Kiri

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS plastigraanulite kao ärahoidmise kohta mikroplastireostuse

vähendamiseks

Eliise Merila Kertu Sapelkov

Päevakava

1. Ettekanne • taust • ettepaneku ülevaade

2. Küsimused-vastused

3. Edasine protsess

EL taseme protsessist

Euroopa Komisjon avaldas ettepaneku, kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, ehk: * Edasised läbirääkimised toimuvad Brüsselis EL nõukogu keskkonnatöögrupis * Keskkonnaministrid kinnitavad nõukogu positsiooni keskkonnanõukogus * Seejärel algatatakse Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga läbirääkimised ehk triloogid

Ülevaade mikroplasti probleemist Mikroplastid on väikesed plastitükid, mis on tavaliselt väiksemad kui 5 mm.

Mikroplastireostuse allikaks on:

• maha jäetud, ära visatud või sobimatult kõrvaldatud suuremad plasttooted ning keskkonnas

nende lagunemisel tekkivad väiksemad plastitükid;

• teatavatele toodetele, näiteks kosmeetikatoodetele tahtlikult lisatud mikroplast, mis lõpuks

jõuab keskkonda;

• tahtmatu mikroplastiheide peamiselt kasutamisest tuleneva kulumise ja ebaõige käitlemise

tõttu

Mikroplasti leidub kõikjal, see on püsiv ja levib üle riigipiiride. See on keskkonnale kahjulik ja võib

kahjustada inimeste tervist.

Mikroplasti leidub pinnases (sh põllumajandusmaal), järvedes, jõgedes, suudmealadel, randades,

laguunides, meredes, ookeanides ja varem puutumata jäänud kaugetes piirkondades ning nende

esinemine mullas võib mõjutada mulla omadusi ja põhjustada mullas muutusi, mis avaldavad

negatiivset mõju mõne taime kasvu.

Euroopa Liidu tegevused

Euroopa Komisjon võttis plastireostuse vastu võitlemiseks 2018. aasta jaanuaris vastu teatise

„Euroopa plastistrateegia“, milles ta tunnistab mikroplastiga seonduvaid riske ja kutsub üles leidma

eri mikroplastiallikate jaoks sobivaid uuenduslikke lahendusi.

Kohustust uuendati Euroopa rohelise kokkuleppe avaldamisega 2019. aasta detsembris, uue

ringmajanduse tegevuskavaga 2020. aasta märtsis ja nullsaaste tegevuskavaga 2021. aasta mais. -

→ eesmärk 2030. aastaks vähendada keskkonda sattuva mikroplasti kogust 30 % võrra.

Komisjoni määrusega (EL) 2023/2055 on mikroplastireostuse vähendamiseks kehtestatud tahtlikult

toodetesse lisatud mikroplasti turulelaskmise piirang, kuna märkimisväärne osa

mikroplastireostusest tuleneb sünteetiliste polümeeride mikroosakeste kasutamisest eraldi või

tahtlikult toodetesse lisatuna ning selline reostus kujutab endast vastuvõetamatut keskkonnariski.

Tahtmatult keskkonda sattuva mikroplasti allikad

Allikas: Euroopa Komisjon

• Plastigraanulite keskkonda sattumine on suuruselt kolmas tahtmatu mikroplastiheite allikas.

• Igal aastal toodetakse ja käideldakse nii üleilmselt kui ka ELis suuri graanulikoguseid (2021. aastal ELis ligikaudu 57 miljonit tonni).

• Hinnangute kohaselt sattus 2019. aastal ELis keskkonda 52 140–184 290 tonni graanuleid. See on 2 100– 7 300 veokikoormat graanuleid aastas.

Euroopa Liidu tegevused

Rahvusvahelise plastireostust käsitleva leppe läbirääkimised -> EL ettepanek, et tulevane lepe peab

sisaldama meetmeid tahtmatu mikroplastiheite vähendamiseks.

Komisjon on uurinud tahtmatu mikroplastiheitega seoses mitut muud peamist tahtmatu heite allikat,

näiteks värve, rehve, sünteetilist tekstiili, geotekstiili ja vähemal määral pesukapsleid.

• Rehvidest eralduva mikroplasti heitkoguste vähendamise meetmed on juba lisatud EURO 7 määruse ettepanekusse.

• Teiste allikate puhul ilmnesid esialgses analüüsis andmelüngad ja ebakindlus ning jõuti järeldusele, et nende puhul võivad sobida paremini muud poliitikavahendid.

• Kõige sobivamate sekkumismeetmete määratlemiseks on vaja rohkem teavet ja täiendavaid analüüse.

• Kõnealuste allikate kohta võib koostada eraldi mõjuhinnangud, kui see on asjakohane ja vajalik, et toetada võimalikke ettepanekuid neist allikatest pärit mikroplasti heitkoguste vähendamiseks.

Plastigraanulite keskkonda sattumine

Allikas: Plastics Europe

Ettepaneku eesmärk • Ettepaneku eesmärk on vähendada plastigraanulite sattumist keskkonda ning selle tulemusena

vähendada graanulikadu 54–74 %, mis tähendab tahtmatult keskkonda lastava mikroplasti

vähendamist 6 % võrra.

• Kooskõlas komisjoni üldise eesmärgiga vähendada keskkonda sattuva mikroplasti kogust 30 % aitab see

säilitada ökosüsteeme ja elurikkust, vähendada võimalikku tervisemõju ja edendada kohalikku

majandustegevust. Samuti võib see anda rohkem teavet graanulikao ulatuse kohta kogu graanulite

tarneahela lõikes.

• Ettepanek on iseseisev õigusakt, millega ei muudeta kehtivaid õigusakte.

• Selles sätestatakse nõuded, mida tuleb rakendada kõikjal graanulite tarneahelas, ning eeskirjad nõuete

täitmise tagamise süsteemi kohta, mis põhineb kolmanda isiku tehtaval sertifitseerimisel, ettevõtja

vastavusdeklaratsioonil ja riikliku ametiasutuse tehtaval vastavuskontrollil.

Ettepaneku sisu Ettepanekuga rakendatakse meetmed seoses plastigraanulite käitlemisega, mis

rakenduvad tarneahela kõikides etappides, et hoida ära plastigraanulite kadu.

Ettepanek hõlmab kõiki ettevõtjaid, kes:

• käitlevad Euroopa Liidus üle viie tonni plastigraanuleid aastas, ning

• ELi vedajaid ja kolmandate riikide vedajaid, kes veavad Euroopa Liidus plastigraanuleid.

Ettepanekuga on leevendused ette nähtud VKEdele.

Ettevõtja kategooria Töötajate arv Aastakäive/ aasta bilansimaht

Keskmise suurusega < 250 kuni 50/43 miljonit eurot

Väikeettevõte < 50 kuni 10 miljonit eurot

Mikroettevõte < 10 kuni 2 miljonit eurot

Ettepaneku sisu: üldised kohustused (art 3)

• Kehtestatakse üldine kao ärahoidmise kohustus ettevõtjatele, ELi vedajatele ja kolmandate riikide

vedajatele. Kao esinemisel tuleb viivitamata rakendada meetmeid graanulite ära koristamiseks.

• Ettevõtjad ja ELi vedajad peavad teavitama riiklikke pädevaid asutusi oma tegevusest seoses

plastigraanulite käitlemisega, või plastigraanulite veoga tegelemisest, sh olulisematest muudatustest.

• Liikmesriigi pädevad asutused peavad looma avaliku registri, mis sisaldab neile esitatud infot.

Ettepaneku sisu: käitlemisnõuded (art 4)

Ettevõtjad, kes käitavad käitisi, kus käideldakse plastigraanuleid: • koostavad riskihindamiskava ning rakendavad ja ajakohastavad seda kooskõlas I lisaga;

• esitavad oma riskihindamiskava pädevale asutusele koos ettevõtja vastavusdeklaratsiooniga, mis on

välja antud lähtuvalt II lisas esitatud näidisvormist;

• koolitavad oma töötajaid;

• jälgivad ja dokumenteerivad oma asjakohaseid rakendusmeetmeid ja hinnangulist graanulikadu, võttes

muu hulgas vajaduse korral parandusmeetmeid, ning tegelevad plastigraanulitega seotud oluliste

vahejuhtumite ja õnnetustega;

Keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad, kes käitavad käitisi, kus

käideldakse aastas üle 1 000 tonni plastigraanuleid: • viivad igal aastal läbi sisehindamise;

• võtavad riskihindamiskava raames ühtlasi täiendavaid meetmeid kooskõlas I lisaga;

• peab olema välja antud IV lisas esitatud näidisvormi kohane vastavustunnistus.

Ettepaneku sisu: käitlemisnõuded (art 4)

ELi vedajad: • rakendavad teatavaid III lisa kohaseid meetmeid;

• koolitavad oma töötajaid;

• jälgivad ja dokumenteerivad oma asjakohaseid rakendusmeetmeid ja hinnangulist graanulikadu, võttes

muu hulgas vajaduse korral parandusmeetmeid, ning tegelevad plastigraanulitega seotud oluliste

vahejuhtumite ja õnnetustega.

Kolmandate riikide vedajad: • rakendavad teatavaid III lisa kohaseid meetmeid.

Ettepaneku sisu: nõuetele vastavuse tagamine (art 5-7)

Sätestatakse tegevuskoha tasandil läbi viidav sertifitseerimise kohustus, mille eesmärk on

hõlbustada riiklike pädevate asutuste tehtavat vastavuskontrolli. • Suurettevõtjad tõendavad iga käitise puhul, kus käideldi eelneval kalendriaastal üle 1 000 tonni

plastigraanuleid käitise vastavust I lisas sätestatud nõuetele, hankides selleks sertifitseerija välja antava tunnistuse. • Kohustus jõustub 24 kuud pärast määruse jõustumist. • Sertifitseerimine tuleb seejärel teostada iga kolme aasta järel.

• Keskmise suurusega ettevõtjad tõendavad iga käitise puhul, kus käideldi eelneval kalendriaastal üle 1 000 tonni plastigraanuleid, käitise vastavust I lisas sätestatud nõuetele, hankides selleks sertifitseerija välja antava tunnistuse. • Kohustus jõustub 36 kuud pärast määruse jõustumist. • Sertifitseerimine tuleb seejärel teostada iga nelja aasta järel.

• Vabastus mikro- ja väikeettevõtjatele ning käitiste puhul, kus käideldakse aastas alla 1 000 tonni

plastigraanuleid.

• Vastavustunnistuse vorm on sätestatud IV lisas.

Ettepaneku sisu: nõuetele vastavuse tagamine (art 5-7)

• Keskkkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) registreeritud ettevõtjad loetakse nõuetele

vastavaks ja vabastatakse seepärast määruses sätestatud kohustusest saada tunnistus ning teatada

riskihindamiskava ja ettevõtja vastavusdeklaratsiooni uuendamisest.

• Sätestatakse nõuded, mida sertifitseerija peab järgima liikmesriigilt akrediteeringu saamiseks (art 7).

• Vastavuse hindamisel peavad sertifitseerijad tegema pistelist kontrolli.

• Kui sertifitseerija on tunnistuse välja andnud, peab ta teavitama sellest pädevat asutust, kes peab

pidama vastavat registrit.

• Selline register peab läbipaistvuse huvides olema veebisaidil üldsusele kättesaadav.

Ettepaneku sisu: järelevalve (art 8-11)

• Liikmesriikide pädevad asutused vastutavad kontrollimise eest, et ettevõtjad, vedajad ja kolmandate

riikide vedajad järgiksid määruse nõudeid ja eeskirju.

o Eeldatakse, et nad teevad keskkonnajärelevalvet või muud kontrolli, võttes arvesse sertifitseerijate ja

ettevõtjate saadetud teavet (ettevõtjate deklaratsioonid, riskihindamiskavad), ning menetlevad

vastavalt artiklile 14 füüsiliste või juriidiliste isikute või organisatsioonide esitatud kaebusi.

• Liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus nõuda ettevõtjatelt täiendavate meetmete rakendamist, kui

kavades kehtestatud ja ellu rakendatud meetmeid ei peeta piisavaks.

• Õigus näha tõsise vahejuhtumi või õnnetuse korral ettevõtjatele, ELi vedajatele ja kolmandate riikide

vedajatele ette asjakohased järelmeetmed.

Ettepaneku sisu: järelevalve • Õnnetused ja vahejuhtumid (art 9)

Ettevõtjad, ELi vedajad ja kolmandate riikide vedajad teevad inimeste tervist või keskkonda oluliselt mõjutava juhusliku või õnnetusest tingitud kao korral viivitamata järgmist:

• teavitavad pädevat asutust, kelle hallataval territooriumil asjaomane vahejuhtum või õnnetus toimus, selle toimumisest ja kao hinnangulisest suurusest;

• võtavad meetmed, et piirata tervisele või keskkonnale avalduva mõju ulatust ning hoida ära uusi vahejuhtumeid või õnnetusi.

Pädev asutus, kelle vastutusalasse kuuluval territooriumil asjaomane vahejuhtum või õnnetus toimus, nõuab vajaduse korral, et ettevõtja, ELi vedaja või kolmanda riigi vedaja võtaks tervisele või keskkonnale avalduva mõju ulatuse piiramiseks ning uute vahejuhtumite või õnnetuste ärahoidmiseks asjakohaseid lisameetmeid.

Kui toimunud vahejuhtum või õnnetus mõjutab oluliselt inimeste tervist või keskkonda teises liikmesriigis, teavitab pädev asutus, kelle vastutusalasse kuuluval territooriumil õnnetus või vahejuhtum toimus, sellest viivitamata asjaomase teise liikmesriigi pädevat asutust.

Ettepaneku sisu: järelevalve • Nõuete täitmata jätmine (art 10)

Määruses sätestatud eeskirjade rikkumise korral teevad ettevõtjad, ELi vedajad ja kolmandate riikide vedajad viivitamata järgmist: • teavitavad pädevat asutust; • võtavad vajalikud meetmed nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks; • järgivad kõiki lisameetmeid, mille pädev asutus on ette näinud nõuetele vastavuse taastamiseks.

Kui määruses sätestatud eeskirjade rikkumisest tuleneb otsene oht inimeste tervisele või see ähvardab avaldada olulist vahetut kahjulikku mõju keskkonnale, võib pädev asutus käitise tegevuse niikauaks peatada, kuni nõuetele vastavus on taastatud.

Eraldi sätestatake pädevate asutuste määramise kohustus ja pädevate asutuste volitused (art 11).

Ettepaneku sisu: järelevalve

• Sätestatakse kaebuste menetlemise ja õiguskaitse kättesaadavuse meetmed (art 14)

• Eraldi on sätestatud kohustused (art 15), mida liikmesriigid peavad oma karistuskorra

kindlaksmääramisel järgima.

• Trahvid peavad olema proportsionaalsed rikkumise toime pannud juriidilise isiku käibega või füüsilise isiku

sissetulekuga. Trahvide suurus arvutatakse nii, et oleks tulemuslikult tagatud, et rikkumise eest vastutav isik

jääb ilma rikkumisest tulenevast majanduslikust kasust. Korduvate rikkumiste korral suurendatakse järk-järgult

trahvimäära. Juriidilise isiku toime pandud rikkumise korral on sellise trahvi maksimummäär vähemalt 4 %

ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis trahviotsusele eelnenud majandusaastal.

• Lisatud on ka hüvitamist käsitlev säte (art 16), mille eesmärk on tagada, et kui on tekkinud tervisekahju,

mis on täielikult või osaliselt põhjustatud määruse rikkumisest, on asjaomasel üldsuse liikmel võimalik

nõuda ja saada hüvitist rikkumise eest vastutavalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning asjakohasel juhul

asjaomaselt pädevalt asutuselt .

Ettepaneku sisu: VKEde abistamine (art 12)

• Tagatakse, et käivitatakse algatused, millega aidatakse graanulite tarneahelas tegutsevatel VKEdel

määrust rakendada.

• Eelkõige peab Komisjon välja töötama teadlikkuse suurendamise materjalid ja koolitusmaterjalid

määruses sätestatud nõuete usaldusväärse rakendamise kohta.

• Liikmesriigid peaksid tagama, et kõnealustel ettevõtjatel on juurdepääs määruse järgimisega seotud

teabele ja abile.

• Ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid pakkuda abi

järgmisel kujul: rahaline toetus; juurdepääs rahastamisvõimalustele; juhtkonna ja töötajate erikoolitus

ning korralduslik ja tehniline tugi.

Ettepaneku sisu: standardmetoodika (art 13)

• Ehkki plastigraanulite kadu on märgatav, ei mõõdeta seda korrapäraselt.

• REACH-määruse kohane nõue hinnangulisest graanulikaost igal aastal aru anda aitab graanulikao kohta

rohkem teavet saada. Sellega aga ei nähta ette metoodikat graanulikao mõõtmiseks.

• Artikli 13 kohaselt peab Euroopa Komisjon paluma Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada

standard keskkonda sattunud graanulikoguste hindamiseks.

Ettepaneku sisu: jõustumine (art 19)

• Määrus jõustub pärast vastu võtmise kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

• Määrust kohaldatakse alates kuupäevast, mil möödub 18 kuud määruse jõustumisest.

• Artikli 3 lõiget 1 kohaldatakse siiski alates määruse jõustumise kuupäevast. • Ettevõtjad, ELi vedajad ja kolmandate riikide vedajad tagavad kao ärahoidmise. Kao esinemisel

võtavad ettevõtjad, ELi vedajad ja kolmandate riikide vedajad viivitamata meetmeid graanulite ärakoristamiseks.

• Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Ettepaneku sisu: LISAD

Kokku neli lisa:

I LISA – Käitise riskihindamiskava

II LISA – Ettevõtja vastavusdeklaratsiooni vorm

III LISA – ELi vedajate ja kolmandate riikide vedajate võetavad meetmed

IV LISA – Vastavustunnistuse vorm

Edasine protsess

Ettevalmistamisel on Vabariigi Valitsuse seisukohad algatusele.

Seisukohad on plaanis kinnitada Vabariigi Valituses ja Riigikogus veebr-märts.

Ootame teie sisendit seisukohtade kujundamisele hiljemalt 19.01.2024 aadressile: [email protected] ja [email protected]

Küsimused

Täpsustavad küsimused plastigraanulite käitlejatele:

• Milliseid meetmeid hetkel rakendate plastigraanuli kao vältimiseks ja vähendamiseks?

• Millised mõjud kaasnevad teie ettevõttele käitise riskihindamiskava koostamise ja

rakendamisega (ettepaneku lisa I)?

• Kas ettepaneku lisa I riskihindamiskavas kirjeldatud meetmed tunduvad teile asjakohased,

kas on täiendavaid ettepanekuid?

• Kas pooldate ettepanekus toodud leevendusi VKEdele ja 1000 t määra?

Täpsustavad küsimused plastigraanulite vedajatele:

• Milliseid meetmeid hetkel rakendate plastigraanuli kao vältimiseks ja vähendamiseks?

• Millised mõjud kaasnevad teie ettevõttele ettepaneku lisas III kirjeldatud meetmete

rakendamisega?

• Kas ettepaneku lisas III kirjeldatud meetmed tunduvad teile asjakohased, kas on täiendavaid

ettepanekuid?

Aitäh!

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS plastigraanulite kao ärahoidmise kohta mikroplastireostuse

vähendamiseks

Eliise Merila Kertu Sapelkov

Päevakava

1. Ettekanne • taust • ettepaneku ülevaade

2. Küsimused-vastused

3. Edasine protsess

EL taseme protsessist

Euroopa Komisjon avaldas ettepaneku, kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, ehk: * Edasised läbirääkimised toimuvad Brüsselis EL nõukogu keskkonnatöögrupis * Keskkonnaministrid kinnitavad nõukogu positsiooni keskkonnanõukogus * Seejärel algatatakse Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga läbirääkimised ehk triloogid

Ülevaade mikroplasti probleemist Mikroplastid on väikesed plastitükid, mis on tavaliselt väiksemad kui 5 mm.

Mikroplastireostuse allikaks on:

• maha jäetud, ära visatud või sobimatult kõrvaldatud suuremad plasttooted ning keskkonnas

nende lagunemisel tekkivad väiksemad plastitükid;

• teatavatele toodetele, näiteks kosmeetikatoodetele tahtlikult lisatud mikroplast, mis lõpuks

jõuab keskkonda;

• tahtmatu mikroplastiheide peamiselt kasutamisest tuleneva kulumise ja ebaõige käitlemise

tõttu

Mikroplasti leidub kõikjal, see on püsiv ja levib üle riigipiiride. See on keskkonnale kahjulik ja võib

kahjustada inimeste tervist.

Mikroplasti leidub pinnases (sh põllumajandusmaal), järvedes, jõgedes, suudmealadel, randades,

laguunides, meredes, ookeanides ja varem puutumata jäänud kaugetes piirkondades ning nende

esinemine mullas võib mõjutada mulla omadusi ja põhjustada mullas muutusi, mis avaldavad

negatiivset mõju mõne taime kasvu.

Euroopa Liidu tegevused

Euroopa Komisjon võttis plastireostuse vastu võitlemiseks 2018. aasta jaanuaris vastu teatise

„Euroopa plastistrateegia“, milles ta tunnistab mikroplastiga seonduvaid riske ja kutsub üles leidma

eri mikroplastiallikate jaoks sobivaid uuenduslikke lahendusi.

Kohustust uuendati Euroopa rohelise kokkuleppe avaldamisega 2019. aasta detsembris, uue

ringmajanduse tegevuskavaga 2020. aasta märtsis ja nullsaaste tegevuskavaga 2021. aasta mais. -

→ eesmärk 2030. aastaks vähendada keskkonda sattuva mikroplasti kogust 30 % võrra.

Komisjoni määrusega (EL) 2023/2055 on mikroplastireostuse vähendamiseks kehtestatud tahtlikult

toodetesse lisatud mikroplasti turulelaskmise piirang, kuna märkimisväärne osa

mikroplastireostusest tuleneb sünteetiliste polümeeride mikroosakeste kasutamisest eraldi või

tahtlikult toodetesse lisatuna ning selline reostus kujutab endast vastuvõetamatut keskkonnariski.

Tahtmatult keskkonda sattuva mikroplasti allikad

Allikas: Euroopa Komisjon

• Plastigraanulite keskkonda sattumine on suuruselt kolmas tahtmatu mikroplastiheite allikas.

• Igal aastal toodetakse ja käideldakse nii üleilmselt kui ka ELis suuri graanulikoguseid (2021. aastal ELis ligikaudu 57 miljonit tonni).

• Hinnangute kohaselt sattus 2019. aastal ELis keskkonda 52 140–184 290 tonni graanuleid. See on 2 100– 7 300 veokikoormat graanuleid aastas.

Euroopa Liidu tegevused

Rahvusvahelise plastireostust käsitleva leppe läbirääkimised -> EL ettepanek, et tulevane lepe peab

sisaldama meetmeid tahtmatu mikroplastiheite vähendamiseks.

Komisjon on uurinud tahtmatu mikroplastiheitega seoses mitut muud peamist tahtmatu heite allikat,

näiteks värve, rehve, sünteetilist tekstiili, geotekstiili ja vähemal määral pesukapsleid.

• Rehvidest eralduva mikroplasti heitkoguste vähendamise meetmed on juba lisatud EURO 7 määruse ettepanekusse.

• Teiste allikate puhul ilmnesid esialgses analüüsis andmelüngad ja ebakindlus ning jõuti järeldusele, et nende puhul võivad sobida paremini muud poliitikavahendid.

• Kõige sobivamate sekkumismeetmete määratlemiseks on vaja rohkem teavet ja täiendavaid analüüse.

• Kõnealuste allikate kohta võib koostada eraldi mõjuhinnangud, kui see on asjakohane ja vajalik, et toetada võimalikke ettepanekuid neist allikatest pärit mikroplasti heitkoguste vähendamiseks.

Plastigraanulite keskkonda sattumine

Allikas: Plastics Europe

Ettepaneku eesmärk • Ettepaneku eesmärk on vähendada plastigraanulite sattumist keskkonda ning selle tulemusena

vähendada graanulikadu 54–74 %, mis tähendab tahtmatult keskkonda lastava mikroplasti

vähendamist 6 % võrra.

• Kooskõlas komisjoni üldise eesmärgiga vähendada keskkonda sattuva mikroplasti kogust 30 % aitab see

säilitada ökosüsteeme ja elurikkust, vähendada võimalikku tervisemõju ja edendada kohalikku

majandustegevust. Samuti võib see anda rohkem teavet graanulikao ulatuse kohta kogu graanulite

tarneahela lõikes.

• Ettepanek on iseseisev õigusakt, millega ei muudeta kehtivaid õigusakte.

• Selles sätestatakse nõuded, mida tuleb rakendada kõikjal graanulite tarneahelas, ning eeskirjad nõuete

täitmise tagamise süsteemi kohta, mis põhineb kolmanda isiku tehtaval sertifitseerimisel, ettevõtja

vastavusdeklaratsioonil ja riikliku ametiasutuse tehtaval vastavuskontrollil.

Ettepaneku sisu Ettepanekuga rakendatakse meetmed seoses plastigraanulite käitlemisega, mis

rakenduvad tarneahela kõikides etappides, et hoida ära plastigraanulite kadu.

Ettepanek hõlmab kõiki ettevõtjaid, kes:

• käitlevad Euroopa Liidus üle viie tonni plastigraanuleid aastas, ning

• ELi vedajaid ja kolmandate riikide vedajaid, kes veavad Euroopa Liidus plastigraanuleid.

Ettepanekuga on leevendused ette nähtud VKEdele.

Ettevõtja kategooria Töötajate arv Aastakäive/ aasta bilansimaht

Keskmise suurusega < 250 kuni 50/43 miljonit eurot

Väikeettevõte < 50 kuni 10 miljonit eurot

Mikroettevõte < 10 kuni 2 miljonit eurot

Ettepaneku sisu: üldised kohustused (art 3)

• Kehtestatakse üldine kao ärahoidmise kohustus ettevõtjatele, ELi vedajatele ja kolmandate riikide

vedajatele. Kao esinemisel tuleb viivitamata rakendada meetmeid graanulite ära koristamiseks.

• Ettevõtjad ja ELi vedajad peavad teavitama riiklikke pädevaid asutusi oma tegevusest seoses

plastigraanulite käitlemisega, või plastigraanulite veoga tegelemisest, sh olulisematest muudatustest.

• Liikmesriigi pädevad asutused peavad looma avaliku registri, mis sisaldab neile esitatud infot.

Ettepaneku sisu: käitlemisnõuded (art 4)

Ettevõtjad, kes käitavad käitisi, kus käideldakse plastigraanuleid: • koostavad riskihindamiskava ning rakendavad ja ajakohastavad seda kooskõlas I lisaga;

• esitavad oma riskihindamiskava pädevale asutusele koos ettevõtja vastavusdeklaratsiooniga, mis on

välja antud lähtuvalt II lisas esitatud näidisvormist;

• koolitavad oma töötajaid;

• jälgivad ja dokumenteerivad oma asjakohaseid rakendusmeetmeid ja hinnangulist graanulikadu, võttes

muu hulgas vajaduse korral parandusmeetmeid, ning tegelevad plastigraanulitega seotud oluliste

vahejuhtumite ja õnnetustega;

Keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad, kes käitavad käitisi, kus

käideldakse aastas üle 1 000 tonni plastigraanuleid: • viivad igal aastal läbi sisehindamise;

• võtavad riskihindamiskava raames ühtlasi täiendavaid meetmeid kooskõlas I lisaga;

• peab olema välja antud IV lisas esitatud näidisvormi kohane vastavustunnistus.

Ettepaneku sisu: käitlemisnõuded (art 4)

ELi vedajad: • rakendavad teatavaid III lisa kohaseid meetmeid;

• koolitavad oma töötajaid;

• jälgivad ja dokumenteerivad oma asjakohaseid rakendusmeetmeid ja hinnangulist graanulikadu, võttes

muu hulgas vajaduse korral parandusmeetmeid, ning tegelevad plastigraanulitega seotud oluliste

vahejuhtumite ja õnnetustega.

Kolmandate riikide vedajad: • rakendavad teatavaid III lisa kohaseid meetmeid.

Ettepaneku sisu: nõuetele vastavuse tagamine (art 5-7)

Sätestatakse tegevuskoha tasandil läbi viidav sertifitseerimise kohustus, mille eesmärk on

hõlbustada riiklike pädevate asutuste tehtavat vastavuskontrolli. • Suurettevõtjad tõendavad iga käitise puhul, kus käideldi eelneval kalendriaastal üle 1 000 tonni

plastigraanuleid käitise vastavust I lisas sätestatud nõuetele, hankides selleks sertifitseerija välja antava tunnistuse. • Kohustus jõustub 24 kuud pärast määruse jõustumist. • Sertifitseerimine tuleb seejärel teostada iga kolme aasta järel.

• Keskmise suurusega ettevõtjad tõendavad iga käitise puhul, kus käideldi eelneval kalendriaastal üle 1 000 tonni plastigraanuleid, käitise vastavust I lisas sätestatud nõuetele, hankides selleks sertifitseerija välja antava tunnistuse. • Kohustus jõustub 36 kuud pärast määruse jõustumist. • Sertifitseerimine tuleb seejärel teostada iga nelja aasta järel.

• Vabastus mikro- ja väikeettevõtjatele ning käitiste puhul, kus käideldakse aastas alla 1 000 tonni

plastigraanuleid.

• Vastavustunnistuse vorm on sätestatud IV lisas.

Ettepaneku sisu: nõuetele vastavuse tagamine (art 5-7)

• Keskkkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) registreeritud ettevõtjad loetakse nõuetele

vastavaks ja vabastatakse seepärast määruses sätestatud kohustusest saada tunnistus ning teatada

riskihindamiskava ja ettevõtja vastavusdeklaratsiooni uuendamisest.

• Sätestatakse nõuded, mida sertifitseerija peab järgima liikmesriigilt akrediteeringu saamiseks (art 7).

• Vastavuse hindamisel peavad sertifitseerijad tegema pistelist kontrolli.

• Kui sertifitseerija on tunnistuse välja andnud, peab ta teavitama sellest pädevat asutust, kes peab

pidama vastavat registrit.

• Selline register peab läbipaistvuse huvides olema veebisaidil üldsusele kättesaadav.

Ettepaneku sisu: järelevalve (art 8-11)

• Liikmesriikide pädevad asutused vastutavad kontrollimise eest, et ettevõtjad, vedajad ja kolmandate

riikide vedajad järgiksid määruse nõudeid ja eeskirju.

o Eeldatakse, et nad teevad keskkonnajärelevalvet või muud kontrolli, võttes arvesse sertifitseerijate ja

ettevõtjate saadetud teavet (ettevõtjate deklaratsioonid, riskihindamiskavad), ning menetlevad

vastavalt artiklile 14 füüsiliste või juriidiliste isikute või organisatsioonide esitatud kaebusi.

• Liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus nõuda ettevõtjatelt täiendavate meetmete rakendamist, kui

kavades kehtestatud ja ellu rakendatud meetmeid ei peeta piisavaks.

• Õigus näha tõsise vahejuhtumi või õnnetuse korral ettevõtjatele, ELi vedajatele ja kolmandate riikide

vedajatele ette asjakohased järelmeetmed.

Ettepaneku sisu: järelevalve • Õnnetused ja vahejuhtumid (art 9)

Ettevõtjad, ELi vedajad ja kolmandate riikide vedajad teevad inimeste tervist või keskkonda oluliselt mõjutava juhusliku või õnnetusest tingitud kao korral viivitamata järgmist:

• teavitavad pädevat asutust, kelle hallataval territooriumil asjaomane vahejuhtum või õnnetus toimus, selle toimumisest ja kao hinnangulisest suurusest;

• võtavad meetmed, et piirata tervisele või keskkonnale avalduva mõju ulatust ning hoida ära uusi vahejuhtumeid või õnnetusi.

Pädev asutus, kelle vastutusalasse kuuluval territooriumil asjaomane vahejuhtum või õnnetus toimus, nõuab vajaduse korral, et ettevõtja, ELi vedaja või kolmanda riigi vedaja võtaks tervisele või keskkonnale avalduva mõju ulatuse piiramiseks ning uute vahejuhtumite või õnnetuste ärahoidmiseks asjakohaseid lisameetmeid.

Kui toimunud vahejuhtum või õnnetus mõjutab oluliselt inimeste tervist või keskkonda teises liikmesriigis, teavitab pädev asutus, kelle vastutusalasse kuuluval territooriumil õnnetus või vahejuhtum toimus, sellest viivitamata asjaomase teise liikmesriigi pädevat asutust.

Ettepaneku sisu: järelevalve • Nõuete täitmata jätmine (art 10)

Määruses sätestatud eeskirjade rikkumise korral teevad ettevõtjad, ELi vedajad ja kolmandate riikide vedajad viivitamata järgmist: • teavitavad pädevat asutust; • võtavad vajalikud meetmed nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks; • järgivad kõiki lisameetmeid, mille pädev asutus on ette näinud nõuetele vastavuse taastamiseks.

Kui määruses sätestatud eeskirjade rikkumisest tuleneb otsene oht inimeste tervisele või see ähvardab avaldada olulist vahetut kahjulikku mõju keskkonnale, võib pädev asutus käitise tegevuse niikauaks peatada, kuni nõuetele vastavus on taastatud.

Eraldi sätestatake pädevate asutuste määramise kohustus ja pädevate asutuste volitused (art 11).

Ettepaneku sisu: järelevalve

• Sätestatakse kaebuste menetlemise ja õiguskaitse kättesaadavuse meetmed (art 14)

• Eraldi on sätestatud kohustused (art 15), mida liikmesriigid peavad oma karistuskorra

kindlaksmääramisel järgima.

• Trahvid peavad olema proportsionaalsed rikkumise toime pannud juriidilise isiku käibega või füüsilise isiku

sissetulekuga. Trahvide suurus arvutatakse nii, et oleks tulemuslikult tagatud, et rikkumise eest vastutav isik

jääb ilma rikkumisest tulenevast majanduslikust kasust. Korduvate rikkumiste korral suurendatakse järk-järgult

trahvimäära. Juriidilise isiku toime pandud rikkumise korral on sellise trahvi maksimummäär vähemalt 4 %

ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis trahviotsusele eelnenud majandusaastal.

• Lisatud on ka hüvitamist käsitlev säte (art 16), mille eesmärk on tagada, et kui on tekkinud tervisekahju,

mis on täielikult või osaliselt põhjustatud määruse rikkumisest, on asjaomasel üldsuse liikmel võimalik

nõuda ja saada hüvitist rikkumise eest vastutavalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning asjakohasel juhul

asjaomaselt pädevalt asutuselt .

Ettepaneku sisu: VKEde abistamine (art 12)

• Tagatakse, et käivitatakse algatused, millega aidatakse graanulite tarneahelas tegutsevatel VKEdel

määrust rakendada.

• Eelkõige peab Komisjon välja töötama teadlikkuse suurendamise materjalid ja koolitusmaterjalid

määruses sätestatud nõuete usaldusväärse rakendamise kohta.

• Liikmesriigid peaksid tagama, et kõnealustel ettevõtjatel on juurdepääs määruse järgimisega seotud

teabele ja abile.

• Ilma et see piiraks kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid pakkuda abi

järgmisel kujul: rahaline toetus; juurdepääs rahastamisvõimalustele; juhtkonna ja töötajate erikoolitus

ning korralduslik ja tehniline tugi.

Ettepaneku sisu: standardmetoodika (art 13)

• Ehkki plastigraanulite kadu on märgatav, ei mõõdeta seda korrapäraselt.

• REACH-määruse kohane nõue hinnangulisest graanulikaost igal aastal aru anda aitab graanulikao kohta

rohkem teavet saada. Sellega aga ei nähta ette metoodikat graanulikao mõõtmiseks.

• Artikli 13 kohaselt peab Euroopa Komisjon paluma Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada

standard keskkonda sattunud graanulikoguste hindamiseks.

Ettepaneku sisu: jõustumine (art 19)

• Määrus jõustub pärast vastu võtmise kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

• Määrust kohaldatakse alates kuupäevast, mil möödub 18 kuud määruse jõustumisest.

• Artikli 3 lõiget 1 kohaldatakse siiski alates määruse jõustumise kuupäevast. • Ettevõtjad, ELi vedajad ja kolmandate riikide vedajad tagavad kao ärahoidmise. Kao esinemisel

võtavad ettevõtjad, ELi vedajad ja kolmandate riikide vedajad viivitamata meetmeid graanulite ärakoristamiseks.

• Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Ettepaneku sisu: LISAD

Kokku neli lisa:

I LISA – Käitise riskihindamiskava

II LISA – Ettevõtja vastavusdeklaratsiooni vorm

III LISA – ELi vedajate ja kolmandate riikide vedajate võetavad meetmed

IV LISA – Vastavustunnistuse vorm

Edasine protsess

Ettevalmistamisel on Vabariigi Valitsuse seisukohad algatusele.

Seisukohad on plaanis kinnitada Vabariigi Valituses ja Riigikogus veebr-märts.

Ootame teie sisendit seisukohtade kujundamisele hiljemalt 19.01.2024 aadressile: [email protected] ja [email protected]

Küsimused

Täpsustavad küsimused plastigraanulite käitlejatele:

• Milliseid meetmeid hetkel rakendate plastigraanuli kao vältimiseks ja vähendamiseks?

• Millised mõjud kaasnevad teie ettevõttele käitise riskihindamiskava koostamise ja

rakendamisega (ettepaneku lisa I)?

• Kas ettepaneku lisa I riskihindamiskavas kirjeldatud meetmed tunduvad teile asjakohased,

kas on täiendavaid ettepanekuid?

• Kas pooldate ettepanekus toodud leevendusi VKEdele ja 1000 t määra?

Täpsustavad küsimused plastigraanulite vedajatele:

• Milliseid meetmeid hetkel rakendate plastigraanuli kao vältimiseks ja vähendamiseks?

• Millised mõjud kaasnevad teie ettevõttele ettepaneku lisas III kirjeldatud meetmete

rakendamisega?

• Kas ettepaneku lisas III kirjeldatud meetmed tunduvad teile asjakohased, kas on täiendavaid

ettepanekuid?

Aitäh!