Projekti BMVI.1.01.23-0009 finantskorrektsiooni otsus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr. Egert Belitšev

Politsei- ja Piirivalveamet

28.01.2025 nr 14-13.5/91-1

Projekti BMVI.1.01.23-0009 finantskorrektsiooni

otsus

Siseministeerium teeb Euroopa Liidu (EL) piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

(edaspidi BMVI) raames Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi toetuse saaja, hankija) projekti

„Tegevustoetus: Seiretehnika ülalpidamine ja hooldamine välispiiril“ (struktuuritoetuse registri

number BMVI.1.01.23-0009) osas finantskorrektsiooni otsuse.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lõige 2 punkt 7,

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 34 lõige 1 punkt 2 ja § 36,

Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi perioodi 2014-2020 ühendmäärus) § 223 lõige 7

punkt 2 ning teostatud dokumentide kontroll ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

Siseministeerium tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole täitnud

talle ühendmäärusega pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS), mistõttu

kohaldab Siseministeerium rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 16 043,80 eurot.

1. Toetuse saaja ei ole riigihanke nr 259280 läbiviimisel riigihanke alusdokumentides

(edaspidi RHAD) kirjeldanud kõiki tulevase raamlepingu tingimusi.

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis läbi piiratud hankemenetlusega riigihanke nr 259280 „Idapiiri seiresüsteemi

tarkvara hooldus“ (eelnevalt ja edaspidi riigihange nr 259280). Riigihanke tulemusena sõlmiti

toetuse saaja ja Mustasaare Tarkvarabüroo Osaühing vahel 18.09.2023.a. raamleping

nr 20-2.11/95-8 (edaspidi sõlmitud raamleping) eeldatava maksumusega 450 000 eurot (ilma

käibemaksuta).

Riigihanke nr 259280 kontrollimise käigus selgus, et RHAD-s ei ole kirjeldatud kõiki tulevase

raamlepingu tingimusi.

2 (7)

1.2. Toetuse saaja esitatud selgitused

Siseministeerium küsis toetuse saajalt selgitust, kas hankija on esitanud tulevase raamlepingu

tingimused RHAD-s.

Toetuse saaja selgitas 23.09.2024, et hankija on RHAD kinnitanud dokumendihaldussüsteemis

(19.06.2023 nr 20-2.11/95-3) ning kinnitatud dokumentide hulka kuulub ka raamlepingu

projekt. Hankija tunnistab, et inimliku eksituse tõttu on jäänud raamleping edastamata

riigihangete registrisse (edaspidi RHR) ja seda ei ole ettevõtjatele edastatud ka teabevahetuse

kaudu. Sõlmitud raamleping vastab hankija selgituse kohaselt dokumendihaldussüsteemis

kinnitatud RHAD raamlepingu tingimustele ja on kooskõlas pakkumusega.

Siseministeerium palus toetuse saajal täpsustada, kas mõnes teises RHAD dokumendis on

olemas kavandatava raamlepingu tingimused.

02.10.2024 vastuses selgitas toetuse saaja, et RHR-is on hanke üldandmetes ja lisaandmetes

kirjeldatud raamlepingu peamisi tingimusi: sealhulgas hanketeates (lepingu ese, täitmise koht,

raamlepingu meetod, lepingu tähtaeg, eeldatav maksumus jt), vastavustingimustes (teenuse

osutamise eseme kirjeldus ja nõuded), tehnilises kirjelduses (teenuse osutamise nõuded),

maksumuse vormis (teenuse eest tasumise tingimused), alltöövõtjate kontrollimise tingimused

lepingu täitmise etapis (1. ringi alltöövõtjatel kõrvaldamise aluste kontroll),

konfidentsiaalsuslepingu projekt (teabeturbe nõuded). Lisaks esitas toetuse saaja 28.10.2024

tabeli vormis ülevaate olemasolevatest raamlepingu tingimustest ning viitas nende asukohale

RHAD-s.

1.3. Siseministeeriumi seisukoht ja õiguslik põhjendus

Siseministeeriumi hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid

ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Ühendmääruse § 11 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on

hankija RHS-i tähenduses.

RHS § 29 lõike 1 kohaselt kohaldatakse raamlepingule hankelepingu sätteid, kui riigihangete

seaduses ei ole sätestatud teisiti. RHS § 77 lg 4 punkti 4 kohaselt kui RHS-is ei ole sätestatud

teisiti või kui asjakohane teave ei ole avaldatud hanketeates, sisaldavad riigihanke

alusdokumendid muuhulgas kõiki tulevase hankelepingu tingimusi, mis võivad hõlmata

majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või

tööhõivealaseid kaalutlusi, välja arvatud sama lõike punktis 5 nimetatud asjaolud (st välja

arvatud kõik need asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi). Sama

paragrahvi lõige 1 sätestab, et hankija koostab riigihanke alusdokumendid vastavalt RHS-is

sätestatud nõuetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teeb need ettevõtjatele

hankemenetluse algamisest arvates elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavaks, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähendab kokkuvõtvalt, et RHS § 77 lõige 1 ja

lõige 4 punkti 4 koostoimes ühemõtteliselt kohustab hankijat hankemenetluse algamisest

arvates ettevõtjatele piiranguteta tasuta kättesaadavaks tegema mh kõik sõlmitava lepingu

tingimused.

Siseministeerium nõustub toetuse saaja selgitusega, et tulevase raamlepingu tingimused on

osaliselt RHAD-st leitavad. Hanketeates on kirjeldatud lepingu ese (sõlmitud raamlepingu

p 1.3), lepingu täitmisega seotud tingimused autoriõiguse osas (sõlmitud raamlepingu punktid

4.17 ja 4.19), raamlepingu kestvus (sõlmitud raamlepingu punkt 10.1) ning eeldatav maksumus

(sõlmitud raamlepingu punkt 3.1). Samuti olid RHAD-s olemas alltöövõtjate kontrollimise

tingimused ning konfidentsiaalsusleping (sõlmitud raamlepingu punkt 2.3 ja punkt 5).

3 (7)

Pakkumuse esitamise ettepanekuga saatis hankija (21.08.2023) kvalifitseerunud taotlejatele

dokumendid „Tehniline kirjeldus“ (lisa 1) ning „Pakkumuse maksumuse vorm“ (lisa 2).

Kahtlemata annavad eelnimetatud andmed ja dokumendid pakkumuse koostamiseks olulist

infot, kuid ei muuda siiski asjaolu, et kõiki raamlepingu tingimusi ei olnud ettevõtjatele

avaldatud, mis on RHS-i kohaselt nõutav. Sama selgub ka toetuse saaja koostatud vastusest, et

RHAD-s ei ole kõik tulevase raamlepingu tingimused kas osaliselt või täielikult leitavad.

RHAD-st ei ole tervikuna leitavad kõrvalkohustustega seotud nõuded (garantiitingimused)

(sõlmitud raamlepingu punkt 6) ja pretensioonide lahendamise tingimused (sõlmitud

raamlepingu punktid 4.9 ja 7.4). Samuti vääramatu jõuna käsitletavate asjaolude ilmnemise

tingimused (sõlmitud raamlepingu punkt 8). RHAD-st ei ole leitavad poolte vastutusega seotud

tingimused, näiteks leppetrahvi määramise alused ja selle suurus erinevate rikkumiste puhul

(sõlmitud raamlepingu punkt 9.3) ning lepingu muutmise ja ülesütlemisega seotud tingimused

(sõlmitud raamlepingu punktid 10.5-10.9). Ettevõtja jaoks vajalik info tulevaste rahavoogude

planeerimisel on raamlepingu tingimus, mille kohaselt tellija ei teosta ettemaksu (sõlmitud

raamlepingu punkt 3.5). Lisaks ei ole leitavad arve esitamisele sätestatud nõuded (sõlmitud

raamlepingu punktid 3.6-3.9) ja tasumise tingimused, mis ettevõtja jaoks võivad enne

pakkumuse esitamist olla määrava tähtsusega (sõlmitud raamlepingu punkt 3.10). RHAD-s on

puudu ka info arve koostamise nõuete kohta (sõlmitud raamlepingu punkt 3.11).

Ettevõtjal on pakkumuse koostamiseks vajalik teada, kuidas toimub lepingu täitmine (sõlmitud

raamlepingu punkt 4). Antud riigihanke puhul ei sõlmita hankelepingut, vaid alla 20 000 euro

(ilma käibemaksuta) tööde tellimuste puhul esitab tellija täitjale tellimuse (sõlmitud

raamlepingu punkt 4.1). Täitja on kohustatud kolme tööpäeva jooksul esitama oma

hinnapakkumise (sõlmitud raamlepingu punkt 4.2). Lisaks on raamlepingus täpsustatud, kuidas

peab täitja tellimust esitama, kui kiiresti on täitja kohustatud reageerima ja milliseid dokumente

vormistama peale tellimuse täitmist (raamlepingu punktid 4.3-4.8). Tegemist on lepingu

täitmist puudutavate põhimõtteliste, sisuliste tingimustega, ilma milleta ei ole lepingupooltel

võimalik raamlepingut täita, kui RHAD-s sisaldunud tingimusi ei täiendata.

Lisaks on sõlmitud raamlepingus täiendatud või täpsustatud tingimusi, mis olid RHAD-s või

hanketeates kajastatud üldisena. Näiteks, kui hanketeate kohaselt on raamlepingu eeldatav

maksumus 450 000 eurot (ilma käibemaksuta), siis sõlmitud raamlepingu punktides 3.2-3.4 on

sätestatud täiendavad tingimused lepingu maksumuse kujunemise osas, mis ei ole RHAD-s

leitavad.

Eeltoodust lähtudes ei ole teada, kas täiendavalt oleks mõni ettevõtja esitanud taotluse

riigihankes osalemiseks, kui tulevase raamlepingu tingimused oleks RHAD-s avaldatud, nagu

RHS seda nõuab.

Siseministeerium on seisukohal, et kavandatava raamlepingu tingimused on oma olemuselt

RHAD oluline osa. Raamlepingu tingimuste sobivus või mittesobivus, sh kogumis teiste

riigihanke tingimustega, mõjutab ettevõtja otsust esitada taotlus riigihankes osalemiseks ja/või

pakkumus hangitavate teenuste osutamiseks. Teadmatus tulevase raamlepingu kõikide

tingimuste osas võib olla mõne ettevõtja jaoks heidutava mõjuga. Ühtlasi annavad kavandatava

lepingu tingimused ettevõtjatele teavet poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu kohta ning on

ettevõtjale aluseks pakkumuse sisu, sh maksumuse kujundamisel. Näiteks ka riigihangete

seaduse kommenteeritud väljaandes on märgitud, et „Hankeleping sõlmitakse RHAD-s

ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega (RHS § 120 lg 1). /…/

Muud hankelepingu tingimused, nt võimalikud õiguskaitsevahendid, kõrvalkohustused jm,

peavad olema ettevõtjatele RHAD-s avaldatud riigihanke alustamisest alates (RHS § 73 lg 1,

§ 77 lg 1). Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustub kõikide RHAD-s toodud,

4 (7)

sh hankelepingu tingimustega (RHS § 77 lg 1) ehk RHAD tingimused on ühtlasi pakkumuse

lahutamatuks osaks.“. (M. A. Simovart, S. Elias. RHS § 77 kommentaar, p 25 – M. A. Simovart,

M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2019, lk 443).

Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted eeldavad, et kõik hankemenetluse tingimused peavad

olema RHAD-s sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt; kogu asjakohane teave RHAD

mõistmise huvides peab olema nii varakult kui võimalik ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud nii,

et võimaldaks kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista

selle täpset ulatust ja sellest ühtemoodi aru saada (nt kohtuasi T-50/05, Evropaïki Dynamiki).

RHS § 77 lõige 1 sätestab, et hankija teeb riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele

hankemenetluse algamisest arvates elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavaks kui

RHS-is ei ole sätetatud teisiti ning RHS § 77 lõige 4 loetleb riigihanke alusdokumentide

miinimumsisu. Muuhulgas peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama kõiki tulevase

hankelepingu tingimusi (§ 77 lõige 4 punkt 4). Kontrolli käigus on tuvastatud, et riigihanke

nr 259280 läbiviimisel ei ole RHR-is avaldatud ja ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud kõiki

tulevase raamlepingu tingimusi. See tähendab, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 77 lõige 4

punktist 4 tulenevat kohustust. Eeltoodust tulenevalt on toetuse saaja rikkunud ühendmääruse

§ 11 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete

seaduse tähenduses.

1.4. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 10 %

Ühendmääruse § 34 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse

saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama määruse § 35 ja § 36 kohaselt juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise

mõju, vähendatakse toetust perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 21 lõike 11 ja §-e 22–229

alusel.

Siseministeerium on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramine on kaasa

toonud rahalise mõju, mille suurust ei ole võimalik hinnata. Ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud taotlejate ja pakkujate ring ning seega eduka pakkumuse maksumus, kui riigihanke

nr 259280 läbiviimisel oleks toetuse saaja kirjeldanud kõik tulevase raamlepingu tingimused

RHAD-s ning kõik ettevõtjad oleksid saanud tulevase raamlepingu tingimustega enne taotluse

esitamist tutvuda.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 223 lõike 7 punktis 2

kirjeldatud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke alusdokumentides ei ole avaldatud hankelepingu või

hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse tingimusi. Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja

riigihanke nr 259280 läbiviimisel avaldanud riigihanke alusdokumentides kõiki kavandatava

raamlepingu tingimusi. Perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 229 alusel kohaldatakse määruses

hankelepingu kohta sätestatut ka raamlepingule.

Perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 21 lõike 11 punkti 4 kohaselt, kui §-des 22–22⁷ nimetatud

rikkumise puhul esineb rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju EL-i eelarvele

saab pidada vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib erandina kohaldada väiksemat

finantskorrektsiooni määra järgmiselt: kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 10 protsenti,

võib kohaldada viie- või kaheprotsendilist määra.

Siseministeerium hindas käesoleva rikkumise asjaolusid ning on seisukohal, et

Siseministeeriumile teadaolevalt ei esine selliseid kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid

5 (7)

ettenähtust madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise. Riigihanke nr 259280

läbiviimisel ei ole olulises osas (vt täpsemalt käesoleva otsuse punkti 1.3) kirjeldatud

kavandatava raamlepingu tingimusi, mis omakorda võis mõjutada taotlejate ja sellest omakorda

pakkujate ringi ning seega omab rikkumine finantsmõju.

Eeltoodust tulenevalt kohaldab Siseministeerium perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 223

lõike 7 punkti 2 alusel ning kooskõlas ühendmääruse §-iga 36 ning perioodi 2014-2020

ühendmääruse §-iga 229 riigihanke nr 259280 tulemusel sõlmitud raamlepinguga seotud

kuludele 10% finantskorrektsiooni määra.

1.5. Finantskorrektsiooni summa

Toetuse saaja on riigihanke nr 259280 alusel tekkinud kulusid kajastanud maksetaotluses

(edaspidi MT) (esitatud 15.08 ja 26.09.2024) kuludokumendi tunnusnumbriga 8, 9, 10, 11, 12,

13, 16 ja 17 summas 160 438,04 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ja ühendmääruse §-ist 36 ning

perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 223 lõike 7 punktist 2, loeb Siseministeerium riigihankega

nr 259280 seotud kuludest mitteabikõlblikuks järgmiselt:

1.5.1. MT-s kuludokumendi tunnusnumbriga 8, 9, 10, 11, 12, 13, 16 ja 17 kajastatud kulusid

summas 16 043,80 eurot (160438,04*10%), millest BMVI toetus moodustab

12 032,85 eurot (75%) ja riiklik toetus 4 010, 95 eurot (25%);

Vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel

projekti abikõlblike kulude eelarvet. Projekti eelarvet vähendatakse toetuse andmise tingimuste

käskkirja muutmisega summas 16 043, 80 eurot. Abikõlblike kulude eelarve enne vähendamist

on 5 078 447 eurot. Peale vähendamist on abikõlblike kulude eelarve 5 062 403, 20 eurot

(sh riiklik toetus 1 265 600, 80 eurot ja BMVI toetus 3 796 802,40 eurot).

Juhul, kui toetuse saaja esitab veel riigihankega nr 259280 seotud kulusid, siis arvestades

käesolevas otsuses sätestatut ja lähtudes ühendmääruse §-ist 36 ja perioodi 2014-2020

ühendmääruse § 223 lõike 7 punktist 2, loeb Siseministeerium edaspidi mitteabikõlblikuks ja

maksmisele mittekuuluvaks 10% ulatuses riigihankega nr 259280 seotud kuludest.

2. Toetuse saaja seisukoht finantskorrektsiooni otsuse kohta

ÜSS § 13 lõike 2 punkti 3 kohaselt antakse toetuse saajale võimalus esitada oma seisukohad

enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Siseministeerium edastas 06.12.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 19.12.2024.

Toetuse saaja edastas vastuskirja 19.12.2024. Toetuse saaja leiab, et ei ole rikkunud RHS-i.

Toetuse saaja viitab, et riigihangete seaduses on sätestatud riigihangete alusdokumentide

üldreeglina piiranguteta avaldamise kohustusest erisused. RHS § 77 lõike 3 kohaselt võib

hankija riigihanke alusdokumentides, välja arvatud hanketeates, esitatava teabe

konfidentsiaalsena hoidmiseks hanketeates kehtestada nõuded või nõuda meetmete

rakendamist, põhjendades teabe konfidentsiaalsena hoidmise vajadust, ning piirata nõudeid

mittetäitvate või meetmeid mitterakendavate ettevõtjate ligipääsu sellisele konfidentsiaalsele

teabele. Selliseks meetmeks võib olla vähemalt näiteks konfidentsiaalsuskokkuleppe

sõlmimine. Sel juhul ei pea hankija konfidentsiaalset teavet sisaldavat riigihanke

alusdokumentide osa hankemenetluse algamisest arvates kättesaadavaks tegema.

Siseministeeriumi hinnangul on õiguspärane, et hankija on RHS § 77 lõike 3 kohaselt esitanud

tehnilise kirjelduse (lisa 1) ja pakkumuse maksumuse vormi (lisa 2) koos pakkumuse esitamise

ettepanekuga kvalifitseerunud taotlejatele hanke teises etapis. Pakkumuse esitamise ettepaneku

punkti 2.2 kohaselt on eelnimetatud dokumendid tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ning

6 (7)

nende dokumentide edastamine kvalifitseerunud taotlejatele on kooskõlas

konfidentsiaalsuskokkuleppe sõlmimisega.

Siseministeerium on seisukohal, et käesoleval juhul ei esinenud raamlepingu projekti osas

erisusi, mis võimaldanuks nimetatud dokumenti riigihanke algamisest riigihangete registris

avaldamata jätta. Kuigi toetuse saaja selgitab, et RHAD-le oli määratud juurdepääsupiirang

dokumendihaldussüsteemis, tuleb silmas pidada, et juurdepääsupiiranguga ei olnud hõlmatud

kogu RHAD, sealhulgas kavandatavad raamlepingu tingimused (st ettevalmistatud

raamlepingu projekt). Toetuse saaja ei ole esitanud põhjendust RHAD-s, miks ta ei ole teinud

raamlepingu projekti kättesaadavaks ega viidanud teabe konfidentsiaalsusele pakkumuse

esitamise ettepanekus. Veelgi enam, varasemalt on toetuse saaja ka ise tunnistanud, et

raamlepingu projekt jäeti riigihangete registrisse lisamata inimliku eksituse tõttu.

Toetuse saaja hinnangul ei olnud tal ilmselget seadusest tulenevat kohustust teha piiramatult

ettevõtjatele kättesaadavaks riigihangete alusdokumente täies mahus. Piiratud hankemenetluse

esimeses etapis on hankija avaldanud taotluste esitamiseks ettevõtjate kvalifitseerimise, sh

kõrvaldamise nõuded. Teises etapis said konfidentsiaalsuslepingu sõlminud ettevõtjad

juurdepääsu riigihanke dokumentidele pakkumuse esitamiseks. Toetuse saaja märgib, et

huvitatud ettevõtjatel, kellega oli sõlmitud konfidentsiaalsusleping, oli võimalus hankijalt

taotleda kõikide dokumentide kättesaamist. Antud menetluses seda ei tehtud, kuid see ei võta

ära ettevõtjatelt õigust teha pakkumus ega anna hankijale õigust pakkumus tagasi lükata.

Analoogne põhimõte dokumentide taotlemiseks on näiteks ettevõtjatele sätestatud RHS § 77

lõikes 2.

Siseministeeriumi hinnangul ei ole toetuse saaja seisukoht asjakohane. Ka piiratud

hankemenetluse korral lähtub hankija RHS § 77 regulatsioonist. See tähendab, et hankija teeb

RHS § 77 lõike 4 kohased riigihanke alusdokumendid (sh kavandatava lepingu tingimused)

RHS § 77 lõike 1 alusel kättesaadavaks hankemenetluse alguses, sealjuures arvestades RHS

§ 77 lõiketes 2 ja 3 nimetatud regulatsiooni. Piiratud hankemenetluse pakkumuste esitamise

ettepaneku tegemisel lähtub hankija RHS §-ist 801. Käesoleval juhul esitati taotlejatele peale

konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist tehnilise kirjelduse (lisa 1) ja pakkumuse vormi (lisa 2)

dokumendid. Raamlepingu projekti ei ole avaldatud RHAD-s ega edastatud ka hanke teises

etapis. Kavandatava raamlepingu tingimused on vaid marginaalses osas leitavad ja tuletatavad

teistest RHAD osadest. Pakkumuse esitamise ettepaneku punkti 1.3 kohaselt tuleb pakkumus

esitada vastavalt RHAD-s esitatud tingimustele. Siseministeeriumi hinnangul võis raamlepingu

tingimuste olulises mahus avaldamata jätmisega väheneda riigihankele esitatud taotlejate arv

ning veelgi enam - pakkumuse tegemiseks ei olnud ettevõtjatel teada kõiki raamlepingu

tingimusi.

Toetuse saaja leiab vastuskirjas, et ta ei nõustu Siseministeeriumi hinnanguga, et raamlepingu

projekti avaldamata jätmisel võis olla mõju konkurentsile. Antud hankes osalemisest huvitatud

ettevõtjad pidid esitama hankes osalemise taotluse esimeses etapis ja hankija õiguspäraselt

seatud meetmete tõttu olid kõik hankest huvitatud ettevõtjad võrdväärses positsioonis –

pakkujate ring ei saanud suureneda menetluse teises etapis (väheneda aga võis, nt RHAD

tingimuste mittetäitmise tõttu). Mõju konkurentsile puudus, sest menetluses olid kõik hankest

huvitatud ettevõtjad võrdväärses olukorras.

Siseministeerium ei nõustu toetuse saaja väitega, et kavandatava raamlepingu tingimuste

osaliselt avaldamata jätmisel mõju konkurentsile puudus või oli hüpoteetiline. Konkurentsi ei

mõjuta vaid asjaolu, kas kõik ettevõtjad olid võrdväärses seisus. Konkurentsi mõjutavad

hanketingimused, mida hankija hankes koostab ja ettevõtjatele kättesaadavaks teeb. Nendele

tingimustele tuginedes otsustavad ettevõtjad hankes osalemiseks taotluse ning pakkumuse

7 (7)

esitamise. Siseministeeriumi hinnangul ei saa välistada, et oleks võinud suureneda nii taotlejate

kui ka pakkujate ring, kui oleksid olnud teada kõik raamlepingu tingimused.

Toetuse saaja leiab, et isegi kui väidetud rikkumine oleks esinenud, oleks kohaldatav 10%-line

finantskorrektsioonimäär ebaproportsionaalne ning arvestada tuleks, et välisettevõtjate huvi

äratamiseks oli avaldatud rahvusvaheline hanketeade, mis on peamine dokument EL ülese huvi

tekitamiseks. Vähetähtis ei ole toetuse saaja arvates asjaolu, et hankija on põhistanud välisriigi

pakkujate vähest huvi nii selle kui teiste sama hankeeseme hankemenetluste puhul ja mõju

konkurentsi piiramisele on pelgalt hüpoteetiline, sest igal vähegi reaalselt kõigi hankes

osalemistingimuste vastu huvi tunda andnud ettevõtjatel oleks olnud võrdväärselt võimalik

hankijalt saada täielikku ja igakülgset teavet osalemistingimuste kohta.

Siseministeerium ei nõustu eelnimetatud seisukohaga. Hankija kohustus on teha ettevõtjatele

hankemenetluse algamisest arvates piiranguteta RHAD-s kättesaadavaks (sh arvestades RHS

§-ist 77 tulenevaid erisusi) ning seda kohustust ei väära ettevõtjate võimalus RHR-i

teabevahetuse kaudu hankija puudusele tähelepanu juhtida vms. Vastupidi, RHS-i kohaselt ei

ole ettevõtjatele pandud kohustust hankijalt dokumente eraldi välja küsida vaid dokumentide

avaldamise kohustus lasub üksnes ja ainult hankijal, olles hankija elementaarse

hoolsuskohustuse osaks. Siseministeeriumi hinnangul ei ole antud rikkumise juures, ka pärast

punktis 2 viidatud toetuse saaja seisukohtadega tutvumist, kergendavaid asjaolusid, mis

võimaldaksid kohaldada madalamat finantskorrektsioonimäära.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud asjaolusid ja põhjendusi ning tuginedes ülalnimetatud

õiguslikele alustele, Siseministeerium otsustab:

3.1. lugeda projekti „Tegevustoetus: Seiretehnika ülalpidamine ja hooldamine välispiiril“

raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 16 043,80 eurot, millest BMVI toetus

moodustab 12 032,85 eurot ja riiklik toetus 4 010, 95 eurot;

3.2. lugeda maksmisele mittekuuluvaks 10 % MT-s kuludokumendi tunnusnumbriga 8, 9, 10,

11, 12, 13, 16 ja 17 riigihankega nr 259280 seotud kulud;

3.3. lugeda punkti 3.1. alusel 10% ulatuses maksmisele mittekuuluvaks riigihankega

nr 259280 edaspidi esitatavad kulud, vastavalt millele väheneb ka projekti eelarve.

4. Käesoleva otsusega mittenõustumisel lahendatakse vaidlus Vabariigi Valitsuse seaduses

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Joosep Kaasik

sisejulgeoleku asekantsler

kantsleri ülesannetes

Katrin Veering 6125045

[email protected]