Projektitoetuse taotlus

Idee autor:

Gerda Kordemets

51 322 59

[email protected]

“Pühad säilmed”

(tööpealkiri)

Jüri Vilmsi lugu

Dokumentaalfilm 90’

´

● Kes puhkab Pilistveres Jüri Vilmsi uhke hauatähise all? Kas

eesti rahva esimene märter või juhuslik soome kommunist?

Peagi saame loodetavasti vastuse, sest Eesti Muinstsukaitse

Selts on algatanud Jüri Vilmsi ekshumatsiooni.1

1 Suve lõpuks kavandatud kaevamised on lükkunud, kuna Pilistvere kogukond eesotsas kohaliku kogudusega seisis

kaevamistele väga vastu, põhjusel, et haud asub KOV-i maal ning nemad on haua eest siiani hoolt kandnud. Hetkel

on EMS taotlemas Jüri Vilmsile sõjahaua staatust, et selle teemaga edasi minna.

Dokumentaalfilm Jüri Vilmsist ühendab kaks dokumentalistikažanri

– reportaaži ja ajaloolise ülevaate.

2004. aasta 13. märtsi Postimehes kirjutas Jaan Kross: „Mina,

nagu paljud teisedki, ei usu, et Jüri Vilms on maetud Pilistvere

surnuaiale. Ma arvan, et me peaksime avama vajalikul määral Vilmsi

kalmu Pilistvere surnuaial, et me saaksime, niikaua kui tema

sugulased, tema vennalapsed, veel elus on, võtta ja sooritada temaga

ühe DNA-analüüsi. Teatavasti väitis Vilmsi lesk hiljem Londoni

lähistelt, et tema ei usu, et Vilms on maetud sellesse hauda. Tema on

veendunud, et Vilms on koos oma kaaslastega hukkunud teel üle Soome

lahe. Paljud ei usu seda, mina muuseas ka mitte. Eriti kui arvesse

võtta seda, et alles on ju ka kogu Vilmsi juhtumi hilisem

uurimismaterjal. Parem oleks, kui me oleksime tõestanud, kui see nõnda

peab olema, et Vilmsi seal hauas ei olegi, kui et elame edasi

illusiooniga, et ta seal on.“

Dokumentaalfilmi raami moodustab Jüri Vilmsi säilmete

väljakaevamine, DNA-analüüsi tegemine ning haua sulgemine ja

hauatähise taaspaigaldamine. Filmi teise plaani moodustab Jüri

Vilmsi elulugu alates tema sünnist 13. märtsil (v.k. järgi 1.

märtsil) 1889 Piduri talus Kabala külas Arkma vallas Pilistvere

kihelkonnas kuni tema arvatava surmani 1918. Lisaks käsitleb

film Vilmsi kadumise uurimist, mille tellis noor Eesti riik ja

viis läbi sulikalduvustega Peeter Matz. Kuni Vilmsi väidetava

põrmu väljakaevamiseni, Eestisse toomiseni ja suurejooneliste

riiklike matusteni aastal 1920.

Jüri Vilms oli Eesti Vabariigi esimene kohtuminister ja

asepeaminister, särav poliitik, kellele ennustati peadpööritavat

karjääri.

Pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist 24. veebruaril 1918

oli elutähtis teavitada sellest ka maailma. Saksa okupatsiooni

alla langenud Eestist aga polnud lihtne välja pääseda. Ainuke

võimalus oli minna jääd mööda Soome ning sealt edasi Rootsi.

Ohtlikule retkele otsustas kõhklemata minna Eesti Vabariigi

kohtuminnister ja asepeaminister Jüri Vilms.

Kuu aega hiljem, 27. märtsi varahommikul, asusid Vilms ja tema

reisikaaslased Arnold Jürgens, Johannes Peistik ja Aleksei Rünk

Käsmust Soome poole teele. Plaani järgi pidid nad minema

Vaindloo saareni, sealt edasi Suursaare ja Ruuskeri vahelt

Loviisasse või Kotkasse, kust reis jätkunuks läbi Lõuna-Soome

Rootsi. Vilms oli teadlik, et Suursaarele oli jõudnud Saksa

patrull, ning seetõttu otsustati saart vältida.

Kõik neli kadusid. Sealt edasi on vaid oletused – kuni tänase

päevani.

Siiani on selgusetu, mis Jüri Vilmsiga tol kevadel tegelikult

juhtus. Tänase seisuga pole võimalik kindlalt ümber lükata ühtki

kaheksast kunagi arutuse all olnud versioonist. Pole välistatud,

et neid avaneb kunagi veelgi.

KAS -

1. Jüri Vilms uppus jääteel

2. Vilmsi tapsid suvalised „mereröövlid“ rannakalurite hulgast

3. Vilmsi tapsid Soome punased

4. Vilmsi tapsid sakslased

5. Vilmsi tapsid venelased

6. Vilmsi tapsid soome valgekaartlased

7. Vilmsi tapsid rootslased

8. Vilmsi lasid kõrvaldada eestlased ehk Kontstantin Pätsi

käsilased

Enamik selle loetelu punkt on tõenäoliselt vandenõuteooriad,

mida sünnib hulgi, kui tõde ei teata. Viimane punkt võib

tekitada isegi pahameelt, kuid seda võimalust on nimetanud oma

Vilmsi monograafias „Jüri Vilmsi surm“ isegi professor Seppo

Zetterberg. Oli ju Vilms hulga sädelevam poliitik kui Konstantin

Päts. Paljude meelest pole kahtlustki, kellest oleks saanud

Eesti esimene president, kui Vilms elanuks piisavalt kaua.

Noor Eesti Vabariik tegi Vilmsist oma iseseisvuse märtri,

kultustegelase, kelle nime on kahtlastel eesmärkidel kasutatatud

veel ka üsna lähiminevikus. Meenutagem siinkohal Keskerakonna

mahitatud Jüri Vilmsi Sihtkapitali, mille varjus tehti hämaraid

kui mitte kuritegelikke tegusid ning mis tänaseks on õnneks

pankrotis.

Vilmsi maine ja nime ärakasutamine algas aga palju varem,

tegelikult kohe pärast tema kadumajäämist 1918. aasta aprilli

alul.

Kõige tõsiseltvõetavam Vilmsi surma versioon on kahtlemata

viimati, alles 2008. aastal avastatu, mille kohaselt Vilmsi

Rootsi vabatahtlikud Hauho lähistel 2. mail 1918.

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/kas-juri-v

ilmsi-hukkasid-rootslased.d?id=27674901

Kuni selle avastuseni peeti tõeseks Jüri Vilmsi hukkamist Töölö

Suhkruvabriku tagahoovis. Selle versiooni fabritseeris 20-ndate

alul kokku Peeter Matzi nimeline kelm. Matzi kinnitusel hukati

Vilms ühes kaaslastega sakslaste poolt Helsingis Töölö

suhkruvabriku tagahoovis 13. aprillil kella 11-12 vahel.

Sama versiooni kasutasime Eesti Vabariigi 90. juubeli puhul

loodud telelavastuses „Oma Maapäev“ (ERR, 2008), sest siis

polnud veel välja ilmunud tolle Rootsi vabatahtliku päevik.

Ent juba oma raamatus “Jüri Vilmsi surm” lükkab professor Seppo

Zetterberg Peeter Matzi poolt fabritseeritu otsustavalt ümber:

"Kasutada olevad dokumendid ja uurimused ei viita seevastu

millegagi Vilmsi ja tema kaaslaste väidetavale hukkamisele

suhkruvabrikus Helsingi vallutamise ajal 13. aprillil 1918.

Materjal viitab vastupidi sellele, et ühtegi hukkamist pole

selles kohas ja sel ajal läbi viidud."

Ometi kuulutati Matzi savijalgadel fabritseering noores Eesti

Vabariigis kiiresti tõeks. Riik vajas kangelast, märtrit, vajas

seda kiiresti, ning Matzi kokkuklopsitud versioon sobis igati.

Kontrollimisele palju aega ei kulutatud. Nimetatud hukkamiskoha

lähedal oli tõepoolest ühishaud (kuhu ilmselt olid maetud hoopis

soome punased), see kaevati lahti ning Jüri Vilmsi ja tema kolme

kaaslase (väidetavad) lagunenud surnukehad toodi Eesti.

Väljakaevatud hukatute Töölö Suhkruvabriku lähedal olevast ühishauast identifitseerimine. 1924.

Paremat kandidaati noore Eesti riigi märtri rolli oleks olnud

võimatu leida. Noor, sädelev, plekitu, kangelaslik – selline oli

Vilms. Pealegi suri ta noorelt, mis lisab alati romantikat.

Noor riik korraldas oma esimesed uhked riiklikud matused. Jüri

Vilms maeti kodukohta, Pilistvere kalmuaeda, tema hauale pandi

püsti uhke hauatähis.

Värskeima versiooni järgi hukkasid Vilmsi koos kaaslastega sellel pildil olevad Rootsi

vabatahtlikud.

Pärast DNA analüüsi Jüri Vilmsi põrmule, oleme rikkamad

vähemasti teadmise võrra, kas Pilistveres puhkab Vilms.

Kui Pilistverre maetu on Jüri Vilms, nagu usuvad paljud, veel

mõned aastad tagasi ka Pilistvere Muinsuskaitse Selts (tuginedes

Vilmsi ema kunagisele tunnistusele, kes olevat surnu ära tundnud

seljas olnud kampsuni järgi), on pärast DNA analüüsi lugu

lõpetatud. Vilms, Jaan Krossi poolt „tabamatuks“ ristitud ja

siiani tabamatuks jäänud kangelane, saab kodukihelkonna

kalmistul lõpuks viimse rahu.

Aga kui see ei ole Vilms, nagu usub enamik – ka temast romaani

kirjutanud Jaan Kross ning seni kõige põhjalikumalt Vilmsi

saatust uurinud Soome ajaloolane Seppo Zetterberg?

Sellisel juhul teame filmi lõpus, et ka Aleksei Rünki, Arnold

Jürgensi ja Johannes Peistiku haudades puhkavad tõenäoliselt

võõrad – ilmselt Soome kommunistid.

Ja kus on siis sellisel juhul ikkagi eesti rahva esimene märter

Vilms ise?

Väidetevalt üks Vilmsi hukatud kaaslane.

Filmi teine plaan jutustab niisiis Jüri Vilmsi 29 aastase

eluloo. Kirjeldab selle „poliitikuks sündinud” sädeleva oraatori

kujunemislugu Eesti iseseisvuse arhitektiks ning taastab ka tema

viimase teekonna kuni kadumise hetkeni.

Lisaks sooviksime selgeks rääkida Jüri Vilmsi kui

sotsiaalradikaali maailmavaate tema ajas ja tänases päevas.

Filosoofilisemas plaanis võiks filmis arutleda ka selle üle,

kuidas oleks elu Eestis läinud, kui geniaalseks poliitikuks

nimetatud Vilms oleks saanud elada pika elu?

Ja tema ise - kas ta oleks suutnud jääda sama plekituks?

Võltsitud foto Jüri Vilmsi ja tema

kaaslaste väidetavast hukkamisest 13.04.1918 Töölö Suhkruvabriku hoovil.

Autor ja režissöör Gerda Kordemets

Operaator Kristjan-Jaak Nuudi

Produtsent Pillerin Pihelgas

PROJEKTITOETUSE TAOTLUS

Taotleja nimi Re-Marketed Gods OÜ

Projekti nimetus „Pühad säilmed“ – Jüri Vilmsi elu ja surma jäädvustav dokumentaalfilm

Projektitaotluse eesmärk Määratlege konkursi eesmärk või eesmärgid, millele taotlus vastab (kehtestatud kaitseministri 13.03.2024 käskkirjaga nr 38; vt Kaitseministeeriumi toetuste veebilehelt)

Projekt vastab Kaitseministeeriumi toetuste eesmärgile toetada Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamist, eriti rahvusliku identiteedi ja kaitsetahte süvendamise kaudu. Konkreetne eesmärk on ajaloolise tõe selgitamine ja riiklikult olulise kultuuripärandi säilitamine, hõlmates Jüri Vilmsi elu ja surmaga seotud uurimusi ja ekshumatsioonide dokumenteerimist.

Projekti üldmaksumus 12 000 €

sh taotletav summa 6 000 €

sh omafinantseering 5 000 €

sh kaasfinantseering 2 000 €

Projekti toimumise aeg Projekti ajakava võib sõltuda arheoloogilistest kaevamistest, mille täpne ulatus ja tulemused selguvad 2025. aasta kevadel. Täpne filmimise ja järeltöötluse ajakava koostatakse vastavalt kaevamiste kulgemisele ning nende tulemustele.

Toetuse kasutamise periood Toetust planeeritakse kasutada ajavahemikus 2025. kevad – 2025. sügis, et katta ettevalmistus-, filmimis- ja järeltöötluskulud. Täpne ajaraam sõltub projektiga seotud arheoloogilistest töödest ja finantseerimisotsustest.

Juriidiline nimetus Re-Marketed Gods OÜ

Registrikood 12105170

Postiaadress Toompuieste 18 - 7, 10137 Tallinn

E-post [email protected]

Telefon +372 51 322 59

Kodulehekülje aadress Puudub

TAOTLEJA ANDMED

1 / 5 PROJEKTI EESMÄRK JA TEGEVUSED

Projekti eesmärk Kirjeldage, mida soovite projekti läbiviimisega saavutada, ja selgitage, kuidas see on seotud riigikaitse eesmärkidega.

Projekti eesmärk on jäädvustada Jüri Vilmsi elu ja surm ning selgitada välja, kas Pilistverre maetud säilmed kuuluvad tõepoolest Eesti Vabariigi esimesele kohtuministrile ja asepeaministrile. See toetab Eesti ajaloo ja kultuuripärandi säilitamist ning tugevdab rahvuslikku identiteeti ja kaitsetahet, kuna Vilmsi elu ja töö sümboliseerivad Eesti iseseisvuse eest võitlemist ja ohvreid.

Käibemaksukohustuslase number

Ei ole käibemaksukohustuslane

Taotleja põhikirjalised tegevused Filmide, telesaadete ja telereklaamide tootmine

Pangakonto andmed

Panga nimetus LHV Pank

Kontoomaniku nimi Re-Marketed Gods OÜ, Gerda Kulli-Kordemets

Pangakonto number (IBAN) EE307700771003432357

Viitenumber (vajadusel)

SWIFT kood (vajadusel)

Kontaktisikute andmed

Allkirjaõigusliku isiku nimi Gerda Kordemets

E-post [email protected]

Telefon +372 51 322 59

Projektijuhi/kontaktisiku nimi Pillerin Pihelgas

E-post [email protected]

Telefon +372 5398 8930

Projekti lühikokkuvõte Kirjeldage lühidalt projekti tegevusi ja partnereid, samuti kuidas kavandatud eesmärke ja oodatavaid tulemusi saavutatakse. Kui projekt jaguneb allprojektideks, siis allprojektide kaupa ja tegevuste puhul tegevussuundade kaupa.

Dokumentaalfilm „Pühad säilmed“ keskendub Jüri Vilmsi elu ja surmaga seotud faktide avamisele. Projekt algab Pilistvere surnuaial asuva haua ekshumatsiooni ja DNA-analüüsi dokumenteerimisega. Ekshumatsiooni tulemused integreeritakse filmi, mis käsitleb Vilmsi elulugu, poliitilist tegevust ning Eesti iseseisvuse saavutamisele suunatud tööd.

Projekti partnerid on:

● Eesti Muinsuskaitse Selts (ekshumatsiooni korraldamine ja järelevalve)

● F-Seitse (kaastootja dokumentaalfilmide tootmisel).

Partnerite nimekiri on veel avatud ning võimalike uute koostööpartneritega peetakse läbirääkimisi, et tagada projekti edukas teostus.

Projekti eesmärke saavutatakse teaduslike ja ajalooliste allikate analüüsi, ekshumatsiooni dokumenteerimise ning filmiloomise kaudu.

Projekti toimumise koht/piirkond Pilistvere surnuaed (ekshumatsioon ja dokumenteerimine) Filmivõtted erinevates Eesti ja Soome asukohtades

Projekti sihtrühm Määratlege täpne sihtrühm ehk inimesed, kellele projekti tegevused on suunatud, iseloomustage sihtrühma – võimalusel määratlege arv, vanus jne.

Eesti üldsus (sh ajaloo- ja kultuurihuvilised): hinnanguliselt 50 000–100 000 inimest. Haridusasutused: ajalooõpetajad ja õpilased, kellele saab filmi pakkuda haridusliku lisamaterjalina. Rahvusvaheline auditoorium: ajaloo- ja dokumentalistika huvilised.

Projekti tegevused ja ajakava Kirjeldage tegevusi, mida tehakse

projekti elluviimiseks ning millises

Projekti tegevused algavad 2025. aasta kevadel, mil alustatakse ekshumatsiooni ettevalmistamisega, sealhulgas vajalike

ajalises plaanis. lubade taotlemise ja koostööga partneritega, nagu Eesti Muinsuskaitse Selts, et tagada ekshumatsiooni sujuv korraldus.

2025. aasta kevadel viiakse läbi Pilistvere surnuaial asuva haua ekshumatsioon, kus avatakse haud, kogutakse DNA-proovid ja kogu protsess dokumenteeritakse põhjalikult kaameraga.

2025–2026 keskendutakse filmi produktsiooni esimestele etappidele: arhiivimaterjalide kogumisele, analüüsile ja intervjuude tegemisele ajaloolaste, Jüri Vilmsi sugulaste ja teiste ekspertidega. Kuna materjalide kogumine ja uurimine on ajamahukas, võib see etapp kesta rohkem kui aasta.

2026–2027 toimub filmi montaaž ja järeltöötlus, sealhulgas värvikorrektsioon, helitöötlus ja lõppversiooniga töötamine. Filmivõtted võivad jätkuda ka täiendavate materjalide kogumise ja intervjuude tegemise vajadusega.

2027. aastal on film valmis tutvustamiseks ja esilinastuseks. Avalik tutvustus, meediakajastus ja esilinastus võivad toimuda 2027. aasta lõpus, sõltuvalt lõppmontaaži valmimisest ja filmifestivalide osalusest.

Aeg (kuu ja aasta) ning tegevus ja selle kirjeldus (lahtreid võib lisada)

2025. Pilistvere surnuaial asuva haua ekshumatsiooni läbiviimine. Selle käigus avatakse haud, kogutakse säilmed ja DNA-proovid teaduslikuks analüüsiks, et selgitada välja, kas säilmed kuuluvad Jüri Vilmsile. Protsessi käigus filmitakse kogu ekshumatsioon, et dokumenteerida see dokumentaalfilmi tarbeks.

Projekti või tegevuste elluviijate nimed ja nende lühitutvustus

Gerda Kordemets (autor ja režissöör):

kogenud dokumentaalfilmide looja ja kirjanik. Kristjan-Jaak Nuudi (operaator): dokumentalistika ja visuaalefektide spetsialist. Pillerin Pihelgas (produtsent): dokumentaalfilmide projektijuht ja tootmisjuht F-Seitse (kaastootja): dokumentaalfilmide tootmise ekspert pikaajalise kogemusega.

Meediaplaan Kirjeldage millistes Eesti meediakanalites kavatsete projekti tutvustada ning teavitage võimalikust meediakajastusest.

Projekti tutvustus meediakanalites

Filmi kajastus toimub erinevates meediakanalites, sealhulgas:

● Rahvusringhääling (ERR): intervjuud, projektist kajastus dokumentaalide ja kultuuriuudiste saadetes.

● Päevalehed (Postimees, Eesti Päevaleht): artiklid ja intervjuud, mis käsitlevad filmi ajaloolist tausta ja teaduslikku sisu.

● Kultuuriväljaanded (Sirp, Müürileht): kultuuri- ja ajaloohuvilistele suunatud kajastus.

● Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram): aktiivne jagamine, otseülekanded, intervjuud ja kaasamine.

Projekti tulemuste kajastus

Filmi esilinastus ja temaatilised üritused (nt konverentsid ja seminarid) toovad projekti tulemused avalikkuse ette. Film osaleb ka filmifestivalidel ja konkurssidel, et jõuda laiemale publikule.

Töötatakse veel välja

Meediakajastuse ja ürituste täpsustamine on

veel töös, kuna partneritega kokkulepped ja ajakavad täpsustuvad jooksvalt.

Lisateave Täita juhul, kui on täiendavaid andmeid, mis on vajalikud projekti sisukuse hindamiseks.

Projekti suurem eesmärk on pakkuda uut teaduslikku ja ajaloolist perspektiivi Eesti riikluse sümbolitele. Ekshumatsiooni ja dokumentaalfilmi õnnestumine looks tugeva kultuurilise ja rahvusliku väärtuse.

KOOSTÖÖPARTNERITE NIMEKIRI Loetlege peamised koostööpartnerid ning kirjeldage nende ülesannet projektis. Koostööpartner on juriidiline isik, kes omab arvestatavat rolli projekti tegevuste elluviimises (võib, aga ei pruugi olla kaasfinantseerija).

(vajadusel tabelit korrata)

Koostööpartneri nimi Eesti Muinsuskaitse Selts

Kodulehekülje aadress https://muinsuskaitse.ee

Ülesanne projektis Ekshumatsiooni korraldamine ja järelevalve Pilistvere surnuaial. Eesti Muinsuskaitse Selts vastutab ekshumatsiooni protsessi koordineerimise ja vajalike lubade hankimise eest.

Koostööpartneri nimi F-Seitse

Kodulehekülje aadress https://et.wikipedia.org/wiki/F-Seitse

Ülesanne projektis Dokumentaalfilmi kaastootja. Vastutab filmi tootmise ja tehnilise teostuse kvaliteedi eest, pakkudes vajalikke ressursse ja ekspertiisi, et tagada filmi valmimine.

Koostööpartnerite nimekiri võib täieneda vastavalt projekti arengu käigus lisanduvatele uutele partneritele või toetajatele.

PROJEKTI OODATAVAD TULEMUSED

2 / 5

Oodatav valdkondlik mõju ja tulemused Määratlege projekti tegevuste tagajärjel tekkivad konkreetsed tulemused. Kirjeldage projekti tulemuste mõju riigikaitse eesmärkidele laiemalt - valdkonnale, sihtrühmale, partnerorganisatsioonidele, piirkonnale, kogukonnale jne.

Projekti peamine tulemus on Jüri Vilmsi elu ja surma faktide jäädvustamine, mis aitab täpsustada olulist peatükki Eesti ajaloos. Ekshumatsiooni ja DNA-analüüsi tulemused annavad vastuse küsimusele, kas Pilistveres asuvad säilmed kuuluvad tõepoolest Jüri Vilmsile, tugevdades teadmiste baasi Eesti riikluse sümbolite kohta.

Projekti mõju riigikaitse eesmärkidele avaldub rahvusliku identiteedi ja kaitsetahte tugevdamises, kuna Jüri Vilmsi lugu sümboliseerib Eesti iseseisvuse nimel tehtud ohverdusi. See aitab kogukondadel mõista ja väärtustada mineviku pingutusi, toetades rahvuslikku ühtekuuluvustunnet.

Lisaks loob projekt sügavama teadlikkuse Vilmsi panusest ja tähendusest, pakkudes hariduslikku ja kultuurilist väärtust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Oodatav mõju taotleja edasistele tegevustele Kirjeldage projekti tulemuste mõju teie organisatsiooni tegevusele (näiteks: edasised tegevused, projekti jätkusuutlikkus, liikmete või vabatahtlike kaasamine, pädevuse suurenemine, organisatsiooni tulubaasi laienemine, maine paranemine vms).

Projekti edukas elluviimine tõstab Re-Marketed Gods OÜ mainet ning kinnitab selle kui võimeka ja kvaliteetse dokumentaalfilmide tootja positsiooni. Projekti tulemused loovad aluse edasistele koostööprojektidele, sealhulgas rahvusvahelistele dokumentaalfilmidele, mis käsitlevad Eesti ajalugu ja kultuuripärandit.

Filmi levitamine haridusasutustes, festivalidel ja meediaväljundites aitab kaasa organisatsiooni tulubaasi suurenemisele ning uute partnerlussuhete loomisele. Samuti kasvab meeskonna kogemuste ja pädevuste tase, võimaldades osaleda suuremates ja keerukamates projektides

tulevikus.

Mõõdetavad tulemused Kirjeldage projekti eeldatavaid tulemusi koos mõõdetava mahuga (näiteks: üritustest osasaajate arv, trükiste maht jne)

Ekshumatsioon ja DNA-analüüsi tulemused Üks ekshumatsioon ja DNA-analüüsi tulemuste avalikustamine - see annab teadusliku ülevaate filmi käsitletavast ajaloolisest teemast ja loob tugeva aluse filmi teaduslikule taustale. Partnerorganisatsioonid Vähemalt 3 partnerorganisatsiooni kaasamine projekti, mille ülesanded võivad hõlmata teaduslikku nõustamist, filmi produktsiooni, ajaloouuringute toetamist ning haridusalaseid algatusi. Filmi linastused Filmi linastused: vähemalt 10 üritust Eestis ja rahvusvahelistel dokumentaalfilmifestivalidel. Eesmärgiks on filmi tutvustada laiemale publikule, luua dialooge ja arutelusid. Publiku osalus Hinnanguline vaatajaskond: 50 000–100 000 vaatajat. See arv hõlmab filme üritustel, festivalidel, koolides ja teiste haridusürituste kaudu saavutatud vaatajaid. Hariduslik kasutus Filmi pakkumine vähemalt 50 Eesti koolile õppevahendina, et arendada õpilaste teadlikkust Eesti ajaloo, kultuuri ja pärandi kohta. Meediakajastused Vähemalt 15 artiklit ja uudislugu rahvusringhäälingus (ERR) ja suuremates päevalehtedes (Postimees, Eesti Päevaleht), mis toovad projekti ja filmi ühiskonda laiemalt esile ning suurendavad teadlikkust.

TULUD Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdne (ehk eelarve tasakaalus).

(vajadusel lisada ridu)

Summa / % kogusummast

Selgitused (kaasfinantseerijate poolt eraldatud toetustel otsuse kuupäev, taotlemisel olevatel toetustel orienteeruv otsuse tegemise aeg)

Tulud kokku 12 000 €

Taotletav toetus Kaitseministeeriumilt

6000 € / 50% Projekti elluviimiseks on esitatud taotlus Kaitseministeeriumile summas 6000 €. Toetuse eesmärk on katta filmi loomisega seotud kulud, sealhulgas personalikulud, tehnika rent, transport ja majutuskulud. Otsuse tegemise aeg sõltub Kaitseministeeriumi hindamisprotsessist.

Omafinantseering 5000 € / 41,7% Omafinantseeringuna kaetakse osa kulusid projektimeeskonna poolt, sealhulgas isiklik tehnika ja tööpanus ilma otsese töötasuta. Samuti võib osa summast katta muudest omavahenditest, näiteks varasemad säästud või organisatsiooni enda eelarve.

Müügitulu 0 € Kui filmi turundus ja levitamine toovad hiljem sisse tulu (seansid jne), kajastatakse need hiljem.

Muu tulu 0 € Muu võimalik tulu, näiteks sponsorite toetused või partnerite panus, lisandub jooksvalt.

Mitterahaline panus 0 € Mitterahaline panus, nagu tasuta teenused või tooted, mida saavad pakuda partnerid või toetajad (nt teenused, tehnika laenutamine, konsultatsioonid jne).

Kaasfinantseering 2000 € / 16.7% Lisaks on esitatud taotlus Kultuurkapitalile (KULKA), mille otsused avalikustatakse aprillis. Kui taotlus saab positiivse vastuse, aitab see katta lisakulutusi, nagu järeltöötlus, montaaž, helindus ja turundus. Alternatiivselt otsime täiendavaid toetajaid ja sponsoreid, kes võivad projekti rahaliselt või teenustega toetada.

Toetused Eesti kohalikelt omavalitsustelt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt)

0 € Kui kaevamised on lõppenud ja projekti produktsioon muutub ulatuslikumaks, on võimalik pöörduda kohalike omavalitsuste poole täiendava toetuse taotlemiseks. KOVide toetused võivad hõlmata lisaraha tehnika, transportimise või muude tegevuste katteks.

Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kaitseministeeriumi muu taotlusvoor, koostööpartnerid, sponsorid jm)

0 € Kui projekti vajadused muutuvad või uued tegevused tekivad, saab kaaluda teiste Kaitseministeeriumi rahastamisvõimaluste kasutamist. Täpsustatakse pärast ekshumatsioonide lõppu.

KULUD

3 / 5 Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdne (ehk eelarve tasakaalus)

(vajadusel lisada ridu)

Finantseerimisallikad

KOKKU Taotlus Kaitse ministeeriu milt

Oma finantseering

Kaas finantseering

Kulud kokku 12 000 € 6000 € 5000 € 1000 €

Personalikulud (suuremate kulugruppide kaupa)

2,135 € Videograafi töötasu (7 päeva) 2,135 €

Produtseeri mine 2000€ Autoritasud, kirjutamine 3000 €

Majandamiskulud (suuremate kulugruppide kaupa) (Siin kajastatakse need tellitud tööd ja teenused ning kaupade ostud, mida makstakse FIE või firma arvete alusel, samuti litsentsitasud ja päevarahad. Sõidupiletite korral märkida kindlasti inimeste arv ning majutuskulude ja päevarahade korral inimeste ja päevade arv.)

3,865 € Tehnika komplekt: statiiv + kaamera + objektiiv 1,024.80 € Drooni rent (2 päeva) 170.80 € SSD salvestusmeedi a (2 tk) 1,098 € Ööbimine Viljandis Grand Hotel Viljandi (6 ööd) 674 € Transport 244 € Muud kulud (10%) 653 €

Helindus ja muusika (originaalm uusika, helisalvestus , helitöötlus) – 500 € Turunduskul ud ja levitamine 500 €

TAOTLEJA MEETMED RISKIDE ENNETAMISEKS VÕI NENDE MAANDAMISEKS Hinnata võimalikke riske, olukordi või sündmuseid, mis võivad takistada projekti eesmärgini jõudmist planeeritud aja, -ressursside ja -eelarvega.

1. Risk: Ekshumatsiooniluba ei anta õigeks ajaks või tekivad viivitused ametliku loa

saamisel.

● Ennetusmeetmed: Tihe ja pidev koostöö partneritega, et tagada loa õigeaegne menetlemine. Vajadusel kasutada varuplaani ekshumatsiooni korraldamiseks alternatiivsetel kuupäevadel.

● Maandamismeetmed: Jätkata projekti teiste etappidega (näiteks arhiivimaterjalide ja intervjuude kogumine), et töövoog ei katkeks.

2. Risk: Ekshumatsioon ei anna selgeid tulemusi (nt DNA-proovid on kahjustunud).

● Ennetusmeetmed: Konsulteerimine DNA-ekspertidega ja kõrgekvaliteetsete laborite kaasamine, et tagada võimalikult täpsed tulemused. Võimalike probleemide arutamine eelnevalt spetsialistidega.

● Maandamismeetmed: Filmi narratiivi kohandamine rõhuga ajaloolistele uurimustele ja Jüri Vilmsi eluloole.

3. Risk: Eelarve ületamine või rahastamise viibimine.

● Ennetusmeetmed: Täpse eelarve koostamine ja pidev kulude jälgimine. Alternatiivsete finantseerijate kaasamine, kui lisaraha peaks osutuma vajalikuks.

● Maandamismeetmed: Tegevuste järjekorra ümberkorraldamine ja prioriteetide seadmine, et kõige kriitilisemad osad saaksid teostatud.

4. Risk: Ilmastikust või muudest välistest teguritest tulenevad probleemid ekshumatsiooni läbiviimisel.

● Ennetusmeetmed: Ekshumatsiooni ajastamine sobivasse aastaaega, kui ilmastikutingimused on soodsad.

● Maandamismeetmed: Täiendav ajapuhver plaanis ja varuvõimalused töö jätkamiseks halbade ilmastikutingimuste korral.

5. Risk: Avalikkuse ja kogukonna negatiivne reaktsioon projekti suhtes.

● Ennetusmeetmed: Regulaarne kommunikatsioon avalikkusega läbi meediakanalite ja kohaliku kogukonna kaasamine projekti varases faasis. Ajaloolise ja teadusliku olulisuse selgitamine.

● Maandamismeetmed: Avalike infokoosolekute korraldamine, kus selgitatakse projekti eesmärke ja vastatakse küsimustele.

6. Risk: Tehnilised probleemid filmi tootmise käigus.

● Ennetusmeetmed: Professionaalse ja kogenud tootmismeeskonna kaasamine ning kvaliteetsete seadmete kasutamine.

● Maandamismeetmed: Varuplaan filmivõtete graafiku ja tehnilise töö jaoks.

TAOTLEJA KINNITUS

Allkirjaga kinnitan järgnevat: • kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on

kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; • taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

artikli 2 punkti 18 tähenduses; • taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike ja kohalike maksude osas või see on ajatatud ning

maksed on tasutud kokkulepitud ajakava järgi; • kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või

muudest välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtaegselt ja nõutud summas;

• taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks;

• taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust; • taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; • taotlejal ei ole täitmata kohustusi Kaitseministeeriumi ees;

4 / 5 • taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks; • taotleja esindajaks ei ole isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.

Allkirjaõigusliku esindja ees- ja perenimi

Pillerin Pihelgas

Isikukood 60205044227

Ametikoht Üritusturundusagentuur Elamusstuudio tiimijuht, Tõstamaa Suveteater produstent ja etenduse juht, vabakutseline kultuurikorraldaja Kultuuriloome OÜ

Allkiri

Kuupäev 25.01.2025

5 / 5

Kaitseministeerium

Eesti Sõjamuuseum

Pöördume teie poole, et leida toetust Jüri Vilmsi elu kajastavale dokumentaalfilmile tööpealkirjaga „Pühad säilmed“.

Jüri Vilms kui üks Eesti Vabariigi arhitekte väärib tema mälestuse põhjalikku jäädvustamist.

Idee teha Jüri Vilmsist dokumentaalfilm on ammune. Alguse sai see 2008. aastal, mil tegime Eesti Televisioonis telelavastuse „Oma Maapäev“. Siis sai mõeldud, et Vilmsi mälestus tuleks paremini jäädvustada.

Võttes aluseks Jüri Vilmsi saatust, eriti aga tema elu lõppu varjutava salapära, tegin varsti pärast seda Eesti Filmiinstituudile taotluse dokumentaalfilmiks, mis sisaldas ka ettepanekut Vilmsi ekshumatsiooniks. Tol korral jäeti taotlus rahuldamata ning ekshumatsiooni plaani peeti pehmelt öeldes hullumeelseks.

Varsti pärast seda tulid avalikuks uued andmed Vilmsi võimaliku hukkamise kohta, mille avaldas ajakirjanik Pekka Erelt oma 2008. aastal avaldatud artiklis „Kas Jüri Vilmsi hukkasid rootslased?“

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27674901/kas-juri-vilmsi-hukkasid-rootslased

Kirjutis andis veelgi kinnitust, et tõenäoliselt ei surnud Vilms Töölö Suhkruvabriku hoovil, nagu sel ajal üldiselt arvati ja et sellisel juhul pole Pilistverre maetud säilmed Vilmsi omad.

Kuid juba palju varem on selle kohta avaldanud kahtlusi nii enim Vilmsi saatust uurinud professor Seppo Zetterberg (oma raamatus „Jüri Vilmsi surm“) kui ka kirjanik Jaan Kross.

Sel suvel tegi ettepaneku Vilmsi haua avamiseks Eesti Muinsuskaitseselts.

https://muinsuskaitse.ee/2024/06/19/eesti-muinsuskaitse-selts-on-alustanud-korjandust- juri-vilmsi-matuse-autentsuse-selgitamiseks/

Ikka sellesama põhjendusega, et Eesti riik ja rahvas peaksid teadma, kes tegelikult puhkab Pilistveres uhke hauatähise all.

Kaevamisi oli plaanis alustada läinud augustis, kuid EMS soov põrkus kohaliku kogukonna ning kirikukoguduse aktiivsele vastuseisule. Põhjendusteks toodi, et kogukond on haua eest hoolt kandnud ja see asub omavalitsuse maal.

Meil oli EMS-iga kokkulepe, et kui ekshumatsioon toimub, saame selle üles filmida dokumentaalfilmi jaoks.

Hetkel ollakse ootel ning püütakse Vilmsi hauale saada sõjahaua staatust.

Ootame ka meie, filmitegijad. Kui luba saadakse ja kaevamisi alustatakse, peame olema valmis koheselt reageerima ja filmimist alustama.

Seega otsime toetust filmiprojekti esimese faasi (ekshumatsiooni videodokumenteerimine) jaoks, et suuta vajadusel kiiresti reageerida.

Edasi liigume dokummentaalfilmi tootmisega tavamoel - taotleme tootmistoetust Eesti Filmiinstituudilt ja Kultuurkapitalilt.

Ekshumatsioon on ainult väike osa suurest Vilmsi elule keskendunud filmist. Jüri Vilms väärib filmi igal juhul, ka siis, kui seal ei õnnestu välja tuua uut infot.

Ent kahtlemata oleks Vilmsi säilmete tuvastamine filmi vaatenurgast äärmiselt vajalik detail.

Seetõttu palume Kaitseministeerium kaaluda Jüri Vilmsi dokumentaalfilmi tööpealkirjaga „Pühad säilmed“ (kirjeldus lisatud) esimese tööetapi toetamist summas 6000 €. Tekkivate kulude kohta on samuti lisatud dokument.

Dokumentaalfilmi „Pühad säilmed“ meeskond:

Autor-režissöör Gerda Kordemets

Operaator Kristjan-Jaak Nuudi

Produtsent Pillerin Pihelgas

Tootja Re-Marketed Gods OÜ

Kaastootmiseks oleme teinud ettepaneku suurte kogemustega dokumentaalfilmide tootjale F-Seitse.

Lugupidamisega,

Gerda Kordemets

Re-Marketed Gods OÜ