Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.2-4/25/1587-1 |
Registreeritud | 28.01.2025 |
Sünkroonitud | 29.01.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusteenuse osutamine |
Sari | 1.2-4 Õigusalane kirjavahetus |
Toimik | 1.2-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium, Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium, Kliimaministeerium |
Vastutaja | Mari Toodu (Users, Tugiteenuste teenistus, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1
15006, Tallinn, Harju maakond
Teie 27.01.2025
Meie 28.01.2025 nr 1.2-4/25/1587-1
Seisukoha küsimine
2018. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1139 (alusmäärus),
millega tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 552/2004
(koostalitlusvõime määrus). Mõningate koostalitlusvõime määruse artiklite kohaldamisega tuli
jätkata kuni 12. septembrini 2023. See kuupäev oli ühtlasi tähtajaks Euroopa Liidu
Lennundusohutusametile (EASA) ja Euroopa Komisjonile (EK) koostöös liikmesriikidega töötada
välja uus süsteem. Koostalitlusvõime määrus sätestas põhinõuded, mida tuli kohaldada Euroopa
lennuliikluse juhtimisvõrgu, selle süsteemide, koostisosade ja seotud menetluste suhtes, sealhulgas
aeronavigatsiooniseadmete kasutamise alused. Aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimisele ei
kohaldatud Euroopa Liidu õigust ning seetõttu oli aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimine
liikmesriigiti erinev - paljudes riikides lähtuti vaid koostalitlusvõime määruse nõuetest, osad riigid
olid kehtestanud täiendavad vastavustõendamise nõuded. Eesti kuulus viimaste hulka, kus on
siseriiklikult kehtestatud seadmete sertifitseerimise nõuded.
Uue ja alusmääruse kohase süsteemi rakendamiseks võeti vastu 14. juulil 2023 komisjoni
delegeeritud määrus (EL) 2023/1768, millega kehtestati lennuliikluse korraldamise/
aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ja lennuliikluse korraldamise/aeronavigatsiooniteenuste
koostisosade sertifitseerimise ja deklareerimise üksikasjalikud eeskirjad. Määrusega on
reguleeritud, millised seadmed tuleb sertifitseerida (see õigus on üksnes EASA-l) ning millised
kuuluvad deklareerimisele (seda kontrollib liikmesriigi pädev asutus, Transpordiamet Eestis). See
tähendab, et uue süsteemi kohaselt ei või pädev asutus seadmeid sertifitseerida, kuid
lennundusseadus (LennS) kohustab vastupidiseks ning deklareerimisele kuulvaid seadmeid LennS
sertifitseerima. Määruse (EL) 2023/1768 kohaldamisalasse jäävad kõik täna LennS kohaselt
sertifitseeritavad aeronavigatsiooniseadmed. Seega on LennS aeronavigatsiooniseadmete
sertifitseerimist reguleerivad sätted vastuolus EL-i õigusega ning lisaks seab sertifikaatide
omanikele liigseid piiranguid. Sertifikaatide omanikud on kohustatud täitma nõudeid, mis üle
Euroopa teistele teenuseosutajatele ei kehti ning seab Eesti teenuseosutajad keerulisemasse, aga
ka ebavõrdsemasse olukorda ning samas peab Transpordiamet LennS kohaselt menetlema taotlusi
ja tegema järelevalvet.
Hetkel kehtib ligikaudu 50 aeronavigatsiooniseadme sertifikaati, mille omanikuks on
Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna Lennujaam ja Kaitsevägi.
2 (2)
Transpordiamet on esitanud LennS muutmise eelnõu, et esimesel võimalusel tunnistada
aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimise sätted kehtetuks. Nii õiguslik vastuolu kui praktikas
kahe vastuolulise süsteemi samaaegse järgimise kohustus on ajendanud Transpordiametit
pöörduma Kliimaministeeriumi poole.
Seetõttu palume seisukohta ja juhiseid, kas ilmse vastuolu tõttu EL-i õigusega on
seadusandja hinnangul ja tõlgendusel võimalik lõpetada LennS alusel sertifitseerimine ning
tunnistada olemasolevad sertifikaadid kehtetuks enne seaduse muudatuse jõustumist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov
juhataja
õigusosakond
Lisaadressaadid: Tairi Tonkson, Kliimaministeerium, [email protected]
Mari Toodu
58031182, [email protected]