Vladimir Svet

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 24.01.2025 nr 7-6/250064/2500546

Korterelamu energiatõhususe toetuse taotlemine

Lugupeetud minister Vladimir Svet

Õiguskantsleril paluti hinnata, kas korterelamute energiatõhususe toetuse taotlusi vastu võttes

rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna piirati osa taotlejate juurdepääsu taotluste esitamise

veebikeskkonnale.

Korteriühistud said 28. oktoobril 2024 võimaluse taotleda veebikeskkonna kaudu oma korterelamu

renoveerimiseks energiatõhususe toetust. Õiguskantsleri poole pöördunud korteriühistutel ei olnud

võimalik oma taotlust esitada, sest osa taotlejate ligipääsu veebikeskkonnale piirati juba enne

taotlusvooru avanemist.

Korterelamute energiatõhususe toetuse taotlemise tingimused on kehtestanud majandus- ja

taristuminister 03.03.2023 määrusega nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“

(edaspidi: määrus).

Leian, et toetuse taotlemist piirates eirati hea halduse põhimõtteid. Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS) ei taganud kõikide taotlejate võrdset kohtlemist, kuna taotluste esitamist piirati

ilma õigusliku aluseta ja sellega seati osa taotlejaid põhjendamatult eelisolukorda.

Hea halduse põhimõtte kohaselt peab riigiasutus lahendama avaldused kiiresti ja mõistlikult,

vältides inimesele ebamugavuste ja halduskoormuse tekitamist. Juba enne toetuste jagamist tuleb

isikutele selgitada nende kohustusi, millal tuleb ja saab toetuste taotlemise veebikeskkonda

siseneda ning mida peab tegema korrektse taotluse esitamiseks. Hea halduse põhimõtted –

eesmärgipärasus, efektiivsus ja uurimispõhimõte – on kirjas haldusmenetluse seaduse §-des 5 ja 6.

Toetuse taotlemise veebikeskkonna kasutajate arvu piiramisega ei tohi panna osa toetuse taotlejaid

eelisolukorda. Kui e-keskkond ei võimalda kõigil soovijatel taotlusi üheaegselt esitada, siis tuleb

sellest taotlejatele eelnevalt teada anda ning võimalusel veebikeskkonna mahtusid taotluste

vastuvõtmise ajaks suurendada. Soovitan kaaluda võimalust võtta erinevates taotlusvoorudes

taotlusi vastu eri ajal, nii et üheski voorus ei tekiks veebikeskkonna ülekoormust ega muid tõrkeid.

Nõnda säästetakse nii Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ja EIS-i tööaega kui ka taotleja aega,

kellel võis e-toetuse keskkonna tõrgete või seatud piirangute tõttu jääda suurt eeltööd ning aja- ja

rahakulu nõudnud taotlus esitamata.

2

Toetuse andmise tingimused näevad ette, et toetuse taotlusi menetletakse nende esitamise

järjekorras. See tähendab, et toetuse saamine sõltub sellest, kui kiiresti taotleja oma taotluse

veebikeskkonnas esitada jõuab. Toetuste taotlemisega kiiruse peale on ka varem probleeme olnud.

Soovitan ministeeriumil kaaluda muid taotluste lahendamise tingimusi.

Kõnealuse määrusega muudeti toetuse taotlemise tingimusi ja lisati mitu uut taotlusvooru.

Määruse vastuvõtmise ja taotlusvooru avamise vahele jäi üks kuu. Kui ministeerium plaanib

edaspidi muuta toetuse taotlemise tingimusi, siis tuleks seda teha aegsasti enne uue taotlusvooru

väljakuulutamist. Nii jõuavad kõik toetust soovivad korteriühistud teha ettevalmistusi uute

tingimuste järgi taotluse esitamiseks.

Palun andke veebruarikuu jooksul teada, kas ja kuidas olete soovitusi järginud.

Toetuse taotlemise kord

1. Korterelamu energiatõhususe toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada e-toetuse keskkonnas

(määruse § 1 lõige 4), mida haldab Riigi Tugiteenuste Keskus. E-toetuse keskkond on

struktuuritoetuste registri osa. Registri põhimääruse on kinnitanud Vabariigi Valitsus 31.07.2014

määrusega nr 121. Registri vastutav töötleja on RTK ja volitatud töötlejad on teiste seas

Rahandusministeerium, rakendusasutus (Kliimaministeerium) ja rakendusüksus (EIS) (määruse nr

121 § 2 lõiked 1 ja 2).

2. Määruse § 18 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt. Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja

projektide rahastamise eelarvest teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne

taotluste vastuvõtu algust (lõige 2). Kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise

eelarve või eelarve jaotuse, peatab või lõpetab EIS taotluste vastuvõtmise ja teatab sellest oma

kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse projektide rahastamise eelarve mahus (lõige 3).

3. Määruse § 22 lõike 1 kohaselt menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluse

menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva pärast EIS-ile taotluse esitamist. Menetlemise tähtaja

kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks (lõige 4). Taotluste

menetlemisel tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik nõuded, mis

on taotlusele ja taotlejale esitatud (määruse § 23).

4. Määruse § 26 lõige 1 näeb ette, et kui menetluses oleva taotluse rahaline maht ületab projektide

rahastamise eelarve, siis jäetakse taotlus rahuldamata.

5. Struktuuritoetuste registri põhimääruses on eraldi nimetatud e-toetuse keskkonna eesmärk

(§ 151) ning keskkonna kohta kehtivad turvanõuded. Registri vastutav töötleja lähtub registri

haldamisel oma asutuse infosüsteemi üldistest turvanõuetest (§ 12 lõige 1). Põhimääruses pole

e-toetuse keskkonna (kasutajaliidesele) piirangute kehtestamise aluseid.

6. Peale registri põhimääruse on kehtestatud veel e-toetuse keskkonna kasutustingimused. Need

tingimused lubavad haldajal piirata e-toetuse keskkonnale juurdepääsu ja kasutatavust töövälisel

ajal hooldustöödeks või arendustöödeks, kuid sellest tuleb kliente eelnevalt e-toetuse keskkonnas

teavitada (punkt 1.7). Täpsemad tingimused dokumentide koostamiseks ning edastamiseks

e-toetuse keskkonda on rakendusüksus (EIS) kehtestanud toetuse andmise tingimustes (punkt 3.1).

3

Taotluse esitamise piiramise asjaolud

7. Korterelamute energiatõhususe toetuse teine taotlusvoor (rahalisi vahendeid oli 170 miljonit

eurot) avati kõigile taotlejatele 28.10.2024 kell 10.00 (vt 25.09.2024 avaldatud teadet). See

taotlusvoor jagunes maakondade, tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise,

muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate

korterelamute ja suurte korterelamute eelarvetega voorudeks.

8. Avaldajad soovisid toetust taotleda Lääne-Virumaa taotlusvoorus. Nad märkisid, et e-toetuse

keskkonda ei olnud võimalik siseneda juba 30–40 minutit enne taotlusvooru avamist. E-toetuse

keskkonnas kuvati avaldajatele järgmine teade:„Kasutajate suure arvu tõttu on hetkel ligipääs e-

toetuse keskkonnale piiratud. Proovige mõne aja pärast uuesti siin. Tegemist on süsteemi

ettenähtud käitumisega ja põhjust muretsemiseks ei ole!“

9. Avaldajad said hakata taotlust esitama kell 10.26. Samas lõppesid juba kell 10.31 Lääne-

Virumaa taotlusvooru jaoks ettenähtud vahendid ning taotluste vastuvõtmine selles voorus

lõpetati.

10. Avaldajatel tekkis kahtlus, et tegemist võis olla e-toetuse keskkonna tehnilise tõrkega. Seetõttu

käisid õiguskantsleri nõunikud RTK-s tutvumas e-toetuse keskkonna tehniliste näitajatega ning

küsisid selgitusi e-toetuse keskkonna toimise kohta.

11. RTK selgituste kohaselt oli ette nähtud, et kõnealustes taotlusvoorudes võis e-keskkonda sisse

logida kõige rohkem 400 kasutajat. Sisselogitud kasutajate hulka arvati ka keskkonnas toimetanud

RTK töötajad. Keskkonda oli võimalik sisse logida enne taotlusvoorude avanemist, kuid taotlust

sai hakata esitama täpselt kell 10.00.

12. RTK selgitas, et taotluste esitamise piirang rakendus kell 09.45. Kell 10.23 suurendati

kasutajate piirarvu 500-ni. Kell 10.45 piiraja enam ei rakendunud. Neid andmeid kajastavad

täpsemini järgmised joonised ja tabel.

Joonis 1. E-keskkonda oli korraga lubatud siseneda 400 kasutajal (järjekord rakendus kell

09.45)

4

Joonis 2. Kasutajate piirarvu suurendati 500-ni (järjekord rakendus korraks kell 10.40).

Umbes kell 10.45 piiraaja enam ei rakendunud

Tabel. 28. oktoobril 2024 taotlusvooru laekunud taotlused ja taotletud toetuste suurus

Taotluste esitamise

kellaaeg

Esitatud taotlusi Taotletud toetused

(eurodes)

10.00 275 183 572 043,04

11.00 104 67 035 698,19

12.00 35 19 218 651,96

13.00 12 5 367 205,98

14.00 4 1 914 731,00

15.00 1 473 560,50

16.00 1 545 986,70

17.00 1 712 384,00

18.00 1 877 089,60

Esimese tunni jooksul esitati e-toetuse keskkonnas 275 taotlust 183,6 miljonit euro ulatuses. Ühes

minutis esitati keskmiselt kolm taotlust.

13. RTK selgitas, et konkreetse taotlusvooru eelarve ammendumise hetkel pooleli olnud taotlused

sai ära esitada, aga uue taotluse tegemist enam alustada ei saanud. Niisiis, kui isik oli jõudnud

alustada taotluse sisestamist, siis sai ta selle lõpuni teha ja esitada, seda ei piiratud. Praegu ei ole

teada, kas selliseid taotlusi võetakse ka arvesse.

Taotluste esitamise piiramine ei ole kooskõlas põhiseaduse ega hea halduse põhimõttega

14. Määruse § 18 lõike 3 kohaselt võib piirata (peatada või lõpetada) taotluste vastuvõtmist üksnes

sel juhul, kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise eelarve. Lääne-Virumaa

taotlusvooru jaoks ette nähtud eelarve ületati alles kell 10.31, kuid e-toetuse keskkonnale

juurdepääsu piirati kella 10.00–10.26. Selline piirang oli põhjendamatu ja selleks puudus õiguslik

alus.

15. Määruses ega ka e-toetuse keskkonna kasutajatingimustes (sh registri põhimääruses) pole

sätteid, mille alusel saaks veebikeskkonna mahust lähtudes piirata toetuse taotlemist. Mõistagi on

toetuste taotlemise veebikeskkond piiratud mahuga, mida ei saa lõpmatuseni suurendada. Seega

5

tuleb EIS-il taotlusvoore kavandades ja korraldades arvestada keskkonna piiratud mahuga.

Veebikeskkonnale ligipääsu piiramine ei tohi olla rakendusüksuse ega keskkonna haldaja

suvaotsus.

16. RTK esindajad kinnitasid õiguskantsleri nõunikele, et e-toetuse keskkond oleks tulnud

tõrgeteta toime kõige rohkem 700 kasutaja taotluse vastuvõtmisega (koormustesti tulemusel

saadud arv). Ometi piirati juurdepääsu juba siis, kui keskkonda oli sisse loginud 400 kasutajat ning

seda tehti juba enne taotlusvooru avamist. EIS-il oli ka varasema infopäringu alusel teada, et

ainuüksi Lääne-Virumaa taotlusvoorus soovib taotluse esitada palju rohkem korteriühistuid.

17. Avaldajatel ei ole subjektiivset õigust kõnealust toetust saada, kuna riik ei täida korterelamute

rekonstrueerimise toetuse maksmisega põhiseadusest tulenevat kohustust. Kui riik on aga

otsustanud toetust jagada, siis peavad toetuse jagamise tingimused olema ühemõttelised ja selged

ning kõigile taotlejatele ühesugused. Hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb toetuste taotlemise

veebikeskkonna kasutamisel tagada taotlejate võrdne kohtlemine (PS § 12). Samuti peab taotlejale

olema ilma kõrvalise abita arusaadav, millisel õiguslikul alusel menetluses otsuseid tehakse ning

mida see menetlus võib talle kaasa tuua.

18. Avaldajatel ei olnud võimalik pärast taotlusvooru avanemist taotlust esitada. E-toetuse

keskkonnas esitatud teade „muretsemiseks pole põhjust ja proovi mõne aja pärast uuesti“ oli

eksitav, sest piirang ei võimaldanud kõigil taotlejatel alustada taotluse sisestamist ühel ajal. See

on vastuolus hea halduse põhimõttega.

19. Eksitav on ka Eesti Korteriühistute Liidu avalduse kohta antud EIS-i selgitus. Samamoodi

selgitas EIS e-toetuse keskkonnas esitatud teate sisu ka õiguskantsleri nõunikule. Selgituse

kohaselt toimis e-toetuse keskkond tõrgeteta kogu vooru avanemise päeva jooksul. Selleks et

taotlemine toimuks tõrgeteta, rakendas RTK süsteemi, mida Maksu- ja Tolliameti kasutab

tuludeklaratsioonide esitamise ajal. See süsteem annab teavituse, kui e-keskkonda proovib

siseneda rohkem kasutajaid, kui neid sinna mahub. Sel juhul saadetakse inimestele

automaatteavitus, milles soovitatakse hiljem uuesti proovida.

Selgitati ka, et rikete vältimiseks suunati taotlejad järjekorda. Piiratud eelarvega ja piiratud aja

jooksul toetuse taotlemist ei saa siiski võrrelda tuludeklaratsiooni esitamisega, mille puhul ei ole

määrav, mis järjekorras või mis kellaajal keegi oma deklaratsiooni esitab. Seega ei ole kohane

rakendada samasugust järjekorra alusel toimivat süsteemi toetuse taotluste esitamisel, sest see ei

taga kõigile isikutele võrdseid võimalusi.

20. Igaühel on õigus eeldada, et riigilt saadud teave ja juhis taotluste esitamise kohta võimaldavad

ka sisuliselt taotlust esitada ega ole eksitavad, vastuolulised ega fakte moonutavad (RKHKm

08.06.2016, 3-3-1-12-16, p 10).

21. Soovitan edaspidi lähtuda hea halduse põhimõttest ja arvestada toetuste taotlusvoorude

korraldamisel suuremate toetuse taotlemise veebikeskkonna mahtudega ning vajadusel olla valmis

operatiivsemalt juba enne tähtaega mahtusid suurendama. Võimaluse korral tuleks taotlusvoorud

korraldada eri kuupäevadel. Näiteks on võimalik maakondade taotlusvoorud avada eri aegadel.

22. Kiiruse peale toetuste taotlemisega on probleeme olnud varemgi. Enamasti on need olnud

seotud sellega, et taotluse esitamise veebikeskkonnas tekib tehnilisi tõrkeid. Juhtisin sellele

probleemile tähelepanu ka Kliimaministeeriumile saadetud ettepanekus, mis puudutas

keskkonnaministri 17.05.2018 määrust nr 12 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise toetuse

6

andmise tingimused ja kord“. Palun kaaluge, kas senist põhimõtet, et toetuse taotlusi menetletakse

nende esitamise järjekorras, sobib kõige paremini rakendada toetuse taotluste vastuvõtmiseks ja

menetlemiseks.

Toetuse taotlemise tingimuste muutmine

23. Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13 näeb ette, et 2024. aastal avatud

taotlusvoorule rakendub rahastuse jaotusmudel, mille kohaselt jaotatakse projektide rahastamise

eelarve suurte korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute, tehases

eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise, muinsus- ja miljööväärtuslike

korterelamute või maakondade vahel. Seega lisati mitmeid taotlusvoore, milles osalemise

tingimused avaldati Riigi Teatajas alles 24.09.2024 ehk ligikaudu üks kuu enne taotlusvoorude

avamist. Nende tingimustega ei olnud taotlejatel võimalik varem arvestada ega nende täitmiseks

valmistuda.

24. Õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja märkis, et tema esindatav korteriühistu oleks

soovinud osaleda naabruskonnapõhises taotlusvoorus, kuid ei vastanud ühise projekteerimise

nõudele. Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine tähendab, et saab rekonstrueerida kaks või enam

ruumiliselt seotud korterelamut, mille projekteerimistööd on tellitud enne toetuse taotluse

esitamist korterelamutele ühiselt (määruse § 4 lõige 81). See tähendab ka, et rekonstrueerimistööde

ostumenetlus korraldatakse samadele korterelamutele ühiselt ja selliste ostumenetluste tulemusel

leitud edukas pakkuja teeb töid kõigis ostumenetlusse kaasatud korterelamutes. Seega tuli

taotlejatel ühe kuu jooksul tellida korterelamutele ühiselt projekteerimistööd ka siis, kui seda oldi

varem tehtud eraldi. See aga tähendab, et uuteks nõueteks valmistumiseks oli jäetud vähe aega ja

sellega võisid kaasneda ka lisakulud.

25. Toetuse taotlemise tingimuste määramisel on ministril avar otsustusruum. Põhiseadus ei näe

ette õigust saada toetust kindlatel tingimustel. Seetõttu ei saa toetuse taotlemisest huvitatud isikud

ka eeldada, et toetuse tingimusi ei muudeta. Määrusega lisati 2024. aasta taotlusvooru ka uusi

võimalusi toetuse taotlemiseks erinevatest eelarve jaotustest. Seetõttu ei saa abstraktselt hinnates

öelda, et taotluse tingimuste muutmine oleks vastuolus põhiseadusega (PS § 10).

Kui edaspidi soovitakse taotlemise tingimusi oluliselt muuta või täiendada, soovitan tingimusi

sisaldavad õigusaktid vastu võtta või taotlusvoorud välja kuulutada selliselt, et taotlejatel jääks

piisavalt aega muutunud tingimustega tutvuda ja nõudeid täita (vt ka RKHKo 05.10.2006, 3-3-1-

33-06, p 18 ja selles viidatud kohtupraktika).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja Riigi Tugiteenuste Keskus

Rait Sannik 693 8438

[email protected]

Ivika Nõukas 693 4819

[email protected]

Vladimir Svet

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 24.01.2025 nr 7-6/250064/2500546

Korterelamu energiatõhususe toetuse taotlemine

Lugupeetud minister Vladimir Svet

Õiguskantsleril paluti hinnata, kas korterelamute energiatõhususe toetuse taotlusi vastu võttes

rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna piirati osa taotlejate juurdepääsu taotluste esitamise

veebikeskkonnale.

Korteriühistud said 28. oktoobril 2024 võimaluse taotleda veebikeskkonna kaudu oma korterelamu

renoveerimiseks energiatõhususe toetust. Õiguskantsleri poole pöördunud korteriühistutel ei olnud

võimalik oma taotlust esitada, sest osa taotlejate ligipääsu veebikeskkonnale piirati juba enne

taotlusvooru avanemist.

Korterelamute energiatõhususe toetuse taotlemise tingimused on kehtestanud majandus- ja

taristuminister 03.03.2023 määrusega nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“

(edaspidi: määrus).

Leian, et toetuse taotlemist piirates eirati hea halduse põhimõtteid. Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS) ei taganud kõikide taotlejate võrdset kohtlemist, kuna taotluste esitamist piirati

ilma õigusliku aluseta ja sellega seati osa taotlejaid põhjendamatult eelisolukorda.

Hea halduse põhimõtte kohaselt peab riigiasutus lahendama avaldused kiiresti ja mõistlikult,

vältides inimesele ebamugavuste ja halduskoormuse tekitamist. Juba enne toetuste jagamist tuleb

isikutele selgitada nende kohustusi, millal tuleb ja saab toetuste taotlemise veebikeskkonda

siseneda ning mida peab tegema korrektse taotluse esitamiseks. Hea halduse põhimõtted –

eesmärgipärasus, efektiivsus ja uurimispõhimõte – on kirjas haldusmenetluse seaduse §-des 5 ja 6.

Toetuse taotlemise veebikeskkonna kasutajate arvu piiramisega ei tohi panna osa toetuse taotlejaid

eelisolukorda. Kui e-keskkond ei võimalda kõigil soovijatel taotlusi üheaegselt esitada, siis tuleb

sellest taotlejatele eelnevalt teada anda ning võimalusel veebikeskkonna mahtusid taotluste

vastuvõtmise ajaks suurendada. Soovitan kaaluda võimalust võtta erinevates taotlusvoorudes

taotlusi vastu eri ajal, nii et üheski voorus ei tekiks veebikeskkonna ülekoormust ega muid tõrkeid.

Nõnda säästetakse nii Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ja EIS-i tööaega kui ka taotleja aega,

kellel võis e-toetuse keskkonna tõrgete või seatud piirangute tõttu jääda suurt eeltööd ning aja- ja

rahakulu nõudnud taotlus esitamata.

2

Toetuse andmise tingimused näevad ette, et toetuse taotlusi menetletakse nende esitamise

järjekorras. See tähendab, et toetuse saamine sõltub sellest, kui kiiresti taotleja oma taotluse

veebikeskkonnas esitada jõuab. Toetuste taotlemisega kiiruse peale on ka varem probleeme olnud.

Soovitan ministeeriumil kaaluda muid taotluste lahendamise tingimusi.

Kõnealuse määrusega muudeti toetuse taotlemise tingimusi ja lisati mitu uut taotlusvooru.

Määruse vastuvõtmise ja taotlusvooru avamise vahele jäi üks kuu. Kui ministeerium plaanib

edaspidi muuta toetuse taotlemise tingimusi, siis tuleks seda teha aegsasti enne uue taotlusvooru

väljakuulutamist. Nii jõuavad kõik toetust soovivad korteriühistud teha ettevalmistusi uute

tingimuste järgi taotluse esitamiseks.

Palun andke veebruarikuu jooksul teada, kas ja kuidas olete soovitusi järginud.

Toetuse taotlemise kord

1. Korterelamu energiatõhususe toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada e-toetuse keskkonnas

(määruse § 1 lõige 4), mida haldab Riigi Tugiteenuste Keskus. E-toetuse keskkond on

struktuuritoetuste registri osa. Registri põhimääruse on kinnitanud Vabariigi Valitsus 31.07.2014

määrusega nr 121. Registri vastutav töötleja on RTK ja volitatud töötlejad on teiste seas

Rahandusministeerium, rakendusasutus (Kliimaministeerium) ja rakendusüksus (EIS) (määruse nr

121 § 2 lõiked 1 ja 2).

2. Määruse § 18 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt. Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja

projektide rahastamise eelarvest teavitab EIS oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne

taotluste vastuvõtu algust (lõige 2). Kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise

eelarve või eelarve jaotuse, peatab või lõpetab EIS taotluste vastuvõtmise ja teatab sellest oma

kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse projektide rahastamise eelarve mahus (lõige 3).

3. Määruse § 22 lõike 1 kohaselt menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluse

menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva pärast EIS-ile taotluse esitamist. Menetlemise tähtaja

kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks (lõige 4). Taotluste

menetlemisel tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik nõuded, mis

on taotlusele ja taotlejale esitatud (määruse § 23).

4. Määruse § 26 lõige 1 näeb ette, et kui menetluses oleva taotluse rahaline maht ületab projektide

rahastamise eelarve, siis jäetakse taotlus rahuldamata.

5. Struktuuritoetuste registri põhimääruses on eraldi nimetatud e-toetuse keskkonna eesmärk

(§ 151) ning keskkonna kohta kehtivad turvanõuded. Registri vastutav töötleja lähtub registri

haldamisel oma asutuse infosüsteemi üldistest turvanõuetest (§ 12 lõige 1). Põhimääruses pole

e-toetuse keskkonna (kasutajaliidesele) piirangute kehtestamise aluseid.

6. Peale registri põhimääruse on kehtestatud veel e-toetuse keskkonna kasutustingimused. Need

tingimused lubavad haldajal piirata e-toetuse keskkonnale juurdepääsu ja kasutatavust töövälisel

ajal hooldustöödeks või arendustöödeks, kuid sellest tuleb kliente eelnevalt e-toetuse keskkonnas

teavitada (punkt 1.7). Täpsemad tingimused dokumentide koostamiseks ning edastamiseks

e-toetuse keskkonda on rakendusüksus (EIS) kehtestanud toetuse andmise tingimustes (punkt 3.1).

3

Taotluse esitamise piiramise asjaolud

7. Korterelamute energiatõhususe toetuse teine taotlusvoor (rahalisi vahendeid oli 170 miljonit

eurot) avati kõigile taotlejatele 28.10.2024 kell 10.00 (vt 25.09.2024 avaldatud teadet). See

taotlusvoor jagunes maakondade, tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise,

muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate

korterelamute ja suurte korterelamute eelarvetega voorudeks.

8. Avaldajad soovisid toetust taotleda Lääne-Virumaa taotlusvoorus. Nad märkisid, et e-toetuse

keskkonda ei olnud võimalik siseneda juba 30–40 minutit enne taotlusvooru avamist. E-toetuse

keskkonnas kuvati avaldajatele järgmine teade:„Kasutajate suure arvu tõttu on hetkel ligipääs e-

toetuse keskkonnale piiratud. Proovige mõne aja pärast uuesti siin. Tegemist on süsteemi

ettenähtud käitumisega ja põhjust muretsemiseks ei ole!“

9. Avaldajad said hakata taotlust esitama kell 10.26. Samas lõppesid juba kell 10.31 Lääne-

Virumaa taotlusvooru jaoks ettenähtud vahendid ning taotluste vastuvõtmine selles voorus

lõpetati.

10. Avaldajatel tekkis kahtlus, et tegemist võis olla e-toetuse keskkonna tehnilise tõrkega. Seetõttu

käisid õiguskantsleri nõunikud RTK-s tutvumas e-toetuse keskkonna tehniliste näitajatega ning

küsisid selgitusi e-toetuse keskkonna toimise kohta.

11. RTK selgituste kohaselt oli ette nähtud, et kõnealustes taotlusvoorudes võis e-keskkonda sisse

logida kõige rohkem 400 kasutajat. Sisselogitud kasutajate hulka arvati ka keskkonnas toimetanud

RTK töötajad. Keskkonda oli võimalik sisse logida enne taotlusvoorude avanemist, kuid taotlust

sai hakata esitama täpselt kell 10.00.

12. RTK selgitas, et taotluste esitamise piirang rakendus kell 09.45. Kell 10.23 suurendati

kasutajate piirarvu 500-ni. Kell 10.45 piiraja enam ei rakendunud. Neid andmeid kajastavad

täpsemini järgmised joonised ja tabel.

Joonis 1. E-keskkonda oli korraga lubatud siseneda 400 kasutajal (järjekord rakendus kell

09.45)

4

Joonis 2. Kasutajate piirarvu suurendati 500-ni (järjekord rakendus korraks kell 10.40).

Umbes kell 10.45 piiraaja enam ei rakendunud

Tabel. 28. oktoobril 2024 taotlusvooru laekunud taotlused ja taotletud toetuste suurus

Taotluste esitamise

kellaaeg

Esitatud taotlusi Taotletud toetused

(eurodes)

10.00 275 183 572 043,04

11.00 104 67 035 698,19

12.00 35 19 218 651,96

13.00 12 5 367 205,98

14.00 4 1 914 731,00

15.00 1 473 560,50

16.00 1 545 986,70

17.00 1 712 384,00

18.00 1 877 089,60

Esimese tunni jooksul esitati e-toetuse keskkonnas 275 taotlust 183,6 miljonit euro ulatuses. Ühes

minutis esitati keskmiselt kolm taotlust.

13. RTK selgitas, et konkreetse taotlusvooru eelarve ammendumise hetkel pooleli olnud taotlused

sai ära esitada, aga uue taotluse tegemist enam alustada ei saanud. Niisiis, kui isik oli jõudnud

alustada taotluse sisestamist, siis sai ta selle lõpuni teha ja esitada, seda ei piiratud. Praegu ei ole

teada, kas selliseid taotlusi võetakse ka arvesse.

Taotluste esitamise piiramine ei ole kooskõlas põhiseaduse ega hea halduse põhimõttega

14. Määruse § 18 lõike 3 kohaselt võib piirata (peatada või lõpetada) taotluste vastuvõtmist üksnes

sel juhul, kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise eelarve. Lääne-Virumaa

taotlusvooru jaoks ette nähtud eelarve ületati alles kell 10.31, kuid e-toetuse keskkonnale

juurdepääsu piirati kella 10.00–10.26. Selline piirang oli põhjendamatu ja selleks puudus õiguslik

alus.

15. Määruses ega ka e-toetuse keskkonna kasutajatingimustes (sh registri põhimääruses) pole

sätteid, mille alusel saaks veebikeskkonna mahust lähtudes piirata toetuse taotlemist. Mõistagi on

toetuste taotlemise veebikeskkond piiratud mahuga, mida ei saa lõpmatuseni suurendada. Seega

5

tuleb EIS-il taotlusvoore kavandades ja korraldades arvestada keskkonna piiratud mahuga.

Veebikeskkonnale ligipääsu piiramine ei tohi olla rakendusüksuse ega keskkonna haldaja

suvaotsus.

16. RTK esindajad kinnitasid õiguskantsleri nõunikele, et e-toetuse keskkond oleks tulnud

tõrgeteta toime kõige rohkem 700 kasutaja taotluse vastuvõtmisega (koormustesti tulemusel

saadud arv). Ometi piirati juurdepääsu juba siis, kui keskkonda oli sisse loginud 400 kasutajat ning

seda tehti juba enne taotlusvooru avamist. EIS-il oli ka varasema infopäringu alusel teada, et

ainuüksi Lääne-Virumaa taotlusvoorus soovib taotluse esitada palju rohkem korteriühistuid.

17. Avaldajatel ei ole subjektiivset õigust kõnealust toetust saada, kuna riik ei täida korterelamute

rekonstrueerimise toetuse maksmisega põhiseadusest tulenevat kohustust. Kui riik on aga

otsustanud toetust jagada, siis peavad toetuse jagamise tingimused olema ühemõttelised ja selged

ning kõigile taotlejatele ühesugused. Hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb toetuste taotlemise

veebikeskkonna kasutamisel tagada taotlejate võrdne kohtlemine (PS § 12). Samuti peab taotlejale

olema ilma kõrvalise abita arusaadav, millisel õiguslikul alusel menetluses otsuseid tehakse ning

mida see menetlus võib talle kaasa tuua.

18. Avaldajatel ei olnud võimalik pärast taotlusvooru avanemist taotlust esitada. E-toetuse

keskkonnas esitatud teade „muretsemiseks pole põhjust ja proovi mõne aja pärast uuesti“ oli

eksitav, sest piirang ei võimaldanud kõigil taotlejatel alustada taotluse sisestamist ühel ajal. See

on vastuolus hea halduse põhimõttega.

19. Eksitav on ka Eesti Korteriühistute Liidu avalduse kohta antud EIS-i selgitus. Samamoodi

selgitas EIS e-toetuse keskkonnas esitatud teate sisu ka õiguskantsleri nõunikule. Selgituse

kohaselt toimis e-toetuse keskkond tõrgeteta kogu vooru avanemise päeva jooksul. Selleks et

taotlemine toimuks tõrgeteta, rakendas RTK süsteemi, mida Maksu- ja Tolliameti kasutab

tuludeklaratsioonide esitamise ajal. See süsteem annab teavituse, kui e-keskkonda proovib

siseneda rohkem kasutajaid, kui neid sinna mahub. Sel juhul saadetakse inimestele

automaatteavitus, milles soovitatakse hiljem uuesti proovida.

Selgitati ka, et rikete vältimiseks suunati taotlejad järjekorda. Piiratud eelarvega ja piiratud aja

jooksul toetuse taotlemist ei saa siiski võrrelda tuludeklaratsiooni esitamisega, mille puhul ei ole

määrav, mis järjekorras või mis kellaajal keegi oma deklaratsiooni esitab. Seega ei ole kohane

rakendada samasugust järjekorra alusel toimivat süsteemi toetuse taotluste esitamisel, sest see ei

taga kõigile isikutele võrdseid võimalusi.

20. Igaühel on õigus eeldada, et riigilt saadud teave ja juhis taotluste esitamise kohta võimaldavad

ka sisuliselt taotlust esitada ega ole eksitavad, vastuolulised ega fakte moonutavad (RKHKm

08.06.2016, 3-3-1-12-16, p 10).

21. Soovitan edaspidi lähtuda hea halduse põhimõttest ja arvestada toetuste taotlusvoorude

korraldamisel suuremate toetuse taotlemise veebikeskkonna mahtudega ning vajadusel olla valmis

operatiivsemalt juba enne tähtaega mahtusid suurendama. Võimaluse korral tuleks taotlusvoorud

korraldada eri kuupäevadel. Näiteks on võimalik maakondade taotlusvoorud avada eri aegadel.

22. Kiiruse peale toetuste taotlemisega on probleeme olnud varemgi. Enamasti on need olnud

seotud sellega, et taotluse esitamise veebikeskkonnas tekib tehnilisi tõrkeid. Juhtisin sellele

probleemile tähelepanu ka Kliimaministeeriumile saadetud ettepanekus, mis puudutas

keskkonnaministri 17.05.2018 määrust nr 12 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise toetuse

6

andmise tingimused ja kord“. Palun kaaluge, kas senist põhimõtet, et toetuse taotlusi menetletakse

nende esitamise järjekorras, sobib kõige paremini rakendada toetuse taotluste vastuvõtmiseks ja

menetlemiseks.

Toetuse taotlemise tingimuste muutmine

23. Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13 näeb ette, et 2024. aastal avatud

taotlusvoorule rakendub rahastuse jaotusmudel, mille kohaselt jaotatakse projektide rahastamise

eelarve suurte korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute, tehases

eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise, muinsus- ja miljööväärtuslike

korterelamute või maakondade vahel. Seega lisati mitmeid taotlusvoore, milles osalemise

tingimused avaldati Riigi Teatajas alles 24.09.2024 ehk ligikaudu üks kuu enne taotlusvoorude

avamist. Nende tingimustega ei olnud taotlejatel võimalik varem arvestada ega nende täitmiseks

valmistuda.

24. Õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja märkis, et tema esindatav korteriühistu oleks

soovinud osaleda naabruskonnapõhises taotlusvoorus, kuid ei vastanud ühise projekteerimise

nõudele. Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine tähendab, et saab rekonstrueerida kaks või enam

ruumiliselt seotud korterelamut, mille projekteerimistööd on tellitud enne toetuse taotluse

esitamist korterelamutele ühiselt (määruse § 4 lõige 81). See tähendab ka, et rekonstrueerimistööde

ostumenetlus korraldatakse samadele korterelamutele ühiselt ja selliste ostumenetluste tulemusel

leitud edukas pakkuja teeb töid kõigis ostumenetlusse kaasatud korterelamutes. Seega tuli

taotlejatel ühe kuu jooksul tellida korterelamutele ühiselt projekteerimistööd ka siis, kui seda oldi

varem tehtud eraldi. See aga tähendab, et uuteks nõueteks valmistumiseks oli jäetud vähe aega ja

sellega võisid kaasneda ka lisakulud.

25. Toetuse taotlemise tingimuste määramisel on ministril avar otsustusruum. Põhiseadus ei näe

ette õigust saada toetust kindlatel tingimustel. Seetõttu ei saa toetuse taotlemisest huvitatud isikud

ka eeldada, et toetuse tingimusi ei muudeta. Määrusega lisati 2024. aasta taotlusvooru ka uusi

võimalusi toetuse taotlemiseks erinevatest eelarve jaotustest. Seetõttu ei saa abstraktselt hinnates

öelda, et taotluse tingimuste muutmine oleks vastuolus põhiseadusega (PS § 10).

Kui edaspidi soovitakse taotlemise tingimusi oluliselt muuta või täiendada, soovitan tingimusi

sisaldavad õigusaktid vastu võtta või taotlusvoorud välja kuulutada selliselt, et taotlejatel jääks

piisavalt aega muutunud tingimustega tutvuda ja nõudeid täita (vt ka RKHKo 05.10.2006, 3-3-1-

33-06, p 18 ja selles viidatud kohtupraktika).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja Riigi Tugiteenuste Keskus

Rait Sannik 693 8438

[email protected]

Ivika Nõukas 693 4819

[email protected]