Kiri

Hiiumaa Vallavalitsuse

korralduse nr

Lisa

Luidja küla Järve kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid

1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 19.12.2024) 1.2 Hiiu Maakonnaplaneering

1.3 Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrus nr 5 „Kõrgessaare valla üldplaneering“

1.4 Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrus nr 19 „Kõrgessaare valla üldplaneeringu

teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Järve katastriüksust (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus: 39201:002:2140

Planeeritava katastriüksuse suurus: 41 609 m2

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Olemasolevad ehitised: hoonestatud

Kehtivad detailplaneeringud ei ole

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste

kaardikihti)

Luidja küla Järve kinnistu detailplaneeringuala

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel Läänemere ranna ehituskeeluvöönd,

piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja veekogu kallasrada ning avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ja

veehaarde sanitaarkaitseala.

Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud „Kõrgessaare valla

üldplaneering“ ja Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste

määramine“ ei ole Järve kinnistu osas juhtfunktsiooni määratud (valge ala) ning paikneb

detailplaneeringu kohustusega alal. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2.2 on minimaalselt

ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi suurus 2 ha.

Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase Luidja-Paope-Jõeranna (II klass)

väärtuslikul maastikul. Planeeringuala paikneb osaliselt Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohase

rohevõrgustiku alal.

Järve kinnistu ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis. Kinnistul on III kaitsekategooria liigi roomav öövilge (Goodyera

repens) elupaik.

3. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringuga kavandatakse kinnistu kruntida kaheks ja määrata hoonestamata krundile

ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks (üks üksikelamu ja kaks kõrvalhoonet ehitisaluse

pinnaga kokku 400 m2), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja-

rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete

tingimuste määramine hoonetele.

Joonis 2 Esialgne lahendusskeem

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse krundile hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete

tingimustega. Kruntide hoonestusalade piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Kummagi

krundi suurus minimaalselt 2 ha. Hoonestuala planeeritakse väljapoole ranna ehituskeeluvööndit

ning mitte lähemale kui 20 m krundi piirist. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.

4.2 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus-

ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

 hoonestusala määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega,

 lubatud hoonete arv krundil 3 (üks üksikelamu ja kolm abihoonet);

 hoonete ehitisalune pind kokku maksimaalselt 400 m2;

 hoonestuse korruselisus on kuni 2 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus üksikelamul 8 m,

abihoonetel 6 m;

 ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest;

 hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale;

 hoone projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest;

4.3 Liikluskorralduse määramine

Planeeringualale on juurdepääs rajatava mahasõiduga 12162 Paoma teelt.

Juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiusega, mis kannab päästetehnikat, aastaringselt

avatud ja hooldatud, et oleks tagatud päästetehnika, jäätmeveoki jms vajalike osapoolte

juurdepääs. Parkimine tuleb lahendada täies ulatuses planeeritava krundi koosseisus, näha ette

vähemalt 2 parkimiskohta.

4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonda ning sellest tulenevate

kitsendustega. Säilitad kõrghaljastus vähemalt 70% hetkeolukorrast. Raiete puhul arvestada

looduskaitseliste kitsendustega. Planeeringuga esitada kavandatava haljastuse rajamise

põhimõtted.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada Järve kinnistul lokaalselt. Kinnistu paikneb keskmiselt

kaitstud põhjaveega alal. Kanalisatsioonilahendusena on lubatud kaasaegsetele standarditele

vastav väikepuhasti, septik või kinnine kogumismahuti.

4.6 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.7 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.8 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.9 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.10 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi:

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, ettepanekute

küsimine, lähteseisukohtade koostamine

jaanuar 2025

Detailplaneeringu algatamine ja Hiiumaa Vallavalitsuses

planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine

veebruar 2025

Detailplaneeringu koostamine märts-mai 2025

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

juuni -juuli 2025

Detailplaneeringu vastu võtmine august 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

september-oktoober 2025

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse

november 2025

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid

detsember 2025

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

 seletuskiri;

 joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) –

ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb

kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;

 ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

 lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud

Lähtetingimustega täiendavate uuringute vajadust ei määrata.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

-Keskkonnaamet

-Päästeameti Lääne Päästekeskus

-Elektrilevi OÜ

-Transpordiamet

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute

valdajad:

Liiviku 39201:002:2130

Jääkaru 39201:002:0447

Panda 39201:002:0446

Pesukaru 39201:002:0445

Niidimetsa 39201:002:0398

Kaja 39201:002:0363

5.5 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja

vastuvõtmiseks digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Päästeameti, Transpordiameti ja

tehnovõrkude valdajatega.

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (pdf

ja dwg formaadis) e-posti aadressile [email protected]

5.6 Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb Hiiumaa Vallavalitsusele esitada üks paberkandjal

toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste

materjalidega ning PLANK keskkonna materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Maiken Lukas

Maa- ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/13

Meie 27.01.2025 nr 7.2-2/25/80-2

Seisukohtade väljastamine Luidja küla

Järve kinnistu detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Järve kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 39201:002:2140,

edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on Järve kinnistu jagada kaheks ja määrata hoonestamata krundile

ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete

planeerimine, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse

määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele. Planeeritav ala külgneb riigiteega

nr 12162 km 0,469 – 0,668. Kruusakattega riigitee 2023 aasta keskmine liiklussagedus oli

84 autot/ööpäevas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Uuele hoonestamata kinnistule tuleb tagada juurdepääs kavandatava ristumiskoha kaudu.

Arvestades riigitee geomeetriat, katte laiust ning liiki (kruusatee), oleme valmis kaaluma uue

ristumiskoha rajamist joonisel 1 näidatud asukohtadele. Joonisel on toodud kaks varianti.

Juhime tähelepanu, et nõuetekohase nähtavuse tagamiseks tuleb variant 1 korral arvestada

oluliselt suuremas mahus nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki) eemaldamist.

2 (3)

Joonis 1. Ristumiskoha võimalikud asukohad

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume

lähteseisukohtade punktis 4.1 toodud tingimusega, et hoonestusala planeeritakse väljapoole

ranna ehituskeeluvööndit ning mitte lähemale kui 20 m krundi piirist.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Arvestades, et tegemist on kitsa ja lookleva kruusateega peame sobilikuks,

kui tagatakse vähim vajalik nähtavuskaugus väljasõidul riigiteele (nähtavuskolmnurk)

3x100 m Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

3 (3)

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Lisa 1_lähtetingimused

Andres Aasna

53231631, [email protected]