Kaarli küla, Olevi kinnistu DP

...\Olevi Kaarli DP_2_olemasolev o 09.10.2024 10:04:43

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

2

SISUKORD

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ..................................... 4 2. LÄHTEOLUKORD .............................................................................................................. 4

2.1. Planeeringuala üldandmed ja paiknemine ...................................................................... 4 2.2. Detailplaneeringusse kaasatav katastriüksus ja selle maakasutuse sihtotstarve ............. 4 2.3. Planeeringualaga piirnevad katastriüksused ................................................................... 5 2.4. Kontaktvööndi analüüs ................................................................................................... 5 2.5. Planeeringualal ja kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud ja Sõmeru valla

üldplaneering.......................................................................................................................... 5 2.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering .................................................................................... 7 2.7. Olemasolevad tehnovõrgud ............................................................................................ 8 2.8. Avaliku huvi analüüs ...................................................................................................... 8 3.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs ................................................................................ 9 3.2. Maa-ala sihtotstarbed ...................................................................................................... 9 3.3. Ehitusõigus .................................................................................................................... 10 3.4. Olulisemad arhitektuurinõuded ..................................................................................... 11 3.5. Insolatsioon ja müra ...................................................................................................... 12

4. LIIKLUSKORRALDUS ..................................................................................................... 12 5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID ........................................................ 13 6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD ............................................................................. 13

6.1. Heakorrastus ................................................................................................................. 13 6.2. Kattega alad kruntidel ................................................................................................... 14 6.3. Piirded ........................................................................................................................... 14

7. KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................... 14 8. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................... 15

8.1. Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel ....................................................................... 15 8.2. Elektrivarustus .............................................................................................................. 15 8.3. Side ............................................................................................................................... 16 8.4. Veevarustus ................................................................................................................... 17 8.5. Kanalisatsioon ............................................................................................................... 17 8.6. Sademeveed .................................................................................................................. 18 8.7. Küte ............................................................................................................................... 18 8.8. Tervisekaitse ................................................................................................................. 18

9. TULEOHUTUS ................................................................................................................... 19 9.1. Normdokumendid ......................................................................................................... 19 9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ...................................... 19 9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted ................................................................................ 19 9.4. Põlemiskoormus ............................................................................................................ 19 9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ........................................................ 19 9.6. Väline tulekustutusvesi ................................................................................................. 20

10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .................. 20 11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE ............................. 20

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

3

12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE ......................... 21 13. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE

AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU ....................................................................... 22

DETAILPLANEERINGU ILLUSTRATSIOON

KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1:10 000

2. Olemasolev olukord M 1:1000

3. Põhijoonis M 1:500

4. Tehnovõrgud ja maakasutuse sihtotstarbed M 1:500

MENETLUSDOKUMENDID JA LISAD

1. Rakvere Vallavalitsuse 15.05.2024 korraldus nr 150 Kaarli küla, Olevi kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine;

2. Virumaa Teataja kuulutus detailplaneeringu algatamise kohta 11.10.2024. a;

3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist;

4. Väljavõte Sõmeru valla üldplaneeringust;

5. Vaated planeeringualale;

6. Elektrilevi OÜ 28.08.2024 tehnilised tingimused nr 479194;

7. ELA SA 17.09.2024 tehnilised tingimused nr TT3642;

8. Elektrilevi OÜ …...2024 kooskõlastus nr ……………...

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

4

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK

Lääne-Virumaal Rakvere vallas Kaarli külas Olevi kinnistule detailplaneeringu koostamise

aluseks on Rakvere Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu algatamiseks 15. mai 2024 nr

150.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on:

• Olevi maaüksuse jagamine elamukruntideks;

• planeeritud kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine;

• tehnovõrkude ja -rajatiste ning juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine;

• ehitiste ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;

• liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeeritava maa-ala pindala on 44456 m². Olevi kinnistu omanik on Näpi Invest Grupp OÜ.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rakvere Vallavalitsus.

Vastutav isik detailplaneeeringu koostamisel on Osaühingu Projekteerimiskeskus arhitekt

Alar Tiidema, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistus nr 189211. Osaühing

Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust. Käesolev

detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

2. LÄHTEOLUKORD

2.1. Planeeringuala üldandmed ja paiknemine

Planeeringuala asub Rakvere vallas Kaarli külas, mis asub Sõmeru alevikust ida pool. Olevi

kinnistu on Ehitisregistri andmetel hoonestamata. Kinnistul paiknevad olemasolev

madalpinge 0,4 kV maakaabel koos elektripaigaldisega (jaotuskilp), üks vare ja naabri

estakaad.

Olevi kinnistust 120 m ida pool paikneb riigimaantee 17119 Sõmeru-Kabala tee, mis algab

riigimaanteelt 1 Tallinn-Narva tee. Olevi kinnistu lõunaosas paikneb osa avalikus kasutuses

olevast Seltsimaja teest (vt Situatsiooniskeem, joonis 1). Seltsimaja tee on keskmiselt nelja

meetri laiune killustikkattega tee.

Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt peamiselt metsamaast ja looduslikust rohumaast, lisaks

on vähesel määral haritava maa ja muu maa (tee) kõlvikut. Kinnistul kasvanud mets on ca 10

aastat tagasi maha raiutud. Maapind on üldiselt tasane, välja arvatud sinna varem veetud

pinnasehunnik ja kinnistu lääneosas asuv looduslik astang.

2.2. Detailplaneeringusse kaasatav katastriüksus ja selle maakasutuse sihtotstarve

Olevi maaüksuse katastritunnus on 77003:001:0180, kinnistu pindala on 44456 m² ning

maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

5

2.3. Planeeringualaga piirnevad katastriüksused

Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega:

Maaüksuse/katastri-

üksuse nimi/aadress

katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala

ha/m²

Seltsimaja tee 77001:001:0336 100 % transpordimaa 744 m²

Nurga 77003:001:0240 100 % maatulundusmaa 5,73 ha

Rohila 77003:001:0179 100 % elamumaa 19 333 m²

Lüpsifarmi 77003:001:2233 95 % maatulundusmaa

5% tootmismaa

351 095 m²

Rubeni 77003:001:3270 100 % maatulundusmaa 5,09 ha

Vabametsa 77003:001:0007 100 % maatulundusmaa 2,64 ha

Unistuse 77003:001:0169 100% elamumaa 5 322 m²

Reinula 77003:001:0166 100% elamumaa 4 068 m²

Rahvamaja 77003:001:2810 50% ärimaa

50% tootmismaa

10 828 m²

2.4. Kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala asub hajaasustusega Kaarli külas, millele on omased üksikelamud. Kinnistutel

paiknevad üksikelamud ja abihooned on keskmisest suurema ehitisealuse pinnaga, mis näitab,

et tegemist on jõukama piirkonnaga. Elamute ehitisealused pindalad lähiümbruses on 134-

267 m². Ehitusloakohustuslike abihoonete ehitisealused pinnad on 100-430 m². Lisaks on

õuealadel tavaliselt mõned 20-60 m² ehitisealuse pinnaga hooned, mis teeb keskmiseks

ehitisealuseks pinnaks ühe kinnistu kohta 230-700m². Olemasolevad elamud on ühe- kuni

kahekorruselised. Hooned on ehitatud traditsioonilistest materjalidest, milleks on puit, kivi,

klaas ja betoon. Hooned on peamiselt viilkatustega ja lihtsate kujudega. Palju on uusehitisi.

Kaasaegsed hooned on reeglina ehitatud energiasäästlikena. Hoonestatud kinnistud paiknevad

üsna tihedalt koos, keskmine krundi pindala on ca 5000 m². Tegemist on Sõmeru aleviku

lähedale välja kujunenud, hästi sisse elatud elamupiirkonnaga.

Kuna inimesed soovivad järjest rohkem elada üksikelamutes, siis soovivad arendajad neile

seda võimalust pakkuda. Tegemist on Sõmeru aleviku lähedase piirkonnaga.

2.5. Planeeringualal ja kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud ja Sõmeru valla

üldplaneering

Planeeringualale ja sellega piirnevatele kinnistutele detailplaneeringuid koostatud ei ole.

Käesoleva detailplaneeringuala kohta kehtib Sõmeru valla üldplaneering, mis kehtestati

Sõmeru Vallavolikogu määrusega nr 21, 20. juulil 2006 aastal.

Üldplaneeringuga reserveeritud elamualadel on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.

Piirkonnad, mille kasutuselevõtt toimub tõenäoliselt kaugemas tulevikus, on määratletud

detailplaneeringu kohustusega alana, detailsemaks tsoneerimiseks käesoleval ajal vajadus

puudub. Vältida tuleb üksikhoonete teket lagedale väljale. Mujal Sõmeru vallas on

detailplaneeringu koostamine vajalik:

• põllu- ja metsamaa kruntimisel uue kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutusega

alade tekkimisel või selle tekkimise võimalusel.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

6

Üldplaneeringuga määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks:

Väikeelamumaa (EE), katastris elamumaa:

• Väikeelamute ehituskruntide moodustamisel tuleb lähtuda varem moodustatud kruntide

valdavast suurusest. Uute kruntide suurus on keskmiselt 2000 m² ning mitte alla 1500 m².

• Ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel 10-15%.

• Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m.

• Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks eramu (ühe korteriga elamu).

• Väikeelamu valdav korruselisus on kuni 2 ja määratakse detailplaneeringuga.

• Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EE). Lubatud on elufunktsiooni

teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP).

Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal 10-15%. Haljasribadega

eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.

• Säästva arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid täis ehitada, seetõttu on

võimalik ka täpsustatud erijuhtfunktsioon: haljastatud väikeelamumaa (EH), mis eeldab

haljastuse säilitamist või rajamist.

• Kuni 25 % põrandapinnast on lubatud kõrvalfunktsiooni – ärimaa (Ä), sotsiaalmaa (Ü) vms

– juhul, kui see ei too kaasa müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, eriti autoliiklust ja

parkimisvajadust ega ümberehitusi, mis muudavad oluliselt maja fassaadi. Reklaam on

sealjuures piiratud.

• Abihooned plokistatakse naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite

ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.

• Parkimisvajadused, sh. elamutes paikneva ärifunktsiooniga seotud parkimine tuleb

lahendada oma krundi piirides.

Korterelamumaa (EK), detailplaneeringu tingmärkides EPk ehk kaksikelamu või ER-

ridaelamu maa (nt 3 iseseisva vundamendi ja katusega hooneosa) ja katastris elamumaa:

• Korterelamu (kahe ja enama korteriga elamu) valdav korruselisus on 3 (Sõmeru alevikus)

ja 5 (Ussimäe külas Rakvere linna lähedal), määratakse detailplaneeringuga.

• Korterelamukrundi koormusindeks (KKKI) on korterelamu krundi pinna suhe korterite

arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne lubatud krundipind korterelamu korteri

kohta. maksimaalne korterite arv krundi pind (m²) KKKI = krundi pind m²/korterite arv.

• KKKI uute korterelamute puhul on valdavalt > 400 m².

• Soovitatav korterite arv ühe kortermaja kohta < 8.

Teemaa (L), katastris transpordimaa:

• Teede ja tänavaalade sihtotstarve on teemaa (LT). Teemaa piir määratakse tänavate nn.

punaste joontega, mis hoitakse võimalikult laiad.

• Lubatud on tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonide, üldkasutatavate parklate,

jalgteede ja ohutusribade rajamine liiklusmaale.

• Soovitav on magistraalsete tehnovõrgutrasside rajamine teede ja tänavate alale, kusjuures

tagada tänavahaljastuse rajamise võimalused.

• Vajalik on tänavahaljastuse rajamine, võimalikult kõrghaljastusena.

Haljasala ja parkmetsa maa (HM),

• Maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus haljasala maa (HP) ja parkmetsa maa (HM).

Planeeringus määratud haljasaladel ja parkmetsades ei ole ehitustegevus lubatud välja

arvatud haljasala rajamistööd ning kergliiklusteede, tehniliste kommunikatsioonide või

haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad,

laululava, lõkke- või peoplats jne.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

7

Kehtiva üldplaneeringuga on planeeritavale alale määratud maakasutuse juhtotstarbeks

maatulundusmaa. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb maatulundusmaale koostada

kruntimisel detailplaneering, kui tekib kompaktse hoonestusega ala. Olevi kinnistule tekib

kompaktse hoonestusega ala. Kuna lähiümbruses paikneb veel elamumaa kasutusotstarbega

kinnistuid, siis ei ole Rakvere Vallavalitsuse otsuse kohaselt ei ole tegemist üldplaneeringut

muutva detailplaneeringuga ning koostatava detailplaneeringu projektlahendus vastab

kehtivale Sõmeru valla üldplaneeringule ja koostatavale Sõmeru Valla üldplaneeringule.

2.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna

ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures

riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses

sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Rakvere valla

üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus ja

endise Sõmeru valla üldplaneeringus sätestatud põhimõtteid.

Käesoleval ajal põldude ja üksikmajapidamistega kaetud Kaarli küla asub

maakonnaplaneeringu kohaselt Rakvere linna lähivööndis: Linna lähivööndi puhul on

tegemist linnalise keskkonnaga, kus 31% ja enam inimestest on linnaga tihedalt seotud.

Sellele vööndile on iseloomulik lähiminevikus toimunud valglinnastumine. Linna lähivööndis

seovad elanikkond ja tegutsevad ettevõtjad nii funktsionaalselt kui emotsionaalselt end

keskuseks oleva linnaga, mis on esmaseks töökohtade pakkujaks ja kohalike teenuste

tarbimise kohaks.

Rakvere linnalähivöönd on alaks, kus linnal on võimalused uute elamu-ja ettevõtlusalade

rajamiseks, samuti linna puhkealade kavandamiseks (vt põhijoonis 1).

Planeeringuala paikneb 5-7 kilomeetri raadiuses Rakvere linnast, mis on Lääne-Virumaa

keskus. Tegemist on asustuse tihendamisega Rakvere linna ja veel lähemal asuva Sõmeru

aleviku lähivööndis. Kuna tänapäeval töötavad paljud inimesed kodus, siis ei suurenda

planeeritav asustus oluliselt maanteedel liikluskoormust.

Maakonnaplaneeringus on planeeritud Kaarli küla läbima kohaliku tähtsusega jalg- ja

jalgrattatee:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

8

Olevi maaüksus

Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kaardist „Kergliiklusteed ja puhkekohad“

Riigimaantee 17119 Sõmeru-Kabala tee äärde on planeeritud jalg- ja jalgrattatee. Jalg- ja

jalgrattatee ehitamine koos toimiva ühistranspordiga tagab maapiirkonna elanikele parema

ligipääsetavuse keskustele, teenustele ja kaupadele.

Linna lähivööndi ja selle vahevööndi arengu põhimõtted:

- Linna vahevööndis on oluline linnalise struktuuri tihendamine ning elukeskkonna kvaliteedi

parendamine. Üleriigilise planeeringu kohaselt tuleb linnade ja teiste suuremate asulate

planeerimisel säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni

kõrvale jäänud maid.

- Elamumajanduse arendamisel on oluline eelkõige Rakvere linna ja vahevööndi

tihendamine.

Maakonnaplaneeringu punkt 3.7 kohaselt on tegemist maalise piirkonnaga, mis tähendab, et

tegemist on maa-alaga väljaspool linnalise asustusega alasid. Maaline piirkond on valdavalt

hajusa asustusmustriga, kusjuures üldises hajaasustuses esineb väiksemaid kompaktse

iseloomuga asustatud alasid (nt tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad jmt). Olevi

kinnistust moodustatakse kompaktse asustusega ala.

Maakonnaplaneeringus ei ole planeeringuala ega selle lähiümbrust määratud väärtuslikuks

maa-alaks.

2.7. Olemasolevad tehnovõrgud

Planeeringuala läbib 0,4 kV elektrimaakaabel ja Olevi kinnistul paikenb elektri jaotuskapp.

Ida pool, riigimaantee 17119 Sõmeru-Kabala tee ääres, paikneb ELASA valguskaabel.

2.8. Avaliku huvi analüüs

Planeeringuala korrastatakse ning varustatakse kruntide teenindamiseks vajalike kaasaegsete

ja keskkonnale ohutute tehnovõrkudega. Maa-ala heakorrastamine ja taristu väljaehitamine

tõstab piirkonna turvalisust ning parandab piirkonna väljanägemist. Tekib tihedamalt

asustatud kaasaegne elamuala koos seal elavate inimestega, kes on tööandjad või töötajad

kohalikes ettevõtetes.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

9

3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

3.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku

omavalitsuse nõudmistele, kinnistu omaniku soovidest ja vajadustest, kehtivast Sõmeru valla

üldplaneeringust ning kehtivast seadusandlusest.

Planeeringuga käsitletava maa-ala hoonestamiseks ning planeeringualal edaspidiseks

arenguvõimaluste loomiseks on vajalik Olevi kinnistule koostada ja kehtestada

detailplaneering.

Planeeringuala piirneb igast küljest hoonestatud õuealadega kinnistutega. Olevi kinnistule

soovib maaomanik rajada üksik- ja paarielamuid ning ühe kolmest boksist koosneva

ridaelamu koos abihoonete, juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega. Ehituslikust seisukohast on

tegemist hoonestuse tihendamisega selleks sobival maa-alal. Planeeringulahenduse

elluviimisel tekib Kaarli külla juurde neliteist heakorrastatud, otstarbekalt planeeritud ja

aastaringses kasutuses olevat elamumaa kinnistut.

3.2. Maa-ala sihtotstarbed

Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku jagada Olevi kinnistu 18 krundiks, millest 4 on

üksikelamu maa sihtotstarbega, üheksa krunti on kaksikelamu maa sihtotstarbega, üks krunt

on ridaelamu maa, kolm krunti on tee- ja tänava maa-ala sihtotstarbega ning üks krunt on

50% kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa ja 50% haljasala maa sihtotstarbega (vt

joonised Põhijoonis ning Tehnovõrgud ja maakasutuse sihtotstarbed).

Pos 1 - krundi pindala on 1428 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100% tee-

ja tänava maa-ala, katastris 100% transpordimaa;

Pos 2 - krundi pindala on 1550 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

kaksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa;

Pos 3 - krundi pindala on 1505 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

kaksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa;

Pos 4 - krundi pindala on 1527 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

kaksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa;

Pos 5 - krundi pindala on 1584 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

kaksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa;

Pos 6 - krundi pindala on 3406 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

kaksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa;

Pos 7 - krundi pindala on 3188 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

kaksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa;

Pos 8 - krundi pindala on 4536 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

100% tee- ja tänava maa-ala, katastris 100% transpordimaa;

Pos 9 - krundi pindala on 1800 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 50% vee

tootmise ja jaotamise ehitise maa ja 50% haljasala maa, katastris 50% tootmismaa ja 50%

maatulundusmaa;

Pos 10 - krundi pindala on 2500 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

kaksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa;

Pos 11 - krundi pindala on 2821 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

kaksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa;

Pos 12 - krundi pindala on 2464 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

kaksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

10

Pos 13 - krundi pindala on 2120 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

kaksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa;

Pos 14 - krundi pindala on 393 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

100% tee- ja tänava maa-ala, katastris 100% transpordimaa;

Pos 15 - krundi pindala on 3730 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

üksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa.

Pos 16 - krundi pindala on 5098 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

üksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa.

Pos 17 - krundi pindala on 2403 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

üksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa.

Pos 18 - krundi pindala on 2411 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

üksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa.

Kõik krundid moodustatakse Olevi kinnistust.

3.3. Ehitusõigus

Joonisel “Põhijoonis” on näidatud planeeritud hoonestusalad ning hoonete soovituslikud

asukohad. Hoonestusalad paiknevad 1-6 meetri kaugusel kruntide piiridest. Ühe kuni kuue

meetri kaugusele piirist on hoonestusalad näidatud tänava ääres paiknevatel kruntidel ning

see asjaolu ei piira naaberkruntide ehitusõigust.

Kruntidele nr 1, 8 ja 14 ehitatakse teed ning tehnovõrgud.

Krundil nr 1 paikneb olemasolev pinnaskattega Seltsimaja tee.

Krundile nr 8 ehitatakse sõidutee koos kõnnitee ja tehnovõrkudega ja lubatud ehitistealune

pind on kuni 60 m². Hooned võivad olla kuni 3,0 m kõrged ja ühekorruselised.

Krundile nr 14 ehitatakse kergliiklustee koos tehnovõrkudega.

Kruntidele nr 2 - 5, 10 ja 12 võib ehitada kuni 600 m² hooneid. Igale nimetatud krundile

võib ehitada ühe kaksikelamu ja kuni 2 abihoonet. Elamu võib olla kuni 9,0 m kõrge ja

abihooned kuni 5,0 meetrit kõrged. Elamud võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja

kuni kahekorruselised, abihooned ühekorruselised.

Krundile nr 6 võib ehitada kuni 1000 m² hooneid, sealhulgas ühe kaksikelamu, ühe

üksikelamu ja kuni 2 abihoonet. Elamud võivad olla kuni 9,0 m kõrged ja abihooned kuni 5,0

meetrit kõrged. Elamud võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja kuni

kahekorruselised, abihooned ühekorruselised.

Krundile nr 7 võib ehitada kuni 900 m² hooneid, sealhulgas ühe kaksikelamu, ühe

üksikelamu ja kuni 2 abihoonet. Elamud võivad olla kuni 9,0 m kõrged ja abihooned kuni 5,0

meetrit kõrged. Elamud võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja kuni

kahekorruselised, abihooned ühekorruselised.

Krundile nr 9 võib ehitada kuni kolm tootmishoonet ehitisealuse pinnaga kuni 150 m² ning

vajalikul hulgal rajatisi. Hooned võivad olla kuni 3,0 m kõrged ja ühekorruselised. Krundile

on planeeritud kaks puurkaevu, rajatis tulekustutusvee hoidmiseks ning kuivhüdrant. Lisaks

saab krundile paigaldada jäätmekonteinerid sorteeritud prügi jaoks. Krundile saab talvel

lükata lund.

Krundile nr 11 võib ehitada kuni 750 m² hooneid, sealhulgas ühe kolme boksiga ridaelamu

ja kuni 2 abihoonet. Elamu võib olla kuni 9,0 m kõrge ja abihooned kuni 5,0 meetrit kõrged.

Elamu võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja kuni kahekorruselise, abihooned

ühekorruselised.

Krundile nr 13 võib ehitada kuni 400 m² hooneid, sealhulgas ühe kaksikelamu ja kuni 2

abihoonet. Elamu võib olla kuni 9,0 m kõrge ja abihooned kuni 5,0 meetrit kõrged. Elamu

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

11

võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja kuni kahekorruselise, abihooned

ühekorruselised.

Krundile nr 15 võib ehitada kuni 1200 m² hooneid, sealhulgas ühe üksikelamu ja kuni 2

abihoonet. Elamu võib olla kuni 9,0 m kõrge ja abihooned kuni 5,0 meetrit kõrged. Elamu

võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja kuni kahekorruselise, abihooned

ühekorruselised.

Krundile nr 16 võib ehitada kuni 765 m² hooneid, sealhulgas ühe üksikelamu ja kuni 2

abihoonet. Elamu võib olla kuni 9,0 m kõrge ja abihooned kuni 5,0 meetrit kõrged. Elamu

võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja kuni kahekorruselise, abihooned

ühekorruselised.

Krundile nr 17 võib ehitada kuni 360 m² hooneid, sealhulgas ühe üksikelamu ja kuni 2

abihoonet. Elamu võib olla kuni 9,0 m kõrge ja abihooned kuni 5,0 meetrit kõrged. Elamu

võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja kuni kahekorruselise, abihooned

ühekorruselised.

Krundile nr 18 võib ehitada kuni 362 m² hooneid, sealhulgas ühe üksikelamu ja kuni 2

abihoonet. Elamu võib olla kuni 9,0 m kõrge ja abihooned kuni 5,0 meetrit kõrged. Elamu

võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja kuni kahekorruselise, abihooned

ühekorruselised.

Ühe eluhoone (nt üksikelamu, kaksikelamu või ridaelamu) maksimaalne ehitisealune pind

ühel krundil on üldiselt kuni 500 m². Kruntidel nr 17 ja 18 on elamu maksimaalne

ehitisealune pind 360 m².

3.4. Olulisemad arhitektuurinõuded

Hoonete välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid.

Tähtis on hoonete funktsionaalsus, sobivus asukohta ning nende kasutusmugavus ja ohutus.

Hooned projekteeritakse kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate vormidega.

Suuremate hoonemahtude puhul on soovitatav fassaade liigendada. Hoonete välisviimistlus ja

selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad, praktilised, vastupidavad

ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva keskkonnaga. Hoonete ehitamiseks ja

viimistlemiseks kasutatakse üksikelamutele ning nende abihoonetele sobivaid ehitustooteid ja

materjale. Tootmishoonete ehitamiseks krundil nr 9 võib kasutada tootmishoonete

ehitamiseks kasutatavaid ehitusmaterjale.

Hoonete värvilahendused määratakse ehitusprojektidega. Eelistada tuleb looduslähedasi

toone.

Ehitatavad hooned võivad olla nii lame- kui viilkatustega. Katusekalde ja -tüübi valikul

lähtutakse arhitektuursest sobivusest olemasolevate hoonetega ja hoone kasutusotstarbest.

Katusekattematerjalid ning hoonete värvilahendus määratakse arhitektuursete projektidega.

Hoonetele A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete

tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestada tervise- ja

hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning hoonete

kasutamisele seatavatele nõuetele.

Kruntidele uusi ehitisi projekteerides arvestada Sõmeru valla üldplaneeringus hajaasustusega

aladele seatud maakasutus- ja ehitustingimustega (vt ka seletuskiri punkt 2.5) ning

käesoleva detailplaneeringu arhitektuur-ehitusliku lahendusega. Sõmeru valla

üldplaneeringus on määratud maksimaalseks täisehitusprotsendiks üksikelamu

kasutusotstarbega kruntidele 15%, mis on käesolevas planeeringulahenduses täidetud

(krundid nr 15-18). Kaksik- ja ridaelamu kasutusotstarbega kruntidele täisehitusprotsenti

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

12

määratud ei ole. Kaksikelamumaa kasutusotstarbega krundile võib kaksikelamu asemel

ehitada ühe üksikelamu.

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole

hoonestusalasid.

Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib uusi

hooneid ehitada olemasolevast 0,4 kV elektrimaakaablist kaugemale kui 1 meeter kaabli

teljest, olemasolevast 10 kV elektriõhuliinist kaugemale kui 10 meetrit liini teljest ning

rajatavatest tehnovõrkude trassikoridoridest minimaalselt 1 meetri kaugusele.

Hooned projekteeritakse vastavuses minimaalselt TP3 klassi nõuetele. Ehitatavad hooned

tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt siseministri 30.03.2017. a

määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatised, veetrass, puurkaev, side- ja elektrikaablid),

välisvalgustus ning haljastus rajatakse maa-alale krundiomanike või vastava teenuse osutaja

poolt.

Ehitusõiguse elluviimine planeeringualal jagatakse kolme etappi (vt punkt 11).

Arhitektuursed ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas kehtiva seadusandluse, hea

ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi ja kooskõlastada Rakvere Vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

3.5. Insolatsioon ja müra

Insolatsioon ja müra lahendada vastavalt seadusandluses toodud nõuetele.

Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul arvestataks naaberhoonete paiknemisega. Tehnoseadmete ning

ehitustegevusega kaasnev müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid, samuti peab see vastama

sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"). Hoonete projekteerimisel

lähtuda ka standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja territooriumil tagatakse head

akustilised tingimused vastavalt nende kasutusotstarbele.

Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestusalad, siis

insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega. Hoonete

projekteerimisel lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus hoonetes“.

4. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,

ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Krundil nr 1 paikneb olemasolev

killustikkattega keskmiselt nelja meetri laiune heas seisukorras Seltsimaja tee, mis on

avalikus kasutuses.

Krundid nr 8 ja 14 on planeeritavad tee ja tänava maa-ala kasutusotstarbega krundid.

Krundile nr 8 ehitatakse sõidutee koos kõnnitee, tehnovõrkude ja haljastusega. Krundile nr 14

on planeeritud jalg- ja jalgrattatee, mis ehitatakse välja siis, kui see on võimalik ühendada

Sõmeru alevikust algava jalg- ja jalgrattateega.

Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda sisemist teedevõrku või õuealadel.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

13

Liiklus- ja parkimislahendus ning kavandatud ja normatiivne parkimiskohtade arv on

näidatud detailplaneeringu joonisel “Põhijoonis”. Parkimine lahendatakse planeeringuala

siseselt. Üksikelamumaa kasutusotstarbega kruntidele on planeeritud minimaalselt 3

parkimiskohta, kaksikelamumaa kasutusotstarbega kruntidele minimaalslelt 6 parkimiskohta

ning segahoonestusega kruntidele (6 ja 7) minimaalselt 9 parkimiskohta. Krundile nr 9 on

planeeritud 7 parkimiskohta (normatiivne on 3 kohta). Parkimiskohti saab planeerida ka

hoonetesse. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2016

standardile “Linnatänavad”.

5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Joonistel “Olemasolev olukord” ja „Põhijoonis“ on näidatud olemasolevate tehnovõrkude

asukohad. Joonisel „Tehnovõrgud ja maakasutuse sihtotstarbed“ on näidatud olemasolevate

tehnovõrkude asukohad ning planeeritud tehnovõrkude asukohad, kaitsevööndid,

kitsendusalad ja servituudialad. Piirangud ja märkused on kajastatud joonisel “Põhijoonis”,

kaitsevööndid ja servituudid joonisel „Tehnovõrgud ja maakasutuse sihtotstarbed“.

Planeeringuala läbivad 0,4kV maakaabel, mille kaitsevöönd on 1 m kaabli teljest ja 10 kV

elektriõhuliin, mille kaitsevöönd on 10 meetrit liini teljest. Elektri jaotuskapi kaitsevöönd on

2 meetrit seadmest.

Unistuse kinnistul (katastritunnus 77003:001:0169) paikneva puurkaevu hooldusala on 10

meetrit. Planeeringualale ulatub puurkaevust tingitud heitvee immutamise keeluala 50 meetrit

kaevu hooldusalast.

Planeeringuala paikneb Pandivere ja Adevere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja maavaraga

alal.

Planeeringuala asub Kohala uuringuväljal. Territooriumi all, maa sees, asub

keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel põlevkivimaardla (maardla kood

MRD0000015) passiivne reservvaru. Keskmine põlevkivikihi paksus on ca 1,99 meetrit.

Planeeringualal kavandatav tegevus ei tohi halvendada olemasolevat olukorda maavaru

kaevandamisväärsena säilimisel või maavara varule juurdepääsu osas.

6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

6.1. Heakorrastus

Planeeringualal kasvab üksikuid kaski, kuuski ja tammesid. Looduslikult on suuremas osas

tegemist metsamaaga, millelt mets enne kinnistu müüki oli maha raiutud.

Kruntide haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega,

haljastusprojektidega või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning

parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks müra summutamine,

hapniku tootmine jne.

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest maastikuga

ja mullastikuga. Uue haljastuse rajamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega.

Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust.

Sissesõiduteede äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-ala

kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

14

6.2. Kattega alad kruntidel

Kruntidele nr 1, 8, 9 ja 14 planeeritakse teid ja teisi katendiga alasid. Krundile nr 8 rajatakse

enne ehitamise alustamist nõuetekohane killustikkattega sõidutee. Pärast ehitiste valmimist

elamumaa kasutusotstarbega kruntidel kaetakse sõidutee freesasfaldist katendi või

bituumenkattega. Elamumaa kasutusotstarbega kruntidele ehitatavate katendite liigid valib

omanik.

6.3. Piirded

Elamu- ja tootmismaa kasutusotstarbega krundid võib nende piiridel ümbritseda kuni 1,5

meetrit kõrgete piirdega. Piirete ehitusmaterjalidena kasutada puitu ja/või metalli. Piirded

võib rajada ööseks suletavatena. Minimaalne värava laius on 4,0 meetrit. Piirded ei tohi

raskendada omapuhastite ehitamist, päästetehnika juurdepääsu krundile ega takistada talvel

lumekoristustöid. Piirded projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos hoonetega ning need

peavad sobitama ehitatava hoonestusega.

7. KESKKONNAKAITSE

Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ei paikne.

Planeeringuala paikneb Pandivere kõrgustikul Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlikul alal. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal asumine nõuab

rangete keskkonnakaitseliste meetmete kasutamist, sest põhjavesi on kaitsmata ja keskkonna

reostustaluvus on madal.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele.

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning

korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on kõik

korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud,

korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri

omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui

hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema

korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete hoidmisega.

Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga. Konteinerid peavad

olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteineritele eraldi

ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete

äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs krundile on tagatud

sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Krundil ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete

konteiner.

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on

teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal

järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid

pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

15

8. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal 0,4 kV elektri maakaabel, elektri jaotuskapp ja 10

kV elektri õhuliinliin. ELA SA sidekanalisatsioon paikneb riigitee 17119 Sõmeru-Kabala tee

ääres ca 214 meetri kaugusel planeeringualast (mööda tee äärt mõõtes). Uute tehnovõrkude

lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Tehnovõrgud ja maakasutuse

sihtotstarbed“.

8.1. Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel

Enne ehitustööde algust märkida maha olemasolevad kaablitrassid, tähistada eeldatavad

kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, vajadusel korraldada ümber liiklus

kaevetööde ajal. Ristumisel teiste maa-aluste tehnovõrkudega tuleb kohale kutsuda

trassiomaniku esindaja. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega tuleb kindlaks määrata

nende sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile (mitte vähem kui 25 cm)

otsustada rajatavate trassidega olemasolevatest tehnovõrkudest pealt või altpoolt läbimineku

kasuks. Vajadusel toestada olemasolevad kaablid ja torud kaevetööde ajaks. Olemasolevaid

kaableid ja/või torusid ei tohi kaeviku tagasitäitmise ajal mehhaaniliselt muljuda või venitada.

Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste tehnovõrkude teisiti paiknemisel teavitada sellest

konkreetse trassi omanikku või selle haldajat. Kaevamistööd kommunikatsioonide

kaitsevööndites teostada käsitsi.

Kõik planeeringualale rajatavad tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Tehnovõrkude väljaehitamine või ümberehitamine planeeringualal toimub arendaja kulul.

Tehnovõrkude projekteerimiseks ja ehitamiseks väljastatakse lähtetingimused tehnovõrkude

valdajate poolt. Enne kasutuslubade taotlemist ehitistele peavad tehnovõrgud olema välja

ehitatud.

8.2. Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ väljastas 28.08.2024 a detailplaneeringu koostamiseks tingimused nr 479194.

Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on näidatud joonisel “Tehnovõrgud ja maakasutuse

sihtotstarbed”.

Planeeringuala elektritoide rajatakse Kaarli rahvamaja alajaamast. Kõik uued trassid

rajatakse tellija kulul (esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) 0,4 kV maakaabelliinidega.

Elektrivõrgu ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Kaablite margid täpsustatakse

tööprojektis.

Planeeringuala krunte nr 13, 14, 15 ja 16 läbivale madalpinge elektrimaakaablile ja krundil nr

16 asuvale jaotuskapile seatud servituut säilib kuni maakaabel ja jaotuskapp on kasutuses.

Kruntidele nr 13 ja 8 on võimalik paigaldada uus madalpingekaabel ja jaotuskapp koos nende

paigaldamisel kehtestatava servituudialaga. Uus trassikoridor määratakse olemasoleva

trassikoridori asendamiseks. Kui olemasolevate maakaablite asukohta muudetakse või need

lähevad kasutusest välja, siis on maakaablite omanikul kohustus loobuda vana trassikoridori

servituudialast.

Kruntide piiridele paigaldatakse avalikus kasutuses olevale teemaale kahe- ja kolmekohalised

liitumiskilbid. Kõik uued trassid rajatakse avalikus kasutuses olevale maale. Liitumis- ja

jaotuskilbid peab paigaldama nii, et oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs

kilpidele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

16

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialadena. Kehtestatud

detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks esitada kliendil liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Krundile nr 8 paigaldatakse päikesetoitega tänavavalgustuspostid.

8.3. Side

Telia sidekaableid maa-alal ei paikne. Valguskaabliga liitumiseks väljastas ELA SA 17.

09.2024. aastal elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT3641. Väljastatud

tingimused on detailplaneeringu lahutamatu osa. Sidega liitumine on võimalik rajada ELA

SA kaevust 096K864. Liitumiseks valida sideteenust pakkuv operaator, kooskõlastada

lahendus nendega, ehitada sidetrass nimetatud kaevuni ning tellida sideoperaatoril ELA SA-lt

klienditellimus. Tööd kooskõlastada, dokumenteerida ja teostada vastavalt ELA SA nõuetele.

Liitumispunkt: ELASA sidekaev 096K86, milles kaablimuhv 096M67.

• Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega.

• Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6 mm) ELASA sidekaevuni 096K86.

• multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 096K86 võib toimuda vaid ELASA volitatud

esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul.

• Sidekaevu 096K86 jätta kaablivaru 15m.

• ELASA mikrotorus ja sidekaevudes olev kaabel jääb kuuluma ELASA’le.

• Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos

muhviga, kus saab teha hargnemise.

• Kaabli ühendamiseks muhvi 096M67 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida

ELASA’lt klienditellimus KLT.

• Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti.

• Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT

tööga).

• ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem ja kaabli- ja

multitoruskeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik

ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

• Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,

mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

• Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud

mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

• Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse

infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

• Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult

vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava

tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda

järgmiste tööde tegemiseks:

- mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45

meetrit;

- mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja

maaparandustööd;

- puude istutamine ja langetamine;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

17

- vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki

ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine,

veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine,

pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele

läbisõidukohtade rajamine; muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

• ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata:

www.connecto.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu

liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti

järelevalvajagaEstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa

taotlemisest vaata: www.elasa.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS

Connecto Eesti järelevalvajaga.

Kui ei soovita liitumist ELAS SA sidekaabliga, saab sideteenust tellida ja tarbida mobiilside

baasil.

8.4. Veevarustus

Krundile nr 9 rajatakse kaks puurkaevu, millest üks teenindab põhja pool paiknevaid krunte

(6 tk) ja teine teenindab lõuna pool asuvaid krunte (8 tk). Ehitatavate veetrasside

sisestustorustike läbimõõdud valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Välised

veetorustikud peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10, läbimõõt

vastavalt veetarbimise arvutusele. Veevarustuse torustike minimaalne paigaldamissügavus on

180 cm. Veevärgi projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda standardist EVS 835:2022 Hoone

veevärk. Liitumispunktideks jäävad maakraanid kinnistute piiridest maksimaalselt 1 meetri

kaugusel.

Puurkaevude projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusest nr 43

“Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni

ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks

esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”.

Puurkaevude asukohad määratakse ehitusprojektiga. Puurkaevud tuleb rajada nii, et need ei

avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 01.10.2019. a määruse nr 61 “Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka

radioloogiliste näitajate osas.

Puurkaevude ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojektid ning taotleda ehitusluba. Enne

elamutele kasutuslubade taotlemist peavad puurkaevud olema valmis ehitatud ning

kasutusload taotletud.

8.5. Kanalisatsioon

Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest võimalusel kokku isevoolselt. Kruntidele

rajatakse võimalusel biopuhastid koos imbväljakutega. Maa-ameti 1:50 000 mõõtkavas

geoloogilise kaardi järgi on tegemist kaitsmata põhjaveega alaga:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

18

Biopuhastite tühjendamine toimub Rakvere puhastusseadmetesse. Kanalisatsioonitorustike

materjalidena on soovitatav kasutada nõuetekohaseid plastmaterjale.

KKM määruse nr 61 §7 p3 kohaselt peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi

hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt

vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kui projekteerimise käigus selgub, et see

tingimus ei ole täidetud, tuleb paigaldada kogumismahutid.

Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada:

1. Veeseadus;

2. EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

3. EVS 12566-4:2016 Reovee väikepuhastid kuni 50 ie;

4. RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

5. EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

6. kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid;

7. KKM määrus nr 61, vastu võetud 08.11.2019 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Omapuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis.

Enne elamutele kasutuslubade taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud.

8.6. Sademeveed

Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse haljasaladel pinnasesse.

Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevett ei tohi

juhtida naaberkinnistutele.

8.7. Küte

Küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutades alternatiivsete

energiaallikate või lokaalse kütte baasil.

8.8. Tervisekaitse

Valgustus territooriumil ja hoonetes peab vastama seadusandlikest aktidest tulenevatele

nõuetele ning peasissepääsud soovitatavalt kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks

kasutada vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

19

9. TULEOHUTUS

9.1. Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

- “Tuleohutuse seadus”

- Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “;

- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;

- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;

- Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

- EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“.

9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP3

Ehitise kasutusviisi klass: I (eluhooned), krundil nr 9 kaks puurkaevu ja

tulekustutusvee hoidla või mahuti

Max hoonete kõrgus: 9,0 m, kruntidel 8 ja 9 - 3 m

Max ehitisealune pind 60-1200 m2,

sh max eluhoone ehitisealune pind 500 m²

9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad enamasti ühe tuletõkkesektsiooni.

Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest

hoonestusaladest kaugemal kui 8 meetrit. Tänava ääres on hoonestusalad planeeritud 1-6

meetri kaugusele piiridest.

Lähim elamu asub planeeringuast ca 40 m kaugusel Rohtla kinnistul.

Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Iga

planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.

9.4. Põlemiskoormus

Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I kasutusviisiga ehitistel lähtudes

tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i

olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt.

Tootmismaal lähtutakse standardist EVS 812-4:2018.

Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett

nõudvast tuletõkkesektsioonist.

Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 600m² ja

mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel.

9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Kruntidele pääseb Seltsimaja teelt ja krundilt nr 8. Sissepääsuteedel paiknevad väravad

kruntidele peavad piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiused.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

20

Kruntidele planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine krundil ja haljastus peavad võimaldama

juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil. Keelatud on autode

parkimine liikumisteedel.

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele

sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike

võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid

rõdudel jne).

9.6. Väline tulekustutusvesi

Tulekustutusvesi lahendatakse kodusprinklersüsteemidega või määrusele nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“ vastava veevõtukoha ja kuivhüdrandi rajamisega planeeringualale või

planeeringualal paiknevatest hoonetest maksimaalselt 400 meetri raadiuses veevõtukoha

rajamisega. Hüdrandi paigaldamisel võib kaugus hoonestusaladest olla minimaalselt 30 meetrit.

Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.

10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi elamualad.

Kuritegevuse riske saab vähendada:

• naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

• sissepääsude turvamisega;

• riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

• piirete rajamisega;

• selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;

• territooriumi jälgitavuse tagamisega;

• hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;

• konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;

• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

• maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud

kohtadesse).

11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavate ehitiste

ehitusprojektidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt lähtudes

kehtivast seadusandlusest, koostatud etapiviisilisest planeeringu elluviimise plaanist ja

omaniku soovidest. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema

kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Ehitusõiguse elluviimine planeeringualal jagatakse kolme etappi:

Esimene etapp:

1. Olevi kinnistu jagamine kruntideks,

2. krundile nr 1 tehnovõrkude ehitamine,

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

21

3. krundi nr 8 lõunapoolsele osale (krundini nr 10) killustikkattega tee ja tehnovõrkude

ehitamine,

4. krundile nr 9 platsi, 1. puurkaevu ja tulekustutusvee hoidla ning kuivhüdrandi

ehitamine,

5. kruntide 2-7 ja 18 hoonestamine.

Teine etapp:

1. 2. puurkaevu rajamine,

2. põhjapoolsele osa killustikkattega tee krundile nr 8 ehitamine ja tehnovõrkude rajamine,

3. kruntide 10-13 ja 15-17 hoonestamine,

4. sõidu- ja kõnnitee katmine freesasfaldist katendi või bituumenkattega.

Kolmas etapp:

1. krundile nr 14 jalg- ja jalgrattatee ehitamine.

Krundile nr 8 ehitab arendaja juurdepääsutee koos selle juurde kuuluva taristuga (teed,

tehnovõrgud, haljastus). Killustikkattega tee peab olema välja ehitatud hiljemalt enne

planeeringualale mistahes ehitusloa või ehitusteatise kohustusliku ehitise ehitamise esitamist

omavalitsusele. Pärast elamute valmimist kaetakse sõidutee freesasfaldi või bituumenkattega.

Krundile nr 14 ehitab arendaja jalg- ja jalgrattatee, kui seda mööda on võimalik reaalselt

liikuda edasi Sõmeru aleviku poole.

Krundid nr 1, 8 ja 14 antakse pärast freesasfaldi või bituumenkattega katmist üle Rakvere

vallale avalikku kasutusse.

Kõik ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu omanik.

Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141.

12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA LOODUSKESKKONNALE

AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE

Olevi maaüksuse detailplaneeringule ei koostatud keskkonnamõju strateegilist hindamist ega

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Käesolevas seletuskirjas käsitletakse

Rakvere vallas Kaarli külas Olevi kinnistule planeeritavate tegevuste keskkonnamõjusid ning

analüüsitakse asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

tekkida võivaid võimalikke mõjusid lähtuvalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestatule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust, et

planeeringuala paikneb Kaarli külas, kus kõige olulisemad kultuurikandjad ja miljööväärtuse

tekitajad on hooned koos inimestega, kes seal elavad. Positiivne on, et piirkonda kolib uusi

tööealisi inimesi, kes on huvitatud piirkonna arendamisest. Korrastatud elamukruntidega

maa-ala suurendab kogukonna turvatunnet ja elavdab külaelanike vahelist suhtlust.

Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda.

Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest Olevi kinnistu asub teiste

elamute ja nende teenindamiseks vajalike abihoonetega hoonestatud kinnistute lähedal.

Ehitised ja tehnovõrgud on võimalik planeerida, projekteerida ja ehitada optimaalsete

kuludega.

Planeeringu elluviimine ei oma olulist mõju looduskeskkonnale, sest krundid on piisava

pindalaga loodusliku keskkonna säilitamiseks. Haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis

toetab elurikkust. Elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamine ning kasutuselevõtt ei

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 234/0224 Kaarli külas Olevi kinnistu detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Kaarli küla Olevi kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

22

avalda mõju põhjavee kaitstusele ega suurenda õhu ja pinnase saastet. Veevõtt lahendatakse

kahe puurkaevuga ja kanalisatsioon lahendatakse omapuhastite või kogumiskaevudega.

Tegemist on sisseelatud piirkonnaga, kus on olemas elektrivarustus.

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud huvitatud isiku finantsvõimekusega. Maa-ala

korrastamine ja uue taristu ehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse kinnisvara väärtust.

Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda kohaliku omavalitsuse kulusid. Koos tööealiste

inimeste elama asumisega Rakvere valda paraneb omavalitsuse tulubaas.

Olulisi asjakohaseid mõjusid Olevi kinnistu hoonestamisega ei kaasne.

13. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE

AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030;

8. Sõmeru valla kehtiv üldplaneering;

9. Koostatav Rakvere valla üldplaneering.

Koostas: Alar Tiidema

(allkirjastatud digitaalselt)

07. oktoober 2024.a.

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja 1 Tel 53302290

44307 RAKVERE Registreering nr

EEP004838

Reg. nr. 11003881

Töö nr 234/0224

Asukoht: Rakvere vald, Kaarli küla, Olevi kinnistu

Tellija: Rakvere Vallavalitsus

KAARLI KÜLAS OLEVI KINNISTU

DETAILPLANEERING

Juhataja: K. Õisma

Arhitekt: A. Tiidema

RAKVERE 2024

Vaated planeeringualale

vaade Sõmeru suunas

vallatee

planeeringuala

elektripaigaldised

1. oktoober 2024

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

Mõõtkava: 1:5000 X = 6583403, Y = 640989

X = 6582137, Y = 640021

Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Legend:

Infopäring:

Tunnus: 77003:001:0180

Lähiaadress: Olevi

Asustusüksus: Kaarli küla

Omavalitsus: Rakvere vald

Maakond: Lääne-Viru maakond

Moodustamise aeg: 4. detsember 2007.a.

Muudatuse registreerimise aeg: 8. aprill 2024.a.

Muudatuse põhjus: Katastriandmete parandamine MaaKatS § 19³ alusel

Maa maksustamishind: 6145.00 €

Sihtotstarve 1: Maatulundusmaa 100%

Pindala: 44456.0 m²

Haritav maa: 276.0 m²

Looduslik rohumaa: 3053.0 m²

Metsamaa: 40346.0 m²

Muu maa: 781.0 m²

Kinnistu nr.: 4747431

Omandivorm: Eraomand

Katastripidaja märked: -

Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Väljavõte Sõmeru valla üldplaneeringust

Planeeringuala

Koostas: OÜ Projekteerimiskeskus

01.10.2024