Taotlus (Meremäe, Salinõmme küla)

24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

12122

kiige.p.

Salinõmme

70.0

50 .0

60 .0

30 kV

160 kV

60 kV

50 kV

50 kV

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Dagopen OÜ poolt oktoober 2005.a. koostatud "Pühalepa valla Sarve-Heltermaa -Salinõmme piirkonna osaüldplaneering" põhijoonist (leht nr. 5) M 1:10 000, töö nr. 05-121. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohases Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslikul maastikul . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

M 1 : 1 000 000

VÄINAMERE HOIUALA (HIIU)

TINGMÄRGID

KATASTRIÜKSUSE PIIR

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI LAIUS RANNAJOON, TAVALINE VEEPIIR

LAUTRI KOHT

SADAMA MAALS

PERE- JA RIDAELAMU MAA

PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA

EV

EV

ALAJAAM

PERSPEKTIIVNE ALAJAAM

PIIRANGUVÖÖND

SIHTKAITSEVÖÖND

DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA PIIR

SADAM

KAUNISVAADE

KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE VALLATEE PLANEERITAV ERATEEDE AVALIK KASUTUS

EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR MAANTEE KAITSVÖÖND, 50 m

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU ALA PIIR KÜLADE PIIR

OLEMASOLEV TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10000 FORMAAT A3

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

kiige.p. KÜLA KIIGEPLATSI ASUKOHT

HIIUMAA LAIDUDE KAITSEALA KESKUS

HIIUMAA VALLAVALITSUS

28.11.2024.a.

JOONIS

TÖÖ NR. 23 - 39

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE

PLANEERINGUALA

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT

200 m

KORDONI JA UUE-KORDONI MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 00-50

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 15-49

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

KAITSEALA SADAMA JA VÄRAVA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kehtestatud Esplan OÜ töö nr. 0407

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KANALISATSIOONITORU VEETORU

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 24. aprill 2023. a. koostatud "Meremäe kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-23-197. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

28.11.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 39

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

METS

KADASTIK, VÕSA

ROHUMAA

HARVIK

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

HOONE

KASVUHOONE

MUSTKATTEGA TEE

PINNASTEE

KRAAV

VÕRKAED

MURU, HOOLDATUD ROHUMAA

VILJAPUU

ÜKSIK KADAKAS

KIVIAED

VALL, NÕLV

KIVIHUNNIK PUURKAEV

TEERADA

MÕÕTKILP 0,4 KV MAAKAABELLIIN 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

ELEKTRIKILP

PUMBAKAEV

ROHELISE VÕRGUSTIKU PIIR VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

KATUSEALUNE

2

R=1 0m

R=10m

1

3

30.87 4.07

54.22

11.87

6. 98

7 .0 1

8.54

9.01

10 .64

9.28

23.17

2.59

13.99

9.83

24 .77

7 .18

7 .17

5 .99 17.93

17 .77

31.48

26.18

5 .00 6.64

9.09

5

10.00

10.00

4

N ÄH

TA VU

SK OL

M N

UR K

3m x

80 m

N ÄH

TA VU

SK OL

M N

UR K

3m x

80 m

NÄH TA

VU SK

OL M

NUR K 3

m x

12 0m

NÄH TA

VU SK

OL M

NUR K

3m x

12 0m

JK

LK

12122

KORDONI JA UUE-KORDONI MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 00-50

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 15-49

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

KAITSEALA SADAMA JA VÄRAVA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kehtestatud Esplan OÜ töö nr. 0407

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

1:2

1: 7

1:4

ab s .h

=1 .0m

1:1,5

8

6

7

9

30.00

30.00

27.77

29.50

3.52

35.00

26.52

3.42

9.59

TVK 30.00

200.00

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,0 0,5

sõidutee tugipeenartugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD ABIHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT3

OLEMASOLEV KRUNDI VEETORU

OLEMASOLEV PUURKAEV (veehaarde hooldeala ulatus 10 m)R=10m

OLEMASOLEV KRUNDI KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on 10 m, imbväljaku kuja on 10 m)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE VÕIMALIK ASUKOHT

p3 SA PLANEERITUD KINNISTU PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE

RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER12122

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHTPK

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK3m x 80m

OLEMASOLEV JAOTUSKILP JK

LIKVIDEERITAV OBJEKT

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 0,4 KV MAAKAABELLIIN

OLEMASOLEVA ABIHOONE ASUKOHT2

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 23-39

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 24. aprill 2023. a. koostatud "Meremäe kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-23-197. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslikul maastikul. 5. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

28.11.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 39

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

Hoonestusalad kokku ca 6260 m²

3 "MEREMÄE"

4 tk.

EP 20%, HL 70%, LS 10% 8,5 m 2 / -1

2,73 ha

1000 m²

1

OLEMASOLEV MÕÕTKILP LK (jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

OLEMASOLEV HARVIK, VÕSA

PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV MAAKAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE

VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m) TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (kaugus veevõtukohast 200 m)

RANNA JA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus põhikaardile kantud veekogu veepiirist on 20 m)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

PLANEERITUD SADAMA MAA-ALA

PLANEERITUD AVALIKU JUURDEPÄÄS KALLASRAJALE (piki Meremäe, Väike-Meremäe ja Viigi maaüksuste vahelist piirisihti)

PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

TINGMÄRGID

1:7 PLANEERITUD SLIPP

PLANEERITUD NÕLV

PLANEERITUD SETETEST PUHASTATAV VEE-ALA (ca 500 m²)

PLANEERITUD KAIKOHT

PLANEERITUD SÜVENDATAV VEE-ALA (ca 190 m²)

PLANEERITUD KIVIMUUL

PLANEERITUD PUITKATTEGA KAI

KALLASRADA (Laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m)

OLEMASOLEVA ALLA 20 m² HOONE (MEREKONTEINERI) ASUKOHT4

PLANEERITUD SADAMAHOONE VÕIMALIK ASUKOHT5

REKONSTRUEERITAV KAI, ca 13 jm.6

PLANEERITUD KAI, ca 20 jm.7

REKONSTRUEERITAV SLIPP8

PLANEERITUD KIVIMUUL VÕIMALIK ASUKOHT9

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Väinamere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Väinamere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

ROHELISE VÕRGUSTIKU TUUMALA

EESTI PÕHIKAARDI JÄRGNE ÕUEMAA PIIR

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel)

Ei määrata

"MEREMÄE FAARVAATER"

Ei määrata

100% LS Ei määrata

Ei määrata

633 m²

Ei määrata

2

maa- pealne

maa-alune kokku sh.

1. korrusel norma- tiivne

kavan- datud

1 27.269 1.000 900 4 EP / 20 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 2.730 1.000 3 3 TP3 - Puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; HL / 70 ja abihoonel ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; LS / 10 8,5 (16,5), 2 / -1, 20°-45°, - 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

sadamahoonel sadamahoonel viilkatus. - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; 6,0 (8,7). 1 / 0. Sadamahoonel - Ranna veekaitsevöönd, ulatus põhikaardile kantud veekogu veepiirist on 20 m;

20°-45°, - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist; viilkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist;

- Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Väinamere hoiuala (Hiiu), registrikood: KLO2000340; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: RAH0000133; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: RAH0000605; - III kaitsekategoorias liigid: veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea), registrikood: KLO9310618; - III kaitsekategoorias liigid: hall käpp (Orchis militaris), registrikood: KLO9304358; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslik maastik.

2 633 LS / 100 - Väinamere hoiuala (Hiiu), registrikood: KLO2000340; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: RAH0000133; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: RAH0000605; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslik maastik.

Kokku 27.902 1.000 900 4 2.730 1.000 3 3

Olemasolevate kruntide aadressid

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus

(abs.)

Krundi suurus

(m²)

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

Meremäe

Piirangud. MärkusedSuurim lubatud maa- pealne/maa-alune

korruselisus

Tule- püsivus-

klass

Parkimiskohtade arv

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

Meremäe faarvaater Ei määrataEi määrata

12122

kiige.p.

Salinõmme

70.0

50 .0

60 .0

30 kV

160 kV

60 kV

50 kV

50 kV

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Dagopen OÜ poolt oktoober 2005.a. koostatud "Pühalepa valla Sarve-Heltermaa -Salinõmme piirkonna osaüldplaneering" põhijoonist (leht nr. 5) M 1:10 000, töö nr. 05-121. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohases Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslikul maastikul . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

VÄINAMERE HOIUALA (HIIU)

TINGMÄRGID

KATASTRIÜKSUSE PIIR

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI LAIUS RANNAJOON, TAVALINE VEEPIIR

LAUTRI KOHT

SADAMA MAALS

PERE- JA RIDAELAMU MAA

PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA

EV

EV

ALAJAAM

PERSPEKTIIVNE ALAJAAM

PIIRANGUVÖÖND

SIHTKAITSEVÖÖND

DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA PIIR

SADAM

KAUNISVAADE

KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE VALLATEE PLANEERITAV ERATEEDE AVALIK KASUTUS

EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR MAANTEE KAITSVÖÖND, 50 m

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU ALA PIIR KÜLADE PIIR

OLEMASOLEV TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10000 FORMAAT A3

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

kiige.p. KÜLA KIIGEPLATSI ASUKOHT

HIIUMAA LAIDUDE KAITSEALA KESKUS

HIIUMAA VALLAVALITSUS

28.11.2024.a.

JOONIS

TÖÖ NR. 23 - 39

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE

PLANEERINGUALA

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK,

MUUTMISETTEPANEK

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU JOONIS

29

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. KOOSKÕLASTUSED

30

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

- Ko os

kõ la

st at

ud ti

ng im

us te

l: *

Tö öj

oo ni

se d

ko os

kõ la

st ad

a tä

ie nd

av al

t.

Pa lu

m e

pl an

ee rin

gu e

llu vi

im ise

l a rv

es ta

da

jä rg

ne va

ga :

1. K

õi k r

iig ite

e ka

its ev

öö nd

is ka

va nd

at ud

e hi

tu slo

a ko

hu st

us eg

a tö

öd e

pr oj

ek tid

tu le

b es

ita da

Tr

an sp

or di

am et

ile n

õu so

le ku

sa am

ise ks

. Ri

st um

isk oh

a pu

hu l t

ul eb

ta ot

le da

E hS

§ 9

9 lg

3

al us

el T

ra ns

po rd

ia m

et ilt

n õu

de d

ris tu

m isk

oh a

pr oj

ek ti

ko os

ta m

ise ks

. 2.

K ui

k oh

al ik

o m

av al

its us

a nn

ab p

la ne

er in

gu al

al

pr oj

ek te

er im

ist in

gi m

us i E

hS §

2 7

al us

el v

õi

ka va

nd at

ak se

m uu

da tu

si rii

gi te

e ka

its ev

öö nd

is, si

is pa

lu m

e ka

as at

a Tr

an sp

or di

am et

it m

en et

lu ss

e.

M ui

ns us

ka its

ea m

et il

on õ

ig us

m ää

ra ta

va ja

du se

ko

rr al

tä ie

nd av

ad u

ur in

gu d

(M uK

S (§

3 1

lg 2

, § 8

2 lg

1 )

-

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

Ko os

kõ la

st us

te k

oo nd

ni m

ek irj

a jä

re l,

er al

di le

he l.

Ko os

kõ la

st us

te k

oo nd

ni m

ek irj

a jä

re l,

er al

di le

he l.

Ko os

kõ la

st us

te k

oo nd

ni m

ek irj

a jä

re l,

er al

di le

he l.

Ko os

kõ la

st us

te k

oo nd

ni m

ek irj

a jä

re l,

er al

di le

he l.

Ko os

kõ la

st us

te k

oo nd

ni m

ek irj

a jä

re l,

er al

di le

he l.

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

Ke sk

ko nn

aa m

et il

ei o

le e

sit at

ud m

at er

ja lid

el e

tä ie

nd av

ai d

m är

ku si

ja ko

os kõ

la st

am e

pl an

ee rim

iss ea

du se

§ 1

33 lg

1 a

lu se

l Sa

lin õm

m e

kü la

s a su

va M

er em

äe m

aa ük

su se

de

ta ilp

la ne

er in

gu .

Pr oj

ek ti

ko os

kõ la

st us

.

Võ tte

s a lu

se ks

e hi

tu ss

ea du

st ik

u (E

hS ) j

a pl

an ee

rim iss

ea du

se (P

la nS

) k oo

sk õl

as ta

m e

pl an

ee rin

gu .

Am et

k oo

sk õl

as ta

b de

ta ilp

la ne

er in

gu

tin gi

m us

el ku

i s iss

es õi

du fa

ar va

at ri

sü ve

nd am

ise , s

ad am

ab as

se in

i p uh

as ta

m ise

ja

pu itk

at te

ga ka

i r aj

am ise

kä ig

us tu

le b

vä lja

ar

he ol

oo gi

lin e

le id

(n äi

te ks

la ev

aj ää

nu se

d) ,

sii s M

ui ns

us ka

its es

ea du

se st

tu le

ne va

lt (§

3 1

lg 1

, § 6

0) tu

le b

tö öd

k at

ke st

ad a,

jä tta

le id

le

iu ko

ht a

ja te

at ad

a se

lle st

M

ui ns

us ka

its ea

m et

ile .

Po lit

se i-

ja P

iir iv

al ve

am et

ko os

kõ la

st ab

tin

gi m

us te

ta S

al in

õm m

e kü

la s a

su va

M

er em

äe m

aa ük

su se

d et

ai lp

la ne

er in

gu .

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

Nr 6

-2 /2

4/ 10

23 5-

5,

02 .1

0. 20

24

Nr 0

70 71

69 35

2,

03 .1

0. 20

24

Nr 7

.2 -2

/2 4/

63 53

-7 ,

08 .1

0. 20

24

Nr 5

.1 -1

7. 5/

21 60

-1 ,

28 .1

0. 20

24

Nr 1

.1 1-

11 /3

40 -2

, 24

.1 1.

20 24

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

Ke sk

ko nn

aa m

et

M ee

li Ke

sk ül

a ju

ht iv

sp et

sia lis

t lo

od us

ka su

tu se

o sa

ko nd

El ek

tr ile

vi O

Ü M

ai e

Er ik

Tr an

sp or

di am

et

M ar

je -L

y Re

ba s

pe as

pe ts

ia lis

t pl

an ee

rim ise

o sa

ko nn

a ko

os kõ

la st

us te

ü ks

us

M ui

ns us

ka its

ea m

et

Fr an

k L uk

k Hi

iu m

aa n

õu ni

k

Po lit

se i-

ja P

iir iv

al ve

am et

Re

ne H

ar tõ

ka in

en

po lit

se ik

ol on

el le

itn an

t ar

en du

so sa

ko nd

, v al

m iso

le ku

ja

re ag

ee rim

ise b

ür oo

, m

er et

ur va

lis us

e gr

up p

gr up

iju ht

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

31

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 6.

7.

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 25.09.2024 nr 9-6.1/1689

Meie 02.10.2024 nr 6-2/24/10235-5

Detailplaneeringu kooskõlastamine (Meremäe,

Salinõmme küla)

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva

Meremäe maaüksuse (katastritunnus 63902:001:0570) detailplaneeringu. Varasemalt on

Keskkonnaamet seisukohad esitanud kirjades 18.04.2023 nr 6-5/23/5638-2, 09.05.2023 nr 6-

5/23/5638-4 ja 18.06.2024 nr 6-2/24/10235-2.

Detailplaneeringu eesmärk on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi

ulatust ja määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks ning uue kai,

slipi ja muuli rajamine, määrata hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja

parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad.

Looduskaitseseaduse mõistes asub Meremäe maaüksus valdavas osas Väinamere ranna

kaitsevööndites ning asub tervikuna Väinamere hoiualal. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade

võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana.

Viimases kirjas (18.06.2024 nr 6-2/24/10235-2) palus Keskkonnaamet täpsustada planeeringut

seoses sadama sadamaregistrisse kandmisega.

LKS § 38 lg 5 p 2 nimetatud sadamaehitisteks on sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks

vajalikud ehitised, millele võib tagasihoidlikus mahus lisanduda ka sadama toimimist toetavaid

funktsioone või ehitisi. Erandi kohaseid sadamaehitisi saab rajada üksnes planeeringuga

määratud ja sadamaregistrisse kantud või kanda kavandatud sadama territooriumile. Väljaspool

sadamat isiklikuks tarbeks rajatavad sildumisrajatised ei ole LKS § 38 lg 5 p 2 kohased

veeliiklusrajatised.

Detailplaneeringu kohaselt moodustab planeeritud sadam kompleksi teiste Salinõmme

sadamatega (kalasadam, vanasadam), aga sadamaregistri kohaselt ei ulatu planeeritav sadam

registrisse kantud Salinõmme sadama ja Salinõmme paadisadama aladeni.

Meremäe sadam on sadamaregistrisse kantud 21.08.2024.

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub LKS § 40 lg 4 alusel

planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist. Seega ei saa Keskkonnaamet

LKS-st lähtudes anda planeeringu kooskõlastamise protsessis ehituskeeluvööndi vähendamise

nõusolekut või keelduda nõusoleku andmisest enne planeeringu vastuvõtmist. Lõpliku

seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering

on vastu võetud ning kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse.

2 (2)

Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest:

arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust,

reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest ning

väljakujunenud asustusest.

Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja kaldal.

Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik

ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata taimekooslustel,

alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute

muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude

ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on

inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse

juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm.

Ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamine on pikk ja kaalutlemist nõudev protsess, mis

nõuab mitmete erinevate asjaolude uurimist.

Eeltoodust tulenevalt saab Keskkonnaamet oma lõpliku ja siduva seisukoha esitada pärast

planeeringu vastuvõtmist.

Keskkonnaametil ei ole esitatud materjalidele täiendavaid märkusi ja kooskõlastame

planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Maris Pertel 5902 8703

[email protected]

ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected]

Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee

Rikketelefon 1343

PROJEKTI KOOSKÕLASTUS

Kooskõlastuse nr 0707169352

Kooskõlastuse kuupäev 03.10.2024

KOOSKÕLASTUSE TELLIJA

Isikukood 37503116510

Isiku nimi ÜLLAR LAID

Kontakisik ÜLLAR LAID

Objekti aadress Meremäe, Salinõmme küla, Hiiumaa vald (DP)

Töö number 23-39

Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud

Etapp Detailplaneering

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS

Maie Erik

Elektrilevi OÜ

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 25.09.2024 nr 9-6.1/1688

Meie 08.10.2024 nr 7.2-2/24/6353-7

Meremäe maaüksuse detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse

detailplaneeringule (katastritunnus 63902:001:0570, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja

määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks ning uue kai, slipi ja muuli

rajamine, määrata hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liiklus- ja parkimiskorraldus,

määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate

koridoride asukohad.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Meremae_Salinomme_DP-1k-20240918.asice

2 (2)

58581095, [email protected]

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Hiiumaa Vallavalitsus Teie: 28.10.2024 nr 9-6.1/1938

[email protected] Meie: 28.10.2024, nr 5.1-17.5/2160-1

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Muinsuskaitseamet tutvus Meremäe maaüksuse detailplaneeringuga. Planeeringualas ei ole mälestisi

ega teadaolevaid kultuuriväärtusega objekte. Amet kooskõlastab detailplaneeringu tingimusel kui

sissesõidu faarvaatri süvendamise, sadamabasseini puhastamise ja puitkattega kai rajamise käigus tuleb

välja arheoloogiline leid (näiteks laevajäänused), siis Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, §

60) tuleb tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametile.

Muinsuskaitseametil on õigus määrata vajaduse korral täiendavad uuringud (MuKS (§ 31 lg 2, § 82 lg

1)

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Frank Lukk

Hiiumaa nõunik

Tel 52 48 184

[email protected]

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Heli Üksik

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 28.10.2024 nr 9-6.1/1939

Meie 24.11.2024 nr 1.11-11/340-2

Detailplaneeringu kooskõlastamine

(Meremäe, Salinõmme küla)

Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastab tingimusteta Salinõmme külas asuva Meremäe

maaüksuse detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rene Hartõkainen

politseikolonelleitnant

arendusosakond, valmisoleku ja reageerimise

büroo, mereturvalisuse grupp

grupijuht

Rene Hartõkainen, 6149156, [email protected]

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Korraldaja: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 23 - 39

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 15. juuni 2023. a. nr. 134

Huvitatud isik: SANDER VEANES Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Meremäe maaüksusele

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, november 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 3 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 3 1.3 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................................... 6 1.4 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 6 1.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 9 1.6 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 11 1.7 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 16 1.8 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 18 1.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 22 1.10 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 22

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 25 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 26 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 27 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 10 000 ......................................................... 28

3. KOOSKÕLASTUSED

3.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 30 3.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 32

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavolikogu otsus 15. juuni 2023. a. nr. 134 „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ ning Lisa 1 „Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad“ ja Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on Meremäe maaüksuse omanik Sander Veanes. 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Jäätmeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. mai 2004. a.). 5. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. august 2014. a., osaliselt 01. jaanuar 2015. a.

ja 01. august 2017. a.). 6. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.). 7. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 8. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.). 9. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 10. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna üldplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 29.

detsember 2008. a. otsusega nr. 334). 11. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 15. juuni 2023. a. nr. 134 „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 12. Keskkonnaameti kiri 08. september 2022. a. nr. 7-9/22/16288-2 „Vastus päringule Meremäe kinnistu kohta

(Väinamere hoiuala, ranna ehituskeeluvöönd).“ 13. Transpordiameti kiri 13. aprill 2023. a. nr. 7.2-2/23/6353-2 „Seisukohtade väljastamine Meremäe

detailplaneeringu koostamiseks.“ 14. Keskkonnaameti kiri 18. aprill 2023. a. nr. 6-5/23/5638-2 „Arvamus Meremäe maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.“ 15. Rahandusministeeriumi kiri 28. aprill 2023. a. nr. 15-3/2132-2 „Arvamus Meremäe kinnistu detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 16. Keskkonnaameti kiri 09. mai 2023. a. nr. 6-5/2 3/5638-4 „Seisukoht Meremäe kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.“ 17. Hadwest OÜ poolt 24. aprill 2023. a. koostatud „Meremäe kü topo-geodeetiline uuring“ asendiplaani M 1 : 1000,

töö nr. T-23-197. 18. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Hiiu maakonnaplaneering 2030+ ja Pühalepa valla Heltermaa - Sarve - Salinõmme piirkonna osaüldplaneering. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused). Kaitstavad loodusobjektid vastavalt looduskaitseseadusele on kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Info kaitstavate loodusobjektide kohta on leitav keskkonnaregistri

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

andmebaasist. Planeeringute koostamisel tuleb kasutada ajakohastatud andmeid. Igal kaitsealal peab olema kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, hoiualal kaitsekorralduskava. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala „Salinõmme-Õunaku” II klassi väärtuslikule maastikule ja jääb valdavas osas rohevõrgustiku alale. Allpool tuuakse ära väärtuslikele maastikele seatud üldised kasutustingimused, täpsemalt on need „Salinõmme-Õunaku” II klassi väärtusliku maastiku kohta eraldi ära toodud peatükis 1.6. Üldised väärtuslike maastike arengu põhimõtted ja kasutustingimused, millega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada:

- Vajadusel täpsustada väärtuslike maastike piire ning kaitse- ja kasutustingimusi; - Piiritleda miljööväärtuslikud alad; - Koostada maastikuanalüüs. Omavalitsusel on õigus ehitiste kavandamisel väärtuslikele maastikele nõuda

maastikuanalüüsi. - Säilitada traditsioonilisi (ajaloolise väärtusega) maastikuelemente, struktuure ja maakasutust; - Säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid sh vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; - Säilitada väärtuslikke looduslikke alasid ja maastikuelemente; - Sobivates kohtades taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust; - Sobitada uusi hooneid, rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei

kahaneks; - Vältida elamuehitust rannaniitudel, vanades luitemetsades jt. suure loodusliku väärtusega aladel, kuhu traditsiooniliselt

pole veel elamuid rajatud; - Korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse

tõttu ei kannataks. Konfliktsed alad maakasutuse osas võivad olla alad, kus ehitustegevus konkureerib looduskaitseliste või maastikuliste väärtustega. Reeglina on tegemist atraktiivsete rannaäärsete aladega, kus ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada eelpool loetletud kasutustingimusega ning soovitustega. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku koridoris. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist - niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Lisaks väärtuslikele aladele määratleti ka Hiiumaa ilusaimaid maanteelõike ning vaatekohtasid. Ilus teelõik tähendab, et teelt vaadeldav maastik on kaunis ja vaheldusrikas. Sellised teelõigud jäävad reeglina väärtuslike maastike piiridesse või läbivad valdavalt vanema metsaga kaetud alasid. Nende väljaselgitamise eesmärk on leida sobivaid marsruute, mida turistidele ja puhkajatele soovitada. Ka on maanteed nö. visiitkaart, mille põhjal kujuneb mulje Hiiumaast ja hiidlastest saart lühiajaliselt külastavatel inimestel. Seepärast tuleb senisest märksa rohkem pöörata tähelepanu teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega, kuid on arvesse võetud, kuidas detailplaneeringus kavandatu elluviimine ümbritsevat keskkonda mõjutab ja millised on elluviimisega kaasnevad mõjud. Säilitades planeeringuala hoonestus- ja sadama alal osas olemasoleva olukorra, kavandades uue hoonestuse olemasoleva hoonestuse lähedale võimaldab tagada traditsioonilise avatud maastikupildi säilimise ja säilitada nii kooslused kui maastikulised väikevormid. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Pühalepa valla Heltermaa - Sarve - Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringuga on määratud perspektiivsed puhke ja elamuehitusalad ning võimalikud ranna ehituskeeluala vähendamised - suurendamised lähtuvalt olemasolevast rannajoonest, reljeefist, teede ja metsapiiride asukohast rannal ja teistest keskkonda mõjutavatest oludest. Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut taodeldes selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist hoonestusala ja juurdepääsuteede osas. Planeeringus on näidatud planeeritaval ala asuvad või taotletavad looduskaitse piiranguvööndid, sihtkaitsevööndid ja vääriselupaigad. Samuti Sarve ja Laidude maastikukaitsealad. Elanikkonna tegevuseks planeeringualal on kalapüük ja põllupidamine, mis toimub põhiliselt palgatöö kõrvalt. Suuresti on märgatav suvekodude ja puhkemajade osakaalu kasv ja haritava põllu-, heina-, karjamaa kiire vähenemine. Tihedamini asustatud külad on planeeritaval alal Suuremõisa ja Salinõmme küla. Planeeringuala rannale jäävad Heltermaa, Sarve ja Salinõmme sadamad ja lautrikohad. Arendatakse edasi senist suundumust puhkemajanduse arendamiseks, väikeelamute ehitamiseks ja kõrge väärtustega poollooduslike koosluste taastamiseks. Kooskõlas vallavalitsuse ja maaomanikega on suuremad väikeelamute alad reserveeritud maantee äärde Heltermaa sadama juures, Suuremõisas, Soonlepa mõisa ümbruses ja Salinõmme poolsaarel. Täpsem määratlus ja ehitusõigused antakse loetletud alade detailplaneeringutega. Puhkemajandust arendatakse põhiliselt Heltermaa sadama ümbruses, samuti Salinõmme sadama ümbruses. Planeeringu joonisel on eraldi näidatud detailplaneeringu kohustusega alad. Planeerimisseaduse järgi toimub kruntide moodustamine detailplaneeringu kohustusega ja ranna piirangualadel ainult detailplaneeringute alusel. Nendel aladel ei saa ehitustegevus alata enne detailplaneeringu kehtestamist. Meremäe maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal. Sadamates ja lautrikohtadel võib rajada ainult merega või kalapüügiga seotud hooneid ja rajatisi. Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja Veeseaduse §8 lõikega 2. Lautrikohtades ei ole lubatud ehitada maapealseid ehitisi veepiirile lähemale kui 20 m. Puhkepiirkondades võib rajada puhkemaju ja suvilaid, kuid rannale mitte lähemale kui näidatud ehituskeeluvöönd võimaldab. Uute kruntide jaotus ja paigutus peab detailplaneerimisel vältima olemasolevate kinnistute ebakohast tükeldamist ja ühtlasi piirama liiga tihedat hoonestust. Planeering ei keela üksikute hoonete rajamist praeguse asustuse ümbruses ja väljaspool perspektiivseid ehitusalasid. Piiratud ja suunatud tegevus ei tee olemasolevale keskkonnale sellisel määral kahju, et peaks inimtegevuse ja detailplaneeringutega täpsustatud ehitamise külade rannaaladel lähemal kui 200 m veepiirist täielikult peatama. Detailplaneeringu kohustusega aladel ja ka aladel, mis jäävad väljapoole detailplaneeringu kohustust tuleb jälgida järgmisi ehitusprintsiipe ning kohustusi:

• Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt (st. mitte alla) detailplaneeringu kohustusega alal 0,5 ha, kohustuseta alal 1 ha (va Suuremõisa detailplaneeringu ala, kus määrab krundi suuruse detailplaneering);

• Merega piirnevatel kruntidel peab olema ehitusõiguse taotlemiseks rannal vähemalt 70 m krundi laiust. • Lubatud eramaja kõrgus planeeritaval alal on kuni 8,5 m (harjajoone kõrgus olemasolevast maapinnast); • Elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50% säilitada; • Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab eelistama naturaalseid materjale. Vältida imiteerivaid materjale; • Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna

ehituslikest traditsioonidest. Hajaasustuse alal ehitamisel tuleb lähtuda kõikidest kehtivatest seadustest ja neist tulenevatest piirangutest. Samuti tuleb lähtuda piirangutest, mis on sätestanud Eesti Vabariigis kehtivad normatiivdokumendid ja Pühalepa valla ehitusmäärus. Valged piiranguteta alad üldplaneeringu joonistel näitavad alasid, kus maakasutuse sihtotstarbe suhtes planeering ettekirjutusi seni ei tee. Planeeringualal ei soovitata kasutada ehitusaladena praegusi häid ja perspektiivseid põllumaid ning metsamaid. Ei soovitata ehitamist ka liigniisketel rannaaladel, niitudel ja teistel kõrge väärtusega looduskooslustel. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele Planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitseeesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Rannaga vahetult piirnevad metsatukad, mis pakuvad kaitset meretuulte eest, peavad säilima vaatamata tekkivale ehitustegevusele. Rannaäärset kõrgemat haljastust võib osaliselt piirata raietega, mis

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

kaitsemetsade osas ei tohiks ületada 20% metsa tagavarast. Rannal asuvad metsasalud on minimaalsed, kuid vajalikud kaitsvaks haljasvööndiks rajatavatele väikeelamutele. Nende säilitamine ja korrastamine täpsustatakse detailplaneeringutega. Arvestades piirkonna omapära ja üldisi looduslikke väärtusi, on ehitustegevus tihedamini asustatud rannaaladel lubatud detailplaneeringute alusel ja ehitused, rajatised ning neid ümbritseva ala otstarve täpsustatakse detailplaneeringutega. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka käesolevas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. 1.3 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust planeeringust huvitatud isiku soovi alusel hoonestusala ja juurdepääsuteede osas. Tegemist on kehtestatud Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 tähenduses. 1.4 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringust, kus Meremäe maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal ning maakasutuse juhtotstarve on õuemaa ulatuses määratud pere- ja ridaelamu maa ja maaüksuse muus osas juhtotstarvet ei ole määratud. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada Meremäe maaüksuse õuemaale amortiseerunud hoonestuse asemele ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ning sadama maa-alale sadamahoone rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Meremäe maaüksusel õuemaa ulatuses määratud pere- ja ridaelamu maa ning maaüksuse muus osas ei ole juhtotstarvet määratud, ala asub ranna ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Osaüldplaneeringu kohaselt on mererannal ehituskeeluvöönd üldjuhul 200 m mere rannajoonest (tavaveepiirist). Üldplaneeringus ei ole Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek osaüldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks hoonestusala ja juurdepääsuteede osas. 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringuga on selles piirkonnas korduva üleujutusega ala piiriks määratud kuni 2002. a kehtinud põhikaardile kantud rannajoon. Arvestades, et kehtiv veepiir asub 2002. a põhikaardi veepiirist maismaa suunas, tuleb seal ehituskeeluvööndi laiuseks lugeda 200 m kehtivale Eesti põhikaardile märgitud veepiirist. Meremäe maaüksuse detailplaneeringuala jääb valdavas osas Väinamere ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõikes 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Meremäe maaüksustele määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete ning sadamahoone, uue kai, uue slipi, kaitsemuuli ja sadama-alale uue juurdepääsutee rajamiseks, lahendada juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Väinamerd ega selle kallast, kuna olemasolevale hoonestatud õuemaale planeeritud hoonestusala ja mere vahel säilib ca 55 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub tervikuna Väinamere hoiualal ning Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualal ja Väinamere loodusalal. Hoiuala kaitsekord tuleneb Looduskaitseseaduse §-dest 14, 32 ja 33. Natura 2000 alal tuleb arvestada kehtestatud piirangutega. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub peaaegu kogu ulatuses (välja arvatud ca 46 m² suurune ala maaüksuse põhjanurgas) Väinamere ranna 200 m laiuses ehituskeeluvööndis. Meremäe maaüksusel on Eesti looduse infosüsteemi andmetel tõenäosus kahe III kaitsekategooria taimeliigi, hall käpp (Orchis militaris) ja veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea), esinemiseks. Keskkonnamaeti kirjas 09. mai 2023. a. nr. 6-5/23/5638-4 on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et on tutvunud täiendatud KSH eelhinnanguga ja lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 2 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ja sadamarajatiste ehitamine, tehnovõrgud jne.), kuid kuna ehitustegevus toimub olemasoleval hoonestatud õuemaal ja väiksesadama alal, juurdepääsuks saab kasutada riigimaanteelt mahasõitudega olemasolevaid juurdepääsuteid, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Salinõmme külas on olemasolev hoonestus valdavalt rannajoonele märksa lähemal, kui seadusega sätestatud ehituskeeluvöönd seda lubaks. Tegemist on ajalooliselt kujunenud asustusega, seega on planeeringuga kavandatud asukohas püstitatav hoonestus ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoont.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine muudab juurdepääsu ja liikumise võimalusi kallasrajal, kuna läbi planeeringuala puudub juurdepääs kallasrajale. Planeeringualal on merega piirnev ala Meremäe maaüksusel ainult planeeritud sadama-ala. Juurdepääs riigimaanteelt kallasrajale tagatakse piki Meremäe maaüksuse loode ja edela piirisihti. Planeeringu eesmärgi täitumisel ei halvene juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga, samuti ei piirata vaba liikumist rannal täiendavalt

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Meremäe maaüksusel ei ole teada kaitstavate elupaigatüüpide esinemist. Poollooduslikud kooslused puiskarjamaad ja rannaniidud jäävad maaüksuselt välja ja puudub vastuolu elupaigatüüpidega. Meremäe maaüksusel on Eesti looduse infosüsteemi andmetel tõenäosus kahe III kaitsekategooria taimeliigi, hall käpp (Orchis militaris) ja veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea), esinemiseks. Arvestades, et nimetatud kaitsealuste liikide esinemisala Salinõmme küla piirkonnas on oluliselt laiem kui Meremäe maaüksus, ei piira nende liikide esinemine ehitustegevust sellel maaüksusel. Mõlema kaitsealuse taime kasvukohad on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kunagise Hiiumaa taimkattekaardi alusel, mis tähendab, et liigi isendeid võib kasvada kohtades, kus on säilinud või kuhu kujundatakse liigile sobivad kasvutingimused. Hoonestusalana piiritletud ala on ette nähtud kasutada õuemaana. Nii hoonestusalal kui sadama maa-alal kaasneb tavapärasest tihedam niitmine ja hooldamine. Ülejäänud osa maaüksusest jäetakse looduslikku seisundisse. Planeeringulahendusega kavandatud hoonete ja sadamarajatiste rajamise ning hilisema kasutamisega kaasnev inimtegevuse mõju väljendub ennekõike ehitiste ümbruses. Seega toimub ranna kaitse-eesmärgiks olevate looduskoosluse muutumine üksnes väga piiratud alal.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeritud maa-ala on kaetud metsa- ja rohumaaga, metsa alusmets on ülekasvanud kuivanud kadastikuga. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on planeeritavate hoonestusala juures lubatud üksikute ülekasvanud kadakate raie hoonete ümbruses, mis selgub täpsemalt hoone projekteerimise ja ehitamise käigus. Kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalses ulatuses. Kõrghaljastuse säilitamise nõue tuleneb ka ranna kaitse eesmärkidest (Looduskaitseseaduse § 34, § 37 lõige 2), mis tähendab looduskoosluste säilitamist. Uute hoonete ja juurdepääsutee aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala maapinna kõrgus jääb vahemikku sisemaa poolt mere suunas +2,25 - +9,50 kuni -0,19, kus maaüksuse keskpaigas on mäe nõlv. Planeeritav maa-ala on mõõduka langusega edela suunas. Meremäe maaüksuse hoonestusala on planeeritud 3,7 - 8,5 m kõrguse vahemikku. Planeeritud hoonestusala asukoht jääb keskmisel umbes 6 m kõrgusele merepinnast, seega eeldatavasti üleujutuse risk puudub. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritud hoonestusalal on hooned, teed ja tehnovõrgud juba varasemalt olemas ning uued hooned ja tehnovõrgud rajatakse samale maa-alale. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeritaval maaüksusel on valdavateks kõlvikuteks määratud looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa. Õuemaa hoonestuse püstitamise järgselt sinna uusi kõlvikuid ei teki, eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas - suureneb õuemaa kõlviku pind, väheneb metsamaa pind ja seda osas, kus varasemalt oli õuemaa kasutus. Hoonestusala on planeeritud olemasoleva õuemaa kõlvikule, mille Eesti põhikaardi järgne pindala on ca 3533 m². Hoonestusala laiendamine väljapool õuemaa maa-ala ehituskeeluvööndisse, suureneb hoonestusala ca 55% ehk 1938 m². Kuivõrd planeeritav maa-ala on suur (2,73 ha) ja paikneb hajaasustusalal olemasoleva hoonestusega piirkonnas, siis ei avalda maaüksuse ja kõlvikute piiride vähene muutmine ranna-kaitse eesmärkide saavutamise võimalusele mingit mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava alale on tagatud juurdepääs külgnevalt riigimaanteelt, millelt on varasemalt rajatud kaks olemasolevat juurdepääsuteed hoonestusalani. Riigimaanteelt planeeritud sadama-alale on kavandatud uue juurdepääsutee rajamine. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord arendaja poolt võimalikult kiiresti taastada. Hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud on võimalik välja ehitada hoonestusala läheduses, kus ehitustöödega võimaliku hävinenud haljastuse saab taastada. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisega (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustusega hajaasustusalal, kuhu maakasutuse juhtotstarve on õuemaa ulatuses määratud pere- ja ridaelamu maa ja maaüksuse muus osas juhtotstarvet ei ole määratud. Salinõmme küla on tänaseks suhteliselt tihedalt asustatud küla, lähimad mererannaga piirnevad hoonestatud maaüksused asuvad ca 250 m kaugusel loode suunal ja ca 20 m kaugusel kirde suunal. Suur osa Salinõmme küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole riigi- ja kohalikke maanteede ja juurdepääsuteede äärde. Lähim mererannaga piirnev hoonestatud maaüksus on Salinõmme maaüksus (tunnus 63902:001:2271), mille hoonestus asub ca 210 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb looduslik kõrghaljastus ja rohumaa. Sealne hoonestus jääb merest ca 138 m kaugusele. Piirkonna ajalooline hoonestus asub Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide „Katastrikaart 1935-1938“ andmetele tuginedes Meremäe maaüksusest ca 0,16 km kirde pool, samuti Salinõmme maaüksusel. Sealne hoonestus jääb merest ca 138 m kaugusele. Samuti asub ajalooline hoonestus Meremäe maaüksusest ca 0,36 km loode pool, Mäehansu maaüksusel (tunnus 63902:001:0960). Sealne hoonestus jääb merest ca 120 m kaugusele. Detailplaneeringu kohaselt täpsustatakse planeeritud Meremäe maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhijoonisele, kus olemasolevale õuemaale planeeritud hoonestusala kaugus rannast on ca 55 m.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeritud hoonestusala jääb suhteliselt sarnasele kaugusele merest, nagu piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned. Planeeritud Meremäe maaüksuse hoonestusala on valdavalt hoonestatud ja juurdepääsutee alates riigimaanteelt välja ehitatud, mistõttu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.5 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.5.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuvad Meremäe (katastritunnus 63902:001:0570, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 2.73 ha, registriosaga nr. 45033) maaüksust ja osaliselt mereala Meremäe sadama sissesõidu faarvaatri ulatuses. Planeeringuala pindala on 27902 m². Maapind Meremäe maaüksusel on küll tasane, kuid langeb mõõduka langusega mere suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 9,5 m/abs maa-ala keskosas kuni -0,19 m/abs maa-ala lõunaosas, st. kõrguste vahe ca 122 m peale on ca 9,7 m. Looduskaitseseaduse mõistes asub Meremäe maaüksus valdavas osas Väinamere ranna kaitsevööndites ning asub tervikuna Väinamere hoiualal. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale. Planeeringuala asub osaliselt Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohases rohelise võrgustiku alal ning kogu ulatuses maakonnaplaneeringu kohases „Salinõmme-Õunaku” II klassi väärtuslikul maastikul. Maa-ameti andmetel on Meremäe maaüksuse kõlvikuline koosseis: looduslik rohumaa 0.18 ha, metsamaa 1.33 ha, õuemaa 0.34 ha ja muu maa 0.88 ha. Planeeringuala asub pigem eemal külakeskmest, jäädest sellest sadamate tegevusalade poole. Salinõmme külakeskme hoonestus asub valdavalt riigimaantee ja mere vahelisel alal, mida sisemaa poole, seda hajusamaks hoonestuse paiknemine jääb. Hoonestatud maaüksuste suurused jäävad vahemikku 0,25 ha kuni 28 ha. Kujunduslikult on hooned on viilkatusega vanad taluhooned, mille abihooned on kooskõlas põhihoonega. Materjalikasutuselt on piirkonna hoonetel kasutatud katustel nii katusekivi, plekki kui eterniiti ning seintel puitvoodrit kui nõukogude aegse mõjutusena silikaatkivi ja tuhaplokki. Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, aprill 2024) 1.5.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringuala on kaetud metsa- ja rohumaaga, metsa alusmets on ülekasvanud kuivanud kadastikuga. Maaüksuse keskosas on olemasoleva hoonestusega õuemaa. Õuemaa on suures osas ümbritsetud metsamaaga, ainult lõunast on avatud vaade merele. Rohumaa osa oli maaüksuse eelmise omaniku poolt olnud pikemat aega hooldamata ning oli

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

võsastumas. Maaüksuse uus omanik asus krundi õuemaad kui rohumaad ja alusmetsa heakorrastama, puhastades selle võsast ja kuivanud ülekasvanud kadastikust. Planeeritav ala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asuvad maaüksusel elamu (EHR kood 115010801, ehitisealune pind 259.0 m², maht 700.0 m³), saun (EHR kood 115010802, ehitisealune pind 26.0 m², maht 55.0 m³), kelder (EHR kood 115010803, ehitisealune pind 26.0 m², maht 64.0 m³), garaaž-kuur (EHR kood 115010804, ehitisealune pind 96.0 m², maht 260.0 m³) ja sadama kai (EHR kood 291670118, pikkus 8.3 m, laius 3.4 m). Samuti on õuemaa põhja osas paigaldatud ca 15 m² suurune merekonteiner, mida kasutakse laoruumina. Sadama alal on ca 10 m² suurune konteiner, mida kasutatakse sadama ja kalastus inventaari hoiukohana. Planeeritud „Meremäe sadam“ on kantud sadamaregistrisse, registrikoodiga 12517369. Maaüksus on olnud uue omaniku poolt pidevas kasutuses ja detailplaneeringu elluviimisel jätkub samalaadne maakasutus. Detailplaneeringuga kavandatav sadama maa-ala hõlmab olemasolevat sadamat ja piirneb ning moodustab kompleksi teiste Salinõmme sadamatega. Seega ei erine kavandatav tegevus oluliselt senisest maakasutusest ja ei avalda olulist mõju ala väärtusele. Kuna paneeringuala jääb külakeskusest eemale, moodustab planeeritud hoonestusala sarnaselt naaberkruntidega hajusama paigutuse, millega on tagatud piirkonna maastikuline ja ruumiline omapära. Ehitatavad hooned ja rajatised peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Elamute projekteerimisel tuleb lähtuda piirkonna hoonestuslaadist. 1.5.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb lääne poolt Viigi maaüksusega (tunnus 63902:001:1740, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 13.43 ha), põhjaloodest poolt Väike-Meremaa maaüksusega (tunnus 63902:001:4040, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 2.16 ha), kirde ja ida poolt 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee maaüksusega (tunnus 63902:001:3990, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 8.47 ha), kagust Värava maaüksusega (tunnus 63902:001:0370, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 2607 m²), lõunast Sadama maaüksusega (tunnus 63902:001:0006, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 4128 m²) ning edela poolt Väinemere Salinõmme lahega. Kirdest, teisel poolt riigimaanteed, asub Salinõmme maaüksus (tunnus 63902:001:2271, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 27.57 ha). Viigi, Väike-Meremaa ja Salinõmme maaüksused on valdavalt kaetud metsaga ja rohumaaga, rannaniidud on kadastunud. Viigi, Väike-Meremaa, Salinõmme ja Sadama maaüksused on hoonestatud. Viigi ja Salinõmme maaüksustel on talukompleksid. Sadama maaüksusel on väikesadam, mis on aktiivses kasutuses rannakalurite poolt. Värava maaüksusele on rajatud sõidukite manööverdamise, parkimisala ja prügikäitlusmaja. 1.5.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Meremäe maaüksus külgneb kirde ja ida poolt 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee riigimaanteega, millelt on olemasolevad ristumiskohad riigitee km 4,786 ja 4,982. Täiendavaid teede juurdepääsuservituudi seadmise vajadust või maa-ala avalikku kasutusse määramise vajadust ei ole. Lähim ühistranspordi bussipeatus asub ca 1 km kaugusel riigimaanteel sisemaa suunas. 1.5.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala riigimaantee poolses servas kulgeb 0,4 kV maakaabelliin. Maaüksusel on olemasolev puurkaev ja reovee kogumismahuti. Sideehitisi planeeringualal ei ole. 1.5.6 Kehtivad piirangud 1.5.6.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslik maastik; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Väinamere hoiuala (Hiiu), kood: KLO2000340; - Natura 2000 Väinamere linnuala, kood: RAH0000133; - Natura 2000 Väinamere loodusala, kood: RAH0000605; - III kaitsekategooria kaitsealused taimed: veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea), kood: KLO9310618; - III kaitsekategooria kaitsealused taimed: hall käpp (Orchis militaris), kood: KLO9304358; - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist; - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - 0,4 kV elektri maakaabelliin, kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge; - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Planeeringuala paikneb rohelise võrgustiku alal, kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja

kasutustingimustega. 5. Krunti läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks

soovitavalt enne ehitusloa väljastamist. 6. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 7. Krunte läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 8. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

1.5.7 Olemasolevad detailplaneeringud Planeeringuala külgneb kagu poolt „Kaitseala sadama ja Värava maaüksuste detailplaneeringuga“ (kehtestatud 21. detsember 2004. a.), mille eesmärk oli ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, sh. Värava maaüksusele linnuvaatlustorni, prügimaja, käimla ja parkla kavandamine. Tänaseks on prügimaja-käimla ja parkla rajatud. Lõuna poolt külgneb planeeringuala „Sadama kinnistu detailplaneeringuga“ (kehtestatud 26. jaanuar 2016. a.), Planeeringu eesmärgiks oli määrata krundile ehitusõigus ja hoonestusala koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega, sh. sadamahoone rekonstrueerimine ja mõrrakuuri rajamine. Tänaseks on sadamahoone ja sadamarajatised rekonstrueeritud ning mõrrakuurid rajatud. Planeeringuala külgneb loode poolt „Kordoni ja Uue-Kordoni maaüksuste detailplaneeringuga (kehtestatud 30. mai 2001. a.), mille eesmärk oli maaüksuse elamumaa kruntideks jagamine, ehitusõiguste ja hoonestusalade määramine. Detailplaneering on 16. detsember 2003. a. tunnistatud osaliselt kehtetuks kruntide 7 ja 8 osas, kuhu on Väike-Viigi maaüksusele koostatud eraldi detailplaneering. Tänaseks on nimetatud planeeringut realiseeritud maakorralduslike toimingute osas. Väike-Viigi maaüksusele on rajatud juurdepääsutee, hoonestus ja tehnovõrgud ning koostatud ka täiendav detailplaneering. 1.5.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu eesmärk on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks ning uue kai, slipi ja muuli rajamine, määrata hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad. 1.6 PLANEERINGUETTEPANEK Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Hoone välisviimistluseks on eelistatud puit (palk ja värvitud laud), osaliselt kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Hoonete kompleks, üks üksikelamu ja kaks abihoonet ning üks sadamahoone on lubatud kavandada maksimaalselt 1000 m² ehitisealuse pinnaga vastavalt Põhijoonisele. Planeeritud hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,5 m. Olemasolevad hooned on varasemast ajast rajatud ja rekonstrueeritud, kasutades selleks nö. kättejuhtuvaid ehitusmaterjale. Samuti on mere lähedus mõjutanud hoonete seisu, millest tulenevalt on hooned amortiseerunud. Detailplaneering näeb ette olemasolevate elamu (EHR kood 115010801), sauna (EHR kood 115010802) ja keldri (EHR kood 115010803) likvideerimise lammutamise teel, kuna need hooned on amortiseerunud ning nende taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Esialgu on kavas säilitada garaaž-kuur (EHR kood 115010804), aga selle rekonstrueerimise või lammutamise staatus otsustakse hilisemas projekteerimise staadiumis. Detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille ehitisealune pind on suurem kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete teenindamiseks. Alla 20 m²

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

väikehooneid võib püstitada ainult planeeritud hoonestusalale, aga nende püstitamise asukoha valikult peab kinni pidama kaitsevöönditest ja tuleohutus kujadest. Käesoleva detailplaneeringuga on krundi lõuna osale planeeritud sadama maa-ala olemasoleva kai, slipi, kaitsemuuli ja sissesõidu faarvaatri rekonstrueerimiseks ja sadamahoone rajamiseks. Rekonstrueeritav betoonkai ja selle laiendus ja kaitsemuul on näidatud Põhijoonisel. Kaitsemuuli täpne suurus ja mõõtmed ning sadama kaikohtade arv täpsustatakse sadama ehitusprojektis. Planeeritud kai ja selle laienduse äärde on planeeritud ujuvkaide äärde rajada kaikohad ca 2-3 väikelaevale pikkusega kuni 8 m. Veepeegli pinnalt on sissesõidu faarvaatri setetest puhastatav maa-ala ca 500 m² ning sadamabasseini süvendatavat maa- ala ca 132 m². Krundi piiri merepoolse piiri täpne kulgemine ja krundi pindala täpsustatakse peale sadamarajatiste väljaehitamist ning täiendavate katastrimõõdistamise toiminguid. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva õuemaa laiendamist ja olemasoleva väikesadama teenindamiseks sadamahoone ja sadamarajatiste rajamist ning arvestatakse looduslike ja looduskaitsetingimustega, ei mõjuta planeeritav tegevus oluliselt väljakujunenud keskkonda. 1.6.1 Krundijaotus Maaüksuse kruntimist ette ei nähta. Käesoleva detailplaneeringuga moodustatakse Meremäe maaüksusel üks krunt. Samuti moodustatakse merealale jäävasse ossa krunt, kus on kavandatud sissesõidu faarvaatri setetest puhastamine ja rajada puitkattega kai. Mereala krundist eraldi katastriüksust ei moodustata. 1.6.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (m2)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Meremäe 27269 Üksikelamu maa, EP 20%, Looduslik maa, HL 70%, Sadama maa, LS 10%.

Maatulundusmaa 90%, Tootmismaa 10%.

2.

Meremäe faarvaater

633 Sadama maa, LS 100% Tootmismaa 100

1.6.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 27902 m2 2. Ehitisealune pind - 1000 m2 3. Planeeritud maaüksusi - 1 4. Planeeritud krunte - 2

1.6.2 Krundi ehitusõigus 1.6.2.1 Planeeritud Meremäe krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu, 2 abihoonet ja 1 sadamahoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 900 m² üksikelamul ja abihoonetel

- 100 m² sadamahoonel suurim maa-alune ehitisealune pind - 900 m²

Lubatud suurim suletud brutopind - 2730 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 1000 m²

Ehitiste lubatud suurim kõrgus (maapinnast) - 8,5 m üksikelamul - 8,5 m abihoonel - 6,0 m sadamahoonel

Ehitiste lubatud suurim sügavus (maapinnast) - 2,5 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1 üksikelamul ja abihoontel

- 2 / 0 sadamahoonel Katused: kalded - 20° - 45° üksikelamul (kõrvalpinnal: galerii, varikatused on

lubatud madalamad katusekalded) 20⁰ - 45⁰ abihoonel(kõrvalpinnal: galerii, varikatused on lubatud madalamad katusekalded) 0⁰ - 45⁰ sadamahoonel

materjalid - katusekivi, puitkatus (sh. sindel), värvitud eterniit, roog, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

immitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus (sh. kelp- ja poolkelpkatus) abihoonel- viilkatus (sh. kelp- ja poolkelpkatus) sadamahoonel- viilkatus (sh. kelp- ja poolkelpkatus), lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv

Kaide lubatud suurim ehitusealune pind - 130 m² sh. olemasoleva kai ehitusealune pind - 24 m²

Planeeritud betoonkaid - 40 jm. Planeeritud kivimuuli lubatud ehitisealune pind - 330 m² Planeeritud kivimuulil pikkus - 110 jm. Planeeritud slipp - 60 m² Märkus: Erinevus sadamahoone, garaaži, kuuri, kasvuhoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub

ümbritsevasse keskkonda. 1.6.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Käesoleval planeeringualal on üks maatulundusmaa ja tootmismaa krunt, kus krundile on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu, kahe abihoone ja ühe sadamahoone rajamiseks. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on planeeritud hoonestusala ümber rajatav piirdeaed. Planeeritud hoonestusala määramisel on lähtutud tegelikust olukorrast, kasutades ära olemasolevat õuemaad ja seda ümbritsevat võsast puhastatud alusmetsa kui rohumaad. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Krundile rajatakse hooned vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Lähtuvalt krundi suurustest kohustuslikke ehitusjooni detailplaneering ei määra, kuid ehitised peavad paiknema kruntidel näidatud hoonestusaladel. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega. Üksikelamu, abihoonete ja sadamahoone katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. 1.6.4 Piirded Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldamaks ulukite vaba liikumist, võib rohelise võrgustiku koridori alal aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha. Kavandatud krundi hoonestusala võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Piirded teede ääres rajada kivi-, latt- või lippaedadena või haljaspiiretena. Olemasolevad kiviaiad (raudkivi, paekivi) tuleb säilitada ja hoida korras. Nende taastamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali, et taastatud aialõigud ei eristuks aia algupärasest osast. Uute kiviaedade rajamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali. Suurim lubatud kõrgus kiviaial kuni 1,2 m. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, näiteks ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses asukohas olnud kõrgem kui 1,2 m. Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus on kuni 1,6 m. Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, näiteks müratõkkeks või ohutuse tagamiseks. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala külgneb riigiteega nr 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 4,76-5,004. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 89 autot. Planeeringuala paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis. Riigimaantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

välimisest servast 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõikele 2 ja § 72 lõikele 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõikele 3. Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud, selle tõttu on ka hoonestusalad planeeritud riigitee kaitsevööndist väljapoole. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km 4,786 ja 4,982. Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei ole planeeritud. Planeerngulahendus näeb ette riigitee km 4,982 asuva ristumiskoha remont (geomeetria parandamine), samuti tuleb Transpordiameti soovitusel ette näha ka riigitee km 4,786 asuva ristumiskoha remont. Parkimine on lahendatud planeeringualal krundi siseselt, riigiteel parkimist ja tagurdamist ei ole ette nähtud. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Vastavalt kliimaministri 17. novembri 2023. a. määrusele nr. 71 „Tee projekteerimise normid“ kohaselt on olemasoleva Meremäe maaüksuse mahasõitude nähtavuse tagamiseks vaja puhastada nähtavuskolmnurgad 3 m x 80 m - 120 m (3 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 80 m kuni 120 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) tee ääres. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm. rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2). Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Riigimaantee-alune maa on riigitee-rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib Transpordiamet asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Käesoleva detailplaneeringuga uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee alusele maaüksusele planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv uus elektrivõrgu maakaabelliin või sidevõrgu kanalisatsiooni osa (näiteks ELA_SA sidekanalisatsioon), siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (Veeseadus § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh. kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Transpordiamet ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt Jäätmeseaduse § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine Transpordiametile. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Vastavalt Ehitusseadistiku § 72 lõike 1 punktile 5 ja § 70 lõike 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole sajuvett planeeritud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigimaantee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist). Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab planeeringust huvitatud isik arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud keskkonnaministri 03. oktoobri 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena kavandama meetmed häiringute leevendamiseks, sh. keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigimaanteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Planeeritud krundi liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (krundi ja sadama teenindamiseks vajalik tehnika). Krundisiseste teede katendid valitakse vastavalt planeeringust huvitatud isiku soovile või projektlahendustele. Tee

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Kuna Meremäe maaüksuse rekonstrueeritav sadam kasutab Sadama maaüksuse sadamaga sama sadama-akvatooriumi, siis püsimärke meresõiduohutuse tagamiseks Meremäe maaüksusele paigaldamiseks ette pole nähtud. 1.6.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Keelatud on looduslikku rohumaad asendada muruga, va õuemaal, kus on niitmine lubatud. Haljastuse uuendamisel tuleb kasutada traditsioonilisi liike. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.6.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoonete ümbruses ning rekonstrueeritava juurdepääsutee ja parkimisala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.6.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda siseministri 30. märtsi 2017. a. määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märtsil 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,5 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis ja sadamahoonel V kasutusviis. TP3 klassi ehitise maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 9 m ja lubatud korruste arv on kuni 2. Kui I kasutusviisiga hoone projekteeritakse kolmekordseks (lubatud 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus), siis tuleb hoone projekteerida tulepüsivuse seisukohalt klassi TP2. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskuse poolt. 1.6.9 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Planeeringuala külgneb 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee riigimaanteega, millelt on varasemalt rajatud olemasolevatelt mahasõitudelt juurdepääsuteed krundile. Planeeritud krundile ei ole juurdepääsuservituudi vajadust määratud.

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud olemasoleva puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. Krundi veetarbimise kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 835:2014 "Hoone veevärk” esitatud normi alusel. Arvestuslik eluhoone ööpäevane veetarbimine on kuni 1,2 m³/ööpäevas. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Puurkaev ei ole kantud EELIS-esse (Eesti looduse infosüsteemi). See tõttu tuleb puurkaevu rekonstrueerimiseks tellida projekt hüdrogeoloogiliste tööde tegemiseks litsentsi omavalt isikult ja lasta kaev üle vaadata. Projekt tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ning seejärel saab puurkaevu EELIS-esse kanda. Krundi veetorustiku rekonstrueerimisel on selle soovituslik paigaldussügavus vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.7.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee riigiteelt olemasolevatelt mahasõitudelt juurdepääsuteid. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Krundi I kasutusviisiga hoonel (üksikelamu) ja sellega võrdsustatud hoone kustutamiseks peab vajalik veevooluhulk veevõtukohas olema 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. V kasutusviisiga hoone (sadamahoone) kustutamiseks peab vajalik veevooluhulk veevõtukohas olema 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m,

kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta.

I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone (garaaž, kuur, saun, väliköök) veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Lähim nõuetele vastav looduslik veevõtukoht asub Salinõmme sadam maaüksusel (tunnus 63902:001:4172) ca 0,23 km kaugusel lõuna pool, kus veevooluhulk 10 l/s on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada riigimaanteelt 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee mahasõidult Väina ja Salinõmme sadam maaüksuste juurdepääsuteid. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. V kasutusviisiga hoone tulekustutusvesi saadakse samale krundile planeeritud sadamakai äärde planeeritud tuletõrje veevõtukohast. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee riigiteelt mahasõiduga juurdepääsuteed ja selle äärde planeeritud manööverdusplatsi. Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Planeeritud tuletõrje veevõtukoha võimalik asukoht ja selle teeninduspiirkond, juurdepääsutee koos manööverdusplatsi ja kuivhüdrandi võimaliku asukohaga on määratud põhijoonisel. 1.7.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala hoonestusalad nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Keskkonnaministri 08. novembri 2019. a. määrues nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 3 ja 4 sätestavad, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: 3) kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovesi; 4) kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Meremäe maaüksusel on olemasolev kogumismahuti, mis on ette nähtud likvideerimiseks. Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud reo- ja heitvete juhtimisega planeeritud bioloogilise omapuhastisse, mis tagab nõuetekohase reovee puhastuse. Puhastatud reovesi ehk heitvesi juhitakse pinnasesse läbi imbsüsteemi, mis toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Projekteerimisel võib vajadusel ette näha peale omapuhastit pumpla rajamise, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuari 2019. a. seadusest „Veeseadus“, - keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Rajatavate hoonete ümbrus ja planeeritud parkimisalad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. 1.7.5 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad tehnovõrgud: 0,4 kV maakaabelliin, jaotus- ja liitumiskilbid ning 0,4 kV õhuliin. Planeeringuala madalpinge liitumiseks on Elektrilevi OÜ paigaldanud maaüksuse juurdepääsu juurde liitumiskilbi. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuse peajaotuskilpi on planeeritud olemasoleva 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõidutee katendit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 1.7.6 Tänavavalgustus Käesoleva detailplaneeringuga tänavavalgustust planeeritud ei ole. Krundi sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimise staadiumis, kus krundi juurdepääsuteede, sõidukite parkimisalade, hoonestusalade ja hoonete valgustus tuleb lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal teel liiklejaid ega naaberkinnistute ning selle ümbruses elavaid elanike. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas madalaid valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema liiklusturvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC- paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial, mille peamiseks eesmärgiks on energiasääst.

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.7.7 Sidevarustus Planeeringualal ja sellel lähialal puuduvad sidevõrgu liinirajatised. Planeeringuga sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei nähta. Planeerimislahendus näeb ette kaasaegsemate sideteenuste kättesaadavuseks kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid. Kui tulevikus avaneb võimalus, on alternatiivse lahendusena lubatud sidevõrgu kaabelliiniga liituda, milleks tuleb projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks. Tööprojekt tuleb kooskõlastada sidevõrgu liinirajatiste valdajaga või piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. 1.7.8 Soojavarustus Planeeritud kruntide hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. 1.7.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest nr. 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ 10. juulil 2020. a. kehtima hakanud redaktsioonist. 1.7.10 Tehnovõrkude koridorid Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Joogivee võtmiseks puurkaevu, mille kaudu võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas, hooldusala ulatus on 10 m. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m. Bioloogilise omapuhasti rajamisel peab arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 m, septiku või muu pealt kinnise või maa- aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist. Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 m. 10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade/jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.7.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Planeeringuga nähakse ette 0,4 kV maabelliini ja elektri jaotuskilbi servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. 1.8 KESKKONNATINGIMUSED Meremäe maaüksus asub tervikuna Väinamere hoiualal. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana. Natura 2000 alal tuleb arvestada kehtestatud piirangutega.

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Väinamere hoiuala kaitse eesmärgiks on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvu kohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Meremäe maaüksusel ei ole teada kaitstavate elupaigatüüpide esinemist. Poollooduslikud kooslused puiskarjamaad ja rannaniidud jäävad maaüksuselt välja ja puudub vastuolu elupaigatüüpidega. Hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta muuhulgas muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, kehtestada detailplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba. Samuti peab hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja esitama hoiuala valitsejale teatise kui kavandatakse muuhulgas tee rajamist, loodusliku kivimi või pinnase teisaldamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, loodusliku ja poolloodusliku rohumaa kultiveerimist või maaparandussüsteemi rajamist ja rekonstrueerimist. EELIS’e andmetel ei esine Meremäe maaüksusel linnuliike, kelle kaitse on Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks. EELIS’e andmetel asub planeeringuala kõrval viigerhülge elupaik. Viigerhüljes (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud liik. Keskkonnaministeeriumi 2005 välja antud „Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis“ andmetel meeldivad viigerhülgele rannikulähedased kivised madalikud, väinad ja lahesopid. Eestis elavad nad peamiselt Väinameres ja Kihnu ümbruse madalikel, suvel teevad pikemaid toitumisretki ka sügavamasse merre. Viigrid poegivad kevadtalvel rüsijäävallidesse ja lumehangedesse uuristatud koobastes, pojad on head ujujad ja sukelduvad juba esimestel elupäevadel mitmekümne meetri sügavusse. Suurimaks ohuks on merre kogunenud keskkonnamürgid, mis pärsivad hüljeste sigimisedukust ja nõrgestavad vastupanuvõimet haigustele. Eesti vetes mõjuvad ebasoodsalt ka soojad talved, kui poegimiseks sobivat jääd jääb väheseks. Viimases kaitsekorralduskavas ''Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018'' on kirjeldatud ajakohasemad hinnangud viigerhülgeid mõjutavatest teguritest. Kaitsekorralduskava sätestab, et suurimaks ohuks viigerhülgele on siiski häirimine, hüljeste kaaspüük, kuid loodusliku tegurina soojad talved, s.h jääkatte puudumine poegimisperioodil. Detailplaneeringualast linnulennult ca 500 m kaugusele jääb Hiiumaa laidude maastikukaitseala, mis on kaitsekorralduskava järgi määratud kõige tähtsamaks viigerhüljeste puhkealaks. Kavandatud tegevused, mis jäävad viigerhülge elupaiga kõrvale, on olemasoleva maasääre kujundamine muuliks selle kallaste korrastamise ja kindlustamisega ning uue kai rajamine, mis oluliselt ei erine olemasolevast seni kasutuses olnud kaist. Nimetatud tegevused ei erine oluliselt planeeringuala ja selle lähipiirkonnas paikneva sadama-ala senisest kasutusest ja ei too eeldatavalt kaasa viigerhülge suurimaks ohuks olevate tegurite (viigerhülge häirimine, merre kogunenud keskkonnamürgid ja ebasoodsad soojad talved) võimendumist. Seega võib järeldada, et planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju viigerhüljestele. Arvestades planeeringuga kavandatud ehitustegevuse mahtu ja olemust ning asjaolu, et alal on ka seni asunud hoonestus ja väikesadam, siis on kaasnevad mõjud pigem tagasihoidliku iseloomuga ehk siis olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu elluviimisel kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning mere- ja maismaa elupaikadele oodata ei ole. Meremäe maaüksusel on Eesti looduse infosüsteemi andmetel tõenäosus kahe III kaitsekategooria taimeliigi, hall käpp (Orchis militaris) ja veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea), esinemiseks. III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud kaitsealuste liikide esinemisala Salinõmme küla piirkonnas on oluliselt laiem kui Meremäe maaüksus, ei piira nende liikide esinemine ehitustegevust sellel maaüksusel. Mõlema kaitsealuse taime kasvukohad on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kunagise Hiiumaa taimkattekaardi alusel, mis tähendab, et liigi isendeid võib kasvada kohtades, kus on säilinud või kuhu kujundatakse liigile sobivad kasvutingimused. Veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) eelistab kasvukohtadena rannaniite, kadastikke ja kuivi aruniite. Eesti Punase Raamatu andmeil on populatsiooni seisundit hinnatud ohulähedaseks. Halli käpa (Orchis militaris) isendit on piiritletud elupaigas EELIS’e andmetel ka vaadeldud. Hall käpp kasvab puisniitudel, niitudel, hõredates metsades, loopealsetel, kuid ka tee ja kraavipervedel. Eesti Punase Raamatu andmeil on seisund ohuväline. Meremäe maaüksus jääb peaaegu kogu ulatuses (välja arvatud ca 46 m² suurune ala maaüksuse põhjanurgas) Väinamere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on antud piirkonnas 200 m rannajoonest. Meresaartel on ranna ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit ning korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringuga on selles piirkonnas korduva

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

üleujutusega ala piiriks määratud kuni 2002. a kehtinud põhikaardile kantud rannajoon. Arvestades, et kehtiv veepiir asub 2002. a põhikaardi veepiirist maismaa suunas, tuleb seal ehituskeeluvööndi laiuseks lugeda 200 m kehtivale Eesti põhikaardile märgitud veepiirist. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on nimetatud ehitised, millele ehituskeeld ei laiene ja lõikes 5 ehitised, millele ehituskeeld ei laiene juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva planeeringuga taodeltakse ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist hoonestusala ja juurdepääsuteede osas, kus krundi hoonestusalad on kavandatud ranna ehituskeeluvööndisse, sh olemasolevale hoonestatud õuemaale ja sadama maa-alale. Kuna ranna ehituskeeluvööndi vähendamine on minimaalne (õuemaa laiendamine ja sadama-alale juurdepääsutee rajamine), ei avalda see eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Õuemaa laiendusel inimmõju koormus oluliselt ei suurene ning tegevus ei ulatu poollooduslike kooslusteni. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkt 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatistele. Detailplaneeringuga kavandatakse sadama maa-ala, kuhu rajatakse juurdepääsutee, sadamahoone, kaid, slipp ja kaitsemuul. Nimetatud ehitised on sadamaseaduse § 3 mõistes sadama teenindamise sihtotstarbega. Planeeritud sadam moodustab kompleksi teiste Salinõmme sadamatega (vanasadam, kalasadam). Samuti asub planeeringuala osaliselt Väinamere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punkti 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Väinamere rannal 200 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Väinamere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lõike 2 punkti 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Väinamerel 20 meetrit. Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Maaüksusega piirneva Väinamere kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 - 39. Meremäe maaüksusel on piki kallasrada liikumine raskendatud, kuna puuduvad tingimused seal liikumiseks: lõunast piirneva Sadama maaüksust ümbritseb võrkaed ning Viigi ja Meremäe maaüksuste piiril on karja- ja võrkaed. Tagamaks juurdepääsu Suuremõisa-Salinõmme teelt kuni kallasrajani, on planeeringulahendusega ette nähtud Meremäe maaüksuse loode ja edela piirisihi puhastamine ja selle kasutamine jalgrajana. Läbipääs kallasrajal tagatakse seaduses ettenähtud tingimustel, täiendavaid juurdepääse kallasrajale ei kavandata. Planeeringust huvitatud isiku kohustus on paigaldada piirinurkadesse vastavad infoviidad, täiendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Salinõmme-Õunaku ” II klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Salinõmme küla sobib suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Vältida teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele.

- Hooldussoovitused: Oluline on hoida kasutusel kõiki säilinud põllu- ja rohumaid, erilist tähelepanu pöörates looduslike niitude (loo-, ranna- ja puisniidud) traditsioonilisele hooldusele. Loopealsete ja rannaniitude noori männikuid (samuti kadastikke) tuleks harvendada ja võimalusel majandada puiskarjamaana.

Külade ilmet parandaks taluhoonete jätkuv renoveerimine vanade ehitustraditsioonide kohaselt. Soodustada tuleks korendusaedade ehitamist ja kiviaedade taastamist.

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt planeeringuala osaliselt rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine. Hiiumaa vallas ei ole rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine teadaolevalt ohustatud. Rohelise võrgustiku eesmärgiks on ka inimesele suunatud nn. ökosüsteemiteenuste tagamine. Üldplaneeringuga on rohelise võrgustiku piire täpsustatud olemasolevast ja kavandatud maakasutusest ning maakasutustingimusi kohalikest oludest tulenevalt. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ning looduslike alade osatähtsus planeeringualal ei tohi langeda alla 80%. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsa istutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Üldjuhul on rohevõrgustiku alal lubatud üldilmelt piirkonda sobiva üksiku majapidamise (hoonestatud õuemaa, mis koosneb põhihoonest ja mille juurde võivad kuuluda ka abihooned) rajamine külastruktuuri arvestavalt rohelise võrgustiku tugialale või koridori äärealale. Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju piirkonna loomastikule, loomade poolt aktiivselt kasutatavaid radu teadaolevalt maaüksusel ei ole. Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldamaks ulukite vaba liikumist, võib rohelise võrgustiku koridori alal aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha. Eelistatult tuleks piirata vaid vahetu hooneid ümbritsev õuemaa. Aiaga piiratav maa-ala võib olla ulatuslikum põhjendatud juhtudel (nt põllumajandusloomade pidamine, tarbeaia kaitsmine ulukite eest, metsakasvatuslikul eesmärgil), kui säilitatakse ulukite vaba liikumise võimalus. Samuti peab säilima rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine, hoonete kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Sidususe tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 50 m laiune ala. Meremäe maaüksuse hoonete ja põhja poolt piirneva Väike-Meremaa maaüksuse planeeritud hoonestusala vaheline kaugus on ca 59 m. Tehnovõrkude trasside asukohad kavandada järgmiselt, et puude ja kadastiku raie oleks minimaalne. Juurdepääsutee ja tehnovõrkude trasside asukohavalikul on eelistatud lagedamat maaüksuste vahelise piirisihi ala. Uued tehnovõrgud on planeeritud olemasolevate tehnovõrkudega samasse kaevikusse ning õhuliinidele on eelistatud maakaabelliine. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus . Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (keskkonnaministri määrus 03. oktooberi 2016. a. määrus nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Müra, samuti mõningane õhusaaste (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning väheoluliste mõjudega. Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid, tolm) ja perspektiivselt erasõidukite

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket. Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil, erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Lähipiirkonnas asuvad alalises ja hooajalises kasutuses olevad elamud. Lähimad ajutises kasutuses olevad elamud asuvad ligikaudu 330 m ja alalises kasutuses olevad elamud ligikaudu 700 m kaugusel. Metsaga ümbritsetud olemasoleval õuemaal kavandatav ehitustegevus ei mõjuta oluliselt lähipiirkonna elanikkonda. Hoonete kütmine toimub halu- või pelletikütte, soojuspumpade (elektriga) või maakütte baasil. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga, lähtudes koostatud detailplaneeringust. Jäätmete liigiti kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda nt. asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Krundile on paigaldatud oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada juurdepääsutee juurde. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. 1.9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku. 1.10.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks. 2. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, vajadusel täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine,

projektide kooskõlastamine. Tee asukoht määratakse üldjuhul hoonete projekti asendiplaanil. Projekteerimistööd toimuvad planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate

23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub planeeringust huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Planeeritud mahasõitude nähtavuste tagamine ja arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

 Tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.

3. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatavad krunt Meremäe maaüksus.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.  Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Korraldaja: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 23 - 39

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 15. juuni 2023. a. nr. 134

Huvitatud isik: SANDER VEANES Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING LISADE JA MENETLUSMATERJALIDE KAUST

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Meremäe maaüksusele

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets

Kärdla, november 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 4. LISAD JA MENETLUSMATERJAL

4.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 4 4.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 7 4.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 15. juuni 2023. a. nr. 134 „Meremäe detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................................................. 8 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ............................................................. 10 Lisa 1 „Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ ........................ 13 Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ............................................................... 18 4.4 Keskkonnaameti kiri 08. september 2022. a. nr. 7-9/22/16288-2 „Vastus päringule Meremäe kinnistu

kohta (Väinamere hoiuala, ranna ehituskeeluvöönd).“ ................................................................................... 28 4.5 Transpordiameti kiri 13. aprill 2023. a. nr. 7.2-2/23/6353-2 „Seisukohtade väljastamine Meremäe

detailplaneeringu koostamiseks.“ ..................................................................................................................... 32 4.6 Keskkonnaameti kiri 18. aprill 2023. a. nr. 6-5/23/5638-2 „Arvamus Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.“ ................................. 35 4.7 Rahandusministeeriumi kiri 28. aprill 2023. a. nr. 15-3/2132-2 „Arvamus Meremäe kinnistu detail-

planeeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ .................................. 38 4.8 Keskkonnaameti kiri 09. mai 2023. a. nr. 6-5/2 3/5638-4 „Seisukoht Meremäe kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.“ ............................................................... 41 4.9 Hiiumaa Vallavalitsuse 28. juuni 2023. a. kodulehe väljavõte „Salinõmme külas Meremäe kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ . 43 4.10 Ametlikud Teadaanded kodulehe väljavõte 29. juuni 2023. a. „Detailplaneeringu algatamise teade.“ ........... 44 4.11 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri 29. juuni 2023. a. nr. 8-4./46-9 „Teade detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta (Meremäe, Salinõmme k)“ 45 4.12 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused Teated väljavõte 30. juuni 2023. a. ................................................................ 46 4.13 „Meremäe detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise leping nr 7-10.3/2“ 03. juuli 2023. a. ............ 47 4.14 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ September 2023 nr. 65 väljavõte 25. august 2023. a. ........................................... 52 4.15 Hiiumaa Vallavalitsuse 10. mai 2024. a. kodulehe väljavõte „Salinõmme küla Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek.“ .................................................................................................... 53 4.16 Transpordiameti e-kiri 13. mai 2024. a. nr. 7.2-2/24/6353-4 „Salinõmme küla Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu eskiislahendusest.“ .............................................................................................................. 54 4.17 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused Teated väljavõte 14. mai 2024. a. .................................................................. 55 4.18 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Juuni 2024 nr. 74 väljavõte 23. mai 2024. a. ......................................................... 56 4.19 Keskkonnaameti kiri 18. juuni 2024. a. nr. 6-2/24/10235-2 „Arvamus Meremäe detailplaneeringu

eskiislahendusele.“ ........................................................................................................................................... 57 4.20 Hiiumaa Vallavalitsuse 26. juuni 2024. a. kodulehe väljavõte „Salinõmme külas sadama kohanime

määramine.“ ..................................................................................................................................................... 59 4.21 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 01. juuli 2024. a. nr. 14-3/2424-1 „Koostöötegijate ja

kaasatavate määramine ning seisukoht Meremäe detailplaneeringu eelnõu kohta.“ ..................................... 60 4.22 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused Teated väljavõte 04. juuli 2024. a. ................................................................. 63 4.23 „Salinõmme küla Meremäe maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll“

05. juuli 2024. a. ................................................................................................................................................ 64 4.24 „Salinõmme küla Meremäe maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjate

registreerimisleht“ 05. juuli 2024. a. ................................................................................................................. 65 4.25 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 24. juuli 2024. a. nr. 417 „Kohanime määramine (Meremäe sadam).“ ....... 66

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Kohanime määramine (Meremäe sadam)“ juurde. ................ 67 Lisa „Salinõmme küla Meremäe sadama asukoha skeem.“ ........................................................................ 68

4.26 Päästeameti kiri 26. september 2024. a. nr 7.2-3.4/2870-4 „Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine Meremäe, Salinõmme küla.“ ......................................................................................................... 69

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4.27 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 24. oktoober 2024. a. nr. 14-3/2424-3 „Arvamus Meremäe detailplaneeringu kohta.“ ................................................................................................................. 70

4.28 Hiiumaa Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti vaheline e-kirjavahetus 28. oktoober 2024. a. „I ja II kategooria kaitsealused liigid.“ ......................................................................................................................... 73

5. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

5.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 75 5.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 75

4.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 September 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Meremäe maaüksusele kagu nurgast loode suunal.

FOTO 2: Vaade Meremäe maaüksuse õuemaale kagupoolsest nurgast lääne suunal, taustal elamu.

FOTO 3: Vaade Meremäe maaüksuse õuemaale lõunapoolsest servast põhja suunal, servades elamu ja saun.

4.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 September 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Meremäe maaüksuse õuemaale läänepoolsest servast kirde suunal, kelder ja taustal garaaž.

FOTO 5: Vaade Meremäe maaüksuse õuemaale lõuna suunal, vaade keldrile.

FOTO 6: Vaade Meremäe maaüksuse garaažile.

4.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 September 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 7: Vaade Meremäe maaüksusele loode piirilt kagu suunal.

FOTO 8: Vaade Meremäe maaüksuse sadama maa-alale lõuna suunas.

FOTO 9: Vaade Meremäe maaüksuse sadama maa-ala rekonstrueeritavale kivimuulile.

4.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 September 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Meremäe detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse

detailplaneering ja jäetakse algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

1. Olemasolev olukord

1.1 Meremäe maaüksus asub Pühalepa valla osa Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna

osaüldplaneeringu alal, detailplaneeringu kohustusega väärtusliku miljööga piirkonnas,

Väinamere hoiualal ranna ehituskeeluvööndis.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuvat Meremäe kinnistut

katastritunnusega 63902:001:0570, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja

pindalaga 2,62 ha koos piirneva rannaalaga. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2,67 ha.

Kinnistu on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asuvad maaüksusel elamu (EHR kood

115010801), saun (115010802), kelder (115010803), garaaž-kuur (115010804) ja sadama kai

(291670118). Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (1,31 ha) metsamaa,

vähem on muud maad (0,76 ha), õuemaad (0,34 ha) ja looduslikku rohumaad (0,21 ha).

1.3. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs (6390219 Meremäe tee) riigimaanteelt (12122

Suuremõisa-Salinõmme tee).

1.4. Detailplaneeringuala asub Natura 2000 võrgustiku alal (Väinamere hoiuala).

1.5. Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Meremäe maaüksus nõrgalt kaitstud põhjaveega

alal.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul

(Salinõmme-Õunaku) ja rohevõrgustiku rohekoridori alal. Maakonnaplaneeringu kohaselt

omavad Salinõmme-Õunaku väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust Salinõmmel

hästisäilinud maastikumuster; Salinõmme – Õunaku rannaniidud, vaateliselt väärtuslikud on

Õunaku mägi oma huvitava reljeefiga ja Salinõmme küla vaheldusrikas maastik,

loodusväärtuseks on Salinõmme soolak ja Õunaku rannaniidud. Salinõmme küla sobib

suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad.

Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

3. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu muutmise

põhjendused

Meremäe maaüksus asub praktiliselt kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndis. Olemasolev

hoonestus on ehitusaegsete madala kvaliteediga ehitusmaterjalide tõttu amortiseerunud ning

majanduslikult mõistlikum on olemasoleva hoonestuse rekonstrueerimise asemel rajada uus

hoonestus. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 punkti 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses

olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse.

Planeeritav uus hoonestus jääb küll väljakujunenud õuemaale, aga väljapoole Eesti põhikaardi

järgset õuemaa kõlvikut. Samuti kavandatakse uut juurdepääsuteed sadama maa-alale, mille

ehitamine on ranna ehituskeeluvööndis keelatud. Detailplaneeringus kavandatava elluviimiseks

on vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ja sellega muudetakse kehtivat üldplaneeringut.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused

Meremäe maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu

elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus

ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju,

see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara, puudub oluline mõju Natura 2000

võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades.

Keskkonnaamet on 09.05.2023 kirjas nr 6-5/23/5638-4 seisukohal, et planeeritava tegevusega ei

kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik.

Rahandusministeerium on 28.04.2023 kirjas nr 15-3/2132-2 märkinud, et kuna KSH eelhinnangu

kohaselt olulist keskkonnamõju ei kaasne, ei ole looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamine asjakohane.

Arvestades eeltoodut puudub eeldatavalt vajadus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamiseks.

5. Kehtiv detailplaneering

Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

6. Detailpalneeringu eesmärk

Planeeringu eesmärgiks on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja

määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks, määrata hoonestusalad ja

ehitustingimused, lahendada liikluse ja parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra

põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad.

7. Detailplaneetingu menetlus

7.1 detailplaneeringu algatamine

Meremäe kinnistu omanikud on esitanud Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu

algatamiseks Salinõmme külas asuval Meremäe (katastritunnus 63902:001:0570) kinnistul.

Omanik soovib Meremäe kinnistule määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone

püstitamiseks.

Keskkonnaamet on 09.05.2023 kirjas nr 6-5/23/5638-4 seisukohal, et planeeritava tegevusega ei

kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik.

Transpordiamet on 13.04.2023 kirjas nr 7.2-2/23/6353-2 esitanud oma lähteseisukohad, mis

tulenevad piirnevast 12122 Suuremõisa-Salinõmme teest ja kavandatavast sadama kasutamisest.

Rahandusministeerium on 28.04.2023 kirjas nr 15-3/2132-2 märkinud, et kuna KSH eelhinnangu

kohaselt olulist keskkonnamõju ei kaasne, ei ole looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamine asjakohane ning juhtinud tähelepanu detailplaneeringu koostamisel kajastamist

vajavatele teemadele ja vormistamise nõuetele.

8. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama

paragrahvi lõigetes 6 - 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja

isikud.

LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda

Keskkonnaameti nõusolekul. Sama paragrahvi lg 4 p 2 kohaselt esitab kohalik omavalitsus

ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.

PlanS § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul

oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse §

142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud

otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2

nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.

PlanS § 4 lg 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja sama paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude

hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

Arvestades eeltoodut, on Hiiumaa Vallavolikogule esitatud vastu võtmiseks otsuse eelnõu

„Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“.

Mõju eelarvele puudub.

Eelnõu ja seletuskirja koostaja

Mai Julge

maaspetsialist

11.05.2023

Hiiumaa Vallavolikogu

15.06.2023 otsuse nr 134

Lisa 1

Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 06.03.2023)

1.2. Hiiu maakonnaplaneering

1.3. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneering

1.4. Keskkonnaameti 09.05.2023 kiri nr 6-5/23/5638-4

1.5 Transpordiameti 13.04.2023 kiri nr 7.2-2/23/6353-2

1.6. Rahandusministeeriumi 28.04.2023 kiri nr 15-3/2132-2

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Meremäe katastriüksust (vt joonis 1) koos piirneva

rannaalaga.

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 63902:001:0570

Planeeritava maa-ala ligikaudne suurus 2,67 ha

Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Kinnistusraamatu registriosa nr 45033

Hoonestus elamu, saun, kelder, garaaž-kuur, sadama kai

Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Sadama, Kordoni- ja Uue-Kordoni, Kaitseala sadama

ja Värava, Väike-Viigi, Pihla

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)

Meremäe maaüksuse detailplaneeringuala

Planeeringualale on olemasolev juurdepääs (6390219 Meremäe tee) riigimaanteelt (12122

Suuremõisa-Salinõmme tee).

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel Väinamere hoiuala, ranna

piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd ja kallasrada, avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd (12122 Suuremõisa-Salinõmme tee), elektri maakaabelliin (MKL238795244),

puurkaevu (PRK0060503) hooldusala, III kategooria kaitsealused taimeliigid (Anthyllis coccinea

(veripunane koldrohi), Orchis militaris (hall käpp)) ning uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline

kaardistamine).

Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu järgi asub

planeeringuala detailplaneeringu kohustusega väärtusliku miljööga piirkonnas, Väinamere

hoiualal ranna ehituskeeluvööndis. Õueala on märgitud pere- ja ridaelamumaana.

Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 0,5 ha.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala rohevõrgustiku rohekoridori alal,

Salinõmme-Õunaku II klassi väärtuslikul maastikul.

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel III kaitsekategooria taimede

leviala.

Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Meremäe maaüksus nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

3. Planeeringu eesmärk

Planeeringu eesmärgiks on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja

määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks ning uue kai ja muuli

rajamine, määrata hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja parkimiskorraldus,

määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate

koridoride asukohad.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga katastriüksust ei jagata.

4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Hoonestusala piiritlemisel arvestada Transpordiameti ja Keskkonnaameti nõuetega. Maa

kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.

4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule

sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete

määramisel arvestada, et:

• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 8,5 m

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale

• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest

traditsioonidest.

Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga

4.4. Liikluskorraldus määramine

Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km 4,786 ja 4,982. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.

Kui sadamasse planeeritakse paigaldada püsimärke meresõiduohutuse tagamiseks, siis kirjeldada

neid ning kujutada detailplaneeringu koosseisus olevatel joonistel.

Kirjeldada kallasrajale juurdepääsu tagamise võimalusi ja tingimusi ning milliseid meetmeid tuleb

selleks vajadusel rakendada.

4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Krundil olevast

metsaalast tuleb säilitada vähemalt 50%.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

4.7. Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10. Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine

Vajadusel koostada kitsenduste kaart

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija),

kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu

sõlmimine juuni 2023

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse

vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija

poolt juuli- detsember 2023

Detailplaneeringu eelnõu esitamine osavalla valitsusele

ülevaatamiseks, eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks

jaanuar - veebruar 2024

(avalik väljapanek

vähemalt 30 päeva)

Detailplaneeringu koostamine märts – aprill 2024

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine mai - juuni 2024

Detailplaneeringu vastuvõtmine juuli 2024

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine. august - september 2024

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse. oktoober 2024

Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine

november - detsember

2024

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid. jaanuar 2025

5.2. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• Seletuskiri

• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise

planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000

planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000

kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale, kuid piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi,

kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega,

ehitiste (hoonete ja rajatiste) soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded,

jäätmekäitlus, haljastus

• Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)

• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3. Täiendavad uuringud

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4. Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:

Rahandusministeerium

Keskkonnaamet

Päästeamet

Transpordiamet

Elektrilevi OÜ

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute (Sadama, Viigi, Väike-

Meremaa, Salinõmme) omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava

tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes

avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti

aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa

vald, Hiiumaa).

Detailplaneering kooskõlastatakse:

• Päästeameti Lääne Päästekeskus

• Keskkonnaamet

• Transpordiamet

• Elektrilevi OÜ

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab

riigihalduse minister.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavolikogule vastuvõtmiseks digitaalselt

(.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide

konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile

Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Pühalepa Osavalla

Valitsusele paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi

detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.

Lähteseisukohad koostas:

Mai Julge

maaspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu

15.06.2023 otsuse nr 45

Lisa 2

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Tempa 11. mai 2023

Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse

detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on maaüksuse omaniku

ettepanek detailplaneeringu algatamiseks.

Õiguslikud alused

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste

asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise

mõjuga tegevuste hulka, kuid kavandatakse sama paragrahvi lõikes 2 p 18 nimetatud valdkonda

kuuluvaid ja lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusi. Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 1 kohaselt tuleb anda eelhinnang,

kui toimub sadamarajatise rajamine või laiendamine.

Seetõttu analüüsitakse käesolevas eelhinnangus KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest

lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Meremäe kinnistu omanik esitas 06.03.2023 Hiiumaa Vallavalitsusele planeeringu algatamise

taotluse Salinõmme külas Meremäe maaüksusele detailplaneeringu algatamiseks.

Vastavalt taotlusele kavandatakse Salinõmme külas Meremäe katastriüksustele määrata

ehitusõigus elamu ja abihoonete ning sadamahoone, uue kai, kaitsemuuli ja sadama-alale uue

juurdepääsutee rajamiseks, lahendada juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus

ning määrata haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Planeeritav uus hoonestus jääb

küll väljakujunenud õuemaale, aga osaliselt väljapoole Eesti põhikaardi järgset õuemaa kõlvikut.

Detailplaneeringuga taotletakse Meremäe kinnistul ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist

õueala laiendamise ja uue juurdepääsutee osas ja selles osas Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-

Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu muutmist.

Joonis 1 Detailplaneeringu algatamise taotlust kajastav eskiis (koostaja DAGOpen OÜ)

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuvat Meremäe kinnistut

katastritunnusega 63902:001:0570, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja

pindalaga 2,62 ha koos piirneva rannaalaga. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2,67 ha.

Joonis 2. Meremäe maaüksuse detailplaneeringuala (väljavõte Maa-ameti kaardist).

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul

(Salinõmme-Õunaku) ja rohevõrgustiku rohekoridori alal. Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad

Salinõmme-Õunaku väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust Salinõmmel hästisäilinud

maastikumuster; Salinõmme – Õunaku rannaniidud, vaateliselt väärtuslikud on Õunaku mägi oma

huvitava reljeefiga ja Salinõmme küla vaheldusrikas maastik, loodusväärtuseks on Salinõmme

soolak ja Õunaku rannaniidud. Salinõmme küla sobib suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on

eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni

ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku toimimise kõige olulisem eeldus võrgustiku

terviklikkuse ning sidususe tagamine. Ehitustingimuste määramisel tuleb säilitada looduslike

alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad

meetmed. Hiiu maakonna planeeringus on põhimõte, et rohelise võrgustikuna määratletud aladel

võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või

planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

Maakonnaplaaneeringus on turismi arenguks maakonna kontekstis olulisemad Kärdla, Heltermaa,

Orjaku, Sõru, Kõrgessaare, Salinõmme, Haldi, Suursadam, Roograhu, Kalana sadamad.

Kalanduse arengu seisukohalt on olulisemad Suursadam, Lehtma, Orjaku, Kõrgessaare,

Salinõmme, Kassari, Haldi, Sõru, Tärkma sadamad. Kõikide sadamate arendamisel tuleb lähtuda

nende kasutusfunktsioonide mitmekesistamisest. Sadamate arendamisel tuleb lähtuda lisaks

maakonnaplaneeringule riiklikest ja maakondlikest arengukavadest (nt kalandus, väikesadamate

kontseptsioon, maakonna arengustrateegia jne) ja seal esitatud põhimõtetest.

Meremäe maaüksus asub Pühalepa valla osa Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna

osaüldplaneeringu alal, detailplaneeringu kohustusega väärtusliku miljööga piirkonnas,

Väinamere hoiualal ranna ehituskeeluvööndis, sadama maa vahetus naabruses. Detailplaneeringus

kavandatava elluviimiseks on vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine olemasoleva õueala

laiendamiseks ja sadama-alale juurdepääsutee rajamiseks ning sellega muudetakse kehtivat

üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi osas Meremäe maaüksusel.

Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringud.

Joonis 3. Meremäe maaüksuse detailplaneeringuala asukoht Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-

Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu kaardil

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuvat Meremäe kinnistut

katastritunnusega 63902:001:0570, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja

pindalaga 2,62 ha koos piirneva rannaalaga. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2,67 ha.

Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (1,31 ha) metsamaa, vähem on muud

maad (0,76 ha), õuemaad (0,34 ha) ja looduslikku rohumaad (0,21 ha). Õuemaa on suures osas

ümbritsetud metsamaaga, ainult lõunast on avatud vaade merele.

Planeeritav ala piirneb riigimaanteega ( (12122 Suuremõisa-Salinõmme tee) ja planeeringualale

on olemasolev juurdepääs (6390219 Meremäe tee).

Planeeritav ala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asuvad maaüksusel elamu (EHR kood

115010801), saun (115010802), kelder (115010803), garaaž-kuur (115010804) ja sadama kai

(291670118).

Planeeringualal levivad suures osas klibumuld (Kk), väiksemas osas gleistunud leostunud muld

(Kog) ja ranna ääres sooldunud gleimuld (ArG).

Joonis 4. Maa-ameti mullastiku kaardi väljavõte.

Maa-ameti kõrgusandmete kohaselt on maapinna kõrgus merest on suurel osal maaüksusest üle

2,5 m, kõrgeim koht on 9,4 m kõrgune.

Joonis 5. Väljavõte Maa-ameti maainfo kaardirakendusest koos kõrgusandmetega.

Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Meremäe maaüksus nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Taotluse andmetel asub maaüksusel puurkaev ja kogumismahuti.

Maa-ameti looduskaitse kaardi kohaselt asub planneringuala Väinamere hoiualal, Natura 2000

loodusalal ja Natura 2000 linnualal ning osaliselt III kategooria kaitsealuste taimeliikide Anthyllis

coccinea (veripunane koldrohi) ja Orchis militaris (hall käpp) esinemisalal.

Joonis 6. Väljavõte Maa-ameti looduskaitse kaardirakendusest.

Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega

ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel Väinamere hoiuala, ranna

piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd ja kallasrada, avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd (12122 Suuremõisa-Salinõmme tee), elektri maakaabelliin (MKL238795244),

puurkaevu (PRK0060503) hooldusala, III kategooria kaitsealused taimeliigid (Anthyllis coccinea

(veripunane koldrohi), Orchis militaris (hall käpp)) ning uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline

kaardistamine).

Joonis 7. Väinamere hoiuala, elektrimaakaabelliini, Läänemere ja avalikult kasutatava tee

põhjustatud kitsendused planeeringualal (väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist).

4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju

registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt

maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise

tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.

Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Naaberkinnistutel asuvate puurkaevude hooldusala

(10 m) ja sanitaarkaitseala (50 m) ei ulatu planeeringualale. Veevarustus ja kanalisatsioon

lahendatakse alal lokaalselt. Olemasolev kogumismahuti on kavas likvideerida ja kanalisatsioon

lahendada omapuhasti ja imbväljakuga. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb reovesi enne

immutamist bioloogiliselt puhastada. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja

tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel

rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.

Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning

Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.

Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse

ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik

selgub detailplaneeringu menetluse käigus.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei

kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus

(krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva

vee või pinnase reostuse teket.

Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete

vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse

iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava

tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ja rajatiste ehitamisega,

võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon).

Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete ja rajatiste

valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb

järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid.

Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja

käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh

käsitleda liiklusohutust.

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine

vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine

tavapärasest.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali

transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning

väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri

16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ normidega.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid.

Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid,

tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole

ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal,

kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.

Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil,

erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Lähipiirkonnas asuvad alalises ja hooajalises kasutuses olevad elamud. Lähimad ajutises kasutuses

olevad elamud asuvad ligikaudu 330 m ja alalises kasutuses olevad elamud ligikaudu 700 m

kaugusel. Metsaga ümbritsetud olemasoleval õuealal kavandatav ehitustegevus ei mõjuta oluliselt

lähipiirkonna elanikkonda.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul

(Salinõmme-Õunaku) ja rohevõrgustiku rohekoridori alal.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Salinõmme-Õunaku väärtuslikul maastikul ajaloolis-

kultuurilist väärtust Salinõmmel hästisäilinud maastikumuster; Salinõmme – Õunaku rannaniidud,

vaateliselt väärtuslikud on Õunaku mägi oma huvitava reljeefiga ja Salinõmme küla vaheldusrikas

maastik, loodusväärtuseks on Salinõmme soolak ja Õunaku rannaniidud. Salinõmme küla sobib

suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad.

Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku toimimise kõige olulisem eeldus võrgustiku

terviklikkuse ning sidususe tagamine. Ehitustingimuste määramisel tuleb säilitada looduslike

alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad

meetmed. Hiiu maakonna planeeringus on põhimõte, et rohelise võrgustikuna määratletud aladel

võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või

planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

Kuna detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva õueala vähesel määral laiendamist ja

olemasoleva väikesadama teenindamiseks sadamahoone ja sadamarajatiste rajamist ning

arvestatakse looduslike ja looduskaitsetingimustega, ei mõjuta planeeritav tegevus oluliselt

väljakujunenud keskkonda.

Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Seega ei mõjuta

planeeringus kavandatava elluviimine kultuuripärandit.

Maaüksus on olnud pidevas kasutuses ja detailplaneeringu elluviimisel jätkub samalaadne

maakasutus. Detailplaneeringuga kavandatav sadama maa-ala hõlmab olemasolevat sadamat ja

piirneb ning moodustab kompleksi teiste Salinõmme sadamatega. Seega ei erine kavandatav

tegevus oluliselt senisest maakasutusest ja ei avalda olulist mõju ala väärtusele.

4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringuala jääb Natura 2000 Väinamere linnualale ja Natura 2000 Väinamere loodusalale,

Väinamere hoiualale ning ranna piiranguvööndisse, ehituskeeluvööndisse ja veekaitsevööndisse.

Maa-amet looduskaitse kaardirakenduse andmetel ei ole planeeringualal inventeeritud

elupaigatüüpe, mille kaitse on Väinamere loodusala või Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks.

Eeldatavalt ei avalda planeeringuga kavandatava elluviimine negatiivset mõju naabermaaüksusel

inventeeritud elupaigatüübile (puiskarjamaad 9070), kuna kavandatavad tegevused ei ulatu

maaüksuse piirialadele. Planeeringualale jäävad kahe III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp,

veripunane koldrohi) EELIS-esse kantud elupaigad. Olemasolev õueala asub III kaitsekategooria

taimeliikide elupaiga alal, kavandatav õueala laiendus ulatub osaliselt sellelt välja. Kavandatav

sadama maa-ala, sadamahoone, juurdepääsutee ja manööverdusplats asuvad mõlema kaitsealuse

liigi elupaikadel (looduslikul rohumaal ja metsamaal). Keskkonnaamet on oma 08.09.2022 kirjaga

öelnud: ''Arvestades, et nimetatud kaitsealuste liikide esinemisala Salinõmme küla piirkonnas on

oluliselt laiem kui Meremäe kinnistu, ei piira nende liikide esinemine ehitustegevust sellel

kinnistul“. Mõlema kaitsealuse taime kasvukohad on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

Keskkonnaagentuur) kunagise Hiiumaa taimkattekaardi alusel, mis tähendab, et liigi isendeid võib

kasvada kohtades, kus on säilinud või kuhu kujundatakse liigile sobivad kasvutingimused.

Veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) eelistab kasvukohtadena rannaniite, kadastikke ja kuivi

aruniite. Eesti Punase Raamatu andmeil on populatsiooni seisundit hinnatud ohulähedaseks. Hall

käpp (Orchis militaris) kasvab puisniitudel, niitudel, hõredates metsades, loopealsetel, kuid ka tee-

ja kraavipervedel. Eesti Punase Raamatu andmeil on seisund ohuväline. Koostöös

Keskkonnaametiga uutele hoonetele sobivaima asukoha leidmisel saab minimeerida kaitsealustele

taimeliikidele tekitatava kahju. Eeldatavalt ei mõjuta uute hoonete rajamine oluliselt kaitstavaid

taimeliike.

EELIS-e andmetel ei esine Meremäe maaüksusel linnuliike, kelle kaitse on Väinamere linnuala

kaitse-eesmärgiks.

EELIS-e andmetel asub planeeringuala kõrval viigerhülge elupaik. Viigerhüljes (Pusa hispida,

varasem nimi Phoca hispida) on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud liik.

Keskkonnaministeeriumi 2005 välja antud „Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid

Eestis“ andmetel meeldivad viigerhülgele rannikulähedased kivised madalikud, väinad ja

lahesopid. Eestis elavad nad peamiselt Väinameres ja Kihnu ümbruse madalikel, suvel teevad

pikemaid toitumisretki ka sügavamasse merre. Viigrid poegivad kevadtalvel rüsijäävallidesse ja

lumehangedesse uuristatud koobastes, pojad on head ujujad ja sukelduvad juba esimestel

elupäevadel mitmekümne meetri sügavusse. Suurimaks ohuks on merre kogunenud

keskkonnamürgid, mis pärsivad hüljeste sigimisedukust ja nõrgestavad vastupanuvõimet

haigustele. Eesti vetes mõjuvad ebasoodsalt ka soojad talved, kui poegimiseks sobivat jääd jääb

väheseks. Viimases kaitsekorralduskavas ''Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava

aastateks 2009-2018'' (edaspidi KKK) on kirjeldatud ajakohasemad hinnangud viigerhülgeid

mõjutavatest teguritest. KKK sätestab, et suurimaks ohuks viigerhülgele on siiski häirimine,

hüljeste kaaspüük, kuid loodusliku tegurina soojad talved, s.h jääkatte puudumine

poegimisperioodil. Detailplaneeringualast linnulennult ca 500 m kaugusele jääb Hiiumaa laidude

maastikukaitseala, mis on KKK järgi määratud kõige tähtsamaks viigerhüljeste puhkealaks.

Kavandatud tegevused, mis jäävad viigerhülge elupaiga kõrvale, on olemasoleva maasääre

kujundamine muuliks selle kallaste korrastamise ja kindlustamisega ning uue kai rajamine, mis

oluliselt ei erine olemasolevast seni kasutuses olnud kaist. Nimetatud tegevused ei erine oluliselt

planeeringuala ja selle lähipiirkonnas paikneva sadama-ala senisest kasutusest ja ei too eeldatavalt

kaasa viigerhülge suurimaks ohuks olevate tegurite (viigerhülge häirimine, merre kogunenud

keskkonnamürgid ja ebasoodsad soojad talved) võimendumist. Seega võib järeldada, et

planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju viigerhüljestele.

Arvestades planeeringuga kavandatud ehitustegevuse mahtu ja olemust ning asjaolu, et alal on ka

seni asunud hoonestus ja väikesadam, siis on kaasnevad mõjud pigem tagasihoidliku iseloomuga

ehk siis olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu elluviimisel kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele

ning mere- ja maismaa elupaikadele oodata ei ole.

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja

juurdepääsu tagamine. Kuna tegemist on olemasoleva õueala laiendamisega, siis ei too see kaasa

inimtegevusest tuleneva mõju suurendamist. Samuti on sadamaala olnud kasutuses Maa-ameti

ajalooloste kaartide andmetel viimased 15 aastat ning piirneb Salinõmme sadamakompleksiga.

Sellest tulenevalt võib järeldada, et planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist

mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele.

Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja

puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Planeeringuga ei

kavandata piiranguvööndis lageraiet. Metsa raadamine on vajalik uue tee rajamiseks tee aluse

metsamaa osas ning vähesel määral õueala laienduse alal. Ülejäänud alal mets säilib ja seda

majandatakse vastavalt hoiualal kehtivatele nõuetele. Nõuetekohase tee ehitamine ja õueala

vähesel määral laiendamine ei avalda eeldatavalt olulist mõju piiranguvööndis asuvate metsade

kaitse eesmärkidele.

4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja

ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise

valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest

tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle maaüksuse piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist,

millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline

jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga

tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu

elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt

projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei

kaasne.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.

6. Kokkuvõte

Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha

pole.

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha

keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,

kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline

strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne

Meremäe maaüksuse detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset

keskkonnamõju.

Koostaja:

Mai Julge

maaspetsialist

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hector Otero Jimenez

Hiiumaa Vallavalitsus Pühalepa osavald

[email protected]

Teie 23.08.2022

Meie 08.09.2022 nr 7-9/22/16288-2

Vastus päringule Meremäe kinnistu kohta

(Väinamere hoiuala, ranna ehituskeeluvöönd)

Austatud Hector Otero Jimenez

Pöördusite Keskkonnaameti poole, saamaks infot Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuval

Meremäe kinnistul1 tegevuste võimalikkuse kohta.

Anname järgnevalt ülevaate Meremäe kinnistul kehtivatest kitsendustest ning seejärel vastuse

Teie poolt esitatud küsimustele.

Väinamere hoiuala

Meremäe kinnistu asub tervikuna Väinamere hoiualal2, mille kaitse-eesmärgiks on nõukogu

direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I

lisast puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas

nimetatud liikide elupaikade kaitse.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab

ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi3.

Meremäe kinnistul ei ole teada kaitstavate elupaigatüüpide esinemist.

Hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti4) nõusolekuta

muuhulgas muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, kehtestada

detailplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,

sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi

ja anda ehitusluba.

1 Katastritunnus 63902:001:0570, pindala 2,62 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa 2 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 157 „Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruse nr 233

“Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” muutmine“ 3 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 32 lg 2 4 LKS § 21 lg 1

2 (4)

Samuti peab hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja esitama hoiuala valitsejale teatise kui

kavandatakse muuhulgas tee rajamist, loodusliku kivimi või pinnase teisaldamist, veekogude

veetaseme ja kaldajoone muutmist, loodusliku ja poolloodusliku rohumaa kultiveerimist või

maaparandussüsteemi rajamist ja rekonstrueerimist5.

Kaitsealused liigid

Meremäe kinnistul on Eesti looduse infosüsteemi andmetel tõenäosus kahe III kaitsekategooria

taimeliigi (hall käpp ja veripunane koldrohi) esinemiseks. III kaitsekategooria taimede

hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas6.

Arvestades, et nimetatud kaitsealuste liikide esinemisala Salinõmme küla piirkonnas on

oluliselt laiem kui Meremäe kinnistu, ei piira nende liikide esinemine ehitustegevust sellel

kinnistul.

Ranna ehituskeeluvöönd

Meremäe kinnistu jääb peaaegu kogu ulatuses (välja arvatud ca 20 m2 suurune ala kinnistu

põhjanurgas) Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on antud piirkonnas 200

meetrit rannajoonest.

Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit7 ning korduva üleujutusega veekogude

ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest.

Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga8. Pühalepa valla

Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringuga9 on selles piirkonnas korduva

üleujutusega ala piiriks määratud kuni 2002. a kehtinud põhikaardile kantud rannajoon.

Arvestades, et kehtiv veepiir asub 2002. a põhikaardi veepiirist maismaa suunas, tuleb seal

ehituskeeluvööndi laiuseks lugeda 200 meetrit kehtivale Eesti põhikaardile märgitud veepiirist.

Antud piirkonnas kehtivat ranna ehituskeeluvööndi ulatust saab vaadata Maa-ameti geoprtaali

kitsenduste kaardirakendusest10, lülitades sisse kitsenduste kihid.

Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud11.

Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on nimetatud ehitised, millele ehituskeeld ei laiene ja lõikes

5 ehitised, millele ehituskeeld ei laiene juhul kui need on kavandatud kehtestatud

detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga.

Looduskaitseseadus ei anna mõistetele hoone ja rajatis sisu ning praktikas lähtutakse nende

mõistete sisustamisel ehitusseadustikus sätestatud mõistetest. Ehitusseadustik ütleb, et ehitis on

inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille

kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest

asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega

eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

Looduskaitseseadus ei tee erandeid ajutise ehitise ega ehitusteatist või ehitusluba mittenõudvate

ehitiste paigaldamisele ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeld kehtib kõikidele ehitistele (välja

arvatud seaduses toodud erandid), sõltumata nende loakohustuslikkusest.

5 LKS § 33 lg 1 6 LKS § 55 lg 8 7 LKS § 38 lg 1 p 1 8 LKS § 35 lg 3¹ 9 kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334 10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused 11 LKS § 38 lg 3

3 (4)

Selgitused ja vastused esitatud küsimustele

1. Mida peab omanik tegema, kui ta tahab seadustada krundil oleva lautrikoha?

Selgitame, et lauter on paatide rannale või kaldale tõmbamise koht, lautris ei saa silduda. Lauter

ei ole ehitis, vaid looduslikult sobiv randumiskoht.

Lautri rajamisel on lubatav süvendamisel orgaanilise aine ja mineraalse pinnase eemaldamine,

olemasolevate kivide ümberpaigutamine/nihutamine/kuhjamine valli, paadi veeskamiseks

vajalike palkide või paadiredeli paigaldamine, et võimaldada paadi kaldale ja vette tõmbamist,

kuid millega ei kaasne olulist looduskeskkonna ümberkujundamist. Lautri rajamisel ei ole

lubatud rannajoone muutmine süvendamise käigus või rajatiste ehitamine (materjalide kohale

toomisel konkreetse rajatise, nt muul, kai, slipp ehitamine).

Keskkonnaameti hinnangul on Meremäe kinnistuga piirnevale alale rajatud paadikanal.

Paadikanal on veeliikluseks sobiva veekoguga ühenduses olev kaevatud või olemasoleva

veekogu kohandamise teel rajatud veega täitunud süvend, mille eesmärgiks on võimaldada

paadi või väikelaeva mugavat, ohutut või turvalist randumist või sildumist. Meremäe kinnistuga

piirnev paadikanal on Maa-ameti ortofotode põhjal kaevatud ajavahemikul 1998-2005. a, kuid

põhikaardile kantud alles 2013. a.

Paadikanali puhul on tegemist ehitusseadustiku § 3 kohaselt rajatisega ning selle rajamine on

ehitamine ehitusseadustiku § 4 mõistes.

Enne täna kehtiva ehitusseadustiku jõustumist (01.07.2015) ehitatud ehitiste seadustamiseks on

kehtestatud erireegild ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses. Enne

ehitusseaduse või ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitiste

väljaselgitamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning toimub vastavalt ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dele 27, 28 ja 29. Kohalik omavalitsus peab välja

selgitama muuhulgas ehitise ehitamise aja ja õigusliku aluse.

2. Omanik soovib Meremäe kinnistul asuvad hooned lammutada ja ehitada nende asemele

uued. Kas see on lubatud?

Meremäe kinnistu on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asub seal neli hoonet: elamu, kelder,

garaaž-kuur ja saun. Kõik hooned paikenvad olemasoleval õuemaal suurusega 0,34 ha.

Ranna ehituskeeluvööndis kehtiv ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu

õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse12. Õuemaa kõlviku

kindlakstegemisel on kohustuslik kasutada Eesti topograafia andmekogu andmeid, mille põhjal

koostab Maa-amet Eesti põhikaardi13.

Arvestades et Meremäe kinnistul on olemas elamu, on võimalik sealsele õuemaale püstitada ka

uusi hooneid. Nimetatud erandi eelduseks on elamu olemasolu. Looduskaitseseadusega ei ole

piiratud elamu õuemaale ehitatavate uute hoonete arv või suurus.

Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld ka olemasoleva ehitise esmakordsele

juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise

kubatuurist14.

12 LKS § 38 lg 4 p 1 13 Ruumiandmete seadus § 69 14 LKS § 38 lg 4 p 5

4 (4)

Sellest erandist lähtuvalt on Meremäe kinnistul võimalik rekonstrueerida olemasolevaid

hooneid, sh elamut, laiendades seda kuni 1/3 mahu ulatuses (kuni mahuni 930 m3). Juhul kui

olemasolev hoone on amortiseerunud ja sellest ei ole võimalik midagi säilitada, siis on võimalik

see lammutada ning asemele rajada olemuslikult sarnane hoone. Sellisel juhul ei oleks

ehitusseadustiku § 3 ja § 4 mõttes tegu mitte uue hoone rajamisega vaid olemasoleva

rekonstrueerimisega. Ehitis (hoone) on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve,

arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu15.

Eeltoodust tulenevalt on Meremäe kinnistule võimalik uusi ehitisi, sh ehitusteatist või

ehitusluba mittenõudvaid ehitisi püstitada ainult alale, mis jääb olemasolevale, Eesti

põhikaardile kantud õuemaale. Samuti on Meremäe kinnistul võimalik rekonstrueerida

olemasolevaid hooneid, laiendades neid kuni 1/3 mahu ulatuses.

Õuemaa täpset asukohta saab vaadata Maa-ameti kaardirakendustest, muutes aluskaardi

põhikaardiks (vaikimisi avaneb hübriidkaart). Olemasolev õuemaa jääb lähimas kohas ca 60 m

kaugusele merest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Hänni

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Meeli Kesküla 5345 4246

[email protected]

15 Ehitusseadustik § 4 lg 4

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

92348, Tempa küla, Hiiumaa vald

Hiiu maakond

Teie 21.03.2023 nr 8-4./46-3

Meie 13.04.2023 nr 7.2-2/23/6353-2

Seisukohtade väljastamine Meremäe

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud planeeringu algatamise eelselt seisukohti Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva

Meremäe kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 63902:001:0570, edaspidi planeering)

koostamiseks.

Planeeringu eesmärgiks on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust

õueala laiendamiseks ja uue juurdepääsutee rajamiseks ning määrata ehitusõigus elamu,

abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks, hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liiklus-

ja parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad. Detailplaneeringuga taotletakse Pühalepa

valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu muutmist.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 4,76-5,004. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 89 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km 4,786 ja 4,982.

Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Taotlusele lisatud eskiisi kohaselt on ette

nähtud riigitee km 4,982 asuva ristumiskoha remont (geomeetria parandamine), samuti tuleks

planeeringus ette näha ka riigitee km 4,786 asuva ristumiskoha remont.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Kui sadamasse planeeritakse paigaldada püsimärke meresõiduohutuse tagamiseks, siis palume

neid kirjeldada ning kujutada detailplaneeringu koosseisus olevatel joonistel.

5. Seletuskirjas käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

2 (3)

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone või rajatise ehitamise

alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist).

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Planeeringu eskiisjoonis

Frank Oliver Sari

5802 3830, [email protected]

58581095, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 21.03.2023 nr 8-4./46-1

Meie 18.04.2023 nr 6-5/23/5638-2

Arvamus Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmise kohta

Palusite Keskkonnaameti seisukohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 alusel Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõule „Meremäe

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine“

Planeeringuala suurusega 2,67 ha asub kinnistul asukohaga Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Salinõmme küla, Meremäe1. Detailplaneeringu eesmärgiks on vähendada Meremäe maaüksusel

ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone

püstitamiseks, määrata hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja

parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad.

Keskkonnaamet on varasemalt andnud täiendavat infot planeeringuala kohta 08.09.2022 kirjaga

nr 7-9/22/16288-2 „Vastus päringule Meremäe kinnistu kohta (Väinamere hoiuala, ranna

ehituskeeluvöönd)“ (edaspidi 08.09.2022 kiri). Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada

Keskkonnaameti 08.09.2022 kirjas toodud tingimusi ja soovitusi.

Koostatud eelhinnangu põhjal jätab Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõus keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata ning põhjendab seda järgmiselt: „kuna

eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub“. Eelhinnangu kokkuvõttes

on KSH algatamata jätmist põhjendatud järgmiselt: „Planeeritava tegevusega ei kavandata

keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid

mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole“. Keskkonnaamet selle

lõppjäreldusega ei nõustu, kuna esitatud eelhinnangus ei ole kajastatud kõiki vajalikke

aspekte, mistõttu tuleb seda täiendada enne, kui on võimalik anda seisukoht KSH

algatamise vajalikkuse kohta. Järgnevalt esitab Keskkonnaamet ettepanekud ja

märkused, millega palub arvestada.

1. Ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamine on võimalik, kui detailplaneeringus

kajastatakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lg 1 kohast käsitlust: ranna ja kalda

ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse

1 Katastritunnus 63902:001:0570; registriosa nr 45033

2 (3)

eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

Kuna EKV vähendamine on minimaalne (õueala laiendus ja juurdepääsutee rajamine), ei

avalda see eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Poollooduslikud kooslused puiskarjamaad

ja rannaniidud jäävad katastriüksuselt välja ja puudub vastuolu elupaigatüüpidega.

Nõustume, et õueala laiendusel inimmõju koormus oluliselt ei suurene ning tegevus ei ulatu

poollooduslike kooslusteni.

2. LKS § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga

kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatistele. Eskiisi kohaselt kavandatakse sadama

maa-ala, kuhu rajatakse tee, sadamahoone, kai ja kaitsemuul. Eelnimetatud ehitised on

sadamaseaduse § 3 mõistes sadama teenindamise sihtotstarbega ja sellele vastuväiteid ei

ole. Kavandatav sadam moodustab kompleksi teiste Salinõmme sadamatega (vanasadam,

kalasadam).

3. Planeeringu käigus soovitakse rajada uus kai ning joonisele on märgitud olemasoleva

maasääre kohale kaitsemuul. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 1 kohaselt tuleb anda eelhinnang,

kui toimub sadamarajatise rajamine või laiendamine. Praegu ei ole eelhinnangus

sadamarajatiste rajamisega ning kasutamisega seotud mõjusid käsitletud. Mõjude

käsitlemine on aga oluline, et saaks olla seisukohal, et KSH algatamine ei ole vajalik.

4. Lähteseisukohtade planeeringu eesmärkide juures tuleb välja tuua muuhulgas uue kai ja

muuli rajamine. Lähteseisukohtade peatükki 5.2. tuleb täiendada jooniste osas. Nimelt

joonisele tuleb kanda lisaks ehitistele ka rajatised (kai, muul).

5. Eelhinnangu peatükis 4.5 on väidetud, et sadamahoone kavandatav asukoht asub väljaspool

eelpool nimetatud taimeliikide elupaiga ala. See väide on vale ning palume seda

korrigeerida. Kavandatav sadama maa-ala, sadamahoone, juurdepääsutee ja

manööverdusplats asuvad mõlema kaitsealuse liigi hall käpp (Orchis militaris) ja

veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) elupaikadel (looduslikul rohumaal ja metsamaal).

Keskkonnaamet on oma 08.09.2022 kirjaga öelnud: ''Arvestades, et nimetatud kaitsealuste

liikide esinemisala Salinõmme küla piirkonnas on oluliselt laiem kui Meremäe kinnistu, ei

piira nende liikide esinemine ehitustegevust sellel kinnistul“. Mõlema kaitsealuse taime

kasvukohad on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kunagise

Hiiumaa taimkattekaardi alusel, mis tähendab, et liigi isendeid võib kasvada kohtades, kus

on säilinud või kuhu kujundatakse liigile sobivad kasvutingimused.

Veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea)2 eelistab kasvukohtadena rannaniite, kadastikke

ja kuivi aruniite. Eesti Punase Raamatu andmeil on populatsiooni seisundit hinnatud

ohulähedaseks. Halli käpa (Orchis militaris)3 isendit on piiritletud elupaigas EELISe

andmetel ka vaadeldud. Hall käpp kasvab puisniitudel, niitudel, hõredates metsades,

loopealsetel, kuid ka tee- ja kraavipervedel. Eesti Punase Raamatu andmeil on seisund

ohuväline.

6. Eelhinnangus on kajastamata LKS § 37 lg 2 kohane ranna piiranguvööndi kaitse-eesmärk:

piiranguvööndis asuvate metsade kaitse-eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja

puhketingimuste säilitamine.

2 EELIS kood KLO9310618 3 EELIS kood KLO9304358

3 (3)

7. Eelhinnangus pole muuhulgas käsitletud võimalikku mõju viigerhülgele (Phoca hispida

bottnica). Viigerhüljes on Väinamere hoiuala4 kaitse-eesmärgiks seatud liik. Kuna

planeeringuala asub viigerhülge elupaiga kõrval peab mõju viigerhülgele olema välistatud.

8. Eelhinnangus on mainitud, et DP ala asub rohevõrgustiku alal, kuid ei ole mainitud Hiiu

maakonnaplaneering 2030+ rohevõrgustiku põhimõtteid.

Näiteks järgnevad punktid:

 Rohevõrgustiku toimimise kõige olulisem eeldus on võrgustiku terviklikkuse ning sidususe

tagamine. Ehitustingimuste määramisel tuleb säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel

kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed. Hiiu maakonna

planeeringus on põhimõte, et rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada

majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või

planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

 Turismi arenguks on maakonna kontekstis olulisemad Kärdla, Heltermaa, Orjaku, Sõru,

Kõrgessaare, Salinõmme, Haldi, Suursadam, Roograhu, Kalana sadamad. Kalanduse

arengu seisukohalt on olulisemad Suursadam, Lehtma, Orjaku, Kõrgessaare, Salinõmme,

Kassari, Haldi, Sõru, Tärkma. Kõikide sadamate arendamisel tuleb lähtuda nende

kasutusfunktsioonide mitmekesistamisest. Sadamate arendamisel tuleb lähtuda lisaks

maakonnaplaneeringule riiklikest ja maakondlikest arengukavadest (nt kalandus,

väikesadamate kontseptsioon, maakonna arengustrateegia jne) ja seal esitatud põhimõtetest.

Koostatud eelhinnangut tuleb eespool käsitletud aspektides täiendada ning esitada see uuesti

Keskkonnaametile KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukoha küsimiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Kaisa Laar 5380 5024 (loodushoiutööd)

[email protected]

Kai Ginter 56994373 (veeosakond)

[email protected]

4 Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas“

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Hiiumaa Vald

Pühalepa Osavalla Valitsus

Arvamus Meremäe kinnistu

detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta

Hiiumaa Valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 21.03.2023 Rahandusministeeriumile

taotluse seisukoha saamiseks Salinõmme külas Meremäe kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta lähtuvalt keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud

ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud lähteseisukohad,

KSH eelhinnang ning Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meremäe detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu (edaspidi

eelnõu).

Planeeringuala on maatulundusmaa sihtotstarbega Meremäe kinnistu (63902:001:0570,

suurus 2,67 ha), kõlvikuliselt koosseisult mets, muu maa, õuemaa ja looduslik rohumaa.

Detailplaneeringu eesmärk on moodustatavale krundile määrata ehitusõigus ja hoonestusala

elamu, abihoonete, sadamahoone ja juurdepääsutee rajamiseks. Planeeringualale on

juurdepääs Suuremõisa-Salinõmme (12122) riigiteelt ja Meremäe (6390219) erateelt.

Planeeringualal on elamu (115010801), saun (115010802), kelder (115010803), garaaž-kuur

(115010804) ja sadama kai (291670118).

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala

Salinõmme-Õunaku II klassi kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul, kus sobivad

ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad, tuleb järgida kohalikku

ehitustraditsiooni ja hooned hoolikalt maastikku sobitada. Maakonnaplaneeringu kohaselt

paikneb planeeringuala rohelise võrgustiku koridoris, kus võib arendada majandustegevust,

kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see

ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

Planeeringuala paikneb Väinamere hoiualal, mis kuulub Natura 2000 Väinamere linnu- ja

loodusala koosseisu. Planeeringualal on III kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemise

tõenäosus ja see asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas.

Pühalepa valla 21.10.2003 kehtestatud Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna

osaüldplaneeringu (üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala detailplaneeringu

kohustusega väärtusliku miljööga piirkonnas osaliselt pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega

alal, osaliselt alal, kuhu juhtotstarvet ei ole määratud. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalse

Teie 21.03.2023 nr 8-4./46-2

Meie 28.04.2023 nr 15-3/2132-2

2

ehitusõigusega krundi suurus 0,5 ha. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna

ehituskeeluvööndi ulatust.1

Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:

1. Kuna KSH eelhinnangu kohaselt olulist keskkonnamõju ei kaasne, ei ole

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine asjakohane. Samas palume PlanS § 4

lõike 2 punktist 5 lähtuda muude mõjude hindamisel. Kui menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.

2. Eelnõus on toodud, et ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda

energiatõhususe põhimõttest. Täiendavalt palume lisada, et hoonete projekteerimisel tuleb

lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest ja küttesüsteemi valikul on soovitav

eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi.

3. Planeeringualale jääb Läänemere kallasrada. PlanS § 126 lõike 1 punkt 10 kohaselt on

detailplaneeringu üks ülesannetest kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel

lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale

planeeringuga kehtestatud tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda,

kuidas ja millistel tingimustel juurdepääs tagatakse ning milliseid meetmeid tuleb selleks

vajadusel rakendada.

4. Detailplaneering on dokument, millega omavalitsus määrab, kuidas planeeritavat ala

tulevikus kasutatakse, arvestades seejuures kohaliku omavalitsuse arengueesmärke, sh

keskkonnaeesmärke ja avalikku huvi ning huvitatud isiku ja piirkonna elanike arvamusi.

PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu

muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus asjas

nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu

koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle

menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil

valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma

erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse kohanduda muutuvate olude

ja vajadustega.

Arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab

üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Tulenevalt

PlanS § 142 lõikest 7 peab juhul, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle koosseisu üldplaneeringu teksti ja

jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Palume eeltoodut planeeringu koostamisel

arvestada.

Juhime ka tähelepanu, et haldusmenetluseseaduse (HMS) § 56 kohaselt peab haldusakt

olema põhjendatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida

1 Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna

ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on

200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.

Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m

kõrgune samakõrgusjoon.

3

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Põhjendused ja

põhikaalutlused tuleb esitada haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Palume esitatud eelnõud täiendada

üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalutluste ja põhjendustega.

5. Palume detailplaneeringu koostamisel juhinduda detailplaneeringute nõustikus toodud

soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/). Juhime tähelepanu, et riigihalduse

ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt

mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.

Määruses reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku

omavalitsuse õigusaktidest (määrus § 1 lõige 2).

6. Detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige

uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse

veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad

sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud

menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja

vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat

teavet. Juhime tähelepanu, et kui detailplaneeringu koostamisel sõlmitakse lepinguid, on

need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja need tuleb avalikustada

kohaliku omavalitsuse veebilehel.

Palume detailplaneeringu eelnõu esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 81 lõike 1 kohaselt

arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja

kaasatavate määramiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Sarnet

regionaalvaldkonna asekantsler

Lisaadressaadid:

Hiiumaa Vallavalitsus

Urve Pill 715 5809

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 20.04.2023 nr 8-4./46-6

Meie 09.05.2023 nr 6-5/23/5638-4

Seisukoht Meremäe kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta

Esitasite Keskkonnaametile seisukoha andmiseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 alusel Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

täiendatud eelnõu „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos lisadega (sh. eelhinnang)1. Kaaskirjas on

viidatud mh, et soovitakse Keskkonnaameti lähteseisukohti detailplaneeringu koostamiseks,

kuid juhime tähelepanu, et lähteseisukohti detailplaneeringute algatamise osas Keskkonnaamet

ei väljasta. Ilmselt on tegu eksitusega ning soovitakse Keskkonnaameti seisukohta Salinõmme

külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule. Planeeringuala

suurusega 2,67 ha asub kinnistul asukohaga Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Salinõmme küla,

Meremäe (katastritunnus 63902:001:0570).

Keskkonnaamet on varasemalt andnud täiendavat infot planeeringuala kohta 08.09.2022 kirjaga

nr 7-9/22/16288-2 „Vastus päringule Meremäe kinnistu kohta (Väinamere hoiuala, ranna

ehituskeeluvöönd)“ ning esitanud arvamuse 18.04.2023 kirjaga nr 6-5/23/5638-2 „Arvamus

Meremäe maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise kohta“ Pühalepa Osavalla Valitsuse 21.03.2023 kirjaga nr 8-4./46-1 edastatud Hiiumaa

Vallavolikogu otsuse eelnõule „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Keskkonnaamet oli seisukohal, et

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangut on vaja täiendada,

misjärel saab alles Keskkonnaamet võtta seisukoha KSH algatamise vajalikkuse osas.

Keskkonnaamet palus esitada täiendatud materjalid uuesti Keskkonnaametile KeHJS § 33 lg 6

kohase seisukoha andmiseks.

Tutvunud täiendatud KSH eelhinnanguga ja lähtudes kavandatavast tegevusest, selle

asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena

seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju

KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik2. Keskkonnaametil

puuduvad ettepanekud Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu

lähteseisukohtadele.

Siiski toob Keskkonnaamet välja järgmised märkused, mille alusel palub esitatud materjale

täiendada ja korrigeerida:

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.04.2023 nr 6-5/23/5638-3 all 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas

2 (2)

1. Viigerhülge puhul on tegemist Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud liigiga,

mistõttu oleks eelhinnangus asjakohasem kasutada ka viimast kaitsekorralduskava

(edaspidi KKK) ''Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018'',

et hiljem oleks detailplaneeringus kajastatud ajakohasemad hinnangud viigerhülgeid

mõjutavatest teguritest. Viigerhülge arvukuseks hinnati viimati 1000 looma, mistõttu on

liik ohustatud. Detailplaneeringualast linnulennult ca 500 m kaugusele jääb Hiiumaa

laidude maastikukaitseala, mis on KKK järgi määratud kõige tähtsamaks viigerhüljeste

puhkealaks. Eeldatavalt pole antud detailplaneeringu puhul muuli kujundamisel ja uue kai

tegemisel viigerhülgele suurt mõju. Eelhinnangu sõnul on viigerhülge suurimateks

ohtudeks keskkonnamürgid ja soojad talved. Väinamere hoiuala KKK sätestab, et

suurimaks ohuks viigerhülgele on siiski häirimine, hüljeste kaaspüük, kuid loodusliku

tegurina soojad talved, s.h jääkatte puudumine poegimisperioodil. Palume lisada vastav

info eelhinnangusse ja hinnata lisaks veel hindamata mõjutegureid.

2. Eelhinnangus on kirjas, et metsa raadamine on vajalik uue tee rajamiseks tee aluse

metsamaa osas. Ülejäänud alal mets säilib ja seda majandatakse vastavalt hoiualal

kehtivatele nõuetele. Märgime, et õueala laiendus ja planeeritav abihoone (nr 3) asuvad ka

kõrghaljastusega alal3. Seega ei saa väita, et ülejäänud DP-alal mets/kõrghaljastus säilib.

Eeldatavalt pole sellisel osalisel raiel negatiivset mõju, aga see peab olema eelhinnangus

kajastatud.

3. Juhime tähelepanu, et antud juhul on tegemist KSH eelhinnanguga ning seega tuleb selle

koostamisel lähtuda KeHJS § 33 lg-tes 3-5 toodud kriteeriumitest. Hetkel on eelhinnangust

puudu nt KeHJS § 33 lg 4 p 5 ja lg 5 p 1 kohane käsitlus. KSH eelhinnangu koostamisel

soovitame lähtuda Keskkonnaameti kodulehel olevatest juhenditest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Kaisa Laar 5380 5024 (loodushoiutööd)

[email protected]

3 Maa-ameti kaardirakenduse 2022. aasta ortofotol on kõrghaljastus olemas

Detailplaneeringu algatamise teade

Avaldamise algus: 29.06.2023 Avaldamise lõpp: tähtajatu

Pühalepa Osavalla Valitsus avaldab teadaande planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lõike 7 alusel.

Pühalepa Osavalla Valitsus teatab Salinõmme külas Meremäe (katastritunnus 63902:001:0570, pindala 2,62 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksuse detailplaneeringu algatamisest. Planeeringuala suurus ca 2,67 ha.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist muuta Pühalepa valla Heltermaa-Sarve- Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringut taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ja määrata krundi ehitusõigus.

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.

Pühalepa Osavalla Valitsus Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa Telefon: 463 6840 E-post: [email protected]

Teadaande number 2090124

_____________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840

Tempa küla 463 6841

Hiiumaa vald e-post: [email protected]

92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/

Reg nr 77000542

HIIUMAA VALD

PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS

Ametid, puudutatud isikud 29.06.2023 nr 8-4./46-9

ja asutused

Teade detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta (Meremäe, Salinõmme k)

Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsusega nr 134 otsustati algatada Salinõmme külas

Meremäe (katastritunnus 63902:001:0570, pindala 2,62 ha, sihtotstarve maatulundusmaa)

katastriüksuse detailplaneering ja jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna

osaüldplaneeringut taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ja määrata krundi

ehitusõigus. Planeeringuala suurus on ca 2,67 ha.

Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist

negatiivset keskkonnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt

tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu

inimese tervist, kultuuripärandit ega vara, puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-

eesmärkidele. Keskkonnaameti 09.05.2023 hinnangul ei kaasne planeeritava tegevusega

eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla,

Hiiumaa vald, 92348) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskväljak 5a, Kärdla,

Hiiumaa vald, 92413).

Otsusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla

Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel aadressil

http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=271610

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Omar Jõpiselg

Käina osavallavanem

Pühalepa osavallavanema ülesannetes

Mai Julge

463 6845 [email protected]

Meremäe detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise leping nr 7-10.3/2

Kärdla (lepingu kuupäev digiallkirjas) Hiiumaa Vallavalitsus (registrikood 77000424, aadress Keskväljak 5a, 92413 Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond) (edaspidi tellija), keda esindab vallavanem Hergo Tasuja, Sander Veanes (isikukood 38411080313, aadress Meremäe, 92317, Salinõmme küla Hiiumaa vald, Hiiu maakond) (edaspidi huvitatud isik), ja DAGOpen OÜ (registrikood 10058058, aadress Sadama tn 15, 92412, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond), (edaspidi töövõtja), keda esindab juhataja Jaan Kuusemets, edaspidi nimetatud eraldi ka pool ning koos ja ühiselt pooled, sõlmisid, tuginedes Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsusele nr 134 „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“, detailplaneeringu koostamise ning finantseerimislepingu (edaspidi leping) alljärgnevatel tingimustel. 1. Lepingu eesmärk ja ese 1.1. Lepingu eesmärgiks on määrata kindlaks Salinõmme külas asuva Meremäe kinnistu

detailplaneeringu (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsusega nr 134) (edaspidi detailplaneering) koostamisel ning detailplaneeringu koostamise rahastamisel tellija, huvitatud isiku ja töövõtja vaheline õigussuhe.

1.2. Lepinguga tellib tellija töövõtjalt detailplaneeringu koostamise (edaspidi ka töö), töövõtja kohustub töö tegema ja huvitatud isik kohustub maksma töövõtjale selle eest tasu.

1.3. Töö maht ja tööle kehtestatud nõuded on sätestatud lepingu dokumentides ja töö tegemist reguleerivates õigusaktides. Tööde hulka kuulub ka selliste ülesannete täitmine ja nende tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole lepingu dokumentides otseselt nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks.

1.4. Detailplaneeringu alana mõistetakse Salinõmme külas asuvat Meremäe maaüksust, katastritunnus 63902:001:0570, pindala 2,62 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100% koos piirneva rannaalaga. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2,67 ha.

2. Lepingu dokumendid

2.1. Termini „leping“ all mõistetakse lepingu tähenduses kõiki lepingu dokumente. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest. Lepingu juurde kuuluvad lepingu sõlmimise ajal järgmised lisad:

2.1.1 Lisa 1 – Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsus nr 134 „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos selle lisade ja seletuskirjaga.

3. Detailplaneeringu koostamise rahastamine ja töö eest tasumine

3.1. Detailplaneeringu koostamise rahastamist finantseerib täies ulatuses huvitatud isik. Huvitatud isik kohustub tasuma kulud, mis on seotud detailplaneeringu koostamise ja menetlemisega vastavalt huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostaja vahelisele kokkuleppele.

3.2. Tasu sisaldab kõiki töövõtja tehtud kulutusi töö tegemisel lepingu raames ja autoritasu. 3.3. Makse(d) tasutakse huvitatud isiku poolt detailplaneeringu koostaja arvelduskontole

detailplaneeringu koostaja arve alusel.

4. Tellija kohustused ja õigused

4.1. Tellija on kohustatud:

4.1.1. andma töövõtjale üle tellija valduses olevad töö tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid;

4.1.2. edastama töövõtjale mistahes informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa tööde kiiremale ja optimaalsemale tegemisele;

4.1.3. teavitama töövõtjat viivitamatult asjaoludest, mis võivad takistada tööde nõuetekohast tegemist;

4.1.4. tegema koostööd kaasatavate asutuste ja organisatsioonidega, sh lähteandmete kogumine, informatsiooni vahetamine;

4.1.5. tegema planeerimisseaduses sätestatud menetlustoimingud; 4.1.6. arvestama töövõtja ja huvitatud isiku seaduslikke, mõistlikke ning põhjendatud

ettepanekuid detailplaneeringu menetlemisel; 4.1.7. võtma vastu lepingu tingimustele ja õigusaktidele vastava töö.

4.2. Tellijal on õigus:

4.2.1. anda töövõtjale suuniseid ja teha põhjendatud ettepanekuid töö koostamiseks; 4.2.2. mittenõustumisel töövõtja tehtud tööga nõuda ekspertiisi teostamist. Ekspertiisi kulud

kannab tellija. Kui tellitud ekspertiisi kohaselt oli töövõtja töö vastuolus kehtivate õigusaktide või hea tava ja praktikaga, on tellijal õigus ekspertiisi maksumus töövõtjalt sisse nõuda. Ekspertiisi teostamise ajaks võib tellija peatada töö koostamise;

4.2.3. nõuda töövõtjalt lepingujärgse töö vajalikul tasemel vormistamist ja tellijale üleandmist.

5. Töövõtja kohustused ja õigused

5.1. Töövõtja on kohustatud:

5.1.1. juhinduma töö tegemisel lepingust, kehtivatest projekteerimis- ja ehitusnormidest, heast projekteerimis- ja ehitustavast ning detailplaneeringu koostamist reguleerivatest sätetest;

5.1.2. kasutama töö tegemisel vajaliku ja piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu, kelle haridus, oskused ja kogemused vastavad planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Tellijal on õigus nõuda alltöövõtjate või kaasatud spetsialistide väljavahetamist töövõtja kulul, kui nimetatud isikud teevad töid mittekohaselt;

5.1.3. hankima töö tegemiseks vajalikud avalikult kättesaadavad materjalid; 5.1.4. teatama tellijale ja huvitatud isikule koheselt kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada

töö tegemist lepingu kohaselt; 5.1.5. viima sisse tellija või tema poolt volitatud isiku poolt nõutavad muudatused ja

parandused;

5.1.6. valmistama ette avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamise materjalid, sh kirjad, kutsed, teated jms ning tutvustama tööd avalikel aruteludel ning andma oma pädevuse piires selgitusi;

5.1.7. esitama tellijale ja huvitatud isikule kirjalikult oma seisukohad avalikel aruteludel ja avalikel väljapanekutel esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele ning nõustama vajadusel planeeringuvaidluste korral;

5.1.8. tagama, et dokumentatsioon võimaldab detailplaneeringut vastu võtta ja kehtestada. Juhul, kui detailplaneeringusse tehakse parandusettepanekuid või avastatakse puudusi, mis takistavad detailplaneeringut kehtestada, kohustub töövõtja sellised puudused kõrvaldama lühima võimaliku ajaga ning selliseid töid ei loeta lisatöödeks;

5.1.9. esitama enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsustuse tegemist tellijale detailplaneeringu koos kõikide lisadega vähemalt 1 (ühes) eksemplaris eesti keeles paberkandjal ja 1 (ühes) eksemplaris identse informatsioonina digitaalsel kujul (pdf ja dwg formaadis ja vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50).

5.2. Töövõtjal on õigus:

5.2.1. saada tellijalt töö tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid; 5.2.2. saada huvitatult isikult töö eest tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele; 5.2.3. nõuda huvitatult isikult lepinguga määratud maksetähtaegade rikkumise korral viivist

0,05% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% viivitatud summast;

5.2.4. kasutada töö koostamiseks teisi isikuid/alltöövõtjaid, jäädes ise vastutavaks lepingu täitmise eest;

5.2.5. arvestades töövõtja erialaseid teadmisi ja kogemusi, teha tellijale põhjendatud ettepanekuid töö lahenduste osas.

6. Huvitatud isiku õigused ja kohustused

6.1. Huvitatud isik on kohustatud:

6.1.1. maksma töövõtjale tasu töö tegemise eest. Huvitatud isik kohustub kandma ka kõik muud detailplaneeringu koostamisega ja menetlemisega seotud vajalikud kulud, kaasa arvatud vajalike analüüside ja ekspertiiside tegemise kulud ning kohustub need nõudmisel hüvitama tellijale või töövõtjale;

6.1.2. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingu punktis 3.3. sätestatule; 6.1.3. maksma töövõtjale tema nõudel viivist tähtaegselt tasumata summadelt 0,05% iga

viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% viivitatud summast; 6.1.4. sõlmima enne detailplaneeringu kehtestamist tellijaga planeerimisseaduse § 131 lõike 2

kohase halduslepingu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks kandmiseks.

6.1.5. Juhul, kui detailplaneeringut ei kehtestata, ei hüvitata huvitatud isikule lepingu alusel tasutud summasid ning huvitatud isik on kohustatud tasuma kõik lepingu alusel veel tasumata summad.

6.2. Huvitatud isikul on õigus:

6.2.1. teha tellijale ettepanekuid seoses detailplaneeringu koostamisega.

7. Autoriõigused

7.1. Autoriõigused kõigile töö raames loodud teostele lähevad tellijale üle jooksvalt, st kohe pärast iga autoriõiguse mõistes teose mõistele vastava töö osa valmimist, ilma et oleks vajalik vastava töö osa tellijale üleandmine või esitamine. Autoriõigused lähevad üle seadusega lubatud maksimaalses ulatuses. Tasu autoriõiguste eest on hõlmatud töö eest lepingujärgselt makstava tasuga. Samaaegselt autoriõiguste üleminekuga tellijale saab töövõtja automaatselt lihtlitsentsi vastavate teoste kasutamiseks ulatuses, mis on vajalik lepingu edasiseks täitmiseks, sh õiguse vastavate teoste muutmiseks ja reprodutseerimiseks. Töövõtja võib vastavat litsentsi all-litsentsida ainult tema poolt lepingu täitmisel kasutatavatele isikutele ja ainult ulatuses, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Autoriõiguste üleminek jääb kehtima ka juhul, kui leping lõppeb mis tahes põhjusel ennetähtaegselt ja/või ilma töö lõpliku üleandmiseta.

7.2. Koos varaliste õiguste eelsätestatud üleminekuga annab töövõtja tellijale jooksvalt ka seadusega lubatud maksimaalse ulatusega tähtajatu ainulitsentsi töö raames loodavatele teostele laienevate isiklike õiguste kasutamiseks territoriaalsete ja ajaliste piiranguteta koos all-litsentside andmise õigusega ning loobub tellija suhtes igasugusest õigusest nõuda vastavate teoste kasutamise lõpetamist. Eelsätestatud litsentsi ja õigusest loobumise tasu on hõlmatud töö eest lepingujärgselt makstava tasuga. Töövõtjal ei ole õigust käesolevas punktis autori isiklike õiguste kasutamiseks tähtajatult sõlmitud litsentsilepingut korraliselt üles öelda.

7.3. Töövõtja kohustub tagama, et töö, töö teostamine ega töö kasutamine ei riku kolmandate isikute õigusi, sh autoriõigusi.

7.4. Juhul, kui töö, töö teostamine või töö kasutamine rikub kolmandate isikute õigusi, vastutab rikkumise eest töövõtja. Töövõtja kohustub hüvitama kolmandatele isikutele tekitatud kahju ning rahuldama tellija eest kolmandate isikute poolt tellija vastu esitatud kahju hüvitamise nõuded.

7.5. Kogu töö käigus loodud ja tekkinud teave ja lahendused, mis ei vasta autoriõiguslikule teose mõistele, on samuti tellija omand alates vastava teabe või lahenduse loomisest või tekkimisest. Tasu teabe ja lahenduste eest on hõlmatud töö eest makstava tasuga.

8. Lepingu eseme üleandmine-vastuvõtmine, riisiko ja omandiõiguse üleminek

8.1. Töövõtja kooskõlastab valminud töö tellijaga ja huvitatud isikuga ning annab töö tellijale üle ja tellija võtab töö vastu üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Tellija esindaja kontrollib enne vastuvõtmist, et töö vastab lepingu tingimustele. Kui töö on kooskõlas lepingu tingimustega, allkirjastavad töö või selle osa üleandmise-vastuvõtmise akti tellija ja töövõtja esindajad, kes on nimetatud lepingu punktides 10.1. ja 10.2. Juhul kui tellija esindaja keeldub valminud tööd vastu võtmast, kohustub töövõtja andma tellijale mõistliku lisaaja töö vastuvõtmiseks. Kui tellija esindaja ei võta ka lisaaja jooksul tööd vastu, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

8.2. Juhul kui töö üleandmisel-vastuvõtmisel avastatakse puudused (ebakvaliteetsus jms mittevastavus lepingutingimustele), fikseerib tellija esindaja puudused aktis, näidates selles ühtlasi mõistliku aja, et puudused kõrvaldada. Töövõtja tehtud tööd ei võeta vastu ega anta üle enne, kui töövõtja on töös esinenud puudused nõuete järgi ja ettenähtud tähtajaks kõrvaldanud.

8.3. Töös esinevad puudused kõrvaldab töövõtja oma kulu ja vahenditega.

9. Lepingu tähtaeg, muutmine ja lõpetamine

9.1. Leping jõustub allakirjutamise momendist ja lõpeb poolte vaheliste lepinguliste kohustuste täieliku täitmise korral, poolte kokkuleppel, lepingus ja õigusaktides ettenähtud alustel.

9.2. Muudatused ja täiendused käesolevale lepingule kehtivad üksnes siis, kui need on vormistatud kirjalikult ja alla kirjutatud poolte esindajate poolt.

9.3. Tellija võib lepingu üles öelda juhul, kui esineb mõni planeerimisseaduse § 129 lg-s 1 sätestatud asjaolu ja tellija otsustab detailplaneeringu koostamise lõpetada.

9.4. Tellija ja töövõtja võivad lepingust taganeda võlaõigusseaduses ette nähtud alustel ja korras.

9.5. Huvitatud isik võib lepingust taganeda ainult koos tellijaga ühiselt.

10. Kontaktisikud

10.1. Tellija kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Mai Julge; [email protected]; 463 6845

10.2. Töövõtja kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Jaan Kuusemets; [email protected]; 5229032

10.3. Huvitatud isiku kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Sander Veanes; [email protected]; 5207832

11. Lõppsätted

11.1. Lepingus reguleerimata küsimused lahendatakse vaidluse korral läbirääkimiste teel ja kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis lahendatakse vaidlus kohtus.

11.2. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte allkirjad: Tellija Huvitatud isik Töövõtja Hiiumaa Vallavalitsus Sander Veanes DAGOpen OÜ Keskväljak 5a Meremäe Sadama tn 15 Kärdla Salinõmme küla Kärdla registrikood 77000424 Hiiumaa vald registrikood 10058058 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Hergo Tasuja Sander Veanes Jaan Kuusemets

HIIUMAA TEATAJA • 3 September 2023

Täiendav info Merilin Kaevandes, 462 2882, merilin.kaevandes@hiiu- maa.ee

Paluküla Jaagu detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek Hiiumaa Vallavalitsuse 02.08.2023 kor- raldusega nr 422 võeti vastu Hiiumaa vallas Palukülas asuva Jaagu kinnistu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 23-12). Planeeringuala suurus on 17316 m². Planeering näeb ette katast- riüksusest uue ehitusõigusega krundi eraldamise ning sellele hoonestusala määramise kuni 4 hoone (elamu ja abi- hooned) püstitamiseks maksimaalse ehitisealuse pinnaga 500 m² koos olu- lisemate arhitektuurinõuetega ja teh- novõrkude lahendusega. Samuti mää- ratakse järelejäävale hoonestatud krun- dile hoonestusala kuni 7 hoonele (ole- masolevad) maksimaalse ehitisaluse pinnaga 500 m² koos olulisemate arhi- tektuurinõuetega ja tehnovõrkude la- hendusega. Jaagu kinnistu detailpla- neering on vastavuses Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 1. september ku-

ni 15. september 2023 tööpäevadel töö- ajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aad- ressiga Vallamaja, Tempa küla, Hiiu- maa vald ja Hiiumaa valla veebilehel .

Avaliku väljapaneku ajal on kõigil huvitatutel võimalik planeeringula- hendusega tutvuda ning vallavalitsu- sele kirjalikult sisulisi ettepanekuid ja arvamusi esitada.

Linnumäe küla Kasela detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 05.07.2023 kor- raldusega nr 377 otsustati algatada Lin- numäe külas Kasela (katastritunnus 63901:001:1047, pindala 4,00 ha, siht- otstarve maatulundusmaa 100%) kin- nistu detailplaneering, mille eesmärk on Kasela katastriüksuse jagamine kuni seitsmeks krundiks (äri- ja ela- mukrundid), kruntidele ehitusõigu- se määramine äri- ja eluhoonete püs- titamiseks, arhitektuursete tingimus- te määramine hoonetele, tehnoraja- tiste ja -võrkude väljaehitamiseks va- jaminevate koridoride asukohtade ja vajalike servituutide alade määrami- ne. Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise va-

jadus puudub. Detailplaneeringu koos- tamise eesmärk on kooskõlas Pühale- pa valla osa Suuresadama-Kärdla piir- konna üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise kor- raldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla, Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiumaa Valla- valitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla 92413). Korraldusega saab tutvuda töö- ajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aad- ressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel.

Salinõmme külas Meremäe detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 ot- susega nr 134 otsustati algatada Sali- nõmme külas Meremäe (katastritun- nus 63902:001:0570, pindala 2,62 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) katast- riüksuse detailplaneering ja jäeti alga- tamata detailplaneeringu keskkonna- mõju strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu eesmärk on muu- ta Pühalepa valla Heltermaa-Sarve- Salinõmme piirkonna osaüldplanee- ringut, taotledes ranna ehituskeelu- vööndi vähendamist ja määrata krun-

di ehitusõigus. Planeeringuala suurus on u 2,67 ha.

Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset kesk- konnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sel- lel puudub oluline kumulatiivne mõ- ju, see ei sea ohtu inimese tervist, kul- tuuripärandit ega vara, puudub oluli- ne mõju Natura 2000 võrgustiku kait- se-eesmärkidele. Keskkonnaameti 09.05.2023 hinnangul ei kaasne pla- neeritava tegevusega eeldatavalt olu- list keskkonnamõju.

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise va- jadus puudub.

Detailplaneeringu koostamise kor- raldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla, Hiiumaa vald, 92348) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavo- likogu (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald, 92413).

Otsusega saab tutvuda tööajal Pü- halepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel.

Nurmika maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine Hiiumaa Vallavalitsuse 09.08.2023 ot- susega nr 457 algatati Nurmika maaük- suse detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused. Planeerin- gualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kõrgessaare alevikus asuvat Nurmi- ka (katastritunnus 20501:001:0557, ole- masolev sihtostarve maatulundusmaa 100%, pindala 7499 m²) maaüksust.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata maaüksusele ehitusõigus ela- mu ja abihoonete püstitamiseks (ehiti- saluse pinnaga kokku 300 m²), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitami- seks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

Algatamise otsuse ja väljastatud läh- tetingimustega saab tutvuda töö ajal Kõrgessaare Osavalla Valitsuses (Kõpu tee 8, Kõrgessaare) ja Hiiumaa Vallava- litsuse avalikus dokumendiregistris.

Hiiumaal loodud mini-roheauditist sai üleriiklik mudel Enne turismihooaja algust läbisid kümmekond Hiiumaa turismiette- võtet Hiiumaa Arenduskeskuse poolt ja saarte DMO raames välja töötatud kestlikkuse "mini-roheauditi", et olla teadlikumad kestliku turismi standar- ditest, tegutseda vastutustundlikumalt ja paremini vastata üha teadlikumate ja nõudlikumate klientide ootustele.

Meie tööalases kõnepruugis on üha sagedasemad sellised terminid nagu kestlik majandamine, süsiniku emis- sioon, ESG, SDG, kliimakriis, kestliku arengu eesmärgid, ülemaailmse sääst- va arengu eesmärgid jne, aga tihtilugu pole siiski päris täpset arusaama, mis nende sõnade taga peitub.

Kui suuremates ettevõtetes on tööl

vastava haridusega keskkonna- ja kva- liteedispetsialistid või lausa vastavad osakonnad, kes mainitud teemadega igapäevaselt tegelevad, siis väike- ja pereettevõtted peavad nende teema- de haldamisega enamasti oma jõudu- de ja teadmistega hakkama saama ja seda kõikide oma igapäevaste toime- tamiste kõrvalt.

Kõige keerulisem ongi aru saada, millest peaks alustama, et enda küla- listemaja või turismiteenust kestliku- maks muuta. Hiiumaa Arenduskesku- se ja Visit Saaremaaga koostöös sündis lihtne küsimustik, mida me isekeskis kutsume mini-roheauditiks, mis toob välja peamised kestlikku majandamist mõjutavad teemad ja mille alusel on

võimalik hinnata enda ettevõtte kestli- ku majandamise hetkeseisu kõige olu- lisematel teemadel.

Töötubades, mis toimusid erine- vate Hiiumaa turismiettevõtjate juu- res, arutleti ja jagati kogemusi klien- tide käitumisharjumuste ja keskkon- nahoiu teemadel, tutvuti globaalsete kestlikkuse eesmärkidega, nõudmis- te ja soovitustega, aga detailsemalt vä- ga praktiliste teemadega, nagu seda on jäätmekorraldus, keskkonnasõbrali- kud majapidamiskemikaalid, taaska- sutus jne. Töötubades osalenud ette- võtjad hindasid enda ettevõtte kestlik- kuse hetkeseisu paarikümne enesehin- nangu punkti järgi ja koostasid saadud tulemuste põhjal tegevuskavad vajali-

ke muudatuste läbiviimiseks. Suvel, sel kõige tihedamal külas-

tusperioodil, on saadud teadmised ja muudatused praktikas läbi testitud ja sügisel tullakse uuesti kokku, et jaga- da kogemusi ja teha uusi plaane järg- miseks hooajaks.

Meie poolt välja töötatud mude- li vastu, mis oma lihtsuse ja selgusega positiivselt üllatas, tekkis suur huvi ka teistes maakondades ja laienes seda- võrd, et Visit Estonia meeskond haa- ras kinni ideest, viis selle Rohetiigris- se, et sellest luua üleriiklik mudel. Tä- naseks on üleriiklik mudel valmis ja leitav Visit Estonia kodulehelt. Nii na- gu ka algne miniaudit, lähtub täienda- tud eneseanalüüsi vorm kestliku tu-

rismi rahvusvahelistest standarditest ja enesehinnangu kriteeriumitest (nn GSTC, Green Key, Biosphere) ja valikus on just kõige olulisemad tegevused. Kuigi ettevõtetel on võimalik ankeet täi- ta omal käel, peame oluliseks võima- lust neid teemasid koos arutada, ideid ja kogemusi jagada ja seepärast oleme otsustanud saartel turismirohetöö- tubadega sügisel jätkata.

ANNE-LY TORSTENSSON Hiiumaa ja Saare maakonna kestliku turismiarengu koordinaator

Hiiumaa valla eelarvestrateegia uuendatud Hiiumaa vallavalitsus on valla arengu- kava lisana koostanud ning volikogule üle andnud eelarvestrateegia, mis peab seaduse järgi hõlmama vähemalt nelja järgmist aastat.

Taustaks Hiiumaa vallas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari seisuga 9 758 ini- mest. Elanike arv on viimase aastaga kasvanud 201 inimese võrra ning kasv jätkub. 1. augusti seisuga on Hiiumaal 9 909 elanikku. Ehk rohkem kui kuna- gi varem Hiiumaa valla ajal.

Valla tulude laekumine on üle Eesti keskmise. Samas jagatakse riigi tasan- dilt tulubaasi ringi. Ehk jõukamad, sh Hiiumaa, toetavad neid, kel nii hästi ei lähe, et vähendada riigisisest ebavõrd-

sust. Lisaks on uuest aastast täienda- vad kulud, näiteks käibemaksumää- ra tõus või hooldusreform, mis valda mõjutavad.

Tulud ja kulud Prognoosime järgmisteks aastateks tulumaksu kasvu vastavalt 10, 7, 6 ja 5 protsenti. Põhitegevuse tulud terviku- na kasvavad 4 protsenti aastas, aastal 2025 aga kuni 8 protsenti, seoses maa- maksu suurenemisega.

2024. aastal laekub vallale maamak- su samas suurusjärgus kui aastal 2023 ehk vastavalt 377 000 ja 360 000 eurot. Edaspidi annab riik kohalikele omava- litsustele suurema otsustusvabaduse.

Põhitegevuse kulude kasvuks prog- noosime 4 protsenti aastatel 2025–2027

ja järgmisel aastal 2 protsenti. Majan- duskulud oleme planeerinud arvestu- sega, et need kasvavad 2 protsenti aas- tas. Personalikulud aga 5 protsenti aas- tas. Põhitegevuse kuludest moodusta- vad personalikulud umbes 60, majan- damiskulud 31 protsenti. Teised kulud on suhteliselt väikese osatähtsusega.

Tugev tulem Eelarvestrateegia perioodil ületavad tu- lud kulusid igal aastal ning tulemi suhe tuludesse on 12 kuni 16 protsenti. Tugev tulem annab kindlustunde ootama- tute kõrvaliste majandusmõjude osas ning see on eelduseks valla investeeri- misvõimekuse säilimisele ja kasvule.

Hiiumaa valla esimese perioodi ehk viimase viie aastaga on omavalitsus in-

vesteerinud 40 miljoni euro eest, sellest 25 miljonit eurot on olnud toetusraha.

Järgmise nelja aastaga kavandatak- se investeeringuid 27 miljoni eest, mil- lest 17 on planeeritud toetustena ning 10 omaosalusena. Valdkondade lõikes suunatakse investeeringud järgmiselt: sotsiaalne kaitse 9, haridus 6 ning vaba aeg, kultuur 5,3 miljonit eurot.

Esimese juures saab välja tuua Par- gi 3 järgmise etapi tööd, Hellamaa sot- siaalküla rajamise ning Tohvri dement- sete hoone ehitamise, mis kõik on Eu- roopa sotsiaalfondi meetmete avane- mise ootel. Haridusvaldkonnas val- mistume Kärdla lasteaia uue hoone ehitamiseks. Viimases osas on märk- sõnad Paluküla terviserajad ja Käina kultuurikeskus.

Laenud 2023. aasta alguse seisuga oli vallal laene kogumahus 12,9 miljonit eurot. Strateegia perioodil 2024–2027 on kavas võtta uusi kohustusi 9,5 miljonit eurot ja tasuda kohustusi 9,3 miljonit eurot.

Samas netovõlakoormus strateegia perioodil väheneb, arvestades, et eel- arve kogumaht kasvab. Praeguselt pea 70 protsendilt väheneb laenukoormus 56,4 protsendini aastal 2027.

HERGO TASUJA vallavanem

Ühtsema valla suunas Juunikuisel Hiiumaa Vallavolikogu is- tungil muudeti vallavalitsuse kui ot- sustusorgani koosseisu, mis sealt ala- tes on viieliikmeline. See oli esimene samm valdkondliku juhtimise suunas, milles oleme näiteks koalitsioonilepin- gus kokku leppinud ning mis sai lisatu- ge juhtimisauditist.

Liigume sellega edasi. Lõpp-punkt on ühtne omavalitsus. Üks ametiasu- tus, kus teenused vastavad vajadustele ja on üle saare kättesaadavad.

Järgmine samm on volikogu augus- tikuu istungi päevakorras. Struktuuri- muudatustega liiguvad maa- ja ehitus-

valdkond ning sotsiaalvaldkond osaval- dadest abivallavanemate üksustesse. Vastavad muudatused tehakse ka osa- valdade põhimääruses. See tähendab, et edaspidi tegutseme valdkondliku, mit- te piirkondliku juhtimise põhimõttel.

Küll ei tähenda see, et teenused ini- mestest kaugemale viiakse. Sotsiaaltöö spetsialist peab tegutsema inimeste lä- hedal ning nii on see ka edaspidi. Samu- ti ei muutu muudatusega teiste spetsia- listide füüsiline töökoht. Samas liigume spetsialiseerumise suunas, mis on täna- päeval möödapääsmatu.

Osavallad säilivad, nende pädevu-

ses on edaspidi piirkonna arendustege- vus ja koostöö vabaühendustega, esma- ne nõustamine ja kodanike murede la- hendamine. Samuti osavallas asuva val- la vara eest vastutamine, kommunaal- majandus ja heakord. Aga ka piirkonna noorsootöö, kultuuri- ja sporditegevu- se korraldamine.

Viieliikmelises vallavalitsuses on vas- tutusalad jaotatud alljärgnevalt.

Vallavanemal üldjuhtimine, valla esindamine, kommunikatsioon, ühis- transport, kriisijuhtimine, eelarvepo- liitika, sisekontroll ja arendustegevused.

Rahandusosakonna juhataja Heidi

Siirus vastutab eelarve koostamise, jäl- gimise ja aruandluse ning rahandu- sega seotud tegevuste ja arengudoku- mentide eest.

Abivallavanem Liisi Mäeumbaia vastutada on haridus, tervishoid, sot- siaalne kaitse, lastekaitse valdkonnad ning vaba aeg valdkonna koordinee- rimine.

Abivallavanem Üllar Laid vastutab jäätmekorralduse, elamumajanduse, keskkonnakaitse, energiamajanduse, taristu ning planeeringute eest.

Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg juhib osavalda ning koordineerib teiste

piirkonnajuhtide tegevust ja vastutus- alaks on projektid.

Oleme muudatuste kohta kokku lep- pinud selle, kuhu jõuda tahame. Samas sinna liigume sujuvalt ning pigem pea- me rohkem mõttevahetusi, et protses- sil oleks võimalikult lai poliitiline toe- tuspind.

HERGO TASUJA vallavanem

1

Heli Üksik

Saatja: Marje-Ly Rebas <[email protected]> Saatmisaeg: esmaspäev, 13. mai 2024 22:18 Adressaat: Hiiumaa Vallavalitsus Koopia: Mai Julge Teema: Salinõmme küla Meremäe maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendusest

Teie 13.05.2024 nr 9-6.1/1031 Meie 13.05.2024 nr 7.2-2/24/6353-4 Teavitasite meid Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust. Oleme valla kodulehel oleva planeeringu eskiislahendusega tutvunud ning e epanekuid või vastuväiteid ei esita.

HIIUMAA TEATAJA • 7 Juuni 2024

MEIE SEAST ON LAHKUNUD

Kodu ootavad kassid Hiiumaa koduta loomade turvakodus

Lisainfo: tel 523 6827 või FB-s „Hiiumaa koduta loomade turvakodu“

KURRI Sünd: 2020 Sugu: emane (steriliseeritud)

juss Sünd: 2019 Sugu: isane (kastreeritud)

LEVI Sünd: 2021

Sugu: isane (kastreeritud)

Kõrgessaare päevakeskuses ◌ Teisipäeviti kl 9.30 –11.00 line-tantsu treening. Juhendab Katrin. ◌ Teisipäeviti kl 15.30 –16.30 lauluansambel. Juhendab Aave. ◌ Kolmapäeviti kl 11.00 –12.30 line-tantsu treening. Juhendab Katrin. ◌ Kolmapäeviti kl 12.45–14.15 seeniortantsuring. Juhendab Katrin. ◌ Reedel, 31.mail ja pühapäeval, 2.juunil väljasõit. Osalemine erihoole-

kande klientidega ja KPNK Vikerkaar liikmetega Eesti puuetega inimes- te 28. kultuurifestivalil Tartus.

◌ Teispäeval, 4. juunil alates kl 8.00 juuksur Sirje Vaku võtab vastu klien- te Kõrgessaare päevakeskuses. Registreerimine tel 5666 2317.

◌ Kolmapäev, 5. juunil ja neljapäeval, 6. juunil väljasõit mälumänguri- tega Kesk- Eestisse.

◌ Neljapäeval, 6. juunil alates kl 12.00 ja reedel, 7. juunil alates kl 8.00 massaažiteenus. Eelnev registreerimine Sigrid Petrilainen tel 529 7429.

◌ Teisipäeval, 11. juunil kl 13.00 koosviibimine Villamaa puhkekesku- ses. Transport: 11.30 Rootsi, Pihla, 12.10 Lauka, Viskoosa.

◌ Esmaspäeval, 17. juunil alates kl 8.30 pediküüriteenus. Lisainfo Eve Heinmaa tel 516 3126.

◌ Kolmapäeval, 19. juunil erihoolekande klientidele jaanipäevapidu. ◌ Pühapäeval, 23. juunil Lauka jaanituli (muuhulgas meie tantsijad ja

Ungrulust esinevad seal). Algus kell 19.00. ◌ Laupäeval, 6. juulil väljasõit Haapsallu, V eestirootslaste laulu- ja tant-

supidu Haapsalu piiskopilinnuses „Kaugemalt ja lähemalt“. Osalusta- su 10 eurot.

◌ Kolmapäeval, 24. juulil Kroogi talus Triibuseeliku keerutamine „Ma- sina ja pesu päev“. Tantsurühm Martad on seal eestantsijad.

◌ Pühapäeval, 28. juulil kell 12.00 Hiiumaa Pensionäride Ühenduse Memme – Taadi perepäev Viscosa kultuuritehases.

◌ Kolmapäeval, 31. juulil väljasõit Vohilaiule. Osalustasu 15 eurot. ◌ Lisainfo, transpordivajaduse teatamine ja tegevustes osalemise re-

gistreerimine tel 5333 9472, Katrin. ◌ Kõrgessaare päevakeskuses saab pesta pesu ja käia duši all, eelnevalt

kokku leppida tel 504 2292, Inna.

TEADE

SIIM KIVI HEINO KALMUS VAMBI KRUUS

HENNO KÕLLAMETS VELLO HIIUS

INDREK TIKKA JANEK SALU EVA TIHANE VILMA PASS

SILVI SALUMÄE

DETAILPLANEERINGUD

Tahkuna tuletorni lühiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Hiiumaa Vallavolikogu 18.04.2024 otsusega nr 188 algatati Tahkuna tuletorni lähiala (katastritunnused 39201:004:3000; 20501:001:0051; 20501:001:1523) detailplaneeringu koostamine ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline ja väljasta- ti lähtetingimused.

Detailplaneeringuga kavandatakse määrata Tahkuna tule- torni lähialal ehitusõigus tuletorni ümbritseva aia sees olevale alale torni teenindamiseks ja eksponeerimiseks vajalikele ehi- tistele ja vee- ning kanalisatsioonirajatiste asukohad olemas- olevate hoonet teenindamiseks, maaüksuste piiride muutmine, määrata maaüksuste sihtotstarbed, lisaks haljastuse põhimõte- te määramine, arhitektuursete tingimused määramine ehitis- tele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alade määrami- ne. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeelu- vööndi vähendamiseks.

Korralduse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda Hiiumaa vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla) ja avalikus do- kumendiregistris.

Salinõmme külas Meremäe detailplaneeringu eskiisi avalikustamine Hiiumaa Vallavalitsus korraldab Salinõmme külas asuva Mere- mäe maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väl- japaneku 28.05–28.06.2024 tööpäevadel tööajal Pühalepa osa- valla valitsuses (aadress Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald) ja Hiiumaa valla veebilehel.

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 5. juulil 2024 kl 13.00 Pühalepa osavalla valitsuses.

Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuvat Meremäe (katastritunnus 63902:001:0570, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 27 269 m², registriosaga nr 45033) maaüksust. Maaüksus on hoo- nestatud elamu ja abihoonetega.

Detailplaneeringuga kavandatakse Meremäe maaüksusel olemasolevate elamu, sauna ja keldri likvideerimine ning mää- ratakse ehitusõigus elamu, kahe abihoone ja sadamahoone ra- jamiseks, määratakse hoonestusala ning arhitektuursed tingi- mused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks va- jaminevate koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Pühale- pa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplanee- ringut, vähendades ranna ehituskeeluvööndi ulatust.

Sotsiaaltoetuste taotlemine ◌ 13. juuni kell 11-12 sotsiaaltoetuste taotluste vastuvõtmine Viskoosas. Info:

Liis Sinilaid, tel 5855 3736, [email protected]. ◌ 13. juunil kell 10-12 sotsiaaltoetuste taotluste vastuvõtmine Suuremõisas

Pühalepa Vaba Aja Keskuses (Lossi tee 1). Info: Urme Soonvald, tel 463 6844, 521 0997, [email protected].

TEADE Hiiumaa Ametikooli 2024/25. õa vastuvõtt: florist, linnaaednik, maastikuehita- ja, palkmajaehitaja, puitehitiste restauraator, väikesadama spetsialist. Esita do- kumendid www.sais.ee kuni 16. augustini.

VALLAVARA MÜÜK Hiiumaa Vallavalitsus võõrandab elektroonilise enam- pakkumise korras korteriomandi asukohaga Suuremõi- sa küla, Uus 4-10 (kinnistu registriosa nr 635833, katastri- tunnus 63902:001:0010, sihtotstarve elamumaa 100%; kor- teriomandi koosseisu kuulub 784/11414 mõttelist osa, mil- le üldpind on 78,40 m2). Korter 10 asub kolmekorruselise korterelamu teisel korrusel. Enampakkumise alghind on 40 000 eurot. Enampakkumine toimub veebikeskkonnas varakeskus.ee, oksjon lõppeb: 03.06.2024 kl 14.00. Lisainfo Merilin Kaevandes, tel 462 2882, merilin.kaevan- [email protected].

Käina osavald korraldab elektroonilise enampakku- mise Hiiumaa vallas Männamaa külas asuva Kellu kin- nisasja (kinnistu registriosa nr 1200833, katastritunnus 36801:001:0515, pindala 500 m², sihtotstarve tootmismaa 100%) võõrandamiseks. Kinnistu alghind on 1200 eurot. Enampakkumine lõppeb 8. juunil 2024 kell 14.00. Enam- pakkumine viiakse läbi varakeskus.ee keskkonnas.

•

•

•

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu LEADER taotlusvoor

20.mail 2024 avanes MTÜ

Hiidlaste Koostöökogu LEADER taotlusvoor

investeeringute toetamiseks meetmete

- „Ettevõtluse arendamine“ – 2024 taotlusvooru

kogusumma 300 000 eurot - „Kogukondade arendamine“ –

2024 taotlusvooru kogusumma 225 000 eurot.

Taotlusvoor sulgub 31.mail 2024 kl 16.00.

Täpsem info ja konsultatsiooni- deks registreerumine: www.kogu.hiiumaa.ee

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Mai Julge

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 13.05.2024 nr 9-6.1/1031

Meie 18.06.2024 nr 6-2/24/10235-2

Arvamus Meremäe detailplaneeringu

eskiislahendusele

Austatud Mai Julge

Keskkonnaamet on läbi vaadanud teie kirja Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe

maaüksuse (katastritunnus 63902:001:0570) detailplaneeringu eskiislahenduse. Varasemalt on

Keskkonnaamet seisukohad esitanud kirjades 18.04.2023 nr 6-5/23/5638-2 ja 09.05.2023 nr 6-

5/23/5638-4.

Detailplaneeringu eesmärk on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi

ulatust ja määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks ning uue kai,

slipi ja muuli rajamine, määrata hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja

parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad.

Looduskaitseseaduse mõistes asub Meremäe maaüksus valdavas osas Väinamere ranna

kaitsevööndites ning asub tervikuna Väinamere hoiualal. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade

võrgustikku Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale.

Tutvunud planeeringu eskiislahendusega, esitame selle kohta alljärgnevad märkused ning

seisukohad.

LKS § 38 lg 5 p 2 nimetatud sadamaehitisteks on sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks

vajalikud ehitised, millele võib tagasihoidlikus mahus lisanduda ka sadama toimimist toetavaid

funktsioone või ehitisi. Erandi kohaseid sadamaehitisi saab rajada üksnes planeeringuga

määratud ja sadamaregistrisse kantud või kanda kavandatud sadama territooriumile. Väljaspool

sadamat isiklikuks tarbeks rajatavad sildumisrajatised ei ole LKS § 38 lg 5 p 2 kohased

veeliiklusrajatised.

Detailplaneeringu kohaselt moodustab planeeritud sadam kompleksi teiste Salinõmme

sadamatega (kalasadam, vanasadam), aga sadamaregistri kohaselt ei ulatu planeeritava sadam

registrisse kantud Salinõmme sadama ja Salinõmme paadisadama aladeni. Keskkonnaamet

palub planeeringut täpsustada seoses sadama sadamaregistrisse kandmisega.

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus esitama põhjendatud taotluse ja

planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava

2 (2)

vastuvõetud detailplaneeringu1. Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise

vastavust ranna kaitse eesmärgile ja looduskaitseseaduse paragrahvi 40 lõikes 1 sätestatule2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Sinijärv

vanemspetsialist juhtivspetsialisti ülesannetes

looduskasutuse osakond

Maris Pertel 5902 8703

[email protected]

1 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 40 lg 4 p 2 2 LKS § 40 lg 5

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 13.05.2024 nr 9-6.1/1031

Meie: 01.07.2024 nr 14-3/2424-1

Koostöötegijate ja kaasatavate määramine ning seisukoht Meremäe detailplaneeringu

eelnõu kohta

Hiiumaa Vallavalitsus teatas vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 2 ja § 82

lõikele 4 Salinõmme külas Meremäe maaüksuse detailplaneeringu (detailplaneering) eelnõu

avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust. Käesolevaga esitab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium oma seisukoha detailplaneeringu eelnõule ruumilise planeerimise

korraldamise valdkonnast ning määrab täiendavad koostöötegijad ja kaasatavad tulenevalt

PlanS § 142 lõikest 4.

Planeeringuala on maatulundusmaa sihtotstarbega 2,73 ha suurune Meremäe kinnistu

(63902:001:0570), kõlvikuliselt koosseisult mets, muu maa, õuemaa ja looduslik rohumaa.

Kinnistul on elamu, saun, kelder, garaaž-kuur, sadama kai, kaks konteinerit, slipp ja muul.

Planeeringuala külgneb Suuremõisa-Salinõmme (12122) riigiteega.

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala

Salinõmme - Õunaku II klassi kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul, kus sobivad

ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad, tuleb järgida kohalikku

ehitustraditsiooni ja hooned hoolikalt maastikku sobitada. Maakonnaplaneeringu kohaselt

paikneb planeeringuala rohelise võrgustiku koridoris, kus võib arendada majandustegevust, kui

see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei

ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

Planeeringuala paikneb Väinamere hoiualal, mis kuulub Natura 2000 Väinamere linnu- ja

loodusala koosseisu. Planeeringualal on kahe III kategooria kaitsealuse taimeliigi esinemise

tõenäosus. Ala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on

kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks.

Detailplaneeringuga moodustatakse 20%, üksikelamu maa, 70% loodusliku maa, 10% sadama

maa sihtotstarbega krunt, kuhu määratakse hoonestusala ja ehitusõigus 8,5 m kõrguste elamu

ja kahe abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 900 m2. Sadama alale määratakse

ehitusõigus sadamahoone, betoonkai ja kaitsemuuli rajamiseks. Elamu, saun ja kelder

lammutatakse, garaaž-kuuri rekonstrueerimine või lammutamine otsustakse projekteerimise

staadiumis. Sadama alal rekonstrueeritakse ja laiendatakse kaid, rekonstrueeritakse slipp ja

kaitsemuul, rajatakse sissesõidu faarvaater ja 100 m2 ehitisealuse pinnaga 6 m kõrgune

sadamahoone. Kaitsemuuli täpne suurus ja sadama kaikohtade arv selguvad ehitusprojektis.

Sissesõidu faarvaatri setetest puhastatav ala on umbes 500 m² ja sadamabasseini süvendatav ala

umbes 132 m².

Pühalepa valla 21.10.2003 kehtestatud Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna

osaüldplaneeringu (üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala detailplaneeringu kohustusega

2 (3)

ja väärtusliku miljööga piirkonnas ning osaliselt pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alal ja

osaliselt alal, kuhu juhtotstarvet ei ole määratud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek

vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust.1 Kuna ehituskeeluvööndit saab vähendada vaid

üldplaneeringu muutmise kaudu, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisega, mille kohaldatakse üldplaneeringu menetlust.

Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks

palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:

1. Detailplaneeringu seletuskirja lk 4 on märgitud, et „Käesoleva planeeringu raames on

võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires

lahendatavate teemadega“.

Märgime täiendavalt, et detailplaneering on planeeringuala kohta koostatav terviklik

ruumilahendus, mis peab arvesse võtma olemasolevast keskkonnast ning asukohast

tulenevaid asjaolusid (PlanS § 11 lõige 2) ja mõjuala analüüsil põhinevad järeldusi

(PlanS § 3 lõige 3). Kuna maakonnaplaneering on kehtestatud hilisemalt kui

üldplaneering, tuleb arvesse võtta ka maakonnaplaneeringus sätestatud tingimusi. Kuigi

maakonnaplaneeringu tingimusi saab tõepoolest rakendada vaid planeeringuala piires,

tuleb seejuures arvesse võtta, kuidas detailplaneeringus kavandatu elluviimine

ümbritsevat keskkonda mõjutab ja millised on elluviimisega kaasnevad mõjud.

Planeeringulahendust välja töötades tuleb arvestada, milline on mõju ümbritsevale

keskkonnale ja maakonnaplaneeringuga määratud väärtustele.

2. Detailplaneeringu seletuskirja on kopeeritud lõike üldplaneeringu seletuskirjast, näiteks

lk 5 on märgitud „Planeeringus on näidatud planeeritaval alal asuvad või taotletavad

looduskaitse piiranguvööndid, sihtkaitsevööndid ja vääriselupaigad“ ja “Elanikkonna

tegevuseks planeeringualal on kalapüük ja põllupidamine, mis toimub põhiliselt

palgatöö kõrvalt. Suuresti on märgatav suvekodude ja puhkemajade osakaalu kasv ja

haritava põllu-, heina-, karjamaa kiire vähenemine.“

Palume selguse huvides detailplaneeringu seletuskirja üldplaneeringu ja

maakonnaplaneeringu vms tekste sõnasõnaliselt mitte kopeerida või siis järgida EKI

keelenõuanne toodud reegleid, mille kohaselt tsitaadid tuleb panna jutumärkidesse või

kasutada eristuskirja, näiteks kursiivi.

3. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 21 on märgitud „Planeeringuala on keskmiselt

kaitstud põhjaveega piirkonnas“ ja lk 16 on märgitud „Maa-ameti kaardirakenduse

„1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad

planeeringuala hoonestusalad nõrgalt kaitstud alal.“ Juhime tähelepanu, et

planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse

tase on kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks.

Palume detailplaneeringut parandada.

4. Lähteseisukohtade kohaselt kooskõlastatakse detailplaneering Keskkonnaametiga,

Päästeametiga ja Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Sadama, Viigi, Väike-

Meremaa, Salinõmme kinnistute omanikud. Juhime tähelepanu, et planeeringu

koostamisse tuleb kaasata isikud kelle õigusi planeering võib puudutada ja võib kaasata

isikud kelle huve planeering võib puudutada. Lisaks eelpool nimetatutele tuleb

detailplaneeringu koostamisse kaasata Värava (63902:001:0370) kinnistu omanik

(piirinaaber) ja MTÜ Hiiukala, et välja selgitada, kas ehituse ja uue laienenud sadamaga

1 Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna

ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on 200

m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Emmaste

valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m kõrgune

samakõrgusjoon.

3 (3)

võiks kaasneda potentsiaalseid mõjusid piirkonna kalandusele. Võttes aluseks PlanS §

142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut,

ei pea Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vajalikuks Meremäe

detailplaneeringule määrata täiendavaid koostöötegijaid.

Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid

kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heddy Klasen

Ruumilise planeerimise osakonna juhataja

Urve Pill

53023306, [email protected]

Salinõmme küla Meremäe maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll

Pühalepa 05.juuli 2024 Algus kell 13.00 Lõpp kell 13.15 Osavõtjad: Teet Elstein, Mai Julge Salinõmme küla Meremäe maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus 28.05.-28.06.2024. Avaliku väljapaneku ajal esitas Keskkonnaamet arvamuse detailplaneeringu kohta, kus on palutud planeeringut täpsustada seoses sadama sadamaregistrisse kandmisega. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on esitanud märkused detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks. Mõlemad kirjad on edastatud planeerijale ja nendega arvestatakse planeeringu koostamisel. Avalikule arutelule ei saabunud ühtegi huvitatud isikut. Protokollis Mai Julge

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse

korralduse „Kohanime määramine (Meremäe

sadam)“ juurde

Hiiumaa Vallavalitsuse korraldusega korraldusega määratakse Hiiumaa vallas,

Salinõmme külas Meremäe kinnisasjal asuva sadama kohanimeks Meremäe sadam.

Meremäe kinnisasja omanik esitas 26.06.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele avalduse, milles soovib

määrata Meremäe kinnisasjal asuva sadama nimeks Meremäe sadam. Omanik soovib sadamat

sadamaregistris registreerida.

Kohanimeseaduse (edaspidi KNS) § 4 lg 1 p 5 kohaselt on sadam kohanime kohustusega objekt.

Sama seaduse § 5 lg 1 p 3 nimetab kohanimemäärajaks kohaliku omavalitsuse üksuse ja lõikest

4 tuleneb, et ühe omavalitsusüksuse territooriumile jäävale nimeobjektile määrab kohanime

kohaliku omavalitsuse üksus.

KNS § 6 lg 8 kohaselt avalikustab kohaliku omavalitsuse üksus kohanime määramise eelnõu

kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise

otsuse tegemist. Teade kohanime määramise eelnõu avalikustamise kohta on avaldatud

26.06.2024 valla veebilehel ja 04.07.2024 ajalehes Hiiu Leht. Vastuväiteid kohanime määramise

kohta ei esitatud.

Seletuskirja koostaja

Mai Julge

planeeringuspetsialist

15.07.2024

Hiiumaa Vallavalitsuse 24.07.2024

korralduse nr 417

Lisa

Salinõmme küla Meremäe sadama asukoha skeem

Meremäe sadama asukoht

Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Hergo Tasuja Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 25.09.2024 nr 9-6.1/1690 Meie 26.09.2024 nr 7.2-3.4/2870-4

Detailplaneeringu kohta arvamuse

avaldamine Meremäe, Salinõmme küla

Austatud Hergo Tasuja

Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud detailplaneeringule Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe kinnistu :

1.Välise kustutusvee tagamine tuleb lahendada vastavuses Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit

Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lääne päästekeskus

Galina Kiivit

+372 4725105 [email protected]

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Hiiumaa Vallavalitsus

Teie: 25.09.2024 nr 9-6.1/1690

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 14-3/2424-3

Arvamus Meremäe detailplaneeringu kohta

Hiiumaa Vallavalitsus esitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile Salinõmme küla

Meremäe detailplaneeringu (detailplaneering) planeerimisseaduse (PlanS) § 133 lõike 1 kohase

arvamuse andmiseks. Käesolevaga esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma

seisukoha ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnast.

Planeeringuala on 2,73 ha suurune, hoonestatud, maatulundusmaa sihtotstarbega Meremäe

kinnistu (63902:001:0570), mille kõlvikuline koosseis on mets, muu maa, õuemaa ja looduslik

rohumaa. Alal on elamu, saun, kelder, garaaž-kuur, sadama kai, kaks konteinerit, slipp ja muul.

Planeeringuala külgneb Suuremõisa-Salinõmme (12122) riigiteega.

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (maakonnaplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala

Salinõmme - Õunaku II klassi kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul, kus sobivad

ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad ning tuleb järgida

kohalikku ehitustraditsiooni ja hooned hoolikalt maastikku sobitada. Maakonnaplaneeringu

kohaselt paikneb planeeringuala valdavas osas rohelise võrgustiku koridoris, kus võib arendada

majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või

planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

Planeeringuala paikneb Väinamere hoiualal, mis kuulub Natura 2000 Väinamere linnu- ja

loodusala koosseisu. Alal on kahe III kategooria kaitsealuse taimeliigi esinemise tõenäosus ja

see paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge ja

kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks.

Detailplaneeringuga moodustatakse 20% üksikelamu maa, 70% loodusliku maa, 10% sadama

maa sihtotstarbega krunt, kuhu määratakse hoonestusala ja ehitusõigus kolmele hoonele

ehitisealuse pinnaga kokku 900 m2. Sh rajatakse elamu ja abihoone ning seda, kas garaaž-kuur

rekonstrueeritakse või renoveeritakse, otsustatakse projekteerimise staadiumis. Olemasolevad

elamu, saun ja kelder lammutatakse. Sadama alale määratakse ehitusõigus puitkattega kai ja

100 m2 ehitisealuse pinnaga 6 m kõrguse sadamahoone rajamiseks. Betoonkai osaliselt

rekonstrueeritakse ja osaliselt laiendatakse, puitkattega kai rajatakse. Slipp ja kaitsemuul

rekonstrueeritakse. Sissesõidu faarvaatri setetest puhastatav ala on umbes 500 m² ja

sadamabasseini süvendatav ala umbes 132 m².

Juurdepääsuks kallasrajale puhastatakse katastriüksuse loode ja edela piirisiht.

Pühalepa valla 21.10.2003 kehtestatud Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna

osaüldplaneeringu (üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala detailplaneeringu kohustusega

ja väärtusliku miljööga piirkonnas ning osaliselt pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alal ja

osaliselt alal, kuhu juhtotstarvet ei ole määratud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek

2 (3)

vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Kuna ehituskeeluvööndit saab vähendada vaid

üldplaneeringu muutmise kaudu, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisega, millele kohaldatakse üldplaneeringu menetlust.

Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist:

1. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 2 on märgitud „1.3 Muhu valla üldplaneeringu

muutmise ettepanek“. Palume viga parandada.

2. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 5 on märgitud: „Käesoleva detailplaneeringuga

muudetakse üldplaneeringut taodeldes selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist

hoonestusala osas“. Lk 6 on märgitud: „Käesoleva detailplaneeringu üheks

eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-

Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust

planeeringust huvitatud isiku soovi alusel hoonestusala ja juurdepääsuteede ulatuses“.

Lk 6 on märgitud: „Detailplaneeringuga tehakse ettepanek osaüldplaneeringu

muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas“ ja lk 19: „Kuna ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine on minimaalne (õueala laiendus ja juurdepääsutee

rajamine), ei avalda see eeldatavalt olulist negatiivset mõju“.

Põhijoonisel on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehtud hoonestusala ja

juurdepääsuteede ulatuses, seejuures hoonestusala ja õueala on samades piirides.

Palume detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise ja ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanek korrektselt, üheselt mõistetavalt ja läbivalt ühtmoodi

sõnastada.

Juhime ka tähelepanu, et arusaadav ei ole lause detailplaneeringu seletuskirjas lk 19:

„Käesoleva planeeringuga kavandatakse krundi hoonestusalad ranna

ehituskeeluvööndisse, olemasolevale hoonestatud õuemaale ja sadama maa-alale ning

ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine hoonestusalade ja juurdepääsuteede

ulatuses“. Palume lauset korrigeerida.

3. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 11 on märgitud, et „Enne krundi müüki seada krunti

läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude

valdajate kasuks“.

Kuna krundi müük ei ole detailplaneeringuga lahendatav ülesanne (vt PlanS § 126),

soovitame märkida, et servituudid tuleb seada enne detailplaneeringu kehtestamist või

siis hiljemalt enne ehitusloa väljastamist.

4. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 18-19 on toodud informatsioon planeeringuala

naabruses elutseva II kaitsekategooria loomaliigi kohta.

Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 53 kohaselt on I ja II kaitsekategooria

liikide täpse elupaiga või kasvukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

Avaliku teabe seaduse § 35 kohaselt tuleb teave, mille avalikuks tulek ohustaks

kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist, tunnistada

asutusesiseseks kasutamiseks. Tulenevalt eelnevast tuleb detailplaneeringu avalikust

eksemplarist II kaitsekategooria liigi nimi eemaldada. Andmeid võib kättesaadavaks

teha asjast huvitatud isikutele.

5. Sadamaseaduse § 37 lõike 2 kohaselt tuleb sadam, sh ka väikesadam, kus

sadamateenust ei osutata, kanda sadamaregistrisse.1

Palume detailplaneeringut sellekohaselt täiendada.

6. Sadama-alale on määratud ehitusõigus 100 m2 ehitisealuse pinnaga sadamahoone

rajamiseks, kuid hoonestusala määratud ei ole. Juhime tähelepanu, et sadama-ala on

1 Sadamaseadust ei kohaldata § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt isiklikuks tarbeks paigaldatud või ehitatud

sildumisrajatisele

3 (3)

krundi kasutamise sihtotstarve, mis samuti on ehitusõiguse osa, kuid ainult

hoonestusalasse tohib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid. Detailplaneeringu

ülesanded on toodud PlanS § 126 lõikes 1, seejuures on punktides 1-5 toodud

ülesanded detailplaneeringu olemuslikud ülesanded ja nende lahendamine on

detailplaneeringu koostamisel kohustuslik.

Eelnevat arvesse võttes palume sadama-alal sadamahoone rajamiseks hoonestusala

määrata.

7. Põhijoonise legendis on tingmärk „Planeeritud avalik juurdepääs kallasrajale“, kuid

joonisel ei ole seda näha. Põhijoonisel on raskesti märgatavad ka hoonetel olevad

numbrid, krundi piir, põhikaardi järgne õuemaa piir jm. Joonisel „Üldplaneeringu

muudatuse ettepanek“ on raskesti leitav ranna ja kalda ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepanek.

Palume joonistel kõik asjakohased andmed nähtavaks ja loetavaks teha.

8. Detailplaneeringuga on määratud planeeringuala ja moodustatud krunt Meremäe

katastriüksuse piirides. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et merealal

kavandatakse puhastada setetest sissesõidu faarvaater ja rajada puitkattega kai, kuid

sinna ei ole planeeringuala määratud ja krunti moodustatud.

Juhime tähelepanu, et detailplaneeringuga ei saa määrata maakasutustingimusi alale,

mis asub väljaspool planeeringuala. Seetõttu palume planeeringuala laiendada ja

moodustada krunt ka merealale jäävasse ossa.

Lisame, et planeeringu koostamiseks ning ehitusõiguse määramiseks moodustatud

krundist ei moodustata hiljem katastriüksust. Detailplaneeringu elluviimise kavas on

võimalik selgitada, miks merre moodustatud krundist katastriüksust ei moodustata.

9. Kuna planeeringualal on avalik veekogu, siis võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja

arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute

koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise

alused“ sätestatut, palume täiendavalt detailplaneering kooskõlastada

Muinsuskaitseameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga.

Detailplaneeringu koostamisel palume lähtuda detailplaneeringute nõustikus toodud

soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heddy Klasen

Ruumilise planeerimise osakonna juhataja

Urve Pill

53023306, [email protected]

Teema: FW: I ja II kategooria kaitsealused liigid Saatja: Mai Julge <[email protected]> Kuupäev: 28/10/2024, 08:14 Saaja: Teet Elstein <[email protected]>

From: Meeli Kesküla <[email protected]> Sent: Saturday, October 26, 2024 7:49 PM To: Mai Julge <[email protected]> Subject: RE: I ja II kategooria kaitsealused liigid

Tere!

Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.

Antud juhul on tegemist II kaitsekategooriasse kuuluva liigi viigerhülge (Phoca hispida) Ees looduse infosüsteemi (EELIS) kantud elupaigaga (puhkealaga; registrikood KLO9123890), mille pindala on 442 km2. Antud elupaik hõlmab olulise osa Väinamerest ja Hari kurgust. Viigerhülge elupaiga piiritlemisel EELISes on aluseks võetud koordinaatvõrgusk UTM 5 km ehk 5 km küljepikkusega kaardiruudusk.

Arvestades viigerhülge elupaiga piiritlemisel kasutatud üldistusastet, ei ole kindlas tegemist liigi täpse elupaiga avalikustamisega. Umbes samasuguse üldistusastmega kaarte viigerhülge elupaigakasutuse kohta leiab nt viigerhülge kaitse tegevuskavast, mis on avalikult käesaadav lehelt: hps://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/Viigerh%C3%BCljes%202015.pdf

Tervitades

Meeli Kesküla juhvspetsialist looduskasutuse osakond | Keskkonnaamet Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla + 372 5345 4246

www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee Keskkonnaamet Facebookis

usaldusväärsus  hoolivus  koostöötahe  tulemuslikkus

From: Mai Julge <[email protected]> Sent: Friday, October 25, 2024 11:29 AM To: Meeli Kesküla <[email protected]> Subject: I ja II kategooria kaitsealused liigid

Tere!

Saime Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist arvamuse Salinõmme küla Meremäe detailplaneeringule, kus üks märkus on selline:

Detailplaneeringu seletuskirjas lk 18-19 on toodud informatsioon planeeringuala naabruses elutseva II kaitsekategooria loomaliigi kohta. Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 53 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liikide täpse elupaiga või kasvukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Avaliku teabe seaduse § 35 kohaselt tuleb teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist, tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks. Tulenevalt eelnevast tuleb detailplaneeringu avalikust eksemplarist II kaitsekategooria liigi nimi eemaldada. Andmeid võib käesaadavaks teha asjast huvitatud isikutele.

Kas see nõue on õigustatud ja kas me peaksime siis eemaldama kogu viigerhüljest puudutava info eemaldama ka Keskkonnaame kirjast, kus meil palutakse mõju viigerhüljele eelhinnangus kajastada ja eelhinnangust?

Tervitades

Mai Julge planeeringuspetsialist Hiiumaa Vallavalitsus 463 6845

---

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.

75

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 September 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

5.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 5.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 5.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Asukoha skeem M 1 : 10 000 - Tugiplaan M 1 : 500 - Põhiplaan M 1 : 500 - Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 5000

5.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

5 .2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Meremae_Salinomme_ DP_digitaalsed_kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

DP_transp_tee Planeeritud sõidutee Tärkandmed seotud kihiga DP_transp_tee

YP_ekv_vahend Planeeritud ranna ehituskeeluvööndi vähendamine Tärkandmed puuduvad

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

[email protected] Meie: 02.12.2024 nr 9-6.1/2538

Taotlus (Meremäe, Salinõmme küla)

Hiiumaa Vallavalitsus esitab Päästeameti Lääne päästekeskusele taotluse Salinõmme külas asuva

Meremäe maaüksuse detailplaneeringu (DAGOpen OÜ töö nr 23-39) kooskõlastamiseks

vastavalt planeerimisseaduse § 85 lg 1.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavolikogu 15.06.2023 otsus nr 134

„Meremäe detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine“.

Detailplaneeringu koostaja on DAGOpen OÜ ja projekt on allkirjastatud vastutava spetsialisti

poolt.

Detailplaneeringut on täiendatud Teie kirjas toodud märkuste alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 23-

39)

Mai Julge

463 6845 [email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 02.12.2024 17:08

Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: 9-6.1/2538 Taotlus (Meremäe, Salinõmme küla)

Manused: Taotlus (Meremäe, Salinõmme küla).asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Taotlus (Meremäe, Salinõmme

küla)" (manuses).

Lugupidamisega

Heli Üksik

Hiiumaa Vallavalitsus

sekretär

24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

12122

kiige.p.

Salinõmme

70.0

50 .0

60 .0

30 kV

160 kV

60 kV

50 kV

50 kV

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Dagopen OÜ poolt oktoober 2005.a. koostatud "Pühalepa valla Sarve-Heltermaa -Salinõmme piirkonna osaüldplaneering" põhijoonist (leht nr. 5) M 1:10 000, töö nr. 05-121. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohases Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslikul maastikul . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

M 1 : 1 000 000

VÄINAMERE HOIUALA (HIIU)

TINGMÄRGID

KATASTRIÜKSUSE PIIR

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI LAIUS RANNAJOON, TAVALINE VEEPIIR

LAUTRI KOHT

SADAMA MAALS

PERE- JA RIDAELAMU MAA

PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA

EV

EV

ALAJAAM

PERSPEKTIIVNE ALAJAAM

PIIRANGUVÖÖND

SIHTKAITSEVÖÖND

DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA PIIR

SADAM

KAUNISVAADE

KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE VALLATEE PLANEERITAV ERATEEDE AVALIK KASUTUS

EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR MAANTEE KAITSVÖÖND, 50 m

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU ALA PIIR KÜLADE PIIR

OLEMASOLEV TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10000 FORMAAT A3

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

kiige.p. KÜLA KIIGEPLATSI ASUKOHT

HIIUMAA LAIDUDE KAITSEALA KESKUS

HIIUMAA VALLAVALITSUS

28.11.2024.a.

JOONIS

TÖÖ NR. 23 - 39

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE

PLANEERINGUALA

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT

200 m

KORDONI JA UUE-KORDONI MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 00-50

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 15-49

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

KAITSEALA SADAMA JA VÄRAVA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kehtestatud Esplan OÜ töö nr. 0407

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KANALISATSIOONITORU VEETORU

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 24. aprill 2023. a. koostatud "Meremäe kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-23-197. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

28.11.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 39

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

METS

KADASTIK, VÕSA

ROHUMAA

HARVIK

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

HOONE

KASVUHOONE

MUSTKATTEGA TEE

PINNASTEE

KRAAV

VÕRKAED

MURU, HOOLDATUD ROHUMAA

VILJAPUU

ÜKSIK KADAKAS

KIVIAED

VALL, NÕLV

KIVIHUNNIK PUURKAEV

TEERADA

MÕÕTKILP 0,4 KV MAAKAABELLIIN 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN

ELEKTRIKILP

PUMBAKAEV

ROHELISE VÕRGUSTIKU PIIR VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

KATUSEALUNE

2

R=1 0m

R=10m

1

3

30.87 4.07

54.22

11.87

6. 98

7 .0 1

8.54

9.01

10 .64

9.28

23.17

2.59

13.99

9.83

24 .77

7 .18

7 .17

5 .99 17.93

17 .77

31.48

26.18

5 .00 6.64

9.09

5

10.00

10.00

4

N ÄH

TA VU

SK OL

M N

UR K

3m x

80 m

N ÄH

TA VU

SK OL

M N

UR K

3m x

80 m

NÄH TA

VU SK

OL M

NUR K 3

m x

12 0m

NÄH TA

VU SK

OL M

NUR K

3m x

12 0m

JK

LK

12122

KORDONI JA UUE-KORDONI MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 00-50

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 15-49

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

KAITSEALA SADAMA JA VÄRAVA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kehtestatud Esplan OÜ töö nr. 0407

Salinõmme küla, Pühalepa vald, Hiiumaa

1:2

1: 7

1:4

ab s .h

=1 .0m

1:1,5

8

6

7

9

30.00

30.00

27.77

29.50

3.52

35.00

26.52

3.42

9.59

TVK 30.00

200.00

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,0 0,5

sõidutee tugipeenartugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

1

PLANEERITUD ABIHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT3

OLEMASOLEV KRUNDI VEETORU

OLEMASOLEV PUURKAEV (veehaarde hooldeala ulatus 10 m)R=10m

OLEMASOLEV KRUNDI KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on 10 m, imbväljaku kuja on 10 m)

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE VÕIMALIK ASUKOHT

p3 SA PLANEERITUD KINNISTU PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE

RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER12122

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHTPK

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK3m x 80m

OLEMASOLEV JAOTUSKILP JK

LIKVIDEERITAV OBJEKT

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 0,4 KV MAAKAABELLIIN

OLEMASOLEVA ABIHOONE ASUKOHT2

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 23-39

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 24. aprill 2023. a. koostatud "Meremäe kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-23-197. 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslikul maastikul. 5. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

HIIUMAA VALLAVALITSUS

28.11.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 39

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

Hoonestusalad kokku ca 6260 m²

3 "MEREMÄE"

4 tk.

EP 20%, HL 70%, LS 10% 8,5 m 2 / -1

2,73 ha

1000 m²

1

OLEMASOLEV MÕÕTKILP LK (jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

OLEMASOLEV HARVIK, VÕSA

PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV MAAKAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE

VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m) TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (kaugus veevõtukohast 200 m)

RANNA JA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus põhikaardile kantud veekogu veepiirist on 20 m)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

PLANEERITUD SADAMA MAA-ALA

PLANEERITUD AVALIKU JUURDEPÄÄS KALLASRAJALE (piki Meremäe, Väike-Meremäe ja Viigi maaüksuste vahelist piirisihti)

PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

TINGMÄRGID

1:7 PLANEERITUD SLIPP

PLANEERITUD NÕLV

PLANEERITUD SETETEST PUHASTATAV VEE-ALA (ca 500 m²)

PLANEERITUD KAIKOHT

PLANEERITUD SÜVENDATAV VEE-ALA (ca 190 m²)

PLANEERITUD KIVIMUUL

PLANEERITUD PUITKATTEGA KAI

KALLASRADA (Laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m)

OLEMASOLEVA ALLA 20 m² HOONE (MEREKONTEINERI) ASUKOHT4

PLANEERITUD SADAMAHOONE VÕIMALIK ASUKOHT5

REKONSTRUEERITAV KAI, ca 13 jm.6

PLANEERITUD KAI, ca 20 jm.7

REKONSTRUEERITAV SLIPP8

PLANEERITUD KIVIMUUL VÕIMALIK ASUKOHT9

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Väinamere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Väinamere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)

ROHELISE VÕRGUSTIKU TUUMALA

EESTI PÕHIKAARDI JÄRGNE ÕUEMAA PIIR

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel)

Ei määrata

"MEREMÄE FAARVAATER"

Ei määrata

100% LS Ei määrata

Ei määrata

633 m²

Ei määrata

2

maa- pealne

maa-alune kokku sh.

1. korrusel norma- tiivne

kavan- datud

1 27.269 1.000 900 4 EP / 20 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 2.730 1.000 3 3 TP3 - Puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; HL / 70 ja abihoonel ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; LS / 10 8,5 (16,5), 2 / -1, 20°-45°, - 0,4 kV maakaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

sadamahoonel sadamahoonel viilkatus. - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; 6,0 (8,7). 1 / 0. Sadamahoonel - Ranna veekaitsevöönd, ulatus põhikaardile kantud veekogu veepiirist on 20 m;

20°-45°, - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist; viilkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist;

- Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Väinamere hoiuala (Hiiu), registrikood: KLO2000340; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: RAH0000133; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: RAH0000605; - III kaitsekategoorias liigid: veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea), registrikood: KLO9310618; - III kaitsekategoorias liigid: hall käpp (Orchis militaris), registrikood: KLO9304358; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslik maastik.

2 633 LS / 100 - Väinamere hoiuala (Hiiu), registrikood: KLO2000340; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: RAH0000133; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: RAH0000605; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslik maastik.

Kokku 27.902 1.000 900 4 2.730 1.000 3 3

Olemasolevate kruntide aadressid

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus

(abs.)

Krundi suurus

(m²)

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

Meremäe

Piirangud. MärkusedSuurim lubatud maa- pealne/maa-alune

korruselisus

Tule- püsivus-

klass

Parkimiskohtade arv

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

Meremäe faarvaater Ei määrataEi määrata

12122

kiige.p.

Salinõmme

70.0

50 .0

60 .0

30 kV

160 kV

60 kV

50 kV

50 kV

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Dagopen OÜ poolt oktoober 2005.a. koostatud "Pühalepa valla Sarve-Heltermaa -Salinõmme piirkonna osaüldplaneering" põhijoonist (leht nr. 5) M 1:10 000, töö nr. 05-121. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohases Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslikul maastikul . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

VÄINAMERE HOIUALA (HIIU)

TINGMÄRGID

KATASTRIÜKSUSE PIIR

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI LAIUS RANNAJOON, TAVALINE VEEPIIR

LAUTRI KOHT

SADAMA MAALS

PERE- JA RIDAELAMU MAA

PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA

EV

EV

ALAJAAM

PERSPEKTIIVNE ALAJAAM

PIIRANGUVÖÖND

SIHTKAITSEVÖÖND

DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA PIIR

SADAM

KAUNISVAADE

KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE VALLATEE PLANEERITAV ERATEEDE AVALIK KASUTUS

EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR MAANTEE KAITSVÖÖND, 50 m

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU ALA PIIR KÜLADE PIIR

OLEMASOLEV TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10000 FORMAAT A3

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

kiige.p. KÜLA KIIGEPLATSI ASUKOHT

HIIUMAA LAIDUDE KAITSEALA KESKUS

HIIUMAA VALLAVALITSUS

28.11.2024.a.

JOONIS

TÖÖ NR. 23 - 39

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE

PLANEERINGUALA

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK,

MUUTMISETTEPANEK

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEKU JOONIS

29

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. KOOSKÕLASTUSED

30

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

- Ko os

kõ la

st at

ud ti

ng im

us te

l: *

Tö öj

oo ni

se d

ko os

kõ la

st ad

a tä

ie nd

av al

t.

Pa lu

m e

pl an

ee rin

gu e

llu vi

im ise

l a rv

es ta

da

jä rg

ne va

ga :

1. K

õi k r

iig ite

e ka

its ev

öö nd

is ka

va nd

at ud

e hi

tu slo

a ko

hu st

us eg

a tö

öd e

pr oj

ek tid

tu le

b es

ita da

Tr

an sp

or di

am et

ile n

õu so

le ku

sa am

ise ks

. Ri

st um

isk oh

a pu

hu l t

ul eb

ta ot

le da

E hS

§ 9

9 lg

3

al us

el T

ra ns

po rd

ia m

et ilt

n õu

de d

ris tu

m isk

oh a

pr oj

ek ti

ko os

ta m

ise ks

. 2.

K ui

k oh

al ik

o m

av al

its us

a nn

ab p

la ne

er in

gu al

al

pr oj

ek te

er im

ist in

gi m

us i E

hS §

2 7

al us

el v

õi

ka va

nd at

ak se

m uu

da tu

si rii

gi te

e ka

its ev

öö nd

is, si

is pa

lu m

e ka

as at

a Tr

an sp

or di

am et

it m

en et

lu ss

e.

M ui

ns us

ka its

ea m

et il

on õ

ig us

m ää

ra ta

va ja

du se

ko

rr al

tä ie

nd av

ad u

ur in

gu d

(M uK

S (§

3 1

lg 2

, § 8

2 lg

1 )

-

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

Ko os

kõ la

st us

te k

oo nd

ni m

ek irj

a jä

re l,

er al

di le

he l.

Ko os

kõ la

st us

te k

oo nd

ni m

ek irj

a jä

re l,

er al

di le

he l.

Ko os

kõ la

st us

te k

oo nd

ni m

ek irj

a jä

re l,

er al

di le

he l.

Ko os

kõ la

st us

te k

oo nd

ni m

ek irj

a jä

re l,

er al

di le

he l.

Ko os

kõ la

st us

te k

oo nd

ni m

ek irj

a jä

re l,

er al

di le

he l.

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

Ke sk

ko nn

aa m

et il

ei o

le e

sit at

ud m

at er

ja lid

el e

tä ie

nd av

ai d

m är

ku si

ja ko

os kõ

la st

am e

pl an

ee rim

iss ea

du se

§ 1

33 lg

1 a

lu se

l Sa

lin õm

m e

kü la

s a su

va M

er em

äe m

aa ük

su se

de

ta ilp

la ne

er in

gu .

Pr oj

ek ti

ko os

kõ la

st us

.

Võ tte

s a lu

se ks

e hi

tu ss

ea du

st ik

u (E

hS ) j

a pl

an ee

rim iss

ea du

se (P

la nS

) k oo

sk õl

as ta

m e

pl an

ee rin

gu .

Am et

k oo

sk õl

as ta

b de

ta ilp

la ne

er in

gu

tin gi

m us

el ku

i s iss

es õi

du fa

ar va

at ri

sü ve

nd am

ise , s

ad am

ab as

se in

i p uh

as ta

m ise

ja

pu itk

at te

ga ka

i r aj

am ise

kä ig

us tu

le b

vä lja

ar

he ol

oo gi

lin e

le id

(n äi

te ks

la ev

aj ää

nu se

d) ,

sii s M

ui ns

us ka

its es

ea du

se st

tu le

ne va

lt (§

3 1

lg 1

, § 6

0) tu

le b

tö öd

k at

ke st

ad a,

jä tta

le id

le

iu ko

ht a

ja te

at ad

a se

lle st

M

ui ns

us ka

its ea

m et

ile .

Po lit

se i-

ja P

iir iv

al ve

am et

ko os

kõ la

st ab

tin

gi m

us te

ta S

al in

õm m

e kü

la s a

su va

M

er em

äe m

aa ük

su se

d et

ai lp

la ne

er in

gu .

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

Nr 6

-2 /2

4/ 10

23 5-

5,

02 .1

0. 20

24

Nr 0

70 71

69 35

2,

03 .1

0. 20

24

Nr 7

.2 -2

/2 4/

63 53

-7 ,

08 .1

0. 20

24

Nr 5

.1 -1

7. 5/

21 60

-1 ,

28 .1

0. 20

24

Nr 1

.1 1-

11 /3

40 -2

, 24

.1 1.

20 24

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

Ke sk

ko nn

aa m

et

M ee

li Ke

sk ül

a ju

ht iv

sp et

sia lis

t lo

od us

ka su

tu se

o sa

ko nd

El ek

tr ile

vi O

Ü M

ai e

Er ik

Tr an

sp or

di am

et

M ar

je -L

y Re

ba s

pe as

pe ts

ia lis

t pl

an ee

rim ise

o sa

ko nn

a ko

os kõ

la st

us te

ü ks

us

M ui

ns us

ka its

ea m

et

Fr an

k L uk

k Hi

iu m

aa n

õu ni

k

Po lit

se i-

ja P

iir iv

al ve

am et

Re

ne H

ar tõ

ka in

en

po lit

se ik

ol on

el le

itn an

t ar

en du

so sa

ko nd

, v al

m iso

le ku

ja

re ag

ee rim

ise b

ür oo

, m

er et

ur va

lis us

e gr

up p

gr up

iju ht

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.

31

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 6.

7.

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 25.09.2024 nr 9-6.1/1689

Meie 02.10.2024 nr 6-2/24/10235-5

Detailplaneeringu kooskõlastamine (Meremäe,

Salinõmme küla)

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva

Meremäe maaüksuse (katastritunnus 63902:001:0570) detailplaneeringu. Varasemalt on

Keskkonnaamet seisukohad esitanud kirjades 18.04.2023 nr 6-5/23/5638-2, 09.05.2023 nr 6-

5/23/5638-4 ja 18.06.2024 nr 6-2/24/10235-2.

Detailplaneeringu eesmärk on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi

ulatust ja määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks ning uue kai,

slipi ja muuli rajamine, määrata hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja

parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad.

Looduskaitseseaduse mõistes asub Meremäe maaüksus valdavas osas Väinamere ranna

kaitsevööndites ning asub tervikuna Väinamere hoiualal. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade

võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana.

Viimases kirjas (18.06.2024 nr 6-2/24/10235-2) palus Keskkonnaamet täpsustada planeeringut

seoses sadama sadamaregistrisse kandmisega.

LKS § 38 lg 5 p 2 nimetatud sadamaehitisteks on sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks

vajalikud ehitised, millele võib tagasihoidlikus mahus lisanduda ka sadama toimimist toetavaid

funktsioone või ehitisi. Erandi kohaseid sadamaehitisi saab rajada üksnes planeeringuga

määratud ja sadamaregistrisse kantud või kanda kavandatud sadama territooriumile. Väljaspool

sadamat isiklikuks tarbeks rajatavad sildumisrajatised ei ole LKS § 38 lg 5 p 2 kohased

veeliiklusrajatised.

Detailplaneeringu kohaselt moodustab planeeritud sadam kompleksi teiste Salinõmme

sadamatega (kalasadam, vanasadam), aga sadamaregistri kohaselt ei ulatu planeeritav sadam

registrisse kantud Salinõmme sadama ja Salinõmme paadisadama aladeni.

Meremäe sadam on sadamaregistrisse kantud 21.08.2024.

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub LKS § 40 lg 4 alusel

planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist. Seega ei saa Keskkonnaamet

LKS-st lähtudes anda planeeringu kooskõlastamise protsessis ehituskeeluvööndi vähendamise

nõusolekut või keelduda nõusoleku andmisest enne planeeringu vastuvõtmist. Lõpliku

seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering

on vastu võetud ning kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse.

2 (2)

Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest:

arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust,

reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest ning

väljakujunenud asustusest.

Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja kaldal.

Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik

ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata taimekooslustel,

alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute

muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude

ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on

inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse

juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm.

Ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamine on pikk ja kaalutlemist nõudev protsess, mis

nõuab mitmete erinevate asjaolude uurimist.

Eeltoodust tulenevalt saab Keskkonnaamet oma lõpliku ja siduva seisukoha esitada pärast

planeeringu vastuvõtmist.

Keskkonnaametil ei ole esitatud materjalidele täiendavaid märkusi ja kooskõlastame

planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Maris Pertel 5902 8703

[email protected]

ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected]

Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee

Rikketelefon 1343

PROJEKTI KOOSKÕLASTUS

Kooskõlastuse nr 0707169352

Kooskõlastuse kuupäev 03.10.2024

KOOSKÕLASTUSE TELLIJA

Isikukood 37503116510

Isiku nimi ÜLLAR LAID

Kontakisik ÜLLAR LAID

Objekti aadress Meremäe, Salinõmme küla, Hiiumaa vald (DP)

Töö number 23-39

Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud

Etapp Detailplaneering

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS

Maie Erik

Elektrilevi OÜ

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 25.09.2024 nr 9-6.1/1688

Meie 08.10.2024 nr 7.2-2/24/6353-7

Meremäe maaüksuse detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse

detailplaneeringule (katastritunnus 63902:001:0570, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja

määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks ning uue kai, slipi ja muuli

rajamine, määrata hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liiklus- ja parkimiskorraldus,

määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate

koridoride asukohad.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Meremae_Salinomme_DP-1k-20240918.asice

2 (2)

58581095, [email protected]

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Hiiumaa Vallavalitsus Teie: 28.10.2024 nr 9-6.1/1938

[email protected] Meie: 28.10.2024, nr 5.1-17.5/2160-1

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Muinsuskaitseamet tutvus Meremäe maaüksuse detailplaneeringuga. Planeeringualas ei ole mälestisi

ega teadaolevaid kultuuriväärtusega objekte. Amet kooskõlastab detailplaneeringu tingimusel kui

sissesõidu faarvaatri süvendamise, sadamabasseini puhastamise ja puitkattega kai rajamise käigus tuleb

välja arheoloogiline leid (näiteks laevajäänused), siis Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, §

60) tuleb tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametile.

Muinsuskaitseametil on õigus määrata vajaduse korral täiendavad uuringud (MuKS (§ 31 lg 2, § 82 lg

1)

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Frank Lukk

Hiiumaa nõunik

Tel 52 48 184

[email protected]

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Heli Üksik

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 28.10.2024 nr 9-6.1/1939

Meie 24.11.2024 nr 1.11-11/340-2

Detailplaneeringu kooskõlastamine

(Meremäe, Salinõmme küla)

Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastab tingimusteta Salinõmme külas asuva Meremäe

maaüksuse detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rene Hartõkainen

politseikolonelleitnant

arendusosakond, valmisoleku ja reageerimise

büroo, mereturvalisuse grupp

grupijuht

Rene Hartõkainen, 6149156, [email protected]

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Korraldaja: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 23 - 39

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 15. juuni 2023. a. nr. 134

Huvitatud isik: SANDER VEANES Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Meremäe maaüksusele

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, november 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 3 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 3 1.3 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................................... 6 1.4 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 6 1.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 9 1.6 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 11 1.7 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 16 1.8 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 18 1.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 22 1.10 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 22

2. JOONISED

2.1 Asukoha joonis .................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 25 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 500 ............................................................. 26 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 500 ............................................................. 27 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 10 000 ......................................................... 28

3. KOOSKÕLASTUSED

3.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 30 3.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 32

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavolikogu otsus 15. juuni 2023. a. nr. 134 „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ ning Lisa 1 „Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad“ ja Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on Meremäe maaüksuse omanik Sander Veanes. 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Jäätmeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. mai 2004. a.). 5. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. august 2014. a., osaliselt 01. jaanuar 2015. a.

ja 01. august 2017. a.). 6. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.). 7. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 8. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.). 9. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 10. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna üldplaneering (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 29.

detsember 2008. a. otsusega nr. 334). 11. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 15. juuni 2023. a. nr. 134 „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 12. Keskkonnaameti kiri 08. september 2022. a. nr. 7-9/22/16288-2 „Vastus päringule Meremäe kinnistu kohta

(Väinamere hoiuala, ranna ehituskeeluvöönd).“ 13. Transpordiameti kiri 13. aprill 2023. a. nr. 7.2-2/23/6353-2 „Seisukohtade väljastamine Meremäe

detailplaneeringu koostamiseks.“ 14. Keskkonnaameti kiri 18. aprill 2023. a. nr. 6-5/23/5638-2 „Arvamus Meremäe maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.“ 15. Rahandusministeeriumi kiri 28. aprill 2023. a. nr. 15-3/2132-2 „Arvamus Meremäe kinnistu detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 16. Keskkonnaameti kiri 09. mai 2023. a. nr. 6-5/2 3/5638-4 „Seisukoht Meremäe kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.“ 17. Hadwest OÜ poolt 24. aprill 2023. a. koostatud „Meremäe kü topo-geodeetiline uuring“ asendiplaani M 1 : 1000,

töö nr. T-23-197. 18. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Hiiu maakonnaplaneering 2030+ ja Pühalepa valla Heltermaa - Sarve - Salinõmme piirkonna osaüldplaneering. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused). Kaitstavad loodusobjektid vastavalt looduskaitseseadusele on kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Info kaitstavate loodusobjektide kohta on leitav keskkonnaregistri

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

andmebaasist. Planeeringute koostamisel tuleb kasutada ajakohastatud andmeid. Igal kaitsealal peab olema kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, hoiualal kaitsekorralduskava. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala „Salinõmme-Õunaku” II klassi väärtuslikule maastikule ja jääb valdavas osas rohevõrgustiku alale. Allpool tuuakse ära väärtuslikele maastikele seatud üldised kasutustingimused, täpsemalt on need „Salinõmme-Õunaku” II klassi väärtusliku maastiku kohta eraldi ära toodud peatükis 1.6. Üldised väärtuslike maastike arengu põhimõtted ja kasutustingimused, millega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada:

- Vajadusel täpsustada väärtuslike maastike piire ning kaitse- ja kasutustingimusi; - Piiritleda miljööväärtuslikud alad; - Koostada maastikuanalüüs. Omavalitsusel on õigus ehitiste kavandamisel väärtuslikele maastikele nõuda

maastikuanalüüsi. - Säilitada traditsioonilisi (ajaloolise väärtusega) maastikuelemente, struktuure ja maakasutust; - Säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid sh vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; - Säilitada väärtuslikke looduslikke alasid ja maastikuelemente; - Sobivates kohtades taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust; - Sobitada uusi hooneid, rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei

kahaneks; - Vältida elamuehitust rannaniitudel, vanades luitemetsades jt. suure loodusliku väärtusega aladel, kuhu traditsiooniliselt

pole veel elamuid rajatud; - Korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse

tõttu ei kannataks. Konfliktsed alad maakasutuse osas võivad olla alad, kus ehitustegevus konkureerib looduskaitseliste või maastikuliste väärtustega. Reeglina on tegemist atraktiivsete rannaäärsete aladega, kus ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada eelpool loetletud kasutustingimusega ning soovitustega. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku koridoris. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist - niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Lisaks väärtuslikele aladele määratleti ka Hiiumaa ilusaimaid maanteelõike ning vaatekohtasid. Ilus teelõik tähendab, et teelt vaadeldav maastik on kaunis ja vaheldusrikas. Sellised teelõigud jäävad reeglina väärtuslike maastike piiridesse või läbivad valdavalt vanema metsaga kaetud alasid. Nende väljaselgitamise eesmärk on leida sobivaid marsruute, mida turistidele ja puhkajatele soovitada. Ka on maanteed nö. visiitkaart, mille põhjal kujuneb mulje Hiiumaast ja hiidlastest saart lühiajaliselt külastavatel inimestel. Seepärast tuleb senisest märksa rohkem pöörata tähelepanu teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega, kuid on arvesse võetud, kuidas detailplaneeringus kavandatu elluviimine ümbritsevat keskkonda mõjutab ja millised on elluviimisega kaasnevad mõjud. Säilitades planeeringuala hoonestus- ja sadama alal osas olemasoleva olukorra, kavandades uue hoonestuse olemasoleva hoonestuse lähedale võimaldab tagada traditsioonilise avatud maastikupildi säilimise ja säilitada nii kooslused kui maastikulised väikevormid. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Pühalepa valla Heltermaa - Sarve - Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringuga on määratud perspektiivsed puhke ja elamuehitusalad ning võimalikud ranna ehituskeeluala vähendamised - suurendamised lähtuvalt olemasolevast rannajoonest, reljeefist, teede ja metsapiiride asukohast rannal ja teistest keskkonda mõjutavatest oludest. Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut taodeldes selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist hoonestusala ja juurdepääsuteede osas. Planeeringus on näidatud planeeritaval ala asuvad või taotletavad looduskaitse piiranguvööndid, sihtkaitsevööndid ja vääriselupaigad. Samuti Sarve ja Laidude maastikukaitsealad. Elanikkonna tegevuseks planeeringualal on kalapüük ja põllupidamine, mis toimub põhiliselt palgatöö kõrvalt. Suuresti on märgatav suvekodude ja puhkemajade osakaalu kasv ja haritava põllu-, heina-, karjamaa kiire vähenemine. Tihedamini asustatud külad on planeeritaval alal Suuremõisa ja Salinõmme küla. Planeeringuala rannale jäävad Heltermaa, Sarve ja Salinõmme sadamad ja lautrikohad. Arendatakse edasi senist suundumust puhkemajanduse arendamiseks, väikeelamute ehitamiseks ja kõrge väärtustega poollooduslike koosluste taastamiseks. Kooskõlas vallavalitsuse ja maaomanikega on suuremad väikeelamute alad reserveeritud maantee äärde Heltermaa sadama juures, Suuremõisas, Soonlepa mõisa ümbruses ja Salinõmme poolsaarel. Täpsem määratlus ja ehitusõigused antakse loetletud alade detailplaneeringutega. Puhkemajandust arendatakse põhiliselt Heltermaa sadama ümbruses, samuti Salinõmme sadama ümbruses. Planeeringu joonisel on eraldi näidatud detailplaneeringu kohustusega alad. Planeerimisseaduse järgi toimub kruntide moodustamine detailplaneeringu kohustusega ja ranna piirangualadel ainult detailplaneeringute alusel. Nendel aladel ei saa ehitustegevus alata enne detailplaneeringu kehtestamist. Meremäe maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal. Sadamates ja lautrikohtadel võib rajada ainult merega või kalapüügiga seotud hooneid ja rajatisi. Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja Veeseaduse §8 lõikega 2. Lautrikohtades ei ole lubatud ehitada maapealseid ehitisi veepiirile lähemale kui 20 m. Puhkepiirkondades võib rajada puhkemaju ja suvilaid, kuid rannale mitte lähemale kui näidatud ehituskeeluvöönd võimaldab. Uute kruntide jaotus ja paigutus peab detailplaneerimisel vältima olemasolevate kinnistute ebakohast tükeldamist ja ühtlasi piirama liiga tihedat hoonestust. Planeering ei keela üksikute hoonete rajamist praeguse asustuse ümbruses ja väljaspool perspektiivseid ehitusalasid. Piiratud ja suunatud tegevus ei tee olemasolevale keskkonnale sellisel määral kahju, et peaks inimtegevuse ja detailplaneeringutega täpsustatud ehitamise külade rannaaladel lähemal kui 200 m veepiirist täielikult peatama. Detailplaneeringu kohustusega aladel ja ka aladel, mis jäävad väljapoole detailplaneeringu kohustust tuleb jälgida järgmisi ehitusprintsiipe ning kohustusi:

• Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt (st. mitte alla) detailplaneeringu kohustusega alal 0,5 ha, kohustuseta alal 1 ha (va Suuremõisa detailplaneeringu ala, kus määrab krundi suuruse detailplaneering);

• Merega piirnevatel kruntidel peab olema ehitusõiguse taotlemiseks rannal vähemalt 70 m krundi laiust. • Lubatud eramaja kõrgus planeeritaval alal on kuni 8,5 m (harjajoone kõrgus olemasolevast maapinnast); • Elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50% säilitada; • Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab eelistama naturaalseid materjale. Vältida imiteerivaid materjale; • Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna

ehituslikest traditsioonidest. Hajaasustuse alal ehitamisel tuleb lähtuda kõikidest kehtivatest seadustest ja neist tulenevatest piirangutest. Samuti tuleb lähtuda piirangutest, mis on sätestanud Eesti Vabariigis kehtivad normatiivdokumendid ja Pühalepa valla ehitusmäärus. Valged piiranguteta alad üldplaneeringu joonistel näitavad alasid, kus maakasutuse sihtotstarbe suhtes planeering ettekirjutusi seni ei tee. Planeeringualal ei soovitata kasutada ehitusaladena praegusi häid ja perspektiivseid põllumaid ning metsamaid. Ei soovitata ehitamist ka liigniisketel rannaaladel, niitudel ja teistel kõrge väärtusega looduskooslustel. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele Planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitseeesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Rannaga vahetult piirnevad metsatukad, mis pakuvad kaitset meretuulte eest, peavad säilima vaatamata tekkivale ehitustegevusele. Rannaäärset kõrgemat haljastust võib osaliselt piirata raietega, mis

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

kaitsemetsade osas ei tohiks ületada 20% metsa tagavarast. Rannal asuvad metsasalud on minimaalsed, kuid vajalikud kaitsvaks haljasvööndiks rajatavatele väikeelamutele. Nende säilitamine ja korrastamine täpsustatakse detailplaneeringutega. Arvestades piirkonna omapära ja üldisi looduslikke väärtusi, on ehitustegevus tihedamini asustatud rannaaladel lubatud detailplaneeringute alusel ja ehitused, rajatised ning neid ümbritseva ala otstarve täpsustatakse detailplaneeringutega. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka käesolevas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. 1.3 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on esitada ettepanek vähendada Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust planeeringust huvitatud isiku soovi alusel hoonestusala ja juurdepääsuteede osas. Tegemist on kehtestatud Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu muutmisega Looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 tähenduses. 1.4 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringust, kus Meremäe maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal ning maakasutuse juhtotstarve on õuemaa ulatuses määratud pere- ja ridaelamu maa ja maaüksuse muus osas juhtotstarvet ei ole määratud. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada Meremäe maaüksuse õuemaale amortiseerunud hoonestuse asemele ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ning sadama maa-alale sadamahoone rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Meremäe maaüksusel õuemaa ulatuses määratud pere- ja ridaelamu maa ning maaüksuse muus osas ei ole juhtotstarvet määratud, ala asub ranna ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Osaüldplaneeringu kohaselt on mererannal ehituskeeluvöönd üldjuhul 200 m mere rannajoonest (tavaveepiirist). Üldplaneeringus ei ole Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek osaüldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks hoonestusala ja juurdepääsuteede osas. 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringuga on selles piirkonnas korduva üleujutusega ala piiriks määratud kuni 2002. a kehtinud põhikaardile kantud rannajoon. Arvestades, et kehtiv veepiir asub 2002. a põhikaardi veepiirist maismaa suunas, tuleb seal ehituskeeluvööndi laiuseks lugeda 200 m kehtivale Eesti põhikaardile märgitud veepiirist. Meremäe maaüksuse detailplaneeringuala jääb valdavas osas Väinamere ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõikes 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Meremäe maaüksustele määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete ning sadamahoone, uue kai, uue slipi, kaitsemuuli ja sadama-alale uue juurdepääsutee rajamiseks, lahendada juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Väinamerd ega selle kallast, kuna olemasolevale hoonestatud õuemaale planeeritud hoonestusala ja mere vahel säilib ca 55 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub tervikuna Väinamere hoiualal ning Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualal ja Väinamere loodusalal. Hoiuala kaitsekord tuleneb Looduskaitseseaduse §-dest 14, 32 ja 33. Natura 2000 alal tuleb arvestada kehtestatud piirangutega. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub peaaegu kogu ulatuses (välja arvatud ca 46 m² suurune ala maaüksuse põhjanurgas) Väinamere ranna 200 m laiuses ehituskeeluvööndis. Meremäe maaüksusel on Eesti looduse infosüsteemi andmetel tõenäosus kahe III kaitsekategooria taimeliigi, hall käpp (Orchis militaris) ja veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea), esinemiseks. Keskkonnamaeti kirjas 09. mai 2023. a. nr. 6-5/23/5638-4 on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et on tutvunud täiendatud KSH eelhinnanguga ja lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 2 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ja sadamarajatiste ehitamine, tehnovõrgud jne.), kuid kuna ehitustegevus toimub olemasoleval hoonestatud õuemaal ja väiksesadama alal, juurdepääsuks saab kasutada riigimaanteelt mahasõitudega olemasolevaid juurdepääsuteid, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Salinõmme külas on olemasolev hoonestus valdavalt rannajoonele märksa lähemal, kui seadusega sätestatud ehituskeeluvöönd seda lubaks. Tegemist on ajalooliselt kujunenud asustusega, seega on planeeringuga kavandatud asukohas püstitatav hoonestus ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoont.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine muudab juurdepääsu ja liikumise võimalusi kallasrajal, kuna läbi planeeringuala puudub juurdepääs kallasrajale. Planeeringualal on merega piirnev ala Meremäe maaüksusel ainult planeeritud sadama-ala. Juurdepääs riigimaanteelt kallasrajale tagatakse piki Meremäe maaüksuse loode ja edela piirisihti. Planeeringu eesmärgi täitumisel ei halvene juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga, samuti ei piirata vaba liikumist rannal täiendavalt

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Meremäe maaüksusel ei ole teada kaitstavate elupaigatüüpide esinemist. Poollooduslikud kooslused puiskarjamaad ja rannaniidud jäävad maaüksuselt välja ja puudub vastuolu elupaigatüüpidega. Meremäe maaüksusel on Eesti looduse infosüsteemi andmetel tõenäosus kahe III kaitsekategooria taimeliigi, hall käpp (Orchis militaris) ja veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea), esinemiseks. Arvestades, et nimetatud kaitsealuste liikide esinemisala Salinõmme küla piirkonnas on oluliselt laiem kui Meremäe maaüksus, ei piira nende liikide esinemine ehitustegevust sellel maaüksusel. Mõlema kaitsealuse taime kasvukohad on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kunagise Hiiumaa taimkattekaardi alusel, mis tähendab, et liigi isendeid võib kasvada kohtades, kus on säilinud või kuhu kujundatakse liigile sobivad kasvutingimused. Hoonestusalana piiritletud ala on ette nähtud kasutada õuemaana. Nii hoonestusalal kui sadama maa-alal kaasneb tavapärasest tihedam niitmine ja hooldamine. Ülejäänud osa maaüksusest jäetakse looduslikku seisundisse. Planeeringulahendusega kavandatud hoonete ja sadamarajatiste rajamise ning hilisema kasutamisega kaasnev inimtegevuse mõju väljendub ennekõike ehitiste ümbruses. Seega toimub ranna kaitse-eesmärgiks olevate looduskoosluse muutumine üksnes väga piiratud alal.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeritud maa-ala on kaetud metsa- ja rohumaaga, metsa alusmets on ülekasvanud kuivanud kadastikuga. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on planeeritavate hoonestusala juures lubatud üksikute ülekasvanud kadakate raie hoonete ümbruses, mis selgub täpsemalt hoone projekteerimise ja ehitamise käigus. Kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalses ulatuses. Kõrghaljastuse säilitamise nõue tuleneb ka ranna kaitse eesmärkidest (Looduskaitseseaduse § 34, § 37 lõige 2), mis tähendab looduskoosluste säilitamist. Uute hoonete ja juurdepääsutee aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala maapinna kõrgus jääb vahemikku sisemaa poolt mere suunas +2,25 - +9,50 kuni -0,19, kus maaüksuse keskpaigas on mäe nõlv. Planeeritav maa-ala on mõõduka langusega edela suunas. Meremäe maaüksuse hoonestusala on planeeritud 3,7 - 8,5 m kõrguse vahemikku. Planeeritud hoonestusala asukoht jääb keskmisel umbes 6 m kõrgusele merepinnast, seega eeldatavasti üleujutuse risk puudub. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritud hoonestusalal on hooned, teed ja tehnovõrgud juba varasemalt olemas ning uued hooned ja tehnovõrgud rajatakse samale maa-alale. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeritaval maaüksusel on valdavateks kõlvikuteks määratud looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa. Õuemaa hoonestuse püstitamise järgselt sinna uusi kõlvikuid ei teki, eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas - suureneb õuemaa kõlviku pind, väheneb metsamaa pind ja seda osas, kus varasemalt oli õuemaa kasutus. Hoonestusala on planeeritud olemasoleva õuemaa kõlvikule, mille Eesti põhikaardi järgne pindala on ca 3533 m². Hoonestusala laiendamine väljapool õuemaa maa-ala ehituskeeluvööndisse, suureneb hoonestusala ca 55% ehk 1938 m². Kuivõrd planeeritav maa-ala on suur (2,73 ha) ja paikneb hajaasustusalal olemasoleva hoonestusega piirkonnas, siis ei avalda maaüksuse ja kõlvikute piiride vähene muutmine ranna-kaitse eesmärkide saavutamise võimalusele mingit mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava alale on tagatud juurdepääs külgnevalt riigimaanteelt, millelt on varasemalt rajatud kaks olemasolevat juurdepääsuteed hoonestusalani. Riigimaanteelt planeeritud sadama-alale on kavandatud uue juurdepääsutee rajamine. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord arendaja poolt võimalikult kiiresti taastada. Hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud on võimalik välja ehitada hoonestusala läheduses, kus ehitustöödega võimaliku hävinenud haljastuse saab taastada. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisega (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustusega hajaasustusalal, kuhu maakasutuse juhtotstarve on õuemaa ulatuses määratud pere- ja ridaelamu maa ja maaüksuse muus osas juhtotstarvet ei ole määratud. Salinõmme küla on tänaseks suhteliselt tihedalt asustatud küla, lähimad mererannaga piirnevad hoonestatud maaüksused asuvad ca 250 m kaugusel loode suunal ja ca 20 m kaugusel kirde suunal. Suur osa Salinõmme küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole riigi- ja kohalikke maanteede ja juurdepääsuteede äärde. Lähim mererannaga piirnev hoonestatud maaüksus on Salinõmme maaüksus (tunnus 63902:001:2271), mille hoonestus asub ca 210 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb looduslik kõrghaljastus ja rohumaa. Sealne hoonestus jääb merest ca 138 m kaugusele. Piirkonna ajalooline hoonestus asub Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide „Katastrikaart 1935-1938“ andmetele tuginedes Meremäe maaüksusest ca 0,16 km kirde pool, samuti Salinõmme maaüksusel. Sealne hoonestus jääb merest ca 138 m kaugusele. Samuti asub ajalooline hoonestus Meremäe maaüksusest ca 0,36 km loode pool, Mäehansu maaüksusel (tunnus 63902:001:0960). Sealne hoonestus jääb merest ca 120 m kaugusele. Detailplaneeringu kohaselt täpsustatakse planeeritud Meremäe maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhijoonisele, kus olemasolevale õuemaale planeeritud hoonestusala kaugus rannast on ca 55 m.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeritud hoonestusala jääb suhteliselt sarnasele kaugusele merest, nagu piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned. Planeeritud Meremäe maaüksuse hoonestusala on valdavalt hoonestatud ja juurdepääsutee alates riigimaanteelt välja ehitatud, mistõttu maaüksusele ligipääsu tagamisel ja kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.5 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.5.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuvad Meremäe (katastritunnus 63902:001:0570, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 2.73 ha, registriosaga nr. 45033) maaüksust ja osaliselt mereala Meremäe sadama sissesõidu faarvaatri ulatuses. Planeeringuala pindala on 27902 m². Maapind Meremäe maaüksusel on küll tasane, kuid langeb mõõduka langusega mere suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 9,5 m/abs maa-ala keskosas kuni -0,19 m/abs maa-ala lõunaosas, st. kõrguste vahe ca 122 m peale on ca 9,7 m. Looduskaitseseaduse mõistes asub Meremäe maaüksus valdavas osas Väinamere ranna kaitsevööndites ning asub tervikuna Väinamere hoiualal. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale. Planeeringuala asub osaliselt Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohases rohelise võrgustiku alal ning kogu ulatuses maakonnaplaneeringu kohases „Salinõmme-Õunaku” II klassi väärtuslikul maastikul. Maa-ameti andmetel on Meremäe maaüksuse kõlvikuline koosseis: looduslik rohumaa 0.18 ha, metsamaa 1.33 ha, õuemaa 0.34 ha ja muu maa 0.88 ha. Planeeringuala asub pigem eemal külakeskmest, jäädest sellest sadamate tegevusalade poole. Salinõmme külakeskme hoonestus asub valdavalt riigimaantee ja mere vahelisel alal, mida sisemaa poole, seda hajusamaks hoonestuse paiknemine jääb. Hoonestatud maaüksuste suurused jäävad vahemikku 0,25 ha kuni 28 ha. Kujunduslikult on hooned on viilkatusega vanad taluhooned, mille abihooned on kooskõlas põhihoonega. Materjalikasutuselt on piirkonna hoonetel kasutatud katustel nii katusekivi, plekki kui eterniiti ning seintel puitvoodrit kui nõukogude aegse mõjutusena silikaatkivi ja tuhaplokki. Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, aprill 2024) 1.5.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringuala on kaetud metsa- ja rohumaaga, metsa alusmets on ülekasvanud kuivanud kadastikuga. Maaüksuse keskosas on olemasoleva hoonestusega õuemaa. Õuemaa on suures osas ümbritsetud metsamaaga, ainult lõunast on avatud vaade merele. Rohumaa osa oli maaüksuse eelmise omaniku poolt olnud pikemat aega hooldamata ning oli

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

võsastumas. Maaüksuse uus omanik asus krundi õuemaad kui rohumaad ja alusmetsa heakorrastama, puhastades selle võsast ja kuivanud ülekasvanud kadastikust. Planeeritav ala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asuvad maaüksusel elamu (EHR kood 115010801, ehitisealune pind 259.0 m², maht 700.0 m³), saun (EHR kood 115010802, ehitisealune pind 26.0 m², maht 55.0 m³), kelder (EHR kood 115010803, ehitisealune pind 26.0 m², maht 64.0 m³), garaaž-kuur (EHR kood 115010804, ehitisealune pind 96.0 m², maht 260.0 m³) ja sadama kai (EHR kood 291670118, pikkus 8.3 m, laius 3.4 m). Samuti on õuemaa põhja osas paigaldatud ca 15 m² suurune merekonteiner, mida kasutakse laoruumina. Sadama alal on ca 10 m² suurune konteiner, mida kasutatakse sadama ja kalastus inventaari hoiukohana. Planeeritud „Meremäe sadam“ on kantud sadamaregistrisse, registrikoodiga 12517369. Maaüksus on olnud uue omaniku poolt pidevas kasutuses ja detailplaneeringu elluviimisel jätkub samalaadne maakasutus. Detailplaneeringuga kavandatav sadama maa-ala hõlmab olemasolevat sadamat ja piirneb ning moodustab kompleksi teiste Salinõmme sadamatega. Seega ei erine kavandatav tegevus oluliselt senisest maakasutusest ja ei avalda olulist mõju ala väärtusele. Kuna paneeringuala jääb külakeskusest eemale, moodustab planeeritud hoonestusala sarnaselt naaberkruntidega hajusama paigutuse, millega on tagatud piirkonna maastikuline ja ruumiline omapära. Ehitatavad hooned ja rajatised peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Elamute projekteerimisel tuleb lähtuda piirkonna hoonestuslaadist. 1.5.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb lääne poolt Viigi maaüksusega (tunnus 63902:001:1740, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 13.43 ha), põhjaloodest poolt Väike-Meremaa maaüksusega (tunnus 63902:001:4040, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 2.16 ha), kirde ja ida poolt 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee maaüksusega (tunnus 63902:001:3990, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 8.47 ha), kagust Värava maaüksusega (tunnus 63902:001:0370, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 2607 m²), lõunast Sadama maaüksusega (tunnus 63902:001:0006, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 4128 m²) ning edela poolt Väinemere Salinõmme lahega. Kirdest, teisel poolt riigimaanteed, asub Salinõmme maaüksus (tunnus 63902:001:2271, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 27.57 ha). Viigi, Väike-Meremaa ja Salinõmme maaüksused on valdavalt kaetud metsaga ja rohumaaga, rannaniidud on kadastunud. Viigi, Väike-Meremaa, Salinõmme ja Sadama maaüksused on hoonestatud. Viigi ja Salinõmme maaüksustel on talukompleksid. Sadama maaüksusel on väikesadam, mis on aktiivses kasutuses rannakalurite poolt. Värava maaüksusele on rajatud sõidukite manööverdamise, parkimisala ja prügikäitlusmaja. 1.5.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Meremäe maaüksus külgneb kirde ja ida poolt 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee riigimaanteega, millelt on olemasolevad ristumiskohad riigitee km 4,786 ja 4,982. Täiendavaid teede juurdepääsuservituudi seadmise vajadust või maa-ala avalikku kasutusse määramise vajadust ei ole. Lähim ühistranspordi bussipeatus asub ca 1 km kaugusel riigimaanteel sisemaa suunas. 1.5.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala riigimaantee poolses servas kulgeb 0,4 kV maakaabelliin. Maaüksusel on olemasolev puurkaev ja reovee kogumismahuti. Sideehitisi planeeringualal ei ole. 1.5.6 Kehtivad piirangud 1.5.6.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Salinõmme-Õunaku (II klass) väärtuslik maastik; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku koridor; - Väinamere hoiuala (Hiiu), kood: KLO2000340; - Natura 2000 Väinamere linnuala, kood: RAH0000133; - Natura 2000 Väinamere loodusala, kood: RAH0000605; - III kaitsekategooria kaitsealused taimed: veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea), kood: KLO9310618; - III kaitsekategooria kaitsealused taimed: hall käpp (Orchis militaris), kood: KLO9304358; - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist; - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - 0,4 kV elektri maakaabelliin, kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge; - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Planeeringuala paikneb rohelise võrgustiku alal, kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja

kasutustingimustega. 5. Krunti läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks

soovitavalt enne ehitusloa väljastamist. 6. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 7. Krunte läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 8. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

1.5.7 Olemasolevad detailplaneeringud Planeeringuala külgneb kagu poolt „Kaitseala sadama ja Värava maaüksuste detailplaneeringuga“ (kehtestatud 21. detsember 2004. a.), mille eesmärk oli ehitusõiguse ja hoonestusala määramine, sh. Värava maaüksusele linnuvaatlustorni, prügimaja, käimla ja parkla kavandamine. Tänaseks on prügimaja-käimla ja parkla rajatud. Lõuna poolt külgneb planeeringuala „Sadama kinnistu detailplaneeringuga“ (kehtestatud 26. jaanuar 2016. a.), Planeeringu eesmärgiks oli määrata krundile ehitusõigus ja hoonestusala koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega, sh. sadamahoone rekonstrueerimine ja mõrrakuuri rajamine. Tänaseks on sadamahoone ja sadamarajatised rekonstrueeritud ning mõrrakuurid rajatud. Planeeringuala külgneb loode poolt „Kordoni ja Uue-Kordoni maaüksuste detailplaneeringuga (kehtestatud 30. mai 2001. a.), mille eesmärk oli maaüksuse elamumaa kruntideks jagamine, ehitusõiguste ja hoonestusalade määramine. Detailplaneering on 16. detsember 2003. a. tunnistatud osaliselt kehtetuks kruntide 7 ja 8 osas, kuhu on Väike-Viigi maaüksusele koostatud eraldi detailplaneering. Tänaseks on nimetatud planeeringut realiseeritud maakorralduslike toimingute osas. Väike-Viigi maaüksusele on rajatud juurdepääsutee, hoonestus ja tehnovõrgud ning koostatud ka täiendav detailplaneering. 1.5.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu eesmärk on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks ning uue kai, slipi ja muuli rajamine, määrata hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad. 1.6 PLANEERINGUETTEPANEK Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Hoone välisviimistluseks on eelistatud puit (palk ja värvitud laud), osaliselt kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Hoonete kompleks, üks üksikelamu ja kaks abihoonet ning üks sadamahoone on lubatud kavandada maksimaalselt 1000 m² ehitisealuse pinnaga vastavalt Põhijoonisele. Planeeritud hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,5 m. Olemasolevad hooned on varasemast ajast rajatud ja rekonstrueeritud, kasutades selleks nö. kättejuhtuvaid ehitusmaterjale. Samuti on mere lähedus mõjutanud hoonete seisu, millest tulenevalt on hooned amortiseerunud. Detailplaneering näeb ette olemasolevate elamu (EHR kood 115010801), sauna (EHR kood 115010802) ja keldri (EHR kood 115010803) likvideerimise lammutamise teel, kuna need hooned on amortiseerunud ning nende taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Esialgu on kavas säilitada garaaž-kuur (EHR kood 115010804), aga selle rekonstrueerimise või lammutamise staatus otsustakse hilisemas projekteerimise staadiumis. Detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille ehitisealune pind on suurem kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete teenindamiseks. Alla 20 m²

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

väikehooneid võib püstitada ainult planeeritud hoonestusalale, aga nende püstitamise asukoha valikult peab kinni pidama kaitsevöönditest ja tuleohutus kujadest. Käesoleva detailplaneeringuga on krundi lõuna osale planeeritud sadama maa-ala olemasoleva kai, slipi, kaitsemuuli ja sissesõidu faarvaatri rekonstrueerimiseks ja sadamahoone rajamiseks. Rekonstrueeritav betoonkai ja selle laiendus ja kaitsemuul on näidatud Põhijoonisel. Kaitsemuuli täpne suurus ja mõõtmed ning sadama kaikohtade arv täpsustatakse sadama ehitusprojektis. Planeeritud kai ja selle laienduse äärde on planeeritud ujuvkaide äärde rajada kaikohad ca 2-3 väikelaevale pikkusega kuni 8 m. Veepeegli pinnalt on sissesõidu faarvaatri setetest puhastatav maa-ala ca 500 m² ning sadamabasseini süvendatavat maa- ala ca 132 m². Krundi piiri merepoolse piiri täpne kulgemine ja krundi pindala täpsustatakse peale sadamarajatiste väljaehitamist ning täiendavate katastrimõõdistamise toiminguid. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva õuemaa laiendamist ja olemasoleva väikesadama teenindamiseks sadamahoone ja sadamarajatiste rajamist ning arvestatakse looduslike ja looduskaitsetingimustega, ei mõjuta planeeritav tegevus oluliselt väljakujunenud keskkonda. 1.6.1 Krundijaotus Maaüksuse kruntimist ette ei nähta. Käesoleva detailplaneeringuga moodustatakse Meremäe maaüksusel üks krunt. Samuti moodustatakse merealale jäävasse ossa krunt, kus on kavandatud sissesõidu faarvaatri setetest puhastamine ja rajada puitkattega kai. Mereala krundist eraldi katastriüksust ei moodustata. 1.6.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (m2)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Meremäe 27269 Üksikelamu maa, EP 20%, Looduslik maa, HL 70%, Sadama maa, LS 10%.

Maatulundusmaa 90%, Tootmismaa 10%.

2.

Meremäe faarvaater

633 Sadama maa, LS 100% Tootmismaa 100

1.6.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 27902 m2 2. Ehitisealune pind - 1000 m2 3. Planeeritud maaüksusi - 1 4. Planeeritud krunte - 2

1.6.2 Krundi ehitusõigus 1.6.2.1 Planeeritud Meremäe krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu, 2 abihoonet ja 1 sadamahoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 900 m² üksikelamul ja abihoonetel

- 100 m² sadamahoonel suurim maa-alune ehitisealune pind - 900 m²

Lubatud suurim suletud brutopind - 2730 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 1000 m²

Ehitiste lubatud suurim kõrgus (maapinnast) - 8,5 m üksikelamul - 8,5 m abihoonel - 6,0 m sadamahoonel

Ehitiste lubatud suurim sügavus (maapinnast) - 2,5 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1 üksikelamul ja abihoontel

- 2 / 0 sadamahoonel Katused: kalded - 20° - 45° üksikelamul (kõrvalpinnal: galerii, varikatused on

lubatud madalamad katusekalded) 20⁰ - 45⁰ abihoonel(kõrvalpinnal: galerii, varikatused on lubatud madalamad katusekalded) 0⁰ - 45⁰ sadamahoonel

materjalid - katusekivi, puitkatus (sh. sindel), värvitud eterniit, roog, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

immitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus (sh. kelp- ja poolkelpkatus) abihoonel- viilkatus (sh. kelp- ja poolkelpkatus) sadamahoonel- viilkatus (sh. kelp- ja poolkelpkatus), lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv

Kaide lubatud suurim ehitusealune pind - 130 m² sh. olemasoleva kai ehitusealune pind - 24 m²

Planeeritud betoonkaid - 40 jm. Planeeritud kivimuuli lubatud ehitisealune pind - 330 m² Planeeritud kivimuulil pikkus - 110 jm. Planeeritud slipp - 60 m² Märkus: Erinevus sadamahoone, garaaži, kuuri, kasvuhoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub

ümbritsevasse keskkonda. 1.6.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Käesoleval planeeringualal on üks maatulundusmaa ja tootmismaa krunt, kus krundile on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu, kahe abihoone ja ühe sadamahoone rajamiseks. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on planeeritud hoonestusala ümber rajatav piirdeaed. Planeeritud hoonestusala määramisel on lähtutud tegelikust olukorrast, kasutades ära olemasolevat õuemaad ja seda ümbritsevat võsast puhastatud alusmetsa kui rohumaad. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Krundile rajatakse hooned vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Lähtuvalt krundi suurustest kohustuslikke ehitusjooni detailplaneering ei määra, kuid ehitised peavad paiknema kruntidel näidatud hoonestusaladel. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega. Üksikelamu, abihoonete ja sadamahoone katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. 1.6.4 Piirded Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldamaks ulukite vaba liikumist, võib rohelise võrgustiku koridori alal aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha. Kavandatud krundi hoonestusala võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Piirded teede ääres rajada kivi-, latt- või lippaedadena või haljaspiiretena. Olemasolevad kiviaiad (raudkivi, paekivi) tuleb säilitada ja hoida korras. Nende taastamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali, et taastatud aialõigud ei eristuks aia algupärasest osast. Uute kiviaedade rajamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali. Suurim lubatud kõrgus kiviaial kuni 1,2 m. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, näiteks ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses asukohas olnud kõrgem kui 1,2 m. Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus on kuni 1,6 m. Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, näiteks müratõkkeks või ohutuse tagamiseks. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala külgneb riigiteega nr 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 4,76-5,004. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 89 autot. Planeeringuala paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis. Riigimaantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

välimisest servast 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõikele 2 ja § 72 lõikele 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõikele 3. Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud, selle tõttu on ka hoonestusalad planeeritud riigitee kaitsevööndist väljapoole. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km 4,786 ja 4,982. Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei ole planeeritud. Planeerngulahendus näeb ette riigitee km 4,982 asuva ristumiskoha remont (geomeetria parandamine), samuti tuleb Transpordiameti soovitusel ette näha ka riigitee km 4,786 asuva ristumiskoha remont. Parkimine on lahendatud planeeringualal krundi siseselt, riigiteel parkimist ja tagurdamist ei ole ette nähtud. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Vastavalt kliimaministri 17. novembri 2023. a. määrusele nr. 71 „Tee projekteerimise normid“ kohaselt on olemasoleva Meremäe maaüksuse mahasõitude nähtavuse tagamiseks vaja puhastada nähtavuskolmnurgad 3 m x 80 m - 120 m (3 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 80 m kuni 120 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) tee ääres. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm. rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2). Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Riigimaantee-alune maa on riigitee-rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib Transpordiamet asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Käesoleva detailplaneeringuga uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee alusele maaüksusele planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv uus elektrivõrgu maakaabelliin või sidevõrgu kanalisatsiooni osa (näiteks ELA_SA sidekanalisatsioon), siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (Veeseadus § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh. kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Transpordiamet ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt Jäätmeseaduse § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine Transpordiametile. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Vastavalt Ehitusseadistiku § 72 lõike 1 punktile 5 ja § 70 lõike 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole sajuvett planeeritud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigimaantee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist). Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab planeeringust huvitatud isik arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud keskkonnaministri 03. oktoobri 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena kavandama meetmed häiringute leevendamiseks, sh. keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigimaanteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Planeeritud krundi liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (krundi ja sadama teenindamiseks vajalik tehnika). Krundisiseste teede katendid valitakse vastavalt planeeringust huvitatud isiku soovile või projektlahendustele. Tee

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Kuna Meremäe maaüksuse rekonstrueeritav sadam kasutab Sadama maaüksuse sadamaga sama sadama-akvatooriumi, siis püsimärke meresõiduohutuse tagamiseks Meremäe maaüksusele paigaldamiseks ette pole nähtud. 1.6.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Keelatud on looduslikku rohumaad asendada muruga, va õuemaal, kus on niitmine lubatud. Haljastuse uuendamisel tuleb kasutada traditsioonilisi liike. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.6.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoonete ümbruses ning rekonstrueeritava juurdepääsutee ja parkimisala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.6.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda siseministri 30. märtsi 2017. a. määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märtsil 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,5 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis ja sadamahoonel V kasutusviis. TP3 klassi ehitise maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 9 m ja lubatud korruste arv on kuni 2. Kui I kasutusviisiga hoone projekteeritakse kolmekordseks (lubatud 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus), siis tuleb hoone projekteerida tulepüsivuse seisukohalt klassi TP2. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskuse poolt. 1.6.9 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Planeeringuala külgneb 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee riigimaanteega, millelt on varasemalt rajatud olemasolevatelt mahasõitudelt juurdepääsuteed krundile. Planeeritud krundile ei ole juurdepääsuservituudi vajadust määratud.

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud olemasoleva puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. Krundi veetarbimise kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 835:2014 "Hoone veevärk” esitatud normi alusel. Arvestuslik eluhoone ööpäevane veetarbimine on kuni 1,2 m³/ööpäevas. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Puurkaev ei ole kantud EELIS-esse (Eesti looduse infosüsteemi). See tõttu tuleb puurkaevu rekonstrueerimiseks tellida projekt hüdrogeoloogiliste tööde tegemiseks litsentsi omavalt isikult ja lasta kaev üle vaadata. Projekt tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ning seejärel saab puurkaevu EELIS-esse kanda. Krundi veetorustiku rekonstrueerimisel on selle soovituslik paigaldussügavus vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.7.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee riigiteelt olemasolevatelt mahasõitudelt juurdepääsuteid. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Krundi I kasutusviisiga hoonel (üksikelamu) ja sellega võrdsustatud hoone kustutamiseks peab vajalik veevooluhulk veevõtukohas olema 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. V kasutusviisiga hoone (sadamahoone) kustutamiseks peab vajalik veevooluhulk veevõtukohas olema 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m,

kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta.

I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone (garaaž, kuur, saun, väliköök) veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Lähim nõuetele vastav looduslik veevõtukoht asub Salinõmme sadam maaüksusel (tunnus 63902:001:4172) ca 0,23 km kaugusel lõuna pool, kus veevooluhulk 10 l/s on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada riigimaanteelt 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee mahasõidult Väina ja Salinõmme sadam maaüksuste juurdepääsuteid. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. V kasutusviisiga hoone tulekustutusvesi saadakse samale krundile planeeritud sadamakai äärde planeeritud tuletõrje veevõtukohast. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12122 Suuremõisa-Salinõmme tee riigiteelt mahasõiduga juurdepääsuteed ja selle äärde planeeritud manööverdusplatsi. Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Planeeritud tuletõrje veevõtukoha võimalik asukoht ja selle teeninduspiirkond, juurdepääsutee koos manööverdusplatsi ja kuivhüdrandi võimaliku asukohaga on määratud põhijoonisel. 1.7.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala hoonestusalad nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Keskkonnaministri 08. novembri 2019. a. määrues nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 3 ja 4 sätestavad, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: 3) kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovesi; 4) kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Meremäe maaüksusel on olemasolev kogumismahuti, mis on ette nähtud likvideerimiseks. Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud reo- ja heitvete juhtimisega planeeritud bioloogilise omapuhastisse, mis tagab nõuetekohase reovee puhastuse. Puhastatud reovesi ehk heitvesi juhitakse pinnasesse läbi imbsüsteemi, mis toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Projekteerimisel võib vajadusel ette näha peale omapuhastit pumpla rajamise, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuari 2019. a. seadusest „Veeseadus“, - keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Rajatavate hoonete ümbrus ja planeeritud parkimisalad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. 1.7.5 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad tehnovõrgud: 0,4 kV maakaabelliin, jaotus- ja liitumiskilbid ning 0,4 kV õhuliin. Planeeringuala madalpinge liitumiseks on Elektrilevi OÜ paigaldanud maaüksuse juurdepääsu juurde liitumiskilbi. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuse peajaotuskilpi on planeeritud olemasoleva 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõidutee katendit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 1.7.6 Tänavavalgustus Käesoleva detailplaneeringuga tänavavalgustust planeeritud ei ole. Krundi sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimise staadiumis, kus krundi juurdepääsuteede, sõidukite parkimisalade, hoonestusalade ja hoonete valgustus tuleb lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal teel liiklejaid ega naaberkinnistute ning selle ümbruses elavaid elanike. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas madalaid valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema liiklusturvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC- paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial, mille peamiseks eesmärgiks on energiasääst.

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.7.7 Sidevarustus Planeeringualal ja sellel lähialal puuduvad sidevõrgu liinirajatised. Planeeringuga sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei nähta. Planeerimislahendus näeb ette kaasaegsemate sideteenuste kättesaadavuseks kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid. Kui tulevikus avaneb võimalus, on alternatiivse lahendusena lubatud sidevõrgu kaabelliiniga liituda, milleks tuleb projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks. Tööprojekt tuleb kooskõlastada sidevõrgu liinirajatiste valdajaga või piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. 1.7.8 Soojavarustus Planeeritud kruntide hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. 1.7.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest nr. 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ 10. juulil 2020. a. kehtima hakanud redaktsioonist. 1.7.10 Tehnovõrkude koridorid Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Joogivee võtmiseks puurkaevu, mille kaudu võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas, hooldusala ulatus on 10 m. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m. Bioloogilise omapuhasti rajamisel peab arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 m, septiku või muu pealt kinnise või maa- aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist. Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 m. 10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade/jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.7.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Planeeringuga nähakse ette 0,4 kV maabelliini ja elektri jaotuskilbi servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. 1.8 KESKKONNATINGIMUSED Meremäe maaüksus asub tervikuna Väinamere hoiualal. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana. Natura 2000 alal tuleb arvestada kehtestatud piirangutega.

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Väinamere hoiuala kaitse eesmärgiks on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvu kohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Meremäe maaüksusel ei ole teada kaitstavate elupaigatüüpide esinemist. Poollooduslikud kooslused puiskarjamaad ja rannaniidud jäävad maaüksuselt välja ja puudub vastuolu elupaigatüüpidega. Hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta muuhulgas muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, kehtestada detailplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba. Samuti peab hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja esitama hoiuala valitsejale teatise kui kavandatakse muuhulgas tee rajamist, loodusliku kivimi või pinnase teisaldamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, loodusliku ja poolloodusliku rohumaa kultiveerimist või maaparandussüsteemi rajamist ja rekonstrueerimist. EELIS’e andmetel ei esine Meremäe maaüksusel linnuliike, kelle kaitse on Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks. EELIS’e andmetel asub planeeringuala kõrval viigerhülge elupaik. Viigerhüljes (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud liik. Keskkonnaministeeriumi 2005 välja antud „Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis“ andmetel meeldivad viigerhülgele rannikulähedased kivised madalikud, väinad ja lahesopid. Eestis elavad nad peamiselt Väinameres ja Kihnu ümbruse madalikel, suvel teevad pikemaid toitumisretki ka sügavamasse merre. Viigrid poegivad kevadtalvel rüsijäävallidesse ja lumehangedesse uuristatud koobastes, pojad on head ujujad ja sukelduvad juba esimestel elupäevadel mitmekümne meetri sügavusse. Suurimaks ohuks on merre kogunenud keskkonnamürgid, mis pärsivad hüljeste sigimisedukust ja nõrgestavad vastupanuvõimet haigustele. Eesti vetes mõjuvad ebasoodsalt ka soojad talved, kui poegimiseks sobivat jääd jääb väheseks. Viimases kaitsekorralduskavas ''Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018'' on kirjeldatud ajakohasemad hinnangud viigerhülgeid mõjutavatest teguritest. Kaitsekorralduskava sätestab, et suurimaks ohuks viigerhülgele on siiski häirimine, hüljeste kaaspüük, kuid loodusliku tegurina soojad talved, s.h jääkatte puudumine poegimisperioodil. Detailplaneeringualast linnulennult ca 500 m kaugusele jääb Hiiumaa laidude maastikukaitseala, mis on kaitsekorralduskava järgi määratud kõige tähtsamaks viigerhüljeste puhkealaks. Kavandatud tegevused, mis jäävad viigerhülge elupaiga kõrvale, on olemasoleva maasääre kujundamine muuliks selle kallaste korrastamise ja kindlustamisega ning uue kai rajamine, mis oluliselt ei erine olemasolevast seni kasutuses olnud kaist. Nimetatud tegevused ei erine oluliselt planeeringuala ja selle lähipiirkonnas paikneva sadama-ala senisest kasutusest ja ei too eeldatavalt kaasa viigerhülge suurimaks ohuks olevate tegurite (viigerhülge häirimine, merre kogunenud keskkonnamürgid ja ebasoodsad soojad talved) võimendumist. Seega võib järeldada, et planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju viigerhüljestele. Arvestades planeeringuga kavandatud ehitustegevuse mahtu ja olemust ning asjaolu, et alal on ka seni asunud hoonestus ja väikesadam, siis on kaasnevad mõjud pigem tagasihoidliku iseloomuga ehk siis olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu elluviimisel kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning mere- ja maismaa elupaikadele oodata ei ole. Meremäe maaüksusel on Eesti looduse infosüsteemi andmetel tõenäosus kahe III kaitsekategooria taimeliigi, hall käpp (Orchis militaris) ja veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea), esinemiseks. III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud kaitsealuste liikide esinemisala Salinõmme küla piirkonnas on oluliselt laiem kui Meremäe maaüksus, ei piira nende liikide esinemine ehitustegevust sellel maaüksusel. Mõlema kaitsealuse taime kasvukohad on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kunagise Hiiumaa taimkattekaardi alusel, mis tähendab, et liigi isendeid võib kasvada kohtades, kus on säilinud või kuhu kujundatakse liigile sobivad kasvutingimused. Veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) eelistab kasvukohtadena rannaniite, kadastikke ja kuivi aruniite. Eesti Punase Raamatu andmeil on populatsiooni seisundit hinnatud ohulähedaseks. Halli käpa (Orchis militaris) isendit on piiritletud elupaigas EELIS’e andmetel ka vaadeldud. Hall käpp kasvab puisniitudel, niitudel, hõredates metsades, loopealsetel, kuid ka tee ja kraavipervedel. Eesti Punase Raamatu andmeil on seisund ohuväline. Meremäe maaüksus jääb peaaegu kogu ulatuses (välja arvatud ca 46 m² suurune ala maaüksuse põhjanurgas) Väinamere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on antud piirkonnas 200 m rannajoonest. Meresaartel on ranna ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit ning korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringuga on selles piirkonnas korduva

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

üleujutusega ala piiriks määratud kuni 2002. a kehtinud põhikaardile kantud rannajoon. Arvestades, et kehtiv veepiir asub 2002. a põhikaardi veepiirist maismaa suunas, tuleb seal ehituskeeluvööndi laiuseks lugeda 200 m kehtivale Eesti põhikaardile märgitud veepiirist. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on nimetatud ehitised, millele ehituskeeld ei laiene ja lõikes 5 ehitised, millele ehituskeeld ei laiene juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva planeeringuga taodeltakse ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist hoonestusala ja juurdepääsuteede osas, kus krundi hoonestusalad on kavandatud ranna ehituskeeluvööndisse, sh olemasolevale hoonestatud õuemaale ja sadama maa-alale. Kuna ranna ehituskeeluvööndi vähendamine on minimaalne (õuemaa laiendamine ja sadama-alale juurdepääsutee rajamine), ei avalda see eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Õuemaa laiendusel inimmõju koormus oluliselt ei suurene ning tegevus ei ulatu poollooduslike kooslusteni. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkt 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatistele. Detailplaneeringuga kavandatakse sadama maa-ala, kuhu rajatakse juurdepääsutee, sadamahoone, kaid, slipp ja kaitsemuul. Nimetatud ehitised on sadamaseaduse § 3 mõistes sadama teenindamise sihtotstarbega. Planeeritud sadam moodustab kompleksi teiste Salinõmme sadamatega (vanasadam, kalasadam). Samuti asub planeeringuala osaliselt Väinamere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lõige 1 punkti 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Väinamere rannal 200 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Väinamere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lõike 2 punkti 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Väinamerel 20 meetrit. Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Maaüksusega piirneva Väinamere kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 - 39. Meremäe maaüksusel on piki kallasrada liikumine raskendatud, kuna puuduvad tingimused seal liikumiseks: lõunast piirneva Sadama maaüksust ümbritseb võrkaed ning Viigi ja Meremäe maaüksuste piiril on karja- ja võrkaed. Tagamaks juurdepääsu Suuremõisa-Salinõmme teelt kuni kallasrajani, on planeeringulahendusega ette nähtud Meremäe maaüksuse loode ja edela piirisihi puhastamine ja selle kasutamine jalgrajana. Läbipääs kallasrajal tagatakse seaduses ettenähtud tingimustel, täiendavaid juurdepääse kallasrajale ei kavandata. Planeeringust huvitatud isiku kohustus on paigaldada piirinurkadesse vastavad infoviidad, täiendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Salinõmme-Õunaku ” II klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Salinõmme küla sobib suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Vältida teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele.

- Hooldussoovitused: Oluline on hoida kasutusel kõiki säilinud põllu- ja rohumaid, erilist tähelepanu pöörates looduslike niitude (loo-, ranna- ja puisniidud) traditsioonilisele hooldusele. Loopealsete ja rannaniitude noori männikuid (samuti kadastikke) tuleks harvendada ja võimalusel majandada puiskarjamaana.

Külade ilmet parandaks taluhoonete jätkuv renoveerimine vanade ehitustraditsioonide kohaselt. Soodustada tuleks korendusaedade ehitamist ja kiviaedade taastamist.

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt planeeringuala osaliselt rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine. Hiiumaa vallas ei ole rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine teadaolevalt ohustatud. Rohelise võrgustiku eesmärgiks on ka inimesele suunatud nn. ökosüsteemiteenuste tagamine. Üldplaneeringuga on rohelise võrgustiku piire täpsustatud olemasolevast ja kavandatud maakasutusest ning maakasutustingimusi kohalikest oludest tulenevalt. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ning looduslike alade osatähtsus planeeringualal ei tohi langeda alla 80%. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsa istutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Üldjuhul on rohevõrgustiku alal lubatud üldilmelt piirkonda sobiva üksiku majapidamise (hoonestatud õuemaa, mis koosneb põhihoonest ja mille juurde võivad kuuluda ka abihooned) rajamine külastruktuuri arvestavalt rohelise võrgustiku tugialale või koridori äärealale. Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju piirkonna loomastikule, loomade poolt aktiivselt kasutatavaid radu teadaolevalt maaüksusel ei ole. Säilitamaks hajusale asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldamaks ulukite vaba liikumist, võib rohelise võrgustiku koridori alal aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha. Eelistatult tuleks piirata vaid vahetu hooneid ümbritsev õuemaa. Aiaga piiratav maa-ala võib olla ulatuslikum põhjendatud juhtudel (nt põllumajandusloomade pidamine, tarbeaia kaitsmine ulukite eest, metsakasvatuslikul eesmärgil), kui säilitatakse ulukite vaba liikumise võimalus. Samuti peab säilima rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine, hoonete kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Sidususe tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 50 m laiune ala. Meremäe maaüksuse hoonete ja põhja poolt piirneva Väike-Meremaa maaüksuse planeeritud hoonestusala vaheline kaugus on ca 59 m. Tehnovõrkude trasside asukohad kavandada järgmiselt, et puude ja kadastiku raie oleks minimaalne. Juurdepääsutee ja tehnovõrkude trasside asukohavalikul on eelistatud lagedamat maaüksuste vahelise piirisihi ala. Uued tehnovõrgud on planeeritud olemasolevate tehnovõrkudega samasse kaevikusse ning õhuliinidele on eelistatud maakaabelliine. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus . Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (keskkonnaministri määrus 03. oktooberi 2016. a. määrus nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Müra, samuti mõningane õhusaaste (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning väheoluliste mõjudega. Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid, tolm) ja perspektiivselt erasõidukite

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket. Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil, erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Lähipiirkonnas asuvad alalises ja hooajalises kasutuses olevad elamud. Lähimad ajutises kasutuses olevad elamud asuvad ligikaudu 330 m ja alalises kasutuses olevad elamud ligikaudu 700 m kaugusel. Metsaga ümbritsetud olemasoleval õuemaal kavandatav ehitustegevus ei mõjuta oluliselt lähipiirkonna elanikkonda. Hoonete kütmine toimub halu- või pelletikütte, soojuspumpade (elektriga) või maakütte baasil. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga, lähtudes koostatud detailplaneeringust. Jäätmete liigiti kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda nt. asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Krundile on paigaldatud oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada juurdepääsutee juurde. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. 1.9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku. 1.10.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks. 2. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, vajadusel täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine,

projektide kooskõlastamine. Tee asukoht määratakse üldjuhul hoonete projekti asendiplaanil. Projekteerimistööd toimuvad planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate

23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub planeeringust huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Planeeritud mahasõitude nähtavuste tagamine ja arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

 Tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.

3. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatavad krunt Meremäe maaüksus.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.  Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Korraldaja: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 23 - 39

Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 15. juuni 2023. a. nr. 134

Huvitatud isik: SANDER VEANES Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2025. a. nr. .........

SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING LISADE JA MENETLUSMATERJALIDE KAUST

Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Meremäe maaüksusele

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets

Kärdla, november 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 4. LISAD JA MENETLUSMATERJAL

4.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 4 4.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 7 4.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 15. juuni 2023. a. nr. 134 „Meremäe detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................................................. 8 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ............................................................. 10 Lisa 1 „Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ ........................ 13 Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ............................................................... 18 4.4 Keskkonnaameti kiri 08. september 2022. a. nr. 7-9/22/16288-2 „Vastus päringule Meremäe kinnistu

kohta (Väinamere hoiuala, ranna ehituskeeluvöönd).“ ................................................................................... 28 4.5 Transpordiameti kiri 13. aprill 2023. a. nr. 7.2-2/23/6353-2 „Seisukohtade väljastamine Meremäe

detailplaneeringu koostamiseks.“ ..................................................................................................................... 32 4.6 Keskkonnaameti kiri 18. aprill 2023. a. nr. 6-5/23/5638-2 „Arvamus Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.“ ................................. 35 4.7 Rahandusministeeriumi kiri 28. aprill 2023. a. nr. 15-3/2132-2 „Arvamus Meremäe kinnistu detail-

planeeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ .................................. 38 4.8 Keskkonnaameti kiri 09. mai 2023. a. nr. 6-5/2 3/5638-4 „Seisukoht Meremäe kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta.“ ............................................................... 41 4.9 Hiiumaa Vallavalitsuse 28. juuni 2023. a. kodulehe väljavõte „Salinõmme külas Meremäe kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ . 43 4.10 Ametlikud Teadaanded kodulehe väljavõte 29. juuni 2023. a. „Detailplaneeringu algatamise teade.“ ........... 44 4.11 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri 29. juuni 2023. a. nr. 8-4./46-9 „Teade detailplaneeringu

algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta (Meremäe, Salinõmme k)“ 45 4.12 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused Teated väljavõte 30. juuni 2023. a. ................................................................ 46 4.13 „Meremäe detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise leping nr 7-10.3/2“ 03. juuli 2023. a. ............ 47 4.14 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ September 2023 nr. 65 väljavõte 25. august 2023. a. ........................................... 52 4.15 Hiiumaa Vallavalitsuse 10. mai 2024. a. kodulehe väljavõte „Salinõmme küla Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek.“ .................................................................................................... 53 4.16 Transpordiameti e-kiri 13. mai 2024. a. nr. 7.2-2/24/6353-4 „Salinõmme küla Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu eskiislahendusest.“ .............................................................................................................. 54 4.17 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused Teated väljavõte 14. mai 2024. a. .................................................................. 55 4.18 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ Juuni 2024 nr. 74 väljavõte 23. mai 2024. a. ......................................................... 56 4.19 Keskkonnaameti kiri 18. juuni 2024. a. nr. 6-2/24/10235-2 „Arvamus Meremäe detailplaneeringu

eskiislahendusele.“ ........................................................................................................................................... 57 4.20 Hiiumaa Vallavalitsuse 26. juuni 2024. a. kodulehe väljavõte „Salinõmme külas sadama kohanime

määramine.“ ..................................................................................................................................................... 59 4.21 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 01. juuli 2024. a. nr. 14-3/2424-1 „Koostöötegijate ja

kaasatavate määramine ning seisukoht Meremäe detailplaneeringu eelnõu kohta.“ ..................................... 60 4.22 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused Teated väljavõte 04. juuli 2024. a. ................................................................. 63 4.23 „Salinõmme küla Meremäe maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll“

05. juuli 2024. a. ................................................................................................................................................ 64 4.24 „Salinõmme küla Meremäe maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjate

registreerimisleht“ 05. juuli 2024. a. ................................................................................................................. 65 4.25 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 24. juuli 2024. a. nr. 417 „Kohanime määramine (Meremäe sadam).“ ....... 66

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse korralduse „Kohanime määramine (Meremäe sadam)“ juurde. ................ 67 Lisa „Salinõmme küla Meremäe sadama asukoha skeem.“ ........................................................................ 68

4.26 Päästeameti kiri 26. september 2024. a. nr 7.2-3.4/2870-4 „Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine Meremäe, Salinõmme küla.“ ......................................................................................................... 69

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 November 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4.27 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 24. oktoober 2024. a. nr. 14-3/2424-3 „Arvamus Meremäe detailplaneeringu kohta.“ ................................................................................................................. 70

4.28 Hiiumaa Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti vaheline e-kirjavahetus 28. oktoober 2024. a. „I ja II kategooria kaitsealused liigid.“ ......................................................................................................................... 73

5. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

5.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 75 5.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 75

4.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 September 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Meremäe maaüksusele kagu nurgast loode suunal.

FOTO 2: Vaade Meremäe maaüksuse õuemaale kagupoolsest nurgast lääne suunal, taustal elamu.

FOTO 3: Vaade Meremäe maaüksuse õuemaale lõunapoolsest servast põhja suunal, servades elamu ja saun.

4.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 September 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Meremäe maaüksuse õuemaale läänepoolsest servast kirde suunal, kelder ja taustal garaaž.

FOTO 5: Vaade Meremäe maaüksuse õuemaale lõuna suunal, vaade keldrile.

FOTO 6: Vaade Meremäe maaüksuse garaažile.

4.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 September 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 7: Vaade Meremäe maaüksusele loode piirilt kagu suunal.

FOTO 8: Vaade Meremäe maaüksuse sadama maa-alale lõuna suunas.

FOTO 9: Vaade Meremäe maaüksuse sadama maa-ala rekonstrueeritavale kivimuulile.

4.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 39 September 2024 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

SALINÕMME KÜLAS ASUVA MEREMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Meremäe detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse

detailplaneering ja jäetakse algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

1. Olemasolev olukord

1.1 Meremäe maaüksus asub Pühalepa valla osa Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna

osaüldplaneeringu alal, detailplaneeringu kohustusega väärtusliku miljööga piirkonnas,

Väinamere hoiualal ranna ehituskeeluvööndis.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuvat Meremäe kinnistut

katastritunnusega 63902:001:0570, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja

pindalaga 2,62 ha koos piirneva rannaalaga. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2,67 ha.

Kinnistu on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asuvad maaüksusel elamu (EHR kood

115010801), saun (115010802), kelder (115010803), garaaž-kuur (115010804) ja sadama kai

(291670118). Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (1,31 ha) metsamaa,

vähem on muud maad (0,76 ha), õuemaad (0,34 ha) ja looduslikku rohumaad (0,21 ha).

1.3. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs (6390219 Meremäe tee) riigimaanteelt (12122

Suuremõisa-Salinõmme tee).

1.4. Detailplaneeringuala asub Natura 2000 võrgustiku alal (Väinamere hoiuala).

1.5. Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Meremäe maaüksus nõrgalt kaitstud põhjaveega

alal.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul

(Salinõmme-Õunaku) ja rohevõrgustiku rohekoridori alal. Maakonnaplaneeringu kohaselt

omavad Salinõmme-Õunaku väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust Salinõmmel

hästisäilinud maastikumuster; Salinõmme – Õunaku rannaniidud, vaateliselt väärtuslikud on

Õunaku mägi oma huvitava reljeefiga ja Salinõmme küla vaheldusrikas maastik,

loodusväärtuseks on Salinõmme soolak ja Õunaku rannaniidud. Salinõmme küla sobib

suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad.

Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

3. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu muutmise

põhjendused

Meremäe maaüksus asub praktiliselt kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndis. Olemasolev

hoonestus on ehitusaegsete madala kvaliteediga ehitusmaterjalide tõttu amortiseerunud ning

majanduslikult mõistlikum on olemasoleva hoonestuse rekonstrueerimise asemel rajada uus

hoonestus. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 punkti 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses

olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse.

Planeeritav uus hoonestus jääb küll väljakujunenud õuemaale, aga väljapoole Eesti põhikaardi

järgset õuemaa kõlvikut. Samuti kavandatakse uut juurdepääsuteed sadama maa-alale, mille

ehitamine on ranna ehituskeeluvööndis keelatud. Detailplaneeringus kavandatava elluviimiseks

on vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ja sellega muudetakse kehtivat üldplaneeringut.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused

Meremäe maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)

vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu

elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus

ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju,

see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara, puudub oluline mõju Natura 2000

võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades.

Keskkonnaamet on 09.05.2023 kirjas nr 6-5/23/5638-4 seisukohal, et planeeritava tegevusega ei

kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik.

Rahandusministeerium on 28.04.2023 kirjas nr 15-3/2132-2 märkinud, et kuna KSH eelhinnangu

kohaselt olulist keskkonnamõju ei kaasne, ei ole looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamine asjakohane.

Arvestades eeltoodut puudub eeldatavalt vajadus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamiseks.

5. Kehtiv detailplaneering

Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

6. Detailpalneeringu eesmärk

Planeeringu eesmärgiks on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja

määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks, määrata hoonestusalad ja

ehitustingimused, lahendada liikluse ja parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra

põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad.

7. Detailplaneetingu menetlus

7.1 detailplaneeringu algatamine

Meremäe kinnistu omanikud on esitanud Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu

algatamiseks Salinõmme külas asuval Meremäe (katastritunnus 63902:001:0570) kinnistul.

Omanik soovib Meremäe kinnistule määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone

püstitamiseks.

Keskkonnaamet on 09.05.2023 kirjas nr 6-5/23/5638-4 seisukohal, et planeeritava tegevusega ei

kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik.

Transpordiamet on 13.04.2023 kirjas nr 7.2-2/23/6353-2 esitanud oma lähteseisukohad, mis

tulenevad piirnevast 12122 Suuremõisa-Salinõmme teest ja kavandatavast sadama kasutamisest.

Rahandusministeerium on 28.04.2023 kirjas nr 15-3/2132-2 märkinud, et kuna KSH eelhinnangu

kohaselt olulist keskkonnamõju ei kaasne, ei ole looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamine asjakohane ning juhtinud tähelepanu detailplaneeringu koostamisel kajastamist

vajavatele teemadele ja vormistamise nõuetele.

8. Õiguslikud alused

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama

paragrahvi lõigetes 6 - 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja

isikud.

LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda

Keskkonnaameti nõusolekul. Sama paragrahvi lg 4 p 2 kohaselt esitab kohalik omavalitsus

ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.

PlanS § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul

oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse §

142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud

otsuse eelnõu.

KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2

nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.

PlanS § 4 lg 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja sama paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude

hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

Arvestades eeltoodut, on Hiiumaa Vallavolikogule esitatud vastu võtmiseks otsuse eelnõu

„Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“.

Mõju eelarvele puudub.

Eelnõu ja seletuskirja koostaja

Mai Julge

maaspetsialist

11.05.2023

Hiiumaa Vallavolikogu

15.06.2023 otsuse nr 134

Lisa 1

Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 06.03.2023)

1.2. Hiiu maakonnaplaneering

1.3. Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneering

1.4. Keskkonnaameti 09.05.2023 kiri nr 6-5/23/5638-4

1.5 Transpordiameti 13.04.2023 kiri nr 7.2-2/23/6353-2

1.6. Rahandusministeeriumi 28.04.2023 kiri nr 15-3/2132-2

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Meremäe katastriüksust (vt joonis 1) koos piirneva

rannaalaga.

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 63902:001:0570

Planeeritava maa-ala ligikaudne suurus 2,67 ha

Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Kinnistusraamatu registriosa nr 45033

Hoonestus elamu, saun, kelder, garaaž-kuur, sadama kai

Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Sadama, Kordoni- ja Uue-Kordoni, Kaitseala sadama

ja Värava, Väike-Viigi, Pihla

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)

Meremäe maaüksuse detailplaneeringuala

Planeeringualale on olemasolev juurdepääs (6390219 Meremäe tee) riigimaanteelt (12122

Suuremõisa-Salinõmme tee).

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel Väinamere hoiuala, ranna

piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd ja kallasrada, avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd (12122 Suuremõisa-Salinõmme tee), elektri maakaabelliin (MKL238795244),

puurkaevu (PRK0060503) hooldusala, III kategooria kaitsealused taimeliigid (Anthyllis coccinea

(veripunane koldrohi), Orchis militaris (hall käpp)) ning uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline

kaardistamine).

Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu järgi asub

planeeringuala detailplaneeringu kohustusega väärtusliku miljööga piirkonnas, Väinamere

hoiualal ranna ehituskeeluvööndis. Õueala on märgitud pere- ja ridaelamumaana.

Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 0,5 ha.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala rohevõrgustiku rohekoridori alal,

Salinõmme-Õunaku II klassi väärtuslikul maastikul.

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel III kaitsekategooria taimede

leviala.

Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Meremäe maaüksus nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

3. Planeeringu eesmärk

Planeeringu eesmärgiks on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja

määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks ning uue kai ja muuli

rajamine, määrata hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja parkimiskorraldus,

määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate

koridoride asukohad.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga katastriüksust ei jagata.

4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Hoonestusala piiritlemisel arvestada Transpordiameti ja Keskkonnaameti nõuetega. Maa

kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.

4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule

sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete

määramisel arvestada, et:

• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 8,5 m

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale

• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest

traditsioonidest.

Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga

4.4. Liikluskorraldus määramine

Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km 4,786 ja 4,982. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.

Kui sadamasse planeeritakse paigaldada püsimärke meresõiduohutuse tagamiseks, siis kirjeldada

neid ning kujutada detailplaneeringu koosseisus olevatel joonistel.

Kirjeldada kallasrajale juurdepääsu tagamise võimalusi ja tingimusi ning milliseid meetmeid tuleb

selleks vajadusel rakendada.

4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Krundil olevast

metsaalast tuleb säilitada vähemalt 50%.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

4.7. Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10. Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine

Vajadusel koostada kitsenduste kaart

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija),

kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu

sõlmimine juuni 2023

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse

vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija

poolt juuli- detsember 2023

Detailplaneeringu eelnõu esitamine osavalla valitsusele

ülevaatamiseks, eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks

jaanuar - veebruar 2024

(avalik väljapanek

vähemalt 30 päeva)

Detailplaneeringu koostamine märts – aprill 2024

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine mai - juuni 2024

Detailplaneeringu vastuvõtmine juuli 2024

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine. august - september 2024

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse. oktoober 2024

Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine

november - detsember

2024

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid. jaanuar 2025

5.2. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• Seletuskiri

• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise

planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000

planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000

kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale, kuid piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi,

kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega,

ehitiste (hoonete ja rajatiste) soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded,

jäätmekäitlus, haljastus

• Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)

• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3. Täiendavad uuringud

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4. Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:

Rahandusministeerium

Keskkonnaamet

Päästeamet

Transpordiamet

Elektrilevi OÜ

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute (Sadama, Viigi, Väike-

Meremaa, Salinõmme) omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava

tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes

avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti

aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa

vald, Hiiumaa).

Detailplaneering kooskõlastatakse:

• Päästeameti Lääne Päästekeskus

• Keskkonnaamet

• Transpordiamet

• Elektrilevi OÜ

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab

riigihalduse minister.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavolikogule vastuvõtmiseks digitaalselt

(.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide

konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile

Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Pühalepa Osavalla

Valitsusele paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi

detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.

Lähteseisukohad koostas:

Mai Julge

maaspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu

15.06.2023 otsuse nr 45

Lisa 2

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Tempa 11. mai 2023

Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse

detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on maaüksuse omaniku

ettepanek detailplaneeringu algatamiseks.

Õiguslikud alused

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste

asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise

mõjuga tegevuste hulka, kuid kavandatakse sama paragrahvi lõikes 2 p 18 nimetatud valdkonda

kuuluvaid ja lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusi. Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 1 kohaselt tuleb anda eelhinnang,

kui toimub sadamarajatise rajamine või laiendamine.

Seetõttu analüüsitakse käesolevas eelhinnangus KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest

lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Meremäe kinnistu omanik esitas 06.03.2023 Hiiumaa Vallavalitsusele planeeringu algatamise

taotluse Salinõmme külas Meremäe maaüksusele detailplaneeringu algatamiseks.

Vastavalt taotlusele kavandatakse Salinõmme külas Meremäe katastriüksustele määrata

ehitusõigus elamu ja abihoonete ning sadamahoone, uue kai, kaitsemuuli ja sadama-alale uue

juurdepääsutee rajamiseks, lahendada juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus

ning määrata haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Planeeritav uus hoonestus jääb

küll väljakujunenud õuemaale, aga osaliselt väljapoole Eesti põhikaardi järgset õuemaa kõlvikut.

Detailplaneeringuga taotletakse Meremäe kinnistul ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist

õueala laiendamise ja uue juurdepääsutee osas ja selles osas Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-

Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu muutmist.

Joonis 1 Detailplaneeringu algatamise taotlust kajastav eskiis (koostaja DAGOpen OÜ)

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuvat Meremäe kinnistut

katastritunnusega 63902:001:0570, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja

pindalaga 2,62 ha koos piirneva rannaalaga. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2,67 ha.

Joonis 2. Meremäe maaüksuse detailplaneeringuala (väljavõte Maa-ameti kaardist).

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul

(Salinõmme-Õunaku) ja rohevõrgustiku rohekoridori alal. Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad

Salinõmme-Õunaku väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust Salinõmmel hästisäilinud

maastikumuster; Salinõmme – Õunaku rannaniidud, vaateliselt väärtuslikud on Õunaku mägi oma

huvitava reljeefiga ja Salinõmme küla vaheldusrikas maastik, loodusväärtuseks on Salinõmme

soolak ja Õunaku rannaniidud. Salinõmme küla sobib suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on

eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni

ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku toimimise kõige olulisem eeldus võrgustiku

terviklikkuse ning sidususe tagamine. Ehitustingimuste määramisel tuleb säilitada looduslike

alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad

meetmed. Hiiu maakonna planeeringus on põhimõte, et rohelise võrgustikuna määratletud aladel

võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või

planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

Maakonnaplaaneeringus on turismi arenguks maakonna kontekstis olulisemad Kärdla, Heltermaa,

Orjaku, Sõru, Kõrgessaare, Salinõmme, Haldi, Suursadam, Roograhu, Kalana sadamad.

Kalanduse arengu seisukohalt on olulisemad Suursadam, Lehtma, Orjaku, Kõrgessaare,

Salinõmme, Kassari, Haldi, Sõru, Tärkma sadamad. Kõikide sadamate arendamisel tuleb lähtuda

nende kasutusfunktsioonide mitmekesistamisest. Sadamate arendamisel tuleb lähtuda lisaks

maakonnaplaneeringule riiklikest ja maakondlikest arengukavadest (nt kalandus, väikesadamate

kontseptsioon, maakonna arengustrateegia jne) ja seal esitatud põhimõtetest.

Meremäe maaüksus asub Pühalepa valla osa Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna

osaüldplaneeringu alal, detailplaneeringu kohustusega väärtusliku miljööga piirkonnas,

Väinamere hoiualal ranna ehituskeeluvööndis, sadama maa vahetus naabruses. Detailplaneeringus

kavandatava elluviimiseks on vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine olemasoleva õueala

laiendamiseks ja sadama-alale juurdepääsutee rajamiseks ning sellega muudetakse kehtivat

üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi osas Meremäe maaüksusel.

Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringud.

Joonis 3. Meremäe maaüksuse detailplaneeringuala asukoht Pühalepa valla Heltermaa-Sarve-

Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu kaardil

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuvat Meremäe kinnistut

katastritunnusega 63902:001:0570, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja

pindalaga 2,62 ha koos piirneva rannaalaga. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2,67 ha.

Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (1,31 ha) metsamaa, vähem on muud

maad (0,76 ha), õuemaad (0,34 ha) ja looduslikku rohumaad (0,21 ha). Õuemaa on suures osas

ümbritsetud metsamaaga, ainult lõunast on avatud vaade merele.

Planeeritav ala piirneb riigimaanteega ( (12122 Suuremõisa-Salinõmme tee) ja planeeringualale

on olemasolev juurdepääs (6390219 Meremäe tee).

Planeeritav ala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asuvad maaüksusel elamu (EHR kood

115010801), saun (115010802), kelder (115010803), garaaž-kuur (115010804) ja sadama kai

(291670118).

Planeeringualal levivad suures osas klibumuld (Kk), väiksemas osas gleistunud leostunud muld

(Kog) ja ranna ääres sooldunud gleimuld (ArG).

Joonis 4. Maa-ameti mullastiku kaardi väljavõte.

Maa-ameti kõrgusandmete kohaselt on maapinna kõrgus merest on suurel osal maaüksusest üle

2,5 m, kõrgeim koht on 9,4 m kõrgune.

Joonis 5. Väljavõte Maa-ameti maainfo kaardirakendusest koos kõrgusandmetega.

Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Meremäe maaüksus nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Taotluse andmetel asub maaüksusel puurkaev ja kogumismahuti.

Maa-ameti looduskaitse kaardi kohaselt asub planneringuala Väinamere hoiualal, Natura 2000

loodusalal ja Natura 2000 linnualal ning osaliselt III kategooria kaitsealuste taimeliikide Anthyllis

coccinea (veripunane koldrohi) ja Orchis militaris (hall käpp) esinemisalal.

Joonis 6. Väljavõte Maa-ameti looduskaitse kaardirakendusest.

Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega

ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel Väinamere hoiuala, ranna

piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd ja kallasrada, avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd (12122 Suuremõisa-Salinõmme tee), elektri maakaabelliin (MKL238795244),

puurkaevu (PRK0060503) hooldusala, III kategooria kaitsealused taimeliigid (Anthyllis coccinea

(veripunane koldrohi), Orchis militaris (hall käpp)) ning uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline

kaardistamine).

Joonis 7. Väinamere hoiuala, elektrimaakaabelliini, Läänemere ja avalikult kasutatava tee

põhjustatud kitsendused planeeringualal (väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist).

4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju

registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt

maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise

tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.

Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Naaberkinnistutel asuvate puurkaevude hooldusala

(10 m) ja sanitaarkaitseala (50 m) ei ulatu planeeringualale. Veevarustus ja kanalisatsioon

lahendatakse alal lokaalselt. Olemasolev kogumismahuti on kavas likvideerida ja kanalisatsioon

lahendada omapuhasti ja imbväljakuga. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb reovesi enne

immutamist bioloogiliselt puhastada. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja

tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel

rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.

Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning

Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.

Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse

ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik

selgub detailplaneeringu menetluse käigus.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei

kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus

(krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva

vee või pinnase reostuse teket.

Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete

vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse

iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava

tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ja rajatiste ehitamisega,

võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon).

Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete ja rajatiste

valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb

järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid.

Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja

käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh

käsitleda liiklusohutust.

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine

vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine

tavapärasest.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali

transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning

väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri

16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ normidega.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid.

Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid,

tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole

ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal,

kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.

Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil,

erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Lähipiirkonnas asuvad alalises ja hooajalises kasutuses olevad elamud. Lähimad ajutises kasutuses

olevad elamud asuvad ligikaudu 330 m ja alalises kasutuses olevad elamud ligikaudu 700 m

kaugusel. Metsaga ümbritsetud olemasoleval õuealal kavandatav ehitustegevus ei mõjuta oluliselt

lähipiirkonna elanikkonda.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul

(Salinõmme-Õunaku) ja rohevõrgustiku rohekoridori alal.

Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Salinõmme-Õunaku väärtuslikul maastikul ajaloolis-

kultuurilist väärtust Salinõmmel hästisäilinud maastikumuster; Salinõmme – Õunaku rannaniidud,

vaateliselt väärtuslikud on Õunaku mägi oma huvitava reljeefiga ja Salinõmme küla vaheldusrikas

maastik, loodusväärtuseks on Salinõmme soolak ja Õunaku rannaniidud. Salinõmme küla sobib

suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad.

Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku toimimise kõige olulisem eeldus võrgustiku

terviklikkuse ning sidususe tagamine. Ehitustingimuste määramisel tuleb säilitada looduslike

alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad

meetmed. Hiiu maakonna planeeringus on põhimõte, et rohelise võrgustikuna määratletud aladel

võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või

planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

Kuna detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva õueala vähesel määral laiendamist ja

olemasoleva väikesadama teenindamiseks sadamahoone ja sadamarajatiste rajamist ning

arvestatakse looduslike ja looduskaitsetingimustega, ei mõjuta planeeritav tegevus oluliselt

väljakujunenud keskkonda.

Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Seega ei mõjuta

planeeringus kavandatava elluviimine kultuuripärandit.

Maaüksus on olnud pidevas kasutuses ja detailplaneeringu elluviimisel jätkub samalaadne

maakasutus. Detailplaneeringuga kavandatav sadama maa-ala hõlmab olemasolevat sadamat ja

piirneb ning moodustab kompleksi teiste Salinõmme sadamatega. Seega ei erine kavandatav

tegevus oluliselt senisest maakasutusest ja ei avalda olulist mõju ala väärtusele.

4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringuala jääb Natura 2000 Väinamere linnualale ja Natura 2000 Väinamere loodusalale,

Väinamere hoiualale ning ranna piiranguvööndisse, ehituskeeluvööndisse ja veekaitsevööndisse.

Maa-amet looduskaitse kaardirakenduse andmetel ei ole planeeringualal inventeeritud

elupaigatüüpe, mille kaitse on Väinamere loodusala või Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks.

Eeldatavalt ei avalda planeeringuga kavandatava elluviimine negatiivset mõju naabermaaüksusel

inventeeritud elupaigatüübile (puiskarjamaad 9070), kuna kavandatavad tegevused ei ulatu

maaüksuse piirialadele. Planeeringualale jäävad kahe III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp,

veripunane koldrohi) EELIS-esse kantud elupaigad. Olemasolev õueala asub III kaitsekategooria

taimeliikide elupaiga alal, kavandatav õueala laiendus ulatub osaliselt sellelt välja. Kavandatav

sadama maa-ala, sadamahoone, juurdepääsutee ja manööverdusplats asuvad mõlema kaitsealuse

liigi elupaikadel (looduslikul rohumaal ja metsamaal). Keskkonnaamet on oma 08.09.2022 kirjaga

öelnud: ''Arvestades, et nimetatud kaitsealuste liikide esinemisala Salinõmme küla piirkonnas on

oluliselt laiem kui Meremäe kinnistu, ei piira nende liikide esinemine ehitustegevust sellel

kinnistul“. Mõlema kaitsealuse taime kasvukohad on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

Keskkonnaagentuur) kunagise Hiiumaa taimkattekaardi alusel, mis tähendab, et liigi isendeid võib

kasvada kohtades, kus on säilinud või kuhu kujundatakse liigile sobivad kasvutingimused.

Veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) eelistab kasvukohtadena rannaniite, kadastikke ja kuivi

aruniite. Eesti Punase Raamatu andmeil on populatsiooni seisundit hinnatud ohulähedaseks. Hall

käpp (Orchis militaris) kasvab puisniitudel, niitudel, hõredates metsades, loopealsetel, kuid ka tee-

ja kraavipervedel. Eesti Punase Raamatu andmeil on seisund ohuväline. Koostöös

Keskkonnaametiga uutele hoonetele sobivaima asukoha leidmisel saab minimeerida kaitsealustele

taimeliikidele tekitatava kahju. Eeldatavalt ei mõjuta uute hoonete rajamine oluliselt kaitstavaid

taimeliike.

EELIS-e andmetel ei esine Meremäe maaüksusel linnuliike, kelle kaitse on Väinamere linnuala

kaitse-eesmärgiks.

EELIS-e andmetel asub planeeringuala kõrval viigerhülge elupaik. Viigerhüljes (Pusa hispida,

varasem nimi Phoca hispida) on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud liik.

Keskkonnaministeeriumi 2005 välja antud „Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid

Eestis“ andmetel meeldivad viigerhülgele rannikulähedased kivised madalikud, väinad ja

lahesopid. Eestis elavad nad peamiselt Väinameres ja Kihnu ümbruse madalikel, suvel teevad

pikemaid toitumisretki ka sügavamasse merre. Viigrid poegivad kevadtalvel rüsijäävallidesse ja

lumehangedesse uuristatud koobastes, pojad on head ujujad ja sukelduvad juba esimestel

elupäevadel mitmekümne meetri sügavusse. Suurimaks ohuks on merre kogunenud

keskkonnamürgid, mis pärsivad hüljeste sigimisedukust ja nõrgestavad vastupanuvõimet

haigustele. Eesti vetes mõjuvad ebasoodsalt ka soojad talved, kui poegimiseks sobivat jääd jääb

väheseks. Viimases kaitsekorralduskavas ''Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava

aastateks 2009-2018'' (edaspidi KKK) on kirjeldatud ajakohasemad hinnangud viigerhülgeid

mõjutavatest teguritest. KKK sätestab, et suurimaks ohuks viigerhülgele on siiski häirimine,

hüljeste kaaspüük, kuid loodusliku tegurina soojad talved, s.h jääkatte puudumine

poegimisperioodil. Detailplaneeringualast linnulennult ca 500 m kaugusele jääb Hiiumaa laidude

maastikukaitseala, mis on KKK järgi määratud kõige tähtsamaks viigerhüljeste puhkealaks.

Kavandatud tegevused, mis jäävad viigerhülge elupaiga kõrvale, on olemasoleva maasääre

kujundamine muuliks selle kallaste korrastamise ja kindlustamisega ning uue kai rajamine, mis

oluliselt ei erine olemasolevast seni kasutuses olnud kaist. Nimetatud tegevused ei erine oluliselt

planeeringuala ja selle lähipiirkonnas paikneva sadama-ala senisest kasutusest ja ei too eeldatavalt

kaasa viigerhülge suurimaks ohuks olevate tegurite (viigerhülge häirimine, merre kogunenud

keskkonnamürgid ja ebasoodsad soojad talved) võimendumist. Seega võib järeldada, et

planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju viigerhüljestele.

Arvestades planeeringuga kavandatud ehitustegevuse mahtu ja olemust ning asjaolu, et alal on ka

seni asunud hoonestus ja väikesadam, siis on kaasnevad mõjud pigem tagasihoidliku iseloomuga

ehk siis olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu elluviimisel kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele

ning mere- ja maismaa elupaikadele oodata ei ole.

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja

juurdepääsu tagamine. Kuna tegemist on olemasoleva õueala laiendamisega, siis ei too see kaasa

inimtegevusest tuleneva mõju suurendamist. Samuti on sadamaala olnud kasutuses Maa-ameti

ajalooloste kaartide andmetel viimased 15 aastat ning piirneb Salinõmme sadamakompleksiga.

Sellest tulenevalt võib järeldada, et planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist

mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele.

Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja

puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Planeeringuga ei

kavandata piiranguvööndis lageraiet. Metsa raadamine on vajalik uue tee rajamiseks tee aluse

metsamaa osas ning vähesel määral õueala laienduse alal. Ülejäänud alal mets säilib ja seda

majandatakse vastavalt hoiualal kehtivatele nõuetele. Nõuetekohase tee ehitamine ja õueala

vähesel määral laiendamine ei avalda eeldatavalt olulist mõju piiranguvööndis asuvate metsade

kaitse eesmärkidele.

4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja

ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise

valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest

tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle maaüksuse piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist,

millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline

jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga

tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu

elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt

projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei

kaasne.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.

6. Kokkuvõte

Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha

pole.

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha

keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,

kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline

strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne

Meremäe maaüksuse detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset

keskkonnamõju.

Koostaja:

Mai Julge

maaspetsialist

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hector Otero Jimenez

Hiiumaa Vallavalitsus Pühalepa osavald

[email protected]

Teie 23.08.2022

Meie 08.09.2022 nr 7-9/22/16288-2

Vastus päringule Meremäe kinnistu kohta

(Väinamere hoiuala, ranna ehituskeeluvöönd)

Austatud Hector Otero Jimenez

Pöördusite Keskkonnaameti poole, saamaks infot Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuval

Meremäe kinnistul1 tegevuste võimalikkuse kohta.

Anname järgnevalt ülevaate Meremäe kinnistul kehtivatest kitsendustest ning seejärel vastuse

Teie poolt esitatud küsimustele.

Väinamere hoiuala

Meremäe kinnistu asub tervikuna Väinamere hoiualal2, mille kaitse-eesmärgiks on nõukogu

direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I

lisast puuduvate rändlinnuliikide, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas

nimetatud liikide elupaikade kaitse.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab

ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi3.

Meremäe kinnistul ei ole teada kaitstavate elupaigatüüpide esinemist.

Hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti4) nõusolekuta

muuhulgas muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, kehtestada

detailplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist,

sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi

ja anda ehitusluba.

1 Katastritunnus 63902:001:0570, pindala 2,62 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa 2 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 157 „Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruse nr 233

“Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” muutmine“ 3 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 32 lg 2 4 LKS § 21 lg 1

2 (4)

Samuti peab hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja esitama hoiuala valitsejale teatise kui

kavandatakse muuhulgas tee rajamist, loodusliku kivimi või pinnase teisaldamist, veekogude

veetaseme ja kaldajoone muutmist, loodusliku ja poolloodusliku rohumaa kultiveerimist või

maaparandussüsteemi rajamist ja rekonstrueerimist5.

Kaitsealused liigid

Meremäe kinnistul on Eesti looduse infosüsteemi andmetel tõenäosus kahe III kaitsekategooria

taimeliigi (hall käpp ja veripunane koldrohi) esinemiseks. III kaitsekategooria taimede

hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas6.

Arvestades, et nimetatud kaitsealuste liikide esinemisala Salinõmme küla piirkonnas on

oluliselt laiem kui Meremäe kinnistu, ei piira nende liikide esinemine ehitustegevust sellel

kinnistul.

Ranna ehituskeeluvöönd

Meremäe kinnistu jääb peaaegu kogu ulatuses (välja arvatud ca 20 m2 suurune ala kinnistu

põhjanurgas) Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on antud piirkonnas 200

meetrit rannajoonest.

Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit7 ning korduva üleujutusega veekogude

ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest.

Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga8. Pühalepa valla

Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringuga9 on selles piirkonnas korduva

üleujutusega ala piiriks määratud kuni 2002. a kehtinud põhikaardile kantud rannajoon.

Arvestades, et kehtiv veepiir asub 2002. a põhikaardi veepiirist maismaa suunas, tuleb seal

ehituskeeluvööndi laiuseks lugeda 200 meetrit kehtivale Eesti põhikaardile märgitud veepiirist.

Antud piirkonnas kehtivat ranna ehituskeeluvööndi ulatust saab vaadata Maa-ameti geoprtaali

kitsenduste kaardirakendusest10, lülitades sisse kitsenduste kihid.

Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud11.

Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on nimetatud ehitised, millele ehituskeeld ei laiene ja lõikes

5 ehitised, millele ehituskeeld ei laiene juhul kui need on kavandatud kehtestatud

detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga.

Looduskaitseseadus ei anna mõistetele hoone ja rajatis sisu ning praktikas lähtutakse nende

mõistete sisustamisel ehitusseadustikus sätestatud mõistetest. Ehitusseadustik ütleb, et ehitis on

inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille

kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest

asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega

eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

Looduskaitseseadus ei tee erandeid ajutise ehitise ega ehitusteatist või ehitusluba mittenõudvate

ehitiste paigaldamisele ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeld kehtib kõikidele ehitistele (välja

arvatud seaduses toodud erandid), sõltumata nende loakohustuslikkusest.

5 LKS § 33 lg 1 6 LKS § 55 lg 8 7 LKS § 38 lg 1 p 1 8 LKS § 35 lg 3¹ 9 kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334 10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused 11 LKS § 38 lg 3

3 (4)

Selgitused ja vastused esitatud küsimustele

1. Mida peab omanik tegema, kui ta tahab seadustada krundil oleva lautrikoha?

Selgitame, et lauter on paatide rannale või kaldale tõmbamise koht, lautris ei saa silduda. Lauter

ei ole ehitis, vaid looduslikult sobiv randumiskoht.

Lautri rajamisel on lubatav süvendamisel orgaanilise aine ja mineraalse pinnase eemaldamine,

olemasolevate kivide ümberpaigutamine/nihutamine/kuhjamine valli, paadi veeskamiseks

vajalike palkide või paadiredeli paigaldamine, et võimaldada paadi kaldale ja vette tõmbamist,

kuid millega ei kaasne olulist looduskeskkonna ümberkujundamist. Lautri rajamisel ei ole

lubatud rannajoone muutmine süvendamise käigus või rajatiste ehitamine (materjalide kohale

toomisel konkreetse rajatise, nt muul, kai, slipp ehitamine).

Keskkonnaameti hinnangul on Meremäe kinnistuga piirnevale alale rajatud paadikanal.

Paadikanal on veeliikluseks sobiva veekoguga ühenduses olev kaevatud või olemasoleva

veekogu kohandamise teel rajatud veega täitunud süvend, mille eesmärgiks on võimaldada

paadi või väikelaeva mugavat, ohutut või turvalist randumist või sildumist. Meremäe kinnistuga

piirnev paadikanal on Maa-ameti ortofotode põhjal kaevatud ajavahemikul 1998-2005. a, kuid

põhikaardile kantud alles 2013. a.

Paadikanali puhul on tegemist ehitusseadustiku § 3 kohaselt rajatisega ning selle rajamine on

ehitamine ehitusseadustiku § 4 mõistes.

Enne täna kehtiva ehitusseadustiku jõustumist (01.07.2015) ehitatud ehitiste seadustamiseks on

kehtestatud erireegild ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses. Enne

ehitusseaduse või ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitiste

väljaselgitamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning toimub vastavalt ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dele 27, 28 ja 29. Kohalik omavalitsus peab välja

selgitama muuhulgas ehitise ehitamise aja ja õigusliku aluse.

2. Omanik soovib Meremäe kinnistul asuvad hooned lammutada ja ehitada nende asemele

uued. Kas see on lubatud?

Meremäe kinnistu on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asub seal neli hoonet: elamu, kelder,

garaaž-kuur ja saun. Kõik hooned paikenvad olemasoleval õuemaal suurusega 0,34 ha.

Ranna ehituskeeluvööndis kehtiv ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu

õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse12. Õuemaa kõlviku

kindlakstegemisel on kohustuslik kasutada Eesti topograafia andmekogu andmeid, mille põhjal

koostab Maa-amet Eesti põhikaardi13.

Arvestades et Meremäe kinnistul on olemas elamu, on võimalik sealsele õuemaale püstitada ka

uusi hooneid. Nimetatud erandi eelduseks on elamu olemasolu. Looduskaitseseadusega ei ole

piiratud elamu õuemaale ehitatavate uute hoonete arv või suurus.

Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld ka olemasoleva ehitise esmakordsele

juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise

kubatuurist14.

12 LKS § 38 lg 4 p 1 13 Ruumiandmete seadus § 69 14 LKS § 38 lg 4 p 5

4 (4)

Sellest erandist lähtuvalt on Meremäe kinnistul võimalik rekonstrueerida olemasolevaid

hooneid, sh elamut, laiendades seda kuni 1/3 mahu ulatuses (kuni mahuni 930 m3). Juhul kui

olemasolev hoone on amortiseerunud ja sellest ei ole võimalik midagi säilitada, siis on võimalik

see lammutada ning asemele rajada olemuslikult sarnane hoone. Sellisel juhul ei oleks

ehitusseadustiku § 3 ja § 4 mõttes tegu mitte uue hoone rajamisega vaid olemasoleva

rekonstrueerimisega. Ehitis (hoone) on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve,

arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu15.

Eeltoodust tulenevalt on Meremäe kinnistule võimalik uusi ehitisi, sh ehitusteatist või

ehitusluba mittenõudvaid ehitisi püstitada ainult alale, mis jääb olemasolevale, Eesti

põhikaardile kantud õuemaale. Samuti on Meremäe kinnistul võimalik rekonstrueerida

olemasolevaid hooneid, laiendades neid kuni 1/3 mahu ulatuses.

Õuemaa täpset asukohta saab vaadata Maa-ameti kaardirakendustest, muutes aluskaardi

põhikaardiks (vaikimisi avaneb hübriidkaart). Olemasolev õuemaa jääb lähimas kohas ca 60 m

kaugusele merest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Hänni

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Meeli Kesküla 5345 4246

[email protected]

15 Ehitusseadustik § 4 lg 4

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

92348, Tempa küla, Hiiumaa vald

Hiiu maakond

Teie 21.03.2023 nr 8-4./46-3

Meie 13.04.2023 nr 7.2-2/23/6353-2

Seisukohtade väljastamine Meremäe

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud planeeringu algatamise eelselt seisukohti Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva

Meremäe kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 63902:001:0570, edaspidi planeering)

koostamiseks.

Planeeringu eesmärgiks on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust

õueala laiendamiseks ja uue juurdepääsutee rajamiseks ning määrata ehitusõigus elamu,

abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks, hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liiklus-

ja parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad. Detailplaneeringuga taotletakse Pühalepa

valla Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu muutmist.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 4,76-5,004. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 89 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)

esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km 4,786 ja 4,982.

Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Taotlusele lisatud eskiisi kohaselt on ette

nähtud riigitee km 4,982 asuva ristumiskoha remont (geomeetria parandamine), samuti tuleks

planeeringus ette näha ka riigitee km 4,786 asuva ristumiskoha remont.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Kui sadamasse planeeritakse paigaldada püsimärke meresõiduohutuse tagamiseks, siis palume

neid kirjeldada ning kujutada detailplaneeringu koosseisus olevatel joonistel.

5. Seletuskirjas käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

2 (3)

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone või rajatise ehitamise

alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist).

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Planeeringu eskiisjoonis

Frank Oliver Sari

5802 3830, [email protected]

58581095, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Pühalepa Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 21.03.2023 nr 8-4./46-1

Meie 18.04.2023 nr 6-5/23/5638-2

Arvamus Meremäe maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmise kohta

Palusite Keskkonnaameti seisukohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 alusel Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõule „Meremäe

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine“

Planeeringuala suurusega 2,67 ha asub kinnistul asukohaga Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Salinõmme küla, Meremäe1. Detailplaneeringu eesmärgiks on vähendada Meremäe maaüksusel

ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja määrata ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone

püstitamiseks, määrata hoonestusalad ja ehitustingimused, lahendada liikluse ja

parkimiskorraldus, määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude

väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad.

Keskkonnaamet on varasemalt andnud täiendavat infot planeeringuala kohta 08.09.2022 kirjaga

nr 7-9/22/16288-2 „Vastus päringule Meremäe kinnistu kohta (Väinamere hoiuala, ranna

ehituskeeluvöönd)“ (edaspidi 08.09.2022 kiri). Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada

Keskkonnaameti 08.09.2022 kirjas toodud tingimusi ja soovitusi.

Koostatud eelhinnangu põhjal jätab Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõus keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata ning põhjendab seda järgmiselt: „kuna

eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub“. Eelhinnangu kokkuvõttes

on KSH algatamata jätmist põhjendatud järgmiselt: „Planeeritava tegevusega ei kavandata

keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid

mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole“. Keskkonnaamet selle

lõppjäreldusega ei nõustu, kuna esitatud eelhinnangus ei ole kajastatud kõiki vajalikke

aspekte, mistõttu tuleb seda täiendada enne, kui on võimalik anda seisukoht KSH

algatamise vajalikkuse kohta. Järgnevalt esitab Keskkonnaamet ettepanekud ja

märkused, millega palub arvestada.

1. Ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamine on võimalik, kui detailplaneeringus

kajastatakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lg 1 kohast käsitlust: ranna ja kalda

ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse

1 Katastritunnus 63902:001:0570; registriosa nr 45033

2 (3)

eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

Kuna EKV vähendamine on minimaalne (õueala laiendus ja juurdepääsutee rajamine), ei

avalda see eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Poollooduslikud kooslused puiskarjamaad

ja rannaniidud jäävad katastriüksuselt välja ja puudub vastuolu elupaigatüüpidega.

Nõustume, et õueala laiendusel inimmõju koormus oluliselt ei suurene ning tegevus ei ulatu

poollooduslike kooslusteni.

2. LKS § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga

kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatistele. Eskiisi kohaselt kavandatakse sadama

maa-ala, kuhu rajatakse tee, sadamahoone, kai ja kaitsemuul. Eelnimetatud ehitised on

sadamaseaduse § 3 mõistes sadama teenindamise sihtotstarbega ja sellele vastuväiteid ei

ole. Kavandatav sadam moodustab kompleksi teiste Salinõmme sadamatega (vanasadam,

kalasadam).

3. Planeeringu käigus soovitakse rajada uus kai ning joonisele on märgitud olemasoleva

maasääre kohale kaitsemuul. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 1 kohaselt tuleb anda eelhinnang,

kui toimub sadamarajatise rajamine või laiendamine. Praegu ei ole eelhinnangus

sadamarajatiste rajamisega ning kasutamisega seotud mõjusid käsitletud. Mõjude

käsitlemine on aga oluline, et saaks olla seisukohal, et KSH algatamine ei ole vajalik.

4. Lähteseisukohtade planeeringu eesmärkide juures tuleb välja tuua muuhulgas uue kai ja

muuli rajamine. Lähteseisukohtade peatükki 5.2. tuleb täiendada jooniste osas. Nimelt

joonisele tuleb kanda lisaks ehitistele ka rajatised (kai, muul).

5. Eelhinnangu peatükis 4.5 on väidetud, et sadamahoone kavandatav asukoht asub väljaspool

eelpool nimetatud taimeliikide elupaiga ala. See väide on vale ning palume seda

korrigeerida. Kavandatav sadama maa-ala, sadamahoone, juurdepääsutee ja