Infokiri

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga

27.01.2025) Lühikokkuvõte ja prognoos

COVID-19

• COVID-19 haigestumine on langustrendis, kuid languse tempo on aeglustunud.

Nakatumiste arv vähenes eelmise nädalaga võrreldes 9,5%.

• Haigestumus vähenes enamikes vanuserühmades, välja arvatud 5–9, 14-19 ja üle 85

aastaste hulgas. Muudes vanusrühmades püsis haigestumus stabiilsena või vähenes.

Väikese haigestunute arvu tõttu ei ole haigestumuse trendide väljendamine

vanuserühmade kaupa statistiliselt usaldusväärne. Seetõttu saab usaldusväärseks

hinnata vaid üldist haigestumise trendi.

• Enamik haiglaravil viibinud patsiente (91,7%) olid üle 60-aastased, mis näitab, et

vanemaealised on jätkuvalt kõige haavatavamad COVID-19 raske kulu ja tüsistuste

suhtes. Neist 5,3% oli COVID-19 vastu vaktsineeritud.

• Uus viirusvariant (XEC) ei põhjusta seni rasket kulgu.

• Tervishoiusüsteemile ülekoormuse ohtu COVID-19 tõttu ei ole.

Ülemiste hingamisteede nakkused:

• Ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestumus kasvas eelmise nädalaga võrreldes

13% võrra.

• Peamisteks tekitajateks on gripiviirused, moodustades ca 23% kõikidest

positiivsetest proovidest, neist 18% olid A-gripiviirused ja 4,5% - B-gripiviirused.

Paragripi- ja rinoviirused moodustavad võrdselt 4,5% kõikidest positiivsetest

proovidest.

• Selgelt domineerivat viirust hetkel ei ole, mis viitab viiruste mitmekesisele levikule.

• RSV ja hMPV aktiivsus on madal.

Gripp

• Grippi haigestumine on endiselt tõusutrendis. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse

keskmiseks ning levikut laialdaseks. Grippi haigestumus levib kõikides

vanuserühmades ja maakondades.

• Gripi hooaja algusest on hospitaliseerimiste arv märkimisväärselt tõusnud (24%

nädalas), viidates raskematele haigusjuhtudele. Surmajuhtumid on registreeritud

eakate seas (70+), mis kinnitab kõrget tüsistuste riski selles vanuserühmas.

• Hospitaliseeritute seas moodustasid vaktsineeritud väikese osa (6,7%), kuid vähemalt

üks surmajuhtum oli vaktsineeritute seas (üle 85-aastane inimene, hospitaliseeritud

kaasuvate haiguste tõttu).

Mycoplasma pneumoniae

• Haigestumise kasv jätkub ka sellel aastal. Alates 1.01.2025 on tuvastatud 603

Mycoplasma pneumoniae juhtumit. Sellel nädalal lisandus 64 haigusjuhtu. Kõige

rohkem haigestunuid oli vanuserühmas 20–60 aastat (30 juhtu, moodustades 46,9%).

ECDC riskihinnang

• Euroopa respiratoorsete nakkuste seire (ERVSS) andmed näitavad, et kõik kolm

gripiviiruse tüüpi/alatüüpi (A(H1N1)pdm09, A(H3N2) ja B ringlevad praegu koos,

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

moodustades vastavalt umbes kaks viiendikku, viiendikku ja kaks viiendikku( ILI/ARI

viroloogilise seire andmed).

• Gripi ringluse praeguse taseme juures on veel vara ennustada, kuidas ringlevate

gripitüüpide ja alatüüpide levik areneb ning hakkab mõjutama haigestumust, samuti

seda, millised tüved või variandid sel talvel domineerivad.

• Praegused vaktsiinitüved sobivad hästi ringlevate A(H1N1)pdm09 ja 2 B/Victoria

alamvariantidega, kuid on vähem tõhusad mõnede uuemate A(H3N2) alamvariantide

vastu.

• SARS-CoV-2 aktiivsus on stabiliseerunud suhteliselt madalal tasemel kõigis riikides

pärast pikaajalist kõrgenenud aktiivsuse perioodi suvel ja sügisel. See koos SARS-CoV-

2 prognoositava hooajalise mustri puudumisega muudab ebaselgeks, kas kogeme sel

talvel uut SARS-CoV-2 epideemiat. Prognoos ja soovitused:

• COVID-19 haigestumus on langustrendis, kuid languse tempo on aeglustunud. Viirus

levib edasi lainetena, ilma oluliste tõusude või langusteta.

• Haigestumus grippi ja ülemiste hingamisteede nakkustesse on jätkuvalt tõusuteel.

• Haigestumuse ja hospitaliseerimiste kasv viitab vajadusele jätkata

ennetusmeetmetega, sealhulgas vaktsineerimise ja avalike teavituskampaaniatega.

• Jätkata kommunikatsiooniga, et motiveerida inimesi viiruste leviku perioodil

ennetusmeetmeid rakendama.

• Juhime tähelepanu, et hiline arsti poole pöördumine, eriti vanemaealiste patsientide

puhul, ning laboratoorse diagnostika vähene kasutamine haiglaeelses etapis toob kaasa

olukorra, kus gripi diagnoositakse sageli alles haiglates, kuhu patsiendid on

hospitaliseeritud haiguse raske kulu tõttu.

• Gripiviiruste ja teiste respiratoorsete nakkuste üheaegne levik võib suurendada

koormust tervishoiusüsteemile. Tervishoiuteenuse osutajad võiksid arvestada, et

järgmiste nädalate jooksul on oodata hospitaliseerimiste kasvu.

Detailne ülevaade

COVID-19 Haigestumus ja trendid 4. nädala jooksul lisandus 477 haigusjuhtu (96 laboratoorselt kinnitatud ja 381

epidemioloogilise-kliinilise seose alusel diagnoositud). Eelmise nädalaga võrreldes vähenes

haigusjuhtude arv 9,5% võrra. Kõigist haigestunutest 20,0%-l kinnitati diagnoos laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest

tervishoiutöötajate juures).

Seisuga 27.01.2025 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 el. kohta 75,5, kusjuures

laboratoorselt kinnitatud diagnooside põhjal on see näitaja 14,7. 4. nädalal tehti 2 111 testi. Positiivsete testide osakaal moodustas 4,5% (3. nädalal – 5,2%).1

Nakatumiskordaja Rt2

Haigestumus on langustrendis, kuid languse tempo on aeglustunud.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Haigete vanuseline jaotus1

4. nädalal vähenes haigestumuse enamikes vanuserühmades, välja arvatud 5–9, 14-19 ja üle

85 aastaste hulgas. Nende vanusrühmades kasvas haigestumus vastavalt 76,9%, 88,9% ja

40,9% võrra. Muudes vanusrühmades püsis haigestumus stabiilsena või vähenes. Väikese

haigestunute arvu tõttu ei ole haigestumuse trendide väljendamine vanuserühmade kaupa

statistiliselt usaldusväärne. Seetõttu saab usaldusväärseks hinnata vaid üldist haigestumise

trendi.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Haigestumus maakonniti Eesti keskmine haigestumus oli 34,7. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus Põlvamaal

(62,8) ja Võrumaal (61,7). Muudes maakondades ei ole suuri erinevusi haigestumuses

täheldatud, ning üldine trend viitab haigestumuse vähenemisele.

Hospitaliseerimine3,1

Haiglate andmetel hospitaliseeriti 4. nädalal kokku 40 patsienti, kellel oli COVID-19 kas põhi-

või kaasuv haigus. Neist 12 patsienti (30%) hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 tõttu. 11

patsienti ehk 91,7% olid üle 60-aastased. Surmajuhte ei esinenud.

COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu viibis haiglaravil 20 inimest.

Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete

järgi suri COVID-19 tõttu 2024 a. algusest kuni detsembrini kokku 113 inimest.

Võrdluseks, 2023 a. suri COVID-19 tõttu 310 inimest, 2022 a. – 903 inimest. (viimati

uuendatud 08.01.2025).

Hoolekandeasutused2

4. nädalal on hoolekandeasutustes jälgimisel üks COVID-19 kolle (Lõuna regioonis), kus

haigestus kokku 4 klienti ja 1 töötaja. Kõik juhtumid registreeriti nädala jooksul.

Hospitaliseerimisi ega surmajuhte ei esinenud. Reoveeseire2

4. nädalal seirati kokku 12 proovi. Reoveeseire andmete alusel jäi rohelisele ehk madalale

ohutasemele 9 proovi, kollasele ehk mõõdukale ohutasemele jäid 3 proovi (Narva, Kohtla-Järve

ja Rapla). Punasel ehk (väga kõrgel) ja oranžil ( kõrgel) ohutasemel ei olnud ühtegi proovi.

Sekveneerimine Kõik sekveneeritud proovid kuuluvad Omikron- tüve varaiantidele : XEC (50%), KP.3 (38,9%)

ja B.2.86 (11,1%) variantidele. Uus variant XEC on kiire levikuga, kuid ei ole seni näidanud

seost suurema nakkuse raskusastmega ega vaktsiini tõhususe olulise vähenemisega ning

olemasolevad vaktsiinid toimivad ka selle variandi vastu.

Vaktsineerimine Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitas 2024. aasta sügisel COVID-19 vastu

vaktsineerimist järgmistele riskirühmadele: üle 60-aastased inimesed, lapseootel naised ning

teatud kaasuvate haiguste tõttu riskirühmade kuuluvad lapsed ning täiskasvanud.

Seisuga 27.01.2025 vaktsineeriti 35 569 riskirühma kuuluvat inimest, neist vanuses 60 ja

vanemad oli 30 594 inimest. Vaktsineerimisega hõlmatus riskirühmades moodustab ligikaudu

10%.

Alates augustist 2024 (COVID-19 vaktsineerimise 2024/25 kampaania alustamisest) on

COVID-19 tõttu haiglaravile sattunud 132 inimest, millest 120 ehk 90,9% kuulus üle 60-

aastaste hulka. Neist 7 inimest (5,3%) oli COVID-19 vastu vaktsineeritud. COVID-19

põhihaiguse tõttu suri kaks vaktsineeritud inimest (vanuses üle 65 a). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused Seisuga 27.01.2025 pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3079

inimest, kellest 43,1% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku

kohta oli 224,0. Suuri erinevusi haigestumuses maakondade lõikes ei ole.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestumus kasvas eelmise nädalaga võrreldes 13%

võrra. Sentinel-seire andmed

Peamisteks tekitajateks on gripiviirused, moodustades ca 23% kõikidest positiivsetest

proovidest, neist 18% olid A-gripiviirused ja 4,5% - B-gripiviirused. Paragripi- ja rinoviirused

moodustavad võrdselt 4,5% kõikidest positiivsetest proovidest. Gripp Haigestumus ja trendid Grippi haigestunute arv kasvas eelmise nädalaga võrreldes 23 protsenti. Gripiviirus levib

kõikides vanusrühmades ja maakondades.

Eesti keskmine grippi haigestumus oli 33,4/100 000 elaniku kohta. Kõrgem haigestumus

registreeriti Läänemaal (67,9), Hiiumaal ei ole registreeritud grippi haigestunuid. Muudes

maakondades suuri erinevusi ei täheldatud.

Grippi haigestumine on endiselt tõusutrendis. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse

keskmiseks ning levikut laialdaseks.

Üheks kulgu mõjutavaks teguriks oli grippi haigestumuse intensiivse kasvuperioodi

kokkulangevus jõulupühade ning koolivaheajaga. Koolivaheaeg kui loomulik isolatsioon aitas

suuretõenäolisusega muuta haigestumuse kõverat laugemaks – st järsk haigestumuse kasv jäi

ära, sama hulk haigestunuid lisandub pikema aja perioodi jooksul. Etioloogiline struktuur 4. nädalal kokku registreeriti 459 grippi haigestunut. Laboratoorselt kinnitati 185 gripiviirust,

neist 143 A gripiviirust ning 42 B-gripiviirust.

Täpsemalt määratleti 10 A-gripiviirust, millest seitse A(H1N1)pdm09 tüve ning kolm B-

gripivirust Victoria tüve.

Hospitaliseerimine Tervise infosüsteemi andmetel hooaja algusest hospitaliseeriti gripiga kokku 223 inimest.

Hospitaliseeritute seas 61,2% olid patsiendid vanuses 65 aastat ja vanemad, neist ligikaudu

kolmandiku moodustasid inimesed vanuses 80 aastat ja üle. Vaktsineeritud patsientide osakaal

oli 6,7% (15 inimest).

Andmeid gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta uuendatakse ja täpsustatakse Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt kolme nädala jooksul.

Uuendatud andmete põhjal kasvas hospitaliseeritud patsientide arv võrreldes eelmise nädalaga

24%, haiglaravi vajas 118 patsienti. Gripihooaja algusest registreeriti 11 surmajuhtumit, neist 6 oli raske gripi tõttu (kõik üle 70-

aastased). Raske gripi tõttu surnutest ei olnud keegi vaktsineeritud.

4. nädalal suri 1 inimene, gripp oli kaasuvaks haiguseks. (üle 65-aastane).

Üks surmaga lõppenud hospitaliseerimise juhtum oli vaktsineeritud (üle 85-aastane inimene,

hospitaliseeritud kaasuvate haiguste tõttu). Vaktsineerimine 21.01.2025a. seisuga vaktsineeriti gripi vastu 167 142 inimest. Neist 75 301 inimest vanuses

üle 65a. Vaktsineerimisega hõlmatus oli kogu elanikkonnas 12,12% (eelmine hooaeg - 12,6%),

eakate seas - 26,6% (eelmine hooaeg - 29%).

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

RS-viirusega seotud nakkused TEHIK-i andmetel tuvastati 4. nädalal seitse RS-viiruse haigusjuhtu, millest ükski ei vajanud

hospitaliseerimist.

Hooaja algusest on registreeritud 54 RS-viirusega seotud haigusjuhtu. Nendest 44,4%

moodustasid 0–4-aastased lapsed ja 18,5% 65-aastased ja vanemad inimesed.

Hospitaliseerimist vajas viis inimest: kolm last vanuses 0–4 aastat ja kaks inimest vanuses 85

aastat või vanemad.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul on RS-viiruse levik

Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna (EL/EMP) riikides üldiselt madal ja jääb viimase

kolme hooaja tasemest allapoole. Kõige suurem haiglaravi ja raskete tagajärgede risk on alla

viie aasta vanustel lastel.

Inimese metapneumoviirus (hMPV) Laboratoorsete andmete alusel on alates 1.01.2025 tuvastatud 35 hMPV juhtumit.

Neist 11 olid 0–4-aastased lapsed ja 14 üle 65-aastased inimesed.

4. nädalal registreeriti 17 juhtumit. ECDC ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)

hinnangul on tegemist hingamisteede patogeenide tavapärase hooajalise sagenemisega, mis ei

kujuta EL/EMP piirkonnas erilist muret.

Mycoplasma pneumoniae Mycoplasma pneumoniae nakkuste arv kasvab jätkuvalt.

Alates 1.01.2025 on tuvastatud 603 Mycoplasma pneumoniae juhtumit.

Sellel nädalal lisandus 64 haigusjuhtu. Kõige rohkem haigestunuid oli vanuserühmas 20–60

aastat (30 juhtu, moodustades 46,9%). Koolilapsed vanuses 10–19 aastat moodustasid 28,1%

juhtumitest. Väikelapsed vanuses 0–4 aastat ja 5–10 aastat moodustasid vastavalt 12,5% ja

10,9% juhtumitest. Registreeriti üks haigusjuht (79-aastane inimene).

___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS 2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed 4 European Respiratory Virus Surveillance Summary