Täiendatud taotlus isikuandmete töötlemiseks uuringus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Transpordiamet

(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Liiklusõnnetustest ühiskonnale põhjustatud kahjude määramine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või x

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

(Ly Tamme,

[email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Lähteandmed: Transpordiamet 70001490 Valge 4, Tallinn, 11413 [email protected] +372 6201 200

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Teelise 4, Tallinn, Harjumaa, 10916

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele § 61 lg 1 ja 2 on Transpordiamet ja Kliimaministeerium valitsemisala amet. Transpordiameti põhimääruse3 § 4 lg 1 alusel on ameti üheks ülesandeks tingimuste loomine

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023319

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

ohutuks liiklemiseks ja § 4 lg 6 alusel osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika väljatöötamisel. Uuringu läbiviimise aluseks on 2008/96/EÜ Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta artikkel seitse punkt kaks. Selle kohustuse on Eesti üle võtnud määrusega ”Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded”4. Määruse § 1 lg 6 kohaselt korraldab Transpordiamet Eesti teedel toimunud liiklusõnnetuste keskmise kahju määra arvutamise ühiskonnale. Määr arvutatakse eraldi surmaga lõppenud liiklusõnnetuste, kerge vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste ja raske vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste kohta. Transpordiamet on liiklusõnnetuste andmekogu5 vastutav töötleja. Transpordiamet korraldab keskmise kahju määrade uuendamise vähemalt iga viie aasta tagant. Viimane avalikustatud uuring teostati 2012. aastal.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu eesmärk on välja arvutada ühiskonnale põhjustatud kahjude määrad aastatel 2023 –

2024 Eestis toimunud inimkannatanuga liiklusõnnetuste, neis hukkunu, invaliidistunu, raskesti ja

kergesti vigastatu kohta. Samuti kujundada viie järgneva aasta (2025-2029) prognoos. Analüüsi

käigus arvutatakse taotluse punktis 9 toodud lähteandmete alusel:

• Liiklusõnnetuses hukkunust, invaliidistunud ja vigastatust ühiskonnale tekitatud kahju

kannatanu kohta keskmiselt;

• 2023 – 2024 Eestis toimunud inimkannatanuga liiklusõnnetustest ühiskonnale tekitatud

kogukahju;

• Liiklusõnnetuste kahju diferentseerimine hukkunute, invaliidistunute ja vigastatute soo ja

vanuse järgi;

• Liiklusõnnetuste kahju diferentseerimine erinevate kululiikide lõikes (nt ravikulud,

töövõimetuse ajutise või täieliku kaotamisega seotud kulud, varakahju

kompenseerimiskulud jt);

• Liiklusõnnetuste kahju diferentseerimine õnnetuse toimumise asukoha ja olustiku järgi

(nt maakond, kohalik omavalitsus, asulaväline riigitee, kohalik maantee, asulasisene

tänav, ilmastik, valge või pime aeg jt);

• Liiklusõnnetuste keskmise kahju diferentseerimine õnnetuse liigi ja õnnetuses osaleja

rolli järgi.

Uuringu tulemust kasutatakse laiemalt poliitiliste mõjude hindamiseks ja erinevate liiklusohutust

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122021005 5 Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus–Riigi Teataja

parandavate sekkumiste tasuvuse hindamiseks, näiteks prioriteetsete taristuehitusobjektide valiku

tegemiseks. Uuringu tulemus on esitatud agregeeritud andmetena, kasutatakse keskmistatud

väärtusi ning isiku kaudne tuvastamine on välistatud.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vältimatult vajalik, sest see võimaldab

täpset ja terviklikku analüüsi, mis on oluline liiklusõnnetustes tekitatava kahju määrade

hindamiseks. Liiklusõnnetustes osalevate isikute tervisekahjude ja taastusravi vajaduse

hindamine nõuab teavet konkreetsete juhtumite kohta. Isikuandmete alusel toimub

liiklusõnnetuste, meditsiinikulude, varakahju ja töövõimetuskulude andmete sidumine

õnnetusjuhtumitega taotlus punktis 9 toodud andmekoosseisus. Edasine analüüs ja põhijärelduste

tegemine toimub anonüümsete andmetega. Koondandmete kasutamisel oleks keeruline hinnata

erinevate liiklusõnnetuste liikide täpset mõju tekkivale kahjule (nt kergliikurijuhi

ühesõidukiõnnetus vs mootorsõidukite kokkupõrge). Lisaks puuduks võimalus jälgida eri liiki

kannatanute (nt jalakäija, jalgrattur, kergliikurijuhid) keskmistatud kahjukulusid ja

taastumiskulusid ning sellega seotud kulutusi üksikasjalikult, mis on olulised tulemuse

saavutamiseks.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Määruse ”Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded” § 1 lg 6 tulenevalt on Transpordiametil kohustus arvutada vähemalt iga viie aasta tagant Eesti teedel toimunud liiklusõnnetuste keskmise kahju määrad ühiskonnale. Viimane uuring teostati 2012. aastal ning sellest ajast on liikluspilt oluliselt muutunud. Juurde on lisandunud uusi liikleja gruppe (nt kergliikurid) ja kasvanud on oluliselt aktiivsete liikumisviiside kasutatavus. Lisaks on andmed muutunud kvaliteetsemaks, mis aitab uurida, kas liiklusõnnetustest Eesti ühiskonnale tekitavat kahju on võimalik kogutavate andmetega täpsemalt määrata. Seda kõike on vaja, et sihtida täpsemalt sekkumismeetmete valikut ja parandada eelarve optimeerimise tingimustes piiratud ressursside kasutatust. Samuti on andmed asendamatu sisend liiklusohutusele avalduva mõju hindamisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/109122021003) ja teealaste investeeringu projektide tasuvusanalüüsidele.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Töödeldakse ainult neid isikuandmeid, mis on uuringu eesmärgi saavutamiseks vältimatult

vajalikud. Isikuandmete alla kuuluvad isikukood, vanus liiklusõnnetuse toimumise ajal, sugu ja

terviseandmed (ambulatoorse ja/või statsionaarse ravi pikkus, ravikulud, ajutine või püsiv

töövõimetus (binaarne tunnus) ja töövõimetuse pikkus). Andmeid, mis pole otseselt seotud

uuringu eesmärkidega, ei koguta ega töödelda, mis vähendab andmesubjektide õiguste riske (st

eriliigilisi isikuandmeid). Samuti rakendatakse rangeid tehnilisi ja organisatsioonilisi

turvameetmeid, et kaitsta andmeid volitamata juurdepääsu, avalikustamise ja väärkasutuse eest.

Näiteks andmete edastamiseks kasutatakse krüpteerimist. Kuni andmete ühendamiseni hoitakse

andmeid majutatud serverites (mitte pilves), mis on kaitstud nimeliste juurdepääsudega (ligipääs

tagatakse lisaks vaid andmeanalüütikule, kes analüüsiga tegeleb). Pärast ühendamist jätkub

analüüs pseudonümiseeritud andmetega. Isikuandmeid kustutatakse hiljemalt ühe kuu jooksul

alates uuringu valmimisest.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 6 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Andmed edastatakse krüpteeritud kujul e-posti kaudu ning säilitatakse Transpordiameti

ametisisesel võrgukettal, millel on piiratud ligipääs ning kõik toimingud logitakse. Isikuandmete

töötlemiseks kasutatakse MS Excel programmi ja Tableau Prep ning Tableau Desktop rakendust.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Töödeldakse isikute andmeid, kes on osalenud aastatel 2023 – 2024 Eestis toimunud

liiklusõnnetustes ja kelle kohta on liiklusõnnetuse andmekogus olemas Eesti isikukood.

Valimi suurus 16.01.2025 seisuga on 6363 isikut, kes on osalenud aastatel 2023 – 2024

inimkannatanuga liiklusõnnetustes.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Perioodiks on 01.01.2023 - 31.01.2025.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Andmed pärinevad Transpordiameti riiklikkust liiklusõnnetuste andmekogust MALIS

(https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/malis).

Juhtumi number, isikukood, aasta, kuu, päev, vanus, asula (jah/ei), tee tüüp, ilmastik,

liiklusõnnetuse liik, maakond, omavalitsus, sugu, roll liikluses, hukkunu, vigastatu, osalenu,

hukkunuid, vigastatuid, isikuid.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Transpordiameti riiklik liiklusõnnetuste andmekogu MALIS, Tervisekassa andmekogu KIRST,

Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikluskindlustuse register ja Sotsiaalkindlustusameti edastatud

andmed.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

6 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Andmeandjaid on informeeritud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Uuringu eesmärgi saavutamiseks on vajalik töötada täpsete ja konkreetsete andmetega, mis

võimaldavad juhtumite terviklikku analüüsi ja seoste loomist, mida pseudonümiseeritud andmete

kasutamine ei võimaldaks. Vajalik on ühendada andmed erinevatest allikatest konkreetsete

juhtumite analüüsimiseks. Pseudonümiseerimine võib sellisel juhul põhjustada probleeme, kuna

keeruliseks võib osutuda kindlate juhtumite tuvastamine ja andmete õige sidumine. Peale

andmete ühendamist kodeeritakse isikukood unikaalseks koodiks nii, et seda ei saa isikustatud

kujule tagasi kodeerida ehk andmed on pesudonüümsed.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Puudub.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Ei kohaldu.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Kodeerimisel kustub isikukood ning säilitamise tähtaeg sõltub andmete laekumisest, kuid mitte

hiljem kui 01.05.2025.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 Kasutuses on suur andmekogu (isikute

andmed) ehk nende igaühe individuaalne

teavitamine on ressursimahukas.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Ei kohaldu.

11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused8?

https://transpordiamet.ee/

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse9

Ei.

7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.

Ei kohaldu.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?

Ei kohaldu.

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Paula Puusaag analüütik-projektijuht liiklusohutuse osakond Transpordiamet / allkirjastatud digitaalselt / (allkirjastaja ees- ja perenimi)10

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

10 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Transpordiamet

(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Liiklusõnnetustest ühiskonnale põhjustatud kahjude määramine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või x

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

(Ly Tamme,

[email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Lähteandmed: Transpordiamet 70001490 Valge 4, Tallinn, 11413 [email protected] +372 6201 200

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Teelise 4, Tallinn, Harjumaa, 10916

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele § 61 lg 1 ja 2 on Transpordiamet ja Kliimaministeerium valitsemisala amet. Transpordiameti põhimääruse3 § 4 lg 1 alusel on ameti üheks ülesandeks tingimuste loomine

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023319

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

ohutuks liiklemiseks ja § 4 lg 6 alusel osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika väljatöötamisel. Uuringu läbiviimise aluseks on 2008/96/EÜ Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta artikkel seitse punkt kaks. Selle kohustuse on Eesti üle võtnud määrusega ”Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded”4. Määruse § 1 lg 6 kohaselt korraldab Transpordiamet Eesti teedel toimunud liiklusõnnetuste keskmise kahju määra arvutamise ühiskonnale. Määr arvutatakse eraldi surmaga lõppenud liiklusõnnetuste, kerge vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste ja raske vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste kohta. Transpordiamet on liiklusõnnetuste andmekogu5 vastutav töötleja. Transpordiamet korraldab keskmise kahju määrade uuendamise vähemalt iga viie aasta tagant. Viimane avalikustatud uuring teostati 2012. aastal.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu eesmärk on välja arvutada ühiskonnale põhjustatud kahjude määrad aastatel 2023 –

2024 Eestis toimunud inimkannatanuga liiklusõnnetuste, neis hukkunu, invaliidistunu, raskesti ja

kergesti vigastatu kohta. Samuti kujundada viie järgneva aasta (2025-2029) prognoos. Analüüsi

käigus arvutatakse taotluse punktis 9 toodud lähteandmete alusel:

• Liiklusõnnetuses hukkunust, invaliidistunud ja vigastatust ühiskonnale tekitatud kahju

kannatanu kohta keskmiselt;

• 2023 – 2024 Eestis toimunud inimkannatanuga liiklusõnnetustest ühiskonnale tekitatud

kogukahju;

• Liiklusõnnetuste kahju diferentseerimine hukkunute, invaliidistunute ja vigastatute soo ja

vanuse järgi;

• Liiklusõnnetuste kahju diferentseerimine erinevate kululiikide lõikes (nt ravikulud,

töövõimetuse ajutise või täieliku kaotamisega seotud kulud, varakahju

kompenseerimiskulud jt);

• Liiklusõnnetuste kahju diferentseerimine õnnetuse toimumise asukoha ja olustiku järgi

(nt maakond, kohalik omavalitsus, asulaväline riigitee, kohalik maantee, asulasisene

tänav, ilmastik, valge või pime aeg jt);

• Liiklusõnnetuste keskmise kahju diferentseerimine õnnetuse liigi ja õnnetuses osaleja

rolli järgi.

Uuringu tulemust kasutatakse laiemalt poliitiliste mõjude hindamiseks ja erinevate liiklusohutust

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122021005 5 Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus–Riigi Teataja

parandavate sekkumiste tasuvuse hindamiseks, näiteks prioriteetsete taristuehitusobjektide valiku

tegemiseks. Uuringu tulemus on esitatud agregeeritud andmetena, kasutatakse keskmistatud

väärtusi ning isiku kaudne tuvastamine on välistatud.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vältimatult vajalik, sest see võimaldab

täpset ja terviklikku analüüsi, mis on oluline liiklusõnnetustes tekitatava kahju määrade

hindamiseks. Liiklusõnnetustes osalevate isikute tervisekahjude ja taastusravi vajaduse

hindamine nõuab teavet konkreetsete juhtumite kohta. Isikuandmete alusel toimub

liiklusõnnetuste, meditsiinikulude, varakahju ja töövõimetuskulude andmete sidumine

õnnetusjuhtumitega taotlus punktis 9 toodud andmekoosseisus. Edasine analüüs ja põhijärelduste

tegemine toimub anonüümsete andmetega. Koondandmete kasutamisel oleks keeruline hinnata

erinevate liiklusõnnetuste liikide täpset mõju tekkivale kahjule (nt kergliikurijuhi

ühesõidukiõnnetus vs mootorsõidukite kokkupõrge). Lisaks puuduks võimalus jälgida eri liiki

kannatanute (nt jalakäija, jalgrattur, kergliikurijuhid) keskmistatud kahjukulusid ja

taastumiskulusid ning sellega seotud kulutusi üksikasjalikult, mis on olulised tulemuse

saavutamiseks.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Määruse ”Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded” § 1 lg 6 tulenevalt on Transpordiametil kohustus arvutada vähemalt iga viie aasta tagant Eesti teedel toimunud liiklusõnnetuste keskmise kahju määrad ühiskonnale. Viimane uuring teostati 2012. aastal ning sellest ajast on liikluspilt oluliselt muutunud. Juurde on lisandunud uusi liikleja gruppe (nt kergliikurid) ja kasvanud on oluliselt aktiivsete liikumisviiside kasutatavus. Lisaks on andmed muutunud kvaliteetsemaks, mis aitab uurida, kas liiklusõnnetustest Eesti ühiskonnale tekitavat kahju on võimalik kogutavate andmetega täpsemalt määrata. Seda kõike on vaja, et sihtida täpsemalt sekkumismeetmete valikut ja parandada eelarve optimeerimise tingimustes piiratud ressursside kasutatust. Samuti on andmed asendamatu sisend liiklusohutusele avalduva mõju hindamisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/109122021003) ja teealaste investeeringu projektide tasuvusanalüüsidele.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Töödeldakse ainult neid isikuandmeid, mis on uuringu eesmärgi saavutamiseks vältimatult

vajalikud. Isikuandmete alla kuuluvad isikukood, vanus liiklusõnnetuse toimumise ajal, sugu ja

terviseandmed (ambulatoorse ja/või statsionaarse ravi pikkus, ravikulud, ajutine või püsiv

töövõimetus (binaarne tunnus) ja töövõimetuse pikkus). Andmeid, mis pole otseselt seotud

uuringu eesmärkidega, ei koguta ega töödelda, mis vähendab andmesubjektide õiguste riske (st

eriliigilisi isikuandmeid). Samuti rakendatakse rangeid tehnilisi ja organisatsioonilisi

turvameetmeid, et kaitsta andmeid volitamata juurdepääsu, avalikustamise ja väärkasutuse eest.

Näiteks andmete edastamiseks kasutatakse krüpteerimist. Kuni andmete ühendamiseni hoitakse

andmeid majutatud serverites (mitte pilves), mis on kaitstud nimeliste juurdepääsudega (ligipääs

tagatakse lisaks vaid andmeanalüütikule, kes analüüsiga tegeleb). Pärast ühendamist jätkub

analüüs pseudonümiseeritud andmetega. Isikuandmeid kustutatakse hiljemalt ühe kuu jooksul

alates uuringu valmimisest.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 6 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Andmed edastatakse krüpteeritud kujul e-posti kaudu ning säilitatakse Transpordiameti

ametisisesel võrgukettal, millel on piiratud ligipääs ning kõik toimingud logitakse. Isikuandmete

töötlemiseks kasutatakse MS Excel programmi ja Tableau Prep ning Tableau Desktop rakendust.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Töödeldakse isikute andmeid, kes on osalenud aastatel 2023 – 2024 Eestis toimunud

liiklusõnnetustes ja kelle kohta on liiklusõnnetuse andmekogus olemas Eesti isikukood.

Valimi suurus 16.01.2025 seisuga on 6363 isikut, kes on osalenud aastatel 2023 – 2024

inimkannatanuga liiklusõnnetustes.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Perioodiks on 01.01.2023 - 31.01.2025.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Andmed pärinevad Transpordiameti riiklikkust liiklusõnnetuste andmekogust MALIS

(https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/malis).

Juhtumi number, isikukood, aasta, kuu, päev, vanus, asula (jah/ei), tee tüüp, ilmastik,

liiklusõnnetuse liik, maakond, omavalitsus, sugu, roll liikluses, hukkunu, vigastatu, osalenu,

hukkunuid, vigastatuid, isikuid.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Transpordiameti riiklik liiklusõnnetuste andmekogu MALIS, Tervisekassa andmekogu KIRST,

Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikluskindlustuse register ja Sotsiaalkindlustusameti edastatud

andmed.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

6 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Andmeandjaid on informeeritud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Uuringu eesmärgi saavutamiseks on vajalik töötada täpsete ja konkreetsete andmetega, mis

võimaldavad juhtumite terviklikku analüüsi ja seoste loomist, mida pseudonümiseeritud andmete

kasutamine ei võimaldaks. Vajalik on ühendada andmed erinevatest allikatest konkreetsete

juhtumite analüüsimiseks. Pseudonümiseerimine võib sellisel juhul põhjustada probleeme, kuna

keeruliseks võib osutuda kindlate juhtumite tuvastamine ja andmete õige sidumine. Peale

andmete ühendamist kodeeritakse isikukood unikaalseks koodiks nii, et seda ei saa isikustatud

kujule tagasi kodeerida ehk andmed on pesudonüümsed.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Puudub.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Ei kohaldu.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Kodeerimisel kustub isikukood ning säilitamise tähtaeg sõltub andmete laekumisest, kuid mitte

hiljem kui 01.05.2025.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 Kasutuses on suur andmekogu (isikute

andmed) ehk nende igaühe individuaalne

teavitamine on ressursimahukas.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Ei kohaldu.

11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused8?

https://transpordiamet.ee/

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse9

Ei.

7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.

Ei kohaldu.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?

Ei kohaldu.

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Paula Puusaag analüütik-projektijuht liiklusohutuse osakond Transpordiamet / allkirjastatud digitaalselt / (allkirjastaja ees- ja perenimi)10

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

10 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).