Korterelamu energiatõhususe toetuse taotlemine
| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-1/25/199-1 |
| Registreeritud | 27.01.2025 |
| Sünkroonitud | 28.01.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve alates 01.10.2024 |
| Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Marek Kübarsepp (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Toetuste korraldamise talitus, Õigusüksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Vladimir Svet
Kliimaministeerium
Teie nr
Meie 24.01.2025 nr 7-6/250064/2500546
Korterelamu energiatõhususe toetuse taotlemine
Lugupeetud minister Vladimir Svet
Õiguskantsleril paluti hinnata, kas korterelamute energiatõhususe toetuse taotlusi vastu võttes
rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna piirati osa taotlejate juurdepääsu taotluste esitamise
veebikeskkonnale.
Korteriühistud said 28. oktoobril 2024 võimaluse taotleda veebikeskkonna kaudu oma korterelamu
renoveerimiseks energiatõhususe toetust. Õiguskantsleri poole pöördunud korteriühistutel ei olnud
võimalik oma taotlust esitada, sest osa taotlejate ligipääsu veebikeskkonnale piirati juba enne
taotlusvooru avanemist.
Korterelamute energiatõhususe toetuse taotlemise tingimused on kehtestanud majandus- ja
taristuminister 03.03.2023 määrusega nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“
(edaspidi: määrus).
Leian, et toetuse taotlemist piirates eirati hea halduse põhimõtteid. Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus (EIS) ei taganud kõikide taotlejate võrdset kohtlemist, kuna taotluste esitamist piirati
ilma õigusliku aluseta ja sellega seati osa taotlejaid põhjendamatult eelisolukorda.
Hea halduse põhimõtte kohaselt peab riigiasutus lahendama avaldused kiiresti ja mõistlikult,
vältides inimesele ebamugavuste ja halduskoormuse tekitamist. Juba enne toetuste jagamist tuleb
isikutele selgitada nende kohustusi, millal tuleb ja saab toetuste taotlemise veebikeskkonda
siseneda ning mida peab tegema korrektse taotluse esitamiseks. Hea halduse põhimõtted –
eesmärgipärasus, efektiivsus ja uurimispõhimõte – on kirjas haldusmenetluse seaduse §-des 5 ja 6.
Toetuse taotlemise veebikeskkonna kasutajate arvu piiramisega ei tohi panna osa toetuse taotlejaid
eelisolukorda. Kui e-keskkond ei võimalda kõigil soovijatel taotlusi üheaegselt esitada, siis tuleb
sellest taotlejatele eelnevalt teada anda ning võimalusel veebikeskkonna mahtusid taotluste
vastuvõtmise ajaks suurendada. Soovitan kaaluda võimalust võtta erinevates taotlusvoorudes
taotlusi vastu eri ajal, nii et üheski voorus ei tekiks veebikeskkonna ülekoormust ega muid tõrkeid.
Nõnda säästetakse nii Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ja EIS-i tööaega kui ka taotleja aega,
kellel võis e-toetuse keskkonna tõrgete või seatud piirangute tõttu jääda suurt eeltööd ning aja- ja
rahakulu nõudnud taotlus esitamata.
2
Toetuse andmise tingimused näevad ette, et toetuse taotlusi menetletakse nende esitamise
järjekorras. See tähendab, et toetuse saamine sõltub sellest, kui kiiresti taotleja oma taotluse
veebikeskkonnas esitada jõuab. Toetuste taotlemisega kiiruse peale on ka varem probleeme olnud.
Soovitan ministeeriumil kaaluda muid taotluste lahendamise tingimusi.
Kõnealuse määrusega muudeti toetuse taotlemise tingimusi ja lisati mitu uut taotlusvooru.
Määruse vastuvõtmise ja taotlusvooru avamise vahele jäi üks kuu. Kui ministeerium plaanib
edaspidi muuta toetuse taotlemise tingimusi, siis tuleks seda teha aegsasti enne uue taotlusvooru
väljakuulutamist. Nii jõuavad kõik toetust soovivad korteriühistud teha ettevalmistusi uute
tingimuste järgi taotluse esitamiseks.
Palun andke veebruarikuu jooksul teada, kas ja kuidas olete soovitusi järginud.
Toetuse taotlemise kord
1. Korterelamu energiatõhususe toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada e-toetuse keskkonnas
(määruse § 1 lõige 4), mida haldab Riigi Tugiteenuste Keskus. E-toetuse keskkond on
struktuuritoetuste registri osa. Registri põhimääruse on kinnitanud Vabariigi Valitsus 31.07.2014
määrusega nr 121. Registri vastutav töötleja on RTK ja volitatud töötlejad on teiste seas
Rahandusministeerium, rakendusasutus (Kliimaministeerium) ja rakendusüksus (EIS) (määruse nr
121 § 2 lõiked 1 ja 2).
2. Määruse § 18 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt. Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja
projektide rahastamise eelarvest teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne
taotluste vastuvõtu algust (lõige 2). Kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise
eelarve või eelarve jaotuse, peatab või lõpetab EIS taotluste vastuvõtmise ja teatab sellest oma
kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse projektide rahastamise eelarve mahus (lõige 3).
3. Määruse § 22 lõike 1 kohaselt menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluse
menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva pärast EIS-ile taotluse esitamist. Menetlemise tähtaja
kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks (lõige 4). Taotluste
menetlemisel tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik nõuded, mis
on taotlusele ja taotlejale esitatud (määruse § 23).
4. Määruse § 26 lõige 1 näeb ette, et kui menetluses oleva taotluse rahaline maht ületab projektide
rahastamise eelarve, siis jäetakse taotlus rahuldamata.
5. Struktuuritoetuste registri põhimääruses on eraldi nimetatud e-toetuse keskkonna eesmärk
(§ 151) ning keskkonna kohta kehtivad turvanõuded. Registri vastutav töötleja lähtub registri
haldamisel oma asutuse infosüsteemi üldistest turvanõuetest (§ 12 lõige 1). Põhimääruses pole
e-toetuse keskkonna (kasutajaliidesele) piirangute kehtestamise aluseid.
6. Peale registri põhimääruse on kehtestatud veel e-toetuse keskkonna kasutustingimused. Need
tingimused lubavad haldajal piirata e-toetuse keskkonnale juurdepääsu ja kasutatavust töövälisel
ajal hooldustöödeks või arendustöödeks, kuid sellest tuleb kliente eelnevalt e-toetuse keskkonnas
teavitada (punkt 1.7). Täpsemad tingimused dokumentide koostamiseks ning edastamiseks
e-toetuse keskkonda on rakendusüksus (EIS) kehtestanud toetuse andmise tingimustes (punkt 3.1).
3
Taotluse esitamise piiramise asjaolud
7. Korterelamute energiatõhususe toetuse teine taotlusvoor (rahalisi vahendeid oli 170 miljonit
eurot) avati kõigile taotlejatele 28.10.2024 kell 10.00 (vt 25.09.2024 avaldatud teadet). See
taotlusvoor jagunes maakondade, tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise,
muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate
korterelamute ja suurte korterelamute eelarvetega voorudeks.
8. Avaldajad soovisid toetust taotleda Lääne-Virumaa taotlusvoorus. Nad märkisid, et e-toetuse
keskkonda ei olnud võimalik siseneda juba 30–40 minutit enne taotlusvooru avamist. E-toetuse
keskkonnas kuvati avaldajatele järgmine teade: „Kasutajate suure arvu tõttu on hetkel ligipääs e-
toetuse keskkonnale piiratud. Proovige mõne aja pärast uuesti siin. Tegemist on süsteemi
ettenähtud käitumisega ja põhjust muretsemiseks ei ole!“
9. Avaldajad said hakata taotlust esitama kell 10.26. Samas lõppesid juba kell 10.31 Lääne-
Virumaa taotlusvooru jaoks ettenähtud vahendid ning taotluste vastuvõtmine selles voorus
lõpetati.
10. Avaldajatel tekkis kahtlus, et tegemist võis olla e-toetuse keskkonna tehnilise tõrkega. Seetõttu
käisid õiguskantsleri nõunikud RTK-s tutvumas e-toetuse keskkonna tehniliste näitajatega ning
küsisid selgitusi e-toetuse keskkonna toimise kohta.
11. RTK selgituste kohaselt oli ette nähtud, et kõnealustes taotlusvoorudes võis e-keskkonda sisse
logida kõige rohkem 400 kasutajat. Sisselogitud kasutajate hulka arvati ka keskkonnas toimetanud
RTK töötajad. Keskkonda oli võimalik sisse logida enne taotlusvoorude avanemist, kuid taotlust
sai hakata esitama täpselt kell 10.00.
12. RTK selgitas, et taotluste esitamise piirang rakendus kell 09.45. Kell 10.23 suurendati
kasutajate piirarvu 500-ni. Kell 10.45 piiraja enam ei rakendunud. Neid andmeid kajastavad
täpsemini järgmised joonised ja tabel.
Joonis 1. E-keskkonda oli korraga lubatud siseneda 400 kasutajal (järjekord rakendus kell
09.45)
4
Joonis 2. Kasutajate piirarvu suurendati 500-ni (järjekord rakendus korraks kell 10.40).
Umbes kell 10.45 piiraaja enam ei rakendunud
Tabel. 28. oktoobril 2024 taotlusvooru laekunud taotlused ja taotletud toetuste suurus
Taotluste esitamise
kellaaeg
Esitatud taotlusi Taotletud toetused
(eurodes)
10.00 275 183 572 043,04
11.00 104 67 035 698,19
12.00 35 19 218 651,96
13.00 12 5 367 205,98
14.00 4 1 914 731,00
15.00 1 473 560,50
16.00 1 545 986,70
17.00 1 712 384,00
18.00 1 877 089,60
Esimese tunni jooksul esitati e-toetuse keskkonnas 275 taotlust 183,6 miljonit euro ulatuses. Ühes
minutis esitati keskmiselt kolm taotlust.
13. RTK selgitas, et konkreetse taotlusvooru eelarve ammendumise hetkel pooleli olnud taotlused
sai ära esitada, aga uue taotluse tegemist enam alustada ei saanud. Niisiis, kui isik oli jõudnud
alustada taotluse sisestamist, siis sai ta selle lõpuni teha ja esitada, seda ei piiratud. Praegu ei ole
teada, kas selliseid taotlusi võetakse ka arvesse.
Taotluste esitamise piiramine ei ole kooskõlas põhiseaduse ega hea halduse põhimõttega
14. Määruse § 18 lõike 3 kohaselt võib piirata (peatada või lõpetada) taotluste vastuvõtmist üksnes
sel juhul, kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise eelarve. Lääne-Virumaa
taotlusvooru jaoks ette nähtud eelarve ületati alles kell 10.31, kuid e-toetuse keskkonnale
juurdepääsu piirati kella 10.00–10.26. Selline piirang oli põhjendamatu ja selleks puudus õiguslik
alus.
15. Määruses ega ka e-toetuse keskkonna kasutajatingimustes (sh registri põhimääruses) pole
sätteid, mille alusel saaks veebikeskkonna mahust lähtudes piirata toetuse taotlemist. Mõistagi on
toetuste taotlemise veebikeskkond piiratud mahuga, mida ei saa lõpmatuseni suurendada. Seega
5
tuleb EIS-il taotlusvoore kavandades ja korraldades arvestada keskkonna piiratud mahuga.
Veebikeskkonnale ligipääsu piiramine ei tohi olla rakendusüksuse ega keskkonna haldaja
suvaotsus.
16. RTK esindajad kinnitasid õiguskantsleri nõunikele, et e-toetuse keskkond oleks tulnud
tõrgeteta toime kõige rohkem 700 kasutaja taotluse vastuvõtmisega (koormustesti tulemusel
saadud arv). Ometi piirati juurdepääsu juba siis, kui keskkonda oli sisse loginud 400 kasutajat ning
seda tehti juba enne taotlusvooru avamist. EIS-il oli ka varasema infopäringu alusel teada, et
ainuüksi Lääne-Virumaa taotlusvoorus soovib taotluse esitada palju rohkem korteriühistuid.
17. Avaldajatel ei ole subjektiivset õigust kõnealust toetust saada, kuna riik ei täida korterelamute
rekonstrueerimise toetuse maksmisega põhiseadusest tulenevat kohustust. Kui riik on aga
otsustanud toetust jagada, siis peavad toetuse jagamise tingimused olema ühemõttelised ja selged
ning kõigile taotlejatele ühesugused. Hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb toetuste taotlemise
veebikeskkonna kasutamisel tagada taotlejate võrdne kohtlemine (PS § 12). Samuti peab taotlejale
olema ilma kõrvalise abita arusaadav, millisel õiguslikul alusel menetluses otsuseid tehakse ning
mida see menetlus võib talle kaasa tuua.
18. Avaldajatel ei olnud võimalik pärast taotlusvooru avanemist taotlust esitada. E-toetuse
keskkonnas esitatud teade „muretsemiseks pole põhjust ja proovi mõne aja pärast uuesti“ oli
eksitav, sest piirang ei võimaldanud kõigil taotlejatel alustada taotluse sisestamist ühel ajal. See
on vastuolus hea halduse põhimõttega.
19. Eksitav on ka Eesti Korteriühistute Liidu avalduse kohta antud EIS-i selgitus. Samamoodi
selgitas EIS e-toetuse keskkonnas esitatud teate sisu ka õiguskantsleri nõunikule. Selgituse
kohaselt toimis e-toetuse keskkond tõrgeteta kogu vooru avanemise päeva jooksul. Selleks et
taotlemine toimuks tõrgeteta, rakendas RTK süsteemi, mida Maksu- ja Tolliameti kasutab
tuludeklaratsioonide esitamise ajal. See süsteem annab teavituse, kui e-keskkonda proovib
siseneda rohkem kasutajaid, kui neid sinna mahub. Sel juhul saadetakse inimestele
automaatteavitus, milles soovitatakse hiljem uuesti proovida.
Selgitati ka, et rikete vältimiseks suunati taotlejad järjekorda. Piiratud eelarvega ja piiratud aja
jooksul toetuse taotlemist ei saa siiski võrrelda tuludeklaratsiooni esitamisega, mille puhul ei ole
määrav, mis järjekorras või mis kellaajal keegi oma deklaratsiooni esitab. Seega ei ole kohane
rakendada samasugust järjekorra alusel toimivat süsteemi toetuse taotluste esitamisel, sest see ei
taga kõigile isikutele võrdseid võimalusi.
20. Igaühel on õigus eeldada, et riigilt saadud teave ja juhis taotluste esitamise kohta võimaldavad
ka sisuliselt taotlust esitada ega ole eksitavad, vastuolulised ega fakte moonutavad (RKHKm
08.06.2016, 3-3-1-12-16, p 10).
21. Soovitan edaspidi lähtuda hea halduse põhimõttest ja arvestada toetuste taotlusvoorude
korraldamisel suuremate toetuse taotlemise veebikeskkonna mahtudega ning vajadusel olla valmis
operatiivsemalt juba enne tähtaega mahtusid suurendama. Võimaluse korral tuleks taotlusvoorud
korraldada eri kuupäevadel. Näiteks on võimalik maakondade taotlusvoorud avada eri aegadel.
22. Kiiruse peale toetuste taotlemisega on probleeme olnud varemgi. Enamasti on need olnud
seotud sellega, et taotluse esitamise veebikeskkonnas tekib tehnilisi tõrkeid. Juhtisin sellele
probleemile tähelepanu ka Kliimaministeeriumile saadetud ettepanekus, mis puudutas
keskkonnaministri 17.05.2018 määrust nr 12 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise toetuse
6
andmise tingimused ja kord“. Palun kaaluge, kas senist põhimõtet, et toetuse taotlusi menetletakse
nende esitamise järjekorras, sobib kõige paremini rakendada toetuse taotluste vastuvõtmiseks ja
menetlemiseks.
Toetuse taotlemise tingimuste muutmine
23. Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13 näeb ette, et 2024. aastal avatud
taotlusvoorule rakendub rahastuse jaotusmudel, mille kohaselt jaotatakse projektide rahastamise
eelarve suurte korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute, tehases
eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise, muinsus- ja miljööväärtuslike
korterelamute või maakondade vahel. Seega lisati mitmeid taotlusvoore, milles osalemise
tingimused avaldati Riigi Teatajas alles 24.09.2024 ehk ligikaudu üks kuu enne taotlusvoorude
avamist. Nende tingimustega ei olnud taotlejatel võimalik varem arvestada ega nende täitmiseks
valmistuda.
24. Õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja märkis, et tema esindatav korteriühistu oleks
soovinud osaleda naabruskonnapõhises taotlusvoorus, kuid ei vastanud ühise projekteerimise
nõudele. Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine tähendab, et saab rekonstrueerida kaks või enam
ruumiliselt seotud korterelamut, mille projekteerimistööd on tellitud enne toetuse taotluse
esitamist korterelamutele ühiselt (määruse § 4 lõige 81). See tähendab ka, et rekonstrueerimistööde
ostumenetlus korraldatakse samadele korterelamutele ühiselt ja selliste ostumenetluste tulemusel
leitud edukas pakkuja teeb töid kõigis ostumenetlusse kaasatud korterelamutes. Seega tuli
taotlejatel ühe kuu jooksul tellida korterelamutele ühiselt projekteerimistööd ka siis, kui seda oldi
varem tehtud eraldi. See aga tähendab, et uuteks nõueteks valmistumiseks oli jäetud vähe aega ja
sellega võisid kaasneda ka lisakulud.
25. Toetuse taotlemise tingimuste määramisel on ministril avar otsustusruum. Põhiseadus ei näe
ette õigust saada toetust kindlatel tingimustel. Seetõttu ei saa toetuse taotlemisest huvitatud isikud
ka eeldada, et toetuse tingimusi ei muudeta. Määrusega lisati 2024. aasta taotlusvooru ka uusi
võimalusi toetuse taotlemiseks erinevatest eelarve jaotustest. Seetõttu ei saa abstraktselt hinnates
öelda, et taotluse tingimuste muutmine oleks vastuolus põhiseadusega (PS § 10).
Kui edaspidi soovitakse taotlemise tingimusi oluliselt muuta või täiendada, soovitan tingimusi
sisaldavad õigusaktid vastu võtta või taotlusvoorud välja kuulutada selliselt, et taotlejatel jääks
piisavalt aega muutunud tingimustega tutvuda ja nõudeid täita (vt ka RKHKo 05.10.2006, 3-3-1-
33-06, p 18 ja selles viidatud kohtupraktika).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Rait Sannik 693 8438
Ivika Nõukas 693 4819
|
Digiallkirjad
Vladimir Svet
Kliimaministeerium
Teie nr
Meie 24.01.2025 nr 7-6/250064/2500546
Korterelamu energiatõhususe toetuse taotlemine
Lugupeetud minister Vladimir Svet
Õiguskantsleril paluti hinnata, kas korterelamute energiatõhususe toetuse taotlusi vastu võttes
rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna piirati osa taotlejate juurdepääsu taotluste esitamise
veebikeskkonnale.
Korteriühistud said 28. oktoobril 2024 võimaluse taotleda veebikeskkonna kaudu oma korterelamu
renoveerimiseks energiatõhususe toetust. Õiguskantsleri poole pöördunud korteriühistutel ei olnud
võimalik oma taotlust esitada, sest osa taotlejate ligipääsu veebikeskkonnale piirati juba enne
taotlusvooru avanemist.
Korterelamute energiatõhususe toetuse taotlemise tingimused on kehtestanud majandus- ja
taristuminister 03.03.2023 määrusega nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“
(edaspidi: määrus).
Leian, et toetuse taotlemist piirates eirati hea halduse põhimõtteid. Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus (EIS) ei taganud kõikide taotlejate võrdset kohtlemist, kuna taotluste esitamist piirati
ilma õigusliku aluseta ja sellega seati osa taotlejaid põhjendamatult eelisolukorda.
Hea halduse põhimõtte kohaselt peab riigiasutus lahendama avaldused kiiresti ja mõistlikult,
vältides inimesele ebamugavuste ja halduskoormuse tekitamist. Juba enne toetuste jagamist tuleb
isikutele selgitada nende kohustusi, millal tuleb ja saab toetuste taotlemise veebikeskkonda
siseneda ning mida peab tegema korrektse taotluse esitamiseks. Hea halduse põhimõtted –
eesmärgipärasus, efektiivsus ja uurimispõhimõte – on kirjas haldusmenetluse seaduse §-des 5 ja 6.
Toetuse taotlemise veebikeskkonna kasutajate arvu piiramisega ei tohi panna osa toetuse taotlejaid
eelisolukorda. Kui e-keskkond ei võimalda kõigil soovijatel taotlusi üheaegselt esitada, siis tuleb
sellest taotlejatele eelnevalt teada anda ning võimalusel veebikeskkonna mahtusid taotluste
vastuvõtmise ajaks suurendada. Soovitan kaaluda võimalust võtta erinevates taotlusvoorudes
taotlusi vastu eri ajal, nii et üheski voorus ei tekiks veebikeskkonna ülekoormust ega muid tõrkeid.
Nõnda säästetakse nii Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ja EIS-i tööaega kui ka taotleja aega,
kellel võis e-toetuse keskkonna tõrgete või seatud piirangute tõttu jääda suurt eeltööd ning aja- ja
rahakulu nõudnud taotlus esitamata.
2
Toetuse andmise tingimused näevad ette, et toetuse taotlusi menetletakse nende esitamise
järjekorras. See tähendab, et toetuse saamine sõltub sellest, kui kiiresti taotleja oma taotluse
veebikeskkonnas esitada jõuab. Toetuste taotlemisega kiiruse peale on ka varem probleeme olnud.
Soovitan ministeeriumil kaaluda muid taotluste lahendamise tingimusi.
Kõnealuse määrusega muudeti toetuse taotlemise tingimusi ja lisati mitu uut taotlusvooru.
Määruse vastuvõtmise ja taotlusvooru avamise vahele jäi üks kuu. Kui ministeerium plaanib
edaspidi muuta toetuse taotlemise tingimusi, siis tuleks seda teha aegsasti enne uue taotlusvooru
väljakuulutamist. Nii jõuavad kõik toetust soovivad korteriühistud teha ettevalmistusi uute
tingimuste järgi taotluse esitamiseks.
Palun andke veebruarikuu jooksul teada, kas ja kuidas olete soovitusi järginud.
Toetuse taotlemise kord
1. Korterelamu energiatõhususe toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada e-toetuse keskkonnas
(määruse § 1 lõige 4), mida haldab Riigi Tugiteenuste Keskus. E-toetuse keskkond on
struktuuritoetuste registri osa. Registri põhimääruse on kinnitanud Vabariigi Valitsus 31.07.2014
määrusega nr 121. Registri vastutav töötleja on RTK ja volitatud töötlejad on teiste seas
Rahandusministeerium, rakendusasutus (Kliimaministeerium) ja rakendusüksus (EIS) (määruse nr
121 § 2 lõiked 1 ja 2).
2. Määruse § 18 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt. Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja
projektide rahastamise eelarvest teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne
taotluste vastuvõtu algust (lõige 2). Kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise
eelarve või eelarve jaotuse, peatab või lõpetab EIS taotluste vastuvõtmise ja teatab sellest oma
kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse projektide rahastamise eelarve mahus (lõige 3).
3. Määruse § 22 lõike 1 kohaselt menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluse
menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva pärast EIS-ile taotluse esitamist. Menetlemise tähtaja
kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks (lõige 4). Taotluste
menetlemisel tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik nõuded, mis
on taotlusele ja taotlejale esitatud (määruse § 23).
4. Määruse § 26 lõige 1 näeb ette, et kui menetluses oleva taotluse rahaline maht ületab projektide
rahastamise eelarve, siis jäetakse taotlus rahuldamata.
5. Struktuuritoetuste registri põhimääruses on eraldi nimetatud e-toetuse keskkonna eesmärk
(§ 151) ning keskkonna kohta kehtivad turvanõuded. Registri vastutav töötleja lähtub registri
haldamisel oma asutuse infosüsteemi üldistest turvanõuetest (§ 12 lõige 1). Põhimääruses pole
e-toetuse keskkonna (kasutajaliidesele) piirangute kehtestamise aluseid.
6. Peale registri põhimääruse on kehtestatud veel e-toetuse keskkonna kasutustingimused. Need
tingimused lubavad haldajal piirata e-toetuse keskkonnale juurdepääsu ja kasutatavust töövälisel
ajal hooldustöödeks või arendustöödeks, kuid sellest tuleb kliente eelnevalt e-toetuse keskkonnas
teavitada (punkt 1.7). Täpsemad tingimused dokumentide koostamiseks ning edastamiseks
e-toetuse keskkonda on rakendusüksus (EIS) kehtestanud toetuse andmise tingimustes (punkt 3.1).
3
Taotluse esitamise piiramise asjaolud
7. Korterelamute energiatõhususe toetuse teine taotlusvoor (rahalisi vahendeid oli 170 miljonit
eurot) avati kõigile taotlejatele 28.10.2024 kell 10.00 (vt 25.09.2024 avaldatud teadet). See
taotlusvoor jagunes maakondade, tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise,
muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate
korterelamute ja suurte korterelamute eelarvetega voorudeks.
8. Avaldajad soovisid toetust taotleda Lääne-Virumaa taotlusvoorus. Nad märkisid, et e-toetuse
keskkonda ei olnud võimalik siseneda juba 30–40 minutit enne taotlusvooru avamist. E-toetuse
keskkonnas kuvati avaldajatele järgmine teade: „Kasutajate suure arvu tõttu on hetkel ligipääs e-
toetuse keskkonnale piiratud. Proovige mõne aja pärast uuesti siin. Tegemist on süsteemi
ettenähtud käitumisega ja põhjust muretsemiseks ei ole!“
9. Avaldajad said hakata taotlust esitama kell 10.26. Samas lõppesid juba kell 10.31 Lääne-
Virumaa taotlusvooru jaoks ettenähtud vahendid ning taotluste vastuvõtmine selles voorus
lõpetati.
10. Avaldajatel tekkis kahtlus, et tegemist võis olla e-toetuse keskkonna tehnilise tõrkega. Seetõttu
käisid õiguskantsleri nõunikud RTK-s tutvumas e-toetuse keskkonna tehniliste näitajatega ning
küsisid selgitusi e-toetuse keskkonna toimise kohta.
11. RTK selgituste kohaselt oli ette nähtud, et kõnealustes taotlusvoorudes võis e-keskkonda sisse
logida kõige rohkem 400 kasutajat. Sisselogitud kasutajate hulka arvati ka keskkonnas toimetanud
RTK töötajad. Keskkonda oli võimalik sisse logida enne taotlusvoorude avanemist, kuid taotlust
sai hakata esitama täpselt kell 10.00.
12. RTK selgitas, et taotluste esitamise piirang rakendus kell 09.45. Kell 10.23 suurendati
kasutajate piirarvu 500-ni. Kell 10.45 piiraja enam ei rakendunud. Neid andmeid kajastavad
täpsemini järgmised joonised ja tabel.
Joonis 1. E-keskkonda oli korraga lubatud siseneda 400 kasutajal (järjekord rakendus kell
09.45)
4
Joonis 2. Kasutajate piirarvu suurendati 500-ni (järjekord rakendus korraks kell 10.40).
Umbes kell 10.45 piiraaja enam ei rakendunud
Tabel. 28. oktoobril 2024 taotlusvooru laekunud taotlused ja taotletud toetuste suurus
Taotluste esitamise
kellaaeg
Esitatud taotlusi Taotletud toetused
(eurodes)
10.00 275 183 572 043,04
11.00 104 67 035 698,19
12.00 35 19 218 651,96
13.00 12 5 367 205,98
14.00 4 1 914 731,00
15.00 1 473 560,50
16.00 1 545 986,70
17.00 1 712 384,00
18.00 1 877 089,60
Esimese tunni jooksul esitati e-toetuse keskkonnas 275 taotlust 183,6 miljonit euro ulatuses. Ühes
minutis esitati keskmiselt kolm taotlust.
13. RTK selgitas, et konkreetse taotlusvooru eelarve ammendumise hetkel pooleli olnud taotlused
sai ära esitada, aga uue taotluse tegemist enam alustada ei saanud. Niisiis, kui isik oli jõudnud
alustada taotluse sisestamist, siis sai ta selle lõpuni teha ja esitada, seda ei piiratud. Praegu ei ole
teada, kas selliseid taotlusi võetakse ka arvesse.
Taotluste esitamise piiramine ei ole kooskõlas põhiseaduse ega hea halduse põhimõttega
14. Määruse § 18 lõike 3 kohaselt võib piirata (peatada või lõpetada) taotluste vastuvõtmist üksnes
sel juhul, kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise eelarve. Lääne-Virumaa
taotlusvooru jaoks ette nähtud eelarve ületati alles kell 10.31, kuid e-toetuse keskkonnale
juurdepääsu piirati kella 10.00–10.26. Selline piirang oli põhjendamatu ja selleks puudus õiguslik
alus.
15. Määruses ega ka e-toetuse keskkonna kasutajatingimustes (sh registri põhimääruses) pole
sätteid, mille alusel saaks veebikeskkonna mahust lähtudes piirata toetuse taotlemist. Mõistagi on
toetuste taotlemise veebikeskkond piiratud mahuga, mida ei saa lõpmatuseni suurendada. Seega
5
tuleb EIS-il taotlusvoore kavandades ja korraldades arvestada keskkonna piiratud mahuga.
Veebikeskkonnale ligipääsu piiramine ei tohi olla rakendusüksuse ega keskkonna haldaja
suvaotsus.
16. RTK esindajad kinnitasid õiguskantsleri nõunikele, et e-toetuse keskkond oleks tulnud
tõrgeteta toime kõige rohkem 700 kasutaja taotluse vastuvõtmisega (koormustesti tulemusel
saadud arv). Ometi piirati juurdepääsu juba siis, kui keskkonda oli sisse loginud 400 kasutajat ning
seda tehti juba enne taotlusvooru avamist. EIS-il oli ka varasema infopäringu alusel teada, et
ainuüksi Lääne-Virumaa taotlusvoorus soovib taotluse esitada palju rohkem korteriühistuid.
17. Avaldajatel ei ole subjektiivset õigust kõnealust toetust saada, kuna riik ei täida korterelamute
rekonstrueerimise toetuse maksmisega põhiseadusest tulenevat kohustust. Kui riik on aga
otsustanud toetust jagada, siis peavad toetuse jagamise tingimused olema ühemõttelised ja selged
ning kõigile taotlejatele ühesugused. Hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb toetuste taotlemise
veebikeskkonna kasutamisel tagada taotlejate võrdne kohtlemine (PS § 12). Samuti peab taotlejale
olema ilma kõrvalise abita arusaadav, millisel õiguslikul alusel menetluses otsuseid tehakse ning
mida see menetlus võib talle kaasa tuua.
18. Avaldajatel ei olnud võimalik pärast taotlusvooru avanemist taotlust esitada. E-toetuse
keskkonnas esitatud teade „muretsemiseks pole põhjust ja proovi mõne aja pärast uuesti“ oli
eksitav, sest piirang ei võimaldanud kõigil taotlejatel alustada taotluse sisestamist ühel ajal. See
on vastuolus hea halduse põhimõttega.
19. Eksitav on ka Eesti Korteriühistute Liidu avalduse kohta antud EIS-i selgitus. Samamoodi
selgitas EIS e-toetuse keskkonnas esitatud teate sisu ka õiguskantsleri nõunikule. Selgituse
kohaselt toimis e-toetuse keskkond tõrgeteta kogu vooru avanemise päeva jooksul. Selleks et
taotlemine toimuks tõrgeteta, rakendas RTK süsteemi, mida Maksu- ja Tolliameti kasutab
tuludeklaratsioonide esitamise ajal. See süsteem annab teavituse, kui e-keskkonda proovib
siseneda rohkem kasutajaid, kui neid sinna mahub. Sel juhul saadetakse inimestele
automaatteavitus, milles soovitatakse hiljem uuesti proovida.
Selgitati ka, et rikete vältimiseks suunati taotlejad järjekorda. Piiratud eelarvega ja piiratud aja
jooksul toetuse taotlemist ei saa siiski võrrelda tuludeklaratsiooni esitamisega, mille puhul ei ole
määrav, mis järjekorras või mis kellaajal keegi oma deklaratsiooni esitab. Seega ei ole kohane
rakendada samasugust järjekorra alusel toimivat süsteemi toetuse taotluste esitamisel, sest see ei
taga kõigile isikutele võrdseid võimalusi.
20. Igaühel on õigus eeldada, et riigilt saadud teave ja juhis taotluste esitamise kohta võimaldavad
ka sisuliselt taotlust esitada ega ole eksitavad, vastuolulised ega fakte moonutavad (RKHKm
08.06.2016, 3-3-1-12-16, p 10).
21. Soovitan edaspidi lähtuda hea halduse põhimõttest ja arvestada toetuste taotlusvoorude
korraldamisel suuremate toetuse taotlemise veebikeskkonna mahtudega ning vajadusel olla valmis
operatiivsemalt juba enne tähtaega mahtusid suurendama. Võimaluse korral tuleks taotlusvoorud
korraldada eri kuupäevadel. Näiteks on võimalik maakondade taotlusvoorud avada eri aegadel.
22. Kiiruse peale toetuste taotlemisega on probleeme olnud varemgi. Enamasti on need olnud
seotud sellega, et taotluse esitamise veebikeskkonnas tekib tehnilisi tõrkeid. Juhtisin sellele
probleemile tähelepanu ka Kliimaministeeriumile saadetud ettepanekus, mis puudutas
keskkonnaministri 17.05.2018 määrust nr 12 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise toetuse
6
andmise tingimused ja kord“. Palun kaaluge, kas senist põhimõtet, et toetuse taotlusi menetletakse
nende esitamise järjekorras, sobib kõige paremini rakendada toetuse taotluste vastuvõtmiseks ja
menetlemiseks.
Toetuse taotlemise tingimuste muutmine
23. Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13 näeb ette, et 2024. aastal avatud
taotlusvoorule rakendub rahastuse jaotusmudel, mille kohaselt jaotatakse projektide rahastamise
eelarve suurte korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute, tehases
eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise, muinsus- ja miljööväärtuslike
korterelamute või maakondade vahel. Seega lisati mitmeid taotlusvoore, milles osalemise
tingimused avaldati Riigi Teatajas alles 24.09.2024 ehk ligikaudu üks kuu enne taotlusvoorude
avamist. Nende tingimustega ei olnud taotlejatel võimalik varem arvestada ega nende täitmiseks
valmistuda.
24. Õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja märkis, et tema esindatav korteriühistu oleks
soovinud osaleda naabruskonnapõhises taotlusvoorus, kuid ei vastanud ühise projekteerimise
nõudele. Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine tähendab, et saab rekonstrueerida kaks või enam
ruumiliselt seotud korterelamut, mille projekteerimistööd on tellitud enne toetuse taotluse
esitamist korterelamutele ühiselt (määruse § 4 lõige 81). See tähendab ka, et rekonstrueerimistööde
ostumenetlus korraldatakse samadele korterelamutele ühiselt ja selliste ostumenetluste tulemusel
leitud edukas pakkuja teeb töid kõigis ostumenetlusse kaasatud korterelamutes. Seega tuli
taotlejatel ühe kuu jooksul tellida korterelamutele ühiselt projekteerimistööd ka siis, kui seda oldi
varem tehtud eraldi. See aga tähendab, et uuteks nõueteks valmistumiseks oli jäetud vähe aega ja
sellega võisid kaasneda ka lisakulud.
25. Toetuse taotlemise tingimuste määramisel on ministril avar otsustusruum. Põhiseadus ei näe
ette õigust saada toetust kindlatel tingimustel. Seetõttu ei saa toetuse taotlemisest huvitatud isikud
ka eeldada, et toetuse tingimusi ei muudeta. Määrusega lisati 2024. aasta taotlusvooru ka uusi
võimalusi toetuse taotlemiseks erinevatest eelarve jaotustest. Seetõttu ei saa abstraktselt hinnates
öelda, et taotluse tingimuste muutmine oleks vastuolus põhiseadusega (PS § 10).
Kui edaspidi soovitakse taotlemise tingimusi oluliselt muuta või täiendada, soovitan tingimusi
sisaldavad õigusaktid vastu võtta või taotlusvoorud välja kuulutada selliselt, et taotlejatel jääks
piisavalt aega muutunud tingimustega tutvuda ja nõudeid täita (vt ka RKHKo 05.10.2006, 3-3-1-
33-06, p 18 ja selles viidatud kohtupraktika).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Rait Sannik 693 8438
Ivika Nõukas 693 4819