Sissetulev kiri

1

EELNÕU

17.01.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92

„Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 alusel.

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 19 lõikes 2 ja“ tekstiosaga „§ 19 lõikes 2 ja 4

ning“;

2) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõna „järelevalvesüsteemi“ sõnadega „liiklusjärelevalve

süsteemi salvestistest ja teadetest“;

3) paragrahvi 10 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „järelevalvesüsteemi teate“

sõnadega „liiklusjärelevalve süsteemi salvestise ja teate“;

4) paragrahvi 10 lõike 4 punktides 1, 3, 5 ja 10 ning § 24 lõike 3 punktides 31 ja 4 asendatakse

sõna „järelevalvesüsteem“ sõnadega „liiklusjärelevalve süsteem“ vastavas käändes;

5) paragrahvi § 15 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga

„Transpordiamet“;

6) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmiselt:

„11) liiklusjärelevalve ülesande teostamisel osalev valla- või linnavalitsus – ennetava tegevuse

andmestikku.“;

7) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 19 lõike 1 punktist 13 jäetakse välja sõnad „talle edastatud“ ning täiendatakse

pärast sõna „põhjendatust“ sõnadega „ning ühiste infoobjektide andmestikust ja haldustegevuse

andmestikust selleks, et lahendada teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise või surnuks

tunnistamise tühistamise avaldus“;

9) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 4 järgmiselt:

„(4) Transpordiametile võimaldatakse juurdepääs automaatse liiklusjärelevalve süsteemile,

eesmärgiga tagada automaatse liiklusjärelvalve süsteemi osade valmisolek salvestiste

edastamiseks infosüsteemi. Transpordiameti või tema lepingupartneri töötajale juurdepääsu

saamiseks infosüsteemile esitab Transpordiamet taotluse vastutavale töötlejale vastutava

töötleja poolt kehtestatud korras.“;

2

10) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:

„32) automaatse liiklusjärelevalve süsteemi salvestist 4 aastat selle saabumisest arvates;“;

11) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) punktis 32 nimetatud andmed 4 aasta möödumisel andmete saabumisest arvates.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92

„Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu kohaselt muudetakse politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 8 lõike 3 alusel

kehtestatud siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrust nr 92 „Politsei andmekogu

põhimäärus“ (edaspidi POLIS-e põhimäärus). Kavandatavad muudatused tulenevad eelkõige

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu lõpetamisest ja selle andmete politsei

andmekogusse (edaspidi POLIS) üleviimisest. Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega

kogutud liiklusalaste õigusrikkumiste andmeid töödeldakse edaspidi üksnes POLIS-es. Lisaks

võimaldatakse kohtule juurdepääs POLIS-e ühiste infoobjektide andmestiku ja haldustegevuse

andmestiku andmetele, kui tuleb lahendada teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise või

surnuks tunnistamise tühistamise avaldust.

Eelnõuga kavandatavad muudatused on tehnilist laadi ja suunatud kehtivate õigusnormide

ajakohastamisele, kajastades olemasolevaid töökorralduslikke ja tehnilisi lahendusi.

Muudatused ei mõjuta oluliselt avalikke teenuseid ega üksikisikute õigusi, kuid parandavad

riigi andmekogude haldust, tagades õigusruumi ja tehnilise korralduse kooskõla ning hõlbustab

kohtute ja vähendab Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) teenistujate töökoormust

kindlates kohtumenetlustes.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Indrek Link

([email protected]) ja õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik

Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]). Eelnõu ja seletuskiri on

keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse POLIS-e põhimäärust avaldamismärkega RT I, 31.05.2024, 5.

2. Eelnõu eesmärk

1. juulil 2024. aastal jõustunud liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise

seadusega1 lõpetati automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja selle andmed viidi üle

POLIS-esse. Muudatuse eesmärgiks oli andmekogude tehnilise võimekuse ja andmete

liikumise, sealhulgas andmemahu kasvu tagamine ning riigi kulude kokkuhoid. Varasemalt oli

andmete töötlemine jagatud kahe andmekogu vahel selliselt, et Kliimaministeeriumi ja

Transpordiameti (edaspidi TrAM) hallatavast automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

1 Vt. liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse § 1 punktid 23 ja 24 (LS § 199 lg 2—5)

ning § 2 (PPVS § 12 lg 4).

2

andmekogust liikusid salvestised infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee vahendusel POLIS-

esse. Edaspidi töödeldakse automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega kogutud liiklusalaste

õigusrikkumiste andmeid täies mahus POLIS-es.

Tehniliselt on automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu juba lõpetatud ning andmete

töötlemine on üle võetud POLIS-esse. Andmekogu ülevõtmise ja lõpetamisega seotud

dokumenteerimise tegevused veel kestavad.

Liiklusjärelevalve süsteemi andmete üle viimisega POLIS-esse ei muudetud automaatse

liiklusjärelevalve läbiviimise põhimõtteid, kogutavaid andmeid või kogutud andmete

kasutuspõhimõtteid.

Seoses automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega kogutud liiklusalaste õigusrikkumiste

andmete töötlemise ülevõtmisega on lisaks jõustunud seadusemuudatustele tuleb muuta ka

POLIS-e põhimäärust.

Eelnõu põhieesmärk on:

1) lisada POLIS-e ennetava tegevuse andmestikku automaatse liiklusjärelevalve seadmete

salvestised,

2) määrata salvestiste säilitamise ja kustutamise tähtajad ning

3) anda TrAM-ile ligipääs POLIS-ele.

Eelnõu täiendav eesmärk on vähendada PPA teenistujate halduskoormust. Selleks

võimaldatakse kohtule juurdepääs POLIS-e ühiste infoobjektide andmestiku ja haldustegevuse

andmestiku andmetele, kui kohus lahendab teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise või

surnuks tunnistamise tühistamise avaldust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 punktist. Punktidega 1–7 ja 9–11 tehtavad muudatused puudutavad

automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga seonduvat ning punktiga 8 tehtav muudatus annab

kohtule juurdepääsu POLIS-e andmetele.

Punktiga 1 täiendatakse POLIS-e põhimääruse § 5 lõiget 2, mis näeb ette, et POLIS-e volitatud

töötleja on POLIS-e põhimääruse § 15 lõikes 2, § 19 lõikes 2 ja § 191 nimetatud asutus.

Eelnõu punktiga 9 lisatakse POLIS-e põhimääruse §-s 19 toodud asutuste – kellel on õigus

POLIS-est andmeid saada – loetellu TrAM. Seetõttu on vajalik täiendada §-i 5 lõiget 2, lisades

sellesse ka viite § 19 lõikele 4. Muudatus muudab TrAM-i rolli POLIS-e andmetöötluses.

Muudatuse tulemusena ei ole TrAM enam üksnes andmeandja (§ 15 lg 2 nimetatud asutused),

vaid ka andmete saaja (§ 19 nimetatud asutused) ja POLIS-e volitatud töötleja. See muudatus

on vajalik, et tagada TrAM-i kaasamine POLIS-e andmevahetusprotsessi õiguspäraselt ja

süsteemselt.

Punktiga 2 täiendatakse POLIS-e põhimääruse § 10 lõiget 1. Muudatuse järgselt on ennetava

tegevuse andmestiku osaks ka automaatse liiklusjärelevalve süsteemi salvestised.

LS-i § 199 lõigete 2—5 muudatustega, millega automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

andmekogu viidi üle POLIS-esse, muutusid POLIS-e osaks ka salvestised, mida varasemalt

säilitati automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogus. Enne muudatust ei liikunud

3

salvestised otse POLIS-esse, vaid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu

moodustas salvestistest POLIS-esse edastatava teate, mida POLIS-e põhimäärus nimetab

automaatse järelevalvesüsteemi teateks. Seetõttu polnud POLIS-e põhimääruses vajadust

salvestisi puudutavat ka eraldi reguleerida.

Pärast automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu lõpetamist laekuvad automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi originaalkujul salvestised POLIS-e osaks olevasse keskserverisse.

Nendest moodustatakse – nagu varasemalt ka automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

andmekogus –, tarkvara abil, salvestisega peaaegu identne andmekomplekt ehk automaatse

järelevalve süsteemi teade. Seda teadet töödeldakse POLIS-e kirjaliku hoiatamismenetluse

rakenduses (edaspidi HIS). Algsed salvestised talletatakse rakendusest eraldi.

Oluline on eristada andmetöötluse kahte etappi:

1. Esimene etapp: originaalsalvestiste kogumine ja säilitamine.

2. Teine etapp: originaalsalvestistest teate moodustamine.

POLIS-e põhimääruses tuleb selgelt reguleerida ka andmetöötluse esimene etapp, mis lisandus

pärast automaatse liiklusjärelevalve süsteemi integreerimist POLIS-esse. Selle eristamise

vajadus tuleneb peamiselt säilitustähtaegade erinevusest:

 Originaalsalvestised võivad vajada pikemat säilitusaega tõendamisvajaduste jaoks.

 Teated HIS-is on mõeldud kiireks töötlemiseks ja neil võib olla lühem säilitusaeg.

Eristamine aitab tagada andmekaitse nõuete täitmise, vähendab õiguslikke riske ning võimaldab

tõhusamat andmete haldamist erinevate menetluslike ja tehniliste vajaduste alusel.

Lähtutud on PPVS-i § 12 lõikes 4 sätestatust ja tänaseks kehtetu majandus- ja taristuministri

30. aprilli 2015. aasta määruse nr 35 „Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu

põhimäärus“ terminitest ja sisust.

Lisaks eeltoodud muudatusele asendatakse POLIS-e põhimääruse § 10 lõike 1 lause lõpuosas

sidesõna või sidesõnaga ning. Tegemist on sõnastuse korrigeerimisega. Ennetava tegevuse

andmestiku osaks on kõik sättes loetletud andmed, mille tõttu sidesõna või on eksitav ning

korrektsem on kasutada sõna ning.

Punktiga 3 lisatakse § 10 lõike 4 sissejuhatavasse lauseossa automaatse liiklusejärelevalve

süsteemi salvestis.

Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi teate kohta andmestikku kantavad andmed katavad ära

ka salvestise sisu, seega salvestise kirjeldamiseks ei ole andmete loetelus vaja täiendusi teha.

Vajalik on üksnes esile tuua, et andmekogus hoitakse ja töödeldakse ka originaalsalvestist, mitte

ainult selle põhjal tekkinud teadet.

Punktiga 4 muudetakse §-i 10 lõike 4 punkte 1, 3, 5 ja 10 ning §-i 24 lõike 3 punkte 31 ja 4

asendades läbivalt sõna „järelevalvesüsteemi“ sõnadega „liiklusjärelevalve süsteemi“.

Muudatuse tulemusel kasutatakse POLIS-e põhimääruses läbivalt terminit automaatne

liiklusjärelevalve süsteem. Muudatusega tehtav täpsustus on vajalik, kuna LS § 2 punktis 31

toodud mõiste ja § 199 lõikes 2, mis näeb ette andmete töötlemise POLIS-es, kasutatakse

terminit automaatne liiklusjärelevalve süsteem.

4

Punktiga 5 asendatakse § 15 lõike 2 punktis 4 Maanteeamet Transpordiametiga.

1. jaanuaril 2021. aastal loodi seniste Lennu-, Maantee- ja Veeteede Ameti ühendamisega (ning

nende õigusjärgsena) Transpordiamet2. Seoses ametite ühendamisega tuleb teha vajalikud

muudatused ka POLIS-e põhimääruses ja asendada Maanteeamet tema õigusjärgse asutuse

Transpordiametiga.

Punktiga 6 täiendatakse POLIS-e põhimääruse § 15 lõiget 2 punktiga 11 ning lisatakse

andmeandjana valla- või linnavalitsus.

Muudatus on vajalik, sest lisaks TraM-ile on ka valla- või linnavalitsustel õigus LS-i § 1931

alusel paigaldada automaatse liiklusjärelevalve süsteeme. Need süsteemid salvestavad

liiklusalaste õigusrikkumiste andmeid, mis edastatakse edasiseks töötlemiseks POLIS-esse.

Seetõttu tuleb täpsustada, et ka valla- ja linnavalitsused on andmeandjad. Praeguseks on näiteks

Tallinna linn juba paigaldanud automaatse liiklusjärelevalve süsteemid kahele ristmikule ja

edastab nendega fikseeritud rikkumiste andmeid POLIS-esse. See näitab, et valla- ja

linnavalitsuste roll andmeandjatena on reaalne ja kasvav, mistõttu tuleb nende õiguslik staatus

selgelt sätestada.

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks POLIS-e põhimääruse § 16, mis reguleerib infosüsteemi

andmete kandmist. POLIS-esse andmete kandmist reguleerib ka PPVS § 12. Kuna PPVS-i § 12

ja POLIS-e põhimääruse § 16 sätted oma sisult sarnased, puudub vajadus POLIS-e

põhimääruses sätet korrata.

Punktiga 8 täiendatakse POLIS-e põhimääruse § 19 lõike 2 punkti 13 selliselt, et kohtul on

õigus saada andmeid ühiste infoobjektide andmestikust ja haldustegevuse andmestikust

teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise või surnuks tunnistamise tühistamise avalduse

lahendamiseks.

Kohtul on praegu õigus saada andmeid ühiste infoobjektide andmestikust ja jälitusmenetluse

andmestikust selleks, et lahendada talle edastatud jälitustoimingu loa andmise või pikendamise

või jälitustoimingust teavitamata jätmise taotlus ning kontrollida jälitustegevuse seaduslikkust

ja põhjendatust. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise või surnuks tunnistamise

tühistamise avalduste lahendamiseks ei ole kohtul õigust POLIS-est otse andmeid saada.

Küll aga saab kohus tugineda asja lahendades ka POLIS-e andmetele. Selleks, et kohus saaks

arvesse võtta kõik asjaolusid, on kohtuistungile kutsutud ka PPA ametnikud, kes kohapeal

tutvustavad kohtule POLIS-e andmeid või kirjaliku kohtumenetluse korral edastavad need

väljavõttena POLIS-est. Selline töökorraldus on ebamõistlik, eriti kui tehniliselt on võimalik

lahendada kohtu juurdepääsuõigus selliselt, et kohus pääseb ligi üksnes konkreetset kohtuasja

puudutavatele andmetele. POLIS-e põhimääruse täiendamisega kohtule juurdepääsuõiguse

andmisega hõlbustatakse nii kohtute kui ka PPA tööd.

Muudatuse järgselt saab kohus ühiste infoobjektide andmestikust juurdepääsu teadmata

kadunud isiku andmetele ja temaga seotud isikute, objektide, ettevõtete, esemete jmt andmetele.

Täpsemat andmete loetelu ei ole võimalik esitada, sest see sõltub sellest, millised andmed on

menetluse käigus suudetud tuvastada. Haldustegevuse andmestikust saab kohus juurdepääsu

2 Transpordiamet 2024. Transpordiametist.

5

andmetele, mis on seotud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamisega haldusmenetluse

raames.

Punktiga 9 täiendatakse §-i 19 lõikega 4, millega võimaldatakse TrAM-il ligipääs POLIS-ele.

TrAM-ile võimaldatakse juurdepääs POLIS-e osale, milles hoitakse automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemide salvestisi, eesmärgiga tagada automaatsete liiklusjärelevalve

süsteemide valmisolek salvestiste edastamiseks infosüsteemi.

Enamik automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme on TrAM-i hallata. Automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu andmete ülevõtmine TraAM-ilt tähendab ühtlasi ka

keskse platvormi tehnilist ülevõtmist, kuhu kõik liiklusjärelevalve süsteemid saadavad oma

salvestised. See platvorm võimaldab süsteemide tehnilist haldamist, näiteks:

 Seadistuste haldus: platvormiga suhtlevate süsteemide seadistamine, kui need on olnud

paranduses, hoolduses või taatluses.

 Tõrgete kõrvaldamine: süsteemide või nende suhtluse tõrgete tuvastamine ja

parandamine.

 Parameetrite muutmine: vajadusel süsteemi sisestatud parameetrite uuendamine.

Arvestades, et TrAM-i hallata on üle Eesti paigaldatud arvukalt automaatseid liiklusjärelevalve

süsteeme, on nende kohapealne haldamine erinevates olukordades keeruline ja ebaefektiivne.

Seetõttu toimub haldus keskse platvormi kaudu, mida TrAM haldab oma lepingupartneri abil.

Keskne platvorm võimaldab operatiivsemat haldust – seadistada eemalt platvormiga suhtlema

paranduses, hoolduses või taatluses käinud süsteeme või vajadusel muuta süsteemi sisestatud

parameetreid – ja kiirendab tõrgete kõrvaldamist, vähendades vajadust füüsiliselt süsteemide

juurde sõita. Lepingupartneril on süsteemide tõhusaks haldamiseks vajalikud erialased

teadmised ja oskused. TrAM-i lepingupartneri kaasamine tagab, et süsteeme haldavad

kvalifitseeritud spetsialistid, mis parandab töökindlust ja vähendab vigade riski.

POLIS-e põhimääruses nähakse ette juurdepääsuõiguste andmine nii TrAM-ile kui ka tema

lepingupartneri töötajatele. Andmeturbe tagamiseks on juurdepääs rangelt kontrollitud, piirates

seda ainult neile, kes vastutavad süsteemide halduse ja hoolduse eest. Juurdepääs antakse

vastavalt taotlusele, mille TrAM esitab POLIS-e vastutavale töötlejale ehk PPA-le.

Juurdepääsuga seotud taotluste protsess reguleeritakse vastutava töötleja kehtestatud korras.

Siinkohal on oluline välja tuua automaatse liiklusjärelevalve süsteemide halduse ja POLIS-e

omavaheline seos. TrAM-i hallatavate automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide toimimine on

tihedalt seotud POLIS-ega, sest need süsteemid on loodud liiklusalaste õigusrikkumiste

andmete kogumiseks PPA kui liiklusjärelevalve teostaja jaoks. Automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi toimimiseks vajalikku haldamist võib käsitleda POLIS-e teenindamisena, milleks

antakse TrAM-ile ja tema lepingupartnerile POLIS-e juurdepääsuõigus. Selleks, et tagada

POLIS-ele kehtestatud andmeturbenõuete täitmine, on vajalik POLIS juurdepääsuõigusega

isikute taustakontroll PPVS-i § 759 lõike 1 alusel. See aitab tagada, et kõik POLIS-ega seotud

protsessid on kooskõlas kehtivate õigusaktide ja turvanõuetega, luues aluse andmete töötlemise

turvalisusele ja usaldusväärsusele.

Valla- ja linnavalitsuste paigaldatud süsteemidele ei ole esialgu plaanis anda POLIS-es sarnast

ligipääsuõigust nagu TrAM-ile. See on põhjendatud asjaoluga, et üksikute süsteemide

seadistamine kohaliku omavalitsuse tasandil ei kujuta endast ebamõistlikku koormust.

Erinevalt TrAM-ist, mis haldab ulatuslikku ja hajutatud süsteemide võrgustikku üle Eesti, on

6

kohaliku omavalitsuse süsteemid tavaliselt väiksemas mahus ja asuvad valdavalt geograafiliselt

lähedal, võimaldades lihtsamat ja otstarbekamat haldust kohapeal.

Punktidega 10 ja 11 sätestatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi salvestiste säilitamise

ja kustutamise tähtajad.

POLIS-e põhimääruse § 24 lõiget 3 täiendatakse punktiga 32, milles nähakse ette salvestise

säilitamise tähtaeg (punkt 9). Samuti täiendatakse § 26 lõiget 3 punktiga 3, mis määrab

salvestise kustutamise tähtaja (punkt 10). Mõlemal juhul on tähtajaks neli aastat. See tähendab,

et salvestisi säilitatakse POLIS-es alates nende laekumisest neli aastat ning kustutatakse seejärel

kohe ilma vahepealse arhiveerimiseta. Selline korraldus erineb teiste POLIS-e andmestike

töötlemisloogikast, kuna salvestisi ei arhiveerita enne kustutamist. Praegu ei ole tehniliselt

võimalik siduda salvestisi talletavat POLIS-e osa ja HIS-i selliselt, et oleks võimalik järgida

samasugust arhiveerimise ja kustutamise protsessi nagu teiste andmestike puhul (nt § 24 lõike

3 punktid 31 ja 4 ning § 26 lõike 3 punktid 1 ja 2).

Salvestise puhul on tegemist liiklusalase õigusrikkumise algse tõendiga, mille järele võib –

lisaks HIS-i edastatud teatele – tekkida vajadus vaidluste lahendamisel. Ehkki vajadust algse

tõendi järele ei esine väga tihti, ei ole võimalik vajadust iga salvestise puhul prognoosida ning

nende iseseisva säilitamise tähtajana on neli aastat optimaalne aeg, katmaks väärteomenetluse

erinevateks etappideks kuluvat aega nii kirjaliku hoiatamismenetluse kui vajadusel

üldmenetluse osas.

Samasugune säilitustähtaeg oli salvestistele kehtestatud ka automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi andmekogu põhimäärusega (§ 10 lg 1). Seega on säilitamise tähtaja määramisel

võetud aluseks varasem praktika.

Täiendused POLIS-e põhimääruses tagavad, et salvestiste säilitamise ja kustutamise kord on

selgelt reguleeritud ja vastab kehtivatele õigusnõuetele. Konkreetsete tähtaegade kehtestamine

aitab vältida salvestiste ülemäärast säilitamist ja toetab andmete turvalist kustutamist määratud

aja möödudes.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. POLIS-es töödeldakse füüsiliste

isikute isikuandmeid. POLIS-ele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2016/6793. Samuti peab POLIS-es isikuandmete töötlemine toimuma täielikus kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/6804, mis on Eesti õigusesse üle võetud

peamiselt isikuandmete kaitse seaduse 4. peatükis ja osaliselt ka KrMS-is.

3Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1‒88. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute

kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja

nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba

liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. – ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.

7

5. Määruse mõjud

Eelnõuga ei kaasne võrreldes kehtiva POLIS-e põhimäärusega olulist õiguslikku

muudatust ega mõju. Määruse rakendamisest ei tulene sotsiaalset, sealhulgas demograafilist,

ega majanduslikku mõju. Määruse rakendamine ei mõjuta välissuhtlust, elu- ja

looduskeskkonda ega regionaalarengut.

Määrus omab mõju riigiasutuste töökorraldusele.

5.1 Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi salvestiste töötlemine ja säilitamine

Sihtrühm: PPA ja TrAM

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Põhiline muudatus seisneb automaatse liiklusjärelevalve süsteemi salvestiste töötlemise ja

säilitamise viisi muutmises. Kui varem töödeldi ja säilitati originaalsalvestisi eraldi automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi andmekogus ning POLIS kasutas neid ainult teate osana, siis nüüd

toimub nii salvestiste töötlemine kui ka säilitamine POLIS-es. Originaalsalvestised asuvad

endiselt eraldi keskserveris, kuid see on nüüd osa POLIS-est. Automaatse liiklusjärelvalve

süsteemi salvestisi töödeldi POLIS-es ka varasemalt, kuid automaatse liiklusjärelvalve

süsteemi teate osana ja originaalsalvestisi säilitati automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

andmekogus. Edaspidi toimub ka originaalsalvestiste töötlemine ja säilitamine POLIS-es. See

muudatus on peamiselt õiguslik ja tehniline, kuna automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

andmekogu on tehniliselt juba lõpetatud ja andmete töötlemine POLIS-es on käivitunud.

Muudatusega ei kaasne lisakulusid.

Muudatusega võimaldatakse TrAM-ile ja tema lepingupartnerile juurdepääs POLIS-e

andmetele, kuid ainult osale, milles hoitakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi salvestisi.

Ligipääs on vajalik, et tagada automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide valmisolek salvestiste

edastamiseks infosüsteemi. Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu vastutava

töötlejana oli Transpordiametil ligipääs andmetele ka varasemalt, kuid see õigus kadus koos

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu lõpetamisega. Oluline on rõhutada, et

muudatus ei laienda TrAM-i või tema lepingupartnerite õigusi, vaid pigem kitsendavad neid.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Määruse rakendamine mõjutab positiivselt teatud määral siseturvalisust, kuna muudatus tõstab

tehnilist võimekust ja kiirendab liiklusalaste õigusrikkumistega seotud andmete liikumist.

Andmete töötlemine kahe erineva andmekogu asemel ühes andmekogus võimaldab riigil

mõningast kulude kokkuhoidu. Negatiivne mõju puudub.

5.2 Kohtu õigus saada andmeid otse POLIS-est

Sihtrühm: PPA ja kohtud

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kohtul on edaspidi teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise või surnuks tunnistamise

tühistamise avalduse lahendamiseks õigus saada andmeid otse POLIS-st.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 509 reguleerib isiku teadmata kadunud isiku surnuks

tunnistamise avalduse esitamist. Vastava avalduse võivad esitada eelnimetatud sätte lõike 1

8

kohaselt teadmata kadunud isiku seaduslik esindaja, valla- või linnavalitsus või seaduses

nimetatud pereliikmed ja sugulased. Samuti ka Siseministeerium või siseministri volitatud

valitsusasutus. Lõikes 4 toodud asjaoludel on lausa kohustus Siseministeeriumil või siseministri

volitatud valitsusasutusel vastav avaldus esitada. Andmed selle kohta, kas isik on teadmata

kadunud ja milliseid menetlustoiminguid on isiku leidmiseks tehtud, kantakse POLISE-e

vastavasse andmestikku. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamise avaldusi esitati

maakohtule 2023. aastal 32 korral, millest 10 juhul esitas avalduse Siseministeerium ja 2024.

aastal 34 korral, millest 11 juhul esitas avalduse Siseministeerium. Samas, olenemata avalduse

esitajast, kontrollib kohus andmete õigsust igal juhul.

Juurdepääsuõiguse andmine aitab kaasa ka dokumentide ja toimikute digitaliseerimisele ning

muudab andmete haldamise ja menetlemise sujuvamaks. PPA- s on kõik uued teadmata

kadunud isikute toimikud ja sellega seotud toimingud digitaliseeritud kujul. See tähendab, et ka

surnuks tunnistamise asjades on vajalik toimikuga tutvuda digitaalset. Praegune õigusraamistik

ei võimalda kohtutel otse POLIS-e vastavale andmestikule juurdepääsu, mistõttu peavad PPA

ametnikud käsitsi edastama vajalikud andmed ja võimaldama kohtutel toimikutega tutvuda..

See protsess on aja- ja ressursimahukas nii PPA kui ka kohtute jaoks, kuna nõuab täiendavat

tööjõukulu, dokumentide eraldi töötlemist ja edastamist. Kui kohtutud saavad otsejuurdepääsu

vajalikele andmetele, väheneb menetlusaeg ning tööprotsessid muutuvad tõhusamaks. See

võimaldab PPA-l keskenduda oma põhitegevustele, vähendab halduskoormust ning kiirendab

ka kohtumenetlusi, mis on oluline nii menetlusosalistele kui ka ühiskonnale laiemalt.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Määruse rakendamine omab positiivset mõju, võimaldades kohtul asja lahendamiseks tutvuda

digitaalselt algandmetega iseseisvalt ning samal ajal vabaneb PPA kohustusest minna kohtusse

eraldi andmeid tutvustama või saata POLIS-e väljavõtteid e- postiga. Negatiivne mõju puudub.

Mõju andmekaitsele

POLIS-e andmetele antakse juurdepääs vaid selleks volitatud isikutele ning sellesse pääseb vaid

arvutikasutaja personaalse kasutajatunnuse ja parooliga konkreetsetest seadmetest. Kõik

POLIS-e kasutaja toimingud logitakse, mis võimaldab kasutaja käitumist ja info liikumist

terviklikult tuvastada. Kuna andmeid käideldakse digikeskkonnas, on tehniliste meetmetega

tagatud väärkasutuse operatiivne tuvastamine, mis võimaldab asuda kohe kahju minimeerima.

Andmete õiguspärase pärimise ja teabe seadusliku edastamise üle teeb järelevalvet PPA

sisekontrollibüroo.

Et eelnõu põhieesmärgiga kavandatakse nii TrAM-i teenistujatele kui ka tema lepingupartneri

töötajatele anda ligipääs ainult POLIS-e originaalsalvestisi puudutavale osale, on välistatud

nende ligipääs muudele POLIS-es säilitatavatele andmetele. Andmeturbe tagamiseks on

juurdepääs rangelt kontrollitud, piirates seda ainult neile, kes vastutavad automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemide halduse ja hoolduse eest. Juurdepääsuõiguste taotlemine toimub

vastavalt selgelt määratletud korrale. TrAM esitab juurdepääsu taotluse vastutavale töötlejale

(PPA-le). Taotluste menetlemise kord ja juurdepääsu andmise tingimused on kehtestatud

vastutava töötleja poolt, et tagada andmeturbe nõuete järgimine ja juurdepääsu õiguspärasus.

Selleks, et tagada POLIS-ele kehtestatud andmeturbenõuete täitmine, on vajalik POLIS

juurdepääsuõigusega isikute taustakontroll PPVS-i § 759 lõike 1 alusel. Selline lähenemine

tagab, et juurdepääs POLIS-e andmetele on turvaline, kontrollitud ja kooskõlas isikuandmete

kaitse ning andmeturbe nõuetega.

9

Eelkirjeldatud andmeturbe nõuded on kohaldatavad ka kohtunikele ja kohtu teenistujatele.

Vahe on ainult selles, et kohtutel on juba õigus POLIS-est andmeid saada ning seda õigust

laiendatakse kindla menetlusliigiga. Lisaks nii kohtunikud kui kohtuteenistujad, kes vastavat

kaasust menetlevad, on avalikus teenistuses ning nende isikuomadustele on juba seatud

seadusega kõrgendatud nõudmised, sealhulgas on neil oma ülesannete täitmisest tulenevalt ka

teadmised isikuandmete töötlemise nõuetest.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

TrAM-ile POLIS-ele juurdepääsu andmine ei too riigieelarvesse lisakulusid, kuna automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemide keskne haldamine oli TrAM-i ülesanne juba enne automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu üle andmist.

Täiendava õiguse andmine kohtule ei too riigieelarvele lisakulusid. Kohtutel on juba juurdepääs

ühiste infoobjektide andmestikule ja jälitusmenetluse andmestikule. Täiendavalt lisandub

juurdepääs haldustegevuse andmestikule, kuid selle (eel)seadistamine toimub igapäevaste

infosüsteemi hooldustööde käigus.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatuste rakendamiseks ei ole vaja teha täiendavaid

ettevalmistusi.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits-

ministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Harju Maakohtule,

Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Andmekaitse Inspektsioonile, PPA-le

ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

Kliimaministeerium

27.01.2025 nr 1-6/3094-1

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta

määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“

muutmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse „Siseministri 22. detsembri

2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja

seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, maakohtutele,

Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa: 1) eelnõu 2 lehel

2) eelnõu seletuskiri 9 lehel

Arvamuse avaldamiseks:

Harju Maakohus

Pärnu Maakohus

Viru Maakohus

Andmekaitse Inspektsioon

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Indrek Link, [email protected]