Taotlus

Lisa

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist raha eraldamiseks

1. Sissejuhatus

Valitsuskabineti 2023. aasta 14. ja 15. septembri istungil otsustati lisada RES 2024-2027

rahastamiskavasse Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi laiapindse riigikaitse, sh

elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste katmiseks vahendeid kokku 80 miljonit eurot.

Vabariigi Valitsuse 16.01.2025 istungil kiideti heaks sihtotstarbelise reservi vahendite

kasutamise tegevuste loetelu. Vastavalt nimetatud loetelule võib Kliimaministeeriumi

valitsemisala aastatel 2025-2027 kasutada 817 000 eurot laiapindse riigikaitse, sh

elanikkonnakaitse arendamiseks.

Kliimaministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist (laiapindne

riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine) 2025.aastal 72 000 euro eraldamist

Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevale Keskkonnaametile investeeringuteks kiirgusseires

kasutatavate elukaare lõppu jõudnud mõõtevahendite väljavahetamiseks. Vahendid suunatakse

sisejulgeoleku ja avaliku korra valdkonda kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi

uuendamise programmi. Vastavalt kiirgusseaduse § 111 on kiirgusohust varajase hoiatamise

süsteemi tagamise kohustus Keskkonnaametil. Nimetatud süsteemi kuuluvad Keskkonnaameti

automaatsed õhu kiirgusseirejaamad, õhufilterjaamad ja laboratoorium (statsionaarne ja

mobiilne) koos kõigi seal kasutuses olevate seadmetega, tarkvaradega ja IT-vahenditega.

Programmi tegevuse eesmärgiks on tagada kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi kuuluvate

amortiseeruvate seadmete väljavahetamine, mida kasutatakse riigikaitseliste ülesannete

täitmiseks. Soetatavad seadmed on vajalikud hädaolukorra lahendamise plaanis (kiirgusõnnetus

naaberriigis ja riigisisene kiirgusõnnetus) Keskkonnaametile määratud ülesannete täitmiseks

(radioaktiivsuse seire korraldamine, ohuhinnangute koostamine, radioaktiivselt saastunud alade

väljaselgitamine, toiduainete ja joogivee piirangute kehtestamine, hädaolukorrakiirituse

isikuseire dooside hindamine jne) ning rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Tegevuse

tulemusena tagatakse süsteemi jätkuv toimimine ja olemasoleva võimekuse säilitamine ning

kiirgusohust võimalikult varajane teadasaamine ja ohuolukorra hindamiseks vajalikud sisendid.

Tegemist on olulise võimega, et koguda teavet radioaktiivsuse tasemete kohta, eesmärgiga

kaitsta inimest ja looduskeskkonda ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest. Võime tagamine

on oluline seetõttu, et meie naabruses asub Sosnovõi Bori tuumajaam Venemaal ning otseses

sõjalises ohus on Ukraina tuumajaamad. Võime on kasutatavad ka rahuajal ja väiksemates

kriisides kiirgusseire teostamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

2023. a. teisel poolaastal Vabariigi Valitsusele edastatud lisataotluses esitas

Kliimaministeerium eelarve kalkulatsiooni, sh loetelu seadmetest, mida Keskkonnaamet

kavandab soetada. Lisataotluses märkis Keskkonnaamet ära, et kui mõne seadme

väljavahetamise vajadus muutub (nt seadmed amortiseeruvad enne eeldatava kasutusea lõppu

või vastupidi, töötavad tõrgeteta veel aastaid peale eeldatava kasutusea lõppu) või langeb

ootamatult tööst välja mõni muu oluline kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi kuuluv

seade (mida kasutatakse riigikaitseliste ülesannete täitmiseks), mida pole ära märgitud, siis

Keskkonnaamet teeb muudatusi soetatavate seadmete või nende väljavahetamise aja osas

järgides sealjuures planeeritud eelarvet. Käesolevaks hetkeks on seadmete soetamise vajadus

osaliselt muutunud ning soetatavate seadmete info on esitatud punktis 3.

Vahendeid kasutatakse tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ elurikkuse,

metsanduse ja keskkonnakorralduse programmis.

2. Taotluse ja seletuskirja ettevalmistaja

Taotluse ning seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel (teenistussuhe lõppenud);

Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Monika Lepasson

([email protected]; +372 56642976) ja Kliimaministeeriumi

finantsosakonna nõunik Liivi Fuchs ([email protected], +372 5388 5387).

3. Eelnõu sisu

Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi uuendamiseks on Keskkonnaamet planeerinud

perioodil 2025-2027 järgmised tegevused:

3.1. 2025. a. isikudosimeetrite mõõtesüsteemi soetamine seoses olemasoleva seadme

amortiseerumisega. Seadme soetamiseks kasutab Keskkonnaamet 13 000 euro ulatuses

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid.

Isikudosimeetrite mõõtesüsteemiga teostatakse isikudosimeetrite (termoluminestsents-

dosimeetrite) mõõtmisi. Kiirgusõnnetuste ja -hädaolukorra korral kasutatakse

isikudosimeetreid avariitöötajate poolt saadavate kiirgusdooside hindamiseks, et jälgida

õigusaktis sätestatud avariikiirituse viitetaseme täitumist/ületamist eesmärgiga kaitsta

avariitöötajaid ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest. Lisaks on võimalik isikudosimeetreid

kasutada keskkonna kiirgustaseme seires.

Normaalolukorras kasutatakse seadet kiirgustöötajate isikudooside hindamiseks ning on

võimalik kasutada ka keskkonnaseisundi hindamisel. Keskkonnaametis on kasutuses üks seade.

Eestis rohkem seadmeid kasutuses ei ole, millega oleks võimalik mõõta

termoluminestsentsdosimeetreid.

3.2 2025. a. laboratoorse vedelikstsintillatsioonloenduri soetamine seoses olemasoleva

seadme amortiseerumisega. Seadme soetamiseks kasutab Keskkonnaamet 59 000 euro

ulatuses Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid.

Vedelikstsintillatsioonloendur on laboriseade, millega teostatakse analüüse alfa ja beeta

aktiivsuse määramiseks joogivee, toiduainete ja keskkonna proovides (määratakse

radionukliidi aktiivsuskontsentratsioon). Kiirgusõnnetuste korral kasutatakse seadet proovide

radioaktiivse saastatuse kontrolliks ning toiduainete ja joogivee kasutamise piirangute üle

otsustamisel.

Normaalolukorras kasutatakse seadet keskkonnaseisundi hindamisel - riikliku keskkonnaseire

kiirgusseire allprogrammi käigus kogutavate proovide analüüsimiseks ning kiirgusohutuse üle

järelevalve teostamise käigus kogutud võetud proovide analüüsimiseks.

Keskkonnametis on kasutuses üks seade. Eestis rohkem seadmeid kasutuses ei ole.

3.3. 2026.-2027.aastaks Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi planeeritud 745 000

euro eest on kavandatud üle Eesti paikneva viieteistkümnest automaatseirejaamast

koosneva kiirgusseirevõrgu väljavahetamine seoses olemasoleva mõõtesüsteemi

amortiseerimisega.

Seadmed mõõdavad reaalajas õhu gammakiirguse taset võimaldades seeläbi koheselt tuvastada

nt teistest riikidest Eesti kohale kandunud radioaktiivne saaste. Seadmed edastavad andmeid

iga 10 minuti tagant ning alarmtaset ületava kiirgustaseme korral saadavad täiendavalt kohese

SMS teavituse Keskkonnaameti 24/7 kiirgushädaolukorra valvemeeskonnale, kes analüüsivad

saadud informatsiooni ja vajadusel teavitavad teisi asjakohaseid asutusi ning elanikkonda. Kord

tunnis edastatakse mõõteandmed ka EURDEP andmebaasi (EURDEP – European Radiological

Data Exchange Platform), kus need on kättesaadavad teistele asutustele ja Euroopa

avalikkusele. Lisaks rahvusvahelisele platvormile on Eesti väliõhu kvaliteedi seireandmed

jälgitavad ka aadressil www.ohuseire.ee.

Punktis 3.3 nimetatud seadmete soetamiseks on vajalik riigihange välja kuulutada juba

2025.aasta teises pooles, mistõttu teeme ettepaneku, et RES 2026-2029 ja 2026.a riigieelarve

eelnõu menetlemise protsessis suunatakse Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist

745 000 eurot Keskkonnaameti 2026-2027.a eelarvesse.

3.4. Juhul, kui riigihangete läbiviimise raames selgub, et seadmete soetusmaksumused on

eeldatavast väiksemad, siis Keskkonnaamet kasutab järele jäänud rahalisi vahendeid

kiirgusohust varajasse hoiatamise süsteemi kuuluvate teiste amortiseerunud seadmete välja

vahetamiseks.

Kõik alapunktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nimetatud seadmed soetatakse koos transpordi, paigalduse,

seadistuse ja kasutamise koolitusega. Alapunktis 3.3 kirjeldatud seadmete paigaldamise eelselt

korraldab Keskkonnaamet seadmete paigaldamiseks vajalike aluste ja ühenduste

ettevalmistamise (olemasolevate aluste renoveerimise või rekonstrueerimise), milleks

kasutatakse samuti taotletavaid rahalisi vahendeid.

Alapunktides 3.1 ja 3.2 nimetatud seadmeid (isikudosimeetrite mõõtesüsteemi ja

vedelikstsintillatsioonloendurit) kasutab Keskkonnaamet muuhulgas ka tasulise

mõõtmisteenuse osutamiseks. Vastavalt kiirgusseaduse § 31 võib Keskkonnaamet osutada oma

põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagavaid tasulisi teenuseid, kui see ei takista tema

põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist. Tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu

määrad on kehtestatud keskkonnaministri 06.09.2016 määrusega nr 27. Teenuste tasumäärad

sisaldavad teenuse osutamiseks tehtavaid reaalseid kulutusi ning ei sisalda teenuse osutamisest

saadavat tulu. Tasulist teenust pakub Keskkonnaamet asjaolul, et ükski ettevõte vastavaid

mõõtmisteenuseid Eesti turul ei paku, kuid vajadus teenuse järgi on riigisiseselt olemas ning

kvaliteedi ja kompetentsi säilimise ning mõõteseadmete ülalpidamiskulude katmise eesmärgil.

Võttes arvesse eelnimetatud asjaolu kasutab Keskkonnaamet alapunktides 3.1 ja 3.2 nimetatud

seadmete soetamiseks täiendavalt majandustegevusest laekunud tulu. Isikudosimeetrite

mõõtesüsteemi soetamisel, sõltuvalt seadme maksumusest, Keskkonnaamet tasub majandus-

tegevusest laekunud tulust u 90 % seadme kogumaksumusest (seadme hinnanguline maksumus

on u 120 000 eurot) ja vedelikstsintillatsioonloenduri puhul u 50 % seadme kogumaksumusest

(seadme hinnanguline maksumus on u 115 000 eurot). Proportsioonide määramisel on arvesse

võetud, kui palju kasutatakse seadmeid tasulise teenuse osutamiseks ja kui palju

Keskkonnaametile määratud riiklike kohustuste täitmiseks.

Kõik taotluses kirjeldatud tegevused on vastavuses laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse

arendamise eesmärkidega ja kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi uuendamise programmi

tegevustega ning järgivad Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite reservist

Kliimaministeeriumile ette nähtud eelarvet summas 817 000 eurot.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

28.01.2025 nr 1-4/25/444

Taotlus Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest

reservist vahendite eraldamiseks laiapindseks

riigikaitseks

Kliimaministeerium taotleb riigieelarve seaduse § 58 lõike 11 alusel ning kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja

eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 1 punktiga 2 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste

vahendite reservist laiapindseks riigikaitseks ettenähtud vahenditest 72 000 euro eraldamist

investeeringuteks Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevale Keskkonnaametile

(tulemusvaldkond „Kliima, energeetika ja elurikkus“) isikudosimeetrite mõõtesüsteemi ja

vedelikstsintillatsioonloenduri soetamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisa: Seletuskiri VV sihtotstarbelisest reservist raha eraldamiseks_laiapindne riigikaitse

Liivi Fuchs, 626 9227

[email protected]