lepingus seatud

eesmärgid ning elutähtsa teenuse osutamine säiliks kogu lepingu perioodi jooksul.

Sealhulgas ei ole tal ka kohustust tõendada reaalselt tehtud tööde mahtu üksikute

tööliikide osas. Tee seisundinõuete tagamise eest tasutakse teehooldajale igakuiselt,

mitte iga üksiku tööliigi eest.

28. Hankija on seisukohal, et vaidlusalune RHAD on koostatud piisavalt arusaadavalt ja

täpselt ning vaidlustaja, kui vastavas valdkonnas tegutsev eeldatavat kompetentsust

omav oma ala professionaal, peaks mõistma talle etteantud kohustuste sisulist tähendust

ja vajadust ning sedavõrd suutma vastavalt kokkulepitud põhimõtetele ka töid

eesmärgipäraselt täita ja planeerida. Lisaks sellele eeldab hankija, et teede hooldamisega

tegelevad ettevõtted ehk potentsiaalsed pakkujad on tutvunud valdkonnas kehtivate

määruste ja juhendmaterjalidega ning on sedavõrd võimelised teehooldajale seatud

ootusi täitma.

29. Hankija eesmärk hankemenetluses on leida lepingupartneriks usaldusväärne

teehooldaja, kes võtab endale kohustuse tagada riigiteedel toimepidevus ja elutähtsa

teenuse osutamine. Esitatud pakkumused peavad hankijat veenma, et tulevasel

teehooldajal on olemas vajalik võimekus, soov ja tahe niivõrd olulist teenust osutada.

Selle täitmiseks on hankija kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele kättesaadavaks

teinud kogu hanke hooldepiirkonna teede olemi ning RHAD-is sätestatud tingimused ei

saa olla teedeala asjatundjatele (seda enam teehooldusega tegelevatele ettevõtetele)

erinevalt mõistetavad. Kõikidele pakkujatele on üheselt arusaadav, et tavahoolet tuleb

teostada teede olemile vastavas mahus ja ulatuses ning selleks vastavaid töömeetodeid

kasutades, millega teehooldaja suudab tagada teedel nõutavad seisunditasemed.

30. Seda, et hankijalt ei saa nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist, ning et

tehniline kirjeldus peab olema piisavalt täpne ja arusaadav vastavas valdkonnas

tegutsevatele isikutele, toetab ka asjakohane kohtupraktika (vt Tallinna Halduskohtu

09.05.2016 lahend nr 3-16-608, p 13; Tallinna Halduskohtu 19.01.2016 lahend nr 3-15-

305, p 13; Euroopa Kohtu 22.04.2010 otsus asjas nr C-423/07, p 58; Riigikohtu

22.02.2012 lahend nr 3-3-1-2-12, p 15.2).

31. Eelpooltoodule tuginedes on põhjendatud järeldada, et hankija on vaidlusaluse RHAD

sätestanud järgides riigihangete üldpõhimõtteid ning need on kooskõlas RHS § 87 lg-

ga 1 ja RHS § 88 lg-ga 1 – s.o piisavalt täpse selgusastmega, arvestades vastava

valdkonna eripärasid.

32. Vaidlustaja on viidanud VAKO otsustele (08.08.2011 otsus nr 155-11/126583 ja

22.01.2021 otsus nr 282-20/228027, p-d 12-19) ja leidnud, et tavahoolde maksumuse

sees tehtavad remonttööd tuleks määrata m2 alusel ning juhinduda tuleks nimetatud

VAKO otsustest. Hankija juhib tähelepanu, et ka nimetatud otsustes on VAKO nentinud,

et teatud juhtudel pole hankijatel võimalik tehnilises kirjelduses detailselt määratleda

sõlmitava hankelepingu eset ja sellisel juhul peavad pakkujad lähtuma pakkumust

koostades oma kogemustest vastavas valdkonnas (otsuse nr 155-11/126583 p 7 ja otsuse

nr 282-20/228027 p 17). Samuti on VAKO asunud seisukohale, et iga riigihanke ning

selles seatud nõuete õiguspärasust tuleb hinnata eraldi, lähtuvalt konkreetse riigihanke

asjaoludest. Üheski teises riigihankes seatud nõuetel, isegi kui need hanked on

korraldanud või neid korraldab sama hankija ja nendes riigihangetes on osalenud (või

isegi edukaks tunnistatud) teises riigihankes vaidlustuse esitanud pakkuja, ei saa olla

vaidlustatud riigihanke tingimuste seaduslikkuse hindamisel determineerivat mõju

(otsuse nr 282-20/228027 p 9). Seega vaidlustaja viidatud VAKO lahendis nr 282-

20/228027 tehtud otsus ei tähenda antud vaidluses, et vaidlusaluses hankes tehnilised

tingimused oleksid seetõttu õigusvastased.

Eelnevale tuginedes, palub hankija jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata ja

menetluskulud vaidlustaja enda kanda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ege Stiina Järvmägi

Eesti Vabariigi esindaja Transpordiameti kaudu