Vastus järelepärimisele

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Ketlin Kotto Teie 27.02.2024 nr 1-6/24/83-3

Riigikontroll

[email protected] Meie 08.03.2024 nr 1-16/265-2

Riikliku tähtsusega kultuuriehitiste

rahastamine

Vastuseks Teie esitatud küsimustele selgitame järgmist.

Eesti Kultuurkapitali seaduse (KultKS) alusel on riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja

renoveerimise toetamine üks Eesti Kuultuurkapitali kui avalik-õigusliku juriidilise isiku ülesanne.

Rahalised vahendid selle ülesande täitmiseks eraldatakse Kultuurkapitalile hasartmängumaksu

seaduse § 7 lg 2 p 1 alusel.

Kehtiva riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea otsustas

Riigikogu 13.09.2021. Pingereas on 5 objekti. Riigikogu kultuurikomisjon alustas riiklikult

tähtsate kultuuriehitiste pingerea ettevalmistamisega 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku

üleskutse ettepanekute esitamiseks. Ettepanekuid oodati ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti

kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja

kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd.

Ettepanekute esitamisel sooviti ka ehitise regionaalset põhjendatust ning selle võimalikke

kasutajaid ja osasaajaid. Nimetatud otsuse eelnõu ette valmistamist juhtis Riigikogu

kultuurikomisjon. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku kinnitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste

rajamise ja renoveerimise pingeritta Tartu Südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi

kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooperi

praeguse hoone juurdeehitus. Teise lugemise käigus leidis toetust Isamaa fraktsiooni

muudatusettepanek, mille kohaselt lisati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja

renoveerimise pingeritta viiendana Tallinna filmilinnak.

Riiklikult tähtsa kultuuriehitise rahastamise otsuse tegemine on Kultuurkapitali nõukogu

pädevuses lähtuvalt KultKS § 11 lg 2 punktist 4. Nõukogu on siinkohal seotud Riigikogu

otsustatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereaga, kuid

rahastamise üksikasjad on Kultuurkapitali määrata. Kultuuriehitiste rajamiseks või

renoveerimiseks maksab Kultuurkapital investeeringutoetust, mille maksmise alused kinnitab

Kultuurkapitali nõukogu (KultKS § 2 lg-d 3 ja 4). Märgime siinjuures, et avaliku konkursi jaoks

esitati Riigikogule ettepanekuid kultuuriehitiste kohta, mis olid erinevas arendusfaasis ning

ettepanekute juures olevaid finantsprognoose tuli vaadelda esialgsetena. Tallinna Filmilinnaku

investeeringutoetuse suuruse otsustamise küsimuses on pädev selgitusi andma Kultuurkapital.

Jõhvi filmistuudiote kompleksi rajamise toetamine õiglase ülemineku fondi vahenditest on

Tallinna filmilinnaku lisamisest riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja KultKS tähenduses

tunduvalt hilisem otsus. Kultuuriministeerium ei ole olnud kaasatud Jõhvi filmistuudiote rajamise

otsustusse, kuid eeldame, et sellekohase otsuse tegijatel pidi olema Tallinna filmilinnaku rajamise

toetamine teada ja seda võeti arvesse. Õiglase ülemineku fondi peamiseks eesmärgiks on Ida-

Virumaa piirkonna majanduskeskkonna elavdamine ning seetõttu on siinjuures oluline planeeritud

objekti asukoht.

Kultuuriministeerium on seisukohal, et Tallinna filmilinnaku ja Jõhvi filmistuudiote kompleksi

rajamine on teineteist toetavad projektid. Kultuuriministeeriumile teadaolevalt on mõlema

filmilinnaku projekti eestvedajad ka omavahel kohtunud ja arutanud, kuidas vältida teenuste

dubleerimist ning milline on kummagi linnaku peamine fookus. Märgime, et ka teised pingeritta

nimetatud riiklikult tähtsad kultuuriobjektid on seotud valdkondadega, kus juba on olemas

mitmeid sarnase funktsiooniga ehitisi samas regioonis või muudes Eestimaa paikades. Näiteks on

Riigikogu otsuses riiklikult tähtsa kultuuriehitisena nimetatud Arvo Pärdi nimelise muusikamaja

rajamist Rakveres, kuigi kontserdimaju on juba olemas Jõhvis, Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Samuti

on pea kõikides Eestimaa linnades ja ka väiksemates kohtades mitmeotstarbelisi kultuurikeskusi.

Samas on riiklikult tähtsa kultuuriehitiste rajamise pingereas Tartu südalinna kultuurikeskus.

Toome välja, et filmivaldkonda ei ole pea 40 aasta jooksul antud ühtegi suuremahulist

investeeringut ning eespool käsitletud otsused elavdavad ja aitavad filmivaldkonna arengule

oluliselt kaasa. Filmilinnakute turg ei piirdu Eestiga, vaid selleks on terve maailm, eelkõige

Euroopa ja Põhja-Ameerika filmitööstused. Seetõttu on muuhulgas olnud Tallinna filmilinnaku

puhul eelduseks selle toimine ilma riigi tegevustoetuseta. Kultuuriministeerium ei plaani luua

sellesuunalist toetusprogrammi. Kultuuriministeerium kultuurivaldkonna poliitikakujundajana

seisab muuhulgas hea eesti filmikultuuri arengu eest. Tallinna filmilinnaku puhul saame välja tuua,

et riigi toetusega valmiva stuudiokompleksi tegevusaega ja ruume tuleb kasutata kultuurilistel

eesmärkidel vähemalt 80% ulatuses, sh aidata kaas Eesti filmikultuuri arengule pakkudes

teenuseid Eesti filmitootjatele erinevate projektide (filmid, seriaalid jmt) audiovisuaalseks

teostuseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Katre Väli 628 2212

[email protected]