Täiendatud teadusuuringu taotlus

1-181285-2 28.01.2025 Valjaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTIINA ALLIKSAAR PNOEE-48005076010 2025-01-28 07:19:26

Lisa 1. Andmekaitsealane mõjuhinnang 23.01.2025.pdf

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Kultuuriministeerium kes vastutab kultuuri- sh spordipoliitika elluviimise eest Eesti Vabariigis (põhimäärus §1 lg 1-2 ning §4 lg 1-4) plaanib läbi viia pilootuuringu puuetega inimeste liikumis- ja sportimisharjumuste ning vaba aja veetmise viiside kohta Lääne-Virumaal, Saaremaal ja Pärnumaal. Pilootuuring on sisend üle-Eestilise uuringu läbiviimiseks. Uuringu andmeid kasutatakse puuetega inimestele liikumisvõimaluste ja vaba ajaveetmise võimaluste loomiseks kohalikes omavalitsustes.

Käesolevas uuringus kasutatakse Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmeid, kuna muudest isikustamata ega ka isikustatud kontaktibaasidest (nt veebipaneelidest) ei ole võimalik statistiliste järelduste tegemiseks esinduslikku uuringu valimit moodustada. Sotsiaalkaitse infosüsteemis on inimeste andmed isikustatud ja selleks, et uuringu läbiviijale oleks võimalik edastada kontaktibaas, on Sotsiaalkindlustusameti töötajal vaja töödelda isikustatud andmeid. Uuringu läbiviijale edastatakse andmebaas, mis sisaldab järgmisi tunnuseid: puudeliik, puude raskusaste, maakond, andmesubjekti emaili aadress ning telefoninumber. Lähtuvalt puudeliigist valitakse küsitlusmeetod. Kuulmis-, keele- ja kõne- ning liikumispuudega inimeste seas viiakse küsitlus läbi veebi teel. Muu puudega inimestelt küsitakse esmalt telefoni teel mil viisil nad sooviksid ankeedile vastata (veeb vs telefon, kas ise või (koos) lähedase inimesega). Telefoninumbreid on vaja kindlasti ka sügavapuudega inimestega kontakti võtmiseks, sest nendega või nende esindajatega (oleneb infosüsteemis olevast kontaktist) tuleb kõigepealt selgeks teha, kas ja kuidas on nad võimelised küsitlusele vastama. Planeeritav küsitlusmeetodite osakaalud: 30% telefoni teel ja 70% veebi teel.

Varasemalt Eestis läbiviidud puuetega inimestega seotud küsitlusuuringute1 puhul on vastamismäär olnud ~35% (sihistatud valim, kontaktibaasi aluseks Sotsiaalkaitse infosüsteem, lisaks kontrollitud Rahvastikuregistriandmetega). Eeldades sarnast vastamismäära, tuleks küsitleda ainult Sotsiaalkaitse infosüsteemi väljavõtte põhjal ca 3500 inimest, et vastajate arv oleks ca 1050. Kuid Sotsiaalkindlustusameti andmetel on registri väljavõtul ka mõned riskid:

 Kontaktandmed võivad olla uuendamata (ei ole igaaastaselt inimesega kontaktis), esineb meiliaadresse hot.ee, eesti.ee, mida inimesed väga ei kasuta ning nendes kolmes maakonnas puudub umbes 1500-l isikul meiliaadress.

 Registris on puuetega inimeste andmed, kuid kontaktiks on märgitud eestkostja (tihtipeale KOV, hooldaja, lähisugulane jne) ehk inimene, kes ei pruugi sihtrühma igapäevaste tegevustega väga kursis olla.

Riskide maandamiseks tuleks brutovalimit veidi tõsta, et oleks võimalik 1050 vastajat kätte saada. Seetõttu suurendame brutovalimit nii, et vastamismäär on ca 20% ja kontaktibaas on 5250 inimest. Pilootuuringu valim arvutatakse välja propotsionaalselt 3 maakonna lõikes, võimalusel valdade tasemel. Üle viie tuhande isiku kaastakse brutovalimisse lähtuvalt varasematele samalaadsete uuringute läbiviimise kogemusele Esialgu on plaanis küsitleda esmajärjekorras puudega inimest ennast, juhul kui see ei ole võimalik, siis küsitletakse puudega inimesele kõige lähedasemat isikut, kes oleks tema igapäeva tegevustega kursis.

1 Masso, M. ja Pedastsaar, K. (2006). Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring: Uuringuraport.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_inimeste_uuringu_raport_1_.

pdf ;

Turu-uuringute AS (2017). Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_lastega_perede_toimetuleku

_uuringu_raport_loppversioon_par_28.02.18.pdf

Vastaja tüüp (vastab ise/vastab lähedane) märgitakse ka andmebaasis. Kuna tegemist on pilootuuringuga, siis võib küsitlusmeetod jooksvalt muutuda, kuna selle uuringu põhjal tehakse ka ettepanekud üle-Eestilise uuringu läbiviimiseks. Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada puudeliigi ja maakonna lõikes esinduslik kvootvalim, puude raskusastet jälgitakse esialgu n-ö pehme kvoodina. Kultuuriministeeriumi partnerina ja volitusel tellib peatöövõtjana OÜ Eesti Uuringukeskus Sotsiaalkaitse infosüsteemist juhuvalimi teel meiliaadressite ja telefoninumbrite väljavõtte maakonna, domineeriva puudeliigi ja puude raskusastme lõikes (inimeste nimesid kontaktibaas ei sisalda).

Andmekogumise viib läbi Norstat Eesti AS, kes on lepingu järgi alltöövõtja OÜ Eesti Uuringukeskusele. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kontaktibaasile on ligipääs (krüpteeritud fail) ainult antud küsitluse eest vastutaval isikul (Johanna Mäekivil, Norstat Eesti AS). Kontaktibaas kustutatakse Norstat Eesti AS süsteemist hiljemalt ühe kuu jooksul peale küsitluse lõppu ehk 30.04.2025.a.

Andmed salvestatakse Norstat Eesti AS-i siseserverisse, mis peale küsitlust kustutatakse ühe kuu jooksul. Norstat kasutab andmete edastuse jaoks krüpteeritud FTPS-i teenuseid. Andmetöötleja pääseb andmetele juurde krüpteeritud VPN- ühenduste kaudu. Norstat haldab ise oma serverit. Server on jagatud kaheks turvaliseks asukohaks Larvikis, Norras.

Kontaktibaas ei lähe edasi Eesti Uuringukeskusele. Eesti Uuringukeskus saab ainult küsitlustulemuste anonüümse andmebaasi. Ka kõik taustatunnused märgib inimene ise, mitte ei tõsteta üle Sotsiaalkaitse infosüsteemi kontaktibaasist. Küsitlustulemuste andmebaas läheb tähtajaliselt hoiustamisele Kultuuriministeeriumile (kuni 10 aastat). Sellele andmebaasile jääb asutusesisene ligipääs.

Küsitlusele vastamine on vabatahtlik. Veebiküsitluse meeldetuletuskirjad saadetakse ainult nendele respondentidele, kes on küsitluse pooleli jätnud või ei ole küsitlusele vastanud. Meeldetuletuskirju ei saadeta neile, kes on küsitlusest loobunud (märkinud selle ära uuringukutses oleval „uuringust keeldumise“ lingil). Kokku saadetakse kuni kaks meeldetuletuskirja – 1. meeldetuletuskiri saadetakse seitse päeva pärast küsitluse algust ja 2. meeldetuletuskiri viis päeva peale 1. meeldetuletust. Vastamisstatistikat jälgitakse e-kirjade põhjal, st kui süsteem näitab, et vastaja e-posti aadressilt ei ole tulnud täidetud ankeeti, siis saadetakse talle meeldetuletuskiri. Peale küsitluse lõppemist kustutatakse e-posti aadressid ja telefoninumbrid küsitlussüsteemist ühe kuu jooksul hiljemalt 30.04.2025.a. Juhul kui vastaja on märkinud keeldumise lingil, et ta ei soovi uuringus osaleda ja meeldetuletuskirju saada, siis kustutatakse tema e-posti aadress kohe küsitlussüsteemist.

Valimisse sattunud isikute isikuandmeid ja e-posti aadresse kasutab uuringu läbiviija vaid andmete kogumise käigus ning peale andmekogumist need hävitatakse. Sotsiaalkaitse infosüsteemist saadud andmeid ei hoita koos vastamise andmetega.

Käesolev uuring ei kahjusta inimese eraelu, ei tekita vaimset ega füüsilist kahju ning ei tekita vastajale liigset koormust, kuna tegemist on vabatahtliku avaliku arvamuse uuringuga.

Peale andmete kogumist moodustab Norstat Eesti AS anonüümsed andmebaasid (loosimise telefoninumbrid on eemaldatud), mille andmed puhastatakse ning vajadusel lisatakse kaal. Seejärel edastab Norstat Eesti AS andmebaasi Eesti Uuringukeskus OÜ-le analüüsimiseks.

Anonüümse kogutud andmete andmefaili annab uuringu läbiviija (OÜ Eesti Uuringukeskus) üle SPSSi ja Exceli formaadis Tellijale.

Loosimise jaoks kogutud telefoninumbreid kogutakse nii, et viimase küsimusena ankeedis palutakse juhul, kui soovitakse osaleda loosimises, sisestada oma telefoninumber. Lisatakse selgitus, et telefoninumbreid kasutatakse vaid loosimise eesmärgil, neid ei viida vastustega kokku ning kustutatakse uuringu andmebaasist koheselt peale loosimist, mis toimub vahetult peale küsitlustöö lõppu (Teostab Johanna Mäekivi, Norstat Eesti).

Uuringuga seotud ohud ja nende maandamisvõimalused:

Oht ohutase Maandamisvõimalus

Andmete edastamine on ebaturvaline

madal Andmed edastatakse SKA-lt Norstat Eesti AS-le krüpteeritult

Andmete hoiustamine on ebaturvaline

madal Andmed salvestatakse Norstat Eesti AS-i siseserverisse, mis peale küsitlust kustutatakse ühe kuu jooksul. Norstat kasutab andmete edastuse jaoks krüpteeritud FTPS-i teenuseid. Andmetöötleja pääseb andmetele juurde krüpteeritud VPN- ühenduste kaudu. Norstat haldab ise oma serverit. Server on jagatud kaheks turvaliseks asukohaks Larvikis, Norras.

Valimisse sattunud isikute isikuandmeid ja e-posti aadresse kasutab uuringu läbiviija vaid andmete kogumise käigus ning peale andmekogumist need hävitatakse (30.04.2025.a.). Kontaktibaasi ja uuringu andmebaasi hoitakse eraldi failides. Kõik taustatunnused märgivad vastajad ise, ühtegi taustatunnust ei tõsteta kontaktibaasist uuringu faili.

Andmete kasutamise eesmärk riivab andmesubjekti õigusi ja vabadusi

keskmine Käesolev uuring ei kahjusta inimese eraelu, ei tekita vaimset ega füüsilist kahju ning ei tekita vastajale liigset koormust, kuna tegemist on vabatahtliku avaliku arvamuse uuringuga.

Valimisse sattunud isikule tutvustatakse kaaskirjas andmekaitsetingimusi ja küsitakse nõusolekut uuringus osalemiseks.

Kontaktibaasile on ligipääs kahel inimesel (Norstat Eesti As küsitlusjuhil Johanna Mäekivil ja Sotsiaalkaitse infosüsteemi analüütikul.

Lisa 2. Küsimustik_täiendatud 23.01.2025.pdf

Olen kursis uuringu eesmärkidega ja olen nõus küsitluses osalema

Olen nõus, et minu isikuandmeid töödeltakse uuringu käigus, mille ette vastaja peab

panema linnukese küsitlusele vastamisel.

Tärniga * märgitud küsimused on kohustuslikud.

KÕIK VASTAJAD

1. Kas Teil on puue või hooldate/esindate kedagi, kellel on puue? (edaspidi arvestatakse ankeedi programmeerimisel küsimuste ülesehitamisel, kas pöördutakse otse sihtrühma poole (puudega inimese) või kellegi kaudu kogutakse infot (puudega inimese esindaja)* ÜKS VASTUS

1. Jah, mul on puue 2. Jah, minu hooldataval on puue 3. Mul ei ole puuet ja ma ei ole ka puudega inimese hooldaja/eestkostja-ANKEEDI

LÕPP

i. AINULT TELEFONIKÜSITLUSES: Kas küsitlusele vastab puudega inimene ise või keegi teine tema eest?* (juhul kui SKA-lt saadud telefonikontakt ise ei vasta, küsitakse võimaliku vastaja kontakti)

1. Puudega inimene ise 2. Keegi teine puudega inimese eest

2. Mis puue Teil / Teie hooldataval on?*

ÜKS VASTUS

1. Keele- ja/või kõne-puue 2. Kuulmis-puue 3. Nägemis-puue 4. Liikumis-puue 5. Intellekti-puue 6. Psüühika-häire 7. Liit-puue 8. Muu puue. Palun nimetage puue:...........................

3. Mis on Teie / Teie hooldatava puude raskus-aste? *

ÜKS VASTUS

1. Keskmine 2. Raske 3. Sügav 4. Ei oska öelda / Ei soovi öelda

4. Teie / Teie hooldatava vanus * ..........................................

Alates 18 a.

5. Teie / Teie hooldatava sugu * 1. Mees 2. Naine 3. Ei soovi öelda

6. Valige linn või vald, kus Teie elate / Teie hooldatav elab* (valikvastused maakondade

lõikes) .........................................

7. Kui tihti Te tegelete / Teie hooldatav tegeleb argi-päevaste tegevustega, kus on vaja liikuda ja liigutada järjest pool tundi või rohkem?* Näiteks: koeraga jalutamine, koristamine, jala poes käimine jne.

1. Iga päev 2. 5-6 korda nädalas 3. 3-4 korda nädalas 4. 1-2 korda nädalas 5. 2-3 korda kuus 6. 1 kord kuus või harvem 7. Ei tegele üldse 8. Ei oska öelda

TERVISESPORT JA LIIKUMINE

KÕIK VASTAJAD

8. Kui tihti Te tegelete / Teie hooldatav tegeleb spordiga kas ise-seisvalt, abilisega või koos grupiga? * Näiteks: kepikõnni, jooksmise või tantsimisega või mõne muu spordi-alaga.

1. Iga päev EDASI K9 2. 5-6 korda nädalas EDASI K9 3. 3-4 korda nädalas EDASI K9 4. 1-2 korda nädalas EDASI K9 5. 2-3 korda kuus EDASI K9 6. 1 kord kuus või harvem EDASI K9 7. Ei tegele üldse EDASI K11 8. Ei oska öelda EDASI K13

Kui K8=1-6

9. Millise spordi-alaga Te tegelete / Teie hooldatav tegeleb? * Valige 1 kuni 5 spordiala. 1. Ujumine 2. Jalg-pall 3. Korv-pall 4. Võrk-pall 5. Sulg-pall 6. Käsi-pall 7. Jalgratta-sport 8. Ratastooli-sport 9. Saali-hoki 10. Võimlemine 11. Tantsimine 12. Kerge-jõustik 13. Ketta-golf 14. Üldine kehaline treening (näiteks: jõusaal, rühmatrenn) 15. Muu. Palun nimeta spordi-ala.....

10. Kas Te olete / Teie hooldatav on mõne spordi-klubi liige või spordi-organisatsioon liige?

Siin on küsitud sellise spordiklubi kohta, kus te käite koos kindlate inimestega, kindlal ajal ja teie koostegevused toimuvad vähemalt 1 kord nädalas.

1. Jah 2. Ei 3. Ei oska öelda

11. Millise spordi-ala või liikumis-harrastusega sooviksite tegeleda / Teie hooldatav soovib tegeleda? ....................................................................................................

 Ei oska öelda / ei soovi lisaks tegevusi

Kui K8=7

12. Miks Te / Teie hooldatav ei tegele tervise-spordiga? * Valige 1 kuni 5 põhjust.

1. Puude tõttu ei saa sporti teha 2. Sportimis-kohad või spordi-klubid ei ole ligi-pääsetavad 3. Ei tea, millised sportimis-kohad või spordi-klubid on ligi-pääsetavad 4. Ei tea, missuguses sportimis-kohtades või spordi-klubis saavad käia ka puuetega

inimesed 5. Spordi-klubi piletid on liiga kallid 6. Piletite ostmine on liiga keeruline 7. Puude tõttu ei ole trenni kutsutud 8. Ei ole piisavalt vaba aega, et sporti teha 9. Ei ole transporti või see on kehvasti korraldatud 10. Ei ole sõpra või kaaslast, kellega koos sportida 11. Sooviks olla mõne spordi-klubi liige, kuid ei tea, kuidas alustada 12. Hirm teiste sportlaste negatiivse suhtumise ees 13. Muu. Palun nimetage põhjus: ......................................

KÕIK VASTAJAD

13. Kas Te vajate / Teie hooldatav vajab liikumiseks teise inimese abi? * Näiteks: pere-liige, isiklik abistaja.

1. Jah EDASI K14 2. Ei EDASI K15 3. Ei oska öelda EDASI K15

14. Kas Teid / Teie hooldatavat aidatakse, kui vajate/vajab liikumiseks abi? * 1. Jah, abi saab alati 2. Enamasti saab abi 3. Mõnikord saab abi, mõnikord mitte 4. Abi jääb tihti tulemata 5. Vajalikku abi ei olegi 6. Ei oska öelda

15. Kas Te kasutate / Teie hooldatav kasutab liikumiseks või sportimiseks abi-vahendit? *

1. Jah. Missugust abi-vahendit kasutate / kasutab? ... 2. Ei vaja abi-vahendit-EDASI K17 3. Ei oska öelda

16. Kas Teil / Teie hooldataval oleks vaja liikumiseks või sportimiseks mõnda abi-vahendit, mida Teil / Teie hooldataval praegu ei ole või on katki?

1. Jah Missugust abi-vahendit on vaja?... 2. Ei 3. Ei oska öelda

OSALEMINE SPORDIVÕISTLUSTEL

17. Kas Te olete / Teie hooldatav on viimase aasta jooksul osalenud mõnel spordi- võistlusel?*

MITU VASTUST 1. Jah, võistlejana EDASI K18 2. Jah, treenerina EDASI K19 3. Jah, pealtvaatajana EDASI K19 4. Jah, muus rollis. Palun täpsustage: .... EDASI K19 5. Ei EDASI K19

OSALEMINE VÕISTLEJANA

Kui K17=1

18. Millise spordi-ala võistlustel olete / Teie hooldatav on osalenud viimase aasta jooksul võistlejana? *

MITU VASTUST 1. Ujumine 2. Jalg-pall 3. Korv-pall 4. Võrk-pall 5. Sulg-pall 6. Käsi-pall 7. Ratta-sport 8. Ratastooli-sport 9. Saali-hoki 10. Võimlemine 11. Tantsimine 12. Kerge-jõustik 13. Ketta-golf 14. Muu. Palun täpsustage:…..

Kui K17=ei valinud 1

19. Miks Te / Teie hooldatav ei ole osalenud viimase aasta jooksul võistlejana spordi- võistlustel? *

Valige 1-5 põhjust.

1. Ei tee sporti 2. Ei soovi võistelda 3. Spordi-võistlused, mis sobiksid või meeldiksid, ei ole ligi-pääsetavad 4. Ei tea, millised spordi-võistlused on ligi-pääsetavad 5. Piletid või võistlejate tasud on liiga kallid 6. Ei ole transporti või see on kehvasti korraldatud 7. Spordi-võistlused tekitavad eba-mugavust 8. Puude tõttu pole spordi-võistlustele kutsutud

9. Ei ole sõpra või kaaslast, kellega koos spordi-võistlustel osaleda 10. Spordi-alal, millega mina tegelen / hooldatav tegeleb, ei korraldata võistlusi 11. Muu. Palun kirjutage oma põhjus:…...........................

OSALEMINE PEALTVAATAJANA

Kui K17=3

20. Mitu korda olete / Teie hooldatav on viimase aasta jooksul osalenud mõnel spordi- üritusel pealt-vaatajana? *

1. Rohkem kui 10 korda 2. 5-9 korda 3. 2-4 korda 4. 1 kord

21. Millise spordiala võistlustel olete / Teie hooldatav on osalenud viimase aasta jooksul pealt-vaatajana? *

Valige 1 kuni 5 spordiala.

1. Ujumine 2. Jalg-pall 3. Korv-pall 4. Võrk-pall 5. Sulg-pall 6. Käsi-pall 7. Ratta-sport 8. Ratastooli-sport 9. Saali-hoki 10. Võimlemine 11. Tantsimine 12. Kerge-jõustik 13. Ketta-golf 14. Muu. Palun täpsustage: …..

Kui K17= ei valinud 3

22. Miks Te / Teie hooldatav ei ole osalenud viimasel aastal spordi-üritustel pealtvaatajana? *

Valige 1 kuni 5 põhjust.

1. Puude tõttu on raske liikuda 2. Ei tea, millised spordi-üritused on ligi-pääsetavad 3. Spordi-ürituste ajad ei sobi 4. Spordi-üritused ei meeldi 5. Piletid on liiga kallid

6. Piletite ostmine või spordi-ürituste veebi-lehtede kasutamine on liiga keeruline

7. Spordi-üritustel viibimine on eba-mugav 8. Ei ole piisavalt vaba aega 9. Ei ole transporti või see on kehvasti korraldatud 10. Ei ole sõpra või kaaslast, kellega koos spordi-üritusi vaatamas käia 11. Jälgin / hooldatav jälgib spordi-üritusi televiisorist, raadiost või nuti-seadmest 12. Ei huvita spordi pealt-vaatamine 13. Muu. Palun põhjendage: ..........................

KÕIK VASTAJAD, va kui K22=12

23. Kas Teil / Teie hooldataval on jäänud mõnel spordi-üritusel pealtvaatajana käimata, kuigi tahtsite / Teie hooldatav tahtis minna? *

1. Jah. Missugusele spordi-üritusele oli soov minna?.... 2. Ei 3. Ei oska öelda

KÕIK VASTAJAD

24. Kui tihti Te jälgite / Teie hooldatav jälgib spordi-üritusi televiisorist, raadiost või nuti- seadmest?*

1. Iga päev 2. 5-6 korda nädalas 3. 3-4 korda nädalas 4. 1-2 korda nädalas 5. 2-3 korda kuus 6. 1 kord kuus või harvem 7. Paaril korral aastas 8. Mitte kunagi EDASI K25 9. Ei oska öelda

Kui K24=8

25. Miks Te / Teie hooldatav ei jälgi spordiüritusi televiisorist, raadiost või nuti-seadmest? *

1. Sport ei huvita 2. Spordi jälgimine pealt-vaatajana ei huvita 3. Ei ole televiisorit, raadiot, nuti-seadet 4. Puude tõttu ei saa jälgida spordi-üritusi 5. Muu. Palun põhjendage: .................................. 6. Ei oska öelda

OSALEMINE KULTUURI-ÜRITUSTEL

KÕIK VASTAJAD

26. Kas Te olete / Teie hooldatav on viimase aasta jooksul külastanud mõnda kultuuri- asutust või kultuuri-üritust?* Näiteks: teater, muuseum, kino, raamatu-kogu või muu.

1. Jah EDASI K27 2. Ei EDASI K29 3. Ei oska öelda EDASI K30

Kui 26=1

27. Mitu korda olete / Teie hooldatav on viimase aasta jooksul külastanud mõnda kultuuri- asutust või kultuuriüritust? *

1. Rohkem kui 10 korda 2. 5-9 korda 3. 2-4 korda 4. 1 kord

28. Missuguseid kultuuri-asutusi või kultuuri-üritusi Te olete / Teie hooldatav on viimase aasta jooksul kõige tihedamini külastanud?* EDASI K31

Valige kuni 5 asutust ja üritust, mida olete viimase aasta jooksul külastanud. 1. Teater (teatri-etendus, ballett, ooper) 2. Kontsert 3. Tantsu-etendus 4. Kino 5. Muuseum 6. Kunsti-näitus või kunstiturg (maalid, skulptuurid, fotod ja muu) 7. Disaini-sündmus (disaini-turg, disaini-festival) 8. Arhitektuuri-sündmus (näitus, ekskursioon, festival) 9. Raamatukogu 10. Kirjandus-sündmus (kirjandus-festival, raamatu-esitlus, kohtumine kirjanikuga) 11. Kultuuri-mälestis (loss, kirik, mõis, vanalinn) 12. Spordi-sündmus 13. Muu. Palun nimetage, missugust kultuuri-asutust või kultuuri-üritust külastasite / Teie

hooldatav külastas: .....................................

Kui K27=2

29. Miks Te / Teie hooldatav ei ole viimase aasta jooksul külastanud kultuuri-asutusi või kultuuri-üritusi? *

Valige 1 kuni 5 põhjust.

1. Puude tõttu on raske liikuda 2. Ei tea, millised kultuuri-üritused on ligi-pääsetavad 3. Kultuuri-asutuste lahti-oleku ajad või kultuuri-ürituste toimumise ajad ei sobi 4. Mitte ükski kultuuri-asutus või kultuuri-üritus ei meeldi 5. Piletid on liiga kallid

6. Piletite ostmine või veebi-lehtede kasutamine on liiga keeruline 7. Kultuuri-asutused ja kultuuri-üritused tekitavad ebamugavust 8. Ei ole aega, et kultuuri-üritustel käia 9. Ei ole transporti või see on kehvasti korraldatud 10. Kultuuri-asutuste või kultuuri-ürituste külastamine ei huvita 11. Pole sõpra või kaaslast, kellega koos kultuuri-asutustes või kultuuri-üritustel käia 12. Jälgin / hooldatav jälgib kultuuri-üritusi pigem televiisorist, raadiost või nuti-seadmest 13. Muu. Palun nimetage põhjus:.................

OSALEMINE HUVI-TEGEVUSTES KÕIK VASTAJAD

30. Kas Te olete / Teie hooldatav on viimase aasta jooksul osalenud mõnes huvi-tegevuses? Näiteks: koori-laul, käsitöö-ring, rahvatants, näitlemine.

1. Jah EDASI K30 2. Ei EDASI K31 3. Ei oska öelda EDASI K33

Kui 30=1

31. Missuguses huvi-tegevuses olete / Teie hooldatav on käinud?* EDASI K33

1. Näitlemine 2. Tants (rahvatants, modern-tants, tänava-tants) 3. Loov-kirjutamine (proosa, lühi-lood või luule) 4. Käsitöö 5. Muusika 6. Kunst (maalimine, akvarell, skulptuur või muu) 7. Kogumine (margid, märgid, kaardid või muu) 8. Fotograafia 9. Disain, mood 10. Veebi-disain 11. Filmide või videote tegemine (TikTokis, Youtube’is või mujal) 12. Muu. Palun täpsustage: .................................

Kui 30=2

32. Miks Te / Teie hooldatav ei ole huvi-tegevuses osalenud? * Valige 1 kuni 5 põhjust.

1. Puude tõttu ei saa huvi-tegevustest osa võtta 2. Ei soovi huvi-tegevustes osaleda 3. Ei tea, missugustes huvi-tegevustest saaks osa võtta

4. Huvi-tegevused on liiga kallid 5. Pole transporti või see on kehvasti korraldatud 6. Huvi-tegevuses osalemine on eba-mugav 7. Puude tõttu ei ole huvi-tegevustesse kutsutud 8. Ei ole sõpra või kaaslast, kellega koos huvi-tegevuses käia 9. Sellist huvi-tegevust ei olegi, mis meeldiks 10. Muu. Palun põhjendage: .................................

KÕIK vastajad

33. Missuguses huvitegevustes sooviksite / Teie hooldatav sooviks tulevikus osaleda?

1. Näitlemine 2. Tants (rahvatants, moderntants, tänavatants) 3. Loov-kirjutamine (proosa, lühilood või luule) 4. Käsitöö 5. Muusika 6. Kunst (maalimine, akvarell, skulptuur või muu) 7. Kogumine (margid, märgid, kaardid või muu) 8. Fotograafia 9. Disain, mood 10. Veebi-disain 11. Filmide või videote tegemine (TikTokis, Youtube’is või mujal) 12. Muu. Palun täpsustage: .................................

34. Mida soovite lisada spordi, tervise-spordi, kultuuri-ürituste või huvi-tegevuste kohta? ...........................................................................................................

99 Ei soovi midagi lisada

Lisa 3. Eetikakomisjoni kooskõlastus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

CAROLINA MURD PNOEE-48303130321 2024-10-16 11:26:13

MARJE LIIBEK PNOEE-44606010306 2024-10-16 11:31:35

TAIEK otsus 1380.docx

Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee

Otsus nr 1380

Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee (TAIEK) koosseisus CMurd, M.Tammaru, K.Lindeberg, K.Paapsi, M.Liibek, V.Valvere, A-R.Tereping, J.Šteinmiller, R.Hallik, A.Kull, T.Pruunsild, L.Veskimäe ja A.Schults arutas oma koosolekul 19.09.2024 ja otsustas peale TAIEK küsimustele vastuste saamist lugeda eetikakomiteega kooskõlastatuks uuringuprojekti 2592 „Puuetega inimeste liikumisharrastuste pilootuuring“, mille vastutav uurija on Pille Hillep (OÜ Eesti Uuringukeskus). Uurimistöösse on kaasatud Kultuuriministeerium (esindaja Karl Viilmann), OÜ Eesti Uuringukeskus (esindaja Riin Pärnamets), Norstat Eesti AS (esindaja Johanna Mäekivi) ja Eesti Puuetega Inimeste Koda (esindaja Mari Puuram).
Uuringus analüüsitakse isikuandmeid valimi moodustamise eesmärgil ilma andmesubjekti nõusolekuta. Selleks antakse isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 4 alusel luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks. Isikuandmete töötlemise asjaolud on toodud käesoleva otsuse lisas 1.

TAIEK otsus nr 1380 on väljastatud 16.10.2024.

Carolina Murd
TAIEK esimees /allkirjastatud digitaalselt/

Marje Liibek
TAIEK sekretär /allkirjastatud digitaalselt/

Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee
Tervise Arengu Instituut, Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn
[email protected]
www.tai.ee

Lisa 1
Lisa 1. Isikuandmete töötlemise asjaolud

1. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus
Puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse uuringu valimi moodustamise aluseks on 18-aastased ja vanemad Eesti elanikud kolmes Eesti maakonnas: Lääne-Virumaa, Saaremaa, Pärnumaa. Pilootuuringu valim arvutatakse välja propotsionaalselt 3 maakonna lõikes, võimalusel valdade tasemel. Uuringu brutovalim ehk kontaktibaas on 5250 inimest ning eeldatav netovalim on 1050 vastajat.

Esialgu on plaanis küsitleda esmajärjekorras puudega inimest ennast, juhul kui see ei ole võimalik, siis küsitletakse puudega inimesele kõige lähedasemat isikut, kes oleks tema igapäeva tegevustega kursis. Vastaja tüüp (vastab ise/vastab lähedane) märgitakse ka andmebaasis. Kuna tegemist on pilootuuringuga, siis võib küsitlusmeetod jooksvalt muutuda, kuna selle uuringu põhjal tehakse ka ettepanekud laialdasema uuringu läbiviimiseks.

Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada puudeliigi ja maakonna lõikes esinduslik kvootvalim, puude raskusastet jälgitakse esialgu n-ö pehme kvoodina.

2. Töötlemine
Andmekogumise viib läbi Norstat Eesti AS, kes on lepingu järgi alltöövõtja OÜ Eesti Uuringukeskusele. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kontaktibaasile on ligipääs (krüpteeritud fail) ainult antud küsitluse eest vastutaval isikul (Johanna Mäekivil, Norstat Eesti AS). Kontaktibaas kustutatakse Norstat Eesti AS süsteemist hiljemalt ühe kuu jooksul peale küsitluse lõppu ehk 31.12.2024.a. Kontaktibaasi ja küsitlustulemusi hoitakse eraldi failides.
Kontaktandmed salvestatakse Norstat Eesti AS-i siseserverisse. Norstat kasutab andmete edastuse jaoks krüpteeritud FTPS-i teenuseid. Andmetöötleja pääseb andmetele juurde krüpteeritud VPN- ühenduste kaudu. Norstat haldab ise oma serverit. Server on jagatud kaheks turvaliseks asukohaks Larvikis, Norras.
Kontaktibaas ei lähe edasi Eesti Uuringukeskusele. Eesti Uuringukeskus saab ainult küsitlustulemuste anonüümse andmebaasi. Ka kõik taustatunnused märgib inimene ise, mitte ei tõsteta üle Sotsiaalkaitse infosüsteemi kontaktibaasist. Küsitlustulemuste andmebaas läheb tähtajaliselt hoiustamisele Kultuuriministeeriumile (kuni 10 aastat). Sellele andmebaasile jääb asutusesisene ligipääs.
3. Isikuandmete allikad
Andmed võetakse välja Sotsiaalkaitse infosüsteemist.

4. Töödeldavate andmete koosseis

Kultuuriministeeriumi partnerina tellib peatöövõtjana OÜ Eesti Uuringukeskus Sotsiaalkaitse infosüsteemist juhuvalimi teel meiliaadresside ja telefoninumbrite väljavõtte maakonna, domineeriva puudeliigi ja puude raskusastme lõikes (inimeste nimesid kontaktibaas ei sisalda):

1. Maakond: Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Saaremaa
2. Puudeliik:
1) keele- ja kõnepuue
2) kuulmispuue
3) nägemispuue
4) liikumispuue
5) vaimupuue
6) psüühikahäire
7) muu puue
8) liitpuue

3. Puude raskusaste (3 gruppi):
1) Keskmine puue
2) Raske puue
3) Sügav puue

4. Emaili aadress
5. Telefoninumber

Lisa 4. Töövõtu leping.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTIINA ALLIKSAAR PNOEE-48005076010 2024-07-04 09:07:29

PILLE HILLEP PNOEE-48108200375 2024-07-11 17:32:21

Lisa 1 Andmetöötluse leping.pdf

1

Töövõtulepingu Lisa 1

ANDMETÖÖTLUSE LEPING

Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa

väikehanke „Puuetega inimeste liikumisharjumuste pilootuuring“ (edaspidi ka: uuring)

tulemusena sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse

Kultuuriministeeriumi (edaspidi: tellija) ja Eesti Uuringukeskuse OÜ (edaspidi: töövõtja)

vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid).

1. Lisa eesmärk

1.1.Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida poolte rollides ning õigustes ja kohustustes

isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Pooled on lepingu

raames teostavate andmetöötlustoimingute osas kaasvastutavad töötlejad Euroopa Liidu

isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 26 lõike 1

tähenduses.

1.2.Isikuandmete töötlemise üldine eesmärk lepingu täitmisel on uuringu läbiviimine.

Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse

(edaspidi: isikuandmed), samuti töötlemise iseloomu ja konkreetsemad eesmärgid

määratleb töövõtja uuringu metoodika välja töötamise käigus.

1.3.Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid

ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või

Euroopa Liidu reguleeriva asutuse poolt ja seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu

alusel töödeldakse.

2. Mõisted

2.1.Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust,

sealhulgas:

2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

(„andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või

kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi,

isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme

füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse

tunnuse põhjal;

2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav

automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine,

dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja

muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul

moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine,

piiramine, kustutamine või hävitamine;

2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab

edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või

ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile

juurdepääsu;

2

2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline

tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut

väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.

3. Isikuandmete töötlemine

3.1.Tellija on uuringu tellija ning määrab kindlaks isikuandmete töötlemise üldise eesmärgi,

milleks on puuetega inimeste liikumisharjumuste pilootuuringu läbiviimine lepingus ja selle

lisades sätestatud tulemuste saavutamiseks.

3.2.Töövõtja on uuringu läbiviija, määratleb lisa punkti 1.2. kohaselt lepingu täitmiseks

vajalikud isikuandme töötlemise toimingud ning töötleb isikuandmeid uuringu

läbiviimiseks ja lepingu eesmärgi saavutamiseks.

3.3.Töövõtja esitab kindlaks määratud isikuandmete töötlemise toimingud andmehalduskavas.

Andmehalduskava välja töötamisel tagab töövõtja, et kavandatav isikuandmete töötlemine

vastab kõikidele kohalduvatele andmekaitsealastele õigusaktidele, eelkõige üldmäärusele.

Sealhulgas kohustub töövõtja:

3.3.1. tagama, et kõiki üldmääruse artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid

oleks järgitud;

3.3.2. järgima isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 sätestatud isikuandmete eriliikide

töötlemise nõudeid (uuringus töödeldavad andmed sisaldavad uuringus osalejate

terviseandmeid).

3.4.Töövõtja töötleb isikuandmeid vastavalt andmehalduskavas toodule ning vastutab tema

poolt välja töötatud isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, sh üldmäärusele vastavuse eest

kui isikuandmete vastutav töötleja.

3.5.Töövõtja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal

on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud (sh valdkondliku

eetikamitee luba ja Andmekaitse Inspektsiooni nõusolek isikuandmeid töödelda).

3.6.Töövõtja vastutab tellijale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest.

3.7.Töövõtja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada volitatud töötlejaid. Töövõtja vastutab

kõigi volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib volitatud

töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28

lõikele 4. Kui töövõtja kasutab lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks volitatud

töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks tellijale üksnes

töövõtja ning töövõtja tagab selle, et kõnealune volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja

on sellega seotud samal viisil nagu töövõtja ise.

3.8.Pooled kohustuvad hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid

konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud

eesmärgil ja vastavalt andmehalduskavas sätestatule. Samuti tagama, et isikuandmeid

töötlema volitatud isikud (sh volitatud töötlejad, tellija või töövõtja töötajad jt, kellel on

ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad

konfidentsiaalsusnõuet.

3.9.Pooled kohustuvad rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et

isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.9.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

andmetöötlusseadmetele;

3.9.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist;

3

3.9.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist;

3.9.4. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid

isikuandmeid töödeldi;

3.9.5. tagama, et igal isikuandmete töötlejal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks

lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks.

3.10. Pooled teevad igakülgset koostööd ja aitavad võimaluste piires asjakohaste tehniliste ja

korralduslike meetmete abil täita poolte kui kaasvastutavate töötlejate kohustusi üldmääruse

tähenduses, sealhulgas teevad koostööd andmesubjekti taotlustele vastamisel, millega

andmesubjektid teostavad nende üldmäärusest tulenevaid õigusi. Muu hulgas edastab pool

teisele poolele kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja

kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused viivitamatult nende saamisest

alates.

3.11. Tellija võib viia läbi auditeid, taotledes töövõtjalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida töövõtja käesolevast lisast tulenevate

kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. tellija auditeid võib läbi viia kas tellija ja/või kolmas isik, keda tellija on selleks

volitanud;

3.10.2. töövõtjal on kohustus anda tellijale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja

selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist;

3.10.3. tellija käsitleb kogu töövõtja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Pool edastab teisele poolele kõik temale saadetud järelevalveasutuste päringud lepingu

raames isikuandmete töötlemise kohta ning enne päringule vastamist kooskõlastab

vastuse teise poolega.

4. Isikuandmete edastamine kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile

4.1. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa

Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises, välja arvatud

juhud, kus töövõtja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile edastama töövõtja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi

õiguse alusel. Sellisel juhul teatab töövõtja sellise õigusliku aluse olemasolust enne

isikuandmete töötlemist tellijale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu

kõnealuse õigusega keelatud.

5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine

5.1.Töövõtja teavitab tellijat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui

on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta

alates hetkest, kui töövõtja või tema poolt kasutatav volitatud töötleja saab teada

isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on

aset leidnud.

5.2.Töövõtja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist

edastama tellijalekogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase

informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest

teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni.

Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab töövõtja vormi

4

esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta

tuleb esitada tellijale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui 5 tööpäeva pärast

esialgsete andmetega vormi esitamist.

5.3.Pooled teevad igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan

isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.4.Tellija vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

6. Vastutus

6.1.Lisaks lepingus sätestatud vastutusele:

6.1.1. vastutab töövõtja kahju eest, mida ta on tekitanud tellijale, andmesubjektidele või

muudele kolmandatele isikutele käesoleva lisa alusel teostatava isikuandmete

töötlemise tagajärjel, mida on tehtud käesolevas lisas, mh kõiki selles mainitud

õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid rikkudes.

6.1.2. kohustub pool, kui ta on käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid

rikkunud ja selle tagajärjel on teine pool kohustatud maksma hüvitist või trahvi,

hüvitama poolele sellega seoses kantud kulud.

6.1.3. kui töövõtja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid,

muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide

sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on tellijal õigus leping ette teatamata üles öelda.

Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

6.1.3.1.isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliv järelevalveasutus või kohtu

lõppotsus näitab, et töövõtja või tema volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise

põhimõtteid;

6.1.3.2.tellija leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et töövõtja või tema volitatud

töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast

või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted

7.1. Töövõtja kohustub lepingu lõppemisel kõik isikuandmed ja nende koopiad kustutama või

hävitama vastavalt tellija antud juhistele. Algandmete failid, kus on isikuandmed

pseudonümiseeritud või anonümiseeritud kujul edastab töövõtja tellijale. Kui pole antud

teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10

tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle

liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või

hävitamise kulud kannab volitatud töötleja.

7.2. Töövõtja väljastab tellijale töövõtja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja

kõik tema käesoleva lepingu raames kasutatud volitatud töötlejad on teinud eelnevas

punktis nimetatud toimingud.

7.3. Pool teavitab teist poolt kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada tema

võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast. Pooled lepivad kõigis käesolevat

lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

5

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

Tellija: Töövõtja:

Kultuuriministeerium Eesti Uuringukeskus OÜ

Registrikood: 70000941 Registrikood: 11005526

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Pille Hillep,

kantsler tegevjuht

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

6

Lisa

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM

1. Kontaktandmed

Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed:

______________________________________________________________________

___________

2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)

Millal sain rikkumisest teada

(kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________

Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja

lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed

Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

7

Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate

mittepiisav koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema

juures):________________________________________________________________

___________

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed

Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis

sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast,

valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu

valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

8

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun

täpsusta):_______________________________________________________________

_

___________________________________________________________________________

______

Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja

need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud

Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi

„pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

9

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või

mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun

selgita):________________________________________________________________

_

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele

Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast,

üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku

nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun

täpsusta):_______________________________________________________________

_

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem

kasutatud teistel eesmärkidel

Muu (palun

täpsusta):_______________________________________________________________

_

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

10

Muu (palun

täpsusta):_______________________________________________________________

_

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või

mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun

täpsusta):_______________________________________________________________

_

8. Rikkumisega seotud järeltegevused

Isikute teavitamine

Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________

Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun

täpsusta):_______________________________________________________________

_

Mis oli teavituse

sisu:________________________________________________________________

11

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et

rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude

leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

9. Rikkumise piiriülene mõju

Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi

nimi):___________________________

Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):

___________________________________________________________________________

Lisa 2. Tehniline kirjeldus Puuetega inimeste liikumisharrastuse uuring.pdf

1

Puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse pilootuuring 

Tehniline kirjeldus

Väikehange

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2

1. Uurimismetoodika ........................................................................................................................... 3

1.1. Uurimisküsimused ....................................................................................................................... 6

1.2. Andmete kogumise nõuded ja andmebaasid .............................................................................. 6

2. Uuringu tegevus- ja ajakava, riskide maandamise ja andmehalduse üldine kirjelduse .................. 7

Uuringu aruandlus ................................................................................................................................... 7

LISA 1 ....................................................................................................................................................... 9

2

Sissejuhatus

Kultuuriministeerium soovib 2024. aastal algatata puuetega inimeste spordi- ja

liikumisharrastuse pilootuuringu, mis võimaldab testida, kuidas edaspidi üleriikliku

uuringuga koguda andmeid puuetega inimeste liikumisaktiivsuse kohta, puude raskusastmete

ja võimalusel ka puude liikide järgi ning saada andmeid, millised on puuetega inimeste

peamised takistused olemaks füüsiliselt aktiivne.

Pilootuuring viiakse läbi kolme erineva asukoha ja rahvastikuarvuga omavalitsuses, 18-

aastaste või vanemate puuetega inimeste hulgas. Uuringu tulemusena on välja töötatud

metoodika üleriigilise uuringu läbiviimiseks, kaardistatud uuringu läbiviimise kitsaskohad ja

sihtrühma spetsiifikast tulenevad raskused uuringu läbiviimisel. Uuringu tulemused

võimaldavad teha tõhusamat koostööd kohalike omavalitsuste (KOV-ide) ja kohalike

spordiliitudega puuetega inimeste liikumisharrastust takistavate asjaolude väljaselgitamisel, et

rohkem puuetega inimesi spordi- ja liikumisharrastuse juurde tuua. Kaudsem eesmärk on

toetada puuetega inimeste tervislikke eluviise ning heaolu ja vähendada puuetega inimeste

vähesest liikumisest tingitud otseseid ja kaudseid tervisekulusid riigile.

Uuringu tulemused võimaldavad parandada puuetega inimeste tervist ning heaolu ja

mitmekesistada nende vaba aja veetmise võimalusi.

Pilootuuringu tulemusi arvestades ja väljatöötatud metoodikale tuginedes viiakse tulevikus läbi

suuremahulisem üle-Eestiline puuetega inimeste liikumisharrastuse uuring.

Hetkel puuduvad Kultuuriministeeriumil piisavad andmed puuetega inimeste liikumisaktiivsuse

kohta puudeliikide ja raskusastmete järgi Eestis ja teadmised puuetega inimeste

liikumisaktiivsuse peamiste takistajate kohta.

Kuna eelnimetatud (alg)andmed puuduvad, siis on nii üleriiklikult kui regionaaslelt keeruline

teha sihitatud sekkumisi ja neid prioriseerida.

Riigikantselei juures tegutsenud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandes on toodud, et:

„Lähiaastatel tuleb tähelepanu pöörata erivajadustega inimeste liikumisharrastuse

edendamisele, mis lubab kaasata suuremat osa inimesi kui võistlussport. Sellele on antud

eeldused paraolümpia katusorganisatsioonis ellu viidud reformiga ja riigi rahastuse

suurendamisega.“(Riigikantselei Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne 2021:561).

Uuringuandmed puuetega inimeste liikumisaktiivsuse ja peamiste takistajate kohta toetavad

tõenduspõhiselt erivajadustega inimeste liikumisharrastuse edendamist, mis toodi välja

ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandes.

Puuetega inimeste liikumisaktiivsuse uurimine ja tulevikus uuringu tulemustele tuginevalt

spordi- ja liikumisharrastuste võimaluste parandamine ja uute sportimisvõimaluste loomine on

riiklikult olulise tähtsusega küsimus kuna puudega inimesi on 31.12.2023 seisuga Eestis kokku

116 391, mis moodustab ligi 9% Eesti rahvastikust.

1 URL: https://riigikantselei.ee/ligipaasetavus?view_instance=0&current_page=1

3

Uurimismetoodika

Pakkujalt oodatakse uuringu teostamise tervikvaadet, metoodika ülevaadet ja töö

etapilist kirjeldust uuringu teostamisele, lähtudes uuringu eesmärgist,

uurimisteemadest (ptk 1.1) ja -küsimustest (Lisa 1). Pakkumuses kirjeldatakse, kuidas

toimub uuringu isikutega kontaktivõtmine lähtuvalt uuringu sihtrühmast eri puudeliikide

lõikes.

Lõpliku uuringu disaini ja metoodilise lahenduse kooskõlastavad tellija ja läbiviija

uuringu juhtrühmas. Uuringu juhtrühma on tellija kaasanud erinevad osapooled, kes

on Eestis seotud puuetega inimeste valdkonnaga: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti

Paraolümpia Komitee, Tervise Arengu Instituut, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja

Tallinna Ülikool. Juhtrühma tööd koordineerib Kultuuriministeerium.

Tellija ja uuringu läbiviija kooskõlastavad uuringu disaini, küsimustiku ja metoodika

uuringu läbiviija moodustatud juhtrühmas enne andmete kogumist. Teostaja võib teha

tellijale uuringu paremaks läbiviimiseks ettepanekuid. Ettepanekute sisu,

asjakohasust, vajalikkust ja võimalikkust kooskõlastakse uuringu juhtrühmas.

Uuringu teostamiseks on vajalik taotleda ligipääsu Sotsiaalkindlustusameti Infosüsteemile (SKAIS) registreeritud 2 puuetega inimeste isikuandmetele (ees- ja perekonnanime, elukoha, e-posti aadressi ja telefoni numbri andmeid) ja eriliigilistele isikuandmetele (puude raskusastme andmed ja püsiva töövõimetuse andmed). Viidatud isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmed on vajalikud uuringu valimi moodustamiseks, et pilootuuringu raames toimuvas küsitluses valimiisikutega ühendust võtta. Isiku tuvastamist võimaldavatele andmetele ja eriliigilistele isikuandmetele Sotsiaal- kindlustusameti infosüsteemis SKAIS on vajalik taotleda juurdepääsu, kuna ilma nende andmeteta ei ole uuringu tulemusteni jõudmine võimalik, arvestades ka isikuandmete kaitse seadust § 6 lõiget 3. Isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid töödeldakse ainult pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul.

Uuringu ettevalmistamisel peab uuringu teostaja taotlema luba uuringu läbiviimiseks Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteelt (või mõnelt teiselt valdkonna eetikakomiteelt) ja esitama taotluse isikuandmete töötlemiseks Andmekaitse inspektsioonile. Tellija on taotluste ettevalmistamisega alustanud.

Uuringu eesmärkide saavutamiseks täidetakse järgmised ülesanded: 1. Koostatakse pilootuuringu tegevuskava ja metoodika ning kooskõlastatakse need uuringu juhtrühmaga, milles analüüsitakse puuetega inimeste spordi ja

2 URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016010 , vt ptk 4 Infosüsteemi kantavad andmed.

4

liikumisaktiivsuse võimalusi, tegelikku liikumisaktiivsust ja vähese liikumisaktiivsuse põhjuseid kolmes Eesti omavalitsuses (tabel 1). 2. Koostatakse uuringu küsimustik (vt lisa 1) 3. Kooskõlastatakse uuringu küsimustik ja küsitluse läbiviimise põhimõtted uuringu juhtrühmas 4. Koostatakse andmehalduskava 5. Piloteeritakse uuringu küsimustiku vähemalt 5-10 sihtrühma esindajaga 6. Esitatakse eetikakomitee ja Andmekaitse inspektsiooni vajalike lubade taotlused 7. Koostatakse uuringuisikute valimi päring Sotsiaalkindlustusameti Sotsiaalkaitse infosüsteemile 8. Teostatakse küsitlus 9. Uuringu tulemuste analüüs 10. Uuringu lõpparuande koostamine 11. Tulemuste esitlus

Pilootuuringu andmekorje peaks Tellija hinnangul toimuma soovituslikult veebi teel või

telefoni teel ning vajadusel kasutatakse näost-näkku intervjuu meetodit. Uuringu

metoodika ja küsitluse viisid täpsustuvad uuringu läbiviija ja uuringu juhtrühma liikmete

koostöös.

Veebiküsitluses osalejatele saadetakse Sotsiaalkaitse Infosüsteemi (SKAIS) registris

esitatud e-postiaadressile uuringu tutvustus ja link küsitluse läbiviimisest, võimaldades

otsustada kas ja mis ajal (etteantud ajavahemikus) küsitlusele vastatakse. Samuti

antakse küsitluses osalenutele teada, et vastamine on vabatahtlik, et vastaja jääb

anonüümseks ning sellest, kuidas andmeid kasutatakse.

Puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse uuringu raames kogutakse ja analüüsitakse andmeid 18-aastaste ja vanemate alaliste Eesti elanike kohta kolmes Eesti omavalitsuses, arvestades omavalitsusüksuste suurust, puuetega inimeste arvu ja spordirajatiste olemasolu (Tabel 1). Tabelis 1 on esitatud kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist ja raskusastmest, seisuga: 31.12.20233.

3 Allikas: Andmeid avaldab Eesti Puuetega Inimeste Koda oma statistika rubriigis,

tuginedes Sotsiaalkindlustusameti andmetele: https://www.epikoda.ee/spetsialistile/statistika/2023-iv-

kv_statistika-epikojale.xlsx

5

Tabel 1. Pilootuuringu sihtrühmad omavalitsusüksuse, puuetega inimeste arvu, vanuserühma ja spordiobjekti järgi

Üksus nr 1 - väiksem linn ja linna lähedased vallad

Omavalitsus

Vanuserühm   Spordiobjektide arv

18-63 64+ Kokku: [08.03.2024]

Rakvere vald 176 198 374 4

Rakvere linn 469 666 1135 7

Haljala vald 111 166 277 4

Kadrina vald 197 166 363 0

Kokku: 953 1196 2149 15

Üksus nr 2 - maakond

Omavalitsus

Vanuserühm Spordiobjektide arv

18-63 64+ Kokku: [08.03.2024]

Saaremaa vald 964 1776 2740 21

Muhu vald 50 101 151 0

Kokku: 1014 1877 2891 21

Üksus nr 3 - suurem linn ja linna lähedased vallad

Omavalitsus

Vanuserühm Spordiobjektide arv

18-63 64+ Kokku: [08.03.2024]

Pärnu linn 1522 2643 4165 28

Tori vald 394 490 884 2

Häädemeeste vald 141 215 356 5

Põhja-Pärnumaa vald 339 520 859 2

Kokku: 2396 3868 6264 37

KOKKU

Kokku

Vanuserühm   Spordiobjektide arv

18-63 64+ Kokku: [08.03.2024]

4363 6941 11304 73

Pilootuuringusse kaasatakse 3 Eesti asula eri puudeliikide 4 ja raskusastmetega inimesed, uuringu üldkogumis on 11 304 inimest. Seega katab pilootuuringu valim ära umbes 11% kogu populatsioonist (106 229). Varasemalt Eestis läbiviidud puuetega inimestega seotud küsitlusuuringute5 puhul on vastamismäär olnud ~30%. Eeldades sarnast vastamismäära, tuleb küsimustik edastada ca 3500 inimesele, mis tähendab,

4 Uuringus eristatakse järgmisi puudeliike: keele- ja kõnepuue, kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue, nägemispuue, psüühikahäire, vaimupuue, muu puue.

Masso, M. ja Pedastsaar, K. (2006). Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring: Uuringuraport.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_inimeste_uuringu_raport_1_.

pdf ;

Turu-uuringute AS (2017). Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring.

6

et soositud vastajate arv oleks 1050. Analüüsimisil on plaanis kasutada 95% usaldusnivood, 3% veapiiriga, seetõttu oleks ideaalne vastajate arv 1067. Uuringu valim peab võimaldama tulemuste üldistamist uuringu sihtrühmades.

Pilootuuringu teostaja põhjendab valimi moodustamist oma pakkumuses. Valimi

moodustamise põhimõtted kooskõlastatakse tellijaga enne küsitluse algust. (vt Tabel

1).

Uurimisküsimused

Uuringu küsimustikuga (vt lisa 1) soovitakse saada vastused järgmistele teemadele:  Puuetega inimeste organiseerimata ja organiseeritud liikumisharrastusega tegelemine - sagedus, kõrvalise abi või abivahendi vajadus;  Puudega inimese võimalused oma kodukohas organiseerimata ja organiseeritud liikumisharrastusega tegeleda küsitletava enda hinnangu kohaselt.  Osalemine spordiüritustel – sagedus, mitte osalemise põhjused;  Osalemine kultuuriüritustel - sagedus, mitte osalemise põhjused;  Organiseerimata ja organiseeritud liikumisharrastuse takistajad.

Uurimusküsimustele vastamiseks on uuringu juhtrühm koostanud ankeetküsitluse, mis

on väljatoodud Lisas 1. Ankeetküsitluses väljatoodud küsimusi võidakse täpsustada

uuringu käigus koostöös uuringu juhtrühmaga. Ankeetküsitlust testitakse vähemalt 5-

10 sihtrühma esindaja hulgas ning saadud tagasiside põhjal vajadusel korrigeeritakse

seda. Uuringu läbiviija on kohustatud välja selgitama, kas valimist lähtuvalt on vajalik

uurimisküsimused tõlkida vene keelde. Vajadusel tõlgib uuringu läbiviija küsimustiku

vene keelde.

Andmete kogumise ja töötlemise nõuded ja andmebaasid

• Läbiviija peab koostama andmehalduskava, milles kirjeldatakse, milliseid andmeid

uuringu käigus toodetakse/kogutakse ja töödeldakse, kuidas neid hallatakse,

säilitatakse ja millistele andmetele võimaldatakse juurdepääs. Vastavad

isikuandmete töötlemise toimingud määratleb läbiviija uuringu metoodika välja

töötamise käigus.

• Kuivõrd läbiviija määrab koostöös tellijaga ühiselt kindlaks isikuandmete töötlemise

vahendid, on läbiviija ja tellija andmete kaasvastutavad töötlejad.

• Isikuandmete töötlemistoimingute määratlemisel ja isikuandmete töötlemisel peab

läbiviija täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete

turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti

Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju sh;

o järgima isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 24 sätestatud vastutava

töötlejale kehtestatud nõudeid ja kohustusi.

7

o järgima isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 sätestatud isikuandmete

eriliikide töötlemise nõudeid (uuringus töödeldavad andmed sisaldavad

uuringus osalejate terviseandmeid);

o rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et

isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas

▪ vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks

kasutatavatele andmetöötlusseadmetele;

▪ ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist;

▪ ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist;

▪ tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle

poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi;

▪ tagama, et igal isikuandmete töötlejal oleks juurdepääs ainult

temale töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud

andmetöötluseks.

• Uuringu ettevalmistamisel peab uuringu teostaja taotlema luba uuringu

läbiviimiseks Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteelt (või mõnelt

teiselt valdkonna eetikakomiteelt) ja esitama taotluse isikuandmete töötlemiseks

Andmekaitse inspektsioonile.

• Läbiviidud küsitluste tulemuste alusel peab läbiviija koostama andefaili(d), mille

annab tellijale;

o andmefailid peavad olema isikustamata kujul;

o andmefailid peavad võimaldama tellijal kogutud tulemustest iseseisvalt luua

analüüse ja koostada tabeleid või, kui need tellitakse läbiviijalt, täiendavaid

andmetabeleid uuringutulemuste analüüsiks;

• Andmefailid tuleb esitada kas SPSS.sav failina (koos kõigi tunnuste ja

vastusvariantide kirjeldusega) või formaadis, mis võimaldab andmebaasi importida

ja töödelda SPSS programmis (CSV või XLSX vormingus);

o enne andmefailide üleandmist tellijale tuleb teha kogutud andmete

kvaliteedikontroll tunnuste, vastuskategooriate ja andmesisestuse õigsuse

osas;

• Lepingu täitmise käigus pakkujale teatavaks saanud isikuandmed, uuritavate

kontaktandmed ja uuringu algandmed (andmefailid) tuleb lepingu lõppemisel

hävitada ja esitada tellijale sellekohane uuringu algandmete ja isikuandmete

hävitamise akt 30 päeva jooksul peale lepingu lõppemist.

Uuringu tegevus- ja ajakava, riskide maandamise üldine kirjeldus

Pakkuja peab esitama uuringu tegevus- ja ajakava. Tegevus- ja ajakava näitab uuringu

teostamise etapid koos vastutajatega. Tegevus- ja ajakava juurde tuleb lisada uuringu

riskide ja nende maandamise plaan.

8

Uuringu aruandlus

Uuringu aruandlus koosneb avakohtumise kokkuvõttest, vahe- ja lõpparuandest.

Avakohtumise kokkuvõte on avakohtumise tulemusel täpsustatud uuringu

eesmärkide, uurimisküsimuste metoodika, sh sihtrühmade ja ajakava täpsustatud

ülevaade. Samuti fikseeritakse avakohtumise kokkuvõttes korralduslikud küsimused,

sh kontaktisikud, tähtajad jms. Selle eesmärk on tagada, et tellija ja uuringu läbiviija

mõistavad uuringu eesmärke, uurimismetoodikat, oodatavaid tulemusi, tegevus- ja

ajakava sarnaselt.

Nõuded vahearuandele:

• vahearuanne on esmane töövariant lõpparuandest, kuhu tellija saab pärast

vahearuande esitamist lisada kuni 15 tööpäeva jooksul kommentaare ja

küsimusi;

• vahearuande tulemused esitatakse ja arutletakse ning vajadusel täiendatakse

selleks planeeritud kohtumistel;

• vahearuande esitamise järel toimuval uuringu juhtrühma kohtumisel

selgitatakse, millised tulemused on kõige kõnekamad ja otsustavad, milliseid

tulemusi lõppraportis kajastada ning milline peab olema lõpparuande ülesehitus

ning informatsiooni esitus.

Lõpparuanne sisaldab sissejuhatust, uuringu metoodikat ja analüüsi, kokkuvõtet ja

lisasid. Nõuded lõpparuandele on järgmised:

• Lõpparuande metoodika peatükis peavad lisaks kasutatud uurimismeetodite

kirjeldusele olema kirjeldatud ka nende rakendamise probleemid (kui neid

esines), mida tellija saab arvestada üle- Eestilise puuetega inimeste uuringu

läbiviimisel;

• Analüüs peab jagunema temaatiliseks peatükkideks küsimustiku teemade

kaupa;

• Tulemused peavad olema selgelt eristatavad sihtrühmade ja valdkondade

kaupa;

• Lõpparuanne peab olema vormistatud korrektses eesti keeles vastavalt

teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele;

• Lõpparuanne avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel ja ETIS’es.

9

LISA 1

Küsimustik6

Käesoleva küsitlusuuringuga soovime teada saada, milline on puuetega inimeste

liikumisaktiivsus ja mis takistab organiseeritud ja organiseerimata liikumisharrastusega

tegelemist. Lisaks soovime selgitada, millised on puuetega inimeste võimalused oma

kodukohas liikumisharrastusega tegeleda. Samuti küsime kultuuri- ja spordiürituse osalemise

kohta ning milliseid spordisündmuseid jälgite televisiooni või mõne muu seadme vahendusel.

Küsimustikule vastamine on vabatahtlik ja anonüümne, antud vastuseid ei ole võimalik

seostada Teie isikuga. Küsimustiku täitmiseks kulub hinnanguliselt 10-15 minutit.

Aitäh teile uuringus osalemise eest!

Küsimustik asub MS formsi keskkonnas siin:

https://forms.office.com/Pages/ResponsePage.aspx?id=VCHn4ot2iUSM1dK88z-

H2rFWSV8et-hKg2v0q7FVXq9UN1pITzFVRkRTNllIV1Q0VkxORkxVODVZTC4u

taustaküsimused

1. Mis on Teie sugu? *7

● Mees

● Naine

● Ei soovi öelda

2. Mis on Teie vanus täisaastates?*

……………………………………

3. Millises kohalikus omavalitsuses Te elate? *

…………………………………..

4. Mis puue Teil on? *

o Keele- ja kõnepuue

o Kuulmispuue

o Nägemispuue

o Liikumispuue

6 Küsimustiku on testinud uuringu juhtrühma liikmed: Eesti Paraolümpia Komiteest, Tervise Arengu Instituudist,

Eesti Puuetega Inimeste Kojast ja Tallinna Ülikoolist ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Võrduspoliitika osakonnast. 7 * märgitud küsimused on kohustuslikud.

10

o Intellektipuue

o Psüühikahäire

o Liitpuue

o Muu puue

5. Mis on Teie puude raskusaste?*

● Keskmine

● Raske

● Sügav

Sisuküsimused

ORGANISEERIMATA SPORDI- JA LIIKUMISHARRASTUS

6. Kui tihti tegelete vähemalt pool tundi füüsilist pingutust nõudvate argipäevaste tegevustega?

*

Näiteks koera jalutamine, prügi väljaviimine, kodu koristamine jms

● Iga päev

● 5-6 korda nädalas

● 3-4 korda nädalas

● 1-2 korda nädalas

● 2-3 korda kuus

● Kord kuus või harvem

● Ei tegele

7. Kui tihti harrastate vabal ajal vähemalt pool tundi tervisesporti? *

Tervisesport on põhiolemuselt mittevõistluslik liikumisharrastus, mille eesmärk on tervise hoidmine

ja tugevdamine. Näiteks jalutamine, sörkimine, kepikõnd, tantsimine jms.

● Iga päev

● 5-6 korda nädalas

● 3-4 korda nädalas

● 1-2 korda nädalas

● 2-3 korda kuus

● Kord kuus või harvem

● Ei harrasta

8. Mis põhjusel te vabal ajal tervisespordi või liikumisharrastusega ei tegele? *

Palun märkida 5 peamist põhjust.

o Puude tõttu on füüsiline liikumisvõime raskendatud või võimatu

11

o Spordiasutus ei ole ligipääsetav

o Puudub info sportimisasutuste ligipääsetavuse kohta

o Puudub info puuetega inimestele mõeldud taristu kohta sportimisasutustes

o Sportimisasutuste lahtiolekuajad ei sobi

o Puudub mulle sobiv sportimiskoht

o Piletid on liiga kallid

o Piletite ostmine või spordiasutuste veebilehtede kasutamine on minu jaoks liiga keeruline

o Olen tundnud sportimisasutuses tõrjutust või ebamugavust

o Mind ei ole mu puude tõttu kaasatud treeningutesse

o Mul pole piisavalt vaba aega

o Puudub transport või see on kehvasti korraldatud

o Puudub sõber või kaaslane, kellega koos tervisespordi või liikumisharrastusega tegeleda

o Muu…….

9. Millise spordiala või liikumisharrastusega te vabal ajal vähemalt pool tundi tegelete?

....................................................................................................

10. Millise liikumisharrastusega sooviksite tegeleda?

....................................................................................................

11. Kas vajate igapäevaseks liikumiseks teise inimese (isikliku abistaja, pereliikme jne) abi? *

● Jah

● Ei

12. Kas abistaja abi on vajadusel olemas ja kättesaadav?*

 Jah

 Ei

13. Kas kasutate igapäevase liikumisharrastuse jaoks abivahendit? *

● Jah

● Ei

● Abivahend pole kättesaadav või on katki

- Jah vastuse puhul

a. Milliseid abivahendeid kasutate? *

…………………………………………………..

14. Kas on mõni abivahend, mida Te ei kasuta igapäevase liikumisharrastuse jaoks, kuid vajaksite?

.........................................................................

12

ORGANISEERITUD SPORDIHARRASTUS

15. Kas olete spordiklubi, spordiorganisatsiooni või mõne spordiringe liige? *

● Jah

● Ei

- Jah vastuse puhul

a. Millise spordiala(de)ga seal tegelete? * Palun märkida kolm

peamist spordiala

o Ujumine

o Jalgpall

o Korvpall

o Võrkpall

o Sulgpall

o Käsipall

o Rattasõit

o Ratastoolisõit

o Saalihoki

o Võimlemine/tantsimine

o Kergejõustik

o Kettagolf

o Üldfüüsilise trenniga (nt jõusaal, rühmatrenn jne)

o Muu………..

b. Kui tihti harrastate eelnevat organiseeritud sporti? *

● Iga päev

● 5-6 korda nädalas

● 3-4 korda nädalas

● 1-2 korda nädalas

● 2-3 korda kuus

● Kord kuus või harvem

13

- Ei vastuse puhul

a. Mis põhjustel Te pole mõne spordiklubi või -organisatsiooni liige?* Palun

märkida 5 peamist põhjust.

o Tervise tõttu ei saa sporti harrastada

o Spordiasutus ei ole ligipääsetav

o Puudub info sportimisasutuste ligipääsetavuse kohta

o Puudub info puuetega inimestele mõeldud taristu kohta

sportimisasutustes

o Sportimisasutuste lahtiolekuajad ei sobi

o Piletid/liikmemaksud on liiga kallid

o Piletite ostmine või spordiasutuste veebilehtede kasutamine on minu

jaoks liiga keeruline

o Olen tundnud sportimisasutuses tõrjutust või ebamugavust

o Mind ei ole mu puude tõttu kaasatud treeningutesse

o Mul pole piisavalt vaba aega

o Puudub transport või see on kehvasti korraldatud

o Minu jaoks pole sobiva spordialaga klubi või organisatsiooni

o Puudub sõber või kaaslane, kellega koos spordiklubiga liituda

o Sooviksin liituda, kuid ei tea, kelle poole oma piirkonnas

pöörduda

o Ma ei pea vajalikuks spordiklubiga liitumist

o Muu..

b. Juhul, kui Teie jaoks pole praegu sobivat või eelistatud spordialaga

klubi või organisatsiooni - Mis spordiala klubis või organisatsioonis

sooviksite tulevikus liige olla?

…………………………………………………

16. Kas vajate organiseeritud spordi harrastamise jaoks teise inimese (isikliku abistaja, pereliikme jne)

abi? *

● Jah

● Ei

17. Kas kasutate organiseeritud spordi harrastamise jaoks abivahendit? *

● Jah

● Ei

● Abivahend pole kättesaadav või on katki

- Jah vastuse puhul

a. Milliseid abivahendeid kasutate? *

…………………………………………………..

14

18. Kas on mõni abivahend, mida Te ei kasuta organiseeritud spordi harrastamise jaoks, kuid

vajaksite?

.......................................................................................................................

OSALEMINE SPORDIÜRITUSTEL VÕISTLEJANA

19. Kas olete viimase aasta jooksul osalenud spordiüritusel võistlejana? *

● Jah

● Ei

- Jah vastuse puhul

a. Mis üritustel olete osalenud? *

………………………………………………..

- Ei vastuse puhul

a. Mis põhjustel Te pole osalenud? * Palun märkida 5 peamist põhjust.

o Ei soovi võistelda

o Spordivõistlus ei ole ligipääsetav

o Puudub info spordivõistluste ligipääsetavuse kohta

o Piletid/osalustasud on liiga kallid

o Puudub transport või see on kehvasti korraldatud

o Olen tundnud spordivõistlustel tõrjutust või ebamugavust

o Mind ei ole mu puude tõttu kaasatud võistlustele

o Puudub sõber või kaaslane, kellega koos spordivõistlustel osaleda

o Alal, kus ma sooviksin võistelda, ei korraldata võistlusi

o Muu..............

b. Juhul, kui Teile sobiva või eelistatud spordiala võistlusi praegu ei korraldata -

Mis spordiala võistlustel sooviksite tulevikus osaleda?

……………………………………………………………………………..

20. Mitu korda viimase aasta jooksul olete osalenud mõnel spordiüritusel pealtvaatajana?*

● 10+

● 5-9 korda

● 2-4 korda

15

● Ühe korra

● Ei käi spordiüritusi kohapeal vaatamas

- Jah vastuse puhul

a. Millise spordiala võistlustel olete pealtvaatajana

käinud? *

Sama loetelu, mis spordiala tegelemisega …

- Ei käi vastuse puhul

a. Mis põhjustel pole Te spordiüritustel pealtvaatajana osalenud? * Palun märkida 5

peamist põhjust.

o Puude tõttu on füüsiline liikumisvõime raskendatud või võimatu

o Puudub info spordiürituste ligipääsetavuse kohta

o Puudub info puuetega inimestele mõeldud taristu kohta spordiüritustel

o Spordiürituste toimumisajad ei sobi

o Puudub mulle sobiv spordiüritus

o Piletid on liiga kallid

o Piletite ostmine või spordiürituste veebilehtede kasutamine on minu jaoks

liiga keeruline

o Olen tundnud spordiüritustel tõrjutust või ebamugavust

o Mul pole piisavalt vaba aega

o Puudub transport või see on kehvasti korraldatud

o Mind ei huvita spordiürituste pealtvaatamine

o Puudub sõber või kaaslane, kellega koos spordiüritusi pealtvaatamas käia

o Eelistan spordiüritusi jälgida seadme vahendusel (nutiseadmest, televiisorist,

raadiost jms)

o Muu...........

21. Kas Teil on jäänud käimata mõnel spordiüritusel pealtvaatajana, kuigi on olnud soov minna? *

● Jah

● Ei

- Jah vastuse puhul

a. Mis spordiüritusel jäi Teil pealtvaatajana käimata,

kuigi soovisite?

………………………………..

16

22. Kui tihti jälgite spordiüritusi mõne seadme vahendusel? *

● Iga päev

● 5-6 korda nädalas

● 3-4 korda nädalas

● 1-2 korda nädalas

● 2-3 korda kuus

● Kord kuus või harvem

● Paaril korral aastas

● Mitte kunagi

● Ei ole huvitatud spordiüritustest

- Mitte kunagi puhul

a. Mis põhjustel, ei tarbi Te spordiüritusi mõne seadme

vahendusel?*

……………………………………………………………

OSALEMINE KULTUURIÜRITUSTEL

23. Kas te olete viimase 12 kuu jooksul külastanud mõnda kultuuriasutust või -üritust?*

● Jah

● Ei

- Jah vastuse puhul

a. Mitu korda viimase 12 kuu jooksul olete külastanud

mõnda kultuuriasutust või -üritust? *

● 10+

● 5-9 korda

● 2-4 korda

● Ühe korra

b. Mis kultuuriasutusi või -üritusi olete viimase 12 kuu jooksul

külastanud?*

Märkige kõik sobivad.

o Teater (sõnateatri, ooperi-, balleti- või

tantsuetendus)

o Kontsert

o Kino

17

o Muuseum

o Raamatukogu

o Kunstinäitus (professionaalse kunstniku näitus

väljaspool muuseumit, nt galeriis, näitusehallis,

vabas õhus)

o Kultuurimälestis (lossid, kirikud, mõisad, vanalinnad

jne)

o Kirjandussündmus (festival, raamatuesitlus,

kohtumine kirjanikuga)

o Disainisündmus (disainiturg, disainifestival jne)

o Arhitektuurisündmus (näitus, ekskursioon, festival)

o Spordisündmus

o Muu ........................................................

- Ei vastuse puhul

a. Mis põhjustel Te ei ole külastanud viimase 12 kuu jooksul mõnda

kultuuriasutust või -üritust? * Palun märkida 5 peamist põhjust.

o Puude tõttu on füüsiline liikumisvõime raskendatud või võimatu

o Puudub info kultuuriasutuste või -ürituste ligipääsetavuse kohta

o Puudub info puuetega inimestele mõeldud taristu kohta

kultuuriasutustes või -üritustel

o Kultuuriasutuste lahtiolekuajad või kultuuriürituste toimumisajad ei

sobi

o Puudub mulle sobiv kultuuriasutus või -üritus

o Piletid on liiga kallid

o Piletite ostmine või kultuuriasutuste või -ürituste veebilehtede

kasutamine on minu jaoks liiga keeruline

o Olen tundnud kultuuriasutuses või -üritustel tõrjutust või

ebamugavust

o Mul pole piisavalt vaba aega

o Puudub transport või see on kehvasti korraldatud

o Mind ei huvita kultuuriasutuste või -ürituste külastamine

o Puudub sõber või kaaslane, kellega koos külastada kultuuriasutusi

või -üritusi

o Eelistan kultuuri jälgida seadme vahendusel (nutiseadmest,

televiisorist, raadiost jms)

o Muu.................

24. Kas Teil on jäänud külastamata mõni kultuuriasutus või -üritus, kuigi on olnud selleks soov? *

● Jah

● Ei

- Jah vastuse puhul

18

a. Mis kultuuriasutus või -üritus jäi Teil külastamata, kuigi soovisite?

………………………………..

25. Kui tihti jälgite kultuuriüritusi mõne seadme vahendusel? *

● Iga päev

● 5-6 korda nädalas

● 3-4 korda nädalas

● 1-2 korda nädalas

● 2-3 korda kuus

● Kord kuus või harvem

● Paar korda aastas

● Mitte kunagi

● Ei ole huvitatud kultuuriüritustest

- Mitte kunagi puhul

a. Mis põhjustel, ei jälgi Te kultuuriüritusi mõne seadme vahendusel?*

……………………………………………………………………….

26. Kas olete viimase aasta jooksul tegelenud vabal ajal mõne kultuuriharrastusega ?

Laulnud kooris, osalenud käsitööringis, tegelenud rahvatantsu, näitlemise või mõne muu

kultuuriharrastusega.

● Jah

● Ei

- Jah vastuse puhul

a. Mis harrastusega?*

o filmide või videote tegemine (TikTokis, Youtube’s, mujal)

o Näitlemine

o Tants (rahvatants, moderntants, tänavatants)

o Sport, liikumisharrastus

o Loovkirjutamine (proosa, lühilood või luule)

o Käsitöö

o Muusika

o Kujutav kunst

o Kollektsioneerimine

o Muinsuskaitse, restaureerimine ja arheoloogia

o Fotograafia

o Disain, mood

o Veebidisain

o Muu

- Ei vastuse puhul

19

a. Mis põhjustel Te pole saanud harrastajana kultuuriüritustest osa võtta?* Palun

märkida 5 peamist põhjust.

o Tervise tõttu ei saa harrastada

o Ei soovi harrastada

o Puudub info harrastamise võimaluste kohta

o Harrastamine on liiga kallis

o Puudub transport või see on kehvasti korraldatud

o Olen tundnud harrastades tõrjutust või ebamugavust

o Mind ei ole mu puude tõttu kaasatud harrastama

o Puudub sõber või kaaslane, kellega koos tegeleda kultuuriharrastusega

o Huvialal, mida ma sooviksin harrastada, ei ole seda võimalust

o Muu.............

b. Juhul, kui Teile sobiva või eelistatud huviala puhul pole praegu võimalust seda

harrastada - Mis huviala sooviksite tulevikus harrastada?

……………………………………………………………………………..

27. Kas sooviksite midagi veel meile liikumis- ja spordiharrastuste või kultuurisosalemise kohta öelda?

……………………………………………………………………………………………..

27 kohustusliku põhiküsimust, millest harud vastavalt vastustele

Kokku Formsis on 49 küsimust, millest 11 on vabatahtlikud.

Lisa 3. Puudega_in_liikumine__pakkumine.pdf

HINNAPAKKUMINE

PUUETEGA INIMESTE LIIKUMISHARJUMUSTE UURING

Tellija: Kultuuriministeerium

Pakkuja: OÜ Eesti Uuringukeskus (reg nr 11005526)

Kontaktisik: Pille Hillep (OÜ Eesti Uuringukeskus)

Telefon: 53320008

E-mail: [email protected]

Kavandatav projektimeeskond:

Uuringu projektijuht: Pille Hillep

Uuringu analüütik: Riin Pärnamets (OÜ Eesti Uuringukeskus)

Küsitlusjuht: Johanna Mäekivi (Norstat Eesti AS)

10.06.2024

2

SISUKORD

UURINGUPROJEKT ................................................................................................................ 3 UURINGU MEETODIKA ................................................................................................................... 3 ANDMETE ANALÜÜS JA RAPORT ..................................................................................................... 4 TÖÖKORRALDUS ........................................................................................................................... 5

KÜSITLUSE AJAKAVA JA MAKSUMUS (personaalne küsitlus) .......................................................... 6

KÜSITLUSE AJAKAVA JA MAKSUMUS (mittepersonaalne küsitlus) .................................................. 7

3

UURINGUPROJEKT

Kultuuriministeerium soovib 2024. aastal algatada puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse pilootuuringu, mis võimaldab testida, kuidas koguda edaspidi üleriikliku uuringuga andmeid puuetega inimeste liikumisaktiivsuse kohta, puude raskusastmete ja võimalusel ka puudeliikide järgi ning saada andmeid, millised on puuetega inimeste peamised takistused olemaks füüsiliselt aktiivne.

Pilootuuring viiakse läbi kolme erineva asukoha ja rahvastikuarvuga omavalitsuses 18–aastaste või vanemate puuetega inimeste hulgas. Uuringu tulemusena on välja töötatud metoodika üleriigilise uuringu läbiviimiseks, kaardistatud uuringu läbiviimise kitsaskohad ja sihtrühma spetsiifikast tulenevad raskused uuringu läbiviimisel. Uuringu tulemused võimaldavad teha tõhusamat koostööd kohalike omavalitsuste (KOV-ide) ja kohalike spordiliitudega puuetega inimeste liikumisharrastust takistavate asjaolude väljaselgitamisel, et rohkem puuetega inimesi spordi- ja liikumisharrastuse juurde tuua. Kaudsem eesmärk on toetada puuetega inimeste tervislikke eluviise ning heaolu ja vähendada puuetega inimeste vähesest liikumisest tingitud otseseid ja kaudseid tervisekulusid riigile.

Uuringu tulemused võimaldavad parandada puuetega inimeste tervist ning heaolu ja mitmekesistada nende vaba aja veetmise võimalusi.

UURINGU MEETODIKA

Tellija on välja valinud 3 maakonda, kus pilootuuringut läbi viia: Saaremaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse uuringu raames kogutakse ja analüüsitakse andmeid 18-aastaste ja vanemate alaliste Eesti elanike kohta kolmes Eesti omavalitsuses (Saaremaa, Pärnumaa, Lääne-Virumaa), arvestades omavalitsusüksuste suurust, puuetega inimeste arvu ja spordirajatiste olemasolu. Uuringu üldkogum on 11 304 inimest, mis moodustab puuetega inimeste koguarvust 11%. Uuringu eeldatav netovalim on kuni 1067 vastajat (95%- lisel usaldusnivool on valimiviga +/-3%). Uuringu brutovalim on 4270 inimest (eeldatav vastamismäär on 25%).

Uuringu esimeses etapis taotleb Pakkuja koostöös Tellijaga uuringu luba Eetikakomisjonilt ning Andmekaitseinspektsioonilt, sh kontaktandmete saamise luba Sotsiaalkindlustusametilt.

Küsitlusmeetodi valik sõltub sellest, kas Andmekaitseinspektsioon annab loa sihtrühma kontaktide saamiseks Sotsiaalkindlustusametilt. Juhul kui luba saadakse, siis viiakse läbi personaalne küsitlus veebi (70%) ja telefoni (30%) teel. Kui Andmekaitseinspektsioon ei anna luba kontaktide saamiseks, siis toimub mittepersonaalne küsitlus läbi erinevate puuetega inimeste organisatsioonide ja rehabilitatsioonikeskuste. Lisaks peaks raske puudega inimeste puhul küsitlust läbi viima erinevates hooldekodudes, sest suur osa nendest viibivad seal.

Personaalse küsitluse puhul oleks andmete kogumine pseudonüümitud, peale küsitlust muudetakse andmebaas anonüümseks. Mittepersonaalse küsitluse korral on küsitlus anonüümne.

Küsimustikud koostatakse eesti ja vene keeles, ankeedi pikkus on kuni 15 minutit. Lähtudes sihtrühmast oleme arvestanud pakkumise tegemisel, et vastamise aeg võib olla poole pikem ehk kuni 30 minutit. Tellija on koostanud esialgse ankeedi, mida koostöös Pakkujaga täiendatakse ja kohandatakse.

4

ANDMETE ANALÜÜS JA RAPORT

Andmete töötlus ja analüüs teostatakse tabelarvutusprogrammis MS Excel ning statistikapaketis SPSS. Võimalusel ja vajadusel lisatakse andmebaasile kaalutunnus.

Raportis analüüsitakse andmeid uurimisküsimuste lõikes. Raport sisaldab kõikide uurimisküsimuste analüüsi, nende andmete esitamist jooniste ja tabelitena ning andmeid kirjeldavaid/seoseid loovaid seletusi. Analüüsis kasutatakse peamiselt kirjeldavat statistikat.

Kõik lahtised vastused kodeeritakse ja analüüsitakse, kuid andmefailis on välja toodud ka vabad vastused originaalkujul, et hankija saaks vajadusel olemasolevaid kategooriaid muuta või luua uusi kategooriaid.

Küsimuste analüüs taustatunnuste lõikes tuuakse raportis välja juhul, kui erinevused on statistiliselt olulised. Andmete statistilise olulisuse testimiseks kasutatakse Hii-ruut teste.

Lõpparuanne sisaldab lühikokkuvõtet uuringu peamistest tulemustest, järeldustest ja soovitustest; uuringu taustainfot (uuringu eesmärk, uurimisküsimusi tutvustav sissejuhatus, andmekogumise ülevaade ja analüüs (sh CAWI/CATI osakaal, takistused jne), metoodika ja andmeanalüüsi kirjeldust (valim, usalduspiirid, küsitluse läbiviimise aeg jm oluline taustainfo); töödeldud ja analüüsitud uurimisandmetel põhinevaid kommenteeritud ja graafikutega illustreeritud uurimistulemusi; järeldusi.

Lõpparuandes ja selle lisades esitatakse uuringu läbiviimiseks kasutatud küsimustikud.

Tellijale esitatavad töö tulemused:

1) Puhastatud ja korrastatud andmebaas MS Excel ja SPSS formaadis.

2) Andmetabelid taustatunnuste lõikes (MS Excel)

3) Ankeetide ja värbamiskirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles.

4) Lõppraport MS Word ja PDF formaadis

Uuringu käigus saadud andmestik, sagedustabelid ning raport esitatakse Tellija esindajale e-posti teel.

5

TÖÖKORRALDUS

Enne hankelepingu sõlmimist täpsustatakse ja kooskõlastatakse Tellija ja pakkuja vaheliste läbirääkimiste käigus uuringu läbiviimise tegevuskava, ajakava ja muud uuringuga seotud üksikasjad. Uuringu läbiviimise käigus teevad Tellija ja pakkuja igakülgset koostööd. Pakkuja esitab uuringu läbiviimise käigus regulaarselt informatsiooni uuringuga seotud tööde seisust (väljatöötatud ankeetide kohta, küsitluse alustamise ja vastamisaktiivsuse kohta jms). Vajadusel toimuvad uuringu läbiviimise jooksul töökoosolekud, kus pakkuja annab ülevaate kõigist tehtud ja töös olevatest tegevustest, tekkinud kõrvalekalletest tegevus- ja ajakavast ning esitab ilmnenud probleemide lahendamise ettepanekud.

6

KÜSITLUSE AJAKAVA JA MAKSUMUS (personaalne küsitlus) Lõplik ajakava vaadatakse üle ja kinnitatakse projekti käivitumisel koostöös hankijaga.

Periood Osalejad Maksumus I ETAPP: ETTEVALMISTAVAD TÖÖD

7100

Uuringu loa taotlemine Eetikakomisjonilt, Andmekaitseinspektsioonilt

juuli-september EUK, Tellija

Kontaktandmete päring Sotsiaalkindlustusametile*

september EUK 3500*

Küsimustiku/küsimustike koostamine ja kinnitamine

august-september EUK, Norstat, Tellija

II ETAPP: KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE

16 700 Küsitlustöö ettevalmistus: ankeedi tõlkimine, programmeerimine, küsitlusprogrammi testimine ja valimibaasi moodustamine, telefoniküsitlejate projektipõhine erikoolitus

oktoober EUK, Norstat, tõlkebüroo, vajadusel Tellija

Veebi- ja telefoniküsitluse läbiviimine ja jooksev kvaliteedikontroll

oktoober-november Norstat

Küsitluse andmebaaside lõppkontroll, korrastamine ja analüüsiks ettevalmistus

november Norstat

Korrastatud SPSS formaadis andmefaili ja standardtabelite loomine MS Excel formaadis, küsitluse tehnilise raporti koostamine

november Norstat

III ETAPP: ANDMEANALÜÜS, LÕPPARUANDE KOOSTAMINE

5500

Küsitlustulemuste analüüs, tulemuste vormistamine joonistena , vabade vastuste kodeerimine

detsember-jaanuar EUK

Vahearuande, kokkuvõtte koostamine, raporti esitamine Tellijale

detsember EUK

Tellija ettepanekud jaanuaris 2 nädalat Tellija

Uuringu lõpparuande esitamine Tellijale 24. jaanuar EUK, Norstat

Summa 29 300

Käibemaks 6446

Summa käibemaksuga 35 746

*Juhul kui Sotsiaalkindlustusamet küsib kontaktide väljavõtte eest tasu (oleme arvestanud Rahvastikuregistri hinnakirjadega)

7

KÜSITLUSE AJAKAVA JA MAKSUMUS (mittepersonaalne küsitlus) Lõplik ajakava vaadatakse üle ja kinnitatakse projekti käivitumisel koostöös hankijaga.

Periood Osalejad Maksumus I ETAPP: ETTEVALMISTAVAD TÖÖD

3600

Uuringu loa taotlemine Eetikakomisjonilt, Andmekaitseinspektsioonilt

juuli-september EUK, Tellija

Küsimustiku/küsimustike koostamine ja kinnitamine

august-september EUK, Norstat, Tellija

II ETAPP: KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE

11 700 Küsitlustöö ettevalmistus: ankeedi tõlkimine, programmeerimine, küsitlusprogrammi testimine ja valimibaasi moodustamine

oktoober EUK, Norstat, tõlkebüroo, vajadusel Tellija

Veebiküsitluse läbiviimine ja jooksev kvaliteedikontroll

oktoober-november Norstat

Küsitluse andmebaaside lõppkontroll, korrastamine ja analüüsiks ettevalmistus

november Norstat

Korrastatud SPSS formaadis andmefaili ja standardtabelite loomine MS Excel formaadis, küsitluse tehnilise raporti koostamine

november Norstat

III ETAPP: ANDMEANALÜÜS, LÕPPARUANDE KOOSTAMINE

5500

Küsitlustulemuste analüüs, tulemuste vormistamine joonistena , vabade vastuste kodeerimine

Detsember-jaanuar EUK

Vahearuande, kokkuvõtte koostamine, raporti esitamine Tellijale

detsember EUK

Tellija ettepanekud jaanuaris 2 nädalat Tellija

Uuringu lõpparuande esitamine Tellijale 24. jaanuar EUK, Norstat

Summa 20 800

Käibemaks 4576

Summa käibemaksuga 25 376

Töövõtuleping Puuetega inimeste liikumisharjumuste pilootuuring.pdf

1

TÖÖVÕTULEPING nr 6-9.1/1066-1

Kuupäev digiallkirjas

Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70000941, mida esindab põhimääruse

alusel kantsler Kristiina Alliksaar, ja

Eesti Uuringukeskus OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 11005526, mida esindab juhatuse

liige Pille Hillep, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Puuetega inimeste liikumisharjumuste pilootuuring”

(edaspidi väikehanke) tulemusena.

1.2. Lepingu esemeks on teostada uuring, mis võimaldab testida, kuidas koguda edaspidi

üleriikliku uuringuga andmeid puuetega inimeste liikumisaktiivsuse kohta, puude

raskusastmete ja võimalusel ka puudeliikide järgi ning saada andmeid, millised on

puuetega inimeste peamised takistused olemaks füüsiliselt aktiivne (edaspidi töö).

1.3. Tööd rahastatakse riigieelarvest.

1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikehanke tehniline kirjeldus, pakkumus,

andmetöötluse leping, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning

lepingu muudatused ja lisad.

1.5. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.5.1. Lisa 1 – andmetöötluse leping;

1.5.2. Lisa 2 – tehniline kirjeldus;

1.5.3. Lisa 3 – pakkumus.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses toodud maksumusele.

Lepingu lõplik maksumus sõltub, millise küsitlusmeetodiga on võimalik uuring teostada1.

Personaalse küsitluse korral on lepingu maksumus 29 300 eurot ja mittepersonaalse

küsitluse korral 20 800 eurot.

2.2. Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras.

2.3. Tellija tasub töö eest kolmes osas pärast etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel

järgmiselt:

2.3.1. I etapp - ettevalmistvate tööde teostamise vastuvõtmise järgselt 30% lepingu

hinnast, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt 30.09.2024;

2.3.2. II etapp, küsitluse läbiviimise järgselt 60% lepingu hinnast, mille töövõtja esitab

tellijale hiljemalt 29.11.2024;

2.3.3. III etapp, andmeanalüüsi ja lõpparuande vastuvõtmise järgselt 10% lepingu

hinnast, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt 17.02.2025.

2.4. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud

kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist

või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu

võrra ei suurene.

1 Küsitlusmeetodi valik sõltub sellest, kas Andmekaitseinspektsioon annab loa sihtrühma kontaktide saamiseks

Sotsiaalkindlustusametilt. Juhul kui luba saadakse, siis viiakse läbi personaalne küsitlus veebi (70%) ja telefoni

(30%) teel. Kui Andmekaitseinspektsioon ei anna luba kontaktide saamiseks, siis toimub mittepersonaalne

küsitlus läbi erinevate puuetega inimeste organisatsioonide ja rehabilitatsioonikeskuste. Lisaks peaks raske

puudega inimeste puhul küsitlust läbi viima erinevates hooldekodudes, sest suur osa nendest viibivad seal.

2

2.5. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste

eest ning esitluste läbiviimist tellijaga kokkulepitud ajal pärast lõpparuande vastuvõtmist.

2.6. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ning tellija

ja töövõtja kontaktisikute andmed.

2.7. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö antakse üle 8 (kaheksa) kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui

17.02.2025. Avakohtumine tellija ja töövõtja vahel toimub 10 tööpäeva jooksul lepingu

sõlmimisest.

3.1.1. Töö teostamine toimub etappide kaupa vastavalt pakkumuses esitatud ajakavale

ja pärast avakohtumise kokkuvõtte kooskõlastamist.

3.1.2. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava täpsustada, eelkõige, kuid mitte ainult, kui

see on vajalik selles esinevate ilmselgete vastuolude või ebatäpsuste

kõrvaldamiseks.

3.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt üks kord kvartalis ülevaate teostatud töö ja läbi viidud

tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast

kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Teostatud töö ja läbiviidud tegevuste

ülevaade tuleb esitada tellija kontaktisiku e-posti aadressile.

3.3. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö

nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise

metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste ja/või teemavaldkondade täpsustamiseks,

täiendava analüüsi läbiviimiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on

töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile

vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö

lepingutingimustele vastavuse eest.

3.4. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga.

Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja

vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

3.5. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole

lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö

hulka.

3.6. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil

olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui

need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul

nende olemasolu eeldatakse.

3.7. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt

oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö

teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele,

iseloomule ja keerukusele.

3.8. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas pakkumuse

koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad

vähemalt tehnilises kirjelduses nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud.

Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning

esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad

dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.

3.9. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt

piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks

suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne

lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

3

3.10. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

3.11. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-

vastuvõtmise aktiga kolmes etapis, (punkt 2.3.1-2.3.3). Tellija kontrollib teostatud

vastava etapi töö vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul. Tellijal on õigus

mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on

olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

3.12. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule.

Sellisel juhul jätab tellija vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis

3.3 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates.

3.12.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö

teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,

mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega).

3.12.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel

ja alandada lepingu hinda.

3.12.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse

hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.

Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,

hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö

mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.

3.12.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud

tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli

tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.13. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija

poolt vastuvõetuks.

3.14. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.

4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju

ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui:

4.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik;

4.1.2. töö teostamisel toimunud isikuandmete, konfidentsiaalsusnõuete või autoriõiguste

rikkumise tõttu on esitatud nõue.

4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda

leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd

lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu

alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus

nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee

uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu

rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus

tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud

töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust

taganeda.

4

Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult:

4.4.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav;

4.4.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö

teostamisele kehtestatud nõuetest;

4.4.3. töövõtja on hilinenud töö esimese etapi üleandmisega rohkem kui 3 kuud;

4.4.4. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 3 kuu möödumisel arvates

kokkulepitud töö üleandmise tähtajast;

4.4.5. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid;

4.4.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid.

4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus

nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem

kui 5% lepingu hinnast.

4.6. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu

ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu

täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra.

4.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate,

töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel

kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu

hinnast ja/või lepingust taganeda.

4.8. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja

selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest

lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub VÕSi alusel.

4.9. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

4.10. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

4.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga.

4.12. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise

vabandatavuse osas kohaldavad pooled võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 103 sätestatut.

4.12.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks

eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti

arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui

kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel

õigus tugineda vääramatule jõule.

4.12.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus

sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

5. Autoriõigused

5.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning

tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused

lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale.

5.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest

tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva

ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose

kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd

oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste,

5

paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui

see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale

võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

5.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate

isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et

tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste

osas litsents anda.

5.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende

algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti.

5.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult

tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel,

viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja

tingimusi (sh vormistamine ja sümboolika).

5.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada

illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel

motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

5.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel

kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

5.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise

tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

6. Teadete edastamine

6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu

lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu

rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis.

Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult

informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui

see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval

tööpäeval.

7. Poolte kontaktisikud

7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Norman Põder

tel 628 2354, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat

kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise

ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija

kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse

olemasolul.

7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Pille Hillep, tel 5332 0008,

e-post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat

kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise

ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja

6

kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku

volituse olemasolul.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud

isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse

tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja

turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek

võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni

kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt

käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks

loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave.

Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid

üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda

teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline

informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui

isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja

kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja

õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult

teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline

avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole

õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute

huvides.

8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes

andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või

tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise

jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.

8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile,

meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb

töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse

tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu,

ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks

võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse

tegevused läbi tellijanimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu

äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi

võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute

tähtaegadega ajakava.

7

9.3. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on

vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on

vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös

töövõtjaga muuta või täiendada.

9.4. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt

teadusuuringu loa taotlemisele2 kuluva ajaga (30 päeva) ning tellija ja/ või kolmandate

isikute poolt andmete/dokumentide väljastamisele kuluva ajaga. Tellija poolt

andmete/dokumentide väljastamine toimub seitsme tööpäeva jooksul.

9.5. Kui lepingu punktis 9.3 nimetatud loa saamine või lepingu punktis 9.4 nimetatud

andmete/dokumentide väljastamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele

kuluva eeldatava ajaga, siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra

edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada.

9.6. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise

ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse

aja võrra.

9.6.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid

aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning

millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia

alternatiivsete meetoditega.

9.6.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja

keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul

piirangute ja keeldude äralangemisest.

9.7. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate

õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

10.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus.

10.6. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija: Töövõtja:

Kultuuriministeerium Eesti Uuringukeskus OÜ

Registrikood: 70000941 Registrikood: 11005526

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Pille Hillep

kantsler juhatuse liige

2 https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/luba-uuringuteks

Puuetega inimeste liikumisharrastuse pilootuuringu teostamiseks vajalike isikuandmete töötlemise loa täiendatud taotlus.pdf

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

[email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Meie 28.01.2025 nr 1-18/1285-2

Puuetega inimeste liikumisharrastuste ja vaba

aja veetmise viiside pilootuuringu teostamiseks

vajalike isikuandmete töötlemise loa

täiendatud taotlus

Käesolevaga edastame Andmekaitse Inspektsioonile täiendatud taotluse isikuandmete

töötlemiseks teadusuuringus, vastavalt 13.11.2024 (nr 1-18/1285-1) esitatud taotluse tagasisidele.

Isikuandmeid soovime töödelda Puuetega inimeste liikumisharrastuste ja vaba aja veetmise viiside

pilootuuringu raames, mille teostamiseks on Kultuuriministeerium sõlminud töövõtulepingu Eesti

Uuringukeskus OÜ-ga.

Kirjale on lisatud taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus, andmekaitsealane

mõjuhinnang (Lisa 1), uuringu küsimustik (lisa 2), digitaalallkirjastatud Tervise Arengu Instituudi

inimuuringute eetikakomitee kooskõlastus - lisa 3, (nr 1380, 16.10.2024) ning Eesti

Uuringukeskus OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping (lisa 4).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar

kantsler

Teadmiseks/sama: Eesti Uuringukeskus

Karl Viilmann 628 2246

[email protected]

Teadusuuringu_taotluse_vorm_täiendatud_23.01.25.pdf

1

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Kultuuriministeerium

Suur-Karja 23

Tallinn 10148

(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Puuetega inimeste liikumisharrastuste ja vaba aja veetmise viisid

pilootuuring

Kas poliitika

kujundamise uuring

(IKS § 6 lg 5)

või

X

uuring hõlmab

eriliigilisi

isikuandmeid ja on

olemas valdkondlik

eetikakomitee (IKS §

6 lg 4) kooskõlastus

Tervise Arengu Instituudi eetikakomisjoni kooskõlastus eraldi failis (lisa

3).

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui

poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika

kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete

töötleja on määranud

Andmekaitse-

spetsialisti (sh tema

nimi ja kontakt-

andmed)?

Kultuuriministeerium – Mari Kõrtsini, [email protected]

OÜ Eesti Uuringukeskus – Pille Hillep, [email protected]

Norstat Eesti AS – Johanna Mäekivi, [email protected]

Kas on olemas

eetikakomitee otsus1?

Kooskõlastuse

olemasolul lisada see

taotlusele.

Jah (lisa 3).

Kas osa uuringust

toimub andmesubjekti

nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume

taotlusele lisada

nõusoleku vorm või

selle kavand ning

küsimustik või selle

kavand.

Jah. Nõusolek küsitakse värbamiskirja abil, mille sisu on alljärgnev:

Tere!

Kutsume Teid osalema pilootuuringus „ Puuetega inimeste liikumis-

harjumused ja vaba aja veetmise viisid“, mille eesmärk on saada

ülevaade, millised on Eesti puuetega inimeste liikumis- ja sportimis-

harjumused ning vaba aja veetmise viisid. Uuringu andmeid kasutatakse

puuetega inimestele liikumis- ja vaba aja veetmise võimaluste loomiseks

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

2

Saaremaa, Lääne-Virumaa ja Pärnumaa kohalikes omavalitsustes.

Küsitluse tellija on Kultuuriministeerium ning läbiviijad Eesti

Uuringukeskus OÜ ja Norstat Eesti AS. Kokku soovitakse küsitleda

kuni 1050 inimest. Uuringut viiakse läbi 2025.a. veebruaris- märtsis.

Ankeedile vastamine võtab aega kuni 15 minutit.

Küsitluses osalemine on vabatahtlik ja Teile saadetakse ankeedi

täitmiseks vajadusel kahel korral meeldetuletus.

Küsitluse uuringu-link asub siin:

Ootame Teie vastuseid hiljemalt:

Teie email, telefoninumber, puudeliik, puude raskusaste on saadud

Sotsiaalkaitse Infosüsteemist avalikust huvist lähtuva küsitluse

eesmärgil.

Teie andmeid kasutatakse ainult küsitluse kutse ja meeldetuletuste

saatmiseks ning need kustutatakse kohe peale küsitluse lõppemist.

Teie kontaktandmeid hoitakse eraldi küsitlusega kogutud andmetest.

Peale küsitlust kontaktandmed hävitatakse ja kogutud andmete

andmebaas anonüümitakse.

Uuringu anonüümitud tulemuste andmebaas ei võimalda ühegi vastanud

isiku otsest ega kaudset tuvastamist. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse

Isikuandmete kaitse üld-määrusest2 ning Teie õigused seoses

andmekaitsega asuvad siin leheküljel:

https://www.uuringukeskus.ee/general-9

Kui te ei soovi käesolevas uuringus osaleda, siis palun vajutage

järgmisele ikoonile:

Küsitluses mitte-osalemise korral teie kontaktandmed kustutakse

kontaktibaasist koheselt ning teile ei saadeta küsitluse meeldetuletust.

Küsimuste korral võite võtta ühendust küsitlusjuhi Johanna Mäekiviga:

[email protected]

Ette tänades

Kultuuriministeerium

OÜ Eesti Uuringukeskus

Norstat Eesti AS

Lisaks on ankeedi algusesse lisatud uuringule vastamise nõustumise

klausel: „Olen kursis uuringu eesmärkidega ja olen nõus küsitluses

osalema.“ Ning „ Olen nõus, et minu isikuandmeid töödeldakse

2 EL andmekaitse üldmäärus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2016:119:FULL&from=ET

3

uuringu käigus, mille ette vastaja peab panema linnukese küsitlusele

vastamisel. Taotlusele lisatud uuringu ankeet.

1. Vastutava töötleja üldandmed3

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-

post, telefon

Kultuuriministeerium, registrikood 70000941

[email protected], Suur-Karja 23, 10148 Tallinn

Norman Põder, [email protected]

+372 628 2354

3Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

4

2. Volitatud töötleja üldandmed4

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

OÜ Eesti Uuringukeskus, 11005526

Toompuiestee 30, Tallinn 10120

Pille Hillep, [email protected],

+372 5332 0008

2.2. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Norstat Eesti AS, 11444875

Endla 15, Tallinn 10122

Johanna Mäekivi, [email protected],

+372 5847 0374

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?

Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse

teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le.

Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu

puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus

on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 60

lg 1 ning isikuandmete kaitse seadus

(IKS) § 6 lg 5. Kultuuriministeerium

põhimäärus §1 lg 1-2 ning §4 lg 1-4.

4 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 5 Allikas: 2006/515/EÜ: Nõukogu otsus, 18. mai 2006 , kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise

konventsiooni sõlmimise kohta: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/515/oj 6 Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/12754904 4 URL: https://riigikantselei.ee/media/1169/download

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete

töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa

(näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel,

siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Planeeritava uuringu taust

Kultuuriministeeriumi ülesanne on arendada Eestis kultuuri ja spordi ligipääsetavust ning sellest

lähtuvalt ollakse loomas ligipääsetavuse tegevuskava, mis tagaks võrdsed võimalused kultuuri- ja

spordielus osalemiseks kõigile Eesti inimestele, sh erivajadusega inimestele. Tulenevalt

ÜRO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni 5 §2 le,

millega Eesti liitus 2006. aastal, 6 on üksikisikute ja rahvaste põhiõigus osaleda

kultuurielus. Teadmistepõhiste otsuste tegemiseks ja tegevuste planeerimiseks on

Kultuuriministeeriumi ülesandeks koordineerida (Kultuuriministeeriumi põhimäärus § 4) oma

poliitikavaldkondade, sh spordi- ja liikumisharrastuse ja kultuuris osalemise kujundamiseks

vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist.

Varasematest analüüsidest on Riigikantselei juures tegutsenud Ligipääsetavuse rakkerühm7 välja

toonud spordivaldkonna ligipääsetavuse kitsaskoha: „Lähiaastatel tuleb tähelepanu pöörata

erivajadustega inimeste liikumisharrastuse edendamisele, mis lubab kaasata suuremat osa inimesi

kui ainult võistlussport. Sellele on antud eeldused paraolümpia katusorganisatsioonis ellu viidud

reformiga ja riigi rahastuse suurendamisega.“ (Riigikantselei Ligipääsetavuse rakkerühma

5

8 URL: https://riigikantselei.ee/ligipaasetavus?view_instance=0&current_page=1 9 URL: https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/ehitisparing 10 URL: https://media.specialolympics.org/resources/research/demographics/SO-Research-Overview-Demographics-06-

2018.pdf ja URL: https://resources.specialolympics.org/research/research-overview?locale=en 11 URL: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega-inimesed__puue-ajakasutus 12 URL_ https://epikoda.ee/spetsialistile/statistika

lõpparuanne 2021:56). Ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportis on toodud ettepanekud

ligipääsetavuse edendamiseks spordis nii osaleja kui pealtvaatajana 8 . Sotsiaalministeeriumi

võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus on välja töötanud juhendi, kuidas korraldada ligipääsetavat

üritust9 . Eesti Spordiregistris4 on spordiobjektide kohta võimalik eristada puuetega inimestele

mõeldud infrastruktuuri olemasolu, kuid need andmed ei hõlma iga spordiobjekti kohta selgitusi

puuetega inimestele mõeldud sportimisvõimaluste ja ligipääsetavuse aspektide kohta. Seega

Kultuuriministeeriumil on olemas erinevad juhendid ja ettepanekud ning soovitused, kuidas

puuetega inimestele sportimine ja liikumine ning kultuuris osalemine avalikus ruumis

ligipääsetavaks muuta. Samuti on olemas üldandmed puuetega inimeste paiknemise kohta

maakonniti ja teadmine osade Eesti spordiobjektide ligipääsetavuse kohta.

Küll aga puuduvad statistilised andmed puuetega inimeste spordi-ja liikumisharrastuste ja üldiselt

kultuuris osalemise kohta puude liigi, raskusastme ja piirkonna lõikes. Teostatud on üksikuid

väiksemaid andmekorjeid kitsaste valdkondade lõikes, kuid puudub tervik ülevaade, mis

võimaldaks teadmiste põhiseid järeldusi teha. Liikumisharrastuste kohta on Rahvusvaheline

Eriolümpiakomitee teostanud uuringuid intellektipuudega sportlaste kohta 10 . Statistikaameti

andmebaasis on erinevaid üksikuid andmeid puuetega inimeste kohta: ajakasutus, tööhõive,

toimetulek, vaba aja kasutus üldandmed11 .2011. a andmetes on põhjused spordiklubide vähese

kasutamise ja 2010. a spordivõistluste külastamise kohta (14-15 aastat vanad andmed).

Uuringuandmete puudumine muudab keeruliseks tõenduspõhise poliitikakujundamise ja

asjakohaste sekkumismeetmete rakendamise, mis parandaks puuetega inimeste võimalusi spordi-

ja kultuurielus osalemiseks.

Kuna eelnimetatud andmed puuduvad, siis on nii üleriiklikult kui ka piirkonniti keeruline teha

sihitatud sekkumisi ja prioritiseerimist. Tõenduspõhiste uuringuandmete olemasolu võimaldaks

leida puudujäägid puuetega inimeste liikumisvõimaluste osas ning luua võimalused Eesti

erinevatele piirkondadele selleks, et rohkem puuetega inimesi spordi- ja liikumisharrastuse ning

kultuurielu juurde tuua, parandades seeläbi puuetega inimeste aktiivset vabaaja veetmist, tervist ja

heaolu ning laiemas vaates vähendada ka kulu riigile.

Puuetega inimeste liikumisaktiivsuse ja kultuuris osalemise uurimine ning tulevikus uuringu

tulemustele tuginevalt spordi- ja liikumisharrastuste ning kultuuris osalemise võimaluste

parandamine on riiklikult olulise tähtsusega küsimus, kuna puuetega inimesi on 30.09.2024.

seisuga Eestis kokku 110 59712, mis moodustab ligi 9% Eesti rahvastikust. Kavandatavas uuringus

uuritakse ainult täisealisi puuetega inimesi, keda on Eestis 30.09.22024 seisuga kokku 100 74912.

2025. aasta esimeses pooles on plaanis läbi viia puuetega inimeste sportimis- ja liikumisharrastuse

pilootuuring juhuvaliku teel leitud kolmes maakonnas, mille tulemusel töötatakse välja üle-

Eestilise uuringu metoodika.

Arvestades sihtrühma tundlikust, IKÜMis esile toodud isikuandmete töötlemise miniminaalsuse

printsiipi ja avaliku raha optimaalse kasutamise põhimõtteid vähenevas Eesti riigieelarve

tingimustes, tuleks Kultuuriministeerium hinnangul andmekorje teostada ühe uuringuga nii spordi-

kui ka kultuurielus osalemise kohta. Uuringu läbiviija hinnangul on ebamõistlik puuetega inimeste

sihtrühmas paralleelselt käivitada sama küsitlusmetoodikaga erinevaid küsitlusi (sport ja kultuur

eraldi). Uuringu ankeedile, mis sisaldab erinevaid teemavaldkondi (sport, kultuur ja huvitegevus)

on heakskiidu andnud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute Eetikakomitee (otsus 1380).

6

13 Allikas: Andmeid avaldab Eesti Puuetega Inimeste Koda oma statistika rubriigis, tuginedes Sotsiaalkindlustusameti

andmetele:

https://www.epikoda.ee/spetsialistile/statistika/2023-iv-kv_statistika-epikojale.xlsx

Uuringu eesmärk on toetada puuetega inimeste tervislikke eluviise ning vaimset ja füüsilist heaolu,

vähendada puuetega inimeste vähesest liikumisest ja ühiskonnaelus mitte osalemisest tingitud

otseseid ja kaudseid tervisekulusid riigile.

Lähtuvalt pilootuuringu eesmärgist on uurimisküsimused järgmised:

1) Kuivõrd tegeletakse organiseerimata ja organiseeritud liikumis- ja sportimisharrastustega?

2) Kuivõrd vajatakse abi/abivahendeid liikumis- ja sportimisharrastustega tegelemisel?

3) Mis on takistavad tegurid liikumis-ja sportimisharrastustega tegelemiseks?

4) Kuivõrd osaletakse spordiüritustel võistlejana või pealtvaatajana ning mis on takistavad

tegurid?

5) Kuivõrd aktiivselt puuetega inimesed vaba aega üldiselt veedavad ning mis on takistavad

tegurid?

6) Millised on metoodilised soovitused edaspidiseks üle-Eestilise uuringu läbiviimiseks?

Pilootuuringu teostamist koordineerib juhtrühm kuhu on kaasatud erinevad osapooled, kes on

Eestis seotud puuetega inimeste valdkonnaga: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Paraolümpia Komitee,

Tervise Arengu Instituut, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Tallinna Ülikool. Juhtrühma tööd

koordineerib Kultuuriministeerium. Uuringut teostab peatöövõtjana OÜ Eesti Uuringukeskus ning

küsitluse osa teostab alltöövõtuna andmekogumisettevõte Norstat Eesti AS.

Pilootuuringu teostamise aeg on 2025.a. I poolaasta. Uuringu küsitlusaeg jääb indikatiivselt

perioodi veebruar-märts 2025.a.

Puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse pilootuuringu valimi moodustamise aluseks on 18-

aastased ja vanemad Eesti elanikud kolmes Eesti maakonnas (Saaremaa, Lääne-Virumaa ja

Pärnumaa), arvestades sealjuures omavalitsusüksuste suurust, puuetega inimeste arvu ja

spordirajatiste olemasolu (Tabel 1). Üldkogumi suurus (3 maakonda kokku) on 11 304 inimest, mis

on ligikaudu 11% Eestis elavatest puuetega inimeste arvust (106 229 in). Pilootuuringu valim

arvutatakse välja propotsionaalselt 3 maakonna lõikes, võimalusel valdade tasemel.

Tabel 1. Pilootuuringu üldkogumi kirjeldus omavalitsusüksuse, vanuserühma ja spordiobjekti järgi

(31.12.202313)

Üksus nr 1 - väiksem linn ja linna lähedased vallad

Omavalitsus

Vanuserühm Spordiobjektide arv

18-63 64+ Kokku: [08.03.2024]

Rakvere vald 176 198 374 4

Rakvere linn 469 666 1135 7

Haljala vald 111 166 277 4

Kadrina vald 197 166 363 0

Kokku: 953 1196 2149 15

Üksus nr 2 - maakond

Omavalitsus

Vanuserühm Spordiobjektide arv

18-63 64+ Kokku: [08.03.2024]

7

14 Masso, M. ja Pedastsaar, K. (2006). Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring: Uuringuraport.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_inimeste_uuringu_raport_1_.pdf ;

Turu-uuringute AS (2017). Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_lastega_perede_toimetuleku_uuring

u_raport_loppversioon_par_28.02.18.pdf

Saaremaa vald 964 1776 2740 21

Muhu vald 50 101 151 0

Kokku: 1014 1877 2891 21

Üksus nr 3 - suurem linn ja linna lähedased vallad

Omavalitsus

Vanuserühm Spordiobjektide arv

18-63 64+ Kokku: [08.03.2024]

Pärnu linn 1522 2643 4165 28

Tori vald 394 490 884 2

Häädemeeste vald 141 215 356 5

Põhja-Pärnumaa vald 339 520 859 2

Kokku: 2396 3868 6264 37

KOKKU

Kokku

Vanuserühm Spordiobjektide arv

18-63 64+ Kokku: [08.03.2024]

4363 6941 11304 73

Varasemalt Eestis läbiviidud puuetega inimestega seotud küsitlusuuringut14 puhul on vastamismäär

olnud ~35% (sihistatud valim, kontaktibaasi aluseks Sotsiaalkaitse infosüssteem, lisaks

kontrollitud Rahvastikuregistriandmetega).

Kuid Sotsiaalkindlustusameti andmetel on registri väljavõtul ka mõned riskid:

 Kontaktandmed võivad olla uuendamata (ei ole igaaastaselt inimesega kontaktis), esineb

meiliaadresse hot.ee, eesti.ee, mida inimesed väga ei kasuta ning nendes kolmes

maakonnas puudub umbes 1500-l isikul meiliaadress.

 Registris on puuetega inimeste andmed, kuid kontaktiks on märgitud eestkostja (tihtipeale

KOV, hooldaja, lähisugulane jne) ehk inimene, kes ei pruugi sihtrühma igapäevaste

tegevustega väga kursis olla.

Riskide maandamiseks tuleks brutovalimit veidi tõsta, et oleks võimalik 1050 vastajat kätte

saada. Seetõttu suurendame brutovalimit nii, et vastamismäär on ca 20% ja kontaktibaas

on 5250 inimest.

Pilootuuringu valim arvutatakse välja propotsionaalselt 3 maakonna lõikes, võimalusel valdade

tasemel. Üle viie tuhande isiku kaastakse brutovalimisse lähtuvalt varasematele samalaadsete

uuringute läbiviimise kogemusele

Esialgu on plaanis küsitleda esmajärjekorras puudega inimest ennast, juhul kui see ei ole võimalik,

siis küsitletakse puudega inimesele kõige lähedasemat isikut, kes oleks tema igapäeva tegevustega

kursis. Vastaja tüüp (vastab ise/vastab lähedane) märgitakse ka andmebaasis. Kuna tegemist on

pilootuuringuga, siis võib küsitlusmeetod jooksvalt muutuda, kuna selle uuringu põhjal tehakse ka

ettepanekud laialdasema uuringu läbiviimiseks.

Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada puudeliigi ja maakonna lõikes esinduslik kvootvalim,

8

puude raskusastet jälgitakse esialgu n-ö pehme kvoodina.

Lõppvalimi vaheliste erinevuste täiendavaks tasandamiseks teostatakse andmete kaalumine

lähtuvalt

sihtrühma domineeriva puude liigi ja elukoha tunnustest. Võimalusel ja vajadusel lisatakse kaalu

tunnusesse ka puude raskusaste.

Kultuuriministeeriumi partnerina tellib peatöövõtjana OÜ Eesti Uuringukeskus Sotsiaalkaitse

infosüsteemist juhuvalimi teel meiliaadressite ja telefoninumbrite väljavõtte maakonna,

domineeriva puudeliigi ja puude raskusastme lõikes (inimeste nimesid kontaktibaas ei sisalda):

1. Maakond: Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Saaremaa

2. Puudeliik:

1) keele- ja kõnepuue

2) kuulmispuue

3) nägemispuue

4) liikumispuue

5) vaimupuue

6) psüühikahäire

7) muu puue

8) liitpuue

3. Puude raskusaste (3 gruppi):

1) Keskmine puue

2) Raske puue

3) Sügav puue

4. Emaili aadress

5. Telefoninumber

Andmekogumise viib läbi Norstat Eesti AS, kes on lepingu järgi alltöövõtja OÜ Eesti

Uuringukeskusele. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kontaktibaasile on ligipääs (krüpteeritud fail) ainult

antud küsitluse eest vastutaval isikul (Johanna Mäekivil, Norstat Eesti AS). Kontaktibaas

kustutatakse Norstat Eesti AS süsteemist hiljemalt ühe kuu jooksul peale küsitluse lõppu ehk

30.04.2025.a.

Andmed salvestatakse Norstat Eesti AS-i siseserverisse, mis peale küsitlust kustutatakse ühe kuu

jooksul. Norstat kasutab andmete edastuse jaoks krüpteeritud FTPS-i teenuseid. Andmetöötleja

pääseb andmetele juurde krüpteeritud VPN- ühenduste kaudu. Norstat haldab ise oma serverit.

Server on jagatud kaheks turvaliseks asukohaks Larvikis, Norras.

Kontaktibaas ei lähe edasi Eesti Uuringukeskusele. Eesti Uuringukeskus saab ainult

küsitlustulemuste anonüümse andmebaasi. Ka kõik taustatunnused märgib inimene ise, mitte ei

tõsteta üle Sotsiaalkaitse infosüsteemi kontaktibaasist. Küsitlustulemuste andmebaas läheb

tähtajaliselt hoiustamisele Kultuuriministeeriumile (kuni 10 aastat). Sellele andmebaasile jääb

asutusesisene ligipääs.

Kokku koostatakse 2 ankeeti:

1) täisankeet füüsilise puudega inimestele või nende hooldajatele/eestkostjatele, kellel ei ole

probleemi tekstist arusaamisega

9

2) lihtsustatud versioon intellektipuudega vastajatele (täpsem sihtrühm täpsustatakse

sihtrühmade esindajatega (EPIK)). Lihtsustatud versioon koostatakse koosöös Vaimupuu

MTÜ-ga, kelle üks suund on intellektipuudega inimestele tekstide toimetamine.

Lähtuvalt puudeliigist valitakse küsitlusmeetod. Kuulmis-, keele- ja kõne- ning liikumispuudega

inimeste seas viiakse küsitlus läbi veebi teel. Muu puudega inimestelt küsitakse esmalt telefoni

teel mil viisil nad sooviksid ankeedile vastata (veeb vs telefon, kas ise või (koos) lähedase

inimesega). Planeeritav küsitlusmeetodite osakaalud: 30% telefoni teel ja 70% veebi teel.

Küsitlusele saab vastata nii eesti kui ka vene keeles. Vastajat teavitatakse uuringu kutses uuringu

eesmärkidest ja väljunditest ning andmekaitsetingimustest. Nii telefoni kui ka veebi teel küsitakse

vastaja informeeritud nõusolekut uuringus osalemiseks ankeedi alguses.

Telefoniküsitlusele eelneb küsitlejate koolitus, kus tutvustatakse erinevaid ankeete ja räägitakse

läbi sihtrühmaga suhtlemise eripärad. Selles osas nõustab meeskonda Mari Puuram.

Tavaankeet on kuni 15 minutit pikk. Telefoniküsitluses on arvestatud, et küsitlus võib kujuneda

kuni 30-minutiliseks (sõltuvalt vastaja eripärast).

Küsitlusele vastamine on vabatahtlik. Veebiküsitluse meeldetuletuskirjad saadetakse ainult nendele

respondentidele, kes on küsitluse pooleli jätnud või ei ole küsitlusele vastanud. Meeldetuletuskirju

ei saadeta neile, kes on küsitlusest kirjalikult loobunud (märkinud selle ära uuringukutses oleval

„uuringust keeldumise“ lingil). Kokku saadetakse kuni kaks meeldetuletuskirja – 1.

meeldetuletuskiri saadetakse seitse päeva pärast küsitluse algust ja 2. meeldetuletuskiri viis päeva

peale 1. meeldetuletust. Vastamisstatistikat jälgitakse e-kirjade põhjal, st kui süsteem näitab, et

vastaja e-posti aadressilt ei ole tulnud täidetud ankeeti, siis saadetakse talle meeldetuletuskiri. Peale

küsitluse lõppemist kustutatakse e-posti aadressid ja telefoninumbrid küsitlussüsteemist ühe kuu

jooksul hiljemalt 30.04.2025.a. Juhul kui vastaja on märkinud keeldumise lingil, et ta ei soovi

uuringus osaleda ja meeldetuletuskirju saada, siis kustutatakse tema e-posti aadress kohe

küsitlussüsteemist.

Norstat Eesti AS vormistab ankeedid ette elektroonses küsitluskeskkonnas, nii et see oleks vastatav

nii arvutis kui mobiiltelefonis. Programm võimaldab vastaja unikaalse uuringulingi kaudu

vajadusel küsimustiku täitmist vahepeal katkestada ja hiljem pooleli jäetud kohast jätkata.

Ankeedile vastamine on indiviidipõhine, st ühte ankeedilinki ei saa mitu korda uuesti täita.

Valimisse sattunud isikute isikuandmeid ja e-posti aadresse kasutab uuringu läbiviija vaid andmete

kogumise käigus ning peale andmekogumist need hävitatakse. Sotsiaalkaitse infosüsteemist saadud

andmeid ei hoita koos vastamise andmetega.

Käesolev uuring ei kahjusta inimese eraelu, ei tekita vaimset ega füüsilist kahju ning ei tekita

vastajale liigset koormust, kuna tegemist on vabatahtliku avaliku arvamuse uuringuga. Andmete

koosseis on kirjeldatud ankeedis (lisa 2). Venekeelne ankeet esitatakse Eetikakomisjonile siis, kui

Eetikakomisjon ja Andmekaitse Inspektsioon on kooskõlastuse uuringu läbiviimiseks andnud.

Andmed on pseudonüümitud kuni säilib kontaktibaas, peale kontaktibaasi hävitamist muutub see

anonüümseks.

Peale andmete kogumist moodustab Norstat Eesti AS anonüümsed andmebaasid (loosimise

telefoninumbrid on eemaldatud), mille andmed puhastatakse ning vajadusel lisatakse kaal. Seejärel

edastab Norstat Eesti AS andmebaasi Eesti Uuringukeskus OÜ-le analüüsimiseks.

10

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Käesolevas uuringus kasutatakse Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmeid, kuna muudest isikustamata

ega ka isikustatud kontaktibaasidest (nt veebipaneelidest) ei ole võimalik statistiliste järelduste

tegemiseks esinduslikku uuringu valimit moodustada. Sotsiaalkaitse infosüsteemis on inimeste

andmed isikustatud ja selleks, et uuringu läbiviijale oleks võimalik edastada kontaktibaas, on

Sotsiaalkindlustusameti töötajal vaja töödelda isikustatud andmeid. Uuringu läbiviijale edastatakse

andmebaas, mis sisaldab järgmisi tunnuseid: puudeliik, puude raskusaste, maakond andmesubjekti

emaili aadress ning telefoninumber. Lähtuvalt puudeliigist valitakse küsitlusmeetod. Kuulmis-,

keele- ja kõne- ning liikumispuudega inimeste seas viiakse küsitlus läbi veebi teel. Muu puudega

inimestelt küsitakse esmalt telefoni teel mil viisil nad sooviksid ankeedile vastata (veeb vs telefon,

kas ise või (koos) lähedase inimesega). Telefoninumbreid on vaja kindlasti ka sügavapuudega

inimestega kontakti võtmiseks, sest nendega või nende esindajatega (oleneb infosüsteemis olevast

kontaktist) tuleb kõigepealt selgeks teha, kas ja kuidas on nad võimelised küsitlusele vastama.

Planeeritav küsitlusmeetodite osakaalud: 30% telefoni teel ja 70% veebi teel.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tellija on Kultuuriministeerium ehk täidesaatva riigivõimu organisatsioon, kes tellib

uuringu riikliku kultuuri- ja spordipoliitika kujundamise eesmärgil ning uuringu vastu on

ülekaalukas avalik huvi, sest see on oluline Eesti riigis elavate puuetega inimeste elu mõjutava

spordi- ja kultuuripoliitika, kaudselt ka tervishoiupoliitika kujundamiseks. Uuringu valimisse

kuuluvad Eesti Vabariigis elavad täisealised puudega inimesed.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmebaasi kasutatakse ainult käesolevas uuringus ning inimese

isikustatud andmed kustutatakse kohe peale küsitluse lõppemist. Isiku andmete kaitsmiseks

Anonüümse kogutud andmete andmefaili annab uuringu läbiviija (OÜ Eesti Uuringukeskus) üle

SPSSi ja Exceli formaadis Tellijale.

OÜ Eesti Uuringukeskus teostab andmete analüüsi statistikaprogrammis SPSS ja MS Excel, kus

eelkõige kasutatakse kirjeldava statistika meetodeid.

Uuringu eestikeelne kutse on taotluse lisatud (Lisa 3 ja 4). Venekeelne kutse esitatakse

Eetikakomisjonile siis, kui Eetikakomisjon ja Andmekaitse Inspektsioon on uuringu läbiviimiseks

kooskõlastuse andnud.

Loosimise jaoks kogutud telefoninumbreid kogutakse nii, et viimase küsimusena ankeedis

palutakse juhul, kui soovitakse osaleda loosimises, sisestada oma telefoninumber. Lisatakse

selgitus, et telefoninumbreid kasutatakse vaid loosimise eesmärgil, neid ei viida vastustega kokku

ning kustutatakse uuringu andmebaasist koheselt peale loosimist, mis toimub vahetult peale

küsitlustöö lõppu (teostab Johanna Mäekivi, Norstat Eesti).

11

minimeeritakse inimeste arvu, kes isikuandmeid töötlevad, st isikustatud andmeid töötlevad

Sotsiaalkaitse infosüsteemi spetsialist ja uuringu läbiviijate seast küsitlusjuht.

Sotsiaalkaitse infosüsteemist võetakse andmed välja juhuvaliku teel kvootvalimina, mis välistab

üksikisikute tõrjumist või diskrimineerimist, maine või autonoomsuse kahjustamist. Küsitluse

käigus kogutud andmeid analüüsitakse vaid üldistatult, mitte üksikisiku tasandil.

Esialgu on plaanis küsitleda esmajärjekorras puudega inimest ennast, juhul kui see ei ole võimalik,

siis küsitletakse puudega inimesele kõige lähedasemat isikut, kes oleks tema igapäeva tegevustega

kursis. Vastaja tüüp (vastab ise/vastab lähedane) märgitakse ka andmebaasis. Kuna tegemist on

pilootuuringuga, siis võib küsitlusmeetod jooksvalt muutuda, kuna selle uuringu põhjal tehakse ka

ettepanekud laialdasema uuringu läbiviimiseks.

Küsitlus on vabatahtlik ja andmesubjektil on võimalik keelduda uuringust ja mitte vastata

küsitlusele. Lisaks on võimalik loobuda meeldetuletuskirjadest ning küsimuste tekkimisel võtta

ühendust uuringu läbiviijatega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 15 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kontaktibaas krüpteeritakse SKA Infosüsteemis ja saadetakse uuringu küsitluse eest vastutavale

isikule Johanna Mäekivile (Norstat Eesti AS). Andmed salvestatakse Norstat Eesti AS sise

serverisse, mis peale küsitlust kustutatakse ühe kuu jooksul. Norstat kasutab andmete edastuse

jaoks krüpteeritud FTPS-i teenuseid. Andmetöötleja pääseb andmetele juurde krüpteeritud VPN-

ühenduste kaudu. Norstat haldab ise oma serverit. Server on jagatud kaheks turvaliseks asukohaks

Larvikis, Norras.

Kontaktibaas ei lähe edasi Eesti Uuringukeskusele. Eesti Uuringukeskus saab ainult

küsitlustulemuste anonüümse andmebaasi, millele vastaja on oma nõusolekuga kinnitanud

küsitluses osalemise. Kõik taustatunnused märgib inimene ise, mitte ei tõsteta üle kontaktibaasist.

Küsitlustulemuste andmebaas läheb tähtajatult hoiustamisele Kultuuriministeeriumi serverisse.

Uuringu andmed hoiustatakse anonümiseeritud kujul (elektroonilised andmefailid statistikapaketi

SPSS formaadis, tulemustabelid Exceli formaadis). Kultuuriministeeriumi kontaktisikuks andmete

hoiustamisel on Norman Põder (vastutav töötleja). Tema roll on olla kontaktisikuks hilisemas

andmete talletamise osas.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse pilootuuringu valimi moodustamise aluseks on 18-

aastased ja vanemad Eesti elanikud, kellel on puue ning nad elavad kolmes Eesti maakonnas.

Pilootuuringu valim arvutatakse välja propotsionaalselt 3 maakonna lõikes, võimalusel valdade

tasemel.

Varasemalt Eestis läbiviidud puuetega inimestega seotud küsitlusuuringute 16 puhul on

15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44–50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 16 Masso, M. ja Pedastsaar, K. (2006). Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring: Uuringuraport.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_inimeste_uuringu_raport_1_.pdf ;

Turu-uuringute AS (2017). Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring.

12

vastamismäär olnud ~35% (sihistatud valim, kontaktibaasi aluseks Sotsiaalkaitse infosüsteem,

lisaks kontrollitud Rahvastikuregistriandmetega).

Kuid Sotsiaalkindlustusameti andmetel on registri väljavõtul ka mõned riskid:

 Kontaktandmed võivad olla uuendamata (ei ole igaaastaselt inimesega kontaktis), esineb

meiliaadresse hot.ee, eesti.ee, mida inimesed väga ei kasuta ning nendes kolmes

maakonnas puudub umbes 1500-l isikul meiliaadress.

 Registris on puuetega inimeste andmed, kuid kontaktiks on märgitud eestkostja (tihtipeale

KOV, hooldaja, lähisugulane jne) ehk inimene, kes ei pruugi sihtrühma igapäevaste

tegevustega väga kursis olla.

Riskide maandamiseks tuleks brutovalimit veidi tõsta, et oleks võimalik 1050 vastajat kätte

saada. Seetõttu suurendame brutovalimit nii, et vastamismäär on ca 20% ja kontaktibaas on 5250

inimest.

Pilootuuringu valim arvutatakse välja propotsionaalselt 3 maakonna lõikes, võimalusel valdade

tasemel.

Esialgu on plaanis küsitleda esmajärjekorras puudega inimest ennast, juhul kui see ei ole võimalik,

siis küsitletakse puudega inimesele kõige lähedasemat isikut, kes oleks tema igapäeva tegevustega

kursis. Vastaja tüüp (vastab ise/vastab lähedane) märgitakse ka andmebaasis. Kuna tegemist on

pilootuuringuga, siis võib küsitlusmeetod jooksvalt muutuda, kuna selle uuringu põhjal tehakse ka

ettepanekud laialdasema uuringu läbiviimiseks.

Küsitlustöös seatakse eesmärgiks saavutada puudeliigi ja maakonna lõikes esinduslik kvootvalim,

puude raskusastet jälgitakse esialgu n-ö pehme kvoodina.

Lõppvalimi vaheliste erinevuste täiendavaks tasandamiseks teostatakse andmete kaalumine

lähtuvalt

sihtrühma domineeriva puude liigi ja elukoha tunnustest. Võimalusel ja vajadusel lisatakse kaalu

tunnusesse ka puude raskusaste.

Kultuuriministeeriumi partnerina tellib peatöövõtjana OÜ Eesti Uuringukeskus Sotsiaalkaitse

infosüsteemist juhuvalimi teel meiliaadressite ja telefoninumbrite väljavõtte maakonna,

domineeriva puudeliigi ja puude raskusastme lõikes (inimeste nimesid kontaktibaas ei sisalda):

1. Maakond: Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Saaremaa

2. Puudeliik:

1) keele- ja kõnepuue

2) kuulmispuue

3) nägemispuue

4) liikumispuue

5) vaimupuue

6) psüühikahäire

7) muu puue

8) liitpuue

3. Puude raskusaste (3 gruppi):

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_lastega_perede_toimetuleku_uuring

u_raport_loppversioon_par_28.02.18.pdf

13

1) Keskmine puue

2) Raske puue

3) Sügav puue

4. Emaili aadress

5. Telefoninumber

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

2025. aasta jaanuar-veebruar

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti

aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja.

Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

 Maakond: Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Saaremaa

 Puudeliik:

1) keele- ja kõnepuue

2) kuulmispuue

3) nägemispuue

4) liikumispuue

5) vaimupuue

6) psüühikahäire

7) muu puue

8) liitpuue

 Puude raskusaste (3 gruppi):

9) Keskmine puue

10) Raske puue

11) Sügav puue

 Emaili aadress

 Telefoninumber

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid

saadakse.

Sotsiaalkaitse infosüsteem

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei

tehta.

14

Küsitlustulemused anonümiseeritakse volitatud töötaja Johanna Mäekivi poolt, st eemaldab

küsitlustulemuste andmebaasist emaili aadressid ja hävitab kontaktibaasi.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Andmete koosseis on kirjeldatud ankeedis (lisa 1). Andmed on pseudonüümitud kuni säilib

kontaktibaas, peale kontaktibaasi hävitamist muutub see anonüümseks.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Igale vastajale antakse andmebaasis kood, mis ei ole peale küsitluse lõppemist ja kontaktibaasi

hävitamist ümberpööratav.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Kontaktandmebaas, mis sisaldab isikuandmeid kustutatakse Norstat Eesti AS süsteemist hiljemalt

üks kuu peale küsitluse lõppu 30.04.2025.a.

Anonüümne andmebaas säilitatakse Kultuuriministeeriumis kuni 10 aastat, lisaanalüüsideks.

12) Kas

andmesubjekti

teavitatakse

isikuandmete

töötlemisest?

Jah/ei

Jah.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage17

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

See on kirjeldatud valimile saadetud

värbamiskirjas.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused18?

Värbamiskirjast.

13) Kas

isikuandmeid

edastatakse

kolmandatesse

riikidesse19

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka

järgnevad lahtrid.

Ei.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Kristiina Alliksaar

17 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 18 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12–14 sätestatule. 19 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete

nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

15

(allkirjastaja ees- ja perenimi)20

20 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

16

Taotluse lisad21:

Lisa 1: Värbamiskiri

Tere!

Kutsume Teid osalema pilootuuringus „ Puuetega inimeste liikumis-harjumused ja vaba aja

veetmise viisid“, mille ees-märk on saada ülevaade, millised on Eesti puuetega inimeste liikumis- ja

sportimis-harjumused ning vaba aja veetmise viisid. Uuringu andmeid kasutatakse puuetega

inimestele liikumis- ja vaba aja veetmise võimaluste loomiseks Saare-maa, Lääne-Virumaa ja

Pärnu-maa kohalikes oma-valitsustes.

Küsitluse tellija on Kultuuri-ministeerium ning läbi-viijad Eesti Uuringukeskus OÜ ja Norstat Eesti

AS. Kokku soovitakse küsitleda kuni 1050 inimest. Uuringut viiakse läbi 2025.a. veebruaris-

märtsis.

Ankeedile vastamine võtab aega kuni 15 minutit.

Küsitluses osalemine on vaba-tahtlik ja Teile saadetakse ankeedi täitmiseks vajadusel kahel korral

meelde-tuletus.

Küsitluse uuringu-link asub siin:

Ootame Teie vastuseid hiljemalt:

Teie email, telefoni-number, puude-liik, puude raskus-aste on saadud Sotsiaal-kaitse Info-süsteemist

avalikust huvist lähtuva küsitluse eesmärgil.

Teie andmeid kasutatakse ainult küsitluse kutse ja meelde-tuletuste saatmiseks ning need

kustutatakse kohe peale küsitluse lõppemist.

Teie kontakt-andmeid hoitakse eraldi küsitlusega kogutud andmetest. Peale küsitlust kontakt-

andmed hävitatakse ja kogutud andmete andmebaas anonüümitakse.

Uuringu anonüümitud tulemuste andme-baas ei võimalda ühegi vastanud isiku otsest ega kaudset

tuvastamist. Isiku-andmete töötlemisel lähtutakse Isiku-andmete kaitse üld-määrusest22 ning Teie

õigused seoses andme-kaitsega asuvad siin lehe-küljel: https://www.uuringukeskus.ee/general-9

Kui te ei soovi käesolevas uuringus osaleda, siis palun vajutage järgmisele ikoonile:

Küsitluses mitte-osalemise korral teie kontakt-andmed kustutakse kontakti-baasist koheselt ning

teile ei saadeta küsitluse meeldetuletust.

Küsimuste korral võite võtta ühendust küsitlus-juhiga Johanna Mäekiviga:

[email protected]

Ette tänades

Kultuuriministeerium

1) 21 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

22 EL andmekaitse üldmäärus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2016:119:FULL&from=ET

17

OÜ Eesti Uuringukeskus

Norstat Eesti AS

Lisa 2: Küsimustik

Lisa 3: Eetikakomisjoni kooskõlastus

Dokumendiregister	Andmekaitse Inspektsioon
Viit	2.2.-1/25/22-4
Registreeritud	28.01.2025
Sünkroonitud	29.01.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2.2 Registreerimise korraldamine
Sari	2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik	2.2.-1/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kultuuriministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kultuuriministeerium
Vastutaja	Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed