„Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus“ muutmine

MÄÄRUS

27.01.2025 nr 3

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 12. oktoobri

2023. a määruse nr 61 „Väikese ja keskmise

suurusega ettevõtja arenguprogrammi

toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 12. oktoobri 2023. a määruses nr 61 „Väikese ja keskmise

suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on messidel osalemiseks

antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 tähenduses või vähese tähtsusega abi;“;

2) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega

abi;“;

3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) võrkudega liitumine ning hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine.“;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud

kulud:

1) projekteerimise kulu;

2) hoonete ja rajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise ning sellega otseselt seonduv kulu;

3) kliimakindluse tagamise hinnangu koostamise kulu;

4) võrguühendusega liitumise või olemasoleva võrguühenduse muutmise kulu.“;

5) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse arv „200 000“ arvuga „300 000“;

6) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kui toetust antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi määrusega, on toetuse osakaal projekti

abikõlblike kulude kogumaksumusest:

1) mikroettevõtjast ja väikese suurusega ettevõtjast toetuse saajal kuni 60 protsenti;

2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal kuni 50 protsenti.“;

7) paragrahvi 12 täiendatakse punktiga 13¹ järgmises sõnastuses:

„13¹) kliimakindluse tagamise hinnang, kui toetust taotletakse, et ehitada või rekonstrueerida

hoone või rajatis, mille kestvus on vähemalt viis aastat;“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

23.01.2025

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 12. oktoobri 2023. a määruse nr 61 „Väikese ja

keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Muudatus on vajalik, tagamaks välisvahendite kasutamise parem vastavus ettevõtjate ilmnenud

vajadustele. Eelnõuga võimaldatakse toetust taotleda võrkudega liitumiseks ning hoonete ja

rajatiste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Messidel osalemist toetatakse lisaks vähese

tähtsusega abina antavale toetusele ka kooskõlas üldise grupierandi määrusega antava

riigiabina.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstuse valdkonna ekspert Kaupo Sempelson

(625 6350, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

(639 7652, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest punktist.

Eelnõu punktiga 1 luuakse ettevõtjale võimalus saada messidel osalemiseks toetust ka

kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 19. Seega on võimalik toetada ka ettevõtjaid,

kellel on vähese tähtsusega abi määr täitunud või kes ei soovi nimetatud tegevuseks kasutada

vähese tähtsusega abi.

Eelnõu punktiga 2 sätestatakse, et eelnõuga § 6 lõikesse 1 lisatavas punktis 6 sätestatud

tegevuste elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi. Tulenevalt eelnõu punktis 1

tehtud muudatusest, sätestatakse määruse § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevuseks antava abi

liik, milleks on jätkuvalt vähese tähtsusega abi, lisatava § 2 lõike 3 punktis 4¹. Nimetatud

punktid sätestatakse tegevused, mida toetatakse kooskõlas vähese tähtsusega abi määrusega.

Sisulist muudatust ei tehta.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 6 lõiget 1 punktiga 6. Täiendusega muudetakse toetatavaks

tegevuseks hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ja võrkudega liitumine.

Muudatus on vajalik, sest tegu on olulise aspektiga ettevõtluse arendamisel, nagu on näidanud

majandus- ja infotehnoloogiaministri 09.06.2023 määruse nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ rakendamine.

Eelnõu punktiga 4 avatakse eelneva punkti sisu, määratledes, millised kulud on abikõlblikud.

Abikõlblikud on projekteerimise, ehitamise ja rekonstrueerimise ning sellega otseselt seotud

kulud. Ehitamise ja rekonstrueerimisega otseselt seotud kulu võib olla näiteks keskkonnamõju

hindamine, ehitusloa taotlemisega seotud kulud, aga ka ehitusmaterjalide transport,

ladustamine jms. Ehitamise ja rekonstrueerimisega otseselt seotud kulude põhjendatust hindab

rakendusüksus. Toetatakse ka võrguühenduse rajamist või olemasoleva muutmist. Võrgu all

peetakse silmas elektri-, gaasi- vee- ja kanalisatsioonivõrku. Samuti on abikõlblik

„kliimakindluse hinnangu koostamise kulud, juhul kui see on vajalik projekti realiseerimiseks.

Eelnõu punktiga 5 määratakse, et toetuse maksimaalne suurus on 300 000 eurot senise 200 000

euro asemel, mis võimaldab realiseerida suuremaid projekte ja arvestab ka lisandunud

abikõlblikke kulusid.

Eelnõu punktiga 6 suurendatakse toetuse osakaalu, kui toetust taotletakse vähese tähtsusega

abina. Taotluse esitanud isik, kelle taotluse suhtes ei ole muudatuste jõustumise ajal veel otsust

tehtud, võib taotlust muuta, lähtudes eelnõus sätestatud toetuse määradest.

Eelnõu punktiga 7 sätestatakse, et kliimakindluse tagamise hinnang esitatakse koos taotlusega,

kui toetuse abil ehitatava või rekonstrueeritava hoone või rajatise kestvus on vähemalt viis

aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on

kooskõlas Euroopa Liidu 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristu on

näiteks hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlemise süsteemid, muud materiaalsed varad. Taristu

hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse muudatused on kooskõlas riigiabi reeglitega.

Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELTL 2023/2831,

15.12.2013, lk1–12).

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT

L 187, 26.06.2014, lk 1–78).

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud ja määruse mõjud

Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab

taotlejaid, võtab vastu taotlusi, analüüsib, kas toetuse andmine on riigiabi või vähese tähtsusega

abi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist, teeb otsuseid, maksab välja ja

vajaduse korral nõuab toetusi tagasi.

Tagamaks sihtrühma kuuluvate ettevõtjate informeeritust toetuse olemasolust ja tingimustest,

kavandab EIS vajadusel täiendavaid teavitustegevusi, kaasates ka maakondlikke

arenduskeskuseid ja teisi asjakohaseid partnereid.

Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes meetme senise

rakendamisega.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse

avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Märkustega arvestamise tabel on

lisatud seletuskirjale.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 12. oktoobri 2023. a määruse nr 61 „Väikese ja

keskmise suurusega ettevõtja arenguprogrammi toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja

lisa

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar

Rahandus-

ministeerium

Kooskõlastas vaikimisi

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium

Vähendada lisandväärtuse kasvu ambitsiooni

§ 21 lõikes 3. Selleks analüüsida sihtgrupi

ettevõtte algset majandustulemuste taset (nt

käive, kasum või muud finantsnäitajad),

ettevõtte tegevuste ja investeeringute mahtu,

mis soodustavad lisandväärtuse kasvu ning

majanduskeskkonda, sealhulgas piirkonna

arengut, konkurentsi ja nõudlust ning

kehtestada 15% asemel reaalne, ettevõtjate

võimekusi silmas pidades, lisandväärtuse

kasvu nõue.

Mittearvestatud. Pidades

silmas nii toetuse osakaalu

kui toetuse summa

märkimisväärset kasvu,

muutub seatud eesmärgi

saavutamine, mis niigi on

pigem mõõduka

ambitsiooniga, märksa

lihtsamaks. Meetme

tulemusel peab ettevõtja

saavutama mõõdetava

arenguhüppe. Meetme

eesmärgi revideerimine ei

olnud käesoleva

muudatuse eesmärk.

Vähendada TA tegevuste ning ekspordi

müügitulu nõude proportsiooni § 21 lõikes 3.

Selleks analüüsida tingimust „Kui toetuse

saaja TA tegevuse kulud ei moodusta

vähemalt 25 protsenti toetatud projekti

mahust, peab toetuse saaja ekspordi

müügitulu kasvama vähemalt 15 protsenti

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise

aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks“,

ja muuta tingimus ettevõtjale jõukohaseks.

Mittearvestatud. Pidades

silmas nii toetuse osakaalu

kui toetuse summa

märkimisväärset kasvu,

muutub seatud eesmärgi

saavutamine, mis niigi on

pigem mõõduka

ambitsiooniga, märksa

lihtsamaks. Meetme

tulemusel peab ettevõtja

saavutama mõõdetava

arenguhüppe. Meetme

eesmärgi revideerimine ei

olnud käesoleva

muudatuse eesmärk.

Tõsta toetuse maksimumsummat 200 000

eurolt 500 000 euroni, kuna eelnõus

kavandatavate muudatustega soovitakse

lisaks toetada projekteerimist, hoonete ja

rajatiste ehitamist ja renoveerimist ning

võrkudega liitumist, mis oma olemuselt on

rahamahukad tegevused ja vajavad suuremat

täiendavat ressurssi.

Arvestatud osaliselt.

Maksimaalne summa

tõuseb kolmandiku võrra,

300 000 euroni. Summa

suurendamine tähendab

ühtlasi toetatavate

ettevõtjate hulga

vähenemist.

Tõsta toetuse osakaalu mikroettevõtjast ja

väikese suurusega ettevõtjast toetuse saajal

praeguselt 45 protsendilt kuni 60 protsendini

ja keskmise suurusega ettevõtjast toetuse

saajal praeguselt 35 protsendilt kuni 50

protsendini.

Arvestatud.

Palume eelnõu seletuskirjas välja tuua,

milliseid täiendavaid tegevusi taotlejate

informeerimiseks ja nõustamiseks

kavandatakse. Kavandatud muudatuste

teadlikkuse tõstmiseks palume koostöös

regionaalsete partneritega kavandada ja läbi

viia taotlejatele suunatud teavitustegevused,

samuti selgitada välja ja viia ellu vajalikud

nõustamised ettevõtjate taotlemisvõimekuse

kasvatamiseks.

Arvestatud.

Palume seirata tingimuste muudatuste

järgselt toetusskeemis kohustuste võtmist sh

piirkondade lõikes ja vajadusel kavandada

täiendavad muudatused toetusskeemi

tingimustes või lisategevusi taotlejate

teavitamisel ja nõustamisel.

Arvestatud.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Toetusmäära tõstmisega seoses palun läbi

mõelda taotlejaid kõige vähem riivavam

lahendus. Kui on jooksev taotlemine, siis

niikaua, kuni taotlemine on avatud, loetakse

kõik taotlejad ühes voorus osalejateks ja neid

peab võrdselt kohtlema. Seega kui tõstetakse

toetuse summat ja piirmäära, on varasemad

toetuse taotlejad ja toetuse saajad ebavõrdselt

koheldud võrreldes tulevaste taotlejate ja

toetuse saajatega. Palume kaaluda taotlemise

muutmist edaspidi vooruliseks, s.t et sel juhul

konkureerivad ühes voorus esitatud taotlused

ning ebavõrdse kohtlemise olukorda ei teki.

Kui soovite jooksva taotlemisega jätkata, siis

palun kindlasti läbi mõelda üleminek

varasemalt regulatsioonilt uuele ja kaaluda

vajadust rakendussätteks.

Mittearvestatud.

Selgitame.

Rakendussäte on vajalik

siis, kui muudatuste

jõustumisel halveneb

nende taotlejate või toetuse

saajate olukord, kes on

taotluse esitanud enne

muudatuste jõustumist

ning muudatus on nende

jaoks negatiivne (nt tuleb

esitada lisadokumente või

teha lisategevusi, väheneb

toetuse summa vms).

Praegu me lisame juurde

uue toetatava tegevuse

(võrkudega liitumine ning

hoonete ja rajatiste

ehitamine või

rekonstrueerimine) ning

ühel juba olemasoleval

tegevusel (§ 6 lg 1 p 4)

võimaldame lisaks VTA-le

anda toetust ka üldise

grupierandi määruse

alusel.

Eelnõu p. 5 suurendame

toetuse maksimaalset

summat ning kui toetus on

VTA, tõstame eelnõu p. 6

toetuse osakaalu.

Kohustus esitada

kliimakindluse tagamise

hinnang (eelnõu p. 7)

kehtib ainult neile, kes

taotlevad toetust eelnõuga

lisatavaks uueks

tegevuseks.

Kui taotlus on esitatud ja

menetluses, võib taotleja

taotlust muuta.

Kõik muudatused on

taotlejatele positiivsed.

Voorulise taotlemise puhul

tekiks ebavõrdne olukord,

ent jooksva taotlemise

puhul mitte.

Kliima-

ministeerium

Esitas sõnastusettepanekud „kliimakindluse“

ja „ei kahjusta oluliselt“ kohta.

Arvestatud.