Kiri

Sotsiaalministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Tervise Arengu Instituut

Terviseamet

Riigikogu

Eesti Linnade ja Valdade Liit

9.02.2024 nr 3-1/16

Tartumaa omavalitsuste spetsialistide ja arendusorganisatsioonide ettepanekud

dokumendi “Eesti koolitoidu teekaart” täiendamiseks.

Tartumaa Omavalitsuste Liit, mis on katusorganisatsiooniks Tartumaa kaheksale

omavalitsusele, on võtnud strateegiliseks eesmärgiks tegeleda haridusasutuste toitlustuse

kvaliteedi tõstmisega, võttes aluseks Tartumaa arengustrateegia 2040 meetme 1.3.

tegevussuuna 1.3.3. “Liikumisharjumuste ja tervislike eluviiside edendamine” ja meetme 3.1.

tegevussuuna 3.1.1. “Talust kooli projekti käivitamine”.

Täiendavalt Tartu maakonna toidustrateegia 2022-2030 üheks strateegiliseks eesmärgiks on

teadlik tervisliku ja kohaliku toidu tarbimine.

Tartumaa omavalitsuste haridusasutuste toitlustamise eest vastutavad spetsialistid ja

arendusorganisatsioonid peavad Eesti koolitoidu teekaardi loomist oluliseks dokumendiks,

milles kokkulepitud tegevuste ja lahendussuundade põhjal tagada tingimused, et toit oleks

mitmekesine ja tasakaalustatud kõikides haridusasutustes ning kõigile lastele kättesaadav,

olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast.

1

Tartumaa omavalitsuste spetsialistid on 2022. aasta sügisest regulaarselt kohtunud, et leida

ühiselt lahendusi haridusasutuste kvaliteetse toitlustamise väljakutsetele. Lõuna-Eesti

toidukonverentsil “Talust kooli” (10. oktoober 2023, Elvas Tartumaal) räägiti haridusasutuste

toitlustamisega seotud kitsaskohtadest ning jagati kogemusi, mida on nii Eestis kui välismaal

toitlustamise kvaliteedi tõstmiseks tehtud.

Aastal 2023 sai alguse laiem koostöö maakondlike arendusorganisatsioonide vahel, kes läbi

projektide tegevuste edendavad kohaliku toidu tarbimist ja haridusasutustes toitlustuse

kvaliteedi arendamisega. Toimunud on mitmeid kohtumisi ja sihtgruppe kaasavaid seminare.

Leiame, et koolitoidu teekaart on oluline dokument, kuid praegusel kujul ei ole see terviklik

ja ei vasta teekaardi olemusele.

Et loodav teekaart saaks sisukaks dokumendiks, teeme järgmised ettepanekud üldise loogika

osas:

1) tuua välja teekaardi eesmärk, sh kellele on teekaart esmajärjekorras suunatud;

2) siduda teekaart selgelt juba olemasolevates valdkondlikes arengukavades seatud

sihtide ja eesmärkidega ning erinevate asjasse puutuvate õigusaktidega;

3) süstematiseerida põhiprobleemide kaardistus;

4) konkretiseerida lahendussuundade tegevuste elluviimist ning näidata ära, kuidas

need aitavad tagada lõppeesmärgi saavutamist;

5) tuua välja, kuidas toimub teekaardi seire, sh indikaatorid ning kuidas toimub

teekaardi uuendamine;

6) kokku leppida teekaardi ajaline periood.

Arvestades, et paralleelselt on muutmisel kehtiv lasteasutuste toitlustamise määrus, mis

muuhulgas reguleerib teekaardis käsitletavaid teemasid, siis kuidas tagatakse määruse ja

teekaardi omavaheline kooskõla, sh kas määruse uuendamisel tuuakse koolieelsete

lasteasutuste ja üldhariduskoolide kõrval määrusesse sisse ka kutseõppeasutuste õppijad.

Siinkohal esitame ettepanekud, mis aitavad kaasa sisulisema ja igapäevaeluga seotud

teekaardi loomisele.

2

Ettepanekud:

1. Nimetus koolitoit välistab koolieelsed lasteasutused. Samuti näeme, et teekaardi

ülesanne on laiemalt ette näha tegevused ja lahendussuunad Eesti haridusasutustes

toiduhariduse käsitlemiseks, kuna kava sisaldab mitmeid seotud teemasid: hanked,

toetuse suurus, lõunasöögi aeg haridusasutustes, koostöö eri osapoolte vahel,

teadlikkuse tõstmine, kommunikatsioon, õpetajate juhendamine, koolitused kokkadele

jmt.

Ettepanek: muuta dokumendi pealkirja, sõnastades see järgmiselt: “Eesti

haridusasutuste toitlustamise ja toiduhariduse teekaart”.

2. Kokku seatud tekst jätab välja igapäevaelus tegutseva hankija vaate.

Ettepanek: kaasata töörühmadesse valdkondlikud spetsialistid, kelle igapäevatöö on

omavalitsustes kohapeal tegeleda toitlustushangete ning haridusasutustes toiduhariduse

edendamisega, sh järelkontrollli ning haridusasutuste nõustamisega.

3. Lõik lk 4: Piima ja piimatoodete pakkumise toetuse sihtgrupiks ning kaasnevate

haridusmeetmete toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed,

haridusasutuse 1.–9. klassi õpilased. Koolipiimatoodete pakkumises taotlejale antava

toetuse määraks on kehtestatud 0,108 eurot lapse kohta õppepäevas ning

koolipuuvilja ja -köögiviljade pakkumises taotlejale antava toetuse määraks on

kehtestatud 0,05 eurot lapse kohta õppepäevas.

Kommentaar: antud lõigus on esitatud valed hinnad. Koolikava piima ning puu- ja

köögiviljale antav toetus katab kolmandiku toidu maksumusest. Seda ei saa enam

lugeda menüüdes täielikult Koolikava toetuseks.

4. Lõik lk 5: Toetuse toetava tegevusena korraldatakse infopäevi haridusasutuste

pidajatele ja hankespetsialistidele ning infopäevi ja koolitusi asutuste kokkadele ja

toitlustajatele, individuaalset nõuandeteenust haridusasutuste kokkadele või

toitlustajatele ja hankespetsialistidele.

Kommentaar: tegevused toimusid aastal 2023. Aastaks 2024 ei ole nimetatud

tegevusteks raha eraldatud. Palun lõigus olev info täpsustada, kes saavad toetust

toetavaid tegevusi läbi viia ning kes neid rahastab.

3

5. Lk 5 esitatud põhiprobleemid:

● Kehtiv lasteasutuste toitlustamine määrus vajab uuendamist.

Kommentaar: oleme nõus esitatud probleemiga.

Juhime tähelepanu, et riiklikud toitumissoovitused, mille baasil kahjuks praegust

määrust luuakse, pärinevad aastast 2015.

Tervise Arengu Instituut tegeleb riiklike toitumissoovituste kohandamisega lähtudes

Põhjamaade toitumissoovitustest ning see on aluseks ka uuele haridusasutuste

toitlustust reguleerivale määrusele. See on riiklike tasandite tegevus ja Koolitoidu

teekaart seda mõjutada ei saa.

Määruse puudumisest tulenevad ka erinevused omavalitsuste vahel haridusasutuste

toitlustamise tingimustes üle Eesti. Omavalitsused on ise pidanud leiutama nõudeid, et

pakkuda lastele/õpilastele toitaineterikast toitu, mille toiteväärtus on kõrge, kuid

madala energiasisaldusega, mitte vastupidi.

● Koolilõuna riigipoolne toetus on ebapiisav (kallinenud on elekter, toiduained,

tööjõukulud jms). Tuleviku vaates võivad maksumust mõjutada ka koolitoitlustamist

reguleeriva määruse uuendatud nõuded.

Kommentaar: oleme nõus esitatud probleemiga.

Riigipoolset toetust tuleb tõsta vähemalt 50%. Haridusasutuste lõunasöögi riigipoolse

toetuse suuruse arvutamisel on vaja aluseks võtta tarbijahinnaindeks (inflatsioon) ja

käibemaksutõus.

Riigipoolse huvi puudumine on kahjuks tuntav. Kui soovime, et valmistatav toit oleks

maitsev ja lapsed/õpilased seda tõepoolest sööksid, on vaja tõsta toidu kvaliteeti, mis

omakorda nõuab raha.

● Hangetega seonduvad probleemid: nende hindamine, järelevalve ning hangetes seatud

tingimused (nt suur valik koolilõunavariante).

Kommentaar: hetkel kirjeldab see punkt ainult toitlustusteenusega seotud hankeid. Iga

KOV määrab enda hallatavates haridusasutustes nõuded toitlustamisteenusele -

puuduvad head näited ja laiem hankijate vaheline suhtlus/kogemuste vahetus.

Samas on mitmeid koole/lasteaedu, kus on oma köök ja kokk. Tooraine hankijatel ja ka

teenuseosutajaga hankijatel puuduvad head alternatiivid ja vahendid lühikese

4

tarneahelaga tooraine hankimiseks (nt lihtne CO2 jalajälje arvutamise kalkulaator) ja

ka päritolu kontrolliks.

Ettepanek:

1) Kaasajastada riiklikud toitumissoovitused ja uuendamisel olev määrus ning

võtta need dokumendid vastu käesoleval aastal.

2) Seada riiklikuks prioriteediks haridusasutustes kvaliteetsest toorainest nõuetele

vastava toitlustamise tagamine igas haridusasutuses üle Eesti.

3) Leppida riiklikult kokku, et koolides pakutakse 2 valikut - liha/kalaga ja

liha-/kalavaba (taimse valgu baasil) - samal ajal tagades, et pakutav toit on

kvaliteetsest toorainest nõuetele vastavalt valmistatud.

4) Abistada hankijaid kvaliteetse ja lühikesest tarneahelast pärit tooraine

hankimisel, luues lihtsalt käsitletavad abivahendid ja kontrollimehhanismid.

● Piirkondlikud ja toitlustaja tüübist tingitud erinevused (tooraine kättesaadavus, hind,

transporditeenus jms), samuti erinevused selles osas, mis ulatuses on toit õpilastele

tasuta.

Kommentaar: oleme nõus, et igal piirkonnal on omad võimalused. Samas puudub

üldine ja riiklik eesmärk, et igas haridusasutuses on vaja tagada toidu kõrge kvaliteet.

Siinkohal tuleks jagada häid näiteid. Ka hangetes peaksid olema erisused – iga

omavalitsus peab saama ise valida, millise toitlustuse ja hanke mudeli aluseks võtab,

sest kvaliteetse tooraine kättesaadavus tagab toidu kvaliteedi.

● Toidu kvaliteet ei pruugi olla alati võimalikest parim (nt väikese lihasisaldusega

toodete kasutamine).

Kommentaar: seda on võimalik uue määruse raames reguleerida. Hetkel kehtiv määrus

ütleb, et toit peab olema valmistatud võimalikult töötlemata ja naturaalsest toorainest.

Siinkohal teeme ettepaneku määruse kaasajastajatele välja jätta sõna "võimalikult".

Ootuspärane on see, et toit valmistatakse algusest lõpuni haridusasutuses kohapeal,

mitte ei osteta sisse juba eelnevalt valmistatud toitu, mida soojendatakse. Ka juhul, kui

toidu valmistamine toimub keskköögis, tuleb lähtuda sellest, et toit valmistatakse

toorainest, mitte ei soojendata valmistoitu.

5

● Kooli müügikohtades pakutav toiduvalik ei pruugi olla tervist toetav.

Kommentaar: 1) Riiklikult (kahe ministeeriumi, Terviseameti ja TAI koostöös) on välja

töötatud vastav juhend, kuid koolid seda ei järgi. Kelle valdkond on see, et tagada

juhendi täitmine? Kes nõustab koole ja teostab regulaarset järelevalvet?

2) Eraldi küsimus on see, et miks on meil üldse vaja koolides eraldi müügikohti. See

soodustab õpilaste seas ebavõrdsust, kuna kõigil pole majanduslikult võimalik sealt

asju osta.

3) Ennekõike on vaja tegeleda söögiaegadega, et lõunasöök oleks tagatud õigel (lõunale

võimalikult iseloomulikul) kellaajal ja piisavalt pikk (15 minutit ei ole piisav ega

tervislik söömise aeg, sunnib lapsi kiirustama).

Ka terminid tuleb paika seada - lõunasöök ei ole kell 9.40 hommikul, see on hiline

hommikusöök. Määruses on kirjas soovituslik aeg, kuid seda reaalselt ei järgita, sest

koolilõunat on lubatud pakkuda juba peale teise õppetunni lõppemist ja enamus ka

seda kasutab. Antud säte vajab sisulist muutust.

4)Täiendavaid müügikohti ei ole vaja, kui lapsed/õpilased sööksid hästi. Selleks on vaja

eeskuju näidata ja seda saab teha kooli juhtkond koos õpetajatega: süües ise samal ajal

koos lastega, juhendades 1.-6. klassi toidu võtmisel, tutvustades toite, jälgides, et

söömise ajal valitseb mõnus vestlus, mitte segadus või lärm jmt. Ehk siis lisaks

määrusele, mis toitlustamist reguleerib, on vaja mõelda ning planeerida tegevused ka

toiduharidusele ja selle rakendamisele haridusasutustes.

● Mahetoidu ja kohaliku tooraine kasutuselevõtuga kaasnevad probleemid.

Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023-2030 ühe tegevusena

on plaan edendada koostööd haridusasutuste ja kohalike mahetootjate vahel, et

edendada mahesaaduste piirkondliku kättesaadavust.

Kommentaar: peamisteks probleemideks on mahe- ja kohaliku tooraine kättesaadavus

ja hind ning see, et kokad ei soovi seda toorainet kasutada.

Ettepanek: riiklikult välja töötada tootegruppidele vastavad kriteeriumid, et hankijatel

oleks võimalik riigihangete raames eelistada piirkondlikku toorainet nii tava kui

mahedana (nt aluseks on lühikesed tarneahelad vm). Näiteks Rootsis, Soomes, Leedus,

Itaalias jm on teatud tootegruppidel riiklikult välja töötatud soovituslikud või

kohustuslikud kriteeriumid keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks.

Ettepanek: anda riiklikud suunised kohaliku mahetooraine osakaalu tõstmiseks

haridusasutustes.

6

Kommentaar: riiklikud suunised mahetooraine osakaalu tõstmiseks, toetusmeetmed

mahetooraine kasutamisel haridusasutustes ja kriteeriumid, mis toetavad riigihangete

raames kohaliku maheda tooraine hankimist, soodustavad

mahepõllumajandusettevõtete arengut ja arvukust. Juhime tähelepanu, et Eestis on

isevarustatuse tase kartulil 61%, köögiviljal 38% ja puuviljal 12%. Kui riik seab kindla

suuna ja eesmärgi haridusasutuste toitlustuse osas, siis see annab tootjatele kindluse ja

võimaluse tootmismahtude suurendamiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks.

Kohaliku tooraine hankimise soodustamine suurendab toidujulgeolekut ja aitab ära

hoida maapiirkondade ääremaastumist.

● Toiduraiskamine.

Kommentaar: oleme nõus, et toiduraiskamine on suur probleem, kuid me oleme ka

arvamusel, et see on tegemata jäänud tööde tagajärg.

Toiduraiskamise vähendamiseks on vaja teha suurt eeltööd lastevanemate,

haridusasutuse juhtkonna, õpetajate ning alles siis õpilaste seas.

Samuti kuulub siia alla juhtkonna ja toitlustaja tihe omavaheline koostöö.

Selle laiem nimetus on toiduhariduse edendamine, millele tuleb teekaardis keskenduda

eraldiseisvas peatükis.

Ettepanek: luua toiduharidusele eraldiseisev peatükk ja töötada see välja koos eri

osapooltega, sh praktikutega.

Siia alla kuuluvad näiteks koolitused kokkadele, toiduhariduse teemade integreerimine

õppekavadesse, erinevad tegevused eri osapoolte teadlikkuse tõstmiseks

toiduharidusest.

● Koolitusvajadused köökide personalile.

Kommentaar: oleme nõus, et see on oluline probleem.

Kes kaardistab koolitusvajadused ja kes rahastab koolitused? Siinkohal leiame, et kuna

kokkade koolitused on kallid, siis siin on vaja riigipoolset rahastust.

Ettepanek: tagada kokkadele riigipoolsed koolitusmeetmed.

Kommentaar: koka roll lapse haridusteel on oluline, sest kvaliteetne ja nõuetele vastav

toit on väärtuslikuks energiaallikaks. Kokkade töötingimused on rasked, palk on väike,

nende töö on igapäevaselt nähtav ja kriitika all - kui võrrelda mõne aineõpetajaga,

kelle töö tulemused selguvad veerandi lõpus.

7

Tartu maakonna haridusasutuste kokkade koostööpäeval selgus nende ootus suurema

koostöö, toetuse ja tunnustuse järele.

Ettepanek: käsitleda kokaametit teekaardis põhjalikult. Seada see amet riiklikult

oluliseks. Leiame, et koka palk tuleb võrdsustada õpetaja palgaga ja võrdväärselt

õpetajatega ka tunnustada kokkade kui toiduhariduse edendajate tööd.

● Koostöö osapoolte vahel (kooli personali ja köögi koostöö; koostöö köögiga kohaliku

tooraine ja/või -mahe pakkujate vahel jne).

Kommentaar: selle punkti sõnastus on liiga üldine. Siin on vajalik selgelt välja

kirjutada, kelle vahel koostööd nähakse ja milles see seisneb.

● Teadlikkuse tõstmine tervislikust toitumisest.

Kommentaar: samuti arusaamatu - kelle teadlikkuse tõstmine? Vajadus on määratleda

sihtgrupid. Kes jagab seda infot? Kelle roll?

6. Täiendavalt esitame järgmised probleemid:

● Riigil puudub ühtne nägemus toidu kvaliteedist, tooraine kättesaadavusest ning iga

maakond tegutseb omal viisil, mis loob piirkondlikud ja toitlustaja tüübist tulenevad

erinevused.

● Koolikava toetus kaasnevatele haridusmeetmetele ei ole piisav, kuna rahastatakse

kõigest ⅓ teenusest, samas haridusasutustel ja nende pidajatel ei ole täiendavat raha ⅔

osa tasumiseks.

● Haridusasutuste toitlustamine on valdkond, mis on jaotunud mitme ministeeriumi

vahel ja sellega tegelemine ei ole justkui ühegi ministeeriumi otseses vastutuses.

● Kokkade alarahastamine ja koka ameti mitteväärtustamine.

● Söögivahetunnid ei ole väärtustatud ja võrdsustatud olulise õppetöö osana.

○ Näitena saab tuua, et tihtilugu seatakse liikumisõpetuse tunnid vahetult peale

söögivahetundi. Selle tulemusena lapsed/noored söögivahetunni ajal ei söö,

kuid hiljem on neil kõht tühi, sest ees on veel pikk päev õppetöö ja

trennide/huviringidega.

○ Söögiajad on kooliastmeti erinevatel aegadel, erisused on haridusasutuste

vahel. Sama omavalitsuse erinevad koolid pakuvad lõunasööki kooliastmeti

erinevatel aegadel. Probleem on selles, et näiteks algklassi õpilased peavad

8

mõnes koolis lõunat sööma juba peale teist tundi, kuid sellel ajal nad veel süüa

ei taha. Samas on neil ees pikk koolipäev ja trennid/huviringid.

● Eraldi probleemiks on toiduhariduse õpetamine õpetaja ametit õppivatele noortele,

seda tuleb käsitleda eraldi teemana. Ka see tuleb riiklikult üle vaadata, kas

ametikoolides õpetatav suurköögikoka amet vastab haridusasutustes töötava

kokaameti nõuetele.

7. Peatükk 4. Lahendussuunad ja tegevused põhieesmärgi täitmiseks

a. Punkt 4.3. Hangete tingimuste ühtlustamine.

Kommentaar: kuna koolitoidu hinnastamise põhimõtted on KOVide lõikes erinevad,

siis on normaalne, et ka tingimused on erinevad. Kui ühes KOVis makstakse

teenuseosutajale rangemate tingimuste eest kõrgemat hinda ja teises KOVis peale

määruse nõuete midagi muud ei peeta oluliseks, siis need olukorrad on ja jäävadki

erinevaks. Samas ei leia me, et üks toimivate kvaliteedi tingimustega KOV peaks

hakkama oma tingimusi leevendama, kui on leitud vahendid, kuidas esitatud nõuete

eest motiveerivat hinda teenuse eest maksta.

Lõik: Uuendatakse Tervise Arengu Instituudi pakkumuse näidist, mida saab aluseks võtta, kui

on vaja läbi viia riigihange toitlustusteenuse pakkuja leidmiseks. Samuti võimaldab näidis

muuta avalikud hanked kestlikku toidusüsteemi toetavamaks

Kommentaar: näidiste koostamisel võiks võtta aluseks erinevaid toimivaid versioone,

mida Eestis on kasutatud. Kaasama peaks erinevaid hankespetsialiste, kes tegelikult

riigihankeid läbi viivad.

Käsitleda tuleb hangetega seotud tingimusi (nt raamleping partneritele), hangete

ülesehitust. Kui me soovime läbi viia kvaliteedi tõstmisele orienteeriutud riigihanget,

siis hind ei peaks olema hinnatav. Näidetena on siinkohal on puudu näiteks tooraine

hanke käsitlemine.

Eraldi probleem on see, et riigihanked ei lähe kokku piirangutega, mida on

ministeeriumid kehtestatud.

Lõik: Vastutaja: Tervise Arengu Instituut, tegevuse planeeritav aeg on kuue kuu jooksul

pärast määruse vastuvõtmist.

9

Kommentaar: leiame, et siin ei saa olla vastutajaks asutus, kes ise ei tegele

riigihangetega, ei tooraine ega teenuseosutajate leidmisega. Kõik KOVid peavad täna

oma toitlustamise korraldamise raames riigihankeid läbi viima.

b. Punkt 4.5.

Lõik: Haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetuse jätkamiseks eesmärgiga, aastaks 2030.

a pakkuda mahetoitu vähemalt 50%-le lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest, tuleb

jätkata mahetooraine kasutamise kompenseerimisega koolides ja lasteaedades.

Kommentaar: väga vajalik ja kindlasti tuleb tulevikus jätkata, vajab lisa

eelarvevahendeid. Tartu linnas on näiteks kõigis teenuseosutajatega

munitsipaalkoolides kasutusel ökomärgis, vähemalt 50-80% toorainest on mahe. Selge

on see, et kui toidu valmistamisel kasutatakse suuremal määral mahetoorainet, mis

teatud kaubagruppide lõikes on kallim, kui tavatooraine, siis on ka toetus selle eest

proportsionaalselt suurem.

8. Peatükk 5. Muud toetavad tegevused.

Siinkohal on välja kirjutatud mitmed põhiprobleemid, millele on vajalik leida

lahendused ehk tegevussuunad ja eesmärgid ning vastutajad.

Täiendavalt selles punktis kirjapandu osas:

- esimeses punktis (punktid on nummerdamata) on jäänud välja HTMi ja

omavalitsuse spetsialistid.

- teises punktis - toiduraiskamine - siinkohal juba eelpool kommentaarides ja

ettepanekutes käsitletud teema.

- kolmandas punktis - mis on patsiendiorganisatsioon? Kõiki termineid tuleb

dokumendi alguses selgitada.

- neljandas punktis - lisaks NutriData programmi koolitustele on vaja viia läbi

samalaadsete programmide koolitusi.

“Eesti koolitoidu teekaart” on üks olulistest riiklikest kokkulepetest, mida

omavalitsused saavad oma töös aluseks võtta.

Tunnustame, et on alustatud valdkondliku teekaardi koostamisega, kuid see dokument

ei ole veel valmis, sellega on vajalik eri osapooli kaasates edasi töötada.

10

Soovime kaasamist, et praktikute töörühmana kaasa mõelda.

Teeme ettepaneku jagada dokumenti kõikide maakondlike arendusorganisatsioonidega

üle Eesti.

Tagasisidet oodates,

Tartumaa omavalitsuste spetsialistid ja omavalitsuste liidu töötajad ning

arendusorganisatsioonide esindajad

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Loog, juhataja, Elva Teenused

Ülle Prommik, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna tervishoiuteenistuse

tervisespetsialist

Bianka Makoid, haridusspetsialist, Peipsiääre Vallavalitsus

Liis Rosin, abivallavanem (sotsiaal-, haridus- ja kultuurivaldkond), Kambja

Vallavalitsus

Sirle Sõstra-Oru, Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna majandamisteenistuse

vanemspetsialist

Janeli Meristo, Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna finantseerimise peaspetsialist

Kadri Leetsaar, hankespetsialist, Tartu Vallavalitsus

Anneli Vetka, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, Nõo Vallavalitsus

Mart Keerutaja, arendusspetsialist, Kastre Vallavalitsus

Elen Peetsmann, juhatuse liige, EMÜ Mahekeskus

Katri Kuusk, Tartumaa toidukoordinaator, Tartumaa Arendusselts

Kairi Vasemägi, haridusnõunik, Tartumaa Omavalitsuste Liit

Kaidi Randpõld, arendusspetsialist, Tartumaa Omavalitsuste Liit

Allan Hallik, haridusasutuste tervisedenduse spetsialist, Tartumaa Omavalitsuste Liit

Sven Tobreluts, tegevjuht, Tartumaa Omavalitsuste Liit

Kersti Kõiv, heaolu valdkonnajuht, Tartumaa Omavalitsuste Liit

11

12

Sotsiaalministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Tervise Arengu Instituut

Terviseamet

Riigikogu

Eesti Linnade ja Valdade Liit

9.02.2024 nr 3-1/16

Tartumaa omavalitsuste spetsialistide ja arendusorganisatsioonide ettepanekud

dokumendi “Eesti koolitoidu teekaart” täiendamiseks.

Tartumaa Omavalitsuste Liit, mis on katusorganisatsiooniks Tartumaa kaheksale

omavalitsusele, on võtnud strateegiliseks eesmärgiks tegeleda haridusasutuste toitlustuse

kvaliteedi tõstmisega, võttes aluseks Tartumaa arengustrateegia 2040 meetme 1.3.

tegevussuuna 1.3.3. “Liikumisharjumuste ja tervislike eluviiside edendamine” ja meetme 3.1.

tegevussuuna 3.1.1. “Talust kooli projekti käivitamine”.

Täiendavalt Tartu maakonna toidustrateegia 2022-2030 üheks strateegiliseks eesmärgiks on

teadlik tervisliku ja kohaliku toidu tarbimine.

Tartumaa omavalitsuste haridusasutuste toitlustamise eest vastutavad spetsialistid ja

arendusorganisatsioonid peavad Eesti koolitoidu teekaardi loomist oluliseks dokumendiks,

milles kokkulepitud tegevuste ja lahendussuundade põhjal tagada tingimused, et toit oleks

mitmekesine ja tasakaalustatud kõikides haridusasutustes ning kõigile lastele kättesaadav,

olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast.

1

Tartumaa omavalitsuste spetsialistid on 2022. aasta sügisest regulaarselt kohtunud, et leida

ühiselt lahendusi haridusasutuste kvaliteetse toitlustamise väljakutsetele. Lõuna-Eesti

toidukonverentsil “Talust kooli” (10. oktoober 2023, Elvas Tartumaal) räägiti haridusasutuste

toitlustamisega seotud kitsaskohtadest ning jagati kogemusi, mida on nii Eestis kui välismaal

toitlustamise kvaliteedi tõstmiseks tehtud.

Aastal 2023 sai alguse laiem koostöö maakondlike arendusorganisatsioonide vahel, kes läbi

projektide tegevuste edendavad kohaliku toidu tarbimist ja haridusasutustes toitlustuse

kvaliteedi arendamisega. Toimunud on mitmeid kohtumisi ja sihtgruppe kaasavaid seminare.

Leiame, et koolitoidu teekaart on oluline dokument, kuid praegusel kujul ei ole see terviklik

ja ei vasta teekaardi olemusele.

Et loodav teekaart saaks sisukaks dokumendiks, teeme järgmised ettepanekud üldise loogika

osas:

1) tuua välja teekaardi eesmärk, sh kellele on teekaart esmajärjekorras suunatud;

2) siduda teekaart selgelt juba olemasolevates valdkondlikes arengukavades seatud

sihtide ja eesmärkidega ning erinevate asjasse puutuvate õigusaktidega;

3) süstematiseerida põhiprobleemide kaardistus;

4) konkretiseerida lahendussuundade tegevuste elluviimist ning näidata ära, kuidas

need aitavad tagada lõppeesmärgi saavutamist;

5) tuua välja, kuidas toimub teekaardi seire, sh indikaatorid ning kuidas toimub

teekaardi uuendamine;

6) kokku leppida teekaardi ajaline periood.

Arvestades, et paralleelselt on muutmisel kehtiv lasteasutuste toitlustamise määrus, mis

muuhulgas reguleerib teekaardis käsitletavaid teemasid, siis kuidas tagatakse määruse ja

teekaardi omavaheline kooskõla, sh kas määruse uuendamisel tuuakse koolieelsete

lasteasutuste ja üldhariduskoolide kõrval määrusesse sisse ka kutseõppeasutuste õppijad.

Siinkohal esitame ettepanekud, mis aitavad kaasa sisulisema ja igapäevaeluga seotud

teekaardi loomisele.

2

Ettepanekud:

1. Nimetus koolitoit välistab koolieelsed lasteasutused. Samuti näeme, et teekaardi

ülesanne on laiemalt ette näha tegevused ja lahendussuunad Eesti haridusasutustes

toiduhariduse käsitlemiseks, kuna kava sisaldab mitmeid seotud teemasid: hanked,

toetuse suurus, lõunasöögi aeg haridusasutustes, koostöö eri osapoolte vahel,

teadlikkuse tõstmine, kommunikatsioon, õpetajate juhendamine, koolitused kokkadele

jmt.

Ettepanek: muuta dokumendi pealkirja, sõnastades see järgmiselt: “Eesti

haridusasutuste toitlustamise ja toiduhariduse teekaart”.

2. Kokku seatud tekst jätab välja igapäevaelus tegutseva hankija vaate.

Ettepanek: kaasata töörühmadesse valdkondlikud spetsialistid, kelle igapäevatöö on

omavalitsustes kohapeal tegeleda toitlustushangete ning haridusasutustes toiduhariduse

edendamisega, sh järelkontrollli ning haridusasutuste nõustamisega.

3. Lõik lk 4: Piima ja piimatoodete pakkumise toetuse sihtgrupiks ning kaasnevate

haridusmeetmete toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed,

haridusasutuse 1.–9. klassi õpilased. Koolipiimatoodete pakkumises taotlejale antava

toetuse määraks on kehtestatud 0,108 eurot lapse kohta õppepäevas ning

koolipuuvilja ja -köögiviljade pakkumises taotlejale antava toetuse määraks on

kehtestatud 0,05 eurot lapse kohta õppepäevas.

Kommentaar: antud lõigus on esitatud valed hinnad. Koolikava piima ning puu- ja

köögiviljale antav toetus katab kolmandiku toidu maksumusest. Seda ei saa enam

lugeda menüüdes täielikult Koolikava toetuseks.

4. Lõik lk 5: Toetuse toetava tegevusena korraldatakse infopäevi haridusasutuste

pidajatele ja hankespetsialistidele ning infopäevi ja koolitusi asutuste kokkadele ja

toitlustajatele, individuaalset nõuandeteenust haridusasutuste kokkadele või

toitlustajatele ja hankespetsialistidele.

Kommentaar: tegevused toimusid aastal 2023. Aastaks 2024 ei ole nimetatud

tegevusteks raha eraldatud. Palun lõigus olev info täpsustada, kes saavad toetust

toetavaid tegevusi läbi viia ning kes neid rahastab.

3

5. Lk 5 esitatud põhiprobleemid:

● Kehtiv lasteasutuste toitlustamine määrus vajab uuendamist.

Kommentaar: oleme nõus esitatud probleemiga.

Juhime tähelepanu, et riiklikud toitumissoovitused, mille baasil kahjuks praegust

määrust luuakse, pärinevad aastast 2015.

Tervise Arengu Instituut tegeleb riiklike toitumissoovituste kohandamisega lähtudes

Põhjamaade toitumissoovitustest ning see on aluseks ka uuele haridusasutuste

toitlustust reguleerivale määrusele. See on riiklike tasandite tegevus ja Koolitoidu

teekaart seda mõjutada ei saa.

Määruse puudumisest tulenevad ka erinevused omavalitsuste vahel haridusasutuste

toitlustamise tingimustes üle Eesti. Omavalitsused on ise pidanud leiutama nõudeid, et

pakkuda lastele/õpilastele toitaineterikast toitu, mille toiteväärtus on kõrge, kuid

madala energiasisaldusega, mitte vastupidi.

● Koolilõuna riigipoolne toetus on ebapiisav (kallinenud on elekter, toiduained,

tööjõukulud jms). Tuleviku vaates võivad maksumust mõjutada ka koolitoitlustamist

reguleeriva määruse uuendatud nõuded.

Kommentaar: oleme nõus esitatud probleemiga.

Riigipoolset toetust tuleb tõsta vähemalt 50%. Haridusasutuste lõunasöögi riigipoolse

toetuse suuruse arvutamisel on vaja aluseks võtta tarbijahinnaindeks (inflatsioon) ja

käibemaksutõus.

Riigipoolse huvi puudumine on kahjuks tuntav. Kui soovime, et valmistatav toit oleks

maitsev ja lapsed/õpilased seda tõepoolest sööksid, on vaja tõsta toidu kvaliteeti, mis

omakorda nõuab raha.

● Hangetega seonduvad probleemid: nende hindamine, järelevalve ning hangetes seatud

tingimused (nt suur valik koolilõunavariante).

Kommentaar: hetkel kirjeldab see punkt ainult toitlustusteenusega seotud hankeid. Iga

KOV määrab enda hallatavates haridusasutustes nõuded toitlustamisteenusele -

puuduvad head näited ja laiem hankijate vaheline suhtlus/kogemuste vahetus.

Samas on mitmeid koole/lasteaedu, kus on oma köök ja kokk. Tooraine hankijatel ja ka

teenuseosutajaga hankijatel puuduvad head alternatiivid ja vahendid lühikese

4

tarneahelaga tooraine hankimiseks (nt lihtne CO2 jalajälje arvutamise kalkulaator) ja

ka päritolu kontrolliks.

Ettepanek:

1) Kaasajastada riiklikud toitumissoovitused ja uuendamisel olev määrus ning

võtta need dokumendid vastu käesoleval aastal.

2) Seada riiklikuks prioriteediks haridusasutustes kvaliteetsest toorainest nõuetele

vastava toitlustamise tagamine igas haridusasutuses üle Eesti.

3) Leppida riiklikult kokku, et koolides pakutakse 2 valikut - liha/kalaga ja

liha-/kalavaba (taimse valgu baasil) - samal ajal tagades, et pakutav toit on

kvaliteetsest toorainest nõuetele vastavalt valmistatud.

4) Abistada hankijaid kvaliteetse ja lühikesest tarneahelast pärit tooraine

hankimisel, luues lihtsalt käsitletavad abivahendid ja kontrollimehhanismid.

● Piirkondlikud ja toitlustaja tüübist tingitud erinevused (tooraine kättesaadavus, hind,

transporditeenus jms), samuti erinevused selles osas, mis ulatuses on toit õpilastele

tasuta.

Kommentaar: oleme nõus, et igal piirkonnal on omad võimalused. Samas puudub

üldine ja riiklik eesmärk, et igas haridusasutuses on vaja tagada toidu kõrge kvaliteet.

Siinkohal tuleks jagada häid näiteid. Ka hangetes peaksid olema erisused – iga

omavalitsus peab saama ise valida, millise toitlustuse ja hanke mudeli aluseks võtab,

sest kvaliteetse tooraine kättesaadavus tagab toidu kvaliteedi.

● Toidu kvaliteet ei pruugi olla alati võimalikest parim (nt väikese lihasisaldusega

toodete kasutamine).

Kommentaar: seda on võimalik uue määruse raames reguleerida. Hetkel kehtiv määrus

ütleb, et toit peab olema valmistatud võimalikult töötlemata ja naturaalsest toorainest.

Siinkohal teeme ettepaneku määruse kaasajastajatele välja jätta sõna "võimalikult".

Ootuspärane on see, et toit valmistatakse algusest lõpuni haridusasutuses kohapeal,

mitte ei osteta sisse juba eelnevalt valmistatud toitu, mida soojendatakse. Ka juhul, kui

toidu valmistamine toimub keskköögis, tuleb lähtuda sellest, et toit valmistatakse

toorainest, mitte ei soojendata valmistoitu.

5

● Kooli müügikohtades pakutav toiduvalik ei pruugi olla tervist toetav.

Kommentaar: 1) Riiklikult (kahe ministeeriumi, Terviseameti ja TAI koostöös) on välja

töötatud vastav juhend, kuid koolid seda ei järgi. Kelle valdkond on see, et tagada

juhendi täitmine? Kes nõustab koole ja teostab regulaarset järelevalvet?

2) Eraldi küsimus on see, et miks on meil üldse vaja koolides eraldi müügikohti. See

soodustab õpilaste seas ebavõrdsust, kuna kõigil pole majanduslikult võimalik sealt

asju osta.

3) Ennekõike on vaja tegeleda söögiaegadega, et lõunasöök oleks tagatud õigel (lõunale

võimalikult iseloomulikul) kellaajal ja piisavalt pikk (15 minutit ei ole piisav ega

tervislik söömise aeg, sunnib lapsi kiirustama).

Ka terminid tuleb paika seada - lõunasöök ei ole kell 9.40 hommikul, see on hiline

hommikusöök. Määruses on kirjas soovituslik aeg, kuid seda reaalselt ei järgita, sest

koolilõunat on lubatud pakkuda juba peale teise õppetunni lõppemist ja enamus ka

seda kasutab. Antud säte vajab sisulist muutust.

4)Täiendavaid müügikohti ei ole vaja, kui lapsed/õpilased sööksid hästi. Selleks on vaja

eeskuju näidata ja seda saab teha kooli juhtkond koos õpetajatega: süües ise samal ajal

koos lastega, juhendades 1.-6. klassi toidu võtmisel, tutvustades toite, jälgides, et

söömise ajal valitseb mõnus vestlus, mitte segadus või lärm jmt. Ehk siis lisaks

määrusele, mis toitlustamist reguleerib, on vaja mõelda ning planeerida tegevused ka

toiduharidusele ja selle rakendamisele haridusasutustes.

● Mahetoidu ja kohaliku tooraine kasutuselevõtuga kaasnevad probleemid.

Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023-2030 ühe tegevusena

on plaan edendada koostööd haridusasutuste ja kohalike mahetootjate vahel, et

edendada mahesaaduste piirkondliku kättesaadavust.

Kommentaar: peamisteks probleemideks on mahe- ja kohaliku tooraine kättesaadavus

ja hind ning see, et kokad ei soovi seda toorainet kasutada.

Ettepanek: riiklikult välja töötada tootegruppidele vastavad kriteeriumid, et hankijatel

oleks võimalik riigihangete raames eelistada piirkondlikku toorainet nii tava kui

mahedana (nt aluseks on lühikesed tarneahelad vm). Näiteks Rootsis, Soomes, Leedus,

Itaalias jm on teatud tootegruppidel riiklikult välja töötatud soovituslikud või

kohustuslikud kriteeriumid keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks.

Ettepanek: anda riiklikud suunised kohaliku mahetooraine osakaalu tõstmiseks

haridusasutustes.

6

Kommentaar: riiklikud suunised mahetooraine osakaalu tõstmiseks, toetusmeetmed

mahetooraine kasutamisel haridusasutustes ja kriteeriumid, mis toetavad riigihangete

raames kohaliku maheda tooraine hankimist, soodustavad

mahepõllumajandusettevõtete arengut ja arvukust. Juhime tähelepanu, et Eestis on

isevarustatuse tase kartulil 61%, köögiviljal 38% ja puuviljal 12%. Kui riik seab kindla

suuna ja eesmärgi haridusasutuste toitlustuse osas, siis see annab tootjatele kindluse ja

võimaluse tootmismahtude suurendamiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks.

Kohaliku tooraine hankimise soodustamine suurendab toidujulgeolekut ja aitab ära

hoida maapiirkondade ääremaastumist.

● Toiduraiskamine.

Kommentaar: oleme nõus, et toiduraiskamine on suur probleem, kuid me oleme ka

arvamusel, et see on tegemata jäänud tööde tagajärg.

Toiduraiskamise vähendamiseks on vaja teha suurt eeltööd lastevanemate,

haridusasutuse juhtkonna, õpetajate ning alles siis õpilaste seas.

Samuti kuulub siia alla juhtkonna ja toitlustaja tihe omavaheline koostöö.

Selle laiem nimetus on toiduhariduse edendamine, millele tuleb teekaardis keskenduda

eraldiseisvas peatükis.

Ettepanek: luua toiduharidusele eraldiseisev peatükk ja töötada see välja koos eri

osapooltega, sh praktikutega.

Siia alla kuuluvad näiteks koolitused kokkadele, toiduhariduse teemade integreerimine

õppekavadesse, erinevad tegevused eri osapoolte teadlikkuse tõstmiseks

toiduharidusest.

● Koolitusvajadused köökide personalile.

Kommentaar: oleme nõus, et see on oluline probleem.

Kes kaardistab koolitusvajadused ja kes rahastab koolitused? Siinkohal leiame, et kuna

kokkade koolitused on kallid, siis siin on vaja riigipoolset rahastust.

Ettepanek: tagada kokkadele riigipoolsed koolitusmeetmed.

Kommentaar: koka roll lapse haridusteel on oluline, sest kvaliteetne ja nõuetele vastav

toit on väärtuslikuks energiaallikaks. Kokkade töötingimused on rasked, palk on väike,

nende töö on igapäevaselt nähtav ja kriitika all - kui võrrelda mõne aineõpetajaga,

kelle töö tulemused selguvad veerandi lõpus.

7

Tartu maakonna haridusasutuste kokkade koostööpäeval selgus nende ootus suurema

koostöö, toetuse ja tunnustuse järele.

Ettepanek: käsitleda kokaametit teekaardis põhjalikult. Seada see amet riiklikult

oluliseks. Leiame, et koka palk tuleb võrdsustada õpetaja palgaga ja võrdväärselt

õpetajatega ka tunnustada kokkade kui toiduhariduse edendajate tööd.

● Koostöö osapoolte vahel (kooli personali ja köögi koostöö; koostöö köögiga kohaliku

tooraine ja/või -mahe pakkujate vahel jne).

Kommentaar: selle punkti sõnastus on liiga üldine. Siin on vajalik selgelt välja

kirjutada, kelle vahel koostööd nähakse ja milles see seisneb.

● Teadlikkuse tõstmine tervislikust toitumisest.

Kommentaar: samuti arusaamatu - kelle teadlikkuse tõstmine? Vajadus on määratleda

sihtgrupid. Kes jagab seda infot? Kelle roll?

6. Täiendavalt esitame järgmised probleemid:

● Riigil puudub ühtne nägemus toidu kvaliteedist, tooraine kättesaadavusest ning iga

maakond tegutseb omal viisil, mis loob piirkondlikud ja toitlustaja tüübist tulenevad

erinevused.

● Koolikava toetus kaasnevatele haridusmeetmetele ei ole piisav, kuna rahastatakse

kõigest ⅓ teenusest, samas haridusasutustel ja nende pidajatel ei ole täiendavat raha ⅔

osa tasumiseks.

● Haridusasutuste toitlustamine on valdkond, mis on jaotunud mitme ministeeriumi

vahel ja sellega tegelemine ei ole justkui ühegi ministeeriumi otseses vastutuses.

● Kokkade alarahastamine ja koka ameti mitteväärtustamine.

● Söögivahetunnid ei ole väärtustatud ja võrdsustatud olulise õppetöö osana.

○ Näitena saab tuua, et tihtilugu seatakse liikumisõpetuse tunnid vahetult peale

söögivahetundi. Selle tulemusena lapsed/noored söögivahetunni ajal ei söö,

kuid hiljem on neil kõht tühi, sest ees on veel pikk päev õppetöö ja

trennide/huviringidega.

○ Söögiajad on kooliastmeti erinevatel aegadel, erisused on haridusasutuste

vahel. Sama omavalitsuse erinevad koolid pakuvad lõunasööki kooliastmeti

erinevatel aegadel. Probleem on selles, et näiteks algklassi õpilased peavad

8

mõnes koolis lõunat sööma juba peale teist tundi, kuid sellel ajal nad veel süüa

ei taha. Samas on neil ees pikk koolipäev ja trennid/huviringid.

● Eraldi probleemiks on toiduhariduse õpetamine õpetaja ametit õppivatele noortele,

seda tuleb käsitleda eraldi teemana. Ka see tuleb riiklikult üle vaadata, kas

ametikoolides õpetatav suurköögikoka amet vastab haridusasutustes töötava

kokaameti nõuetele.

7. Peatükk 4. Lahendussuunad ja tegevused põhieesmärgi täitmiseks

a. Punkt 4.3. Hangete tingimuste ühtlustamine.

Kommentaar: kuna koolitoidu hinnastamise põhimõtted on KOVide lõikes erinevad,

siis on normaalne, et ka tingimused on erinevad. Kui ühes KOVis makstakse

teenuseosutajale rangemate tingimuste eest kõrgemat hinda ja teises KOVis peale

määruse nõuete midagi muud ei peeta oluliseks, siis need olukorrad on ja jäävadki

erinevaks. Samas ei leia me, et üks toimivate kvaliteedi tingimustega KOV peaks

hakkama oma tingimusi leevendama, kui on leitud vahendid, kuidas esitatud nõuete

eest motiveerivat hinda teenuse eest maksta.

Lõik: Uuendatakse Tervise Arengu Instituudi pakkumuse näidist, mida saab aluseks võtta, kui

on vaja läbi viia riigihange toitlustusteenuse pakkuja leidmiseks. Samuti võimaldab näidis

muuta avalikud hanked kestlikku toidusüsteemi toetavamaks

Kommentaar: näidiste koostamisel võiks võtta aluseks erinevaid toimivaid versioone,

mida Eestis on kasutatud. Kaasama peaks erinevaid hankespetsialiste, kes tegelikult

riigihankeid läbi viivad.

Käsitleda tuleb hangetega seotud tingimusi (nt raamleping partneritele), hangete

ülesehitust. Kui me soovime läbi viia kvaliteedi tõstmisele orienteeriutud riigihanget,

siis hind ei peaks olema hinnatav. Näidetena on siinkohal on puudu näiteks tooraine

hanke käsitlemine.

Eraldi probleem on see, et riigihanked ei lähe kokku piirangutega, mida on

ministeeriumid kehtestatud.

Lõik: Vastutaja: Tervise Arengu Instituut, tegevuse planeeritav aeg on kuue kuu jooksul

pärast määruse vastuvõtmist.

9

Kommentaar: leiame, et siin ei saa olla vastutajaks asutus, kes ise ei tegele

riigihangetega, ei tooraine ega teenuseosutajate leidmisega. Kõik KOVid peavad täna

oma toitlustamise korraldamise raames riigihankeid läbi viima.

b. Punkt 4.5.

Lõik: Haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetuse jätkamiseks eesmärgiga, aastaks 2030.

a pakkuda mahetoitu vähemalt 50%-le lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest, tuleb

jätkata mahetooraine kasutamise kompenseerimisega koolides ja lasteaedades.

Kommentaar: väga vajalik ja kindlasti tuleb tulevikus jätkata, vajab lisa

eelarvevahendeid. Tartu linnas on näiteks kõigis teenuseosutajatega

munitsipaalkoolides kasutusel ökomärgis, vähemalt 50-80% toorainest on mahe. Selge

on see, et kui toidu valmistamisel kasutatakse suuremal määral mahetoorainet, mis

teatud kaubagruppide lõikes on kallim, kui tavatooraine, siis on ka toetus selle eest

proportsionaalselt suurem.

8. Peatükk 5. Muud toetavad tegevused.

Siinkohal on välja kirjutatud mitmed põhiprobleemid, millele on vajalik leida

lahendused ehk tegevussuunad ja eesmärgid ning vastutajad.

Täiendavalt selles punktis kirjapandu osas:

- esimeses punktis (punktid on nummerdamata) on jäänud välja HTMi ja

omavalitsuse spetsialistid.

- teises punktis - toiduraiskamine - siinkohal juba eelpool kommentaarides ja

ettepanekutes käsitletud teema.

- kolmandas punktis - mis on patsiendiorganisatsioon? Kõiki termineid tuleb

dokumendi alguses selgitada.

- neljandas punktis - lisaks NutriData programmi koolitustele on vaja viia läbi

samalaadsete programmide koolitusi.

“Eesti koolitoidu teekaart” on üks olulistest riiklikest kokkulepetest, mida

omavalitsused saavad oma töös aluseks võtta.

Tunnustame, et on alustatud valdkondliku teekaardi koostamisega, kuid see dokument

ei ole veel valmis, sellega on vajalik eri osapooli kaasates edasi töötada.

10

Soovime kaasamist, et praktikute töörühmana kaasa mõelda.

Teeme ettepaneku jagada dokumenti kõikide maakondlike arendusorganisatsioonidega

üle Eesti.

Tagasisidet oodates,

Tartumaa omavalitsuste spetsialistid ja omavalitsuste liidu töötajad ning

arendusorganisatsioonide esindajad

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Loog, juhataja, Elva Teenused

Ülle Prommik, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna tervishoiuteenistuse

tervisespetsialist

Bianka Makoid, haridusspetsialist, Peipsiääre Vallavalitsus

Liis Rosin, abivallavanem (sotsiaal-, haridus- ja kultuurivaldkond), Kambja

Vallavalitsus

Sirle Sõstra-Oru, Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna majandamisteenistuse

vanemspetsialist

Janeli Meristo, Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna finantseerimise peaspetsialist

Kadri Leetsaar, hankespetsialist, Tartu Vallavalitsus

Anneli Vetka, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, Nõo Vallavalitsus

Mart Keerutaja, arendusspetsialist, Kastre Vallavalitsus

Elen Peetsmann, juhatuse liige, EMÜ Mahekeskus

Katri Kuusk, Tartumaa toidukoordinaator, Tartumaa Arendusselts

Kairi Vasemägi, haridusnõunik, Tartumaa Omavalitsuste Liit

Kaidi Randpõld, arendusspetsialist, Tartumaa Omavalitsuste Liit

Allan Hallik, haridusasutuste tervisedenduse spetsialist, Tartumaa Omavalitsuste Liit

Sven Tobreluts, tegevjuht, Tartumaa Omavalitsuste Liit

Kersti Kõiv, heaolu valdkonnajuht, Tartumaa Omavalitsuste Liit

11

12