Käskkiri

KÄSKKIRI

28.01.2025 nr 1-2/25-007

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse korra kinnitamine

Tulenevalt tööalase Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusest ning majandus-

ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti põhimäärus“ paragrahvi 5 lõike 3 punkti 1 alusel:

kinnitan

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse korra (Lisa 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Grete Leesmann

2

Lisa 1

KINNITANUD peadirektor 28.01.2025

käskkirjaga nr 1-2/25-007

TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI TÖÖALASEST

EUROOPA LIIDU ÕIGUSE RIKKUMISEST TEAVITAJA KAITSE KORD

1. Üldsätted

1.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi amet) tööalasest Euroopa Liidu

õiguse rikkumisest teavitaja kaitse kord (edaspidi kord) reguleerib ameti poolt tööalasest

Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusest (edaspidi TÕRTKS) tulenevate

nõuete rakendamist, et tagada tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu

õigusest tulenevate nõuete rikkumisest teavitajate kaitse ning julgustada avatud ja turvalist

teavitamiskultuuri. Kaitsemeetmed kohalduvad näiteks isikule, kes saavad tööalasest

suhtest ametiga teada, et ametis rikutakse Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid

riigihangete, finantsteenuste, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja

infosüsteemide turvalisuse valdkondades. Täiendav loetelu kohalduvatele valdkondadele,

mille rikkumisest teavitamisel kaitse tagatakse, on toodud TÕRTKS §-is 2.

1.2. Käesolevas korras määratletakse ameti asutusesiseste ja -väliste teavituskanalite (edaspidi

vastavalt kas sisekanal või väliskanal) loomine ja rikkumisteadete haldamine, sealhulgas

rikkumisteadete vastuvõtmine, menetlemine ja järelmeetmete rakendamine, et soodustada

õigusrikkumiste ennetamist ja neile kiiret reageerimist ning tagada rikkumisest teavitaja

(edaspidi teavitaja) kaitse tööandjapoolsete survemeetmete eest.

1.3. Mõisteid, mida käesolevas korras ei ole defineeritud, kasutatakse samas tähenduses, nagu

need on määratletud TÕRTKS-s.

2. Asutusesisene teavituskanal

2.1. Sisekanal on asutuse sees rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab

konfidentsiaalselt ja kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil tööalase tegevusega teatavaks

saanud rikkumisest teavitada. Sisekanal on sõltumatu ning tagab konfidentsiaalsuse,

andmekaitse ja saladuse hoidmise.

2.2. Ameti sisekanali kaudu esitatud rikkumisteadete eest vastutab õigusosakond (edaspidi

vastutaja). Rikkumisest teavitamise kanalitele ja rikkumisteadetele on juurdepääs üksnes

vastutajal. Kirjalikus vormis teavitamisel võib vastavalt kanalile olla juurdepääs

infosüsteemi administraatoritel, kelle juurdepääsu ei ole tehniliselt võimalik piirata.

Administraatoritel on keelatud rikkumisteadetega seotud dokumente avada, salvestada või

muul viisil neid töödelda.

2.3. Asutusesiseselt kirjalikus vormis teavitamise võimaldamiseks tuleb luua e-posti aadress,

mis peab olema turvaline ja konfidentsiaalsust tagav. E-posti aadressi võib asendada või

sellele võib lisada muid kanaleid, mis võimaldavad kirjalikult rikkumisteateid vastu võtta.

Teavitaja võib vajadusel või soovi korral e-posti teel edastatud rikkumisteated või nendega

seotud muu info edastada krüpteeritult.

2.4. Asutusesiseselt suulises vormis teavitamise võimaldamiseks tuleb luua häälsõnumite

postkast, kuhu teavitajatel on võimalik sideteenuse vahendusel teateid jätta. Häälsõnumeid

salvestatakse ning neid kuulab vastutaja.

3

2.5. Teavitaja sellekohasel taotlusel on võimalik suulisi teavitusi esitada ka vahetul kohtumisel

vastutajaga. Täiendavalt võib teavitaja soovi korral esitada suulise rikkumisteate oma

vahetule või kõrgemalseisvale juhile. Kui suulise rikkumisteate võtab vastu teavitaja

vahetu või kõrgemalseisev juht, tuleb nõuetekohaselt dokumenteeritud rikkumisteade

viivitamatult edastada vastutajale.

2.6. Asutusesiseselt suulises vormis esitatud rikkumisteade tuleb dokumenteerida. Teade on

nõuetekohaselt dokumenteeritud, kui häälsõnum või vahetul kohtumisel peetud vestlus on

taasesitataval kujul salvestatud või kui vestluse kohta on koostatud protokoll, mida

pakutakse teavitajale tutvumiseks, parandamiseks ja kinnitamiseks.

2.7. Sisekanali kaudu rikkumisteate esitamisest avaldatakse juhised (sh info rikkumisteadete

vastuvõtmisest, laekuvate teadete menetlusprotsessist, järelmeetmete võtmisest, teavitaja

kaitsemeetmetest ja vastutajast) ameti siseveebis. Vastav info peab olema siseveebis

kergesti leitav ja ligipääsetav.

3. Asutuseväline teavituskanal

3.1. Väliskanal on asutuseväliste isikute rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis

võimaldab konfidentsiaalselt teavitada tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest

suuliselt häälsõnumiga ja vahetul kohtumisel ning kirjalikult. Väliskanal on sõltumatu,

tagab konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja saladuse hoidmise.

3.2. Ameti väliskanali kaudu esitatud rikkumisteadete vastuvõtmise, menetlemise ja

järelmeetmete rakendamise eest vastutab ameti õigusosakond (vastutaja). Rikkumisest

teavitamise kanalitele, rikkumisteadetele ja rikkumisega seotud muule teabele on

juurdepääs üksnes vastutajal. Kirjalikus vormis teavitamisel võib vastavalt kanalile olla

juurdepääs infosüsteemi administraatoritel, kelle juurdepääsu ei ole tehniliselt võimalik

piirata. Administraatoritel on keelatud rikkumisteadetega seotud dokumente avada,

salvestada või muul viisil neid töödelda.

3.3. Asutuseväliselt kirjalikus vormis teavitamise võimaldamiseks tuleb luua e-posti aadress,

mis peab olema turvaline ja konfidentsiaalsust tagav. Selline e-posti aadress tuleb

avalikustada asutuse veebilehel.

3.4. Asutuseväliselt suulises vormis teavitamise võimaldamiseks tuleb luua häälsõnumite

postkast, kuhu teavitajatel on võimalik sideteenuse vahendusel teateid jätta.

3.5. Teavitaja sellekohasel taotlusel on võimalik teavitusi esitada ka vahetul kohtumisel.

Teavitajal on võimalik vahetu kohtumise soovist vastutajale teada anda kirjaliku

teavituskanali (e-posti) või häälsõnumi teel.

3.6. Suulises vormis esitatud teade tuleb dokumenteerida. Teade on nõuetekohaselt

dokumenteeritud, kui häälsõnum või vahetul kohtumisel peetud vestlus on taasesitataval

kujul salvestatud või kui vestluse kohta on koostatud protokoll, mida pakutakse teavitajale

tutvumiseks, parandamiseks ja kinnitamiseks.

3.7. Väliskanali kaudu rikkumisteate esitamisest avaldatakse juhised ja nõuded (sh info

rikkumisteadete vastuvõtmisest, laekuvate teadete menetlusprotsessist, järelmeetmete

võtmisest, teavitaja kaitsemeetmetest ja vastutajast) ameti veebilehel. Vastav info peab

olema veebilehel kergesti leitav ja ligipääsetav. Avaldatud info muutmise vajadust tuleb

hinnata vähemalt iga kolme aasta järel.

4. Rikkumisteate vastuvõtmine, menetlemine ja järelmeetmete rakendamine ning vastutaja kohustused

4.1. Rikkumisteate kättesaamise kohta saadetakse teavitajale kinnitus seitsme päeva jooksul

pärast teate kättesaamist. Kinnitust ei saadeta, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või

kui on põhjust arvata, et kinnituse saatmine seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.

4

4.2. Rikkumisteate laekumine sise- või väliskanali kaudu tähendab, et teavitaja eeldab

rikkumisest teavitaja kaitse saamist. Vastutaja hindab, kas rikkumisteade kuulub TÕRTKS

§ 2 ja 3 tähenduses seaduse sisulise ja isikulise kohaldamisala alla. Kui teavitajale

ettenähtud kaitse ei kohaldu, teavitab vastutaja sellest koheselt rikkumisteate esitanud

isikut.

4.3. Vastutaja hindab rikkumisteate sisu, vajadusel küsib teavitajalt lisaandmeid. Juhul, kui

amet on TÕRTKS § 6 tähenduses pädev asutus, edastab vastutaja rikkumisteate sisu

(tagades teavitaja konfidentsiaalsuse) ameti peadirektorile ning suunab selle edasiseks

menetlemiseks asutusesiseselt. Asutuses viiakse läbi vastav riiklik, haldus- või

teenistusliku järelevalve menetlus või süüteomenetlus.

4.4. Kui rikkumisteate saanud asutus ei ole TÕRTKS § 6 tähenduses pädev asutus,

korraldatakse rikkumisteate edastamine pädevale asutusele ettenähtud korras ja

viivitamata, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist, informeerides

sellest samal ajal teavitajat. Teavitajat ei informeerita, kui ta on kinnituse saatmise otsesõnu

keelanud või kui on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.

4.5. Teavitajale antakse järelmeetmete rakendamise kohta tagasisidet ettenähtud korras

(esimesel võimalusel, kuid asutusesisestele teadetele hiljemalt kolme kuu jooksul ning

asutusevälistele teadetele põhjendatud juhul hiljemalt kuue kuu jooksul pärast

rikkumisteate kättesaamist). Tagasisidet ei anta, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud

või kui on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.

4.6. Teavitajale antakse menetluse lõpptulemuste kohta tagasisidet. Tagasisidet ei anta, kui

teavitaja on selle otsesõnu keelanud või kui on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja

konfidentsiaalsuse.

4.7. Sise- ja väliskanali puhul tagab vastutaja:

4.7.1. vastavalt TÕRTKS § 14 lõigetes 1-3 sätestatule rikkumisteadete vastuvõtmise ja

rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsena hoidmise;

4.7.2. rikkumisteate kättesaamise kohta kinnituse saatmise 7 päeva jooksul, välja arvatud

juhul, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu

teavitaja konfidentsiaalsuse;

4.7.3. teavitajaga ühenduse hoidmise ja talle tagasiside andmise, samuti vajadusel täiendava

teabe küsimise;

4.7.4. hinnangu andmise rikkumisteate ja selle esitaja kuulumise kohta TÕRTKS § 2 ja 3

tähenduses seaduse sisulisse ja isikulisse kohaldamisalasse. Kui teavitajale ettenähtud

kaitse ei kohaldu, teavitab vastutaja sellest viivitamatult rikkumisteate esitanud isikut;

4.7.5. teavitaja konfidentsiaalsust säilitades ameti menetluspädevuse olemasolu korral

rikkumisteate sisu edastamise ameti peadirektorile ning selle suunamise edasiseks

menetlemiseks asutusesiseselt;

4.7.6. asutusel menetluspädevuse puudumise korral rikkumisteate viivitamatu (kuid hiljemalt

viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist) edastamise pädevale asutusele,

informeerides sellest ka teavitajat. Teavitajat ei informeerita, kui ta on kinnituse

saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu tema

konfidentsiaalsuse;

4.7.7. teavitajale järelmeetmete rakendamise kohta tagasiside andmise esimesel võimalusel,

kuid hiljemalt kolme kuu jooksul pärast rikkumisteate kättesaamist. Tagasisidet ei anta,

kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu tema

konfidentsiaalsuse. Teavitajale tagasiside andmine ei tähenda kohustust anda

kavandatavatest meetmetest ning menetluse käigust detailset ülevaadet;

4.7.8. teavitajale menetluse lõpptulemuste kohta tagasiside andmise. Tagasisidet ei anta, kui

teavitaja on selle otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu tema

konfidentsiaalsuse;

5

4.7.9. rikkumisteate säilitamise kolme aasta jooksul menetluse lõpptulemuste kohta tagasiside

andmisest või sellise kohustuse tekkimisest.

4.8. Saadud rikkumisteated, nendega seoses kogutud teabe ning muid rikkumisteadete

menetlemise käigus koostatud ja kogutud dokumendid säilitatakse ameti

dokumendihaldussüsteemis Delta kolm aastat alates teavitajale rikkumise menetluse

lõpptulemusest teada andmisest. Dokumentide säilitamisel juhindutakse ameti

dokumendihalduse korras ja dokumentide liigitusskeemis sätestatust.

Dokumendihaldussüsteemis dokumentide säilitamisel on dokumentidele juurdepääs

üksnes vastutajal ning dokumendihaldussüsteemi administraatoritel, kui viimaste õigusi

juurdepääsuks ei ole tehniliselt võimalik piirata. Dokumendihaldussüsteemi

administraatoritel on keelatud rikkumisteadetega seotud dokumente avada, salvestada või

muul viisil neid töödelda. Vastutajal on juurdepääs dokumendihaldussüsteemi

rikkumisteadetega seotud logidele, mis võimaldavad kontrollida, et administraatorid ei ole

nimetatud keeldu rikkunud.

4.9. Amet hoiab käesolevat korda arvestades asjakohasena ja täiendab vastavalt vajadusele

ameti dokumendihalduse korda, dokumentide liigitusskeeme, andmekaitsetingimusi ning

muid sisemist töökorraldust reguleerivaid juhendeid ja kordasid.

5. Teavitamise takistamise ja ebaõige rikkumisteate esitamise keeld

5.1. Keelatud on igasugune tegevus, mis takistab rikkumisteadete esitamist. Teavitamise

takistamine hõlmab, kuid ei piirdu järgmisega:

5.1.1. teavitaja hirmutamine või surve avaldamine, et takistada rikkumisest teavitamist;

5.1.2. teavitamiskanali kasutamise raskendamine või võimatuks tegemine, näiteks

teavitamiseks ette nähtud vahendite eemaldamine või blokeerimine;

5.1.3. diskrimineerimine või kättemaks teavitaja või potentsiaalse teavitaja suhtes;

5.1.4. halduslike või juriidiliste takistuste seadmine, mis on loodud rikkumisest teavitamise

takistamiseks.

5.2. Keelatud on teadlikult esitada ebaõigeid rikkumisteateid. Teavitajad peavad esitama

rikkumisteateid heas usus ja tuginedes faktidele, mille suhtes neil on põhjendatud alus

uskuda nende tõesust. Ebaõige rikkumisteate esitamine hõlmab:

5.2.1. väärinfo tahtlikku esitamist rikkumiste kohta;

5.2.2. teadlikult eksitavate või valede andmete esitamist, et kahjustada teist isikut või asutust;

5.2.3. rikkumisest teavitamist motiividel, mis ei ole seotud rikkumise paljastamise või avaliku

huvi kaitsmisega.

5.3. Teavitamise takistamise või ebaõige rikkumisteate esitamise eest võivad asutused

rakendada asjakohaseid distsiplinaar-, haldus- või õiguslikke meetmeid, sõltuvalt teo

raskusest, olemusest ja täpsematest asjaoludest.