| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-4/21/11886-1 |
| Registreeritud | 16.09.2021 |
| Sünkroonitud | 27.03.2024 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
| Toimik | 9.3-4/2021 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Kristel Kallaste (TA, Lääne regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tellija Rahandusministeerium
Koostajad Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Rahandusministeerium
Regionaalhalduse osakond
Pikk tn 16b, 80013 Pärnu
Telefon: 7155865
e-post: [email protected]
Kuupäev September 2021
Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneering „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise
kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
2 / 67
Versioon 1 (ettepanekute küsimiseks)
Kuupäev 16.09.2021
Koostajad: Planeeringu töörühm: Raine Viitas, Tiiu Pärn, Tiia Kallas, Anne Karjus
KSH eksperdirühm: Eike Riis, Aide Kaar, Veronika Verš, Raimo Pajula, Ingo
Valgma, Moonika Lipping, Marko Ründva, Marko Lauri, Jüri Hion
Esikaane foto: Vaade Pärnu jõele Sindi kärestiku juures, 11.06.2021. Foto: Eike Riis
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
3 / 67
Sisukord
SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5
1. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE ....................................................................... 6
2. ASUSTUS JA RAHVASTIK ................................................................................... 8
3. ETTEVÕTLUS.................................................................................................... 10
3.1. Tööstus ............................................................................................................. 10
3.2. Turism ja rekreatsioon ........................................................................................ 11
3.2.1. Matkarajad ........................................................................................................ 12 3.2.2. Supluskohad ...................................................................................................... 13
3.3. Sadamad, veeskamis- ja sildumiskohad ................................................................ 13
3.4. Maardlad ja mäeeraldised.................................................................................... 15
3.4.1. Planeeringualal asuvad maardlad ja mäeeraldised .................................................. 15 3.4.2. Planeeringuala eeldatavas mõjualas asuvad maardlad ja mäeeraldised ..................... 16
4. TEHNILINE TARISTU ....................................................................................... 19
4.1. Teedevõrk ......................................................................................................... 19
4.1.1. Maanteed .......................................................................................................... 19 4.1.2. Kergliiklusteed ................................................................................................... 19
4.2. Raudtee ............................................................................................................ 20
4.3. Sillad ................................................................................................................ 20
4.4. Lennuväli .......................................................................................................... 20
4.5. Paisud .............................................................................................................. 21
5. NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD .................................................................. 22
5.1. Pärnu jõe loodusala ............................................................................................ 22
5.2. Reiu jõe loodusala .............................................................................................. 22
5.3. Soomaa loodusala .............................................................................................. 23
5.4. Soomaa linnuala ................................................................................................ 23
5.5. Pärnu lahe linnuala ............................................................................................. 24
5.6. Rannaniidu loodusala .......................................................................................... 24
5.7. Pärnu loodusala ................................................................................................. 25
5.8. Navesti loodusala ............................................................................................... 25
5.9. Saarjõe loodusala ............................................................................................... 25
5.10. Tellissaare loodusala ........................................................................................... 26
5.11. Tori põrgu loodusala ........................................................................................... 26
6. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ..................................................................... 27
6.1. Kaitsealad ......................................................................................................... 27
6.1.1. Pärnu rannaniidu looduskaitseala ......................................................................... 27 6.1.2. Niidu maastikukaitseala ...................................................................................... 28 6.1.3. Pärnu maastikukaitseala ..................................................................................... 28 6.1.4. Saarjõe maastikukaitseala ................................................................................... 28 6.1.5. Kaansoo mesimuraka kasvuala ............................................................................ 29 6.1.6. Soomaa rahvuspark............................................................................................ 29 6.1.7. Kaitstavad pargid ............................................................................................... 29
6.2. Hoiualad ........................................................................................................... 30
6.2.1. Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) .................................................................................... 30 6.2.2. Pärnu lahe hoiuala .............................................................................................. 30 6.2.3. Reiu jõe hoiuala ................................................................................................. 31 6.2.4. Navesti hoiuala .................................................................................................. 31
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
4 / 67
6.2.5. Tellissaare hoiuala .............................................................................................. 31
6.3. Kaitsealused liigid ja kivistised ............................................................................. 31
6.3.1. Kaitstavad loomaliigid ......................................................................................... 31 6.3.2. Kaitstavad taimeliigid ......................................................................................... 32 6.3.3. Kaitstavad seene- ja samblikuliigid ....................................................................... 32 6.3.4. Kaitstavad kivistised ........................................................................................... 32
6.4. Püsielupaigad .................................................................................................... 32
6.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid .......................................................................... 32
6.6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid ........................................ 33
6.7. Vääriselupaigad ................................................................................................. 33
7. RELJEEF JA GEOLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................... 34
7.1. Lihkeohtlikud piirkonnad ..................................................................................... 34
7.2. Radoonisisaldus pinnases .................................................................................... 37
8. VOOLUVEEKOGUD ........................................................................................... 40
8.1. Pärnu jõgi ......................................................................................................... 41
8.2. Sauga jõgi ......................................................................................................... 41
8.3. Reiu jõgi ........................................................................................................... 42
8.4. Navesti jõgi ....................................................................................................... 42
8.5. Üleujutusohuga ala ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad ................................... 42
9. PÕHJAVESI ...................................................................................................... 47
10. TAIMESTIK JA LOOMASTIK ............................................................................. 48
10.1. Taimestik .......................................................................................................... 48
10.2. Loomastik ......................................................................................................... 48
11. ROHEVÕRGUSTIK ............................................................................................ 49
12. PÕLLUMAJANDUSLIK MAAKASUTUS ................................................................ 50
12.1. Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................. 50
12.2. Mahealad .......................................................................................................... 50
13. KULTUURIVÄÄRTUSED .................................................................................... 52
13.1. Kultuurimälestised .............................................................................................. 52
13.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ................................................................. 52
13.3. Maaehituspärand ................................................................................................ 53
13.4. Militaarpärand ................................................................................................... 53
13.5. Pärandkultuuriobjektid ........................................................................................ 53
13.6. Miljööväärtuslikud alad ....................................................................................... 54
13.7. Väärtuslikud maastikud ....................................................................................... 54
13.7.1. Ilusad vaated..................................................................................................... 54
14. VÄLISÕHU SEISUND ........................................................................................ 56
15. MÜRAOLUKORD ............................................................................................... 62
16. MUUD ASJAOLUD ............................................................................................. 65
16.1. Riigikaitselised ehitised ....................................................................................... 65
16.2. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 65
16.3. Keskkonnaohtlikud objektid ................................................................................. 66
16.4. Soojussaared ..................................................................................................... 67
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
5 / 67
Sissejuhatus
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“ planeeringuala kirjeldus annab ülevaate olemasolevast olukorrast.
Teemaplaneeringuga kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on
kajastatud seisuga august 2021. Teemaplaneeringu ja KSH koostamise käigus seda teavet edaspidi
üldjuhul ei uuendata. Teabe uuendamine toimub vajadusel ainult selliste muudatuste korral, mis
võivad oluliselt mõjutada planeeringulahendust ja mõju hindamise tulemusi.
Planeeringuala, sh eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse koostamisel on võetud aluseks
maakonna ning planeeringuala kohalike omavalitsuste asjakohastes arengudokumentides
(strateegilise ja ruumilise planeerimise dokumentides) sisalduv teave, riiklike andmebaaside ja
registrite andmeid, asjakohaseid Maa-ameti kaardirakendusi jms – kasutatud materjalide loetelud vt
täpsemalt teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumentidest.
Kuna käesolevas planeeringuala kirjelduses toodud lähteandmed on reeglina ajas muutuvad, siis
teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb igakordselt lähtuda
arengudokumentides, registrites jm andmebaasides esitatud ajakohastest andmetest.
Olemasolev olukord on kajastatud kaardirakenduses1.
1https://rahm.maps.arcgis.com/apps/mapviewer/index.html?webmap=36e964bbc85a43efaef8233c
46614388
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
6 / 67
1. Planeeringuala paiknemine
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu
lahte (ca 75 km pikkuses lõigus; vt Joonis 1). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu
linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades.
Joonis 1. Planeeringuala paiknemine2
Planeeringuala piiriks on Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul kaldal
Navesti jõgi ning hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini. Pärnu linnas on
planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav.
2 Allikas: Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ ja KSH algatamise otsus
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
7 / 67
Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani). Planeeringuala
piiriks on seal jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses
kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
8 / 67
2. Asustus ja rahvastik
Pärnu jõe piirkonnas vahemikus Raest kuni Tori-Jõesuuni vahelduvad jõe kaldail metsad ja
põllustatud alad. Sellest allavoolu on jõe kaldail asustus võrdlemisi tihe. Pärnu jõe alamjooks on elu,
puhke- ja ettevõtluspiirkond, kus on hulgaliselt riikliku, maakondliku kui ka kohaliku tasandi
tähtsusega loodus- ja kultuuriväärusi. Pärnu jõe loodusala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade
hulka. 2018. aastal kehtestatud Pärnu maakonna planeering toob välja, et Pärnu maakonna eripäraks
on dominantse mõjuga maakonnakeskuse olemasolu.
Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe äärde
jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev (vt Joonis 2). Esimesed Pulli ja Sindi-Lodja
kiviaja asulakohad Pärnu jõe kaldale rajati juba 10 000 aastat tagasi, mis tänapäeval on väärtustatud
kultuurimälestistena (muinsuskaitseobjektid). Selles piirkonnas paikneb kaks kolmandikku
maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Piirkond on hästi kättesaadav,
mille tagavad rahvusvaheline maantee Via Baltica, rahvusvahelise kategooria lennujaam ja sadam
Pärnus. Projekteerimisel on kiirraudtee Rail Baltic koos kohalike peatustega.
Maakondlik keskus on Pärnu linn (ehk linn, kuhu on koondunud töökohad ja haridusasutused,
regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused;
keskus, kuhu inimesed igapäevaselt eelkõige töö- ja haridusalaselt liiguvad) on tugevaks
tõmbekeskuseks kõigi Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla elanike jaoks. Seda toetavad nii suhteliselt
lühikesed vahemaad kui ka head transpordiühendused.
Pärnu linna haldusterritooriumil on tänu rändele elanikkond viimastel aastatel olnud kasvav3. Tori
valla elanikkonna kahanemine toimub eelkõige kaugemates külades, kuid Sindi linna pikaaegne
elanikkonna vähenemine on peatunud4. Põhja-Pärnumaa vallas on elanikkond rahvastikuregistri
andmete kohaselt viimastel aastatel (2016-2020) kahanenud. Terve Pärnu maakonna lõikes on
rahvaarv viimasel kahel aastal (2018-2020) kasvanud.
3 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=727089&af=912091 4 https://www.torivald.ee/documents/17490539/26553005/2019+a+majandusaasta+aruanne.pdf/19e6554d-
1d0d-4b78-9e63-1a64d3321863
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
9 / 67
Joonis 2. Pärnu maakonna rahvastikutiheduse ruutkaart, 01.01.2017
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
10 / 67
3. Ettevõtlus
Planeeringualal paikneb kaks kolmandikku maakonna tööstusettevõtetest ning suured
turismiettevõtted ja spaad. Paljud jõe äärde jäävad majutuskohad pakuvad lisaks öömajale ja
toitlustusele matkamisvõimalusi Pärnu jõel ja lähipiirkonnas5.
Tuginedes Maksu- ja Tolliameti andmetele, asub valdav osa Pärnu maakonna töökohtadest Pärnu
linnas. Rohkem kui pooled (55%) väljaspool Pärnu haldusala elavatest töötajatest käivad tööl Pärnus
ning 6% Pärnu elanikest käib tööl mujal Pärnu maakonnas. Pärnu linna haldusalas tegutses 2017. a
aktiivselt 3924 ettevõtet6. 2019. a töötuse määr kujunes Pärnus 5,3% (Eestis keskmisel 4,4%).
2019. aasta andmetel said kõige enam Pärnu inimesed rakendust töötlevas tööstuses (üle 5000
inimese), millele järgnesid rohkem kui tuhande töötajaga haridusvaldkond, tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne, hulgi- ja jaekaubandus, majutus ja toitlustusvaldkond ning ehitus7.
Tori valda on 2017. aasta seisuga registreeritud 984 majanduslikult aktiivset üksust, millest
põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi alla kuulus 232 üksust ning töötuse määr on ligikaudu
3%. Vallas tegutsevad ettevõtted on peamised tööandjad Tori valla elanikele8.
Põhja-Pärnumaa vallas on 2018. aasta andmetel tööandjatena vallas 278 ettevõtet pakkudes tööd
1839 inimesele. Lisaks on olulised tööandjad valla haridusasutused, sotsiaalhoolekandeasutused ja
vallavalitsus. Kõige enam on primaarsektoris (põllumajandus, metsandus) tegutsevaid ettevõtteid,
vähem tertsiaarsektoris (teenindus) ja sekundaarsektoris (mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus)
tegutsejaid. Samas on tööstuses rohkem töötajaid kui põllumajanduses ja metsanduses. Töötuse
määr 01.01.2018. aasta seisuga oli 4,5%9.
3.1. Tööstus
Suuremad tööandjad ja tootmisettevõtted asuvad valdavalt maakonnakeskuses Pärnu linnas, mõned
suuremad tööandjad asuvad ka väiksemates keskustes. Tööstusettevõtted on peamiselt ekspordile
suunatud ning seda soosib ka Pärnu kaubasadam. Ettevõtjate arvu keskmisest kiirema kasvu taga
maapiirkondades on põllumajanduse ja eriti kalandusega seonduv omapära.
Pärnu linnas on töötlev tööstus oma juhtivate tootmisharude – puidu- ja mööblitootmise, tekstiili-,
toiduainete-, naha- ja metallitööstusega – koondunud peamiselt omaette piirkonda (nn Ehitajate tee
piirkonda ja Loode-Pärnusse). Kogu Pärnu linna tootmisstruktuur on keskkonnasõbralik. Linnas
puuduvad märkimisväärsed tööstuslikud õhu- ja muud reostusallikad10.
Tori vallas Jõesuus töötleva tööstusega tegelev OÜ Säästke on (224 töötajaga) Pärnu
maapiirkondade suurim tööandja. Suurimate tööandjate seas on ka Sindis tekstiiliga tegelevad AS
5 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, AS Maves , 2019
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/24169188/P%C3%A4rnu+j%C3%B5e+kasutusv%C3%B5
imaluste+uuring.pdf/18480bf0-fe5b-4604-a630-d84753bcb289 6 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf# 7 Pärnu linna 2019 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne;
https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/omavalitsus/eelarve/eelarve1 8 Tori valla arengukava aastateks 2018 – 2030. Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46;
https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 9 Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030. Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019
määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008 10 https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/areng-ettevotlus ((külastatud 26.07.2020)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
11 / 67
Qualitex, Danspin AS ja Fein-Elast Estonia OÜ, trükkimisega tegelev AS Pajo , OÜ Nurme Teedeehitus
(51), kaubaveofirma osaühing Antone Transport, piimakarjakasvatus OÜ Selja jm11.
Põhja-Pärnumaal on kõige enam ettevõtteid primaarsektoris (põllumajandus, metsandus)
tegutsevaid ettevõtteid, vähem tertsiaarsektoris (teenindus) ja sekundaarsektoris (mäetööstus,
töötlev tööstus, ehitus) tegutsejaid. Samas on tööstuses rohkem töötajaid kui põllumajanduses ja
metsanduses12.
3.2. Turism ja rekreatsioon
Planeeringuala ja eriti Pärnu jõe ümbrus on jätkusuutlik ja aastaringselt köitev turismisihtkoht.
Piirkonna eeliseks on paiknemine rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired tulevikuühendused (Via
Baltica ja Rail Baltic), väljapääs merele, tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika
laiem kasutuselevõtmine ning mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine.
Planeeringualal asuv Pärnu linn on kuurortlinn, mis baseerub ajalooliselt väljakujunenud
traditsioonidele (kuurordi ajalugu arvestatakse aastast 1837, kui praeguse mudaravila kohale kerkis
esimene supelasutus), headele looduslikele tingimustele, soodsale geograafilisele asukohale,
olemasolevale taristule ja kohalike inimeste oskustele ja teadmistele. Terviklikult asub omavalitsus
looduslikult heas asupaigas – Pärnul on pikk rannajoon ning asukoht mitme jõe (Pärnu ja Reiu)
ristumiskohas. Pärnu iseloomulik kausjas laht hoiab vee temperatuuri soojemana kui teistes Eesti
randades, mis meelitab suvehooajal Pärnusse hulgaliselt nii sise- kui ka välismaised turiste. Pärnu
kuurordi- ja puhkemajanduse suurimaks probleemiks on jätkuvalt hooajalisus.
Planeeringualal asuvates Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades on turismi osakaal väiksem kuid soov
valdade arengukavade kohaselt on sektori osakaalu suurendada. Tori vallas on hulk
vaatamisväärsusi: Pulli küla (Eesti vanima inimasula), Tori põrgu ja hobusekasvandus, Jõesuu pikim
rippsild, Soomaa Rahvuspark, Sindis kalevivabriku hooned, Sindi raudteejaama hooned, Are
mõisapark, Niidu küla alpakakasvandus jm. Ka Põhja-Pärnumaal on mitmeid olulisi
turismivaatamisväärsusi – C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Automuuseum Halinga piirkonnas,
Jaanihanso Siidrivabrik Halinga piirkonnas, Soomaa Rahvuspark ja mitmed teised.
Paljud Pärnu jõe äärde jäävad majutuskohad pakuvad lisaks öömajale ja toitlustusele
matkamisvõimalusi Pärnu jõel ja lähipiirkonnas. Pärnu jõe ääres paikneb Pärnu jahtklubi
külalistemaja ja Konse puhkemaja. Majutusteenust pakub ka Kurgja külas asuv Tallinna
Tehnikaülikooli Särghaua õppekeskus. Pärnu jões pakuvad turismiteenuseid ka teised väljaspool
planeeringuala asuvad ettevõtted, sealhulgas kanuumatkad, lõbusõidud erinevate veesõidukitega.13
Sindi kärestik rajati Pärnu jõele 2020. aastal sealsamas asunud paisu asemele. Paisu lammutamise
järel loodi kalade kudealad ja muudeti Pärnu jõgi kogu pikkuses vabaks kalarändele. Paisu asemele
rajatud kärestik on ainulaadne kogu Baltikumis, kus on ideaalsed võimalused kärestikuaerutamise,
süstaslaalomi, freestyle aerutamise ja kanuusõidu harrastamiseks ning rafti-parvega sõiduks. Kõige
selle harrastamiseks on kärestikule rajatud ajutine taristu ja kaldaala. Lisaks on kärestik veematkade
algus ja lõpp-punktiks.
11 https://www.torivald.ee/ettevotlus (külastatud 26.07.2020) 12 Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030. Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019
määrusega nr 18; https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008 13 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring. AS Maves, 2019
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/24169188/P%C3%A4rnu+j%C3%B5e+kasutusv%C3%B5
imaluste+uuring.pdf/18480bf0-fe5b-4604-a630-d84753bcb289
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
12 / 67
Looduskaitse- ja puhkealade olemasolu ning turvalisus on heaks eelduseks turismi ja rekreatsiooni
arendamiseks piirkonnas.
3.2.1. Matkarajad
Matkarajad asuvad Pärnu linna lähiümbruses ja mererannikul. Maakonda läbib ka rahvusvaheline
jalgrattatee EuroVelo 10. Tegemist on ringmarsruudiga (Hansaring) Läänemere rannikualal, mis
kulgeb läbi Soome, Rootsi Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti ja ulatub Sankt Peterburgi.
Eestis algab EuroVelo marsruut Läti piirilt ja kulgeb maakonna rannikul Tallinna ning edasi Narva,
kogupikkus on 980 km. Pärnu linna vahetus läheduses, Raeküla männikus, ootavad tervisesõpru
Reiu-Raeküla terviserajad pikkusega 3, 5 ja 10 km. Sindi linnas asub ka 2,5 km rada ja valgustatud
1,8 km terviserada. Lisaks asub planeeringualal Tammiste 2,8 km pikkune metsarada.14
Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmab kokku 341 ha metsatukki, laguune ja rannaniite. Siin
karjatatakse veiseid ehk linnalehmasid ning siin armastavad pesitseda linnud ja elada kahepaiksed.
Unikaalse linnalooduse avastamiseks on külastajate jaoks projekti Linnalehmad toel rajatud 600 m
pikkune vaateplatvormiga matkarada, mis asub Pärnu keskrannas mere ääres (vt Joonis 3). Külalised
saavad kõndida otse sonnide ehk üleujutatud niitude kohal ja avastada erilisi ning looduskaitse all
olevaid taimi. Laugjalt tõusval rajal saab loodust nautima minna nii lapsevankri kui ka ratastooliga.
Joonis 3. Pärnu rannaniidu matkarada15
Looduses liikumise tarbeks on Riigimetsa Majandamise Keskus ette valmistanud Oandu ̶ Aegviidu–
Ikla matkatee. 375 km pikk matkatee kulgeb Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist läbi Kõrvemaa
metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi ning Pärnumaa metsade
kuni jõuab mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunile rannale Iklas.
Piirkonnas asuv jõgikond soodustab kanuumatkade korraldamist. Suur hulk rabasid ja soid kutsuvad
külalisi oma erisuguse liigikoosluse ja kerge ligipääsetavusega ning rikkalik looduslik keskkond pakub
huvi loodusturistile.
14 https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/parnumaa-puhkeala 15 https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-matkarada/
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
13 / 67
3.2.2. Supluskohad
Pärnu jõe suudmepiirkonnas meres piirnevad planeeringualaga ametlikud supluskohad
(supelrannad): Vana-Pärnu rand ja Pärnu Keskrand. Kaugemal Pärnu lahe kaldal asuvad Mai rand ja
Raeküla rand. Mõjualasse jääb Valgerand.
Joonis 4. Supelrannad planeeringuala piirkonnas. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus
„Supluskohad ja veekvaliteet“16
Olemasoleva andmestiku kohaselt ametlikke avalikke supluskohti veeseaduse mõistes Pärnu, Reiu
ja Sauga jões Pärnu linna piires ei ole, kuigi Terviseameti andmed kajastavad 2019. aasta seisuga
supluskohta Pärnu jões Saare tn pikendusel (Raeküla). Samuti ei ole ametlikke supluskohti Põhja-
Pärnumaa vallas. Ainuke uurimispiirkonna jões asuv supluskoht on Sindi väliujula Tori vallas.
3.3. Sadamad, veeskamis- ja sildumiskohad
Planeeringualal asub Pärnu maakonna suurim ja olulisim sadam Pärnu sadam. See võimaldab
parandada kohaliku majanduse konkurentsivõimet, piirkonnale oluliste kaupade sisse- ja väljavedu,
toetab uute kaasaegsete tegevusvaldkondade, sh turismi arendamist. Pärnu sadamat on käsitletud
ka üleriigilises planeeringus kui rahvusvahelise tähtsusega toimivat ja arendatavat sadamat.
Ühendus väikesaarte Kihnu ja Ruhnuga toimub Pärnu sadamas reisiparvlaevasadamate kaudu. Kihnu
saare ja mandri ühendusteedeks on Kihnu ja Munalaiu ning Kihnu ja Pärnu sadamate vahelised
16 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/terviseamet_veetervis
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
14 / 67
veeteed. Manija saare ja mandri ühendusteeks on Munalaiu ja Manilaiu sadamate vaheline veetee.
Kuna väikesaared vajavad aastaringselt ühendust, siis peavad parvlaevasadamad Kihnus, Munalaius,
Manilaius ja Pärnus väga hästi toimima kogu navigatsiooniperioodi ajal17.
Sadamaregistri18 andmetel on teemaplaneeringu alal:
• Pärnu sadam – Pärnu jõe suudmes on olemasolev sadam, mis hõlmab kauba-, kala-, jahi,
parvlaeva- ja kavandatava kruiisisadama ala;
• reisiparvlaevasadamad ühenduse pidamiseks püsiasustusega väikesaarte Kihnu ja Ruhnuga
on Pärnus;
• olemasolevad väikesadamad – Talvesadam, Pärnu sadama väikesadam, Vana-Sauga sadam.
Sadamaseaduse (§ 2 lg 18) kohaselt on väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse
sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele.
Pärnu sadama deklareeritud sügavus on 6,0 m ja vähim laius 45 m. Suurima vastuvõetava laeva
pikkus on 140 m ja laius 45 m. Laeva maksimaalne süvis sadama akvatooriumil oleneb momendi
veetasemest ja määratakse sadamakapteni poolt. Pärnu sadamat külastab suurusjärgus 1000 laeva
aastas, lisaks väikealused ja kohalik väikelaevaliiklus. Talvel on Pärnu laht üldjuhul jääs. Keskmine
jääperioodi pikkus on 2–3 kuud ning sadama lahti hoidmiseks on vaja jäämurdjat. Jäämurdmise eest
sadama akvatooriumis hoolitseb AS Pärnu Sadam. Pärnu sadama toimimiseks vajalikeks ja tänaseks
ka Pärnu linna ühe sümbolina on olulised Pärnu muulid jõe suudmes. Mõlema muuli pikkus on pisut
üle kahe kilomeetri. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Aegajalt kõrge
veetasemega jääb muul tervikuna vee alla. Madala veeseisuga on näha ka 1804-1811 ehitatud
puitmuuli postide otsad. Muulide vahekaugus on 250 m19.
Planeeringuala laevatatavad siseveed (jõelõigud) on:20
- Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni,
- Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani,
- Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sillani.
Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit.
Pärnu jõe veeala kuulub kuni Kesklinna ja Siimu sillani Pärnu sadama akvatoorium koosseisu21.
Kesklinna ja Papiniidu silla vahelisel alal on kavandatud veesõidukite peamine liikumistee ning sõude-
ja aerutamiskanal22. Veeliiklust Pärnu linna veealadel reguleeritakse asjassepuutuvate
õigusaktidega. Pärnu lahe vee ala kasutamine on reguleeritud Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringuga23.
Veeskamiskohad on Pärnu linnas Lootsi tn 6//8 kinnistul, Papiniidu silla all, Vingi tänava otsas, 2. jõe
ja 3. jõe tänavate vahel ja Lustipargis (enne Reiu jõe suuet). Pärnu jõe akvatooriumi
17 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74;
https://maakonnaplaneering.ee/142 18 Sadamaregister, seisuga 26.07.2020 19 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-
8a63-5f6e672503df 20 Meresõiduohutuse seaduse § 2 punkt 11; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020020?leiaKehtiv 21 Sadamaregister 28.07.2020 22 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82;
https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522 23 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152;
https://maakonnaplaneering.ee/143
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
15 / 67
detailplaneeringuga24 on määratud täiendavad paatide vettelaskmise kohad Kesklinna silla ja
Papiniidu silla vahelisel lõigul. Sauga jõel on veeskamiskohad Vana-Sauga kail ja Sauga kalurikülas.
Veeskamiskohtadele tuleb tagada ligipääs (sh päästeautode ligipääs) ja manööverdamiseks vajalik
ruum.
Sildumiskohad väikealustele on Pärnu Jahtklubi jahisadam, Talvesadam Vallikäärus, OÜ Röa
Haapsalu mnt 7, Vana-Sauga kai ja Sauga kaluriküla sadam Sauga jõel.
3.4. Maardlad ja mäeeraldised
Maardlate ja mäeeraldiste info on koondatud maardlate registri ja Maa-ameti maardlate rakenduse
põhjal.
3.4.1. Planeeringualal asuvad maardlad ja mäeeraldised
Planeeringualal asub 1 savi-, 2 kruusa- ja 3 turbamaardlat, millest suurima pindalaga on
turbamaardlad (Tabel 1).
Tabel 1. Planeeringualal asuvad maardlad (seisuga august 2021)
Maardla nimetus
Reg.-kaardi nr / Kk-registri ID
Pindala, ha
Põhi- maavara
Asustusüksus
Laudaru kruusamaardla
841
MRD0000811 11,88 kruus
Rõusa
(Põhja-Pärnumaa vald)
Vändra
savimaardla
677
MRD0000645 13,01 savi
Rätsepa, Vaki
(Põhja-Pärnumaa vald)
Sikana kruusamaardla*
845
MRD0000815 15,15 kruus
Sikana
(Põhja-Pärnumaa vald)
Leiburi
turbamaardla
772
MRD0000740 65,94 turvas
Kullimaa
(Põhja-Pärnumaa vald)
Kavasoo turbamaardla
90
MRD0000068 215,72 turvas
Sikana, Rahnoja
(Põhja-Pärnumaa vald)
Piistaoja (Tori vald)
Kõrsa turbamaardla**
92
MRD0000070 2262,25 turvas Seljametsa (Tori vald)
* Osa maardlast jääb vahetult planeeringuala piiri taha (vt Tabel 3)
** Suurem osa maardlast jääb väljapoole planeeringuala (vt Tabel 3)
Tabel 2. Planeeringualal asuvad mäeeraldised (seisuga august 2021)
Mäeeraldise
nimetus
Reg.- kaardi nr
Pind- ala, ha
Loa nr Loa
kehtivus Kaevandaja
Korrastamis-
suund
Laudaru kruusakarjäär
841 11,88 L.MK.PM- 200126
10.11.2008- 10.11.2023
OÜ Jürmets metsastada või rajada rohumaa
Sikana III kruusakarjäär
845 4,32 L.MK/321173 14.12.2011- 13.12.2021
OÜ Vändra MP
metsamaa ja veekogu
24 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82;
https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
16 / 67
Mäeeraldise
nimetus
Reg.- kaardi
nr
Pind- ala,
ha
Loa nr Loa
kehtivus Kaevandaja
Korrastamis-
suund
Kavasoo
turbatootmisala 90 97,32 L.MK/323467
17.07.2013-
16.07.2033
AS Jiffy Products Estonia
taastuv soo
Kõrsa
turbatootmisala 92 74,18
L.MK.PM-
13269
01.04.2005-
19.12.2049
AS Jiffy Products Estonia
taastuv soo
Kõrsa kruusamaardla
754 15,16 L.MK/327623 19.04.2016- 18.04.2031
Tee Maa OÜ tehisveekogu
3.4.2. Planeeringuala eeldatavas mõjualas asuvad maardlad ja mäeeraldised
Käesolevas peatükis on loetletud maardlad (Tabel 3) ja mäeeraldised (Tabel 4), mis jäävad väljapoole
planeeringuala piiri (käsitlusalasse), kuid mis võivad avaldada mõju planeeringualal kavandatavale
tegevusele või mis võivad saada mõjutatud kavandatavast tegevusest.
Tabel 3. Planeeringuala võimalikus mõjualas asuvad maardlad (seisuga august 2021)
Maardla nimetus
Reg.-kaardi nr/ Kk-registri nr
Põhi- maavara
Pindala, ha
Asustusüksus
Kobra 942
MRD0000931 dolokivi 14,47 Kobra (Põhja-Pärnumaa vald)
Kuiaru 943
MRD0000932 kruus 10,14 Kuiaru (Tori vald)
Kõrsa 754
MRD0000722 kruus 23,55
Urumarja, Kõrsa, Põlendmaa
(Tori vald)
Mannare 799
MRD0000767 kruus 1,44 Mannare (Tori vald)
Selja 846
MRD0000816 kruus 9,34 Selja, Kuiaru (Tori vald)
Sikana* 845
MRD0000815 kruus 15,15
Sikana, Viluvere (Põhja-Pärnumaa
vald)
Aluste 937
MRD0000926 liiv 27,55
Pärnjõe, Aluste (Põhja-Pärnumaa vald)
Lepplaane 980
MRD0000970 liiv 18,89 Võlla (Tori vald)
Mädara 973
MRD0000963 liiv 16,46 Mädara (Põhja-Pärnumaa vald)
Reiu-Liiva 764
MRD0000732 liiv 03,02 Seljametsa (Pärnu linn)
Seljametsa 888
MRD0000861 liiv 4,67 Seljametsa (Pärnu linn)
Tammiste 962
MRD0000952 liiv 24,79 Tammiste (Tori vald)
Viluvere 977
MRD0000967 liiv 17,46 Viluvere (Põhja-Pärnumaa vald)
Kallissaare-
Lubjaahju
112
MRD0000090 turvas 2179,85 Rassi (Tori Vald)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
17 / 67
Maardla nimetus
Reg.-kaardi nr/ Kk-registri nr
Põhi- maavara
Pindala, ha
Asustusüksus
Kõrsa** 92
MRD0000070 turvas 2262,25
Seljametsa (Pärnu linn),
Põlendmaa, Kildemaa, Kõrsa
(Tori vald)
Laianiidu 278
MRD0000247 turvas 1973,46 Ellamaa (Kehtna vald)
Mukre
(Ellamaa)
470
MRD0000438 turvas 1594,36 Kobra (Põhja-Pärnumaa vald)
Mõrdama 94
MRD0000072 turvas 1966,19
Sikana, Ünnaste, Aluste, Viluvere (Põhja-Pärnumaa vald)
Reiu-Sibula 348
MRD0000317 turvas 272,7 Seljametsa, Paikuse (Pärnu linn)
Riisa (Käru, Sorkuni)
632
MRD0000600 turvas 784,07 Riisa, Rätsepa (Tori vald)
Rääma 230
MRD0000199 turvas 1690,6
Kilksama, Kiisa, Tammiste (Tori
vald), Pärnu linn (Pärnu linn)
Vallema 925
MRD0000914 turvas 80,02 Jõesuu (Tori vald)
* Osa maardlast jääb planeeringualale (teisele poole Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed; vt Tabel 1)
** Väike osa maardlast jääb planeeringualale (vt Tabel 1)
Tabel 4. Planeeringuala võimalikus mõjualas asuvad mäeeraldised (seisuga august 2021)
Mäeeraldise nimetus
Reg.-
kaardi nr
Pind-
ala, ha
Loa nr Loa kehtivus
Kaevandaja Korrastamis- suund
Aluste kruusakarjäär 937 1,23
L.MK/327913 07.06.2016- 06.06.2026
Sokkel Holding OÜ
rohumaa ja veekogu
Kuiaru kruusakarjäär 943 10,14
L.MK/328606 21.12.2016- 20.12.2031
Sokkel Holding OÜ
tehisveekogu ja rohumaa
Kõrsa II turbatootmisala 92 74,18
L.MK.PM- 13269
01.04.2005- 19.12.2049
Jiffy Products Estonia AS
taastuv soo
Kõrsa
kruusakarjäär 754 15,16 L.MK/327623
19.04.2016-
18.04.2031 OÜ Tee & Maa tehisveekogu
Lavassaare
Nurme III
turbatootmisala 197 387,54
L.MK/333334 29.08.2019- 28.08.2049
ASB Greenworld Eesti OÜ
taastuv soo
Lavassaare turbamaardla Nurme turbatootmisala 195 499,01
KMIN-127 13.02.2015- 13.02.2050
ASB Greenworld Eesti OÜ
taassoostuv ala
Rääma II turbatootmisala 230 92,66
L.MK/326603 22.09.2015- 22.09.2040
Biolan Baltic OÜ taastuv soo
Rääma
turbatootmisala 230 79,22
L.MK.PM-
13268
01.04.2005-
20.12.2049
Jiffy Products
Estonia AS taastuv soo
Selja II
kruusakarjäär 846 5,5 L.MK/319878
14.12.2010-
13.12.2026
Eesti Killustik
OÜ
rohumaa ja
veekogu
Selja III
kruusakarjäär 846 2,17 L.MK/331389
09.01.2019-
08.01.2029 Eriku Grupp OÜ metsamaa
Selja
kruusakarjäär 846 1,67 L.MK/330061
28.11.2017-
27.11.2027
Metsatervenduse
OÜ
rohu- või
metsamaa
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
18 / 67
Mäeeraldise
nimetus
Reg.- kaardi
nr
Pind- ala,
ha Loa nr
Loa
kehtivus Kaevandaja
Korrastamis-
suund
Seljametsa
liivakarjäär 888 4,02 L.MK/320202
22.03.2011-
21.03.2031 AS Tariston
metsamaa ja
veekogu
Tammiste
liivakarjäär 962 24,79 L.MK/333160
18.06.2019-
17.06.2034 AS Tariston
maatulundusmaa
(metsamaa)
Aluste
kruusakarjäär 937 1,23 L.MK/327913
07.06.2016-
06.06.2026
Sokkel Holding
OÜ
rohumaa ja
veekogu
Kuiaru kruusakarjäär 943 10,14
L.MK/328606 21.12.2016- 20.12.2031
Sokkel Holding OÜ
tehisveekogu ja rohumaa
Kõrsa II turbatootmisala 92 74,18
L.MK.PM- 13269
01.04.2005- 19.12.2049
Jiffy Products Estonia AS
taastuv soo
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
19 / 67
4. Tehniline taristu
4.1. Teedevõrk
4.1.1. Maanteed
Planeeringuala teedevõrk on tihe ning enamus teid on mustkattega. Piirkonda jäävad riigi
põhimaanteed on olulisemateks ühendusteedeks Eesti teiste piirkondadega ja maakonnasiseseks
liikluseks: Tallinn–Pärnu–Ikla, Pärnu–Rakvere–Sõmeru ning Lääne-Eesti suunaline riigi tugimaantee
Pärnu–Lihula. Samuti Põhja-Pärnumaa suur ümberõit, mis on ka Kesk-Eesti kiireim ühendus Lääne-
Eesti ja saartega. Uueks maanteeks maakonnaplaneeringu kohaselt on riigi põhimaantee nr 4 (Via
Baltica) ümberehitamine esimese klassi maanteeks Rapla maakonna piirist kuni ristumiseni Valga–
Uulu maanteega ning Via Baltica Pärnu suur ümbersõit. Viimasega seondub ka uue silla rajamine üle
Pärnu jõe Sindi ja Paikuse piiril. Samuti tulenevad Rail Balticu kiirraudtee rajamisest teedevõrgu
muudatused, sh teede eritasandilised ristumised raudteega, mis lahendatakse raudtee
väljaehitamise ajal. Uus maantee on kavandatud ka seoses Tootsi tuulikupargi rajamisega. Rohkem
uusi maanteid ei ole kavandatud. Pärnu linna ja selle lähiümbruse liiklusskeemi optimeerimiseks on
otstarbekas kavandada ka uus sild Pärnu linnas25.
Kruusakatetega teede probleemiks on suvel tolm ja kevaditi läbipääsmatus.
4.1.2. Kergliiklusteed
Viimastel aastatel on suure arengu läbi teinud Pärnumaa kergliiklusteede võrgustik. Kergliiklusteede
võrgustik ühendab Pärnust väljuvad teed ning edaspidi on vajadus erinevad kergliiklusteed omavahel
ühendada. Tulevaste teede peamiseks eesmärgiks on ühenduste parandamine ümbritsevate
valdadega ja põhimarsruutidel linnasiseselt. Viimaste aastate üha kasvav jalgrataste rohkus
linnapildis viitab linnaelanike mitmekesistunud ja tervislikumatele valikutele liiklemises. Pärnumaa
eripäraks on ka Pärnu linna ja rannikupiirkondade elanike arvu ligikaudu 15−20%-line suurenemine
suveperioodil. Seetõttu suureneb suveperioodil oluliselt kergliiklusvahendite kasutamine.
Kergliiklustee on olemas Tori alevikus. Planeeringualal Põhja-Pärnumaa vallas kergliiklusteid ei ole.
Mööda Pärnu jõe vasakut kallast lookleb Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada,
mis moodustab ühtse ringi vastaskaldal oleva rajaga. Mõlemad on 4 km pikad, kuid oma ilmelt siiski
erinevad. Kui jõe paremal kaldal ümbritseb rada palju puid ja rohelust, siis vasakkalda rada lookleb
jõe ja linna ajalooliste majade kõrval, meenutades pigem ilusat linnatänavat. Raja teevad
ainulaadseks Pärnu jõeäärse jaoks disainitud aerukujulised valguspostid. Lisaks on paigaldatud 3
Mai ranna kergliiklustee viib Mai elamurajoonist mööda rannajoont Pärnu rannapromenaadini. Nelja
meetri laiune rada on valgustatud ning sobib hästi tervisesportlastele ja jalutajatele. Kergliiklustee
keskosas asub laste mänguväljak, raja äärde jäävad rannaniidud, kus võib tutvuda põnevate
taimeliikidega ja kohtuda linnalehmadega, kes ala roostikust puhtana hoiavad. Promenaadi
puhkealadel on Eesti disainerite pingid ja rattahoidjad.
2019. aasta alguses valmis uus valgustatud laudtee Pärnu linna muulile, mis saab alguse
Rannapargist ning lookleb mööda Pärnu jõe äärt. Pea poole kilomeetri pikkune vaiadele ehitatud
kergliiklustee lõpeb tuletorni lähedal liivarannal, rajal on ka pinkidega istumiskohad ja
jalgrattahoidjad.
25 Pärnu maakonnaplaneering. Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74;
https://maakonnaplaneering.ee/142
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
20 / 67
4.2. Raudtee
Raudteeühendus toimus Tallinna–Pärnu raudteeliinil, mis algas Tallinnas ja lõppes Pärnus, Lellest
hargneb raudteeharu Viljandisse (Tallinna–Viljandi rongiliin). Alates 2019. aastast lõpetati taristu
kehva tehnilise seisukorra tõttu reisirongiliiklus Lelle–Pärnu raudteelõigul ning kuni Rail Balticu
kiirraudtee valmimiseni Tallinnast Pärnusse rongiga sõita ei saa. Viimane rong Tallinnast Pärnu väljus
08.12.2018. Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldati ümber bussiliinidega. Samas jätkus
rongiühendus Lellest nii Tallinna kui ka Viljandi suunal. Samuti jäi toimima Lelle raudteejaam.
Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja kaubavedude jaoks saab paraneda pärast raudteetaristu
kaasajastamist. Aeg-ruumiliste vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail Balticu
kiirraudtee valmimine, mis loob täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel kui ka
Lääne-Euroopa suunal.
Rail Balticu rajamiseks on läbi viidud ettevalmistavad tööd: kehtestatud trassikoridori
maakonnaplaneering ja tehtud esialgsed uuringud, käimas on trassi projekteerimine. Rail Baltic on
raudteetaristu objekt, kus paralleelselt kulgevad kaks rööpapaari laiusega 1435 mm. Raudtee on
kogu ulatuses elektrifitseeritud. Sellele on planeeritud kombineeritud kauba- ja reisijatevedu.
Reisijateveo seisukohalt on tegemist rahvusvahelise kiire rongiühendusega, millel Eestis on peatused
Tallinnas ja Pärnus ning perspektiivse peatuse võimalus Raplas. Projekteeritav maksimaalne
sõidukiirus reisirongil on 240 km/h. Rail Balticu maakonnaplaneering loob eeldused kaubajaama ja
logistikakeskuste ühendamiseks raudteega, kuid ei planeeri nende täpset asukohta.
4.3. Sillad
Pärnu jõge ja selle lisajõgesid ületab Pärnu linna haldusalas viis silda, neist kaks kergliikluseks. Pärnu
Siimu silla (ehitatud 1937, taastatud 1957/1958), Kesklinna silla (ehitatud 1938, ümber ehitatud
1956) ja Papiniidu silla (ehitatud 1976) suur koormus on tinginud vajaduse uue silla ehitamiseks üle
Pärnu jõe, samuti vajab parandamist kesklinna silla kergliiklejate ruum. Via Baltica sadama
ümbersõiduteel on sild üle Sauga jõe, samuti on Vana-Saugas kergliiklussild. Suhteliselt vähesed
võimalused Pärnu jõe ületamiseks piiravad linna eri osade vahelist liiklemist ning tingivad täiendava
liikumismahu. Olemasolevate sildade ning sillaga piirnevate ristmike ja tänavate suur liikluskoormus
on toonud kaasa vajaduse uute sildade rajamise järele. Samuti teeb muret sildade ehitustehniline
olukord. Pärnu linna üldplaneering 2025+ määrab võimalikud perspektiivsete sildade asukohad:
Raba–Lai tänavat ühendav sild ja A. H. Tammsaare pst pikendusele jääv kergliikluse sild26.
Lisaks on Tori vallas üle Pärnu jõe kolm silda (Sindi, Tori, Jõesuu) ning Põhja-Pärnumaal vallas üle
Pärnu jõe ka kolm silda (Vihtra, Suurejõgi, Kurgja).
4.4. Lennuväli
Planeeringualal asub Pärnu lennuväli. Lennuväli on hea kättesaadavusega, jääb ca 4 km kaugusele
Pärnu kesklinnast. Uus ja kiire juurdepääs Via Balticalt lennuväljale ehitati 2012.a. Turismi- ja
spaaettevõtted korraldavad siit tšarterlende Rootsi, Soome jt sihtriikidesse. Lisaks leiab lennuväli
kasutust ka väikelennukite poolt turismi ja hobilennunduse eesmärkidel.
Maakonnaplaneeringuga on ette nähtud Pärnu lennuvälja jätkuv toimimine ja kasutamine.
26 Vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 06.02.2020 otsusega nr 2;
https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel-
uldplaneeringud/yldplaneering2025
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
21 / 67
4.5. Paisud
Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid – erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt
veskipaise, puupapi- ja kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus.
Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas, 20. sajandi esimesel poolel
olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, kaks
veskit Vihtras, Tori-Jõesuus (Päästalas), Levil, Asvles ja kaks veskit Oorekülas. Puupapivabriku
paisud olid ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindi. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-
Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks27.
Keskkonnaagentuur viib läbi projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“, mille eesmärgiks on
kaitstavate elupaikade taastamine Pärnu jõestiku jõgedes. Projekti käigus avatakse rändetee Pärnu
jõel Sindi, Jändja ja Vihtra paisudel. Lisaks sellele viiakse läbi Pärnu jõestiku uuring, mille tulemused
annavad ülevaate Pärnu jõestiku elupaigatüübile oluliste liikide ja nende elupaikade seisundist ning
potentsiaalsetest elupaikadest ja kudealadest. Projekti kestus: 27.03.2015 – 31.12.2022. Projekti
raames rajati 2018. aastal Jändja paisule kalapääs (rampkärestik) ning Vihtra paisule
looduslähedane kärestik, mille kaudu kalad liikuma pääsevad. Sindi pais lammutati 2018. aastal ning
ühtlasi taastati sintlaste väliujula ning rajati kärestik. Pärast Sindi paisu likvideerimist jäi piirkonda
vaid üks – Kurgja pais, kuid paisul on olemas kalapääs, mis võimaldab kaladel üles- ja allavoolu
rännata.
1834. aastal valminud Sindi paisu on kahesaja aasta jooksul mitu korda ümber ehitatud, viimati tehti
seda 1977. aastal. Pais takistas püsivalt vee-elustiku levikut ja rännet, mistõttu oli mitmete
(pool)siirde kalaliikide ning teiste liikide seisund halb või halvenemas. Sindi betoonpaisu
lammutamise projekt nägi lahendusena ette Pärnu jõel asuva betoonpaisu lammutamise ja
loodusilmelise kärestiku rajamise kogu jõesängi laiuses. Vee-elustikule aastaringse rände
võimaldamine aitab parandada Pärnu jõestiku ja selles elavate liikide seisundit. Sindi betoonpaisu
asemel rajatud tehiskärestiku eesmärgiks oli avada Pärnu jões Sindi paisu juures kalade rändetee.
Tehiskärestik kujundatati selliselt, et kalade üles- ja allavoolu ränne oleks tagatud alaliselt. Erinevalt
paisudest tohib kärestikel kala püüda ja just lõhilastele on kärestikud meeliselupaigaks. Kärestik
kujundati selliselt, et seal saaks sobiva veetaseme korral harrastada vaatemängulist spordiala
süstaslaalomit. Kärestik on ületatav ka paadimatkajatele. Sindi väliujula kasutatavuse säilitamiseks
on süvendatud ujula piirkonnas jõge ning muudetud ujuvsildade paigutust. Kallaste kujundamisega
loodi eeldused puhkealade väljaehitamiseks kärestiku mõlemal kaldal. Eesmärgiks oli, et Sindi saab
linna südamest otsetee tulevase Wöhrmanni kärestiku äärde jalutamiseks ja seal kalastamiseks ning
sportimiseks.
27 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Keskkonnaharidus/Parnu_jogi_makett.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
22 / 67
5. Natura 2000 võrgustiku alad
5.1. Pärnu jõe loodusala
Pärnu jõe loodusala (EE0040345) üldpindala on 860,01 ha, sellest maismaa pindala 92,4 ha ja
siseveekogude pindala 762,1 ha. Loodusala hõlmab valdava osa Pärnu jõe veealast (suudmest kuni
Paide linnani) ning lisaks osaliselt ka Vodja ja Esna jõe. Loodusalale jääb kogu planeeringuga
käsitletav Pärnu jõe lõik. Planeeringuala ulatuses hõlmab loodusala vaid jõe veeala ja lisaks mõnd
jõesaart, jõe kalaalad loodusalale ei jää.
Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),
lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink
(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo
salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Planeeringuala piires esineb loodusalal vaid elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Elupaigatüüpe
lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) planeeringualal ega selle lähistel ei asu, viimased asuvad
Türi ja Paide vahelise jõelõigu piirkonnas, kus loodusalasse on hõlmatud ka suurem maismaa ala.
Pärnu jõe loodusala kui Natura 2000 võrgustiku ala kaitstakse Eestis looduskaitseseaduse alusel
peamiselt Pärnu jõe hoiualana28, mis maakonnapõhiselt on jagatud kaheks – hoiuala Järva
maakonnas ja hoiuala Pärnu maakonnas. Planeeringualale jääv loodusala osa jääb terves ulatuses
Pärnu maakonnas paiknevale Pärnu jõe hoiualale (KLO2000293). Loodusalale on koostatud
kaitsekorralduskava.29
5.2. Reiu jõe loodusala
Reiu jõe loodusala (EE0040384) pindala on 105,39 ha, millest 10,7 ha moodustab maismaa ja 94,7
ha siseveekogud. Loodusala hõlmab Reiu jõe veeala. Planeeringualale jääb Reiu jõe suudmeosa 1,1
km ulatuses ehk väike osa loodusalast.
Reiu loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on paksukojaline
jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik
hink (Cobitis taenia).
Reiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Reiu jõe hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud
Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-202530.
28 Moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12832247 29 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet, 2015;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnujoe_la_kkk_2015-2024_1.pdf 30 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
23 / 67
5.3. Soomaa loodusala
Soomaa loodusala (EE0080574) pindala on 40 245 ha, millest maismaa moodustab 39 853,3 ha ja
siseveekogud 386,9 ha. Soomaa loodusala paikneb planeeringuala piiril, täpsemalt kulgeb
planeeringuala piir piki Navesti jõe telgjoont, aga loodusala piir kulgeb mööda jõe vasakkallast ehk
alasid lahutab pool jõe veeala.
Soomaa loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja
järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010),
rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra
lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine
nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla
patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-
kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Loodusala on siseriiklikult kaitstud Soomaa rahvuspargina. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud
Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-202131.
5.4. Soomaa linnuala
Soomaa linnuala (EE0080574) pindala on 40 245 ha, millest maismaa moodustab 39 853,3 ha ja
siseveekogud 386,9 ha. Linnuala kattub Soomaa loodusalaga (vt ptk 5.3). Soomaa linnuala paikneb
planeeringuala piiril, täpsemalt kulgeb planeeringuala piir piki Navesti jõe telgjoont, aga linnuala piir
kulgeb mööda jõe vasakkallast ehk alasid lahutab pool jõe veeala.
Soomaa linnuala kaitse-eesmärk:
- liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), piilpart
(Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-
konnakotkas (Aquila pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas (Bucephala clangula),
öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus
pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus
bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rabapistrik (Falco
peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp
(Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus
lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus
ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp
(Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion
haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e
kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e
meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik
(Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind
31 Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/soomaa_rp_kkk_2012_2021.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
24 / 67
(Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola),
heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Analoogselt Soomaa loodusalaga on Soomaa linnuala kaitstud Soomaa rahvuspargina. Ala kaitse
korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskava (vt ptk 5.3).
5.5. Pärnu lahe linnuala
Pärnu lahe linnuala (EE0040346) pindala on 110 426,5 ha, millest enamuse moodustab mereala,
maismaaosa moodustab 3884,6 ha ja siseveekogud 37 ha. Planeeringuala piiresse jääb väike osa
loodusalast Pärnu lahel Pärnu jõe suudme piirkonnas.
Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärk:
- liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),
soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),
viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),
rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser),
rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart
(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas
(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius
hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas
(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-
vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),
jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas
(Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk
(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder
(Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Pärnu lahe linnuala on siseriiklikult kaitstud Pärnu lahe hoiualana. Kaitsekorralduskava pole alale
koostatud.
5.6. Rannaniidu loodusala
Rannaniidu loodusala (EE0040348) pindala on 396,95 ha, millest maismaa moodustab 291,3 ha ja
siseveekogud 11,9 ha. Loodusala paikneb Pärnu linnas ja kattub planeeringualaga väikesel alal Pärnu
jõe suudmeala lähistel.
Rannaniidu loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150),
rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad
rannikuluited – 2120);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk
(Angelica palustris);
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
25 / 67
Rannaniidu loodusala on siseriiklikult kaitstud Rannaniidu looduskaitsealana. Ala kaitse
korraldamiseks on koostatud Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-202032.
5.7. Pärnu loodusala
Pärnu loodusala (EE0040347) pindalaga 518,8 ha kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal
loodusala põhjaservas.
Pärnu loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180),
vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080).
Pärnu loodusala on siseriiklikult kaitstud Pärnu maastikukaitsealana. Ala kaitse korraldamiseks on
koostatud Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-202133.
5.8. Navesti loodusala
Navesti loodusala (EE0040333) pindala on 9,7 ha sellest maismaa 0,4 ha siseveekogud 9,3 ha.
Loodusala hõlmab jõelõiku Navesti jõe alamjooksul, mis jääb Navesti jõe suudmest ca 4 km
ülesvoolu. Loodusala paikneb kogu ulatuses planeeringualal.
Navesti loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink
(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Navesti loodusala on siseriiklikult kaitstud Navesti hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on koostatud
Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-202234.
5.9. Saarjõe loodusala
Saarjõe loodusala pindala on 1759,1 ha, sellest moodustab maismaa 1748,9 ha ja siseveekogud
10 ha. Loodusala jääb planeeringualale väiksemas osas.
Saarjõe loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),
allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad
(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);
32 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnu_rannaniidu_lka_kkk_2011-
2020.pdf 33 Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnu_mka_kkk_2012-2021.pdf 34 Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022. Keskkonnaamet;
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/navesti_hoiuala_kkk_2013_2022.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
26 / 67
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik võldas
(Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus).
Saarjõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Saarjõe maastikukaitsealana. Ala kaitse korraldamiseks
on koostatud Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-202335.
5.10. Tellissaare loodusala
Tellissaare loodusala pindala on 352,7 ha, sellest moodustab maismaa 351,1 ha ja siseveekogud
1,6 ha. Loodusala jääb kogu ulatuses planeeringualale.
Tellissaare loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja
järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150)
ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
Tellissaare loodusala on siseriiklikult kaitstud Tellissaare hoiualana. Ala kaitse korraldamiseks on
koostatud Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022.36
5.11. Tori põrgu loodusala
Tori põrgu loodusala pindala on 2,1 ha, sellest moodustab maismaa 2 ha ja siseveekogud 0,1 ha.
Loodusala piirneb Pärnu jõega ning haarab endasse ka selle veeala 0,1 ha ulatuses. Loodusala jääb
kogu ulatuses planeeringualale ning paikneb Tori alevikus Pärnu jõe vasakkaldal.
Tori põrgu loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood (7160),
liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310).
Tori põrgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Tori põrgu kaitstava looduse üksikobjektina.
Kaitsekorralduskava pole ala kohta koostatud.
35 Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/saarjoe_mka_kkk_2014_2023.pdf 36 Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/tellissaare_hoiuala_kkk_2013-2022.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
27 / 67
6. Kaitstavad loodusobjektid
Looduskaitseseaduse § 4 lg 1 ja 2 järgi on kaitstavad loodusobjektid:
1) kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad);
2) hoiualad;
3) kaitsealused liigid ja kivistised;
4) püsielupaigad;
5) kaitstavad looduse üksikobjektid;
6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Metsaseaduse37 §-st 23 lähtuvalt toimub vääriselupaikade määramine ja kaitse. Vääriselupaik on ala,
kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
6.1. Kaitsealad
Planeeringualale jäävad osaliselt järgmised kaitsealad: Pärnu rannaniidu looduskaitseala, Niidu
maastikukaitseala, Pärnu maastikukaitseala, Kaansoo mesimuraka kasvuala ja Saarjõe
maastikukaitseala. Planeeringualale jäävad täielikult järgmised kaitsealused pargid: Annemõisa park
Pärnu linnas, Sõpruse park ja Sindi kirikupark, Taali mõisa park ja Tori pastoraadi park Tori vallas,
Vändra park ja Kurgja kalmistu metsapark Põhja-Pärnumaa vallas. Osaliselt jäävad planeeringualale
Pärnu rannapark ja Vallipark Pärnu linnas. Soomaa rahvuspark piirneb suhteliselt pikal lõigul
planeeringualaga.
6.1.1. Pärnu rannaniidu looduskaitseala
Pärnu rannaniidu looduskaitseala (KLO1000584) pindalaga 203,3 ha paikneb Pärnu linnas ja kattub
planeeringualaga väikesel alal Pärnu jõe suudmeala lähistel.
Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada:
1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on
liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*)3, rannaniidud (1630*), valged
luited ehk liikuvad rannikuluited (2120), hallid luited (2130*) ning puiskarjamaad (9070);
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealuse liigi emaputke (Angelica palustris)
elupaiku;
3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas: kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba-
vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), jõgitiir (Sterna hirundo), väiketiir (Sterna
albifrons), ja nende elupaiku;
4) rändlinnuliike nagu väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), hänilane
(Motacilla flava), kuldhänilane (Motacilla citreola) ja nende elupaiku;
37 Metsaseadust (MS) kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes (MS
§ 4 lg 1).
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
28 / 67
5) kaitsealuseid liike nagu sile kardhein (Ceratophyllum submersum), kahelehine käokeel
(Platanthera bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpp
(Dactylorhiza baltica) ja ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) ning nende elupaiku.
Pärnu rannaniidu looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Rannaniidu
loodusalana.
6.1.2. Niidu maastikukaitseala
Niidu maastikukaitseala (KLO1000321) pindalaga 68,1 ha asub Pärnu linnas ja paikneb Pärnu jõe
alamjooksu paremkaldal.
Niidu maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:
1) metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, sealseid puhketingimusi, metsakooslusi ning
jõeäärseid niidukooslusi;
2) kaitsealust linnuliiki kassikakku (Bubo bubo) ja tema elupaiku;
3) käsitiivalisi (Chiroptera) ja nende elupaiku.
6.1.3. Pärnu maastikukaitseala
Pärnu maastikukaitseala (KLO1000603) pindalaga 510,9 ha asub Häädemeeste vallas ja
planeeringualale jääb väike ala kaitseala põhjaservas.
Pärnu maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:
1) Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi, metsakooslusi
ja liikide elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on
metsastunud luited (2180)3, liivikud (2330), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*);
3) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on herilaseviu (Pernis apivorus), laanepüü (Bonasa
bonasia), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus
canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn
(Picoides tridactylus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hiireviu
(Buteo buteo), raudkull (Accipiter nisus), lõopistrik (Falco subbuteo), õõnetuvi (Columba oenas),
hoburästas (Turdus viscivorus) ja kivisisalik (Lacerta agilis).
Pärnu maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu loodusalana.
6.1.4. Saarjõe maastikukaitseala
Saarjõe maastikukaitseala (KLO1000254) pindalaga 1758,9 ha asub Põhja-Pärnumaa vallas ning
Järvamaal Türi vallas ja Viljandimaal Põja-Sakala vallas. Planeeringualale jääb väiksem edelapoolne
osa kaitsealast.
Saarjõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on:
1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), sinihelmika koosluste
(6410), lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*),
vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-
lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks;
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
29 / 67
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kahe liigi, kes on ühtlasi II kategooria
kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud võldase (Cottus gobio), kes on ühtlasi III kategooria
kaitsealune liik, kaitseks;
3) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on
ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ja I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kategooria
kaitsealune liik, elupaikade kaitseks.
Saarjõe maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Saarjõe loodusalana.
6.1.5. Kaansoo mesimuraka kasvuala
Kaansoo mesimuraka kasvuala (KLO1000478) pindalaga 103 ha paikneb Põhja-Pärnumaa vallas. Ala
eesmärgiks on II kaitsekategooria liigi mesimuraka kaitse. Kaitstavat ala on kavas laiendada.
6.1.6. Soomaa rahvuspark
Soomaa rahvuspark piirneb suhteliselt pikal lõigul planeeringualaga Navesti jõe piirkonnas.
Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse,
kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta I lisas nimetatud 48 liigi ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta:
1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260),
lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste
kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*),
lammi-lodumetsade (91E0) kaitse;
2) II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio),
laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur-kuldtiiva
(Lycaena dispar), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine,
tutvustamine ja uurimine.
Soomaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Soomaa linnu- ja loodusalana.
6.1.7. Kaitstavad pargid
Pärnu rannapark (KLO1200069) pindalaga 48,6 ha asub Pärnu linnas ning jääb väikesel alal
planeeringualale. Kaitstava pargi ala piire on kavas korrigeerida.
Annemõisa park (KLO1200135) pindalaga 2,3 ha asub Pärnu linnas Pärnu jõe kaldal ning jääb kogu
ulatuses planeeringualale.
Sõpruse park (KLO1200548) pindalaga 6,5 ha asub Tori vallas Sindi linnas. Park asub
planeeringualal ja Pärnu jõe kaldal.
Sindi kirikupark (KLO1200554) pindalaga 3,4 ha asub Tori vallas Sindi linnas Pärnu jõe kaldal ja
jääb kogu ulatuses planeeringualale.
Taali mõisa park (KLO1200060) pindalaga 14,6 ha asub Tori vallas Pärnu jõe kaldal ja jääb
tervenisti planeeringualale.
Tori pastoraadi park (KLO1200059) pindalaga 1,8 ha asub Tori vallas Pärnu jõe kaldal ja jääb
tervenisti planeeringualale.
Sikana talupark (KLO1200057) pindalaga 2,7 ha asub planeeringualal Põhja-Pärnumaa vallas.
Vändra park (KLO1200181) pindalaga 6,5 ha asub planeeringualal Põhja-Pärnumaa vallas.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
30 / 67
Kurgja Linnutaja talu maa-ala (KLO1000503) paikneb Põhja-Pärnumaa vallas planeeringuala
kirdeservas ning hõlmab Pärnu jõe kaldaid ja ca 2 km pikkust jõelõiku. Ala pindala on 103,8, ha
sellest maismaa 97,2 ha ja siseveekogud 6,6 ha. Kaitseala hõlmab endiseid C. R. Jakobsonile
kuulunud talumaid ja omab peamiselt kultuuriloolist tähtsust. Siin asub talu park ja Jakobsonide
perekonna matmispaik. Alale on kavandatud Kurgja looduskaitseala pindalaga 405,4 ha, mis hõlmaks
nii praeguse kaitstava ala kui ka naabrusse jäävaid metsaalasid.
Kurgja kalmistu põlispuud; Kurgja kalmistu metsapark (KLO1200208) pindalaga 0,9 paikneb
planeeringuala kirdeservas ja see kattub Kurgja Linnutaja talu maa-alaga.
6.2. Hoiualad
6.2.1. Pärnu jõe hoiuala (Pärnu)
Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindalaga 696,3 ha hõlmab kogu Pärnu jõe veeala Pärnu maakonna
piires ehk kogu planeeringuala piires. Hoiuala paikneb Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla
alal. Hoiuala jääb suuremas osas planeeringualale, vaid Kurgjast ülesvoolu kuni maakonna piirini
paiknev jõelõik jääb planeeringualast välja.
Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)
elupaikade kaitse.
Pärnu jõe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu jõe loodusalana (vt ptk 5.3).
6.2.2. Pärnu lahe hoiuala
Pärnu jõe hoiuala (KLO2000286) pindalaga 101100 ha hõlmab Pärnu lahe ja Liivi lahe merealasid ja
vähemal määral maismaad rannikualadel. Planeeringuala piiresse jääb väike osa hoiualast Pärnu jõe
suudme piirkonnas.
Pärnu lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I
lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt
(Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani
(Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna
tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part
(Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas
clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul
(Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas
(Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel
(Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik
(Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus
vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa
limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa
totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus
ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo),
randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus)
ja punaselg-õgija (Lanius collurio).
Pärnu lahe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärnu lahe linnualana.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
31 / 67
6.2.3. Reiu jõe hoiuala
Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) pinalaga 105,4 ha hõlmab peamiselt Reiu jõe veeala.
Planeeringualale jääb hoiualast väike jõelõik Reiu jõe suudme piirkonnas.
Reiu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi -
jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)
elupaikade kaitse.
Reiu jõe hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Reiu jõe loodusalana.
6.2.4. Navesti hoiuala
Navesti hoiuala (KLO2000281) pindalaga 9,8 ha hõlmab jõelõiku Navesti jõe alamjooksul. Hoiuala
jääb Navesti jõe suudmest ca 4 km ülesvoolu. Hoiuala paikneb kogu ulatuses planeeringualal.
Navesti hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus
gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
Navesti hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Navesti loodusalana.
6.2.5. Tellissaare hoiuala
Tellissaare hoiuala (KLO2000277) pindalaga 352,7 ha asub Põhja-Pärnumaa vallas ja paikneb kogu
ulatuses planeeringualal.
Tellissaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- ja rabametsade
(91D0*) kaitse. Tellissaare hoiualale kavandatakse laiendust.
Tellissaare hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Tellissaare loodusalana.
Kavandatav Lüüste hoiuala asub Põhja Pärnumaa vallas. Kavandatava hoiuala pindala on 20,8 ha.
6.3. Kaitsealused liigid ja kivistised
6.3.1. Kaitstavad loomaliigid
Kõik I kaitsekategooria loomaliigid ja nende elupaigad on planeeringualal kaitstud kaitstavate alade
ja püsielupaikadena.
Pärnu jõe veeala on suures osas ja paiguti ka kaldaalad on elupaigaks II kaitsekategooriasse
kuuluvatele käsitiivalistele: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurvidevlane, pargi-nahkhiir, hõbe-
nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, nattereri lendlane, habelendlane ja suurkõrv. Muid II kategooria
kaitstavaid loomaliike Pärnu jõe alal ja selle kallastel registreeritud ei ole. Planeeringualale jäävad
laanerähni, valgeselg-kirjurähni, kanakulli ja mustsaba-vigle elupaigad.
III kaitsekategooria loomaliike lisaks Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale võldasele ja hingule
jõe alal registreeritud pole. Planeeringualal asuvad järgmiste III kategooria liikide elupaigad: hiireviu,
musträhn, sookurg, nõmmelõoke, hallpea-rähn, laanepüü, väike-kirjurähn, väike-kärbsenäpp,
herilaseviu, soo-loorkull, suurkoovitaja, rüüt, jõgitiir, punajalg-tilder, teder, mudatilder, punaselg-
õgija, rohukonn, rabakonn, valgelaup-rabakiil.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
32 / 67
6.3.2. Kaitstavad taimeliigid
I kaitsekategooria taimeliike ei ole planeeringualal registreeritud.
Planeeringualal esinevad järgmiste II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad: madal muguljuur,
sookäpp, mesimurakas.
III kaitsekategooria taimeliikidest on planeeringualal registreeritud soo-neiuvaip, harilik käoraamat,
kuradi-sõrmkäpp, künnapuu, laialehine neiuvaip, siberi võhumõõk, ungrukold, vööthuul-sõrmkäpp,
kahelehine käokeel, Helleri ebatähtlehik, karukold, sulgjas õhik.
6.3.3. Kaitstavad seene- ja samblikuliigid
I ja II kaitsekategooria seene- ja samblikuliike ei ole planeeringualal registreeritud. III kategooria
liikidest leiduvad planeeringualal harilik kopsusamblik ja haava-tardsamblik.
6.3.4. Kaitstavad kivistised
Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Põhja pool Pärnu ja Navesti
jõgede joont on alamsiluri karbonaatsete kivimite (lubjakivid ja dolomiidid) avamusala, lõuna pool
katavad viimaseid keskdevoni liivakivid, aleuroliidid ja savid. Aluspõhja kivimid (devoni liivakivid)
paljanduvad Pärnu jõe alamjooksul, parimaks näiteks on Tori paljand. Lubjakivid paljanduvad paiguti
jõe keskjooksul jõesängi põhjas, põhiliselt Suurejõe piirkonnas.
Tori paljand on 500 meetri pikkune ja kuni 9 meetri kõrgune kaldajärsak, kus paljanduvad Kesk-
Devoni Pärnu lademe hallid ja kollakashallid põimjaskihilised liivakivid. Paljandi alumisest osast võib
leida kalafossiilide ja primitiivsete soontaimede jäänuseid.
Kokkuvõttes ei ole Pärnu jõgi rikas kivistisi sisaldavate paljandite poolest. Samuti pole kivististe
poolest rikkaid paljandeid planeeringualal.
6.4. Püsielupaigad
Planeeringualale jääva Pärnu jõe lõigu alal ega piiril kaitstavate liikide püsielupaiku moodustatud ei
ole. Valdava osa planeeringualale jäävatest püsielupaikadest moodustavad väike-konnakotka
kaitseks moodustatud püsielupaigad. Planeeringualale jäävad järgmised püsielupaigad: Rütavere
väike-konnakotka püsielupaik (kokku 5 ala), Randivälja väike-konnakotka püsielupaik, Oore väike-
konnakotka püsielupaik, Levi väike-konnakotka püsielupaik (2 ala), Muraka väike-konnakotka
püsielupaik, Mannare väike-konnakotka püsielupaik (3 osaliselt kattuvat ala), Tohera väike-
konnakotka püsielupaik, Rahnoja väike-konnakotka püsielupaik (2 ala), Aesoo metsise püsielupaik,
Reinumurru väike-konnakotka püsielupaik, Vihtra väike-konnakotka püsielupaik, Kaansoo väike-
konnakotka püsielupaik, Kaansoo-Mesimuraka väike-konnakotka püsielupaik, Venekuusiku väike-
konnakotka püsielupaik, Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik, Oriküla väike-konnakotka
püsielupaik, Rõusa väike-konnakotka püsielupaik.
Planeeringualale jääb kavandatav Leetva kanakulli püsielupaik.
6.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid
Planeeringualale jäävas Pärnu jõe lõigus on Võnnukivi ehk Kalevipoja vestitasku kivi, mis asub
Pärnu jões Tori valla alal.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
33 / 67
Kaitstav Tori põrgu asub Pärnu jõe kaldal Tori vallas. Objekt on kaitse alla võetud kesk-devoni
liivakivipaljandite ning koobaste kaitseks.
Kurgjal Pärnu jõe kaldal (25 m veepiirist) kasvab C. R. Jakobsoni mänd (2 puud). Toris Pärnu jõe
lähistel (ca 80 m kaugusel) kasvab Kõrvi tamm.
Planeeringualale jäävad veel järgmised kaitstavad looduse üksikobjektid:
- Pärnu linnas: Peksumänd;
- Tori vallas: Kariste talu mänd, Päkapiku mänd, Ratta rändrahn;
- Põhja-Pärnumaa vallas: Suur rändrahn "Jänesearu kivi" ehk Mõõdussaare rändrahn,
Künnapuu nn. Ohvrijalakas, Võiera pärnad, Rätsepa rändrahn, Kalevipoja vestitasku kivi ehk
Viie valla piirikivi, Kaheharuline pärn (2) ehk Kurgja-Tõnise taluaseme pärn.
6.6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte planeeringualal ei esine.
6.7. Vääriselupaigad
Vääriselupaiga mõiste, klassifikaator ja valiku juhend ning kaitse on sätestatud metsaseaduse38
§-ga 23. Vääriselupaigad ei kuulu kaitstavate loodusobjektide hulka looduskaitseseaduse mõistes.
Vääriselupaigad määratakse metsaseadusest lähtuvalt ning kujutavad endast alasid, kus kitsalt
kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 239 alusel on kõik avalik-õigusliku isiku omandis olevas
metsas ja riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. Keskkonnaregistrisse kantud avalik-õigusliku
isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas vääriselupaigas on keelatud raie, va erandkorras
tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on
vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.
Planeeringualal on registreeritud kokku 97 vääriselupaika. Vahetult Pärnu jõe kaldal paikneb 15
vääriselupaika ning vähem kui 100 m kaugusel jõest veel 12 vääriselupaika. Jõe kaldal või lähistel
paiknevad vääriselupaigad asuvad suuremas osas Tori valla ja Pärnu linna alal. Enamus
planeeringualale jäävaid vääriselupaiku asub Pärnu jõest kaugemal, väljaspool tõenäoliste mõjude
tsooni.
38 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021010?leiaKehtiv 39 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine
ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
34 / 67
7. Reljeef ja geoloogilised tingimused
Maastikuliselt kuulub planeeringuala Lääne-Eesti madaliku regiooni. Reljeef on tasane ja seda
ilmestavad üksnes tugevalt meandreerunud orud. Maapinna kõrgus väheneb 40 meetrist Kurgjal kuni
rannikumadaliku 1–2 meetrini Pärnus. Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite
avamusalale. Põhja pool Pärnu ja Navesti jõgede joont on alamsiluri karbonaatsete kivimite
(lubjakivid ja dolomiidid) avamusala, lõuna pool katavad viimaseid keskdevoni liivakivid, aleuroliidid
ja savid. Pinnakatte paksus valgala põhja- ja idaosas on valdavalt alla 5 meetri, lõuna pool võib
kvaternaarisetete paksus küündida 60 meetrini. Õhema pinnakattega aladel levib valdavalt
saviliivmoreen, Pärnu jõe alamjooksul katab moreeni kuni 30-40 meetrine viirsavikiht, millel lasuvad
mereliivad.
Pärast viimast jääaja maksimumi umbes 20 000 aastat eKr, mil jäämassiivid katsid suurema osa
Euroopa põhjapoolsest otsast, toimus kliima soojenemine, mis sundis ajapikku liustikku taanduma
tagasi Skandinaavia mägedesse. Umbes 13 000 aastat eKr hakkas vabanema Eesti ala ja Pärnu jõe
alamjooksul võis jääserv olla viimast korda enam kui 12 000 aastat tagasi. Pärast mandriliustiku
taandumist loksus praeguse Pärnu ümbruskonnas pikka aega jääpaisjärv, millest jäi maha
laiaulatuslik viirsavitasandik. Enamusel alast on põhjavesi suhteliselt kuni keskmiselt kaitstud.
Vähesel määral esineb nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala40. Enamus elanikkonnast asub
suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.
7.1. Lihkeohtlikud piirkonnad
Pärnu madalik on Eesti kõige lihkeohtlikum piirkond. Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede lihkeohtlikel
kaldaosadel võivad ehitustegevuse tagajärjel tekkivad lisapinged pinnases viia maalihkeni. Kui jõe
veetase väga kiiresti alaneb (mis on eriti iseloomulik Pärnu jõe alamjooksule) või põhjavee tase
suurte sadude või lume hoogsa sulamise ajal tõuseb, kiireneb põhjavee liikumine nõlvas. See võib
tekitada maalihkeid. Pärnu ja Reiu jõe oru teatud lõigud, mis on moodustunud osaliselt savisse ja
mida katab peeneteraline liiv või mille nõlvadel paljandub ainult liiv, on lihkeohtlikud varakevadel ja
hilissügisel. Näiteks oli Reiu jõe külgorus suur lihe 2002. aasta veebruaris. Kiire veetaseme alanemine
jões võib suurendada pinnase kaalu nõlval ning võib esile kutsuda maalihke. Nii juhtus 1966. aastal
Pärnu linnas, kus Pärnu jõe veetaseme alanedes miinimumtasemeni toimus maalihe tehase Viisnurk
naabruses.
Maalihkeid soodustavaks geoloogiliseks teguriks on jõgede orgude veergudel avanev suure
veesisaldusega ja seetõttu plastse kuni voolava konsistentsiga savikihi olemasolu. Enamik suuremaid
maalihkeid (Eametsa, Audru, nn Viisnurga, Nurme silla, Uulu kanali jt) on toimunud savides või
savikihi deformatsioonide tõttu. Vähem ja väiksemate mõõtmetega maalihkeid on toimunud ka liivas.
Maalihete toimumise määravad pinnase (savi, aleuriidi, liiva) poorirõhud ja geotehnilised omadused.
Pärnu ümbruses on selle piirkonna jõeorgudes ja nendega piirnevatel aladel nii geoloogilised kui ka
morfoloogilised maalihete tekke-eeldused. Pärnu madalikul kui ka Lääne-Eestis tervikuna katavad
moreeni kohati kuni paarikümne meetri paksuse kihina jääjärvelised savid ehk viirsavid. Viirsavi on
oma väikese tugevuse tõttu eriti lihkeohtlik. Need setted omakorda on kaetud nooremate mereliste
liivadega, mille paksus on tavaliselt 2–3 meetrit, ulatudes kümne meetrini. Pärnu ümbruse jõeorgude
geoloogiline ehitus on üldjoontes sarnane. Säng on lõikunud kas viirsavisse või kohati ka moreeni.
Viimane näide on Pärnu jõgi alates umbes pool kilomeetrit Paikuse politseikoolist ülesvoolu kuni Sindi
paisuni, Audru jõgi alevi piires, Sauga jõgi Sauga kooli ja Rehe vahel ning Reiu jõgi vanast Valga
maanteesillast ülesvoolu. Nendes orulõikudes on lihked vähetõenäolised. Mõningatel Sauga ja Pärnu
40 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. EGK 2001
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
35 / 67
jõe lõikudel on geoloogiline läbilõige keerukam, kuna geoloogilises minevikus on olnud ajajärke, kus
Läänemere veetase alanes praegusest meretasemest madalamale.
Pärnu ümbruses toimunud maalihked on eranditult seotud jõeorgudega, kus nõlvade kalle on
enamasti 7°–10°. Üldjoontes on Pärnu, Sauga ja Reiu jõeorgude geoloogiline ehitus sarnane: org on
lõikunud viirsavisse või jõudnud isegi selle all oleva moreenini, pealt aga katab viirsavi 2–3 m
paksune nooremate mereliivade kiht. Selline setete lasumus pinnases on põhjuseks väiksemate
lihete kujunemisele isegi liivpinnases. Nimelt on liiva filtratsioonimoodul (iseloomustab pinnase
veeläbilaskvust ja sõltub pinnase poorsusest ja osakeste suurusest) sadu kordi suurem kui
peenematest osakestest moodustunud savipinnasel. Seega on pinnasevee liikumine sügavuti
takistatud ja savi peal lasuvas liivas võib vesi üsna kiiresti liikuma hakata, põhjustades pinnases
lisapingeid, mis võivad vallandada väikesemõõdulisi lihkeid (näiteks Reiu jõel). Harvem on orulõigud
uuristatud moreeni (näiteks Sauga oru lõik Sauga koolist ülesvoolu kuni Reheni), kus lihked on
vähetõenäolised.
Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Looduslik turbulentne vool jõesängis on tingitud sängi
ja veeosakeste vahelisest hõõrdumisest. Ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist
ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Osa erodeeritud
setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see
oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse
püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi
saavutamiseks toimuda lihe. Orulõikudel, kus tuleb ette maalihkeid savis (isegi 5 kraadise nõlvuse
korral), tuleb arvestada sellega, et maalihe võib ulatuda kuni 50 meetri kaugusele jõe veepiirist.
Inimtegevuse – ehitused, kaevetööd, transpordi vibratsioon, drenaaži väljumine nõlval, igasugune
lisakoormus nõlval – lisandudes tuleb väga ohtlikuks pidada vööndit kuni 70 meetrit jõe veepiirist.
Liivas vallandab lihet pinnase küllastumine veega ja pinnasevee liikumine nõlva kallakuse suunas.
Maalihkeid liivas tuleb ette suhteliselt suure nõlvakalde (looduslikud alates 20° ja inimmõju
lisandudes alates 15°) korral ning need on mõõtmetelt savis toimuvatest lihetest väiksemad. Samuti
kujunevad need erinevalt savilihetest nõlva ülemises osas või isegi oru pervel ega olene jõe
veetaseme muutustest. Niisugused lihked võivad looduslikult vallanduda 5–10 meetri kaugusel oru
pervest, inimtegevuse lisandudes aga kuni 20 meetri kaugusel oru pervest.
Väikesemõõtmelised savipinnase lihked toimuvad jõe sängi kaldal seetõttu, et voolav vesi erodeerib
kalda alumise osa järsuks. Selliste 1–1,5 meetri laiuste ja mõne meetri pikkuste settekehade vette
libisemine ei põhjusta inimtegevusele otsest ohtu. Säärased lihked võivad oru veeru alumise osa
järsemaks muuta ja teatud kalde saavutades vallandada suurema lihke.
Viimastel aastatel on lihked sagenenud. Kui perioodist 1950–2000 on teada vaid 6 maalihet, siis
ajavahemikul 2001–2007 on neid fikseeritud 16. Olemasolevaid teadmisi ja andmeid kasutades on
Pärnu ümbruse jõeorgudes määratud suurima lihkeohtlikkusega vööndid. Kõige rohkem on ohtliku
nõlvakaldega orulõike Sauga jõel, aga väga ohtlik on ka Paikuselt Pärnu jõe suudmeni kulgev Pärnu
jõe alamjooksuosa. Kui vaadata teadaolevate lihete paiknemise skeemi (Joonis 5), siis on lihete
toimumise suur hulk märgatav just viidatud orulõikudes 41.
41 Maalihked Pärnu maakonnas. TÜ 2002; KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase
tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”. Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja
Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu, 2010
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
36 / 67
Joonis 5. Teadaolevad maalihked ja vanade maalihete jäljed Pärnu ümbruses42
2010. aastal läbi viidud uuringus43 jõuti muuhulgas järgmistele järeldustele:
• nõlvade stabiilsus muutub aasta jooksul poorirõhkude ja jõgede veetasemete kõikumiste
tõttu oluliselt, suuremad on muutused savinõlvade puhul;
• savinõlvad on kõige ebastabiilsemad peale lume sulamist ning jõgede suurvee langust;
• liivanõlvad on kõige ebastabiilsemad peale lume sulamist jõgede suurvee ajal;
• viirsavide aluse survelise põhjavee survetase on tõusnud Pärnu linnas võrreldes 1988.
aastaga kuni 12 meetrit varasema depressioonilehtri täitumise ja keskme nihkumise tõttu;
• survelise põhjavee tase on jäänud stabiilselt umbes 1960ndate aastate tasemele (ca 0 m
ümp), kuid viirsavilasundi keskosas on poorirõhud veel suhtelises defitsiidis aeglase
veevahetuse tõttu;
• savinõlvade puhul suurendab viirsavide aluse põhjavee survetaseme tõus lihete ulatust, kuid
mitte toimumise sagedust;
• liivanõlvade puhul suurendab viirsavide aluse põhjavee survetaseme tõus lihete sagedust,
kuid tõenäoliselt mitte ulatust;
42 KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”.
Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu,
2010 43 KIK projekt nr 58 „Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele”.
Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu,
2010
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
37 / 67
• viirsavide lasundi alumise osa dreenimata nihketugevus on võrreldes 1985, aastaga langenud
ca 10-15 kPa, mis aitab kaasa lihete ulatuse suurenemisele savinõlvades.
Seoses maalihete ohuga on Pärnu linna üldplaneeringus44 sätestatud muuhulgas järgnevad
tingimused maapinna lokaalsest vajumisest põhjustatud kahjude vältimiseks:
• kuni 3-korruselised hooned on lubatud rajada madalvundamendile, kui vundamendi talla ja
viirsavi kihi vahele jääb vähemalt 1,5 m paksune liiva kiht;
• kõrgemad hooned ja hooned mis kavandatakse alusele, kus liiva kiht on väiksem kui 1,5 m
tuleb rajada vaivundamentidele;
• vaivundamentide rajamisel tuleb alumise korruse vaheseinad ja põrandad toetada
vaialustele, et vältida hoone osade erinevat vajumist ning ära hoida nähtused, mis
kaasneksid ka ajutise vee survekõrguse langusega;
• vaiad on soovitav süvistada tugevasse moreeni või liustikujõe liivadesse viirsavi all;
• ehitiste rajamisel tuleb rohkem kui 2 m sügavused süvendid toestada, et vältida süvendite
seinte ja kõrvalasuvate hoonete ohtlikke vajumisi;
• kui projekti koostamisel on hoone eeldatavad arvutuslikud vajumid üle 10 cm, on soovitav
näha ette hoone vajumisvaatlused ja määrata projektis vajumisreeperite asukohad;
• Pärnu reeperite põhivõrk vajab pidevat jälgimist, et see oleks kasutatav insenertegevuses.
Analüüsida reeperjaamade käitumist maapinna kõikumistest sõltuvalt;
• jätkata survelise veehorisondi veetaseme seiret, et uue võimaliku veetaseme languse korral
oleks võimalik veetarbimist reguleerida ja sellega vältida kulutusi kommunikatsioonide ja
põhivõrgu remondile.
• tihendada veevaatluskaevude võrku Pärnu jõe kallastel ja tööstusrajoonis;
• vee tarbimist Siluri veehorisondist võib lubada olemasolevatest puurkaevudest, teostades
ranget hüdroloogilist ja geotehnilist kontrolli.
• olemasolevatele puurkaevudele teha proovipumpamised ja määrata tootlikkus ning
taastumiskiirus;
• välja selgitada tööstusrajoonis töötavate puurkaevude hulk ja asukohad ning vastavalt sellele
rajada veevaatluskaevude võrk;
• veevõrgu arenguga otstarbetuks muutunud puurkaevud tamponeerida või kaaluda nende
kasutamist maakütteks, olemasolevates teha proovipumpamised ja määrata tootlikus ning
taastumiskiirus;
• uusi veevõtu puurkaeve mitte rajada.
7.2. Radoonisisaldus pinnases
Pärnumaale on üldjuhul iseloomulik madal pinnaseõhu radooni (Rn) sisaldus. Radoonirisk ehk
maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus on planeeritaval alal 10–100 kBq/m3, olles madalam jõe
Pärnupoolses otsas ja tõustes Kurgja suunal (vt Joonis 6).45
44 Pärnu linna üldplaneering 2025. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond, 2014
45 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
38 / 67
Joonis 6. Maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus (kBq/m3)46
Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on jõudnud järeldusele, et kopsuvähi tekkimise oht suureneb
statistiliselt olulisel määral, kui Rn-tase ruumide õhus (aasta keskmisena) on suurusjärgus 100
Bq/m3. Enamik Rn põhjustatud kopsuvähi juhte maailmas langeb tingimustesse, kus aasta keskmine
Rn-sisaldus eluruumide õhus jääb vahemikku 100–300 Bq/m3, sest taolised tingimused on kõige
sagedasemad.
Kui Rn-sisaldus ületab 300 Bq/m3 piiri, on tegemist kõrge Rn-riski tasemega ja selle vastu tuleb
rakendada asjakohaseid Rn-sisaldust vähendavaid meetmeid. Õigusaktidega on kehtestatud õhu
radoonisisalduse viitetasemed hoonetele ja töökohtadele. Viitetase on õhu radoonisisalduse aasta
keskväärtus, millest kõrgema taseme korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist radoonist saadava
kiirituse vähendamiseks. Määruse „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi
ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“
kohaselt on hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m³.
Määruse „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja
tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohaselt on õhu radoonisisalduse
viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
Määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele,
sisekliimale ja korrashoiule“ ja „Tervisekaitsenõuded koolidele“ sätestavad, et ruumide siseõhu aasta
keskmine radoonisisaldus koolieelsetes lasteasutustes ja koolides peab olema väiksem kui 200
Bq/m³.
Hoone ehitamisel on soovituslik järgida EVS 840:2017 standardis “Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid, mille kohaselt on
kaitsemeetmete eesmärk saavutada radoonikontsentratsiooni aasta keskmine väärtus hoonete
siseõhus väiksem kui 200 Bq/m³. Radoonitasemed varieeruvad majast majja. Ainus võimalus
radoonitaseme teada saamiseks konkreetses hoones on viia läbi vastav mõõtmine. Radoonitaset on
võimalik mõõta ka pinnaseõhus, kuid see ei anna kuigi täpset infot uue maja siseõhu
46 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
39 / 67
radoonikontsentratsiooni kohta. Viimane sõltub rohkem maja ehituslikest omadustest ja elanike
eluviisist. Küll aga on pinnaseuuring indikaatoriks, mil määral tuleks hoone projekteerimisel
radooniga arvestada. Radoon on gaas ja selle eraldumine maapinnast on seotud ilmastikutingimuste
muutusega, seepärast on enamikul juhtudel vajalik küllalt pikk mõõteperiood. Kuna radoonitase
varieerub päevast päeva, võimaldab vähemalt 2 kuulise mõõteperioodiga tehtud mõõtmine aasta
keskväärtust usaldusväärselt hinnata.
Kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates töökohtades, mis paiknevad maa all, maa-alusel
korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub, on vastavalt Keskkonnaministri
30.07.2018 määrusele nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse
mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohustuslik
radoonimõõtmine läbi viia vastavalt määruses kehtestatud korrale. Kõrgendatud radooniriskiga alade
loetelu on toodud nimetatud määruse lisas. Planeeritav ala ei kuulu kõrgendatud
radooniriskiga maa-alade loetelusse.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
40 / 67
8. Vooluveekogud
Planeeringuala peamine vooluveekogu ja planeeringu keskne objekt on Pärnu jõgi. Pärnu jõkke
suubub 13 jõge, 6 peakraavi, 10 kraavi ja 19 oja ning jõgi läbib 6 järve. Planeeringualal suubub
Pärnu jõkke 16 suuremat vooluveekogu (vt Tabel 5). Pärnu jõe suudmele lähim on Sauga jõgi, mis
suubub paremalt 1,3 km kaugusel suudmest.
Tabel 5. Pärnu jõkke suubuvad suuremad vooluveekogud47
Veekogu nimetus
Tüüp Suubub pare- malt/
vasakult
(p/v)
Kaugus suud- mest,
km
Pik- kus, km
Avali- kult
kasuta- tav
Valg- ala, km²
Keskm. voolu- hulk, m3/s
Registri- kood
Sauga jõgi Jõgi p 1,3 78,4 jah 576,5 5,1 VEE1148700
Reiu jõgi Jõgi v 9,1 72,2 jah 905,5 7,8 VEE1145400
Sindi oja (Türgi
oja)
Oja v 10,9 6,4 ei 16,6 VEE1145300
Leppoja Pea-
kraav
p 13,2 7,9 ei 19,4 VEE1145200
Suuroja Oja p 15,7 16,2 jah 43,1 VEE1145000
Kurina jõgi Jõgi v 19,1 25,1 jah 126,1 VEE1144600
Muraka oja Oja p 34,4 5,1 ei 6,3 VEE1144500
Piistaoja Oja p 35 17,3 ei 24 VEE1144400
Navesti jõgi Jõgi v 38 101,6 jah 3004,2 27,9 VEE1131600
Vändra jõgi Jõgi p 46,4 50,1 jah 254,9 VEE1130700
Vihtra oja
(Suuroja)
Oja p 52,6 9,3 ei 11,5 VEE1130600
Ribasoo oja
(Riidoja)
Oja p 53,3 14,4 ei 14,2 VEE1130500
Võinoja Oja v 57,4 6,7 ei 8,3 VEE1130400
Mustaru oja Oja p 60,4 5,5 ei 6,6 VEE1130300
Käru jõgi Jõgi p 61,1 58,7 jah 315,5 VEE1129000
Mädara jõgi Jõgi p 68,9 36,9 jah 77,2 VEE1128900
Pärnu jõgi Jõgi - - 144,6 jah 6836,5 64,4 VEE1123500
Alljärgnevalt on toodud lühiülevaade planeeringuala olulisematest vooluveekogudest.
47 Eesti Looduse Infosüsteem infoleht; keskkonnainfo.ee (20.07.2020)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
41 / 67
8.1. Pärnu jõgi
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala (ca 75 km pikkuses lõigus) koos kaldaaladega Kurgjalt kuni
suubumiseni Pärnu lahte. Pärnu jõgi on kaitstav loodusobjekt (Pärnu jõe hoiuala; vt ptk 6.2) ja
kuulub Pärnu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade hulka.
Pärnu jõgi on Lääne-Eesti suurim jõgi, kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda. Jõe
valgala hõlmab suurema osa Pärnu madalikust, Sakala kõrgustikust ja Kesk-Eesti tasandiku lääneosa
ning Kõrvamaa edelaosa, kattes 16% Eesti pindalast. Kesk- ja ülemjooksu mõjutab lubjakivi,
alamjooksul Toris paljandub vasakul kaldal Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi (nn Tori Põrgu). Pärnu
jõe pikkus on 144,6 km, keskmine vooluhulk on 64,4 m3/s ja valgala pindala 6836,5 km2. Jõgi suubub
Pärnu lahte ja on alamjooksul Pärnu linnas kuni 320 m lai.
Pärnu jõgi on III kategooria kaitsealuste kalaliikide hink, võldas ja vingerjas elupaik. Kokku on jões
teada 36 liiki kalu. Pärnu jõgi lõigus Tarbja paisust suubumiseni merre on kantud lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse48. Nimistusse kuuluvatel veekogudel on
keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab
veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.
Kaitsekorralduskava järgi on Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurim väärtus kärestikulised ja
kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, mida jõgedel napib. Elupaiga mitmekesisuse
mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Pärnu jõe
kallastel kehtivad looduskaitseseaduses toodud kitsendused mereranna ja kalda kasutamise osas.
Pärnu jõe kaldale on rakendatud 100 m ulatuses piiranguvöönd, 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd
(erisustega tiheasustusaladel) ja 10 m laiune veekaitsevöönd. Pärnu jõe suudmest Reiu jõe suudmeni
on kallasrada kümne meetri laiune ning sealt ülesvoolu nelja meetri laiune. Kallasraja üleujutuse
korral on kallasrada kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest.
Pärnu jõkke suubub 13 jõge, 6 peakraavi, 10 kraavi ja 19 oja ning jõgi läbib 6 järve. Planeeringualal
suubub Pärnu jõkke 16 suuremat vooluveekogu (vt Tabel 5). Pärnu maakonnast ligikaudu 70% jääb
Pärnu jõe ja selle lisajõgede valgalale. Planeeringualal Pärnu jõkke suubuvatest jõgedest on pikimad
Navesti, Sauga, Reiu, Käru ja Vändra jõgi. Kõik jõed on avalikult kasutatavad veekogud.
Kuna valgalal on vähe järvi, on äravoolu kõikumised suured (keskmine 64,4 ja väikseim 4,8 m3/s).
Pikaajaliste vaatluste põhjal on Pärnu jõe äravool suurim aprillis ja väikseim juulis. Kevadise suurvee
tipp on Pärnu jõe ülemjooksul keskmiselt 20 päeva hiljem kui alamjooksul. Pärnu jõel Oore
vaatluspunktis erinevad vooluhulga miinimum ja maksimum üle saja korra. Väikene lang soodustab
laialdasi üleujutusi ja maade soostumist ning jõe täiskasvamist. Kogu valgalast on 22% märgalad49.
Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule, on üle 8 m sügav ja laevatatav
siseveekogu50. Pärast Sindi paisu likvideerimist on piirkonnas vaid üks – Kurgja pais.
8.2. Sauga jõgi
Kuna Sauga jõgi on ca 3 km ulatuses laevatatav ja üha populaarsema kasutusega, siis on see
haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani). Planeeringuala piir kulgeb mööda
suuremaid jõeäärseid tänavaid.
Sauga jõgi on 78,4 km pikkune ja suubub Pärnu jõkke 1,3 km kaugusel suudmest. Jõe keskmine
vooluhulk on 5,1 m3/s ning valgala suurus 576,5 km2. Põhiosa kulgeb Lääne-Eesti rannikumadalikul.
48 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022?leiaKehtiv 49 Pärnu jõe valgala veekasutuskava projekt. Phare/Tacis CBC projekti BSPF/9803/096, 1999 50 Pärnu jõgi. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus, 2007
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
42 / 67
Jõe ülem- ja keskjooks on pikalt õgvendatud. Alamjooks on enne suubumist lai ja väga aeglase
vooluga. Jõel on vähe allikaid, mistõttu jääb see suvel veevaeseks. Kaladest on tuvastatud 16 liiki.
Kaitse all on võldas ja hink. Sauga jõe vana nimi oli Pärnjõgi. Selle järgi on oma nime saanud Pärnu
linn ja hiljem Pärnu jõgi.51
Sauga jõgi on laevatatav suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani. Jõe alamjooksu kaldad on
maalihke ohuga.
8.3. Reiu jõgi
Planeeringualasse jääb Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses, kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani).
Reiu jõgi saab alguse Lätist Soka järvest, asub kogu ulatuses Pärnu madalikul ja suubub Pärnu jõkke
9,1 km kaugusel suudmest. Jõgi on 72,2 km pikkune ning selle keskmine vooluhulk on 7,8 m3/s ja
valgala suurus 905,5 km2. Jõgi on ülemjooksul tugevasti õgvendatud. Keskjooks kulgeb looduslikus
ja alamjooks poollooduslikus ümbruses. Suurem osa peajõest on kaitse all Reiu jõe hoiualana.
Kaladest on tuvastatud 23 liiki, Kaitse all on võldas ja hink.
Reiu jõgi on laevatatav suudmest kuni raudteesillani. Veelõbustusi pakub Reiu jõe suudmes tegutsev
Lustipark. Jõe alamjooksu kaldad on maalihke ohuga.
8.4. Navesti jõgi
Navesti jõgi on osaliselt planeeringuala piir Pärnu jõe vasakul kaldal. Navesti jõgi suubub Pärnu jõkke
vasakult kaldalt, 38 km kaugusel suudmest. Jõgi on 101,6 km pikkune, selle keskmine vooluhulk on
27,9 m3/s ja valgala suurus 2004,2 km2.
Navesti jõgi on Pärnu jõe pikim ja veerohkeim lisajõgi. Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul,
keskjooksu ülemine osa Võrtsjärve nõos ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul.
63% Navesti jõe üldvalgalast moodustab suurima lisajõe Halliste valgala. Jõesäng on ülem- ja
keskjooksul pikalt õgvendatud ja süvendatud. Kaladest on tuvastatud 22 liiki. Kaitse all on võldas ja
hink.
8.5. Üleujutusohuga ala ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad
Lääne-Eesti vesikonnas on oluliste riskipiirkondade peamiseks eripäraks rannikualade üleujutamine
meretaseme tõusu tõttu, mis on valdavaks üleujutuse tekkepõhjuseks. Teiseks üleujutuse
tekkepõhjuseks on vooluveekogude veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste.
Pärnu jõgi suudmest kuni Sindini ning Reiu jõe ja Sauga jõe suudmepiirkonnad on mõjutatud
üleujutustest (vt Joonis 7). Pärnu, Reiu ja Sauga jõgedega seotud üleujutuspiirkond hõlmab
arvestatava osa planeeringualast. Tegemist on planeeringuala kõige tihedamalt asustatud
piirkonnaga, suures osas tiheasustusalaga.
51 Eesti jõed, 2019
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
43 / 67
Joonis 7. Üleujutusohuga ala Pärnu jõe piirkonnas. Üleujutusala on joonisel tähistatud
beežide-pruunide toonidega, üleujutuse esinemistõenäosus (alates heledamast toonist)
on võimalik maksimaalne veetaseme tõus vastavalt 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul52
Planeeringualal paiknevad Pärnu linna ja Sindi linna üleujutusala riskipiirkonnad (vt Joonis 8 kuni
Joonis 10), kus on olulise kahjuliku mõjuga üleujutuste esinemistõenäosust hinnatud suureks53.
Pärnu linnas toimuvate üleujutuste liigiks on määratud mereranniku üleujutus – põhjustatud
meretaseme tõusust (üleujutuse liik nr 8). Pärnu linna riskipiirkonna üleujutusest mõjutatavate
elanike arv on 14 270. Tulevase üleujutuse kahjulik mõju Pärnu linnas võib seisneda järgmises:54
- üleujutus takistab operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade,
koolide või avalik-õiguslike hoonete tööd;
- ohustab IPPC kohuslast käitist või üle 2000ie reovee puhastit;
- üleujutus hävitab või kahjustab kultuurimälestist;
- üleujutus seab reaalsesse ohtu inimese elu ja tervise oma kodus;
- üleujutus takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel;
- üleujutus esineb planeeringuga määratud tiheasutusalal.
52 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus 53 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr
1-2/19/105: https://www.envir.ee/sites/default/files/hinnang_kaskkiri_lisaga.pdf 54 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr
1-2/19/105: https://www.envir.ee/sites/default/files/hinnang_kaskkiri_lisaga.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
44 / 67
Joonis 8. Pärnu linna üleujutusala riskipiirkond Pärnu jõe ääres lõigus Papiniidu sillast suudmeni ning Sauga jõe ääres (tähistatud oranži
joone ja ruudustikuga). Maa-amet, 2021
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
45 / 67
Joonis 9. Pärnu linna üleujutusala riskipiirkond Pärnu jõe ääres lõigus Reiu jõe suudmest
kuni Papiniidu sillani (tähistatud oranži joone ja ruudustikuga). Maa-amet, 2021
Sindis toimuvad üleujutuste liigid on: 55
- sujuvalt kujunevad üleujutused, mis on põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või
lumesula tõttu üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest (üleujutuse liik nr
2), ning
- vooluveekogu sängi täitumisest põhjustatud üleujutused, mis on põhjustatud vooluveekogu
sängi mõõtmete vähenemisest erinevatel põhjustel, näiteks jää kogunemisest (üleujutuse
liik nr 6).
Sindi riskipiirkonna üleujutusest mõjutatavate elanike arv on 20. Üleujutus esineb tiheasustusalal ja
seab reaalesse ohtu inimeste elu ja tervise oma kodus.56
55 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr
1-2/19/105: https://www.envir.ee/sites/default/files/hinnang_kaskkiri_lisaga.pdf 56 Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang. Kinnitatud keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr
1-2/19/105: https://www.envir.ee/sites/default/files/hinnang_kaskkiri_lisaga.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
46 / 67
Joonis 10. Sindi linna üleujutusala riskipiirkond (tähistatud oranži joone ja ruudustikuga).
Maa-amet, 2021
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
47 / 67
9. Põhjavesi
Planeeringualal on esimene aluspõhjaline põhjaveekogum Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-
Eesti vesikonnas Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas ja
Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum. Nende all paikneb Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum
Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti
vesikonnas. Põhjavesi paikneb peamiselt liivakivides veeandvusega 0,5–2,0 l/s*m. Ala ülemjooksul
paikneb põhjavesi peamiselt karbonaatsetes kivimites veeandvusega 0,5–2,0 l/s*m.
Põhjaveetaseme absoluutkõrgus langeb 39 m ala põhjaosas nullini Pärnu jõe suudmes. Ala keskosas,
Kuresoos on põhjavee ülevooluala.
Enamusel alast on põhjavesi suhteliselt kaitstud kuni keskmiselt kaitstud. Vähesel määral esineb
nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala57. Enamus asustusest asub suhteliselt kaitstud
põhjaveega alal.
57 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. EGK 2001
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
48 / 67
10. Taimestik ja loomastik
10.1. Taimestik
Planeeringuala jääb maastikuliselt Lääne-Eesti madalikule, Soomaale ja kirdeosas ka Kõrvemaale.
Ala on pinnamoelt valdavalt tasane, peamiselt levivad savimullad ja liivmullad. Oluline osa alast on
soostunud.
Loodusmaastikes on valdavad metsad. Enim on laanemetsi ja palumetsi, kuid suhteliselt suur on ka
soostunud metsade ja soometsade osakaal. Soometsadest on suurem osa kuivendatud. Puistus
domineerivad mänd, kask ja kuusk. Paiguti esineb kunagiste põllumajandusmaade metsakasvamisel
kujunenud hall-lepikuid. Kuna suuremas osas on tegemist majandusmetsadega siis, looduslikke
metsakooslusi (metsaelupaigatüüpe) esineb suhteliselt vähe ning peamiselt kaitstavatel aladel.
Looduslikke sooalasid jääb planeeringualale suhteliselt vähe, suuremad sooalad (Soomaa sood,
Rääma raba, Mõrdama raba) jäävad planeeringuala naabrusse. Alale jääb osa Kõrsa rabast ning
mitmed väiksemad sood: Tellissaare raba, Sikana raba, Piista soo, Kure raba, Murru soo, Toassaare
soo. Suur osa soodest on olnud kasutusel turba kaevandusaladena ning seetõttu rikutud. Soid on
mõjutanud ka metsakuivendus ning põllumajandusmaade kuivendus. Paremas looduslikus seisundis
on vaid mõned väikerabad (Tellissaare raba, Sikana raba). Lagedaid madalsoid ja siirdesoid on
säilinud väga vähe.
Niitude ehk looduslike rohumaade osakaal taimkattes on suhteliselt väike. Niidud paiknevad enamasti
Pärnu jõe ja teiste jõgede ääres. Kõige sagedamini on tegemist lamminiitudega.
10.2. Loomastik
Planeeringuala on suure ruumilise ulatusega ning hõlmab erinevaid maastikke rannikualadest kuni
Vahe-Eesti metsade ja soodeni. Metsad, sood, rannikualad, avamaastikud põllualade ja rohumaadega
pakuvad suhteliselt mitmekesiseid elupaiku enamikule Eestis levinud ulukiliikidele.
Planeeringualal on ulukiseire andmetel esindatud põder, metskits, metssiga, hunt, karu, ilves,
rebane, kährikkoer, mäger, harilik šaakal, kobras, metsnugis, kivinugis, mink, tuhkur, halljänes,
valgejänes58. Vähesel määral esineb alal tõenäoliselt ka punahirve ning ranniku piirkonnas harilikku
šaakalit. Maastik pakub elupaiku nii mosaiikmaastike, avamaastike, metsamaastike kui ka soodele
iseloomulikele linnuliikidele.
Kalastiku liigirikkuselt (30 kalaliiki) ja kalarohkuselt on Pärnu jõgi Eestis üks esimesi. Kalastiku
koosseis on jõeositi erinev, Sindi paisu mõju kalastikule on olnud väga suur. Paisust allpool on
jõesilmu, meri-, jõe- ja vikerforelli, merisiiga, meritinti, haugi, angerjat, vimma, ahvenat jmt kala,
paisust ülemal jõe- ja vikerforelli, haugi, särge, turba, latikat, kokre, lutsu, ahvenat, kiiska jm.59
Paisu lammutamise järel on hakanud kalastik ühtlustuma ja paisust ülesvoolu on jõestiku kalastik
muutunud rikkalikumaks.
58 Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021, Keskkonnaagentuur, https://www.ejs.ee/wp-
content/uploads/2021/07/SEIREARUANNE_2021.pdf 59 Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnu_j%C3%B5gi1
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
49 / 67
11. Rohevõrgustik
Piirkonna rohevõrgustik (vt Joonis 11) on määratud Pärnu maakonna planeeringu järgi, piirnevatel
aladel ka Viljandi ja Järva maakonnaplaneeringutega. Rohevõrgustiku kasutustingimused on
määratud samuti maakonnaplaneeringutega. Kuna planeeringualal on põllumajandusmaade osakaal
suhteliselt suur (vt ptk 12) ja asustus suhteliselt tihe (vt ptk 2), siis on alal rohevõrgustik väiksema
katvusega ja peenema struktuuriga kui alaga külgnevatel suuretel loodusmaastikel (nt Soomaa
rahvuspark). Planeeringualale jäävad tuumalad on väikesed, kuid tänu rohketele rohekoridoridele on
võrgustiku sidusus üldiselt hea. Kõige väiksem on rohevõrgustiku katvus ala põhjaosas Vändra-
Vihtra-Aluste piirkonnas.
Rohevõrgustiku konfiguratsioon ja kasutustingimused on täpsustamisel koostatavate
üldplaneeringutega: Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering ja Tori valla üldplaneering.
Joonis 11. Teemaplaneeringu piirkonna rohevõrgustik Pärnu ja Viljandi
maakonnaplaneeringute 2030+ järgi
Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada
ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on
ehituskeeluvööndi ulatus. Rohelise võrgustiku koridorina toimivad vooluveekogud on nii Reiu jõgi,
Pärnu jõgi kui ka Sauga jõgi.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
50 / 67
12. Põllumajanduslik maakasutus
12.1. Väärtuslik põllumajandusmaa
Põllumajanduses on eeskätt olulised väärtuslikud põllumajandusmaad kui kõrge boniteediga
põllumaad, kus tulenevalt mulla viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Väärtusliku
põllumajandusmaa iseloomustamisel on lähtutud mullaviljakusest, mida väljendatakse erinevaid
mullaparameetreid kompleksselt käsitleva mulla boniteediga.
Pärnu maakonna planeering on väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise üldiseks aluseks
võtnud Maaeluministeeriumi tellimusel koostatud „Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomise“
aruande.60 Selle kohaselt on väärtusliku põllumajandusmaa keskmise mulla boniteedi väärtus
maakondades erinev. Eesti põllumajandusmaa keskmine mulla boniteet on 40 hindepunkti,
Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on 35 hindepunkti. Väärtuslikuks peetakse
haritavat maad, mille boniteet ületab maakonna keskmise boniteedi või põllumaad, mis on
kuivendatud.
Väärtuslikke põllumajandusmaid paikneb planeeringualal laialdaselt, kogupindalalt 17900 ha
ulatuses, ning sellest annab ülevaate Joonis 12.
Info maaparandussüsteemide kohta on leitav Maa-ameti kaardirakendusest61.
12.2. Mahealad
Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb
tasakaalustatud aineringlusel. Mahepõllumajandus hõlmab endas mahepõllumajandusliku
taimekasvatust (sh seenekasvatus ja katmikkultuurid), korjet mitteharitavalt alalt, loomakasvatust,
mesindust, külviseemne ja paljundusmaterjali tootmist, merevetikate ja vesiviljelusloomade
tootmist.
Maa-ameti mahealade kaardirakenduse andmetel62 jäävad planeeringualale
mahepõllumajandusmaad, potentsiaalsed korjealad ja hooldatud pärandniidu alad. Mahesaaduste
korjealade alla kuuluvad metsaalad ja muud mitteharitavad alad, kus ei ole kasutatud
mahepõllumajanduses keelatud aineid ning korje on läbi viidud viisil, mis ei ohusta korjatava liigi
säilimist.
Pärnu linnas kui omavalitsusüksuses on lisaks jõe suudmes paiknevale pärandniidu alale ka
potentsiaalsed korjealad. Need jäävad Paikuse alevi RMK riigimetsa aladele ning Seljametsa küla
Lanksaare raba ümbritsevatele RMK riigimetsa aladele.
Tori vallas leidub potentsiaalseid korjealasid Tammiste küla, Tohera küla ja väheses ulatuses
Rütavere küla RMK riigimetsa aladel. Lisaks jääb Tori vallas planeeringualale mitmel pool
mahepõllumajandusmaad. Põhja-Pärnumaa vallas leidub mitmeid potentsiaalseid korjealasid
planeeringuala kagu osas. Ülejäänud piirkonnas on laialdaselt mahepõllumajandusmaid.
60 „Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomine“ aruanne. Mullaseire büroo, Põllumajandusuuringute
Keskus, (2015). 61 https://xgis.maaamet,ee/xgis2/page/app/maaparandus 62 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mahekaart
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
51 / 67
Joonis 12. Väärtuslik põllumajandusmaa planeeringualal. „Väärtusliku põllumajandusmaa
kaardikihi loomine“ aruanne. Mullaseire büroo, Põllumajandusuuringute Keskus (2015)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
52 / 67
13. Kultuuriväärtused
13.1. Kultuurimälestised
Kultuurimälestised on riikliku kaitse all olevad kinnis- või vallasasjad või nende osad või asjade
kogumid või terviklikud ehitised, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik,
arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu need on
tunnistatud mälestiseks. Kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus. Pärnu jõe äärde
jäävatest muinsuskaitseobjektidest on märkimisväärseimad Pulli ja Sindi-Lodja kiviaja asulakohad.
Pulli asulakoht on seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula, mis paikneb Pärnu jõe paremal
kaldal, Reiu jõe suudmest ülesvoolu Pulli külas. Hooajaliselt kasutatud Pulli laagripaigas elati ilmselt
9000-8550 a eKr. Sealt on leitud tulekivist ja loomaluudest valmistatud tööriistu ja jahitarbeid
(kõõvitsad, noad, noole- ja odaotsad jm). Vanuselt järgmised on Sindi-Lodja asulakohad, mis jäävad
Reiu jõe suudmealale. Need elupaigad olid kasutusel 7100-6600 a eKr ja tõenäoliselt aastaringselt.
Leidude hulgas on rikkalik valik töö-, jahi- ja kalastusriistu.
Jõe suudmesse jäävad Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitseala ning kunagised asulakohad.
Omaette vaatamisväärsus on Sindi linna arhitektuuripärand, mille hulgas on otseselt jõega seotud
kunagine kalevivabriku kompleks ja Sindi õigeusu kirik koos pargiga.
Kalevivabriku rajamisega Sindi mõisa maale 1833. aastal on Sindi asula sünd ja ajalugu olnud
lahutamatult seotud kuni 20. sajandi lõpuni. 19. sajandi keskpaiku oli Sindi kalevivabrik suurim
tööstusettevõte Liivimaal. 20. sajandi hakul elas siin juba ligi poolteist tuhat inimest, kellest pooled
töötasid kalevivabrikus.
Töölisasula rajas Pärnu jõe kaldale oma manufaktuuri kõrvale 1833. a kaupmees J. Chr. Wöhrmann.
Majad paiknesid kolmes reas ja neid oli kokku 33. Ühekorruselised hooned olid kelpkatusega, nagu
neid võib senini näha Wöhrmanni puiesteel. Neist on säilinud ainult jõepoolne rida, mida omal ajal
nimetati altmajadeks, kitsekülaks ja lillekülaks. Need olid mõeldud eelkõige vabriku meistritele,
lihttöölised elasid valdavalt suurtes kasarmubarakkides veidi eemal.
Sindist ülesvoolu jäävad Taali mõisakompleks, Tori ja Kurgja talu. Lisaks neile jääb jõe äärde ka
mitmeid kalmistuid, kalmeid, ohverduskohti. Muinsuskaitseamet on huvitatud, et tagataks
juurdepääsud mälestistele, et neid hooldatakse, tähistatakse ja paigaldatakse suunaviidad. Seda
mõtet toetab ka Pärnu maakonna planeering, milles on toodud üldised tingimused üldplaneeringute
koostamiseks ja kultuuriväärtuste säilitamiseks63.
Kultuurimälestiste registri andmetel on Pärnu linnas 153 kinnismälestist64 ja 1 muinsuskaitseala, Tori
vallas 124 kinnismälestist ja Põhja-Pärnumaa vallas 83 kinnismälestist.65 Planeeringualal asuvate
kinnismälestiste hulka kuuluvad ajaloomälestised, arheoloogiamälestised, ehitismälestised ja
kunstimälestised.
13.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid
Planeeringuala omavalitsustes on XX sajandi arhitektuuriobjektina (nt raudteearhitektuur,
vallamajad, palvemajad, maakoolimajad) loetletud Pärnu linnas 94, Põhja-Pärnumaa vallas 29 ja
Tori vallas 4 objekti.66
63 Pärnu maakonna planeering. Ptk 3.1.2. Kultuuriväärtused. 2018 64 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu täpsusastmes ei käsitleta vallasmälestisi. 65 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument (27.08.2021) 66 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture (27.08.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
53 / 67
Planeeringualale jäävad järgmised XX sajandi arhitektuuriobjektid:
- Sauga sild (Pärnu, üle Sauga jõe Haapsalu mnt alguses; EW aegne);
- Beti linaait (Pärnu, Vana-Sauga 2; tsaariaegne);
- Tsentraalelektrijaam (Pärnu, Lai tn 14; tsaariaegne);
- Sindi hüdroelektrijaam (Sindi, Kalamaja tee 3);
- ”Silla” kauplus (Sindi, Silla tn 1).
13.3. Maaehituspärand
Planeeringuala omavalitsuste aladel on kokku 37 maaehituspärandi (nt rehielamud jm
taluarhitektuur) objekti, neist 3 on Pärnu linnas, 5 Tori vallas ja 29 Põhja-Pärnumaa vallas.67
Planeeringualale jäävad järgmised maaehituspärandi objektid:
- vallamajad: Taali vallamaja, Tori vana vallamaja, Tori vallamaja, Uue-Vändra vallamaja;
- koolimajad: Sindi ministeeriumikool, Taali ministeeriumikool, Viira algkool, Aleksandri
(Pumbioja) vallakool, Vändra gümnaasium, Vändra õigeusu kihelkonnakool, Vändra
kurttummade kool, Juurikaru vallakool, Saalemaa vallakool;
- rehemajad: Tölba (Oore külas), Tasase (Muraka küla), Eldorado (Piistaoja külas), Tahkuse-
Madise (Piistaoja külas).
13.4. Militaarpärand
Planeeringualale jääb 3 militaarpärandi objekti, kõik Pärnu linnas. Need on kaks tsaariaegset
sõjaväelinnakut (Pärnu Krasnojarski polgu kasarmud ja Pärnu vana (Kalamehe) sõjaväelinnak) ning
nõukogudeaegne sõjaväelinnak (Pärnu sõjaväelinnak (garaažid)).68
13.5. Pärandkultuuriobjektid
Pärandkultuuriks peetakse eelmiste põlvkondade tegutsemise jälgi maastikul. Pärandkultuuriobjektid
ei ole riikliku kaitse all. Pärandkultuuriobjektide alla kuuluvad näiteks muinaspõllud, talukohad,
põlispuud, rahvamajad, parvetuskohad ja kultusehooned. Pärandkultuuriobjektide kaardistamine
toimus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) algatusel aastatel 2005–2011. Töö tulemusel on
lisaks Maa-ameti kaardikihina välja antud infomaterjal “Pärnumaa pärandkultuurist”69.
Planeeringualaga kattuvas Tori vallas väärivad nimetamist Jõesuu kalatõke Navesti jões ja Kuke talu
maal liivakivipaljandisse klaasiliiva kaevandamiseks rajatud käigud. Põhja-Pärnumaa valla alal,
endises Vändra vallas on nimetatud Vihtra talu ja veskid – villaveski ja linaveski. Endise Paikuse valla
alal on välja toodud Sindi-Lodja parvetuskoht.
Pärnu jõega seotud lugusid ja legende on kirjeldatud 2007. aastal Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa
keskkonnateenistuse koostatud kogumikus „Pärnu jõgi“70.
67 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja (27.08.2021) 68 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage (27.08.2021) 69 Pärnumaa pärandkultuurist. Aivar Hallang jt. 2011 70 Pärnu jõgi. Urmas Lekk, Toomas Kalda. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus 2007
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
54 / 67
13.6. Miljööväärtuslikud alad
Miljööväärtuslikel aladel säilitatakse ajalooliselt välja kujunenud struktuuri, terviklikkust ja omapära.
Miljööväärtusega hoonestusala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik miljöö kuulub
säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja
omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.
Miljööväärtuslikud alad on määratud Sindis ja Pärnus. Pärnu jõega on otseselt seotud osaliselt jõe
kaldale jääv Sindi miljööala (Wöhrmanni puiestee koos kiriku, raekoja ja Kiriku pargi ning neid
ümbritseva haljastusega). Miljööväärtuslikele alade seatakse kaitse- ja kasutustingimused
üldplaneeringutega. Vajadusel saab uusi miljööväärtuslikke alasid määrata ja olemasolevaid
täiendada üldplaneeringutega.
13.7. Väärtuslikud maastikud
Pärnu maakonna planeeringus on väärtuslike maastikena piiritletud piirkonnad, milles on kuhjunud
kultuurilis- ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, turismipotentsiaal, identiteediväärtus
ning esteetiline väärtus. Lisaks jäävad nende piiride sisse kaunid tee- ja veeteelõigud ning
silmapaistvalt ilusa vaatega kohad. Esmakordselt määratleti väärtuslikud maastikud 2003. aastal
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ ning nende piire on aja jooksul koostöös kohalike omavalitsustega üle
vaadatud ja kaasajastatud ning kajastatud Pärnu maakonna planeeringus. Lisaks väärtuslikele
maastikele on märgitud ka suhteliselt hea ligipääsetavusega ilusa vaatega kohad.
Maakonnaplaneeringu järgi on need kohad kujunenud matkajate peatuspaikadeks, kus saab nautida
loodusvaateid ja maastike erinevaid väärtuseid. Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuringus on öeldud, et
kaardile märgitud ilusa vaatega punktidest ei avanenud mitmel juhul (nt Suurejõe, Sindi) vaadet
jõele või oleks selleks tulnud minna eramaale (nt Randjärve külas). Töö koostaja hinnangul avanesid
märkimisväärsemad vaated pigem sildadelt. Lisaks jäi piirkonda ka mitmeid selliseid ilusa vaatega
punkte, mida kaardile ei ole märgitud (nt Tori põrgu)71.
Pärnu jõe vasakul kaldal Tori kalmistu kohal asub ilmselt parim keskdevoni Pärnu lademe paljand.
Pärnu liivakivi koosneb enamuses kvartsist. Põimja kihilisuse annab aga päeva- ja vilgukivi ning
granaadisisaldus. Siit on leitud esimeste primitiivsete maismaataimede, rüükalade ja vihtuimsete
kalade jäänuseid. Püstloodis liivakivipaljand, mida kutsutakse kunagise koopa järgi Tori Põrguks, on
umbes 500 m pikkune ja kuni 10 m kõrgune. Et mööda käiku sai minna kaugele maasügavusse, on
kohta juba mitusada aastat nimetatud Tori põrguks. Kohaliku legendi järgi oli koopas põrgu sissepääs
ning sellega on seotud palju rahvajutte ja muistendeid. Koobas on Pärnu jõe devoni liivakivist
kaldajärsakusse uhutud sajandite jooksul allikavete poolt. Tori põrgu suue oli 6 meetrise
läbimõõduga avaus ning mõnede andmete järgi olnud “põrgukäik” 32 meetrit pikk. Koopa lagi varises
sisse 1908. ning suue 1974. aastal. Täna koopasse sisse enam ei pääse, kuid seda kaunist ja
salapärast kohta viivad uudistama trepid kalmistu värava eest.
13.7.1. Ilusad vaated
Pärnu maakonna planeeringus on toodud tingimused maastike omapära ja silmapaistvalt ilusate
vaatega kohtade säilitamiseks ning maastikuväärtuste suurendamiseks läbi üldplaneeringute,
näiteks parema juurdepääsetavuse tagamine. Perspektiivis tuleb väärtuslikele maastikele jäävad
ilusa vaatega punktid metoodiliselt üle vaadata ning vajadusel nende asukohti redigeerida. Võib
osutuda vajalikuks ilusate vaatega kohtades vaadete avamine või hooldamine (kinnikasvamise
vältimine). Pärnu jõe vaadete avamise puhul võib osutuda vajalikuks raie tegemine. Kui raiet
71 Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring, AS Maves 2019
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
55 / 67
plaanitakse ranna ja kalda piiranguvööndis, tuleb arvestada selle kitsendustega. Kalda
piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud
maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Jõe kallaste
piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses toodud
tingimustega (nõuded puistu esimese rinde rinnaspindalale ja täiusele). Pärnu jõe loodusala
kaitsekorralduskava järgi ei kahjusta vaate avamise eesmärgil kaldavööndis (sh veekaitsevööndis)
noore puittaimestiku eemaldamine kaitseväärtusi, kuid põlispuude raiest tuleb hoiduda. Lubatav on
jõkke langenud puude eemaldamine ning reaalses vettelangemise ohus oleva puu raie. Kohad, kus
vaate avamine on vajalik või mõistlik, tuleb selgitada planeeringute või projektidega. Avatud vaatega
kohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs ning tagada parkimisvõimalus, pingid jms. Silmapaistvalt
ilusa vaatega kohad kavandatava tegevuse ümbruses on teemaplaneeringu järgi Sindi vana
raudteesild ja Sindi kirikupark, kust avanevad vaated Pärnu jõele. Jõe äärde on määratud
kümmekond ilusa vaatega kohta, kuhu on võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda ja saab nautida
looduse ja maastike erinevaid väärtusi.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
56 / 67
14. Välisõhu seisund
Planeeringualal asub üks seirejaam, kus teostakse välisõhu kvaliteedi pidevseiret – Tahkuse
seirejaam asukohaga Tori vallas Tohera külas. Kauguselt järgmine pidevseirejaam on Uulu seirejaam
Häädemeeste vallas Lepakülas, planeeringualast enam kui 10 km kaugusel. Tahkuse seirejaama
andmetel on välisõhu kvaliteet piirkonnas hea.72 Arvestades aga planeeringuala suurust ning seda,
et piirkonniti on nii keskkond, maakasutus, toimuvad tegevused kui ka hajumistingimused erinevad,
siis Tahkuse seirejaama tulemusi kogu planeeringuala välisõhu kvaliteedi iseloomustamiseks
kasutada ei saa.
Planeeringuala välisõhu kvaliteedi iseloomustamise üheks võimaluseks on teha seda piirkonnas
asuvate teadaolevate paiksete heiteallikate põhjal. Planeeringualal ja selle läheduses
(planeeringualast kuni 500 m raadiuses) on registreeritud kokku 236 paikset heiteallikat73. Enamik
neist asub Pärnu linnas kui asustusüksuses (180 tk), järgnevad Sindi linn ja Paikuse alevik. Umbes
kolmandik paiksetest heiteallikatest jääb Pärnu jõe vahetusse lähedusse. Paiksete heiteallikate
paiknemisest planeeringuala suhtes annab ülevaate Joonis 13.
Joonis 13. Planeeringualal ja sellest 500 m raadiuses asuvad paiksed heiteallikad. Allikas:
KOTKAS paiksete heiteallikate kaart, seisuga 16.08.2021
Valdavalt on tegemist erinevat liiki tööstuse heiteallikatega, vähemal määral katlamajadega. 37
heiteallikat on seotud sadamategevusega Pärnu sadamas. Hajaasustuses on valdavalt tegemist
põllumajandustootmise heiteallikatega.
72 Eesti välisõhu kvaliteet kodulehekülg ohuseire.ee, vaadatud 12.08.2021 73 KOTKAS paiksete heiteallikate kaart, seisuga 16.08.2021
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
57 / 67
Paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel (eraldiseisvalt või
koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei ületata saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi
väljaspool käitise tootmisterritooriumi74,75. Kuigi valdav enamus heiteallikatest on hõlmatud kehtiva
keskkonnaloaga, mis annab õiguse saasteainete välisõhku väljutamiseks ning määrab selle õiguse
realiseerimise tingimused, siis on osa lubadest praegu kehtivaid õigusakte, metoodikaid ja piirnorme
arvestades vananenud76, mistõttu ei pruugi need iseloomustada tegelikku olukorda.
Planeeringuala välisõhu kvaliteedist ülevaate saamiseks saab kasutada ka aastateks 2020-2030
koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi raames koostatud
kogu Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile
aastal 2020 (mis sisuliselt ilmestab olemasolevat olukorda) ja aastal 2030 olukorras, kus
rakendatakse õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine
(SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustid,
jäätmed ja põllumajandus) kohta, selles sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka
teadaolev piiriülene saaste77. Ülevaate planeeringuala piirkonna välisõhu kvaliteedi olukorrast 2020.
aasta seisuga annavad Joonis 14 kuni Joonis 18. Planeeringuala piirkonna välisõhu saasteainete
keskmised/maksimaalsed kontsentratsioonid ja nende võrdlus piirväärtusega on kokkuvõtlikult
esitatud joonistele järgnevas tabelis (Tabel 6).
74 Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud
saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise
korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse
kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või
keskkonnale. Kui ületatakse saasteainetele kehtestatud piirväärtusi, siis on tegemist olulise keskkonnahäiringuga.
AÕKS § 10, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv 75 Piirväärtused on kehtestatud AÕKS § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel Keskkonnaministri 27.12.2016
määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv 76 Keskkonnaload on käitistele väljastatud valdavalt perioodil enne 2017.aastat ehk enne AÕKS seaduse
jõustumist (jõustus 01.01.2017) ja kehtestati uued nõuded saasteainete heitkoguste ja tekkivate
saastetasemete hindamiseks, sh erinevate käitiste koosmõjus. 77 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II.
Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel,
2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
58 / 67
Joonis 14. SO2 24h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(planeeringuala orienteeruv asukoht punasega). Allikas: Teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Joonis 15. PM2,5 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(planeeringuala orienteeruv asukoht punasega). Allikas: Teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
59 / 67
Joonis 16. NH3 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(planeeringuala orienteeruv asukoht punasega). Allikas: Teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Joonis 17. NOX 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(planeeringuala orienteeruv asukoht punasega). Allikas: Teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
60 / 67
Joonis 18. LOÜ 1h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(planeeringuala orienteeruv asukoht punasega). Allikas: Teatavate õhusaasteainete
heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030
Tabel 6. Välisõhu saasteainete keskmised/maksimaalsed kontsentratsioonid valdkondade
koosmõjus 2020. aastal. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise
riiklik programm aastateks 2020–2030 (vt ka Joonis 14 kuni Joonis 18)
Välisõhu saasteaine Näitaja Kontsentratsioon Piirväärtus78
Vääveldioksiid (SO2) 24 h maksimaalne
kontsentratsioon 0,023-19,000 µg/m3 125
Tahked osakesed (PM2,5) 1 aasta keskmine
kontsentratsioon 0,314-8,610 µg/m3 25
Lämmastikoksiidid (NOX) 1 aasta keskmine kontsentratsioon
0,033-40,000 µg/m3 40
Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)
1 h maksimaalne kontsentratsioon
1,220-2740,000 µg/m3 5000
Ammoniaak (NH3) 1 aasta keskmine kontsentratsioon
0,019-8,000 µg/m3 8
Eeltoodud joonistelt ja tabelist nähtub, et kõikide hinnatud saasteainete kontsentratsioonid
projektiala piirkonnas jäävad kehtestatud piirväärtuste piiridesse. Saasteainete kontsentratsioonid
on kõige kõrgemad Pärnu linnas kui asustusüksuses, kus on ka kõige suurem asustustihedus,
78 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud
piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
61 / 67
intensiivsem liiklussagedus ning suurem tootmis- ja tööstusettevõtete hulk. Piirväärtustega võrreldes
on Pärnu linnas kõige kõrgemad lämmastikoksiidide (NOx) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ)
näitajad, põhjuseks eeskätt transport ja energeetika. Lämmastikoksiidide näitajad on kohati
piiripealsed. Väljaspool Pärnu linna on pea kõikide saasteainete osas kontsentratsioonid oluliselt
madalamad, va ammoniaak, mille kontsentratsioonid ulatuvad paiguti samuti piirväärtuste lähedale.
Ammoniaagi teke on ligi 90% ulatuses seotud põllumajandustegevusega.
Liikluse osas on välisõhu saastamise seisukohalt olulised tihedama liiklussagedusega sõiduteed.
Suurema liiklussagedusega teed planeeringualal on:
• põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla, 5800–11437 sõidukit/ööpäevas;
• põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru, 1490–6229 sõidukit/ööpäevas;
• tugimaantee nr 59 Pärnu-Tori, 1127–7472 sõidukit/ööpäevas (Pärnu linna ja Paikuse vahel);
• kõrvalmaantee 19277 Paikuse-Tammaru, 1308–1573 sõidukit/ööpäevas (Paikuse
piirkonnas).79
Põhimaanteede nr 4 ja 5 puhul on liiklussagedused kõige suuremad Pärnu linna kui asustusüksust
läbivatel lõikudel, tugimaantee nr 59 puhul Pärnu linna kui asustusüksuse ja Paikuse aleviku vahel.
79 Maa-ameti Transpordiameti kaardirakendus, seisuga 13.08.2021
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
62 / 67
15. Müraolukord
Planeeringualal ja selle lähiümbruses on peamisteks müraallikateks maanteeliiklus ning alal toimuv
tööstustegevus.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) kohaselt on välisõhus levivale mürale seatud normtasemed,
mis jagunevad müra piirväärtuseks (suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid) ja
sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel). Müra normtasemete
kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust ja
mürakategooriast, mis määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Liiklus- ja
tööstusmürale kehtivad erinevad normtasemed (vt Tabel 7).
Tabel 7. Müra normtasemed. Allikas: Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“, seisuga 06.08.2021
Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB
Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra
I kategooria - virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad
55 päeval 50 öösel
55 päeval 40 öösel
50 päeval 40 öösel
45 päeval 35 öösel
II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad ja maatulundusmaade õuealad, rohealad
60 ja 651 päeval 55 ja 601 öösel
60 päeval 45 öösel
55 päeval 50 öösel
50 päeval 40 öösel
III kategooria - keskuse maa-alad IV kategooria - ühiskondlike hoonete maa-alad
65 ja 701 päeval 55 ja 601 öösel
65 päeval 50 öösel
60 päeval 50 öösel
55 päeval 45 öösel
1 müratundliku hoone teepoolsel küljel
Kehtivate üldplaneeringute (Pärnu linna asustusüksuse ning ühinemiseelsete Paikuse valla, Tori valla,
Sauga valla, Sindi linna ja Vändra valla üldplaneeringute) kohaselt jääb planeeringualale ja selle
ümbrusesse elamualasid, puhke- ja haljasalasid, ühiskondlike hoonete alasid, segafunktsiooniga
alasid, äri- ja tootmise maa-alasid ning paiguti ka sihtotstarbeta maa- alasid. Pärnu linna
asustusüksuse, Paikuse valla ja Sindi linna üldplaneeringute kohaselt kuuluvad elamualad ja
puhkealad II mürakategooriasse ning segafunktsiooniga alad III kategooriasse, Tori valla, Sauga
valla ja Vändra valla üldplaneeringutega ei ole juhtotstarbeid mürakategooriatesse jaotatud. Äri- ja
tootmismaal ning sihtotstarbeta maal mürakategooriat ei ole. Kuna käesoleva dokumendi
koostamisel ajal on koostamisel uued üldplaneeringud endiste Tori ja Sauga valdade ning Sindi linna
osas (ühinemisjärgselt Tori vald) ja endise Vändra valla osas (ühinemisjärgselt Põhja-Pärnumaa
vald), siis võivad perspektiivis planeeringuala maakasutuse juhtotstarbed ja seega ka mingis
piirkonnas praegu kehtivad mürakategooriad muutuda. Uued üldplaneeringud on
planeeringulahenduse eskiisi koostamise staadiumis.
Liiklusmüra
Maanteeliiklusest on olulisemad suurema liiklussagedusega teed, milleks planeeringualal on
põhimaantee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla, põhimaantee nr 5 Pärnu-Lihula ning tugimaantee nr 59 Pärnu-
Tori (liiklussageduste kohta vt ptk 14). Põhimaanteede nr 4 ja 5 kohta on koostatud ka strateegiline
mürakaart Pärnu linna kui asustusüksust läbivate lõikude (Tallinna mnt, Lennuvälja tee, Ehitajate
tee, Papiniidu tee, Liivi tee) osas (vt Joonis 19)80.
80 Maa-ameti müra kaardirakendus, seisuga 13.08.2021
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
63 / 67
Joonis 19. Maanteeliikluse mürakaart põhimaanteede nr 4 ja nr 5 kohta Pärnu linna alal.
Allikas: Maa-ameti teeregistri kaardirakendus, seisuga 13.08.2021
Võrreldes mürakaardil olevad müratasemeid II mürakategooria liiklusmüra piirnormidega (Tabel 7),
siis nähtub, et põhimaantee nr 4 ja 5 Pärnu linna läbivatel lõikudel võib teedega piirnevatel aladel
öisel ajal esineda probleeme ülenormatiivse müraga. Keskmiselt võib ülenormatiivne müra levida ca
15-30 m kaugusel teest.
Välisõhu mürakaart on koostatud ka Pärnu linna kui omavalitsuse kohta81. Ka selle tulemused
liiklusmüra osas näitavad, et intensiivsema liiklusega sõiduteedelt leviv müratase ületab öisel ajal
kohati II ja III kategooria piirväärtusi. Päevasel ajal on normid tagatud.
Planeeringuala ülejäänud sõiduteede kohta andmed puuduvad. Koostamisel on Tori valla mürakaart
ja müra vähendamise tegevuskava (valmib novembris 202182), millega on keskkonnamõju hindamise
ajal eeldatavalt võimalik arvestada. Arvestades aga, et ülejäänud planeeringuala on sõiduteede
liiklussagedused madalamad (enamikel teedel alla 1000 auto/ööpäevas) ning asutustihedus
hõredam, siis sellistel puhkudel üldjuhul ülenormatiivse müraga probleeme ei esine.
Tööstusmüra
Tööstusmüra on teadaolevalt kaardistatud Pärnu linnas, eelviidatud mürakaardi koostamise raames.
Planeeringuala puudutavas osas on käsitletud Pärnu linnas kui asustusüksuses Pärnu sadamat ja
Kase-Savi-Raba turbatööstuspiirkonda ning Paikuse aleviku peamisi müraallikaid (suuremad
tööstusettevõtted, Politsei- ja Piirivalveameti Paikuse õppekeskus). Mürakaardistamise tulemuste
81 Pärnu linna välisõhu mürakaart. Akukon Eesti OÜ, 2020. Kättesaadav:
https://parnu.ee/failid/P2rnu_linna__v2lis6hu_myrakaart.pdf 82 Info Tori Vallavalitsusest 23.08.2021
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
64 / 67
kohaselt on Pärnu linnas kui asustusüksuses tööstusettevõtete piirkonnas asuvatel elamualadel II
mürakategooria normid päevasel ajal täidetud, kuid öisel ajal paiguti ületatud (Vana-Savi, Niidu ja
Liblika tn äärsetel elamualadel). Paikuse alevikus probleeme ülenormatiivse tööstusmüraga ei
tuvastatud.
Planeeringualale jäävate muude tööstusettevõtete osas andmed puuduvad. Ühe ettevõtte osas
teostatud hindamise tulemusi teistele ettevõtetele üle kanda ei saa, sest tööstusmüra allikad on
enamasti unikaalsed ja komplektsete kombinatsioonidega ning müra teke ja levik objektide lõikes on
seega erinev.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
65 / 67
16. Muud asjaolud
16.1. Riigikaitselised ehitised
Riigikaitselisi ehitisi on käsitletud Pärnu maakonna planeeringus. Planeeringualale jääb Eametsa
linnaku piiranguvöönd. Mõjualasse jääb Eametsa linnak Tori vallas ning Kaitseliidu Pärnumaa maleva
perspektiivne staabi- ja tagalakeskus Pärnu linnas.
Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on linnades ja alevites kuni 300 m ja külades kuni 2000 m
kinnistu piirist või riigikaitselise ehitise välisseinast. Piiranguvöönd on vajalik riigikaitse objektide
toimimiseks. Piiranguvööndis on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma
Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud.
Riigikaitse seisukohalt on oluline planeeringuala piiriks oleb Pärnu−Rakvere−Sõmeru riigi
põhimaantee. Maantee peab olema väga heas korras ja võimaldama kaitsetehnikaga liikumist
aastaringselt.
16.2. Ohtlikud ettevõtted
Planeeringualale jääb Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel83 kaks C-kategooria
ohtlikku ettevõtet (vt Joonis 20):
- Allikõnnu külas asuv Airok OÜ (ID 90579), ohuala raadius 382 m;
- Lüütse külas asuv Vedelgaas OÜ (ID 100039), ohuala raadius 412 m.
Mõlemal puhul on tegemist viljakuivati vedegaasipaigaldisega, kus käideldavaks kemikaaliks on
propaan-butaan.
Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb kaks tanklat, mis on C-kategooria ohtlikud ettevõtted:
- Pärnu linnas asuv Circle K Eesti AS Pärnu Riia mnt tankla (ID 409), ohuala raadius 407 m;
- Papsaare külas asuv Olerex AS Vana-Pärnu tankla (ID 62639), ohuala raadius 412 m.
Käideldavateks kemikaalideks mõlemal juhul bensiin, diisel, propaan-butaan.
C-kategooria ettevõtteks ehk ohtlikuks ettevõtteks loetakse ettevõtet, kus kemikaale käideldakse
ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses.84
83 https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis 84 Majandus- ja taristuministri 02.02.16 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali
künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ § 5; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
66 / 67
Joonis 20. Ohtlikud ettevõtted planeeringualal. Maa-amet, 2021
16.3. Keskkonnaohtlikud objektid
Keskkonnaregistri andmetel jääb planeeringualasse neli keskkonnaohtlikku objekti. Tori vallas Selja
külas on kaks keskkonnaohtlikku objekti:
- Selja OÜ tankla (registrikood OOB0019745);
- Eesti Juustu Tootmise OÜ mahuti (OOB0071084).
Põhja-Pärnumaa vallas on samuti registreeritud kaks objekti:
- Vaki külas Vändra OÜ mahuti (OOB0106368);
- Vändra alevis Eesti Juustu Tootmise OÜ mahuti (OOB0070055).
Keskkonnaregistri andmetel jääkreostusobjekte planeeringualal ei esine. Pärnu linnas oli varem
jääkreostusobjektiks endine Pärnu Kommunaali asfaltbetoonitehas (JRA0000068), kus võimalikeks
reostajateks olid bensiini, põlevkiviõli ja naftabituumeni jäägid, kuid keskkonnaregistri andmetel on
see jääkreostus likvideeritud.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisa – Planeeringuala kirjeldus
67 / 67
16.4. Soojussaared
Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka muudel tiheasustusaladel soojussaare efektina,
kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad
suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku.
Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse
akumuleerimist ning rakendades linnakeskkonnas mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja
laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid.
Aruande "Soojussaarte hindamine Eesti linnades aastatel 2014-2019" alusel märgiti satelliitpiltide
andmete põhjal soojussaartena ära alad, mis on ümbritsevast keskkonnast tunduvalt kõrgema
temperatuuriga ning mille puhul kiirgustemperatuur ületab 30°C.
2014. aasta kuumalaine ajal esinesid soojussaared planeeringualal Pärnu linnas Pärnu jõe mõlemal
kaldal, seejuures valdavalt tööstusaladel. Paikuse alevis esines soojussaar ettevõtte Baltic Forest
saeveski tööstusalal, Sindi linnas Vabriku kanalit ümbritseval tööstusalal. Lisaks ilmnes soojussaarte
olemasolu Kõrsa turbamaardla alal ning Kõrsa, Urumarja ja Pulli küla põllumajandusmaadel (vt Joonis
21). 2018. ja 2019. aastate kuumalainete ajal ühtegi soojussaart planeeringualal satelliitandmete
analüüsi tulemusel ei tuvastatud.
Joonis 21. Soojussaarte paiknemine Pärnu jõe ümbruses aastal 2014. Maa-amet, 2021
Töö number 2021-0046
Tellija Rahandusministeerium
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev September 2021
Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneering „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH väljatöötamise kavatsus
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
2 / 53
Versioon 1 (ettepanekute küsimiseks)
Kuupäev 10.09.2021
Koostanud: Eike Riis, Aide Kaar, Veronika Verš, Raimo Pajula, Ingo Valgma, Marko
Ründva, Marko Lauri, Jüri Hion
Esikaane foto: Vaade Pärnu jõele Jõesuu rippsillalt, 30.05.2019. Foto: Eike Riis
Projekti nr 2021-0046
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12919 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
3 / 53
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. OSAPOOLED JA MENETLUS ................................................................................ 6
2.1. Teemaplaneeringu koostaja ................................................................................... 6
2.2. KSH eksperdirühm ............................................................................................... 6
2.3. Kaasatavad osapooled .......................................................................................... 7
2.4. Teemaplaneeringu ja KSH läbiviimise ajakava .......................................................... 7
3. TEEMAPLANEERINGU EESMÄRK, KOOSTAMISE VAJADUS NING KAVANDATAVA
TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................... 8
3.1. Teemaplaneeringu eesmärgid ................................................................................ 8
3.2. Teemaplaneeringu koostamise vajadus ................................................................... 8
3.3. Teemaplaneeringu ülesanded (kavandatava tegevuse lühikirjeldus) ............................ 9
4. SEOS TEISTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDEGA .................... 11
4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid ........................................................ 11
4.1.1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava .............................................................. 11 4.1.2. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ .................................................................... 12 4.1.3. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ ........... 12
4.2. Kohalike omavalitsuste arengudokumendid ........................................................... 13
4.2.1. Pärnu linna arengudokumendid ............................................................................ 13 4.2.2. Tori valla arengukavad ........................................................................................ 16 4.2.3. Põhja-Pärnumaa valla arengukavad ...................................................................... 17
4.3. Ruumilise planeerimise dokumendid ..................................................................... 17
4.3.1. Pärnu maakonna planeering ................................................................................ 17 4.3.2. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ...................................... 18 4.3.3. Soomaa piirkonna teemaplaneering ...................................................................... 18 4.3.4. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–
Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0" ............................... 19 4.3.5. Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ... 19 4.3.6. Pärnu linna üldplaneeringud ................................................................................ 19 4.3.7. Tori valla üldplaneeringud ................................................................................... 20 4.3.8. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringud .................................................................. 21 4.3.9. Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud ................................................................ 22 4.3.10. Tori valla kehtivad detailplaneeringud ................................................................... 23 4.3.11. Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud ................................................. 23
5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 24
6. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................... 26
7. NATURA HINDAMINE ...................................................................................... 28
7.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 28
7.2. Mõjuala ulatuse määratlemine ............................................................................. 28
7.3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus ................. 28
7.4. Natura eelhindamise tulemused ........................................................................... 28
7.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale ..................................................................... 29 7.4.2. Võimalik mõju Reiu jõe loodusalale ....................................................................... 32 7.4.3. Võimalik mõju Rannaniidu loodusalale .................................................................. 34 7.4.4. Võimalik mõju Tori põrgu loodusalale .................................................................... 34
8. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................. 36
8.1. Eeldatav mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele ...................................... 36
8.2. Pinnaste radoonisisaldusega arvestamise vajadus .................................................. 37
8.3. Üleujutustega arvestamise vajadus ...................................................................... 37
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
4 / 53
8.4. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele ....................................................... 38
8.4.1. Mõju kaitsealadele .............................................................................................. 38 8.4.2. Mõju hoiualadele ................................................................................................ 39 8.4.3. Mõju kaitsealustele liikidele ja kivististele .............................................................. 40 8.4.4. Mõjud kaitstavate liikide püsielupaikadele ............................................................. 41 8.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele ........................................................... 41
8.5. Eeldatav mõju vääriselupaikadele ......................................................................... 41
8.6. Eeldatav mõju kultuuriväärtustele ........................................................................ 42
8.7. Eeldatav mõju väärtuslikele maastikele ................................................................. 42
8.8. Eeldatav mõju rohelisele võrgustikule ................................................................... 42
8.9. Eeldatav mõju asustusele ja maakasutusele .......................................................... 43
8.10. Eeldatav mõju ettevõtlusele ................................................................................ 44
8.11. Eeldatav mõju teedevõrgule ................................................................................ 44
8.12. Eeldatav mõju seoses muude jõega seotud rajatistega ............................................ 47
8.13. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju ................................................. 48
8.14. Kliimamuutustega arvestamine ............................................................................ 49
8.15. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................... 49
9. TÄIENDAVATE UURINGUTE VAJADUS .............................................................. 50
10. ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD ............................................................. 51
11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 52
Lisad
Lisa 1. Isikute ja asutuste ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele (lisatakse pärast
menetluse läbiviimist)
Planeeringuala (mõjutatava keskkonna) kirjeldus esitatakse teemaplaneeringu
lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse ühise lisana.
Kasutatud lühendeid
DP detailplaneering
EELIS Eesti Looduse Infosüsteem
eRT elektrooniline Riigi Teataja
KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus
KMH keskkonnamõju hindamine
KOV kohalik omavalitsus
KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine
LKA looduskaitseala
LS lähteseisukohad
PlanS planeerimisseadus
VTK väljatöötamise kavatsus
ÜP üldplaneering
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
5 / 53
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus algatas 15.01.2021 korraldusega nr 15 Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ (edaspidi: teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH). KSH eelhindamise tulemusena leiti, et KSH algatamine on vajalik, sest kavandatava
tegevusega ei ole võimalik välistada ebasoodsaid mõjusid piirkonna Natura 2000 võrgustiku aladele.1
Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis
Pärnu jõe ja kaldaala ning lähimereala terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste
määramine aastani 2030+ ning tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid jõe vee- ja kaldaaladel
nii keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste
aspektist lähtuvalt. Riigi huvi on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna
majandusele ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused.
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu
lahte (ca 75 km pikkuses lõigus). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori
ja Põhja-Pärnumaa valdades. Pärnu jõe alamjooksu ja selle lähiala all mõistetakse piirkonda Kurgjalt
kuni jõe suudmeni. Pärnu jõgi kuulub Pärnu jõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade hulka.
KSH koostamise peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi
teemaplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja
jätkusuutlik areng.
KSH toetab teemaplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arenduseks, millega kaasneb
oluline ebasoodne mõju keskkonnale, mida pole võimalik leevendada. KSH käigus kirjeldatakse,
analüüsitakse ja hinnatakse teemaplaneeringu rakendamisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid
looduskeskkonnale, inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile.
Vastavalt KeHJS-e §-le 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH käigus tehakse ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi
valikuks ning vajadusel ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks leevendusmeetmete
rakendamiseks.
KSH VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. KSH VTK-s märgitakse mõju hindamise ulatus,
teemaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju
inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000
võrgustiku aladele ning KSH eeldatav ajakava, mis sõltub teemaplaneeringu koostamise ajakavast.
KSH käsitlusalaks on teemaplaneeringu ala. Vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast
keskkonnaelemendist ja mõju ulatuskaugusest, arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ka ala
väljaspool planeeringuala. Mõjuala ulatust arvestatakse olulise mõju leviku kaugusele, mis sõltuvalt
mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist võib olla erinev.
1 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-
planeerimine/maakonnaplaneeringud#p%C3%A4rnuj%C3%B5gi (vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
6 / 53
2. Osapooled ja menetlus
2.1. Teemaplaneeringu koostaja
Teemaplaneeringu koostamist korraldab, planeeringut koostab ja KSH koostamist korraldab
Rahandusministeerium (täpsemalt regionaalhalduse osakonna Pärnu talitus).
Kontaktisikud:
- Raine Viitas, ruumilise planeerimise peaspetsialist, tel: 7155 865, e-post: [email protected]
- Tiiu Pärn, planeeringute järelevalve nõunik, tel: 7155 866, e-post: [email protected]
2.2. KSH eksperdirühm
Teemaplaneeringu KSH viib läbi OÜ Skepast&Puhkim eksperdirühm, koosseis vt Tabel 1.
Tabel 1. Teemaplaneeringu KSH eksperdirühma koosseis
Ekspert Vastutusvaldkond Ülesanded eksperdirühmas
Jüri Hion Töögrupi juht Projektijuhtimine
Eike Riis KSH juhtekspert; mõjude
hindamise ekspert
Eksperdirühma töö korraldamine, ekspertide sisendite ülevaatus, KSH VTK ja KSH aruande koostamine; kultuuriväärtused, mõju hindamine
kultuurilisele keskkonnale; Natura hindamine; seos teiste strateegilise planeerimise dokumentidega
Aide Kaar Töögrupi juhi asetäitja; mõjude hindamise ekspert
Töögrupi juhi toetamine ning abi projektijuhtimisel ja KSH juhteksperdi asendamine vajadusel; mõju taristule (teedevõrk, tehnovõrgud)
Veronika Verš Mõjude hindamise ekspert Mõju asustusele ja maakasutusele, ettevõtlusele, inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Raimo Pajula
Eluslooduse valdkonna
ekspert – taimestik ja loomastik
Kaitsealused taime- ja loomaliigid; Natura hindamine; mõju maismaaökosüsteemidele
OÜ Rewild Jõgede elustik (taimestik,
loomastik)
Mõju hindamine planeeringuala vooluveekogude
elustikule ja Natura kaitse-eesmärkidele
Ingo Valgma Geoloogia ja hüdrogeoloogia spetsialist
Reljeef ja geoloogilised tingimused; mõju pinna
veekogudele ja põhjaveele; mõju maavaradele ja maardlatele
Marko Ründva (OÜ Kajaja)
Müra ja vibratsiooni ekspert
Müra ja vibratsiooni mõju
Marko Lauri Geoinformaatika spetsialist GIS andmete kogumine, haldamine ja analüüs
KSH juhtekspert Eike Riis vastab KeHJS-e § 34 lõike 4 punktides 1–5 KSH juhteksperdile esitatavatele
nõuetele.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
7 / 53
2.3. Kaasatavad osapooled
Teemaplaneeringu ja KSH koostamine toimub koostöös ning nende dokumentide menetlus on ühine.
Sellest tulenevalt on ühised ka teemaplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatavad osapooled
(asutused ja isikud). Dubleerimise vältimiseks on kaasatavate asutuste ja isikute nimekiri esitatud
ainult teemaplaneeringu lähteseisukohtade dokumendis.
Samas on toodud ka teemaplaneeringu ja KSH ühine kaasamiskava (koostöö ja kaasaamise
põhimõtted).
2.4. Teemaplaneeringu ja KSH läbiviimise ajakava
KSH läbiviimise ajakava sõltub planeeringu koostamise ajakavast ning neid dokumente menetletakse
koos. Vastav menetluskord on sätestatud planeerimisseaduse peatükis 5. KSH koostamist korraldab
Rahandusministeerium (täpsemalt regionaalhalduse osakonna Pärnu talitus).
Alljärgnevas tabelis (Tabel 2) on toodud teemaplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav põhimõtteline
ajakava peamiste etappide järgi. Kuna KSH ajakava sõltub teemaplaneeringu koostamise ajakavast,
siis täpsemalt menetlusetappide kaupa lahti kirjutatud ajakava on esitatud teemaplaneeringu
lähteseisukohtade dokumendis ning seda KSH VTK-s ei dubleerita.
Tabel 2. Teemaplaneeringu ja KSH koostamise eeldatav põhimõtteline ajakava
I etapp Planeeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK
koostamine ning ettepanekute küsimine
Aprill–oktoober 2021
II etapp Planeeringu eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu
koostamine ning avalikustamine
November 2021–detsember
2022
III etapp Planeeringu ja KSH aruande kooskõlastamine ja
arvamuste küsimine
Jaanuar–mai 2023
Planeeringu vastuvõtmine ja KSH aruande
tunnistamine nõuetele vastavaks
Juuni–juuli 2023
IV etapp Planeeringu avalikustamine ja avalikud arutelud August–november 2023
Planeeringu kehtestamine Detsember 2023
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
8 / 53
3. Teemaplaneeringu eesmärk, koostamise vajadus ning
kavandatava tegevuse lühikirjeldus
3.1. Teemaplaneeringu eesmärgid
Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis
Pärnu jõe ja kaldaala ning lähimereala terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste
määramine aastani 2030+. Tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid jõe vee- ja kaldaaladel nii
keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste aspektist
lähtuvalt. Olemasoleva potentsiaali ja perspektiivsete vajaduste avaliku planeerimise tulemusena
kokku leppida põhimõtted Pärnu jõe veeala aktiivseks kasutamiseks ning määrata tingimused nende
elluviimiseks. Riigi huvi on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju piirkonna
majandusele ja elanikkonnale tervikuna ning säilitab loodus- ja kultuuriväärtused.
Arvestades ala iseloomu – kõrge asustustiheduse ja kasutamise intensiivsusega piirkond Pärnust
Sindini ning oluliselt väikesema asustustihedusega piirkond Sindist Kurgjani – tuleb välja töötada ja
kasutada erinevaid metoodikaid tervikliku planeeringulahenduse koostamisel.
Teemaplaneeringu täpsemad eesmärgid:
• Maakonnaplaneeringu täpsustamine. Üld- ja detailplaneeringute ning erineva tasandi
arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine.
• Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide
täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise
taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine.
• Ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega arvestamine.
• Loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine. Ettepanekute tegemine kaitseala ja
kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks.
• Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine, arvestades Sindi paisu
lammutamisest tulenevaid looduslike ja majanduslike olude muutusi ning sotsiaalseid
vajadusi.
• Piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine.
• Piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse
arendamiseks vajalike eelduse loomine.
• Tekkinud uues olukorras, Sindi paisu lammutamise tulemusena Pärnu jõe veeala
kasutustingimuste seadmine, seejuures arvestades kalandusega seonduvaid piiranguid
(kudealad, püügikeelualad jms).
3.2. Teemaplaneeringu koostamise vajadus
Pärnu jõe veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Pole ka erinevate
kohalike omavalitsuste, riigiametite, kogukonna liikmete vahelist kokkulepet jõega seotud alade ja
tegevuste arendamise osas. Iga huvigrupp kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on juba
ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele. Iga aastaga suureneb
veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete alade kasutamine, kuid seejuures on olematud turvalisuse ja
ohutuse tagamine, juurdepääsud ja parkimistingimused.
Seaduste, kaitse-eeskirjade, arengustrateegiate ja erinevate tasandite planeeringutega (riigi ja
maakonnaplaneeringud ning kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringud) on ette nähtud
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
9 / 53
meetmeid piirkonna arendamiseks ja väärtuste kaitsmiseks, kuid senini ühtseid maa- ja veealade
kasutamise põhimõtteid kokku lepitud ei ole.
Pärnu jõe ja lähiala uute kasutusvõimaluste planeerimise vajadus tuleneb ka Sindi paisu
lammutamisest 2019. aastal, mis loob täiesti uued võimalused ja eeldused piirkonna arendamiseks.
Riigi huvi on teemaplaneeringuga tagada pääs merele, Pärnu sadama toimimine ja väikelaevaliikluse
arenemine; arvestades väikealuste (mootorpaadid, purjekad jt) kiiret kasvutrendi kavandada
maakonna kui terviku ruumilise arengu seisukohalt väikesadamate võrgustik; kindlustada jõe
kasutajate turvalisus; määrata jõgede avaliku kasutusega kalda-alad ja juurdepääsud neile. Läbi
koostöö ja kaasamise annab planeering võimaluse välja selgitada erinevate riigiametite huvid ja koos
kohalike omavaltsustega kokku leppida ühine reeglistik piirkonna arendamiseks, arvestades
seejuures Pärnu jõe ja lahe kalanduslikku tähtsust, kalade rändeteid ja kudealasid.
3.3. Teemaplaneeringu ülesanded (kavandatava tegevuse lühikirjeldus)
Teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Pärnu jõe
alamjooksu ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestab erinevate kasutajate
huve. Seejuures tuleb vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need
leevendavate meetmete kavandamise kaudu.
Tulenevalt teemaplaneeringu eesmärgist, maakonna ruumilistest vajadustest ja planeeringuala
iseloomust on teemaplaneeringu täpsemad ülesanded:
• Pärnu jõe üleujutusega alade kajastamine, alade kasutamistingimuste ja ehitustingimuste
määratlemine;
• Pärnu jõe lihkeohtlikkusega kaldaalade kajastamine. Kaldakindlustusrajatiste vajaduse
väljaselgitamine. Nendel aladel kasutamistingimuste määramine, so meetmete ja
kitsenduste seadmine;
• kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad,
matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt)
asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste
(kitsenduste) seadmine;
• sildade renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam) vajaduse
määramine;
• sadamate võrgustik – Pärnu ja Sauga jõgede suudmealal sadamate kajastamine (Pärnu
sadam, jahisadam, Japsi kalasadam jt) ning täiendava arendusvajaduse välja selgitamine ja
selleks tingimuste seadmine;
• veeteede määramine, laevatatavuse ja jõetranspordi tagamiseks tingimuste seadmine;
• veespordi harrastamiseks jõe veeala tsoneerimine tasakaalu leidmiseks erinevate kasutajate
(laevad, sõudjad, skuutrid, ujujad jne) huvide vahel;
• jõel ja jõe kallastel, sh jõe äärne matkarada kuni Kurgjani takistusteta liikumise tagamiseks
tingimuste ja vajadusel kaasnevate kitsenduste seadmine, veeteekondade
(veematkaradade) kohta koos sildumisvõimalustega ettepanekute tegemine;
• jõetrammi sadamate kavandamine ja taristu arendamiseks tingimuste seadmine;
• jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine,
selleks tingimuste seadmine;
• kalavarude kestliku majandamise põhimõtete määratlemine;
• vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimuste seadmine;
• kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste määramine;
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
10 / 53
• üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade määramine ja
kasutamistingimuste seadmine, sh universaalse disainiga arvestamine;
• ettevõtlusalade (olemasolevate laiendus, uute alade kavandamine) kasutamistingimuste
määratlemine;
• rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste täpsustamine;
• väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine;
• ilusa vaatega kohtade määratlemine ja atraktiivsuse parandamiseks tingimuste seadmine;
• loodus- ja kultuuriväärtuste kasutustingimuste määratlemine;
• turvalisuse, sh pääste- ja veeliiklusohutuse tagamise põhimõtete määratlemine;
• üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine;
• tegevuskava ehk planeeringu elluviimise kava koostamine.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
11 / 53
4. Seos teiste strateegilise planeerimise dokumentidega
4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid
4.1.1. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava2
Planeeringuala asub Lääne-Eesti vesikonnas. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõestiku Pärnu, Sauga,
Reiu ja Navesti jõgesid. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja
kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Veemajanduskavaga koos koostati ka
meetmeprogramm ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Meetmeprogramm on
veemajanduskava lahutamatu osa, milles esitatakse vee kasutamise ja kaitse meetmed.
Pärnu jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud neljaks vooluveekogude pinnaveekogumiks,
millest kolm asuvad planeeringualal:
- Pärnu jõgi Vodja jõest Käru jõeni (veekogumi kood 1123500_2, lühike nimi Pärnu_2);
- Pärnu jõgi Käru jõest Sindi paisuni (1123500_3, Pärnu_3);
- Pärnu jõgi Sindi paisust suudmeni (1123500_4, Pärnu_4).
2019. aastal on toimunud muudatus – liideti pinnaveekogumid Pärnu_4 ja Pärnu_3. 2019. aasta
veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Pärnu_3 seisund halb ja Pärnu_2 seisund kesine.
2021. aasta eesmärk on saavutada pinnaveekogumite hea koondseisund.
Sauga jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud kolmeks vooluveekogude pinnaveekogumiks,
millest üks asub planeeringualal – Sauga jõgi Uru ojast suudmeni (veekogumi kood 1148700_3,
lühike nimi Sauga_3). 2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Sauga_3
seisund hea, ning 2021. aasta eesmärk on säilitada pinnaveekogumi hea koondseisund.
Reiu jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud kaheks vooluveekogude pinnaveekogumiks,
millest üks asub planeeringualal – Reiu jõgi Humalaste ojast suudmeni (veekogumi kood 1145400_2,
lühike nimi Reiu_2). 2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Reiu_2 seisund
hea ning 2021. aasta eesmärk on säilitada pinnaveekogumi hea koondseisund.
Navesti jõgi on veemajanduskava kohaselt jaotatud neljaks vooluveekogude pinnaveekogumiks,
millest kaks asuvad planeeringualal:
- Navesti jõgi Halliste jõest suudmeni (veekogumi kood 1131600_4, lühike nimi Navesti_4);
- Navesti jõgi Loopre maantee sillast Halliste jõeni (veekogumi kood 1131600_3, lühike nimi
Navesti_3).
2019. aasta veekogumite seisundi koondhinnangu kohaselt on Navesti_3 ja Navesti_4 seisund kesine
ning 2021. aasta eesmärk on saavutada pinnaveekogumite hea koondseisund.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-2021 ja meetmeprogrammis olevaid
suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada ka planeeringutes. Veemajanduskava üldeesmärk on tagada
veekogude hea seisund.
Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogramm ei näe planeeringu piirkonda jäävatel
veekogudel ette selliseid tegevusi, mis oleksid otseselt rakendatavad läbi koostatava
teemaplaneeringu. Planeeringu lahendus ei tohi olla vastuolus veemajanduskavaga ning
teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada veemajanduskavaga seatud eesmärke,
meetmeid ja veekogumite seisundit. Kõige olulisem on vältida planeeringu lahendusega
uute koormusallikate lisandumist, eeskätt veekogude hüdromorfoloogia muutmist.
2 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016;
https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 (vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
12 / 53
4.1.2. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“
Pärnu maakonna arengustrateegia (edaspidi ka arengustrateegia või strateegia) „Pärnumaa 2035+“3
on senisest strateegiast „Pärnumaa 2030+“ lähtuv, kõikide kohalike omavalitsuste, avaliku-, era- ja
vabasektori koostööna koostatud uue tegevuskavaga strateegia. See vaatab ajahorisondi – aasta
2035 – taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele tuleks
maakonnas keskenduda.
Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamise vajadus on sätestatud ka Pärnu maakonna
arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“. Selles nähakse ette mitmeid tegevusi piirkonna
arendamiseks. Samuti avab arengustrateegia tulevikutrende Pärnu jõe ja selle lähiala kasutamise
osas, jõgi on kasutusele võetud atraktiivse puhke- ja turismiobjektina.
Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ kohaselt on Pärnu maakonna peamisteks
eesmärkideks, mis tuleks Pärnumaal lähiaastatel realiseerida, muuhulgas (loend ei ole toodud
tähtsuse järjekorras):
• maakonna identiteedi hoidmine, tugevad KOV-id ja koostöö;
• regionaalset innovatsioonisüsteemi ja ettevõtluse arengut toetava taristu ning
tugisüsteemide edasiarendamine (sh arengukiirendi rakendamine); biomajanduse ja
taastuvenergeetika kompetentsikeskuse loomine;
• Rail Balticu rajamine, sh reisi- ja kaubajaam ning kohalikud peatused; Via Baltica
väljaehitamine 1. klassi maanteeks; lennujaama rekonstrueerimine ja turundamine; Pärnu
uus sild;
• Pärnu kunstikeskus; aastaringne kogupere külastuskeskus.
Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ toetab teemaplaneeringu koostamist ning
planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada Pärnu maakonna arengustrateegias „Pärnumaa
2035+“ toodud eesmärke.
4.1.3. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+
Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+4 eesmärgiks on
soodustada Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengut ja seeläbi aidata kaasa looduskaitseliste
eesmärkide saavutamisele. Strateegia aluseks on siht säilitada piirkonna loodus- ja kultuuripärandit.
Strateegia hindab turismipiirkonna hetkeolukorda ja loob tulevikuvisiooni, toetab riikliku
turismiarengukava eesmärkide täitmist, arvestab turismiasjaliste huvidega ning turismi- ja
puhkemajanduse korraldamisega kaasneva sotsiaalse ja majandusliku mõjuga. Strateegia aitab
piirkonda arendada ühtse turismisihtkohana, olla piirkonnana konkurentsivõimelisemad, pakkuda
mitmekülgseid turismielamusi ning väärtustada kohalikel ressurssidel põhinevaid tooteid ja
teenuseid.
Strateegia:
• määrab ära piirkonna jätkusuutliku turismi põhimõtted ja annab tegevusjuhised järgmiseks
5 aastaks;
• annab aluse tegevuste järjestamiseks ja tegevusplaanide koostamiseks;
3 https://parnumaa.ee/parnumaa-arengustrateegia-2035/; kõik Pärnumaa seitse (endist) kohaliku omavalitsuse
volikogu on määrusega arengustrateegia "Pärnumaa 2035+" heaks kiitnud. Lääneranna vallavolikogu 15.11.18
määrus nr 36; Saarde vallavolikogu 28.11.18 määrus nr 31; Pärnu linnavolikogu 29.11.18 määrus nr
52;Häädemeeste vallavolikogu 29.11.18 määrus nr 31; Põhja-Pärnumaa vallavolikogu 19.12.18 määrus nr 62;
Kihnu vallavolikogu 19.12.18 määrus nr 17; Tori vallavolikogu 20.12.18 määrus nr 44 (vaadatud 01.09.2021) 4 https://drive.google.com/file/d/1T3mh0Van6pkWVAtNWI3gB-yONL-462pV/view (vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
13 / 53
• tagab turismiatraktsioonidena kasutatavate looduskaitseliste ja kultuuriliste väärtuste
säilimise;
• annab turismiasjalistele suuna, milliste põhimõtete alusel arendada Soomaal turismitooteid;
• loob alusdokumendi piirkonnas jätkusuutliku turismi rahastamiseks.
Koostataval teemaplaneeringul on mitmeid olulisi seoseid Soomaa rahvuspargiga (vt Joonis 1):
• planeeringuala jääb Soomaa rahvuspargi turismipiirkonda, kontaktalasse ja mõjualasse;
• Torisse planeeritakse täiendavat Soomaa väravat;
• planeeringualale jäävad teenuskeskused (Paikuse, Sindi, Tori, Jõesuu).
Joonis 1. Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna kaart5
4.2. Kohalike omavalitsuste arengudokumendid
4.2.1. Pärnu linna arengudokumendid
Pärnu linn on koostanud mitu arengukava, neist kõige uuem on 2018. aastal valminud Pärnu linna
arengukava aastani 20356. Pärnu linna arengudokumendid toetavad teemaplaneeringu algatamist
5 Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ (vaadatud 01.09.2021) 6 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf# (vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
14 / 53
ning peavad vajalikuks Pärnu jõe eesmärgipärast arendamist. Planeeringu lahenduse koostamisel
tuleb järgida arengudokumentides toodud eesmärke. Alljärgnevat on väljatoodud Pärnu linna
asjakohased arengudokumendid ning nende olulisemad eesmärgid ja tegevused.
Pärnu linna arengukava aastani 2035
Pärnu linna arengukava käsitleb Pärnu linna haldusala kui terviklikku kogukonda, territooriumit ja
kohalikku omavalitsust. Pärnu linna ühinemine 01.11.2017 muutis Pärnu juhtimispõhimõtteid ja
valitsetavat haldusala. „Pärnu arengukava aastani 2035” initsiatiiv tervikuna tagab, et linna edasised
strateegilised eesmärgid ja tegevuskavad on ühendatud ühise laiema visiooni ning
arengusuundadega.
Arengukava kohaselt on Pärnu jõel oluline turismipotentsiaal, mille kasutusele võtmine vajab
läbitöötamist, arendamaks funktsionaalset avalikku ruumi. Puudu on veeskamise kohtadest,
paremini on vaja korraldada veeliiklust jõel, arvestades nii sõudjaid, ujujaid ja teisi kasutajaid.
Samuti teeb muret sildade ehitustehniline olukord. Suur koormus on tinginud ka vajaduse uue silla
ehitamiseks üle Pärnu jõe, samuti vajab kesklinna silla kergliiklejate ruum parandamist.
Arengukava tegevuskava kuni aastani 2035 näeb ette järgmised asjakohased tegevused:
• uue kesklinna silla kavandamine (arhitektuurivõistlus, projekteerimine) ja ehitamine;
Kesklinna silla renoveerimine (sh projekteerimine);
• Pärnu rannaalale ligipääsetavuse parendamine ja arendamine;
• Pärnu jõe kallaste atraktiivsemaks muutmine (sh kallasradade ja puhkealade rajamine,
kesklinna kai korrastamine);
• jahisadama laiendamine ja uute kaikohtade loomine; teenindavate hoonete ehitamine;
valgustuse rajamine; reisisadama arendamine, jõeäärse ala korrastamine;
• looduslike ujumiskohtade väljaarendamine;
• Kalevi sõudebaasi renoveerimine; Pärnu Rääma Sõudekeskuse viimase etapi väljaehitamine;
• sõudestaadioni rajamine;
• paadisilla ehitus Räämale (Raba tn ja Tallinna mnt vahel);
• Pärnu linna sademeveesüsteemide rajamine ja rekonstrueerimine;
• Sauga jõe kaldakindlustuse rajamine Vana-Pärnusse (kalmistu kaitseks);
• ekstreemspordialade rajamine ja arendamine;
• Vallikääru arendamine (II etapp).
Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia aastani 2014-2020
Strateegia7 eesmärgiks on Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu planeerimine aastani 2020.
Jätkusuutliku arengu all peetakse silmas protsesse, tänu millele linnapiirkonna elanikkond püsib
elujõuline: tööealine elanikkond suudab probleemideta kasvatada lapsi ning hoolitseda eakate eest,
elanikkonna tegevus toimub elukeskkonda hoidval moel.
Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia aastani 2014-2020 eesmärgid ja tegevussuunad
keskkonnaseisundi, keskkonnasõbraliku transpordi ja liikuvuse osas:
• linnapiirkonna ja Pärnumaa ühistranspordikorraldus on hästi koordineeritud, laialt kasutatud,
turvaline, hea mainega ning pakub usaldusväärset teenust elanike ja külastajate
igapäevavajaduste rahuldamiseks;
7 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 22.01.2015 otsusega nr 8;
https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1086210&o=39&u=1&o2=123029&hdr=hp&tbs
=all (vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
15 / 53
• linnapiirkonna kergliiklusteede võrgustik on välja arendatud;
• liiklusturvalisuse tase on kõrge (koolitee, töötee, külastajatee);
• Pärnu linnapiirkonnas on regionaalse tähtsusega lennujaam;
• Pärnu sadam on kruiisituriste teenindav sadam; Pärnu jahisadama külastatavus on oluliselt
suurenenud;
• Rail Balticu arengu tulemusena tegutseb Pärnu linnapiirkonnas raudteekaubajaam ja
lisanduvad raudteekaubavooge teenindavad funktsioonid;
• Pärnu linnaregioonis ei ole elanikke ja keskkonda kahjustavaid reostusallikaid;
• Pärnu linnaregioon on üleujutuste eest kaitstud.
Pärnu linna sademevee arendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2026
(ühinemiseelne)
Pärnu sademevee strateegia8 on valdkonna arengu alusdokument, milles on antud üldised meetmed
linna arendamiseks. Strateegias on sõnastatud valdkonna arendamise põhieesmärgid ning on antud
nende eesmärkide saavutamise üldine tegevusplaan. Strateegias on välja pakutud tegevuskava ning
sademeveerajatiste põhiskeem. Sademevee strateegia tegevuskavas nähti ette strateegiliste
eesmärkide saavutamiseks konkreetsed meetmed ja tegevused, täitjad ja ressursid. Lisaks antakse
ka planeeringute (üldplaneeringud, detailplaneeringud) koostamise põhimõtted.
Strateegia põhieesmärkide hulka kuuluvad:
• üleujutuste likvideerimine ja ennetamine, üleujutustest tingitud negatiivsete mõjude
minimeerimine;
• liigniiskete alade kuivendamine;
• kahjulike ainete minimeerimine sademevees, suublate, voolu-ja seisuveekogude seisundi
säilitamine ja parandamine;
• sademeveesüsteemide jätkusuutlikkuse arendamine;
• põhjavee loodusliku taseme säilitamine;
• ehitus- ja arendustegevusest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine.
Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastani 2026
(ühinemiseelne)
ÜVK arendamise kava9 käsitleb Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist aastatel
2015-2026. ÜVK arendamise kavas on püstitatud eesmärgid veevarustuse teenuse kvaliteedi, reovee
ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kvaliteedi ning sademevee kvaliteedi ja ärajuhtimise
tagamiseks.
Pärnu Agenda 21 (säästvat arengut toetav tegevusplaan; ühinemiseelne)
Pärnu linna Agenda 2110 on kokkulepetel põhinev säästvat arengut toetav tegevusplaan. Agenda
koostamise eesmärgiks on jätkusuutliku ühiskonna tagamine, kus majanduslik edu ning sotsiaalne
turvalisus saavutatakse elukeskkonda kahjustamata. Olulisel kohal tegevusplaanis on ka Pärnu ja
Sauga jõe eesmärgipärane arendamine. Agenda 21 kohaselt tuleb jätkata selgesihiliselt Pärnu jõe
akvatooriumi ja kaldaalade planeeringut. Keskkonnatundlike ja väärtuslike maa-alade planeeringute
koostamine (sh veealade planeerimine) on riiklik prioriteet ning seetõttu tuleks ka Pärnu jõe
8 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 15.12.2016 määrusega nr 31;
https://www.riigiteataja.ee/akt/423122016060 (vaadatud 01.09.2021) 9 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 18.12.2014 määrusega nr 42;
https://amphora.lv.parnu.ee/AMPHORA_PUBLIC/index.aspx?itm=1068546&o=39&u=-
1&o2=123029&hdr=hp&tbs=all (vaadatud 01.09.2021) 10 https://parnu.ee/failid/arengukavad/agenda21_est.pdf (vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
16 / 53
arendamiseks luua tulevikku vaatav tervikkontseptsioon: välja selgitada, millist liiklust jõgedele
soovitakse, millised sildumiskohad selleks vajalikud on, millised saavad olema üldised jõe ja
jõekallaste kasutusvõimalused elanike ja puhkajate jaoks. Läbi tuleb viia läbi vajalikud
mõõdistustööd, mille kohaselt alustada eutrofeerumise peatamiseks vajalikke kaevetöid ja jõgede
kallaste kindlustamist. Teostada regulaarselt veenäitajate kontrolli ning kõrgendada järelevalvet
jõekallaste äärse ehitustegevuse osas.
Pärnu Agenda 21 üldeesmärgid:
• ökoloogiline tasakaal;
• vaimselt ja füüsiliselt terve elanikkond;
• turvaline elamis-, töötamis- ja puhkamispaik;
• konkurentsivõimeline ja atraktiivne majanduskeskkond.
4.2.2. Tori valla arengukavad
Tori vallal on uus kehtiv ühinemisjärgne arengukava Tori valla arengukava 2018-203011. Arengukava
toetab teemaplaneeringu algatamist ning peab vajalikuks Pärnu jõe eesmärgipärast arendamist.
Planeeringulahenduse koostamisel tuleb järgida arengudokumendis toodud eesmärke. Alljärgnevalt
on välja toodud Tori valla asjakohased arengudokumendid ning nende olulisemad eesmärgid ja
tegevused.
Tori valla arengukava 2018-2030
Tori valla arengukava on koostatud aastateks 2018-2030 ning määratleb Tori valla pika- ja lühiajalise
arengu eesmärgid ja nende elluviimiseks vajalikud tegevused. Tori valla prioriteediks on
haldusreformi käigus ühinenud territooriumil avalike teenuste kvaliteedi tõstmine, piirkondliku
eripära säilitamine ja arendamine ning erinevate piirkondade hallatavate asutuste omavahelise
sünergia suurendamine.
Arengukava tegevuskava näeb ette järgmised asjakohased eesmärgid/tegevused:
• valla territooriumil paiknevad ehitismälestised ja miljööväärtuslikud alad on inventeeritud
ning miljööväärtuslikele aladele on välja töötatud ehitus- ja kasutustingimused;
• ehitada välja kergliiklusteede võrgustik;
• kergliiklusteede võrgustik toetab tervisespordi harrastajaid;
• valgustatud kergliiklusteede rajamine suuremate külade keskustesse ning
enimkasutatavatele asulavälistele teelõikudele;
• tervise- ja suusaradade rajamine, nende süsteemne hooldamine;
• Pärnu jõe äärsete alade arendamine puhke- ja virgestusaladeks;
• turvaliste ujumiskohtade väljaarendamine Tori vallas;
• väljaarendatud turismi tugistruktuur ja võrgustikutöö;
• Pärnu jõgikond on avatud atraktiivne puhkeala;
• välja on töötatud turismimarsruut "Ajalooline tööstuslinn Sindi".
Uuendamisel on Tori valla arengukava aastani 2035.12
11 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004
(vaadatud 01.09.2021) 12 https://www.torivald.ee/arengukava (vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
17 / 53
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021–2032
Tori Vallavolikogu võttis 18. märtsi 2021 määrusega nr 141 vastu Tori valla ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2021–2032.13 Dokument kirjeldab valla ÜVK
olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Välja on toodud tegevused, mis on vajalikud
ÜVK plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest
tulenevate nõuete täitmiseks. ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga,
üldplaneeringuga, detailplaneeringute ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamine ning
veemajanduse korraldamine Tori valla asulates peab toimuma kooskõlas käesoleva ÜVK arendamise
kavaga fikseeritud tingimuste ja nõuetega.
4.2.3. Põhja-Pärnumaa valla arengukavad
Põhja-Pärnumaa valda läbivad Pärnu ja Navesti jõed. Põhja-Pärnumaa arengukava aastani 203014 ei
toeta otseselt teemaplaneeringu algatamist ning eraldi tegevusi Pärnu jõe arendamiseks välja ei ole
toodud, kuid kaudsed seosed on olemas. Alljärgnevat on välja toodud Põhja-Pärnumaa valla
asjakohased arengudokumendid ning nende olulisemad eesmärgid ja tegevused.
Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030
Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 203015 on valla strateegilisi eesmärke ja nende
saavutamiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu
integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava periood on 2019-2030.
Arengukava näeb ette järgmised asjakohased tegevused:
• avalikus ruumis liikumis- ja puhkevõimaluste avardamine (skatepark, mänguväljakud,
pingid, valgustus, välijõusaalid jne);
• valla poolt hooldatavate haljasalade korrashoiuhanke korraldamine;
• kõnniteed alevites.
Arengukavas ei ole välja toodud tegevusi, mis oleksid otseselt seotud valda läbivate jõgedega ja
nende kallastega.
Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava16 on dokument, mis
kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut aastatel 2020 -
2032. Arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse
viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta
joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise.
4.3. Ruumilise planeerimise dokumendid
4.3.1. Pärnu maakonna planeering
Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ koostamise ülesanne on sätestatud ka Pärnu maakonna
13 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf# (vaadatud
01.09.2021) 14 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.11.2020 määrusega nr 21;
https://www.riigiteataja.ee/akt/427112020009 (vaadatud 01.09.2021) 15 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.11.2020 määrusega nr 18;
https://www.riigiteataja.ee/akt/425092019008 (vaadatud 01.09.2021) 16 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 22.01.2020 määrusega nr 1;
https://www.riigiteataja.ee/akt/428012020008?leieKehtiv (vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
18 / 53
planeeringus17 (edaspidi maakonnaplaneering). Selle kohaselt tuleb teemaplaneeringuga koostada
planeeringulahendus, mis tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi, sh loodus-
ja kultuuriväärtusi veealal ja jõe lähialadel.
Pärnu jõe alamjooks ja selle lähialad on maakonnaplaneeringus kõrgelt väärtustatud. Pärnu jõgi on
avalikult kasutatav veekogu ja määratud kui kaunis veetee. Jõega piirnevad väärtuslikud maastikud:
Pärnu rand ja vanalinn, Pärnu rannaniit, Niidu-Tammiste metsamaastik, Reiu jõe suudmeala, Sindi
linn, Tori alevik, Vändra, Soomaa, Vihtra–Suurejõe–Kurgja jõemaastik. Jõe äärde on määratud
kümmekond ilusa vaatega kohta, kuhu on võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda. Siin saab nautida
looduse ja maastike erinevaid väärtusi. Jõe kaldaalad on määratud maakonna taseme rohelise
võrgustiku koridori osaks.
Maakonnaplaneeringus on välja toodud Pärnu maakonna ruumilise arengu suunamise põhimõtted,
millega tuleb arvestada ka teemaplaneeringu koostamisel.
4.3.2. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering
Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus18 (edaspidi mereplaneering) on
olulisteks teemadeks meretransport, puhkemajandus ja turism (supluskohad, veemotosport, sport)
ning ohutus, mis kõik on seotud omakorda ka maakonna suurimal jõel toimuvaga. Sellest tulenevalt
on loogiline ja otstarbekas mereplaneeringu lahendus siduda Pärnu jõel toimuvaga ühtseks tervikuks.
Mereplaneeringus on toodud mereruumi kasutuspõhimõtted ja tingimused kasutusviiside lõikes
(kalandus, vesiviljelus, sadamad, taliteed ja jäärajad, puhkemajandus ja turism, kultuuriväärtused
ja merebioloogia, taastuvenergeetika, maavarad ja kaadamisalad, taristu, riigikaitse, mereohutus,
lennundus), millega tuleb arvestada ka teemaplaneeringu koostamisel.
4.3.3. Soomaa piirkonna teemaplaneering
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Soomaa piirkonna teemaplaneering“19 ala
piirneb põhjast Pärnu jõega, lõunast Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maanteega, idast Viljandi–Suure-
Jaani maantee, läänest kohalike teede ja Reiu jõega. Planeeringuga on määratud ruumilise arengu
põhimõtted ja prioriteedid, olulisemad sotsiaalse ja tehnilise taristu objektid, maa- ja veealade
kasutamistingimused rahvuspargis. Planeeringus keskendutakse transpordi ja kohalike teenuste
kättesaadavusele, teede ja sildade seisukorrale, turismi arendamisele, puhkealade ja matkaradade
väljaarendamisele, elektri- ja internetiühenduste kättesaadavusele ning elanike turvalisuse
tagamisele. Antakse hinnang rahvastiku muutustele, näidatakse võimalused vanade talukohtade
kasutusele võtmiseks rahvuspargis. Välja on toodud kauni veelõiguna Pärnu jõgi koos Navesti ja
Halliste lisajõgedega ning kauni vaatega koht Pärnu jõel Taali metskonna juures. Planeering on
aluseks kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute koostamisel.
Soomaa piirkonna teemaplaneeringu ja käesoleva teemaplaneeringu alad osaliselt kattuvad, seega
tuleb jälgida, et ei tekiks vastuolusid nende planeeringute vahel.
17 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74; https://maakonnaplaneering.ee/142
(vaadatud 01.09.2021) 18 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152;
https://maakonnaplaneering.ee/143 (vaadatud 01.09.2021) 19 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.12.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/182; https://maakonnaplaneering.ee/159
(vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
19 / 53
4.3.4. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–
Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0"
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via
Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0"20 luuakse eeldused rahvusvaheliste ja
regionaalsete ühenduste pidamiseks põhja-lõuna suunal Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja kesk-
Euroopa vahel. Via Baltica viiakse vastavusse Eesti põhimaanteede ja rahvusvahelisse
transpordivõrku kuuluvale liiklusrajatisele esitatavatele standarditele. Hea ja turvaline ühendus loob
uusi arenguvõimalusi maantee lähedusse jäävatele kohalikele omavalitsustele. Via Baltica
trassikoridori valik keskendus liikluse sujuvuse ja ohutuse, teekasutajate teenindamise ning
liikluskeskkonna taseme parandamisele.
Viia Baltica trassikoridor läbib teemaplaneeringu ala Tori valla Kiisa küla ja Sindi linna territooriumil
ning Pärnu linna (haldusüksus) Seljametsa küla territooriumil. Via Baltica ristumised Pärnu-Rakvere-
Sõmeru maantee (riigi põhimaantee nr 5) ja Pärnu-Tori maanteega (riigi tugimaantee nr 59) on
kavandatud eritasandilistena ning üle Pärnu jõe on planeeritud sild.
4.3.5. Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"
Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"21 on leitud
sobivaim asukoht kiire elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Pärnu maakonnas. Rail
Balticu raudteega luuakse uus rahvusvaheline ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel,
millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid. Rail Balticu
rajamine on seotud suure avaliku huviga.
Planeeritud trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, kus on raudtee rajamiseks vajaminev maa
ja raudtee kaitsevöönd (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruum, mis võib osutuda vajalikuks
juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee nihutamine on
võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Pärnu linnas (asustusüksuses) on trassikoridori
laiuseks määratud 150 m.
Rail Balticu trassikoridor läbib teemaplaneeringu ala Pärnu linna (asustusüksuse) territooriumil
paralleelselt Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega (riigi põhimaantee nr 4; vastavad tänavanimed Papiniidu
tn, Liivi tee ja Riia mnt) lõigus Tammiste teest kuni Paide maanteeni. Teemaplaneeringu alale on
planeeritud Rail Balticu Pärnu reisijate raudteejaam. Trassikoridori lõigule on kavandatud mitmeid
eritasandilisi ristumisi sõiduteede ning jalg- ja jalgrattateedega ning ristumine Pärnu jõega.
4.3.6. Pärnu linna üldplaneeringud
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+22 koostamise eesmärk oli kogu
haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning omavalitsuse
sidumine üheks tervikuks.
Üldplaneeringuga seatud ruumilise arengu eesmärgid, mis on seotud koostatava
teemaplaneeringuga:
• E1 KESKLINN – Ajalooliselt väärtusliku kesklinna sidumine jõeäärsete aladega.
Jalakäijasõbralikkuse suurendamine, piirkonnale juurdepääsu (ühistranspordi, kergliikluse, jalgsi,
autoga) ja liikluskorralduse (rahustatud, sujuv, selge) parandamine.
20 Kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529; https://maakonnaplaneering.ee/151
(vaadatud 01.09.2021) 21 Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40; https://maakonnaplaneering.ee/147
(vaadatud 01.09.2021) 22 Kehtestatud Pärnu linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21;
https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivad-
uldplaneeringud/yldplaneering2025 (vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
20 / 53
• E2 ELUKVALITEET – Elamisvõimaluste ja ettevõtlustingimuste parandamine. Linna kompaktne ja
säästlik arendamine. Liikumisvõimaluste ja kättesaadavuse parandamine ning mobiilsusvajaduse
vähendamine läbi teenuste ja infrastruktuuri läbimõelduma planeerimise ning kõrgema keskkonna
kvaliteedi. Linnapildis lagunenud ja hooldamata kinnisvara heakorrastamine või likvideerimine.
• E3 ÜHENDUSED – Parem linnapiirkondade omavaheline ja nende kesklinna vaheline seotus. Üle
jõe ühenduste parandamine. Ülelinnaline ning regiooniga seotud kergliiklusteede võrgustik. Selge
tänavavõrgu struktuur ning tänava kasutusele vastav liikluskeskkond. Erinevate liikumisviiside
kombineerimine. "Pargi ja sõida" ning "Pargi ja kõnni" süsteemide arendamine.
• E4 KUURORT ja TURISM – Avaliku linnaruumi kvaliteedi tõus ja ruumiliste võimaluste loomine
turistide külastushooaja pikendamiseks ja külastuskoormuse hajutamiseks. Veeäärsete alade
väärtustamine ja kasutusvõimaluste suurendamine. Rannaala funktsionaalsuse parandamine
Pärnu jõe suudme suunal. Pärnu jõe ja jõekallaste avamine, sh kalda aladele eelistatult avalike
ruumide ja avalikult kasutatavate ehitiste arendamine. Kohalikku eripära rõhutavate avaliku
ruumi arenduskontseptsioonide ellu viimine. Kvaliteetse suvekaubanduse soodustamine läbi
keskkonda rikastavate terviklahenduste. Külastatava linnaruumi laiendamine (sh jõekaldad) ning
sidumine maakonna puhke ja- külastuskohtadega.
Kehtivas (ühinemiseelses) Paikuse valla üldplaneeringus23 on tähelepanu pööratud turismiga
seotud infrastruktuuri arendamiseks vajalike tingimuste loomisele. Turismimagnetina on väljatoodud
Pärnu jõe ja Reiu jõe suudmeala. Kavandatud on supluskohad, sadamakoht ning välja toodud ka
võimalikud maalihke kohad.
Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ ja
Paikuse valla üldplaneeringu lahendustega ning nendes dokumentides toodud põhimõtetega,
eelkõige teemaplaneeringu ala ja eesmärkidega kattuvas osas.
Pärnu linna üldplaneering 2035+ (kogu omavalitsus; koostamisel)
Pärnu linna kui kogu omavalitsuse üldplaneering ja planeeringu elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr
63.24 Üldplaneeringuga hõlmatav territoorium on 858,07 km2. Uue üldplaneeringu koostamise
eesmärk on kogu haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning
omavalitsuse sidumine üheks tervikuks.
4.3.7. Tori valla üldplaneeringud
Kehtivas (ühinemiseelses) Tori valla üldplaneeringus25 käsitletakse valla ruumilist arengut aastani
2024. Üldplaneeringu kohaselt on maakonnaplaneeringuga määratud Tori väärtusliku maastiku
suurim looduslik väärtus Pärnu jõgi ja jõekaldad. Vältida tuleb Pärnu jõe ja Navesti jõe loodusalade
piires jõgede kaldajoone muutmist ja süvendustöid. Kui need osutuvad siiski vajalikuks, tuleb
kasutusele võtta leevendavad meetmed, mis selgitatakse välja konkreetse KSH käigus. Üldplaneering
annab üldised veekogude kaldaalade kasutamistingimused ning suunised planeerimisele ja
ehitamisele.
Kehtiv (ühinemiseelne) Sauga valla üldplaneering26 annab üldised veekogude kaldaalade
kasutamistingimused ning suunised planeerimisele ja ehitamisele. Antakse soovitused maakasutuse,
23 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009 määrusega nr 8;
https://www.riigiteataja.ee/akt/421122013051 (vaadatud 01.09.2021) 24 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/koostamisel-
uldplaneeringud/ueldplaneering-2035 (vaadatud 01.09.2021) 25 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 29.12.2009 määrusega nr 22;
https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/Tori+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri.pdf/ac
7ea13a-d16e-407f-b7dd-d7d572228550?version=1.0 (vaadatud 01.09.2021) 26 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97;
https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f-5472-44ed-8566-
ff16d53f91a5?version=1.0 (vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
21 / 53
ehitustegevuse ja hoolduse osas Pärnu jõe kallastel asuvatel maakonnaplaneeringuga27 määratud
väärtuslikel maastikel: Niidu–Tammiste metsamaastik (Tammiste küla) ja Sindi (Kiisa, Vainu ja Pulli
külade jõepoolne osa).
Kehtivas (ühinemiseelses) Sindi linna üldplaneeringus28 on tähelepanu pööratud Pärnu jõe
kallaste arendamisele, et tagada väärtuslikud alad elanikele ja linna külastajatele avalikuks
kasutuseks linna ühtses rohevõrgustikus. Üldplaneeringuga on ette nähtud olemasolevate rohealade
säilimine, nende heakorrastamine ja kergliiklusteedega sidumine. Tuuakse välja, et Pärnu jõgi
avaliku veekoguna on linnamiljöö hinnatud element ning et Pärnu jõe kaldaid peetakse hinnaliseks
looduslikuks ressursiks. Üldplaneering annab tingimused planeerimiseks ja ehitamiseks veekogude
kallastel.
Uue, koostatava Tori valla üldplaneeringu29 üldine eesmärk on valla territooriumi ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele otstarbekaima ja
jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside
parima kasutusviisi. Üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt täpsustatakse planeerimise käigus
muuhulgas väikesadamate võimalikud asukohad (nt Sindi kalasadam), avalikult kasutatavate paadi
veeskamise kohtade vajadus (päästetöödeks, turismi arendamiseks, rekreatsiooniks jmt) ja
asukohad, määratakse supelranna ala, kõrgveepiir suurte üleujutusaladega siseveekogul,
kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimused, kalda ehituskeelu vööndi suurendamine/vähendamine.
Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse ka uuring: Sauga ja Pärnu jõe kallastel
ehituskeeluvööndi suurendamise/vähendamise vajaduse analüüs ja asukohtade määramine.
Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Tori valla kehtivates üldplaneeringutes toodud
põhimõtetega ning teha koostööd Tori Vallavalitsusega, et teemaplaneeringu lahendus ja uus
koostatava üldplaneeringu lahendus oleksid kooskõlas.
4.3.8. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringud
Kehtiva (ühinemiseelse) Vändra valla üldplaneeringu30 kohaselt on Vändra piirkonna üheks
arengu põhimõtteks kohalike keskkonnaväärtuste (metsad, jõed, looduskaitseobjektid) hoidmiseks
vajalik seinise puhta looduskeskkonna säilitamine ja maategevusalade soodustamine. Puhke- ja
turismivõimaluste parandamiseks on vajalik ligipääsude loomine veekogude kallasradadele ning
sobivate kohtade korrastamine ja avamine avalikuks kasutamiseks. Ühtlasi on üldplaneeringus
toodud maa- ja veealade kasutamis- ja ehitamistingimused. Üldplaneeringus nähakse ette
perspektiivsed matarajad, supluskohad ja paadisillad. Lisaks on määratud miljööväärtuskikud
objektid ja väärtuskikud maastikud.
Koostamisel on uus, ühinemisjärgne Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering.31 Üldplaneeringu
lähteseisukohtade kohaselt määratakse planeeringu koostamisel supelranna ala, märgitakse
siseveekogude kõrgveepiir, määratakse väärtuslikud maastikud, määratakse kallasrajale
juurdepääsud ja kasutamise kord ning täpsustatakse jõgede ranna-, kaldapiirangut ning
ehituskeeluvööndit arvestades juba kehtivaid detailplaneeringuid.
27 Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152;
https://maakonnaplaneering.ee/143 (vaadatud 01.09.2021) 28 Kehtestatud Sindi Linnavolikogu 13.10.2005 otsusega 110;
https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907440/Sindi+linna+%C3%BCldplaneering.pdf/39d2b81b-
db59-49e9-8712-b2fb08e7ccfc?version=1.0 (vaadatud 01.09.2021) 29 Algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114; https://www.torivald.ee/koostatava-
uldplaneeringu-algatamine (vaadatud 01.09.2021) 30 Kehtestatud Vändra Vallavalitsuse 21.09.2010 määrusega nr 30;
https://www.riigiteataja.ee/akt/417012013056 (vaadatud 01.09.2021) 31 Algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53; http://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-
planeerimine/uldplaneering; planeering on koostamisel, planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise
kavatsuse staadiumis (vaadatud 01.09.2021)
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
22 / 53
Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Põhja-Pärnumaa valla kehtivates üldplaneeringutes
toodud põhimõtetega ning teha koostööd Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega, et teemaplaneeringu
lahendus ja uus koostatava üldplaneeringu lahendus oleksid kooskõlas.
4.3.9. Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud
Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering32 hõlmab ala Pärnu linnas piki Pärnu jõge
Kesklinna ja Papiniidu sildade vahelisel alal jõe akvatooriumi ja selle kaldaid joonis(t)el tähistatud
osas. Pärnu jõge akvatooriumi planeeritud ala osas kasutatakse nii laevadega, väikelaevadega kui
ka muude veesõidukitega sõitmiseks ning kalapüüdmiseks. Planeeringualal jões käiakse ka ujumas,
kuid puudub avalik suplusrand. Jõge kasutatakse talvel uisutamiseks, suusatamiseks ja kalapüügiks.
Pärnu linna asustusüksuse osas on planeeringu lahendus kantud kehtivasse Pärnu linna ÜP-sse.
Läänemere Kunstisadama (Pärnu, Lai tn 2 kinnistu) detailplaneering33 eesmärk on rajada
kinnistule ja selle vahetusse lähedusse Pärnu jõele Läänemere Kunstisadama hooned. DP eskiisi
valmides viidi läbi Natura eelhindamine ja keskkonnamõju eelhinnang ning keskkonnamõju
strateegilise hindamine jäeti algatamata. DP-ga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks,
kavandades moodustatava Lai tn 2 kinnistu alale ühiskondlike hoonete maa (Üh) juhtotstarve ja
vähendades üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi ulatust.
Paikuse alevis Reiu jõe kaldal kehtib Vesiroosi tn 9 maaüksuse ja selle lähiümbruse maa-ala
detailplaneering34, mille eesmärgiks on muuta kinnistu ehitusõigust, eeskätt suurendada
hoonestusala ja lubatud ehitusalust pinda. Detailplaneering on vastavuses Paikuse valla
üldplaneeringuga ja arengukavaga. Antud detailplaneering suurendab varem kehtestatud
hoonestusala ja ehitusalust pindala tagades seejuures nõuetekohased tuleohutuskujad ja jõe
ehituskeeluvööndi.
Paikuse alevikus Reiu jõe kaldal kehtib Keraamika tn 1 ja Lehe kü ühe osa ja selle lähiümbruse
maa-ala detailplaneering35, millega kavandatakse veekeskust.
Samuti kehtib Paikuse alevikus Kiviaja küla ja selle lähiümbruse maa-ala detailplaneering36.
Detailplaneeringu ala piirneb põhjas Pärnu jõega, läänesuunas Reiu ja Pärnu jõega. Planeeringuga
kavandatakse Kiviaja kinnistule kiviaja küla teemapark kahe majaga mille ehitusalune pind on kokku
kuni 140 m2 ning kaks ujuvat paadisilda. Planeeringut täpsustai ning kehtestati osaliselt uuesti.
Täpsustuse peamine eesmärk on kaldakindlustusega jalgtee kavandamine Pärnu ja Reiu jõe kalda
ehituskeeluvööndisse paadisildade vahele. Detailplaneering on Paikuse valla üldplaneeringu kohane.
Paikuse aleviku Vesiroosi tn 3 ja 5 kinnistute ja sellel lähiümbruse maa-ala
detailplaneeringu37 eesmärgiks on rajada Reiu jõe paremkaldale Reiu külalissadam, mis koosneb
kaist, administratiivhoonest ja ligipääsuteest koos haljastusega. Sadamaala suuruseks on 1,7 ha.
Sadam kavandatakse 12 merekaatri, 16 purjeka ning 17 väiksema mootoraerupaadi. Läbi on viidud
ka keskkonnamõju strateegilise hindamine ning KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti
06.05.2010 korraldusega nr PV 6-8/10777-4. Tegemist on Paikuse valla üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Teemaplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Pärnu linnas planeeringualal kehtivate
detailplaneeringutega.
32 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 18.11.2010 otsusega nr 82;
https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=511522 33 Kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 15.09.2016 otsusega nr 85;
https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1401327 34 Kehtestatud Paikuse Vallavalitsuse 19.05.2014 otsusega nr 21 35 Kehtestatud Paikuse vallavolikogu 22.01.2007 otsusega nr 2 36 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 19.04.2010 otsusega nr 9; täpsustatud ja uuesti kehtestatud 37 Kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 17.05.2010 otsusega nr 15
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
23 / 53
4.3.10. Tori valla kehtivad detailplaneeringud
Planeeringualal on ühinemiseelses Tori vallas kehtestatud kuus detailplaneeringut ning
ühinemisjärgses Tori vallas kaks detailplaneeringut:
• Rätsepa külas Vardissaare I katastriüksuse detailplaneering38. Planeeringuala asub
Navesti jõe kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine.
• Urumarja külas Vesivärava katastriüksuse detailplaneering39. Planeeringuala asub
Pärnu jõe kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeering ei
muuda kehtivat Tori valla üldplaneeringut.
• Urumarja külas Vesiveski kinnistu detailplaneering40. Planeeringuala asub Pärnu jõe
kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeering ei muuda
kehtivat Tori valla üldplaneeringut.
• Tohera külas Tõkkeoja kinnistu detailplaneering41. Planeeringuala asub Navesti jõe
kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Planeeringuga
kavandatav muudab kehtivat Tori valla Üldplaneeringut.
• Kõrsa külas Matsi kinnistu detailplaneering42. Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal ning
kinnistule planeeritakse 12 ühele perele mõeldud ehitusõigusega krunti, teemaa krunt,
üldkasutusega krunt, põllumajandusliku kasutusega krunt ja krunt alajaama rajamiseks.
Planeering ei muuda kehtivat Tori valla üldplaneeringut ning planeeritava tegevusega ei
kaasne olulist keskkonnamõju.
• Muraka külas Kärestiku kinnistu detailplaneering43. Planeeringuala asub Pärnu jõe
kaldal ning planeeringu eesmärk on olemasoleva elamumaa jagamine kaheks
katastriüksuseks, uuele katastriüksusele ehitustingimuste määramine elamuehituseks ja
abihoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatav muudab kehtivat Tori valla
üldplaneeringut, tehes ettepaneku vähendada Pärnu jõe ehituskeeluvööndit.
• Rätsepa külas Kivikeldri kinnistu detailplaneering44. Planeeringuala asub Navesti jõe
kaldal ning planeeringu eesmärgiks ühe elamukrundi kavandamine. Detailplaneering ei
muuda Tori valla kehtivat üldplaneeringut.
4.3.11. Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud
Planeeringualal on ühinemiseelses Vändra vallas kehtestatud üks detailplaneering ning
ühinemisjärgses Põhja-Pärnumaa vallas mitteühtegi detailplaneeringut:
• Kurgja külas TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse
rajamise detailplaneering45. Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal. TTÜ soovib arendada
planeerngualal välja TTÜ maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse.
Detailplaneering ei muuda Vändra valla kehtivat üldplaneeringut.
38 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 19.12.2012 otsusega nr 69 39 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 18.06.2014 otsusega nr 27 40 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 16.12.2015 otsusega nr 49 41 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.01.2016 otsusega nr 1; üle kehtestatud Tori Vallavolikogu 19.09.2019
otsusega nr 185 42 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 31.08.2016 otsusega nr 33 43 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 21.06.2017 otsusega nr 20 44 Kehtestatud Tori Vallavalitsuse 25.10.2018 korraldusega nr 841 45 Kehtestatud Vändra Vallavolikogu 15.10.2013 otsusega nr 39
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
24 / 53
5. Hindamismetoodika kirjeldus
KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise, inimeste
tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõttest.
Teemaplaneeringu koostamise käigus antakse hinnang eeldatavalt olulisele keskkonnamõjule.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara46.
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide
nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest.
Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-
juhtimissüsteemi seadus (KeHJS)47 ning planeerimisseadus (PlanS)48. KSH aruande koostamisel
järgitakse KeHJS-e §-s 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise
planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Hindamise läbiviimisel kasutatakse
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatut jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.49 Samuti
võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja
üldtunnustatud hindamismetoodikat.
KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse:
• mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, kaitstavatele
loodusobjektidele, vääriselupaikadele, rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule, pinna-
ja põhjaveele jms;
• mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh asustusele,
ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele, väärtuslikele
põllumajandusmaadele, puhkealadele ja turismile;
• mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuripärandile ja maastikele.
Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele (tugevusele), kestvusele (lühi-
ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kus see on
asjakohane, tuuakse mõju hindamise käigus esile nende tegurite omavahelised seosed.
Kasutatav hindamismetoodika põhineb eelkõige kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:
• teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;
• teemaplaneeringu ala kohta koostatud uuringute ja analüüside läbitöötamine;
• ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;
• konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;
• konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.
KSH käigus:
• hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid,
määratletakse mõjude ulatus;
• pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast
tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju
põhja- ja pinnaveele, elanike joogiveega varustamise küsimused, inimese tervist ja heaolu
mõjutavad tegurid (müra, õhusaaste, joogivee kvaliteet) jms;
• hinnatakse võimalikke koosmõjusid;
• antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.
46 KeHJS-e § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 47 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 48 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv 49 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
25 / 53
Lähtudes teemaplaneeringu eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus:
1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa-ala
erinevaid kasutusvõimalusi, kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool
planeeringuala;
2) hinnatakse teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju
planeeringuala keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool
planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.
Teemaplaneeringu ja KSH käigus kasutatud materjalide loetelu vt ptk 11. KSH läbiviimisel
tuginetakse käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele (uuringud, analüüsid,
registrite ja seireandmed jms). Teemaplaneeringu KSH mahus ei ole kavas läbi viia täiendavaid
uuringuid olemasoleva olukorra täpsustamiseks.
KSH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne
mõju või ka positiivne mõju. Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et
kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest
negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks
ja arvestamiseks.
Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale,
sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.
Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on
arvulise normiga reguleerimata50.
Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse:51
1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel (keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna
keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi
inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada);
2) saastatuse põhjustamisel (saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus
õhu, vee või pinnase kvaliteedis);
3) keskkonnakahju põhjustamisel;
4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel;
5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Natura 2000 võrgustiku alale.
Natura hindamise metoodiline alus on „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli
6 lõike 3 rakendamisel Eestis“52. Natura hindamine esitatakse KSH aruandes selgelt eristuva osana
ja keskendutakse vaid konkreetsete alade kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele.
KSH aruandes esitatakse teemaplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise negatiivse
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.
Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse
nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii
soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.
Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See
võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.
Erinevad asjaolud mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja
kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus sobiv(ad)
ja praktiline(sed) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul saab arvesse võtta mõju
iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu.
50 KeÜS § 3 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 51 KeÜS § 3 lg 2; § 7 lg 3 ja 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 52 Koostajad: Aune Aunapu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tallinn 2019; Keskkonnaameti veebileht:
https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
26 / 53
6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre, Pärnu
lahte (ca 75 km pikkuses lõigus; vt Joonis 2). Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu
linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Planeeringuala määramisel on aluseks võetud suured
erinevused Pärnumaa eri osade asustustiheduses – kõrge asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt
väikesem asustustihedus on Sindist ülesvoolu. Hõredamas asustuses on kaldaala laius määratud
suurem ja see väheneb tiheasustusaladel, Sindis, Paikusel ja Pärnus.
Joonis 2. Planeeringuala paiknemine53
Planeeringuala piiriks on Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul kaldal
Navesti jõgi ning hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini. Pärnu linnas on
planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav.
53 Allikas: Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga“ ja KSH algatamise otsus
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
27 / 53
Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani), sest Sauga jõgi on
ca 3 km ulatuses laevatatav54 ja üha populaarsema kasutusega. Planeeringuala piiriks on seal
jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni
raudteesillani (Reiu vabaõhulavani), sest ka selles osas on tegemist laevatatava jõelõiguga. Sauga
ja Reiu jõgede suudmealad on planeeringalasse haaratud vee- ja kaldaala ruumiliseks planeerimiseks
eelkõige seoses väikelaevade arvu kiire kasvuga.
Mõjualana (lisaks planeeringualale) käsitletakse planeeringuala piirist ca 5 km laiust puhverala, mida
iseloomustab tihe seotus planeeringualaga (vt Joonis 2).
Mõjutatav keskkond, mis on seotud koostatava teemaplaneeringuga, koosneb erinevatest loodus- ja
tehiskeskkonna, kultuurilise ning sotsiaal-majandusliku keskkonna elementidest:
• vooluveekogud, sh Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi ja Navesti jõgi;
• reljeef ja geoloogilised tingimused, sh lihkeohtlikud piirkonnad ja pinnase radoonisisaldus;
• üleujutusohuga ala ja üleujutuse riskipiirkonnad;
• Natura 2000 võrgustiku alad;
• kaitstavad loodusobjektid, sh kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised,
püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid; vääriselupaigad;
• rohevõrgustik;
• kultuuriväärtused, sh kultuurimälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid,
maaehituspärand, militaarpärand, pärandkultuuriobjektid, miljööväärtuslikud alad,
väärtuslikud maastikud ja ilusad vaated;
• välisõhu seisund ja müraolukord;
• asustus ja maakasutus;
• ettevõtlus, sh tööstus, turism, laevandus ja sadamad, metsandus, põllumajandus;
• tehniline taristu, sh teedevõrk (maanteed, kergliiklusteed, matkarajad), raudtee, veeteed;
• sillad ja paisud;
• riigikaitselised ehitised, ohtlikud ettevõtted, keskkonnaohtlikud objektid;
• soojussaared.
Planeeringuala kirjeldus, sh mõjutatava keskkonna kirjeldus lähtuvalt mõjutatavatest
keskkonnaelementidest ning teemaplaneeringu seisukohast olulisematest objektidest ja teemadest
on planeeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK ühine lisa.
54 Vastavalt meresõiduohutuse seadusele on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe
suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
28 / 53
7. Natura hindamine
7.1. Teave kavandatava tegevuse kohta
Teave teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse kohta on toodud peatükis 3.
Teemaplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 võrgustiku alade
kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.
7.2. Mõjuala ulatuse määratlemine
Teemaplaneering keskendub Pärnu jõele, kuid planeeringualaks on määratletud märksa laiem
piirkond, mis võib olla ruumiliselt seotud erinevate jõe kasutusvaldkondadega. Seega tuleb ka
mõjualana käsitleda kogu planeeringuala (vt Joonis 2). Mõju Pärnu jõest kaugemal paiknevatele
Natura aladele on siiski vähetõenäolised. Olulised mõjud väljaspool planeeringuala võib välistada
ning seega võib mõjuala piiritleda planeeringualaga.
Koosmõju teiste projektide ja kavadega võib avalduda eelkõige Pärnu jõe kallastel ja jõe alal. Seega
võib koosmõju avalduda seoses jõega ristuvate kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektidega,
näiteks kavandatavad Rail Balticu raudtee ja jõega ristuvate teede sillad. Koosmõju pole välistatud
ka seoses olemasolevate tegevuste ja kavandatavate arendustega jõe kallastel.
7.3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus
Kõikide kavandatava tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 võrgustiku alade
lühikirjeldused ja kaitse-eesmärgid – sõltumata sellest, kas Natura eelhinnangu järgi (vt ptk 7.4) on
alade kohta vaja läbi viia Natura asjakohane hindamine või mitte – on toodud LS ja KSH VTK lisas
„Planeeringuala kirjeldus“.
7.4. Natura eelhindamise tulemused
Enne teemaplaneeringu algatamise üle otsuse tegemist koostati KSH eelhinnang, mille mahus viidi
läbi Natura eelhindamine – protseduur, mis aitab otsustada, kas strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimine võib avaldada mõju Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele ja/või elupaigatüüpidele. Natura-eelhindamine põhineb ettevaatuspõhimõttel. Kui
eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi kaasnevate ebasoodsate mõjude osas, tuleb läbi viia Natura
asjakohane hindamine.
Natura asjakohane hindamine (seega ka KSH55) on kohustuslik, kui eelhindamise tulemusena
jõutakse järgmistele järeldustele:
1) ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni
järelduste tegemiseks;
2) tõenäoliselt kaasneb ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele.
Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele
elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole teemaplaneeringu praeguses etapis võimalik välistada järgmiste
Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala (ptk 7.4.1), Reiu jõe loodusala (ptk 7.4.2),
Rannaniidu loodusala (ptk 7.4.3) ja Tori põrgu loodusala (ptk 7.4.4). Mõjusid ei saa välistada
seetõttu, et antud alad kattuvad (Pärnu jõe loodusala, osaliselt Reiu jõe loodusala) või piirnevad
55 Lähtuvalt KeHJS-es sätestatust tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia KSH menetluse käigus.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
29 / 53
olulises ulatuses Pärnu jõe teemaplaneeringu aladega ning võimalikud infrastruktuuriobjektid ja jõe
intensiivsem kasutamine võib nende alade kaitse-eesmärke mõjutada. Seetõttu tuleb
teemaplaneeringu koostamise etapis eelnimetatud loodusalade osas viia läbi Natura asjakohane
hindamine.
Ülejäänud planeeringualale jäävate loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti
loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu
lahe linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal
välistada ja Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Natura eelhinnangu tulemustega
nimetatud alade osas on võimalik tutvuda KSH eelhinnangus56.
Juhul, kui teemaplaneeringuga siiski kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada nimetatud loodus-
ja linnualade soodsat seisundit, tuleb Natura asjakohane hindamise läbi viia ka hetkel välistatud
Natura alade osas.
7.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale
Suurem osa Pärnu jõe loodusalast jääb planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka loodusalale
jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja osa jõe keskjooksust.
Teemaplaneeringu ülesandeks on erinevate Pärnu jõe kasutusega seonduvate valdkondade
koordineerimine. Planeeringuga määratakse võimalike uute infrastruktuuriobjektide ja muude
rajatiste nagu sadamad, paadisillad, veeskamiskohad, sillad ja muud ülepääsukohad, kergliiklusteed,
vaateplatvormid, supluskohad jne vajaduse, asukoha ja rajamise põhimõtted. Samuti planeeritakse
jõe veeala kasutust eri aspektides: veeteed, veesport, kalapüük, supluskohad ja veel mitmed
erinevad kasutusalad. Planeeringuga seatakse jõe kasutamiseks tingimused, et vältida kasutusalade
vahelisi konflikte. Ühtlasi on eesmärgiks ka jõe ja selle veekeskkonna hea seisundi tagamine ning
kaitseväärtuste tagamine. Tegevuste ja rajatiste planeerimine võimaldab nendega seotud
negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ja loodusalale minimeerida. Seega kaasnevad lisaks
võimalikele negatiivsetele mõjudele planeeringuga ka positiivsed mõjud.
Sildade, sadamate ja muude veekeskkonnaga kokku puutuvate rajatiste mõju veekeskkonnale
avaldub põhiliselt nende ehitusetapis. Seoses veekaitsemeetmetega võib prognoosida, et rajatised
ei mõjuta oluliselt veekvaliteeti, veerežiimi ja elustiku elupaigatingimusi. Ka kaldaalal ja laiemalt jõe
valgalal kavandatud tegevused ja rajatised ei mõjuta tõenäoliselt oluliselt veekvaliteeti ega
veerežiimi.
Seoses loodusalale jääva jõelõigu võimaliku aktiivsema kasutusega (kui planeeringuga kavandatav
selle kaasa toob), näiteks veeliikluse suurenemisel või kalapüügi intensiivistumisel, võivad avalduda
mõningad mõjud veekeskkonnale ja vee-elustikule. Mõju veekeskkonnale võib avaldada ka jõe
setetest puhastamine ja süvendamine, kuid need mõjud võivad osutuda ka positiivseks.
Kokkuvõttes avaldavad jõe säästlikku kasutust reguleerivad tegevused loodusalale pigem positiivset
mõju. Tegevused ja arendused, mis intensiivistavad jõe veeala kasutust ja muudavad füüsiliselt
loodusala veealasid, jõesängi ja kaldaalasid, võivad avaldada loodusalale negatiivseid mõjusid
(eelhindamise etapis ei ole võimalik negatiivseid mõjusid välistada). Loodusala terviklikkusele
negatiivsete mõjude avaldumine ei ole tõenäoline.
Alljärgnevas tabelis (Tabel 3) on esitatud mõju eelhinnang ala kaitse-eesmärkidele.
56 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-
planeerimine/maakonnaplaneeringud#p%C3%A4rnuj%C3%B5gi
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
30 / 53
Tabel 3. Mõju Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Elupaigatüübid
Jõed ja ojad (3260)
Pärnu jõe loodusala jõe elupaigatüübi suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud, mida jõgedel tihti napib. Elupaiga mitmekesisuse mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Tähtis on, et jõelõigud ei oleks paisudega isoleeritud.
Elupaigatüüpi võivad mõjutada rajatised selle alal ja piiril ehk sillad, sadamad, veeskamispaigad, supluskohad jne. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jõesängi muudetakse või kui ehitustegevuse käigus paisatakse vette rohkelt setteid, mõjutades elupaigatüübi veekvaliteeti.
Elupaigatüübile võivad avalduda kumulatiivsed mõjud seoses jõega ristuvate infrastruktuuriobjektide (nt Rail Balticu raudtee) või jõe kallastel paiknevate suuremate arenduste rajamisega. Kumulatiivsed mõjud võivad avalduda elupaigatüübi veekvaliteedile koos jõe valgalalt lähtuva hajukoormuse võimaliku suurenemisega ja võimalike uute punktkoormusallikate tekkega.
Loodusala kaitsekorralduskava (koostatud 2015) kohaselt veeliiklusel oluline mõju puudub ning praegu veeliikluse piiramiseks põhjus puudub. Samas ei saa kava kohaselt välistada ettenägematuid mõjusid veeliikluse arenemisel ja laienemisel.
Jõe kasutust reguleerivad ja loodusväärtuste säilimist tagavad tegevused omavad elupaigatüübile positiivset mõju, sest reguleeritud ja optimaalsetes asupaikades toimuvad tegevused omavad väiksemat mõju kui ala kaootiline kasutamine.
Eelhindamise etapis ei ole teada teemaplaneeringuga kavandatavate rajatiste hulk, paigutus ja muud iseärasused, samuti pole teada jõe kasutuse võimaliku intensiivistumise määr. Konkreetsed üksikrajatised või tegevused elupaigale ilmselt olulisi mõjusid ei avalda, kuid kõigi kavandatavad objektide ja tegevuste mõjud summaarsena ning kumuleerununa muude arendustega mõjudega võivad osutuda oluliseks. Seega ei saa täielikult välistada ebasoodsate mõjude avaldumist elupaigatüübile, kuigi oluliste ebasoodsate mõjude avaldumine elupaigatüübile on pigem vähetõenäoline.
Lamminiidud (6450)
Elupaigatüüpi planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud elupaigatüübile puuduvad.
Puisniidud (*6530)
Elupaigatüüpi planeeringualal ega selle mõjualal ei esine. Ebasoodsad mõjud elupaigatüübile puuduvad.
Liigid
Harilik hink (Cobitis taenia)
Pärnu jõe loodusalast on hingu jaoks sobilikuks elupaigaks hinnatud Pärnu jõgi
suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km) ehk kogu planeeringualale jääv jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. Natura 2000 standardandmebaasi järgi on hink Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).
Hinki võib mõjuta jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadamate ja muude objektide rajamisel ning veekvaliteedi oluline halvendamine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei avalda. Hink pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Kuna jõelõikude süvendamise ja jõesängi muutmise vajadus ning ulatus pole praeguses etapis teada, ei saa täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid liigile. Olulised ebasoodsad mõjud on siiski vähetõenäolised.
Harilik võldas (Cottus gobio)
Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava raames tehtud vee-elustiku ekspertiisi põhjal (ekspertiis tehti enne Sindi paisu lammutamist) on võldase jaoks hea elupaigalise kvaliteediga jõelõikudeks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed57 jõelõigud Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Sindi paisuni (119,8…15,7 km suudmest). Rahuldav on võldase elupaigaline kvaliteet järgmistel aladel: Pärnu jões potamaalset58 tüüpi jõeosades Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Türi-Särevere languni (119,8…101,2 km suudmest) ja Sindi paisu alusel langul (15,7…14,8 km suudmest). Kesise võldase
57 Kiirevooluline jõelõik 58 Aeglase vooluga jõelõik
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
31 / 53
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
elupaigalise kvaliteediga on Pärnu jõe potamaalset tüüpi jõeosad Türi-Särevere langust allavoolu (100,9…0 km suudmest).
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).
Võldas on tundlik veekvaliteedi halvenemise suhtes, samuti võivad liiki mõjutada jõesängi süvendamine või muutmine elupaigaks olevatel jõelõikudel. Võldas pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Kuni Sindi paisu lammutamiseni esines jõesilm Pärnu jões vaid suudmest kuni Sindi paisuni ning kudes regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel langulõigul. Praeguseks on liigi levila laienenud, sest Sindi kärestikust ülesvoolu jäävad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga jõelõigud on samuti jõesilmule kudemiseks sobivad. Sigimisalaks sobivate jõelõikude kogupikkuseks Pärnu jõe loodusalal on hinnatud 19,1 km.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on jõesilm Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).
Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Liigi seisundit võib mõjutada ka ülepüük, seega võivad mõjud seoses planeeringuga olla liigile nii negatiivsed kui ka positiivsed.
Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile ja pole teada planeeringu mõju kalapüügile, siis ei saa täielikult
välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Lõhe (Salmo salar)
Lõhele sobivateks koelmualadeks on Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud kuni Esna jõe suudmeni (118,7 km suudmest). Enne Sindi paisu likvideerimist oli Pärnu jões ja ühtlasi Pärnu jõe loodusalal lõhele sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m pikkune langulõik. Võimalike koelmualade kogupikkuseks Pärnu jõe loodusalal peale rändetõkkeks oleva Sindi paisu lammutamist on hinnatud 15,15 km. Seega võib eeldada, et liigi levila loodusalal on suurenemas ja seisund paranemas.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on lõhe Pärnu jõe loodusalal haruldane (R) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on hea (B).
Lõhe soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna lõhe on püügikala, mõjutab liigi arvukust ka kalapüük.
Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile ja pole teada planeeringu mõju kalapüügile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)
Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega ning rikkaliku kalastikuga jõed. Pärnu jõest on paksukojalist jõekarpi leitud Jändja, Vihtra, Rae, Tori-Jõesuu, Oore ja Sindi piirkondadest. Paksukojalise jõekarbi levikualaks Pärnu jõe loodusalal võib lugeda jõelõiku Jändja paisust kuni suudmeni.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on paksukojaline jõekarp Pärnu jõe loodusalal tavaline (C) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on väga hea (A).
Liiki ohustab vee reostumine, samuti kaevetööd. Samuti on olulisteks mõjuteguriteks veepuudus ja bioloogilised mõjud (liigi vastsed parasiteerivad kaladel), viimased võib planeeringu kontekstis tõenäoliselt välistada.
Paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
32 / 53
Kuna Natura eelhindamise etapis ei saanud välistada ebasoodsaid mõjusid Pärnu jõe
loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liikidele, siis on vajalik planeeringu
koostamise etapis Pärnu jõe loodusala osas läbi viia Natura asjakohane hindamine.
7.4.2. Võimalik mõju Reiu jõe loodusalale
Reiu jõe loodusala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,2 km pikkuse laevatatava
jõelõigu ulatuses ehk suhteliselt väikeses osas nii loodusala pindala mõistes kui ka loodusalale jääva
jõelõigu pikkuse mõistes.
Planeeringuga käsitletavast alast on enim kasutatav Pärnu jõe alamjooks, kuid ka Reiu jõe alamjooks
on suhteliselt aktiivselt kasutatav ning tuleviku perspektiivis atraktiivne piirkond. Juhul, kui
planeeringualale jäävale jõelõigule kavandatakse rajatisi, või intensiivistub jõe veeala kasutamine,
siis võib sellega kaasneda ebasoodsaid mõjusid jõe veekeskkonnale, kaitse-eesmärgiks olevale
elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitstavatele liikidele.
Mõjud loodusalale võivad avalduda seoses võimalike uute infrastruktuuriobjektide ja muude
rajatistega nagu sadamad, paadisillad, veeskamiskohad, sillad, supluskohad jne. Seoses loodusalale
jääva jõelõigu võimaliku aktiivsema kasutusega (kui planeeringuga kavandatav selle kaasa toob),
näiteks veeliikluse suurenemisel või kalapüügi intensiivistumisel, võivad samuti avalduda negatiivsed
mõjud veekeskkonnale ja vee-elustikule. Mõju veekeskkonnale võib avaldada ka jõe setetest
puhastamine ja süvendamine.
Loodusala terviklikkusele olulisi mõjusid ei kaasne, sest planeeringuga pole ette näha tegevusi, mis
võiksid jõeala ulatust oluliselt vähendada või ala killustada.
Alljärgnevas tabelis (Tabel 4) on esitatud mõju eelhinnang ala kaitse-eesmärkidele.
Tabel 4. Mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Elupaigatüüp
Jõed ja ojad (3260)
EELIS infosüsteemi andmetel ei ole elupaigatüüpi planeeringualale jääval jõe alamjooksul kaardistatud. Natura standardandmebaasi kohaselt on elupaiga pindala 104,5 ha ehk elupaik katab praktiliselt kogu loodusala. Jõe alamjooks ja ka suudmeala on looduslikus seisundis ning kvalifitseerub elupaigatüübiks jõed ja ojad. Tegemist on sügava ja aeglase vooluga jõelõiguga.
Elupaigatüüpi võivad mõjutada erinevad rajatised selle alal ja piiril ehk sillad, sadamad, veeskamispaigad, supluskohad jne. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jõesängi muudetakse või kui ehitustegevuse käigus paisatakse vette rohkelt setteid, mõjutades elupaigatüübi veekvaliteeti.
Jõe kasutust reguleerivad ja loodusväärtuste säilimist tagavad tegevused omavad elupaigatüübile positiivset mõju, sest reguleeritud ja optimaalsetes asupaikades toimuvad tegevused omavad väiksemat mõju kui ala kaootiline kasutamine.
Kumulatiivsete mõjude avaldumist seoses muude arendustega pole ette näha.
Eelhindamise etapis ei ole teada teemaplaneeringuga Reiu jõe piirkonda kavandatavate rajatiste hulk, paigutus ja muud iseärasused ning sellest johtuvad mõjud, samuti pole teada jõe kasutuse võimaliku intensiivistumise määr. Seega ei saa täielikult välistada ebasoodsate mõjude avaldumist elupaigatüübile, kuigi oluliste ebasoodsate mõjude avaldumine elupaigatüübile on pigem vähetõenäoline.
Liigid
Paksukojaline jõekarp (Unio
crassus)
Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega ning rikkaliku kalastikuga jõed. Reiu jõest on paksukojalist jõekarpi leitud Laadi
ja Tõitoja seirelõikudest ning alamjooksult Laadi koolme piirkonnast59. EELIS infosüsteemi andmetel esineb liik ka planeeringualale jääval jõelõigul. Kuna
59 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
33 / 53
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
planeeringualale jääv jõelõik on aeglasevooluline, siis tõenäoliselt ei jää alale liigi jaoks kõrge kvaliteediga elupaiku.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on paksukojaline jõekarp Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).
Liiki ohustab vee reostumine, samuti kaevetööd. Samuti on olulisteks mõjuteguriteks veepuudus ja bioloogilised mõjud (liigi vastsed parasiteerivad kaladel), viimased võib planeeringu kontekstis tõenäoliselt välistada. Paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid.
Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Harilik võldas (Cottus gobio)
Keskkonnaseire käigus fikseeriti võldase esinemine Laadi koolme seirelõigus60. EELIS infosüsteemi andmetel esineb liik ka planeeringualale jääval jõelõigul.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on võldas Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).
Võldas on tundlik veekvaliteedi halvenemise suhtes, samuti võivad liiki mõjutada jõesängi süvendamine või muutmine elupaigaks olevatel jõelõikudel. Võldas pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks, püük käib silmutorbikutega ja -mõrdadega. Reiu jões on silmupüük lubatud, selleks peab olema kutseline kalur. Põllumajandus- ministeeriumi andmetel püüdsid kalurid Reiu jõest 2010.-1012. aastatel 2,3-3,4 tonni ning 2013. ja 2014. aastatel vastavalt 1,1 ja 1,2 tonni jõesilmu.61
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on jõesilm Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).
Jõesilmu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Liigi seisundit võib mõjutada ka ülepüük, seega võivad mõjud seoses planeeringuga olla liigile nii negatiivsed kui ka positiivsed.
Kuna antud etapis ei saa välistada ebasoodsaid mõjusid liigi elupaigaks olevale elupaigatüübile ja pole teada planeeringu mõju kalapüügile, siis ei saa täielikult välistada ka ebasoodsaid mõjusid liigile.
Harilik hink (Cobitis taenia)
Hink on soojalembene selgeveelistes ja aeglase vooluga veekogudes liivasel või mudasel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas elav mageveekala.
2014. aasta keskkonnaseire käigus puudus hink Laadi koolme seirelõigust. Samuti 2013. aastal ning 2012. aastal puudus hink nii Laadi koolme kui ka Tõitoja seirelõigust. 2015. aasta liigikaitse tegevuskava koostamise käigus on Reiu jõest hingu isendeid tuvastatud.62
EELIS infosüsteemi andmetel esineb liik planeeringualale jääval jõelõigul.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on hink Reiu jõe loodusalal olemas (P) ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on rahuldav (C).
Hinku võib mõjuta jõe süvendamine ja elupaikade kadu sadamate ja muude objektide rajamisel ning veekvaliteedi oluline halvendamine. Kuna tegemist on jõepõhjal elava kalaga, siis jõe veelala kasutus ja kallastel toimuvad tegevused liigile olulisi mõjusid ei
60 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 61 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf 62 Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/reiujoe_ha_kkk_2016_2025.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
34 / 53
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
avalda. Hink pole püügikala ja kaaspüüki sattumise tõenäosus on madal, seega muutused kalapüügis liiki oluliselt ei mõjuta.
Hingu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid.
Kuna jõelõikude süvendamise ja jõesängi muutmise vajadus ning ulatus pole praeguses etapis teada, ei saa täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid liigile. Olulised ebasoodsad mõjud on siiski vähetõenäolised.
Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud loodusalale ja selle veekeskkonnale (elupaigatüübile jõed
ja ojad) Reiu jõe alamjooksul (suudmepiirkonnas) ei ole teada ning ei saa välistada ebasoodsaid
mõjusid, sest Reiu jõe suudmepiirkond on juba praegu aktiivses kasutuses ja edaspidi surve
jõelõigu kasutamiseks tõenäoliselt suureneb. Seega ei ole välistatud ebasoodsate mõjude
avaldumine ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (paksukojaline jõekarp, harilik võldas, jõesilm,
harilik hink).
Eeltoodust tulenevalt ei saanud Natura eelhindamise etapis välistada ebasoodsaid mõjusid
Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja liikidele. Seetõttu on
vajalik planeeringu koostamise etapis Reiu jõe loodusala osas läbi viia Natura asjakohane
hindamine.
7.4.3. Võimalik mõju Rannaniidu loodusalale
Rannaniidu loodusala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmeosas ning kattub
planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal. Planeeringualal jõe paremal kaldal esineb ning
jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev esmatähtis63 elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti
jäävad jõe mõlemal kaldal planeeringualale ja piirnevad jõega loodusala kaitse-eesmärgiks oleva
taimeliigi emaputke elupaigad.
Mõjud loodusalale on võimalikud juhul, kui loodusalal kavandatakse planeeringuga rajatisi või
objekte. Mõjud on võimalikud erinevate jõe kallastele kavandatud rajatiste või tegevuse korral, sest
loodusala ulatub veepiirini. Seetõttu on seoses planeeringuga võimalikud mõjud loodusalale ja ka
selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning kaitse-eesmärgiks olevale
emaputkele. Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele – rannikulõukad (*1150),
püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120) – mõjud
puuduvad, sest need paiknevad jõest kaugemal ja planeeringualale ei jää.
Kuna ebasoodsaid mõjusid elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ja kaitse-eesmärgiks
oleva emaputke elupaikadele ei saanud Natura eelhindamise etapis välistada, siis tuleb
planeeringu koostamise etapis Rannaniidu loodusala osas viia läbi Natura asjakohane
hindamine.
7.4.4. Võimalik mõju Tori põrgu loodusalale
Tori põrgu loodusala jääb planeeringualale ja paikneb Pärnu jõe kaldal ning hõlmab väikesel alal
(0,1 ha) ka Pärnu jõe veeala. Ala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid allikad ja allikasood (7160),
liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310). Pärnu jõe veekeskkonna muutused tõenäoliselt ala
kaitse-eesmärke ei mõjuta. Loodusala ja selle eesmärke võivad mõjutada rajatised (sh
külastustaristu) ning alal ja selle naabruses kavandatavad tegevused.
63 Kui kavandatav tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura alal asuvat esmatähtsat (*) elupaigatüüpi või liiki, tohib
seda Natura ala kahjustada vaid juhul, kui kava või projekt „on seotud inimeste tervisega või elanikkonna
ohutusega, oluliste, soodsate tagajärgedega keskkonnaseisundile, või lähtudes komisjoni arvamusest, teiste
avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjustega” ning kavandatavaks tegevuseks ja hüvitusmeetmete
võtmiseks on saadud vastav arvamus Euroopa Komisjonilt.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
35 / 53
Mõjud ala terviklikkusele ja ebasoodsad mõjud elupaigatüüpidele on küll vähetõenäolised,
kuid Natura eelhindamise etapis neid täielikult välistada ei saanud. Seetõttu on vajalik
teemaplaneeringu koostamise etapis Tori põrgu loodusala osas viia läbi Natura
asjakohane hindamine.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
36 / 53
8. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse teemaplaneeringu eesmärgist, vajadusest ja ülesannetest (vt
ptk 3) ning sellega kaasneda võivast keskkonnamõjust, samuti KSH algatamise vajaduse
tuvastamiseks koostatud eelhinnangu tulemustest ja järeldustest. Teemaplaneeringu ülesannete
täitmisel tuleb vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või minimeerida need leevendavate
meetmete kavandamise kaudu.
8.1. Eeldatav mõju planeeringuala jõgedele ja nende kallastele
Teemaplaneeringu eesmärk on piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade
määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine,
sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine. Samuti on eesmärk
loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine ning piirkonna kohalikele ettevõtjatele
majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine, jõe- ja
kaldaala kasutajate vaheliste vastuolude määratlemine ning huvide tasakaalustamine.
Teemaplaneeringu ülesanne on riiklike ja kohalike huvide välja toomine lähtuvalt looduskeskkonna
(sh veekeskkond), kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-majanduslikust ning veeliikluse aspektist. Pärnu jõe
veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Iga huvigrupp kasutab jõge
oma äranägemise järgi ja seetõttu on ilmnenud probleemid. Teemaplaneering aitab täpsustada ja
korrastada Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede ja kallastega seotud tegevused vastavalt piirkonna
looduslikele, kultuurilistele ja sotsiaal-majanduslikele eeldustele. Teemaplaneering loob eeldused
Pärnu jõe veeala, sh veeteede ja jõetranspordi, reguleerimiseks ning eeldatavasti olukord paraneb
võrreldes tänasega.
Teemaplaneeringu ülesanne on ka Pärnu jõe perioodilise üleujutusega alade piiritlemine, alade
kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määratlemine. See võimaldab ennetada võimalikest
üleujutustest tekkivaid probleeme elanikkonnale. Vt ptk 8.3.
Planeeringuala jõgede maalihke ohtlikkusega kaldaalade markeerimine, alade kitsenduste ja muude
kasutamistingimuste määratlemine ja kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine aitab
vähendada maalihetest tulenevaid võimalikke kahjustusi hoonetele ja rajatistele, suurendades
sellega ohutust. Vajalik on hinnata maalihkeohuga piirkondadesse kavandatava tegevusega
kaasnevat võimalikku mõju, sest maalihkeohu suurenemine võib endaga kaasa tuua olulist
negatiivset mõju inimeste varale (sotsiaal-majanduslik mõju) ning ka jõgede kallastele ja
veekeskkonnale (sh jõe elupaigatüübile). Maalihkeohule tuleb tähelepanu pöörata seoses
veeskamiskohtade, eri liiki sadamate, paadisildade jm kavandamisega, samuti kallastele täiendavat
koormust või vibratsiooni lisavate objektide kavandamisega.
Positiivse mõjuga on kaldaala tehnilise taristu objektide asukohtade määramine ning nende avalikuks
kasutamiseks ja arendamiseks tingimuste seadmine. Kuna kasvab huvi taastuvenergiaallikate
kasutamiseks, siis antakse hinnang mõjudele, mis võivad kaasneda jõgedesse ja nende
ehituskeeluvööndisse maa- ja veesoojuse süsteemide paigaldamisega, ja vajadusel esitatakse
tingimused ja leevendavad meetmed negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks.
Positiivne mõju jõe- ja kaldaala kasutamisele on ka teistel planeeringuülesannetel – vt ptk 3.3 – sest
need aitavad korrastada Pärnu jõe ja selle kaldavööndi maa- ja veekasutust, leides eesmärgipärased
ja keskkonnasäästlikud lahendused ning luues eeldused tasakaalustatud arenguks.
Eeltoodust tulenevalt on teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatav mõju planeeringuala
jõgedele ja nende kallastele on kokkuvõttes positiivne. Mõju hinnangut täpsustatakse KSH käigus.
Vajalik on Pärnu jõe ja selle kallaste kasutusvõimaluste mõju hindamine jõe lõigus suudmest kuni
Sindi linnani (kaasa arvatud), kus surve jõe kasutamiseks on eeldatavasti kõige suurem. Seejuures
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
37 / 53
on vaja anda hinnang kavandatavate tegevuste võimalikule koosmõjule, arvestades nii
kavandatavate tegevuste ja objektide ruumilist paiknemist kui ka tegevuste ajalist toimumist.
Keskkonnamõju hinnang ning sellega kaasnevad tingimused ja leevendusmeetmed tuleb anda Pärnu
jõe (kesklinna sillast (sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni) setetest
puhastamise ja süvendamise vajadusele ning võimalikkusele.
Kuna Pärnu jõgi on oluline kalajõgi, eriti pärast Sindi paisu lammutamist, siis tuleb anda hinnang
kavandatavale tegevusele seoses kalavarude kestliku majandamise ning vee- ja kalaturismi
tingimuste seadmisega.
8.2. Pinnaste radoonisisaldusega arvestamise vajadus
Maksimaalne radoonisisaldus pinnaseõhus on planeeritaval alal madal ehk 10–100 kBq/m3, olles
madalam jõe Pärnupoolses otsas ja tõustes Kurgja suunal. Planeeritav ala ei kuulu kõrgendatud
radooniriskiga maa-alade loetelusse. Plaanitavad tegevused ei suurenda radooniriski. Eeltoodust
tulenevalt puudub planeeringu koostamisel ja keskkonnamõju hindamisel vajadus arvestada
pinnaste radoonisisaldusega.
8.3. Üleujutustega arvestamise vajadus
Teemaplaneeringu üks ülesandeid on Pärnu jõe perioodilise üleujutusega alade piiritlemine, alade
kasutamistingimuste ja ehitustingimuste määratlemine. See võimaldab ennetada võimalikest
üleujutustest tekkivaid probleeme elanikkonnale.
Lääne-Eesti vesikonnas on oluliste riskipiirkondade peamiseks eripäraks rannikualade üleujutamine
meretaseme tõusu tõttu, mis on valdavaks üleujutuse tekkepõhjuseks. Teiseks üleujutuse
tekkepõhjuseks on vooluveekogude veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste.
Oluline on rakendada üleujutuste riskijuhtimist, mille eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise
tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.
Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste
prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.
Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava64 koostati koos veemajanduskava ja selle juurde
kuuluva meetmeprogrammiga. Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada
planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide
koostamisel.
Teemaplaneeringu koostamisel on oluline arvestada üleujutusohuga seotud riskipiirkonna
olemasoluga ja veetaseme võimaliku tõusuga erineva tõenäosuse korral, sest sellel on oluline mõju
inimestele ja nende varale ning elutähtsate teenuste toimepidevusele. Pärnu linna üleujutusohuga
seotud riskipiirkonda jäävate elanike arv sõltub üleujutuse esinemise tõenäosusest (vt Tabel 5).
Üleujutuse riskipiirkond on määratud ka Sindi linnas. Arvestada tuleb seejuures, et suurema
tõenäosusega (sagedamini) toimuvad üleujutused on seotud Pärnu jõega.
64 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt
07.01.2016; https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_maandamiskava.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
38 / 53
Tabel 5. Pärnu linna üleujutusohuga seotud riskipiirkonda jäävate elanike arv lähtuvalt
üleujutuse esinemise tõenäosusest65
Üleujutuse esinemise tõenäosuse %
Elanike arv
0,1% (1000 a) 575
1% (100 a) 2754
2% (50 a) 3840
10% (10 a) 8564
Üleujutustega seoses tuleb planeerimisel pöörata tähelepanu võimalikele keskkonnaohtu
põhjustavatele saasteallikatele (ohtlikke kemikaale kasutavad tootmis- ja teenindusettevõtted,
reoveepuhastid jms). Üleujutused võivad ohustada kultuuriväärtuseid ja takistada liiklemist.
Üleujutusohuga seotud riskide maandamise eesmärgid on määratud järgmises loogilises hierarhias:
• üleujutusohuga seotud uute riskialade võimaluse tekkimise ennetamine;
• üleujutuse vältimine;
• üleujutuse eest kaitsmine ja selle tõrje;
• üleujutuseks valmisoleku tagamine.
Planeeringu koostamisel on soovitav arvestada Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevata
asjakohaste materjalidega, sh üleujutusega seotud riskide hinnang, riskipiirkonna kaardid,
üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava ja meetmed.66
Vajalik on hinnata kavandatava tegevuse mõju seoses planeeringualale jäävate perioodiliselt
üleujutatavate aladega, sest ebapiisav üleujutustega arvestamine võib kaasa tuua olulist negatiivset
mõju inimeste varale (sotsiaal-majanduslik mõju) ning veekeskkonnale (nt reostuse sattumine
jõkke). Asjatundliku planeerimise korral on üleujutusest põhjustatavad mõjud leevendatavad.
8.4. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele
8.4.1. Mõju kaitsealadele
Pärnu rannaniidu looduskaitseala piirneb Pärnu jõe mõlema kaldaga jõe suudmeosas ning kattub
planeeringualaga väikesel alal jõe mõlemal kaldal. Planeeringualal (jõe paremal kaldal) esineb ning
jõealaga piirneb kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp rannaniidud (*1630). Samuti jäävad
planeeringualale ja piirnevad jõega ala eesmärgiks olevate taimeliikide emaputke, kahkjaspunase
sõrmkäpa, balti sõrmkäpa ja ahtalehise ängelheina elupaigad.
Looduskaitsealale on võimalikud mõjud juhul, kui alale kavandatakse planeeringuga rajatisi, objekte
või tegevusi. Mõjud on võimalikud erinevate jõe kallastele kavandatud rajatiste või tegevuse korral,
sest kaitseala ulatub veepiirini. Seetõttu on seoses planeeringuga võimalikud mõjud
looduskaitsealale ja ka selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning
kaitse-eesmärgiks olevatele taimeliikidele. Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele –
rannikulõukad (*1150), püsitaimestuga liivarannad (1640) ja valged luited (liikuvad rannikuluited –
2120) – mõjud puuduvad, sest need paiknevad jõest kaugemal ja planeeringualale ei jää.
65 Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt
07.01.2016; https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_maandamiskava.pdf 66 https://www.envir.ee/et/uleujutused
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
39 / 53
Kuna negatiivseid mõjusid alale ja elupaigatüübile rannaniidud (*1630) ning kaitstavatele
taimeliikidele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis Pärnu rannaniidu
looduskaitsealale avalduvaid mõjusid täpsustada ning vajadusel tuleb planeeringulahendusega
mõjusid vältida või leevendada.
Niidu maastikukaitseala paikneb terves ulatuses planeeringualal ja piirneb Pärnu jõega. Ala ja
selle kaitse-eesmärgiks olevaid käsitiivalisi võivad mõjutada jõe kaldale kavandatud rajatised või
seal kavandatavad tegevused, sest kaitseala ulatub veepiirini. Kuna negatiivseid mõjusid alale ja
kaitstavatele loomaliikidele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis Niidu
maastikukaitsealale avalduvaid mõjusid täpsustada ning vajadusel tuleb planeeringulahendusega
mõjusid vältida või leevendada.
Pärnu maastikukaitseala kattub planeeringualaga väikesel ja kitsal alal loodusala põhjaservas.
Kaitseala jääb Pärnu jõest ca 0,5 km kaugusele ning on sellest eraldatud metsaalade ja Paide
maanteega. Ala eesmärgiks ei ole vee-elupaigatüüpe ega veekogudega seotud liike. Pärnu jõe alal
ja kallastel kavandatavad rajatised ja tegevused kaitseala ei mõjuta. Rajatiste ja tegevuste
kavandamine alale või selle piirile on ebatõenäoline. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud
nii maastikukaitsealale kui ka kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja linnuliikidele.
Saarjõe maastikukaitseala paikneb planeeringuala idaservas ning asub Pärnu jõest kaugel.
Navesti jõkke suubuv Saarjõgi paikneb Pärnu jõest paarkümmend kilomeetrit ülesvoolu. Järelikult
jõe veekeskkonnale puuduvad igasugused otsesed või kaudsed mõjud. „Linnulennult“ paikneb
kaitseala Pärnu jõest (Kurgja piirkonnas) 2 km kaugusel. Pole tõenäoline, et planeeringuga
kavandatakse objekte või rajatisi kaitsealale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses
planeeringuga mõjud nii kaitsealale kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüüpidele ja liikidele.
Kaansoo mesimuraka kasvuala asub planeeringualal, kuid paikneb Pärnu jõest 2,1 km kaugusel.
Alal puuduvad igasugused seosed jõe veekeskkonnaga. Rajatiste või tegevuste planeerimine
kaitseala piirkonnas on ebatõenäoline. Seega mõjud kaitstavale alale ja selle eesmärgiks olevale
liigile mesimurakale puuduvad.
Mõju kaitstavatele parkidele
Vahetult Pärnu jõe kaldale jäävad järgmised pargid: Pärnu rannakark, Annemõisa park, Sõpruse
park, Sindi kirikupark, Taali mõisa park, Tori pastoraadi park ja Kurgja Linnutaja talu maa-ala.
Parkidele võib mõjusid avaldada eelkõige jõe kallastel toimuv tegevus ja sinna kavandatavad
rajatised. Tõenäoliselt on võimalik olulisi negatiivseid mõjusid parkidele vältida, kuid planeeringu
koostamise protsessis tuleb parkide kaitse vajadusi silmas pidada.
8.4.2. Mõju hoiualadele
Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) jääb valdavas osas planeeringualale, seda nii pindala osas kui ka
loodusalale jääva jõelõigu pikkuse osas. Planeeringualale jääb kogu Pärnu jõe alamjooks ja suur osa
jõe keskjooksust. Jõe alale ja kallastele kavandatavad erinevad rajatised ning tegevused võivad
mõjutad hoiuala ja selle veekeskkonda, kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260)
ning kaitstavaid liike (hink, võldas, jõesilm, lõhe, paksukojaline jõekarp). Võimalike mõjude
esinemist on täpsemalt käsitletud Natura eelhindamise peatükis (ptk 7.4.1. Võimalik mõju Pärnu jõe
loodusalale).
Kuna negatiivseid mõjusid hoiualale ja selle eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja kaitstavatele
liikidele ei saa välistada siis tuleb planeeringu koostamise etapis mõjusid täpsustada ning vajadusel
tuleb planeeringulahendusega negatiivseid mõjusid vältida või leevendada.
Pärnu lahe hoiualast jääb planeeringuala kõige lähemas punktis ca 360 m kaugusele.
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe suudme piirkonnas vaid jõge ja selle kaldaid (kuni muulideni) ning
ei ulatu hoiuala piiridesse. Samuti ei hõlma planeeringuala rannikualasid, kus võib olla hoiuala kaitse-
eesmärgiks olevate linnuliikide olulisi pesitsusalasid. Planeeringualaga piirnevatel muulidel pole
inimeste liikumise tõttu tõenäoliselt olulisel määral pesitsuspaiku.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
40 / 53
Planeeringuga pole ette näha rajatisi ega tegevusi, mis mõjutaksid olulisel määral hoiualale jäävat
merekeskkonda. Ka kaudsed mõjud veekvaliteedi või veerežiimi muutumise kaudu ei ole tõenäolised.
Tõenäoline pole ka selline häiringute taseme tõus seoses planeeringuga, mis võiks kaitse-eesmärgiks
olevate linnuliikidele olulisi häiringuid põhjustada.
Kokkuvõttes võib järeldada, et seoses planeeringuga olulised mõjud Pärnu lahe hoiualale puuduvad,
samuti puuduvad olulised mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele.
Reiu jõe hoiuala jääb planeeringualale vaid Reiu jõe suudmeosas oleva 1,1 km pikkuse laevatatava
jõelõigu ulatuses ehk väikeses osas nii hoiuala pindala mõistes kui ka hoiualale jääva jõelõigu pikkuse
mõistes.
Reiu jõe alamjooks on sarnaselt Pärnu jõe alamjooksule aktiivselt kasutatav ning tuleviku
perspektiivis atraktiivne piirkond. Juhul, kui planeeringualale jäävale jõelõigule kavandatakse jõe
veekeskkonda mõjutavaid rajatisi või kui oluliselt intensiivistub jõe veeala kasutamine, siis võivad
sellega kaasneda negatiivsed mõjud hoiualale. Samuti ei saa praeguses etapis välistada negatiivseid
mõjusid ala eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele (lõhe, harilik võldas, harilik hink, jõesilm, paksukojaline jõekarp). Võimalike mõjude
esinemist on täpsemalt käsitletud Natura eelhindamise peatükis (ptk 7.4.2).
Kuna negatiivseid mõjusid hoiualale ja selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja
kaitstavatele liikidele ei saa välistada, siis tuleb planeeringu koostamise etapis mõjusid täpsustada.
Vajadusel tuleb planeeringulahenduses asjakohaste meetmetega negatiivseid mõjusid vältida või
leevendada.
Navesti hoiuala hõlmab Pärnu jõkke suubuva Navesti jõe lõiku, mis paikneb viimase suudmest ca
4 km ülesvoolu. Hoiuala jääb küll planeeringualale, kuid seoses Pärnul jõel kavandatavaga mõjud
Navesti jõe ja hoiuala veekeskkonnale puuduvad. Pole ka tõenäoline, et planeeringuga kavandatakse
objekte või rajatisi hoiualale või selle piirile. Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii
hoiualale kui ka kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Negatiivsed mõjud
puuduvad ka kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (harilik hink, harilik võldas ja paksukojaline
jõekarp).
Tellissaare hoiuala paikneb planeeringualal ja asub Pärnu jõest 1,8 km kaugusel. Ala eesmärgiks
on soo- ja metsaelupaigatüüpide kaitse. Hüdroloogiline või muu seos Pärnu jõega puudub. Pole
tõenäoline, et planeeringuga kavandatakse objekte või rajatisi hoiualale või selle naabrusse.
Järelikult puuduvad seoses planeeringuga mõjud nii hoiualale ja selle terviklikkusele kui ka kaitse-
eesmärgiks olevale elupaigatüüpidele.
8.4.3. Mõju kaitsealustele liikidele ja kivististele
Mõju kaitstavatele liikidele
Käesolevas punktis käsitletakse kaitstavaid liike väljaspool kaitstavaid alasid ja püsielupaiku ning
liike, mis pole kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks.
Pärnu jõe alal on registreeritud 10 kaitstava nahkhiireliigi (põhja-nahkhiir, veelendlane,
suurvidevlane, pargi-nahkhiir, hõbe-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, nattereri lendlane,
habelendlane, suurkõrv) elupaigad ehk lennu- ja toitumisalad. Nahkhiiri võivad mõjutada sillad ja
muud jõe kohal paiknevad rajatised, samuti võib mõju avaldada jõgede kaldaalade maastiku
muutmine. Negatiivset mõju võib põhjustada kaldaalade valgustamisest tingitud valgusreostus. Kuna
praeguses etapis pole võimalik mõjusid täpsemalt hinnata ja negatiivseid mõjusid välistada, siis tuleb
planeeringu koostamise käigus hinnata mõjusid nahkhiirtele ja vajadusel leida mõjusid vältivad ja
leevendavad lahendused.
Muude planeeringualal esinevate kaitstavate liikide elupaigad paiknevad Pärnu jõest eemal ning neile
mõjude avaldumine pole tõenäoline.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
41 / 53
Mõju kivististele
Pärnu jõe valgala jääb alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Pärnu jõgi ja selle kaldaalad
pole rikkad kivistisi sisaldavate paljandite poolest. Samuti pole planeeringualal kivististe poolest
rikkaid looduslikke paljandeid.
Pärnu jõe alamjooksul paiknev Tori paljand on 500 meetri pikkune ja kuni 9 meetri kõrgune
kaldajärsak, kus paljanduvad Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivid. Paljandi alumisest osast võib
leida kalafossiilide ja primitiivsete soontaimede jäänuseid. Seoses planeeringuga pole olulised mõjud
Tori paljandile tõenäolised, eriti arvestades seda, et ala on kaitstav kaitsealuse üksikobjektina (Tori
põrgu) ja Tori põrgu loodusalana.
Alamsiluri lubjakivid paljanduvad vaid jõe keskjooksul ja jõesängi põhjas, piirkondades kus jõgi pole
laevatatav ning jõe süvendamine või muu sekkumine jõepõhja pole tõenäoline.
Planeeringuga tõenäoliselt ei kavandata tegevusi ega maakasutust, mis võiks kaitsealuste kivististe
leiukohti avada võid ohustada või soodustada kivististe eemaldamist nende leiukohtadest. Seega
tõenäoliselt puuduvad planeeringuga seoses olulised negatiivsed mõjud kaitstavatele kivististele.
8.4.4. Mõjud kaitstavate liikide püsielupaikadele
Mitte ükski planeeringualale jääv püsielupaik ei asu Pärnu jõe kaldal ega selle vahetus läheduses.
Jõele lähim on Tagassaare väike-konnakotka püsielupaik, mis paikneb jõest 625 m kaugusel. Kõik
väike-konnakotka ja metsise püsielupaigad paiknevad metsaaladel. Seoses planeeringuga pole ette
näha rajatisi ega tegevusi, mis võiks asuda või toimuda püsielupaikade alal või mis võiks avaldada
kaitstavatele linnuliikidele häiringuid. Seega kaitstavate liikide püsielupaikadele seoses
planeeringuga mõjud puuduvad.
8.4.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele
Pärnu jões paiknevale Võnnukivile ehk Kalevipoja vestitasku kivile pole negatiivsete mõjude
avaldumine tõenäoline, sest kivi paikneb madalaveelisel mittelaevatataval jõelõigul. Kallastel
toimuvad tegevused rändrahnule mõju ei avalda.
Tori põrgu jääb planeeringualale ja paikneb vahetult Pärnu jõe kaldal ning hõlmab väikesel alal (0,1
ha) ka Pärnu jõe veeala. Pärnu jõe veekeskkonna muutused tõenäoliselt kaitstavat objekti ega selle
kaitseväärtusi (kesk-devoni liivakivipaljandid ning koopad) ei mõjuta. Objekti võivad mõjutada
rajatised (sh külastustaristu) ning alal ja selle naabruses kavandatavad tegevused. Seetõttu tuleb
planeeringu koostamise etapis hinnata mõjusid Tori põrgule ning vajadusel leida mõjusid vältivad või
leevendavad lahendused.
Pärnu jõe kaldapiirkonnas kasvavaid põlispuid (C. R. Jakobsoni mänd ja Kõrvi tamm)
planeeringuga kavandatavad tegevused tõenäoliselt ei mõjuta.
Ülejäänud planeeringualal leiduvad kaitstavad looduse üksikobjektid (Peksumänd, Kariste talu mänd,
Päkapiku mänd, Ratta rändrahn, Suur rändrahn "Jänesearu kivi" ehk Mõõdussaare rändrahn,
Künnapuu nn. Ohvrijalakas, Rätsepa rändrahn, Kalevipoja vestitasku kivi e. Viie valla piirikivi,
Kaheharuline pärn (2) ehk Kurgja-Tõnise taluaseme pärn) paiknevad Pärnu jõest eemal ning nende
puhul ei ole seoses planeeringuga negatiivsete mõjude avaldumine tõenäoline.
8.5. Eeldatav mõju vääriselupaikadele
Planeeringualal on kokku registreeritud 89 vääriselupaika. Vahetult Pärnu jõe kaldal paikneb 12
vääriselupaika ning vähem kui 100 m kaugusel jõest veel 10 vääriselupaika. Vääriselupaiku võivad
mõjutada jõe kallastel toimuvad tegevused ning sinna kavandatavad rajatised, mis võib tingida
metsaalade raadamist või mõjutamist. Jõe veealal toimuvad tegevused vääriselupaiku ei mõjuta.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
42 / 53
Planeeringu koostamise protsessis tuleb vääriselupaikade kaitse vajadusega arvestada ning vältida
raadamist vääriselupaikade alal. Arvestades kavandatavate tegevuste spetsiifikat on mõjud
vääriselupaikadele tõenäoliselt pigem ebaolulised.
8.6. Eeldatav mõju kultuuriväärtustele
Teemaplaneeringu eeldatav mõju planeeringuala kultuuriväärtustele on positiivne, sest
teemaplaneeringu eesmärk on loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilitamine. Pärnu
maakonna planeeringu kohaselt tuleb teemaplaneeringuga koostada planeeringulahendus, mis
tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi, sh loodus- ja kultuuriväärtusi veealal
ja jõe lähialadel. Selleks kategoriseeritakse loodus- ja kultuuriväärtused ning määratletakse nende
kasutamistingimused. Teemaplaneeringu ülesanne on tuua välja ja tasakaalustada riiklikud ja
kohalikud huvid lähtuvalt looduskeskkonna, kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-majanduslikust ning
veeliikluse aspektist. Teemaplaneeringuga määratletakse ilusa vaatega kohad ja seatakse
tingimused ning kavandatakse tegevused väärtuste atraktiivsuse parandamiseks.
Teemaplaneeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja
puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduste loomine. See toetab kultuuriväärtuste kasutamist
ja korrastamist.
8.7. Eeldatav mõju väärtuslikele maastikele
Pärnu maakonna planeeringus on väärtuslike maastikena piiritletud piirkonnad, milles on kuhjunud
kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, turismipotentsiaal, identiteediväärtus
ning esteetiline väärtus. Lisaks jäävad nende piiride sisse kaunid tee- ja veeteelõigud ning
silmapaistvalt ilusa vaatega kohad. Maakonnaplaneeringuga on kehtestatud:
- üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks;
- tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks;
- tingimused silmapaistvalt ilusa vaatega kohtade säilitamiseks;
- soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks.
Maakonnaplaneeringuga on Pärnu jõgi määratud ilusa vaatega veeteelõiguks. Maakonnaplaneering
annab soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks veeteelõikudel. Nendeks on kaldaalade
(eelkõige kallasrajad) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele avalike juurdepääsude
tagamine veekogudele, veeteelt juurdepääsude tagamine kaldal olevale vaatamisväärsusele,
vaadete avamine veekogult kallastele, veekogude kaevetöödel (puhastamisel taimestikust jne)
loodusliku sängi taastamine.
Mõju hindamisel lähtutakse maakonnaplaneeringus toodud tingimustest väärtuslike maastike
säilitamiseks. Üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade, ilusa
vaatega kohtade, määramisel ja uute väljaselgitamisel ning kasutamistingimuste seadmisel tuleb
arvestada piirkonna maastiku koormustaluvusega.
8.8. Eeldatav mõju rohelisele võrgustikule
Piirkonna roheline võrgustik ja selle kasutustingimused on määratud Pärnu maakonna planeeringuga.
Selle kohaselt on Pärnu jõgi koos kaldavööndiga määratud rohelise võrgustiku koridori
vooluveekoguks. Kuna planeeringualal on põllumajandusmaade osakaal suhteliselt suur ja asustus
suhteliselt tihe, siis on planeeringualal rohevõrgustik väiksema katvusega ja peenema struktuuriga
kui alaga külgnevatel suurtel loodusmaastikel (nt Soomaa rahvuspark). Planeeringualale jäävad
tuumalad on väikesed, kuid tänu rohketele rohekoridoridele on võrgustiku sidusus üldiselt hea.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
43 / 53
Pärnu jõge koos kaldavööndiga on olulise rohekoridorina käsitletud ka Via Baltica teemaplaneeringu
KSH aruandes67. Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade uute üldplaneeringute koostamise käigus
rohevõrgustiku paiknemist täpsustatakse.
Rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste täpsustamisel
hinnatakse planeeringuala vooluveekogude (sinivõrgustiku) osatähtsust võrgustiku kujundamisel ja
tugevdamisel.
8.9. Eeldatav mõju asustusele ja maakasutusele
Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe äärde
jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev. Pärnu maakonna rahvastik on viimastel aastatel
kasvanud. Samas on Tori ja Põhja-Pärnumaa valdade rahvaarv vähenenud. Rahvaarvu vähenemine
valdades on piirkonniti olnud erinev.
Planeeringu eesmärk on muuhulgas piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade
määratlemine, prioriteetide täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine,
sotsiaalse ja tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine ja piirkonna elanikele
kvaliteetsema elukeskkonna loomine.
Pärnu linna arengukava2035+68 seab eesmärgiks teha kõik selleks, et Pärnus oleks hea elada ning
ühendada elanike elukeskkond parimal ja loodussäästlikumal moel looduskeskkonnaga. Pärnu üheks
väljakutseks on ruumiline planeerimine lähtuvalt elanikkonna vajadustest. Pärnu on valglinnastuv
linn, kus toimub väikese asustustihedusega suurte linnaliste alade laienemine peamiselt
ümberkaudsete põllumajandusmaade arvelt, kesklinn jääb rohkem vanemaealise elanikkonna jaoks.
Pärnu suurimaid väljakutseid on noorte peredega elanike ligimeelitamine, tagamaks linnarahvastiku
jätkusuutlikkus. Teiseks oluliseks arenguvajaduseks on toetada vananevat elanikkonda nii, et tervelt
elatud aastad võimaldaksid vanemaealisel elanikkonnal olla aktiivne ka tööturul. Senisest enam tuleb
rõhku pöörata lähtuvalt elanikkonna heaolust uue omavalitsuse terviklikule ruumilisele
planeerimisele. Uuel omavalitsusel on väljakutseid, kuidas moodustada ühinenud omavalitsuses
ühisosa, samal ajal arvestades piirkondade erisusi.
Tori valla arengukava 2018-203069 missioon on et, Tori vald toetab kogukondade ja elanikkonna
heaolu ning arengut läbi säästva ja tasakaalustatud planeerimise, kvaliteetsete teenuste ning
ettevõtluskeskkonna tagamise, säilitades piirkondliku eripära ja olemasolevad väärtused.
Võtmeküsimuseks on elukeskkonna atraktiivsus ja vastavus elanikkonna soovidele ning aktiivne
positiivse maine kujundamine. Arendustegevuse strateegiliseks suunamiseks tuuakse esile neli
tulipunkti, mis on valla jätkusuutliku arengu seisukohalt eriti olulised: vaba aeg ja loodusturism;
tublid ja tõhusad teenuskeskused; koostöö ja sidusus; kohapealne ettevõtluskeskkond.
Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 203070 missioon on tagada elanike vajadustele vastav elu,
õpi- ja ettevõtluskeskkond. Oluliste riskidena tuuakse välja sündide vähenemine ja elanikkonna
vananemine.
Teemaplaneeringu eesmärgid toetavad planeeringualasse jäävate valdade arengukavades seatud
eesmärke.
Teemaplaneeringuga ei ole kavas kavandada uusi elamualasid, küll aga luua piirkonna elanikele
kvaliteetsem elukeskkond. Seega planeeringu mõju asustusele ja rahvastikule on eeldatavasti
67 Tuginedes tol ajal kehtinud Pärnu maakonna teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“; https://maakonnaplaneering.ee/151 68 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrus nr 43:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/9009/arengukava_muudetud.pdf# 69 Kehtestatud Tori Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 46; https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004 70 Kehtestatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2019 nr määrusega nr 18;
https://www.riigiteataja.ee/akt/410012019004
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
44 / 53
positiivne. Piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide
täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja tehnilise taristu
(olulisemate objektide) asukoha määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud
kindlustunde. Elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine läbi looduskeskkonna ja/või asutusstruktuuri
väärtustamise, aga ka sotsiaalse ja tehnilise taristu arendamise kaudu avaldab positiivset mõju ka
varale.
8.10. Eeldatav mõju ettevõtlusele
Pärnu jõe alamjooks on elu-, puhke- ja ettevõtluspiirkond. Planeeringualal paikneb kaks kolmandikku
maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Suuremad tööandjad ja
tootmisettevõtted asuvad valdavalt maakonnakeskuses Pärnu linnas, mõned suuremad tööandjad
asuvad ka väiksemates keskustes. Tööstusettevõtted on peamiselt ekspordile suunatud ning seda
soosib ka Pärnu kaubasadam. Ettevõtjate arvu keskmisest kiirema kasvu taga maapiirkondades on
põllumajanduse ja eriti kalandusega seonduv omapära.
Planeeringu eesmärk on piirkonna kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja
puhkemajanduse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Planeeringuga tuuakse välja riiklikud ja
kohalikud huvid lähtuvalt looduskeskkonna (sh veekeskkond), kultuur-ajaloolisest, sotsiaal-
majanduslikust ning veeliikluse aspektist. Määratakse kalavarude kestliku majandamise põhimõtted
ning vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimused. Piirkonna arendamiseks kavandatakse vajalik
taristu ning luuakse eeldused ka uute töökohtade tekkimiseks ning eeldatavalt meelitatakse piirkoda
ka uusi elanikke.
Planeeringuala on aastaringselt köitev turismisihtkoht. Piirkonna eeliseks on paiknemine
rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired tulevikuühendused (Via Baltica ja Rail Baltic), väljapääs
merele, tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika laiem kasutuselevõtmine ning
mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Lisaks paiknevad piirkonnas Eesti
kontekstis mitmed tugevad ettevõtted ja ainulaadsed tehased. Ettevõtluse arendamiseks on oluline
luua piisavalt paindlikud tingimused ning vähese bürokraatiaga läbiviidavad kavandamise plaanid.
Arvestada tuleb ka sellega, et ettevõtlusalade kavandamine ka eelduste loomine iseenesest
ettevõtlust endaga kaasa ei too ega elavda majandust, sest see sõltub pigem üldisest majanduse
arengust, erasektori initsiatiivist, poliitilistest otsustest jms.
Planeeringualal on tootmise maa-alad juba ajaloolisest arengust tulenevalt kõrvuti elamu maa-alade
või puhkeotstarbeliste aladega. Tegemist on niinimetatud konfliktaladega, kus tegevuste
kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige inimeste tervise kaitse põhimõttest ning vältida uute konfliktide
tekkimist. Planeeringuga ei kavandata tootmis-ja äri alasid, mille kavandamine võib negatiivsete
mõjudena põhjustada tootmise, logistika või kaubanduse lisandumisel liikluskoormuse tõusu (sh
raskeliiklus), müra (tööstus-, liiklusmüra), õhusaastet, lõhnahäiringuid, vibratsiooni ning visuaalseid
häiringuid. Seda, millised tegevused ja millistel tingimustel omavahel sobivad, peab
teemaplaneeringu algataja igal konkreetsel juhul eraldi kaaluma, võttes arvesse asjakohaseid
aspekte.
Kokkuvõttes loob teemaplaneering eeldused ettevõtluse arendamiseks. Mõju ettevõtluskeskkonnale
on eeldatavalt positiivne (nt ettevõtlust soosiva ja kvaliteetset avaliku ruumi maa-ala määramine).
8.11. Eeldatav mõju teedevõrgule
Transpordivõrgustiku arendamise eesmärk on tõsta liiklusohutust, kujundada säästvat arengut ning
vähendada liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon). Läbimõeldud,
piisava tihedusega ning heas korras transpordivõrgustik loob tingimused heaks elukeskkonnaks ja
teenuste kättesaamiseks ning ettevõtluse ja turismi arendamiseks. Riigimaanteede teedevõrgu
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
45 / 53
arendamine toimub vastavalt riigiteede teehoiukavale71 ning kohalike teede hooldamine ja remont
valla teehoiukava alusel.
Planeeringualale jäävate suurte taristuobjektide (Via Baltica Pärnu ümbersõit, Rail Balticu kiirraudtee
ja nendega seotud sillad) puhul arvestatakse vastavate planeeringute ja projektlahendustega ning
nende kohta koostatud mõjuhindamiste tulemustega.
Maanteed
Teemaplaneeringu ülesanne on muuhulgas kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja
kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad,
sadamad, sildumiskohad ja paadisillad jt) asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks
ja arendamiseks tingimuste seadmine. Selliseid muudatusi maakasutuses (nt uusi elamualasid,
tootmisalasid), mis mõjutaksid oluliselt liiklusvoogusid ning tingiksid sellest tulenevalt uute
teelõikude või sõiduteede rajamise vajaduse, planeeringuga ei kavandata.
Liiklusohutuse seisukohast on teemaplaneeringu lahenduse koostamisel tähtis tagada turvalised,
mugavad ja loogilised teeületusvõimalused ning ristumised maanteede ning raudteega, et ei tekiks
nende tugevat katkestavat mõju eri sihtkohtadele ligipääsus ning oleks tagatud ohutus.
Uute teede kavandamisel on soovitav võimalusel eelistada juba olemasolevaid pinnaseteid/sihte.
Samas peab nende kasutuselevõtmise kaalumisel silmas pidama ka muid võimalikke mõjusid (nt
mõju välisõhu kvaliteedile ja müra), sest lähedal võib asuda elamuid. Uute teede rajamise
kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitstavad
loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa jms), kõikide õigusaktidest
tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Soovitav on uute teede planeerimisel koostada
ka liikuvus- ja liiklusanalüüs (nt liikuvuskava koostamine).
Oluline on ette näha ka ressursid teede maa-ala regulaarseks puhastamiseks võsast ja puudest, et
tagada vajalik külg- ja pikinähtavus.
Tegevuste kavandamisel maanteega külgneval alal, sh kaitsevööndis, millega kaasneb
liikluskoormuse märkimisväärne suurenemine või visuaalsed häiringud riigiteel liiklejatele, on vaja
teha koostööd Transpordiametiga.
Jalg- ja jalgrattateed
Jalg- ja jalgrattateed on peamised asulate sisestruktuuri ja lähialade sidustajad. Need tagavad
liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja
muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega (kaubanduskeskused, asulakeskus jm)
ning tähtsamate transpordisõlmedega. Teede kasutajapotentsiaal on enamasti suurem väiksemates
kohtades, kus on väiksem liiklussagedus ja hõredam ühistranspordiühendus ning inimesed valmis
läbima ka pikemaid vahemaid.
Teemaplaneeringugu ülesanne on muuhulgas kergliiklusteede võrgustiku asukoha markeerimine
jõgede kaldaalal (alates kallasrajast kuni planeeringuala teiste teedeni) kogu planeeringuala ulatuses
(teed koos purrete ja sildade vajadusega) ning kallasrajal takistusteta liikumise tagamiseks
tingimuste seadmine.
Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisel on otsene positiivne mõju töökohtade ja teenuste
kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), sest paraneb neile ligipääs ja lahendatakse ära mitmed
täielikult puuduvad ühendused. Tekib mitmelaadne (multimodaalne) ehk eri transpordiliike ja
liikumisviise koos toimivaks süsteemiks ühendav võrgustik. Leeveneb sõltuvus ühistranspordist ja
paraneb liiklemise turvalisus. Kergliiklusteede rajamine parandab oluliselt erinevate vanusegruppide
liikumisvõimalusi (eeskätt lapsed ja eakad, kes on piiratud liikumisvõimalustega). Samuti
parandavad jalg- ja jalgrattateed puhkealade kättesaadavust erinevatele vanuserühmadele ja
erinevate liikumisvahenditega, soodustavad piirkonna arengut rekreatiivsest seisukohast ning
71 Riigiteede teehoiukava 2021-2030; https://www.transpordiamet.ee/en/node/61
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
46 / 53
aitavad edendada säästvat liikumist (eeldatavasti väheneb isiklike sõiduautode kasutamine ning
sellega ka saastatus ja müratase).
Jalg-ja jalgrattateede kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata meetmetele, mis tagavad teel liikumise
ohutuse ning sujuva liikumise.
Jalg- ja jalgrattateede rajamisel tuleb arvestada ka raskeliikluse osakaaluga, sest nende poolt
tekitatav müra ja õhusaaste võib tekitada häiringuid jalg- ja jalgrattateedel viibivatele inimestele.
Näiteks võib olla vajadus tagada piisava laiusega haljasriba sõidutee ning kergliiklustee eraldamiseks.
Tihedama asustusega piirkondi läbivate jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada ka
võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavad meetmed.
Uute jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja
piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms),
kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega.
Veeteed
Läänemeri on maailma üks tihedaima laevaliiklusega veekogusid. Laevaliiklus Läänemerel ja Soome
lahe piirkonnas on väga intensiivne. Hinnangute kohaselt sõidab Läänemerel kogu aeg 2000 laeva.
Laevaliikluse hetkeolukorda (transpondritega alused) on võimalik jälgida internetiaadressilt
http://www.marinetraffic.com/ais/ee/default.aspx. Meretransport on rahvusvaheliselt väga
reguleeritud valdkond, milles riikide omapoolsed erisused on minimaalsed72.
Laevatatavatel sisevetel sõitvatele ja neil seisvatele laevadele, väikelaevadele ja teistele
ujuvvahenditele kehtib „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“73.
Planeeringuala on oluliselt tagasihoidlikuma laevaliikluse mahuga. Sealjuures on suur osa
laevaliiklusest seotud kohaliku laevaliiklusega.
Pärnu jõe veeala kasutamine on täna tervikuna planeerimata ja reguleerimata. Iga huvigrupp
kasutab jõge oma äranägemise järgi ja seetõttu on juba ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja
väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele. Iga aastaga suureneb veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete
alade kasutamine, kuid seejuures on olematud turvalisuse ja ohutuse tagamine, juurdepääsud ja
parkimistingimused.
Planeeringuga määratakse veeteed, laevatatavus ja jõetranspordi tagamiseks tingimused Reiu jõe
suudmest Sindi kärestikuni (suurema süvisega veeliiklusvahendite tarbeks). Samuti selgitatakse
veeteedel jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajadus ning seatakse selleks tingimused.
Uute laevateede rajamine toimub Transpordiameti eestvedamisel (avalikel veealadel) või
kooskõlastusel (sadamate sissesõiduteed). Uued veeliiklusalad moodustuvad intensiivse laevaliikluse
tulemusel mingis piirkonnas ise ja neid ei kanta planeeringujoonisele, kuid muude merekasutuste
kavandamisel tulevikus peab loamenetluse tasandil ja ka järgnevate strateegiliste dokumentide
koostamisel arvestama sellel hetkel kehtivat liiklusolukorda, mitte planeeringu koostamise ajal
fikseeritud olukorda.74
Uute laevateede kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega
(kaitstavad loodusobjektid, väärtuslik maastik, ilus veetee vms), asjakohastest õigusaktidest
tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega. Teemaplaneering loob eeldused veeteede ja
jõetranspordi reguleerimiseks ning olukord võrreldes tänasega eeldatavalt paraneb.
72 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-
8a63-5f6e672503df 73 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003 määrus nr 28;
https://www.riigiteataja.ee/akt/126012016012 74 Eesti mereala planeering 2020;
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-07-
10_pohilahendus_avalikustamiseks_portaali.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
47 / 53
8.12. Eeldatav mõju seoses muude jõega seotud rajatistega
Teemaplaneeringuga määratakse kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh
juurdepääsud jõele, parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad,
sildumiskohad ja paadisillad jt) asukohad ning nende avalikuks kasutamiseks ja arendamiseks
tingimuste seadmine. Määratakse uute veeskamiskohtade, paadisadamate, paadisildade jt tehnilise
taristu objektide vajaduse, asukoht ja rajamise põhimõtted. Selgitatakse välja olemasolevate
sadamate täiendav arendusvajaduse (nt ujuvsillad, teenindushooned) ja selleks tingimuste
seadmine. Kavandatakse jõetrammi sadamaid Pärnu jõel alates Ringi tn otsast kuni Rail Balticu
peatuseni ja sealt edasi Reiu jõe suudmeni. Samuti selgitatakse jõgede setetest puhastamise ja
süvendamise vajadus ning võimalused ja tingimused. Määratakse sildade, sh rippsildade
renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam) vajadus, olulisuse
järjekorras vajalike tegevuste määratlemine.
Sadamad
Planeeringualal asub Pärnu maakonna suurim ja olulisim sadam Pärnu sadam, mis hõlmab kauba-,
kala-, jahi, parvlaeva- ja kavandatava kruiisisadama ala. Olemasolevad väikesadamad on
Talvesadam, Pärnu sadama väikesadam ja Vana-Sauga sadam.
Kõiki Pärnumaa sadamaid iseloomustab ebasoodne situatsioon sügavuse osas. Looduslikest
tingimustest tulenevalt on sadamad madalad ja vajavad aeg-ajalt süvendamist. Ka suurim sadam,
Pärnu sadam Pärnu jõel vajab perioodiliselt süvendamist (sh muulide vahel ja edasi laevateel). Kuna
süvendamine on kallis ning sellega võivad kaasneda olulised negatiivsed keskkonnamõjud, siis ei ole
arukas liiga arvukate sadamate pidamine/loomine/arendamine ja püüe tagada seal suhteliselt suurt
sügavust.75
Väikesadam on objekt, mis ebasoodsate asjaolude korral (nt antud asukoha jaoks ebasobiv suurus
või kuju, süvendusmahu lahendus) võib osutuda olulist negatiivset keskkonnamõju tekitavaks
objektiks. Seetõttu ei saa uute väikesadamate kavandamine olla kergekäeline ja läbimõtlematu. Iga
konkreetse väikesadama realiseeritavus tuleb välja selgitada edasiste detailsemate tööde (nt
detailplaneering, KSH/KMH, ehitusluba, veeluba) käigus.
Maakonnaplaneeringu76 kohaselt on piirkonda kavandatud rida perspektiivsed väikesadamad.
Maakonnaplaneeringus on seatud rõhk mereäärsete väikesadamate toimiva võrgustiku
väljaarendamiseks ning väikesadamatesse tuleks integreerida võimalikult lai tegevuste baas
(kalandus, turism, merepääste, rekreatsioon), mis võimaldaks sadamate kasumlikumat
majandamist. Toimiva väikesadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule
majandusele kui elujõulise rannaasustuse püsimisele. Sadamate arengu perspektiivi arvestav
kasutusotstarve on määratud Pärnumaa mereplaneeringuga.
Sadamate arendamine toimub eeldatavalt etappide kaupa lähtuvalt konkreetsest vajadusest. Uute
väikesadamate rajamine suurendab piirkonna atraktiivsust veelgi puhkajate hulgas, aga toob kaasa
ka liiklusvoogude suurenemise. Väikesadamate rajamine arendamise projektide osa peaks olema
juurdepääsude rajamine, vajadusel olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks
muutmine, parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine
koostöös kohaliku kogukonnaga. Ka väikesadamates tuleb täita sadamaseaduse 4. peatükis
sätestatud keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuste osutamisel ning järgida väikesadamate
soovituslikku teenusstandardit.77
75 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-
8a63-5f6e672503df 76 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne, 2016;
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18607509/4_KSH+aruanne.pdf/3a8f5781-2909-4d32-
8a63-5f6e672503df 77 https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_1_vaikesadamate_standard_27_2_2014.pdf
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
48 / 53
KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. Selleks, et soovijatel oleks võimalik
mööda mereranda ja jõgede kaldaid liikuda, tuleb tagada sobiv optimaalne rada ümber sadamat
moodustatava maa-ala.
Sadamate rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade (veeluba,
ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse tegevusloa taotluse menetluse käigus
kavandatava tegevuse keskkonnamõju.
Sillad ja paadisillad
Erinevate planeeringutega on üle Pärnu jõe juba kavandatud Pärnu kolmas Raba-Aia sild, Via Baltica
Pärnu suure ümbersõidu sild (Tammiste sild), Tammsaare pst pikenduselt Niidu piirkonda ning
Tammiste ja Paikuse vahele kergliiklussild, Papiniidus Rail Balticu raudteesild jt.
Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada
veekogude seisundit. Looduskaitseseaduse § 38 kohaselt ei tohi paadisilda rajada rannale või kaldale,
kui see on vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkide ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Paadisildade ja
lautrite püstitamisel avalikult kasutatavatele veekogudele peab jätkuvalt olema tagatud avalik
juurdepääs kallasrajale ning kallasrajal vaba liikumine (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3878).
Sildade ja paadisildade rajamisega võib kaasneda vajadus veekogu süvendamiseks. Süvendamise ja
kaadamisega kaasneb setete paiskamine veesambasse, mis avaldab ajutiselt (ehitusperioodil) mõju
veekogu elustikule. Mõju võib siiski lugeda lokaalseks ja olukorda suures osas taastuvaks.
Sildade ja paadisildade rajamisel lähtetingimuste väljastamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju
hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS-ses sätestatule. Kui tegevusega kaasneb veekogu
süvendamine alates mahust 100 m3 on vajalik anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang79 ning veekogu süvendamisel alates pinnase mahust 500 m3 tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine80.
Sildade ja paadisildade rajamine eeldab ehitusgeoloogilisi uuringud ja vajadusel ka geotehniliste
erimeetmete rakendamistseoses pinnase stabiilsuse tagamisega (maalihkeohtlikes piirkondades).
Paisud
Eesti keskkonnapoliitika üheks eesmärgiks on kalade rändeteede avamine, mis sisuliselt tähendab
paisutuse likvideerimist või kalapääsude rajamist.
2018. aastal ehitati Jändja paisule kalapääs (rampkärestik) ja Vihtra paisule looduslähedane kärestik,
mille kaudu kalad liikuma pääsevad. Sindi pais lammutati 2018. aastal ning ühtlasi taastati sintlaste
väliujula ning rajati kärestik. Pärast Sindi paisu likvideerimist jäi piirkonda vaid üks – Kurgja pais,
kuid paisul on olemas kalapääs, mis võimaldab kaladel teostada üles- ja allavoolu rändeid. Paisude
kasutustingimusi reguleeritakse vee erikasutuslubadega, mille tingimusi määrab Keskkonnaamet.
Teemaplaneeringuga ei kavandata objekte ja tegevusi, mis võiksid kalade rändetingimusi muuta,
seega teemaplaneering ei mõjuta kalade rändetingimusi. Planeeringualal asuvate paisude osas on
koostatud eraldiseisvaid uuringuid, hinnanguid ja keskkonnamõjude hindamisi. Edasiste tegevuste
kavandamisel tuleb järgida vastavates töödes esitatud meetmeid ja soovitusi.
8.13. Pärnu jõe võimaliku süvendamisega kaasnev mõju
Teemaplaneeringu ühe ülesandena on nimetatud veeliiklusvahenditega liikumiseks kesklinna sillast
(sadama akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni jõgede setetest puhastamise ja
süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine, selleks tingimuste seadmine.
78 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019002?leiaKehtiv 79 Vabariigi Valitsuse V 29.08.2005 määrus nr 224 § 11 lg 7, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006 80 KeHJS § 6 lg 1 p 17, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
49 / 53
Süvendamise ja setetest puhastamisega kaasneb ehitusaegselt ulatuslik setete paiskamine
veesambasse ning setete liikumine allavoolu. Vees hõljuvad setted halvendavad vee läbipaistvust,
mis omakorda toob kaasa veeloomastiku elu- ja toitumistingimuste halvenemise. Samuti avaldub
negatiivne mõju veeloomadest toituvatele loomadele (linnud, poolveelised imetajad jms). Oluline
mõju avaldub jõe põhjaelustikule ja olulistele jõepõhja elupaikadele (veetaimestikule,
põhjaloomastikule, kalakoelmutele), sest süvendamine toob otsese mõjuna kaasa nende
eemaldamise ja kaudse mõjuna elupaikade ohustamise eelkõige setete liikumise ja settimise tõttu
võimalikus mõjualas. Töödega kaasneb reostusoht.
Jõesängi süvendamine võib muuta jõe hüdroloogilisi tingimusi (nt muutuda võib voolu kiirus ja
peavoolu asukoht), millega võivad kaasneda mõjud veekeskkonnale ja kaldavööndile. Muutuvad
süvendatava jõelõigu ökoloogilised tingimused. Veeliikluse tihenemine võib hakata mõjutama
(uhtuma) jõe kaldaid. KSH väljatöötamise kavatuse etapis ei ole teada, kas ja millises ulatuses on
eelnimetatud tööd vajalikud ja võimalikud. See vajab põhjalikumat analüüsi, tehnilis-majanduslikku
põhjendust, eeluuringuid ja täpsemat keskkonnamõju hindamist.
Võimaliku süvendamisega potentsiaalselt kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse KSH raames. Selleks
viiakse läbi ka vajalikud uuringud (vt ptk 9). Arvestada tuleb, et Pärnu ja Reiu jõgede puhul on
tegemist Natura 2000 loodusaladega ning tegevuste kavandamisel tuleb vältida ebasoodsa mõju
põhjustamist nende alade kaitse-eesmärkidele (vt ptk 7). Mõju hindamise käigus on soovitav
analüüsida analoogseid näiteid, tuues muuhulgas esile süvendamise tulemused jõgede puhul, mida
on süvendatud ja kus on süvendamise tulemusi seiratud.
Süvendamise mõju hindamisel tuleb teineteisest eristada võimalike uute süvendamiste vajadus
seoses teemaplaneeringuga kavandatavate uute tegevustega (vt eespool) ja olemasolevate
sadamate akvatooriumide regulaarse süvendamise (põhjasetete eemaldamise) vajadus, et sadamad
vastaksid sadamaregistris toodud parameetritele. Eraldi teemana käsitletakse jõe kallaste regulaarse
korrastamise (taimestiku niitmine, kaldaääre puhastamine) ning jõest prügi eemaldamise vajadust
ja võimalikku mõju. Arvestada tuleb erinevate süvendustööde võimaliku koosmõjuga, sh setete
liikumise ja settimisega allavoolu.
Teemaplaneeringu koostamisse ja mõju hindamisse kaasatakse valdkonna eksperdid: vee-elustiku
eksperdid, hüdroloog.
8.14. Kliimamuutustega arvestamine
KSH aruandes käsitletakse kliimamuutuste mõju teemaplaneeringuga hõlmatatud maa-alale ja
kavandatavale tegevusele ning vastavaid kohanemismeetmeid.
Kliimamuutustega seoses on näiteks ette näha järjest intensiivsemaid ja sagedasemaid ekstreemseid
sademeid, tugevamaid torme, soojussaarte tekkimist. KSH aruandes kirjeldatakse, milliseid
kohanemismeetmeid tuleks rakendada näiteks sademevee ärajuhtimiseks, tormikahjude
vähendamiseks või ärahoidmiseks, maalihete ohu vähendamiseks, veekogude ääres
ehituskeeluvööndite vähendamise taotluste menetlemisel jms.
8.15. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Arvestades planeeringuala paiknemist ning teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste iseloomu
ja eeldatavat mõjuala, samuti seda, et planeeringuala ei ulatu merele, ei ole tõenäoline, et
kavandatav tegevusega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk negatiivne mõju mõne naaberriigi
keskkonnaseisundile.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
50 / 53
9. Täiendavate uuringute vajadus
Teemaplaneeringu koostamiseks viiakse läbi järgmised uuringud:
• Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega (uuring valmis märtsis 202181);
• Pärnu jõe süvendamise82 vajaduse ja võimalikkuse üle otsustamiseks on vaja nende tööde
sotsiaal-majanduslikku põhjendust ja tasuvusuuringut;
• Süvendustööde83 mõjule hinnangu andmiseks on vaja määratleda tööde ulatus, süvendatava
pinnase ja setete hinnanguline maht, setete/pinnase lõimise kirjeldus ja hinnang
setete/pinnase reostatusele.
Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus täpsustati
uuringute koostamise vajadust ning leiti, et eelnimetatud uuringud katavad teemaplaneeringu ja KSH
vajadused.
81 Aruande kokkuvõte:
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/30559992/Aruande+kokkuv%C3%B5te.pdf; aruande
materjalid on leitavad maakonnaplaneeringute Pärnumaa uuringute veebilehelt:
https://maakonnaplaneering.ee/parnumaa1 82 Mõeldud on tegevust, mis seondub veeliiklusvahenditega liikumise kavandamisega kesklinna sillast (sadama
akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni. Ei hõlma Pärnu sadama akvatooriumi süvendamist. 83 Sama
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
51 / 53
10. Isikute ja asutuste ettepanekud
Vastavalt PlanS-i §-le 61 küsib teemaplaneeringu koostamise korraldaja (Rahandusministeerium)
KSH VTK kohta ettepanekuid PlanS-i § 57 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt. Isikud ja
asutused, kellelt teemaplaneeringu koostamise korraldaja ettepanekuid küsib, on nimetatud
teemaplaneeringu lähteseisukohtades.
Alljärgnevalt (Tabel 6) on toodud ülevaade KSH VTK kohta laekunud ettepanekutest ning
kommentaar ettepanekuga arvestamise kohta. Laekunud kirjad on lisatud teemaplaneeringu
menetlusdokumentide hulka.
Tabel 6. Ülevaade KSH VTK kohta laekunud ettepanekutest ning kommentaar
ettepanekuga arvestamise kohta
Ettepaneku esitaja, kirja
kuupäev ja number
Ettepanek Kommentaar arvestamise
kohta
Tabel sisustatakse ettepanekute laekumisel.
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
52 / 53
11. Kasutatud materjalid
Loetelu ei ole lõplik, seda täiendatakse KSH aruande koostamise käigus.
• Pärnu maakonna planeering
• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering
• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne
• Eesti mereala planeering 2020
• Soomaa piirkonna teemaplaneering
• Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“
• Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering
• Veesõidukite liiklemise kord Pärnu, Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna piires
• Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring. Maves OÜ, juuni 2019
• Pärnu jõe Sindi väliujula süvendustööde KMH aruanne
• Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH aruanne
• Läänemere Kunstisadama (Pärnu, Lai tn 2 kinnistu) detailplaneeringu keskkonnamõju
eelhinnang
• Pärnu jõe valgala veekasutuskava projekt
• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021
• Pärnu linna asustusüksuse ÜP 2025+
• Pärnu linna ÜP, kogu omavalitsus (koostamisel)
• Pärnu linna kehtiv ÜP
• Paikuse valla kehtiv ÜP
• Tori valla koostatav ÜP
• Tori valla kehtiv ÜP
• Sauga valla kehtiv ÜP
• Sindi linna kehtiv ÜP
• Põhja-Pärnumaa koostatav ÜP
• Vändra valla kehtiv ÜP
• Pärnu linna kehtivad detailplaneeringud
• Tori valla kehtivad detailplaneeringud
• Põhja-Pärnumaa valla kehtivad detailplaneeringud
• Pärnu linna arengudokumendid
• Tori valla arengukavad, sh ühinemiseelsed
• Põhja-Pärnumaa valla arengukavad
• Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja)
• Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv)
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga“
KSH väljatöötamise kavatsus
53 / 53
• Natura 2000 standardandmevormid
• Maa-ameti X-GIS kaardiserveri kaardirakendused (maainfo, looduskaitse,
kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, maardlad, teeregister, ohtlikud ettevõtted,
soojussaared, üleujutusalad, mahekaart)
• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)
• Veebileht VEKA (EELIS-es olev veevaldkonnaga seotud info):
http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803
• Keskkonnaregister: register.keskkonnainfo.ee
• Keskkonnalubade infosüsteem (KLIS)
• Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024
• Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025
• Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021
• Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020
• Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021
• Navesti hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022
• Saarjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023
• Tellissaare hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022
• Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2017
• Eesti Vabariigi standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes
ja olemasolevates hoonetes“
• Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001
• Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava
• Riigiteede teehoiukava 2020-2030. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019
• Väikesadamate soovituslik teenusstandard
• Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee
• Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.
MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019
• KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2018
Viited KSH VTK koostamisel kasutatud allikatele on toodud ka tekstis joonealuste viidetena.
Rahandusministeerium
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering
Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv
ning seosed mereplaneeringuga
Lähteseisukohad
Pärnu
September 2021
2
Planeeringu töörühm: Raine Viitas, Tiiu Pärn, Anne Karjus, Tiia Kallas, Kalev Kaljuste,
Urmas Kase, Toomas Kalda, Heiki Mägi
Sisukord
1. Planeeringu koostamise vajadus…………………………………………………….3
2. Eesmärgi püstitus……………………………………………………………………4
3. Planeeringuala……………………………………………………………………….6
4. Planeeringu ülesanded……………………………………………………………….7
5. Mõjude hindamine…………………………………………………………………...9
6. Planeeringu koostamine…………………………………………………...………...10
7. Vajalikud uuringud…………………………………………………….....…………10
8. Alusdokumendid…...………………………………………………………………..10
9. Teemaplaneeringu vormistus………………………………………………………..11
10. Koostöö ja kaasamine……...………………………………………………………..11
11. Ajakava……………………………………………………………………………...12
12. Mõisted……………………………………………………………………………...14
3
1. Planeeringu koostamise vajadus
Vabariigi Valitsus 15.01.2021 korraldusega nr 15 algatas Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ (edaspidi Pärnu jõe teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH)1.
Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamise ülesanne on sätestatud Pärnu maakonna planeeringus2
(edaspidi maakonnaplaneering). Selle kohaselt tuleb koostada maakonnaplaneeringu
teemaplaneering, mis tasakaalustatult arvestab jõe kasutajate huve ja avalikku huvi. Jõgi on
avalikult kasutatav veekogu. Pärnu jõe alamjooks ja selle lähialad on maakonnaplaneeringus
kõrgelt väärtustatud. Pärnu jõgi on avalikult kasutatav veekogu ja määratud kui kaunis veetee.
Jõega piirnevad väärtuslikud maastikud: Pärnu rand ja vanalinn, Pärnu rannaniit, Niidu-
Tammiste metsamaastik, Reiu jõe suudmeala, Sindi linn, Tori alevik, Vändra, Soomaa, Vihtra-
Suurejõe-Kurgja jõemaastik. Jõe äärde on määratud kümmekond ilusa vaatega kohta, kuhu on
võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda. Siin saab nautida looduse ja maastike erinevaid väärtusi.
Jõe kaldaalad on määratud maakonna taseme rohelise võrgustiku koridori osaks.
Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus 3 (edaspidi mereplaneering) on
olulisteks teemadeks meretransport ja -turism, puhkemajandus, veesport ning ohutus, mis kõik
on seotud omakorda ka maakonna suurimal jõel toimuvaga. Sellest tulenevalt on loogiline ja
otstarbekas mereplaneeringu lahendus siduda ühtseks tervikuks Pärnu jõel toimuvaga.
Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamise vajadus on sätestatud ka Pärnu maakonna
arengustrateegias „Pärnumaa 2035+“4. Selles nähakse piirkonna arendamiseks ette mitmeid
tegevusi seonduvalt Sindi paisu likvideerimise ja Pärnu jõe veetee (ka kalarändetee)
taastamisega, võtta jõgi kasutusele atraktiivse puhke- ja turismiobjektina.
Viimaste aastate jooksul on kiiresti kasvanud Pärnu jõe kasutamine veeliikluseks ja
sportimiseks, puhkuse veetmiseks ja kalastamiseks. Üha hoogustuv tegevus on kaasa toonud
erinevate huvigruppide vastuolud nii vee- kui kaldaala kasutamisel. Rahandusministeerium
tellis eelnevalt uuringu5 Pärnu jõe kasutusvõimaluste välja selgitamiseks Pärnu linna, Tori ja
Põhja-Pärnumaa valdade territooriumitel pärast Sindi paisu likvideerimist 6 . Selle uuringu
käigus kaardistati Pärnu jõe suudmest kuni Kurgjani keskmiselt kuni 3 km kaugusele jäävad
loodusväärtused ja kultuurilis-ajaloolised väärtused. Toodi välja sotsiaal- ja majanduslikud
eeldused ning erinevate huvigruppide võimalused ja vajadused Pärnu jõe ja selle lähiala
kasutamiseks. Uuringus jõuti järeldusele, et jõelõiku tuleb arenduste kavandamisel käsitleda
1 Algatamise dokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel
https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud. 2 kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.14/74, https://maakonnaplaneering.ee/142 3 kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152. https://maakonnaplaneering.ee/143 4 koostatud 2019, https://parnumaa.ee/parnumaa-arengustrateegia-2035, tegevuskava täiendatud 2020 5 koostanud 2019 Maves AS, https://maakonnaplaneering.ee/parnumaa1 6 Sindi pais likvideeriti 2019. aastal. Ehitustöödeks kulub kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas
aasta kudealade rajamiseks
4
tervikuna, kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringute põhine tase ei pruugi olla piisav.
Otstarbekas on algatada maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis tagab üldiste ja laiemate
ruumiliste seoste nägemise.
Pärnu jõe veeala kasutamine on täna planeerimata ja reguleerimata. Pole ka erinevate kohaliku
omavalitsuse üksuste, riigiametite ja kogukonna liikmete vahelist kokkulepet jõega seotud
alade ja tegevuste arendamise osas. Iga huvigrupp kasutab jõge oma äranägemise järgi ja
seetõttu on juba ka ilmnenud probleemid, nt sõudjad ja väikelaevad „ei mahu“ samal ajal jõele.
Iga aastaga suureneb veesõidukite arv, jõe ja jõeäärsete alade kasutamine, kuid seejuures on
ebapiisavad turvalisuse ja ohutuse tagamine, juurdepääsud jõele ja parkimisvõimalused.
Seaduste, kaitse-eeskirjade, arengustrateegiate ja erinevate tasandite planeeringutega (riigi- ja
maakonnaplaneeringud ning kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringud) on ette nähtud
meetmeid piirkonna arendamiseks ja väärtuste kaitsmiseks. Senini ühtseid maa- ja veealade
kasutamise põhimõtteid kokku lepitud ei ole, seda saab teha Pärnu jõe teemaplaneeringuga.
Pärnu jõe teemaplaneeringuga käsitletakse piirkonda Pärnu jõe suudmest kuni Kurgjani. Siia
on haaratud Pärnu jõgi, jõe kaldaalad Pärnu linnas, Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas, samuti Sauga
ja Reiu jõgede suudmealad. Siin on elu-, puhke- ja ettevõtluspiirkond, kuhu jääb hulgaliselt
riikliku, maakondliku kui ka kohaliku tasandi tähtsusega loodus- ja kultuuriväärusi. Pärnu jõe
loodusala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka.
Asustus Pärnu jõe alamjooksu ja suudme alal on oluliselt tihedam kui mujal maakonnas, jõe
äärde jäävad Pärnu ja Sindi linn, Tori alevik ja Paikuse alev. Esimesed Pulli ja Sindi-Lodja
kiviaja asulakohad Pärnu jõe kaldale rajati juba 10 000 aastat tagasi, mis tänapäeval on
väärtustatud kui muinsuskaitseobjektid. Selles piirkonnas paikneb kaks kolmandikku
maakonna tööstusettevõtetest ning suured turismiettevõtted ja spaad. Piirkond on hästi
kättesaadav, mille tagavad rahvusvaheline maantee Via Baltica, rahvusvahelise kategooria
lennujaam ja sadam Pärnus. Projekteerimisel on kiirraudtee Rail Baltic koos kohalike
peatustega.
Pärnu jõe ja lähiala uute kasutusvõimaluste planeerimise vajadus tuleneb ka Sindi paisu
lammutamisest 2019. aastal, mis on loonud täiesti uued võimalused ja eeldused piirkonna
arendamiseks.
2. Eesmärgi püstitus
PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu
regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering
koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja
kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt
on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks.
Maakonnaplaneeringu olemuslik ülesanne on riigi huvide väljendamine. Antud juhul on riigi
huvi tagada maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga pääs jõelt merele; Pärnu sadama
toimimine; väikesadamate ja väikelaevaliikluse arenemine; arvestades väikealuste arvu
(mootorpaadid, purjekad jt) kiiret kasvutrendi kavandada väikesadamate võrgustik; kindlustada
jõe kasutajate turvalisus; määrata avaliku kasutusega kalda-alad ja juurdepääsud neile. Läbi
5
koostöö ja kaasamise annab planeering võimaluse selgitada välja riigi huvid ja koos riigiametite
ja kohaliku omavalitsuse üksustega kokku leppida ühine reeglistik piirkonna arendamiseks,
seejuures arvestada Pärnu jõe ja lahe kalanduslikku tähtsust, kalade rändeteid ja kudealasid.
Riigi huvi tagatakse avaliku planeerimismenetluse käigus, kus lepitakse erinevate osapoolte
(riik, kohaliku omavalitsuse üksused, keskkonnaorganisatsioonid, kohalikud kogukonnad jt)
vahel kokku vee- ja kaldaalade ruumilise arengu põhimõtted, suundumused ning elluviimise
tegevused. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga antakse suunised ja seatakse tingimused
kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamiseks ning
vajadusel tehakse ettepanekud kaitsealade ja kaitsealuste objektide kasutamistingimuste
täpsustamiseks.
Pärnu jõe teemaplaneeringuga täpsustakse Pärnu maakonna planeeringut Pärnu linna, Tori valla
ja Põhja-Pärnumaa valla osas. Määratakse piirkonna ruumilise arengu prioriteedid ja
põhisuunad, samuti maa- ja veealade kasutamistingimused ning sotsiaalse ja tehnilise taristu
olulisemate objektide asukohad. Antakse sisend üldplaneeringute koostamiseks.
Pärnu jõe teemaplaneeringu eesmärk on esmakordselt ja ühtses arengudokumendis jõe ja
kaldaala (arvestades ka lähimereala) terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja
suundumuste määramine aastani 2030 ja sellele järgnevatel aastatel. Tasakaalustada kohalikud
ja riiklikud huvid ning jõe vee- ja kaldaala kasutajate huvid nii keskkonnaalasest,
sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste aspektist lähtuvalt.
Olemasoleva potentsiaali ja perspektiivsete vajaduste avaliku planeerimise tulemusena kokku
leppida põhimõtted Pärnu jõe veeala aktiivseks kasutamiseks ning määrata tingimused nende
elluviimiseks. Planeeringu eesmärgiks on kavandada ruumikasutus, mis tagab positiivse mõju
piirkonna majandusele ja elanikkonnale tervikuna ja säilitab loodus- ja kultuuriväärtused.
Pärnu jõe teemaplaneeringu täpsemad eesmärgid:
- Pärnu maakonna planeeringu täpsustamine, üld- ja detailplaneeringute ning erineva
tasandi arengudokumentide koostamiseks suuniste andmine;
- piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja põhisuundade määratlemine, prioriteetide
täpsustamine, maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine, sotsiaalse ja
tehnilise taristu (olulisemate objektide) asukoha määramine;
- ökosüsteemiteenuste ja kliimamuutustega arvestamine;
- loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimise tagamiseks meetmete
kavandamine ning ettepanekute tegemine kaitsealade ja kaitsealuste objektide
kasutamistingimuste täpsustamiseks;
- rohevõrgustiku toimimise tagamiseks kasutustingimuste määramine, arvestades Sindi
paisu lammutamisest tulenevaid looduslike ja majanduslike olude muutusi ning
sotsiaalseid vajadusi; - piirkonna elanikele kvaliteetsema elukeskkonna loomine;
- piirkonna ettevõtjatele majandustegevuse, sh turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks
vajalike eelduse loomine;
6
- tekkinud uues olukorras, Sindi paisu lammutamise tulemusena Pärnu jõe veeala
kasutustingimuste seadmine, seejuures arvestades kalandusega seonduvaid piiranguid
(kudealad, püügikeelualad jt).
3. Planeeringuala
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre,
Pärnu lahte (ca 75 km pikkuses lõigus). Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos mõjualaga
112 000 ha.
Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa
valdades. Planeeringuala määramisel on aluseks võetud suured erinevused Pärnumaa eri
piirkondade asustustiheduses – kõrge asustustihedus on Pärnust Sindini, oluliselt väikesem
asustustihedus on Sindist ülesvoolu Kurgjani. Hõredamas asustuses on kaldaala laius määratud
suurem ja see väheneb tiheasustusaladel, Sindis, Paikusel ja Pärnus. Planeeringuala piiriks on
Pärnu jõe paremal kaldal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee, vasakul kaldal Navesti jõgi ning
hõreda asustusega metsa- ja põllumaastik kuni Pärnu linna piirini. Pärnu linnas on
planeeringuala piiriks jõeäärsed tänavad – Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav.
Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani), kuna Sauga
jõgi on ca 3 km ulatuses laevatatav7 ja üha populaarsema kasutusega. Planeeringuala piiriks on
seal jõeäärsed suuremad tänavad. Planeeringualasse jääb ka Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni
raudteesillani (Reiu vabaõhulavani), ka selles osas on tegemist laevatatava jõelõiguga. Sauga
ja Reiu jõgede suudmealad on planeeringualasse haaratud vee- ja kaldaala ruumiliseks
planeerimiseks eelkõige seoses väikelaevade arvu kiire kasvuga.
Arvestades Pärnu jõe tähtsust ja senist kasutamist, on teada tugevad vastastikused mõjutused
planeeringuala ja selle lähiala vahel. Seetõttu on parema ja tervikliku ruumilahenduse
koostamiseks planeeringuala juurde haaratud ka mõjuala. Mõjualaks on planeeringuala piirist
ca 5 km laiune puhverala, mida iseloomustab tihe seotus planeeringualaga nii sotsiaalsest,
majanduslikust kui ka kultuurilisest aspektist, samuti kogukonna identiteediväärtustest
lähtudes. Mõjualal on kehtestatud erineva tasemega (täpsusastmega) planeeringuid, mis
mõjutavad jõe vee- ja kaldaala kasutamist.
Planeeringuala kirjeldus koos vastava kaardirakendusega esitatakse teemaplaneeringu
lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse ühise lisana.
7 Vastavalt meresõiduohutuse seadusele on laevatatavad siseveekogud Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe
suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani ja Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani
7
Planeeringuala skeem
4. Planeeringu ülesanded
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu üldine ülesanne on avaliku planeerimisprotsessi
käigus määrata Pärnu jõe ja selle kaldaala kasutusvõimalused, mis tasakaalustatult arvestab
erinevate kasutajate huve. Seejuures vältida kasutajate ja looduse vahelisi vastuolusid või
minimeerida need leevendavate meetmete kavandamise kaudu. Arvestades planeeritava ala
iseloomu – kõrge asustustiheduse ja kasutamise intensiivsusega piirkond Pärnust Sindini ning
oluliselt väikesema asustustihedusega piirkond Sindist Kurgjani, tuleb töötada välja ja kasutada
erinevaid metoodikaid tervikliku planeeringulahenduse koostamisel.
Tulenevalt planeerimisseadusest, maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärgist,
maakonna ruumilistest vajadustest ja planeeringuala iseloomust on maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu täpsemad ülesanded:
8
- Pärnu jõe üleujutusega alade kajastamine, alade kasutamistingimuste ja
ehitustingimuste määratlemine;
- Pärnu jõe lihkeohtlikkusega kaldaalade kajastamine. Kaldakindlustusrajatiste vajaduse
väljaselgitamine. Nendel aladel kasutamistingimuste määramine, so meetmete ja
kitsenduste seadmine;
- kaldaala tehnilise taristu objektide (teed ja kergliiklusteed, sh juurdepääsud jõele,
parklad, matkarajad, vaateplatvormid, veeskamiskohad, sadamad, sildumiskohad ja
paadisillad jt) asukohtade määramine ning nende avalikuks kasutamiseks ja
arendamiseks tingimuste (kitsenduste) seadmine.
- sildade renoveerimise ja uute ülepääsukohtade (sh sillad, paadimees, trossipraam)
vajaduse määramine;
- sadamate võrgustik ‒ Pärnu ja Sauga jõgede suudmealal sadamate kajastamine (Pärnu
sadam, jahisadam, Japsi kalasadam jt) ning täiendava arendusvajaduse välja selgitamine
ja selleks tingimuste seadmine;
- veeteede määramine, laevatatavuse ja jõetranspordi tagamiseks tingimuste seadmine;
- veespordi harrastamiseks jõe veeala tsoneerimine tasakaalu leidmiseks erinevate
kasutajate (laevad, sõudjad, skuutrid, ujujad jne) huvide vahel;
- jõel ja jõe kallastel, sh jõe äärne matkarada kuni Kurgjani, takistusteta liikumise
tagamiseks tingimuste ja vajadusel kaasnevate kitsenduste seadmine, veeteekondade
(veematkaradade) kohta koos sildumisvõimalustega ettepanekute tegemine;
- jõetrammi sadamate kavandamine ja taristu arendamiseks tingimuste seadmine;
- jõgede setetest puhastamise ja süvendamise vajaduse ning võimaluse väljaselgitamine,
selleks tingimuste seadmine;
- kalavarude kestliku majandamise põhimõtete määratlemine;
- vee- ja kalaturismi arendamiseks tingimuste seadmine;
- kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste määramine;
- üldkasutatavate puhkealade ja -kohtade, sh supluskohtade, sportimiskohtade määramine
ja kasutamistingimuste seadmine, sh universaalse disainiga arvestamine;
- ettevõtlusalade (olemasolevate laiendus, uute alade kavandamine) kasutamistingimuste
määratlemine;
- taastuvenergia kasutamistingimuste määratlemine
- rohelise võrgustiku koridoride ja tuumalade piiride ning kasutamistingimuste
täpsustamine;
- väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine;
- ilusa vaatega kohtade määratlemine ja atraktiivsuse parandamiseks tingimuste
seadmine;
9
- loodus- ja kultuuriväärtuste kasutustingimuste määratlemine;
- turvalisuse, sh pääste- ja veeliiklusohutuse tagamise põhimõtete määratlemine;
- üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine;
- tegevuskava ehk planeeringu elluviimise kava koostamine.
5. Mõjude hindamine
PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ülesandeks selle
koostamise raames hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke,
kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sealhulgas viia läbi
keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
mõjude hindamine on ruumilise planeerimise lahutamatu osa, kuna asjakohaste mõjudega
arvestamine aitab kaasa parima võimaliku planeeringulahenduse koostamisele. Asjakohaste
mõjude hindamine on vajalik, et luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava,
demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh
tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks.
Pärnu jõe teemaplaneeringu ja KSH algatamise ettevalmistamise käigus viidi läbi KSH
eelhinnang 8 . KSH eelhinnangu koostamise peamine eesmärk oli jõuda selgusele, kas
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatavate ülesannete täitmisel võib eeldatavalt
kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Lähtuvalt seadustest tellis Rahandusministeerium
KSH eelhinnangu (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0052, KSH juhtekspert Eike Riis). Selle
tulemusena jõuti seisukohale, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel KSH
läbiviimine on vajalik. Kuna KSH eelhinnangu tulemustest selgus, et planeeringuga kavandatud
tegevustega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju või eeldatavalt
kaasnevat olulist keskkonnamõju ei saa välistada, algatati KSH.
Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele
elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole planeeringu praeguses etapis võimalik välistada järgmiste
Natura loodusalade puhul: Pärnu jõe loodusala, Reiu jõe loodusala, Rannaniidu loodusala ja
Tori põrgu loodusala. Mõjusid ei saa välistada seetõttu, et antud alad kattuvad (Pärnu jõe
loodusala, osaliselt Reiu jõe loodusala) või piirnevad olulises ulatuses planeeritava Pärnu jõe
aladega ning võimalikud infrastruktuuriobjektid ja jõe intensiivsem kasutamine võib alade
kaitse-eesmärke mõjutada. Kuna eelhinnangu etapis ei ole veel planeeringulahendust, siis
ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni
järelduste tegemiseks. Seetõttu tuleb teemaplaneeringu koostamise etapis nimetatud
loodusalade osas viia läbi Natura asjakohane hindamine.
Planeeringualale jäävate ülejäänud loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, Navesti
loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade (Soomaa linnuala, Pärnu lahe
linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud Natura eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal
8 KSH eelhinnang on kättesaadav https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-
planeerimine/maakonnaplaneeringud.
10
välistada ja asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. Juhul, kui teemaplaneeringuga siiski
kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada nimetatud loodus- ja linnualade soodsat seisundit,
tuleb Natura asjakohane hindamise läbi viia ka hetkel välistatud Natura alade osas.
6. Planeeringu koostamine
Vastavalt PlanS § 4 lõikele 1 ja § 55 lõikele 4 korraldab Pärnu jõe teemaplaneeringu ja KSH
koostamist Rahandusministeerium. KSH-d koostab Skepast&Puhkim OÜ, asjakohaste mõjude
hindaja selgub oktoobriks 2021.
Teemaplaneeringu koostab Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond koostöös
planeeringuala kohalike omavalitsuste ja asjaomaste riigiasutustega (Keskkonnaamet,
Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseameti, Päästeamet, Transpordiamet jt),
mittetulundusühingute, sh keskkonnaorganisatsioonidega. Kaasatakse asjakohased huvigrupid,
sh erialade spetsaialistide ühendused, tehnovõrkude valdajad jt isikud, keda planeering
mõjutab.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu menetluse pikkuseks on kolm aastat ja selle kehtestab
Vabariigi Valitsus. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustakse 2018. aastal
kehtestatud Pärnu maakonna planeeringut.
7. Vajalikud uuringud
Pärnu jõe süvendamise 9 vajaduse ja võimalikkuse üle otsustamiseks on vaja nende tööde
sotsiaal-majanduslikku põhjendust ja tasuvusuuringut. Süvendustööde 10 mõjule hinnangu
andmiseks on vaja määratleda tööde ulatus, süvendatava pinnase ja setete hinnanguline maht,
setete/pinnase lõimise kirjeldus ja hinnang setete/pinnase reostatusele. Uuringu „Pärnu jõe
setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“ teostaja selgub oktoobriks
2021.
8. Alusdokumendid
- Pärnu maakonna planeering
- Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering
- Soomaa piirkonna teemaplaneering
- Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“
- Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering
- Veesõidukite liiklemise kord Pärnu, Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna piires
- Pärnu, Paikuse, Sindi, Tori, Vändra, Sauga kehtivad kohalike omavalitsuste
üldplaneeringud ja detailplaneeringud
- Pärnu, Tori, Põhja-Pärnumaa kohalike omavalitsuste koostamisel olevad
üldplaneeringud
9 Mõeldud on tegevust, mis seondub veeliiklusvahenditega liikumise kavandamisega kesklinna sillast (sadama
akvatooriumist) Reiu jõe suudmeni ning Sindi kärestikuni. Ei hõlma Pärnu sadama akvatooriumi süvendamist. 10 Sama
11
- Teised piirkonna kohalike omavalitsuste arengudokumendid
- Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring
- Transport ja liikuvus Pärnu jõel ning nende seotus merega
- Lihkeohtlikkuse uuring
- Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
9. Teemaplaneeringu vormistus
Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja kaardirakendusest.
10. Koostöö ja kaasamine
Põhimõtted koostööle ja kaasamisele
- Planeeringu koostamisel tuleb tasakaalustada riiklikud, regionaalsed ja kohalikud huvid.
Planeeringulahendus peab peegeldama erinevate huvide kompromissi, mille
saavutamine on võimalik üksnes läbi koostöö ja kaasamise planeeringu koostamise
käigus.
- Planeerimisprotsess on avalik. Kõik huvitatud osapooled on oodatud
planeerimisprotsessis osalema, oma ettepanekuid esitama, planeeringulahenduse
koostamises kaasa rääkima. Planeeringulahendus kavandatakse dialoogis planeeringu
koostamise korraldaja ning kõigi huvitatud osapoolte vahel.
- Planeeringu koostamisel teavitatakse huvitatud osapooli, kaasatavaid ning laiemat
avalikkust jooksvalt planeerimisprotsessist ja kaasa rääkimise võimalustest.
Koostöötegijad
Pärnu Linnavalitsus [email protected]
Tori Vallavalitsus [email protected]
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected]
Päästeamet [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Muinsuskaitseamet [email protected]
Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected]
Transpordiamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Maa-amet [email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]
Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]
Maaeluministeerium [email protected]
Keskkonnaministeerium [email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
12
Kaasatavad
Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]
Türi Vallavalitsus [email protected]
Kehtna Vallavalitsus [email protected]
Põhja-Sakala Vallavalitsus [email protected]
Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]
SA Pärnumaa Arenduskeskus [email protected] [email protected]
Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] [email protected], [email protected]
Eesti Maaelumuuseumid SA [email protected], [email protected];
TTÜ Särghaua õppekeskus [email protected]
SA Pärnu muuseum [email protected], [email protected]
Sõudeklubi Pärnu [email protected]
Pärnu sõudekeskus Kalev [email protected]
Eesti Harrastuskalastajate Liit MTÜ [email protected]
Kutselised kalurid [email protected]
Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ [email protected]
Fishing Village [email protected]
Soomaa turism MTÜ [email protected]
Klaaramanni Puhke- ja seminarikeskus info@klaaramanni
MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu [email protected]
Pärnu sadam AS [email protected]
MTÜ Pärnu jahtklubi [email protected]
JAPS AS [email protected]
Tucuruvi OÜ Lustipark [email protected]
Kaitseliidu Pärnumaa malev [email protected]
Ülejõe selts MTÜ [email protected]
Pärnu lahe merepääste selts MTÜ [email protected]
11. Ajakava
Etapp Tegevus Periood Märkus
Algatamise
ettevalmistamine
Teemaplaneeringu
meeskonna
moodustamine ja
ettevalmistavad
tegevused
Märts-aprill 2020 Esialgsed lähteseisukohad
KSH eelhinnangu
hanke materjalide
ettevalmistamine
Mai-juuni 2020 Riigihange
(3 pakkumisega)
KSH eelhinnangu
koostamine, koostöö
KeA ja KOV-idega
Juuli – nov 2020
Hankeleping sõlmiti
29.06.2020; KSH
eelhinnang valmis
11.11.2020.
Skepast&Puhkim OÜ töö
nr 2020-0052, juhtekspert
Eike Riis
13
Teemaplaneeringu ja
KSH algatamine
korralduse
ettevalmistamine
eelnõu ja seletus-
kiri, asjaomastelt
asutustelt seisu-
kohtade küsimine
Sept 2020 – jaan 2021 Algatamise eelnõu
koostatud
Algatamine Vabariigi Valitsuse
15.01.2021
korraldus nr 15
15.01.2021 Teavitatud:
RaM veebileht,
Ametlikud Teadaanded,
Pärnu Postimees,
Postimees,
vallalehed, kirjad
asjaomastele asutustele
Planeeringu
lähteseisukohtade ja
KSH VTK
koostamine
KSH hanke
materjalide
ettevalmistamine
Jaan - veebr 2021 Hange I kv
KSH tellimine Veebr - märts 2021 Riigihanke leping
mai 2021
Planeeringu
lähteseisukohtade
koostamine ja KSH
VTK koostamine ja
ettepanekute
küsimine
Aprill – okt 2021
Menetlus, koosolekud,
seminarid
Asjakohaste mõjude
hindamine
Asjakohaste mõjude
hindamise hanke
materjalide
ettevalmistamine
Aprill - mai 2021
Asjakohaste mõjude
hindamise tellimine
Okt 2021 Riigihanke leping
III kv 2021
Asjakohaste mõjude
hindamine
Alates okt 2021 Asjakohaste mõjude
hindamise tulemuste
integreerimine
planeeringusse
Planeeringu ja
KSH aruande
eelnõu koostamine
ja avalikustamine
Planeeringu
eskiislahenduse ja
KSH aruande eelnõu
koostamine ja
avalikustamine
Nov 2021 – dets 2022 Koosolekud ja seminarid
asjaomaste asutuste ja
isikutega.
Teavitamine.
Teemaplaneeringu ja
KSH aruande
kooskõlastamine ja
arvamuste küsimine
Jaan – mai 2023 Tutvustused ja koosolekud.
Vastuvõtmine Teemaplaneeringu
vastuvõtmine
Juuni-juuli 2023 Vabariigi Valitsuse
korraldus
Teemaplaneeringu
avalikustamine ja
avalikud arutelud
Aug-nov 2023 Teavitamine, koosolekud
Kehtestamine Teemaplaneeringu
kehtestamine
Dets 2023 Vabariigi Valitsuse
korraldus
14
12. Mõisted
Sadam - veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa-
ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised
(sadamaehitis).
Sadama akvatoorium – piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise
korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja
keskkonnakaitse nõuete täitmise eest.
Sildumine on veesõiduki (ujuvvahendi) lähenemine kai või teise laeva parda äärde ning
kinnitamine kinnitusotstega pollarite või muude kinnitumist võimaldavate esemete (seadmete)
külge.
Sildumiskoht/sildumisala – koht/ala jõe kaldal, kus veesõidukil on võimalik läheneda kaile
ning kinnitada sõiduk kai külge.
Slipp – spetsiaalne rajatis paatide veeskamiseks.
Supluskoht/supelrand – veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks ja sellega
piirnevat maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt.
Veeskamiskoht - maismaad mööda transporditavatele veesõidukitele selleks sobivalt ette
valmistatud vette laskmise koht, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile huvigruppidele.
Väikesadam – sadam, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega
veesõidukitele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Pärnu Linnavalitsus
Pärnu jõe teemaplaneeringu
lähteseisukohtadele ja KSH
väljatöötamise kavatsusele
ettepanekute küsimine
Hea koostööpartner
Vabariigi Valitsus algatas 15.01.2021 korraldusega nr 15 Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ (Pärnu jõe teemaplaneering) ning selle keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH).
Pärnu jõe teemaplaneeringu ja selle KSH algatamise eesmärk on ühtses
planeerimisdokumendis määrata Pärnu jõe vee- ja kaldaala kui terviku ruumilise arengu
põhimõtted ja suundumused aastani 2030 ja sellele järgnevatel aastatel ning seada tingimused
nende elluviimiseks. Avaliku planeerimisprotsessi tulemusena kavandada jõeruumi kasutus,
mis tagab positiivse mõju piirkonna elanikele ja majandusele tervikuna, säilitades seejuures
loodus- ja kultuuriväärtused. Tasakaalustada planeeringuala kasutajate erinevad huvid nii
keskkonnaalasest, sotsiaal-majanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse aspektist
lähtuvalt.
Planeeringuala paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla
haldusterritooriumidel, haarab jõe vee- ja kaldaala suudmest Kurgjani. Planeeringuala suurus
on 42 000 ha.
Lähtuvalt planeerimisseaduse § 61 lõikest 1 saadame Teile ettepanekute esitamiseks
maakonnaplaneeringu ja selle KSH koostamise aluseks olevad lähteseisukohad ning KSH
väljatöötamise kavatsuse. Oma ettepanekud palume saata Rahandusministeeriumi e-posti
aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja
jooksul ettepanekuid ei saada, siis loeme, et Te ei soovi materjalide kohta ettepanekuid esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa(d):
Meie 16.09.2021 nr 14-11/6472-1
2
Lähteseisukohad
Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Lisa - Planeeringuala kirjeldus koos kaardirakendusega
Raine Viitas 715 5865
Lisaadressaadid:
Tori Vallavalitsus
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Päästeamet
Muinsuskaitseamet
Keskkonnaamet
Põllumajandus- ja Toiduamet
Transpordiamet
Terviseamet
Maa-amet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Politsei- ja Piirivalveamet
Maaeluministeerium
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Türi Vallavalitsus
Kehtna Vallavalitsus
Põhja-Sakala Vallavalitsus
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Sihtasutus Pärnumaa Arenduskeskus
Riigimetsa Majandamise Keskus
Eesti Maaelumuuseumid SA
TTÜ Särghaua õppekeskus
Pärnu muuseum SA
Sõudeklubi Pärnu
Pärnu sõudekeskus Kalev
Eesti Harrastuskalastajate Liit MTÜ
Kutselised kalurid
Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ
Fishing Village
Soomaa turism MTÜ
Klaaramanni Puhke- ja seminarikeskus
MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu
Pärnu sadam AS
MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu
Pärnu sadam AS
Pärnu jahtklubi MTÜ
JAPS AS
3
Tucuruvi OÜ Lustipark
Kaitseliidu Pärnumaa malev
Ülejõe selts MTÜ
Pärnu lahe merepääste selts MTÜ
Pärnu jahtklubi MTÜ
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Teavituskiri | 31.12.2024 | 1 | 9.3-4/24/11886-11 | Sissetulev dokument | ta | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Edastuskiri | 18.04.2024 | 1 | 9.3-4/24/11886-10 | Sissetulev dokument | ta | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Planeering | 09.02.2024 | 47 | 9.3-4/21/11886-9 | Sissetulev dokument | ta | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Kiri | 11.07.2023 | 260 | 9.3-4/21/11886-7 | Väljaminev dokument | ta | Rahandusministeerium |
| Vastuskiri | 11.07.2023 | 260 | 9.3-4/21/11886-8 | Sissetulev dokument | ta | Rahandusministeerium |
| Taotlus | 20.06.2023 | 281 | 9.3-4/21/11886-6 | Sissetulev dokument | ta | Rahandusministeerium |
| Kiri | 01.02.2023 | 420 | 9.3-4/21/11886-5 | Väljaminev dokument | ta | Rahandusministeerium |
| Arvamuse küsimine | 27.12.2022 | 456 | 9.3-4/21/11886-4 | Sissetulev dokument | ta | Rahandusministeerium |
| Teavituskiri | 12.11.2021 | 866 | 9.3-4/21/11886-3 | Sissetulev dokument | ta | Rahandusministeerium |
| Kiri | 23.09.2021 | 916 | 9.3-4/21/11886-2 | Väljaminev dokument | ta | Rahandusministeerium |