Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Teie 06.01.2025 nr 6-1/35-8

Meie 28.01.2025 nr 9.3-1/24/5829-3

Alexela Kiviõli hübriidpargi kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi avalik väljapanek

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Alexela Kiviõli hübriidpargi kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu (edaspidi eriplaneering) asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi avalikust väljapanekust.

Lüganuse Vallavolikogu algatas 30.05.2024 otsusega nr 191 eriplaneeringu koostamise ja KSH.

Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on rajada tuule- ja päikeseenergia tootmise hübriidpark

koos vajaliku taristuga. Planeeritavate tuulikute koguarv on kuni 20 tuulikut, ühe tuuliku

kogukõrgus kuni 300 meetrit. Planeeringuala hõlmab ca 10 km2 suurust maa-ala Lüganuse valla

põhjaosas Varinurme, Satsu ja Ilmaste külade territooriumil. Eriplaneeringu asukoha eelvalik ja

KSH koostatakse täpsusega, mis võimaldab hübriidpargi tuulikute ja päikesepaneelide edasist

kavandamist projekteerimistingimuste alusel.

Asukoha eelvalikul võetakse arvesse erinevaid puhveralasid ja kriteeriume, sh 750 m puhver

elu- ja ühiskondlikest hoonetest. Eriplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt on Lüganuse vald

seisukohal, et elu- ja ühiskondlike hoonete lubatud kaugus tuulikutest on 750 meetrit ja

kokkuleppel hoone omanikuga võib seda puhvrit vähendada kuni 500 meetrini.

KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi

keskkonnamõjusid ning määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid

tagajärgi ja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud

meetmeid. Muuhulgas hinnatakse mõju inimese tervisele ja heaolule (müra, varjutus,

visualiseeringud, vibratsioon) ning olemasolevate ja võimalusel ka kavandatavate tuuleparkide

alade kumulatiivset mõju valdkondade lõikes. KSH raames on plaanis koostada müraleviku

kaardid, varjutuse modelleerimine, nähtavusala analüüs.

Amet on tutvunud Alexela Kiviõli hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmiga ning märgib järgmist:

 Arvestada, et planeeritava tegevuse ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive.

 Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt

müraleevendavaid meetmeid tuleks rakendada, kui tuuleturbiinide müra ületab 45 dB

2(2)

Lden (ööpäeva 24 h keskmine). Eeldusel, et tuulikupark töötab kuni 24 tundi ööpäevas,

soovitab amet uute tuuleparkide arendamisel võtta aluseks kõige rangemad ehk müra

sihtväärtused, mis ei ületaks elamualadel päeval 50 dBA ja öösel 40 dBA. Sellist

lähemist toetab ka ameti senine praktika, sest inimeste kaebustest on võimalik välja

lugeda, et võimalike mürahäiringute vältimiseks tasub tuulegeneraatorite puhul aluseks

võtta kõige rangemad nõuded (müra sihtväärtused).

 Kindlasti tuleb teostada välisõhus leviva müra modelleerimine, et selle abil välja

selgitada piisav kaugus tuulikute ja elamualade vahel. Mida kaugemale jäävad

kavandatavad tuulegeneraatorid elamualadest, seda minimaalsem on risk ka negatiivsete

tervisemõjude avaldumiseks. Erinevates uuringutes on antud soovitus tuuliku ja

elamualade puhveralaks võtta 1 km ning ka koostamisel olevas Lüganuse valla

üldplaneeringus on üldplaneeringuga leitud sobivatel aladel tuuleparkide puhveralaks

määratud 1 km.

 Müra leviku modelleerimisel modelleerida ka madalsagedusliku müra levikut.

 Lisaks tuulikute tekitavale mürale tuleb arvesse võtta ka tuulepargiga seotud seadmeid,

näiteks alajaamade trafosid ja muid lisaseadmeid. Need komponendid võivad tekitada

eelkõige tonaalset müra ja neid tuleb hinnata koos tuuliku müraga.

 Soovitame hinnata tuulikute käitamisega kaasnevat infraheli.

 Soovitame teostada tuulikute käivitumisjärgselt kontrollmõõtmisi, et võrrelda müra

modelleerimise tulemusi tegeliku müratasemega maksimaalse võimsusega töötamise

ajal.

 Soovitame hinnata planeeritava tegevuse mõju joogivee kvaliteedile, sest tagada tuleb

joogiveehaarete sanitaarkaitsealade kaitse ning vältida põhjavee kvaliteedi halvenemist.

 Soovitame planeeringu menetlusprotsessis teha aktiivset koostööd kohalike elanikega,

et saavutada ümbruskonna elanike tervist toetav planeeringulahendus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

554 8431 [email protected]