Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määrust nr 256 „Välislähetustasu ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ (edaspidi määrus), mis on avaldatud RT I, 21.12.2024, 7.
Eelnõuga ajakohastatakse määruses välislähetustasu lähtesummad ja lisatakse täpsustus, et kui teenistujaga on kaasas tugiisik, siis lapsehoidmise tasu ei hüvitata.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi rahandusosakonna peadirektor Jaanus Karv ja juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Perit Soininen (637 7421;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 koosneb 2 punktist, millega muudetakse määrust.
Eelnõu § 1 punkt 1. Määruse § 4 lõigetes 1–21 muudetakse välislähetustasu lähtesummad. Välislähetustasu lähtesummad on olnud muutmata pikemat aega. Samas on viimastel aastatel olnud hindade kasv asukohariikides märkimisväärne tulenevalt inflatsioonist ja teistest teguritest. Näiteks on OECD, ÜRO ja Eurostat andmetel perioodil 2019-2023 olnud asukohariikides inflatsioon keskmiselt ca 4,2%. Seetõttu on välislähetustasu arvestuse aluseks võetavad lähtesummad jäänud ajale jalgu. Eelnõuga muudame ja korrigeerime olemasolevaid lähtesummasid 3% võrra kõrgemaks.
Eelnõu § 1 punkt 2. Määruse § 19 lõikes 3 täpsustatakse, et kui teenistujaga on kaasas tugiisik, siis lapsehoidmise tasu ei hüvitata. Välisteenistuse seaduse § 65 lõike 1 punkti kohaselt hüvitatakse välisesinduses töötava teenistuja kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoiuteenuse kulu määrusega kehtestatud korras. Määruse § 19 lõike 2 kohaselt hüvitatakse teenistujale põhjendatud juhtudel kuni 13-aastase kaasasoleva lapse lapsehoidmise tasu 50% ulatuses, kui teenistujal on kaasasolev abikaasa, ja 90% ulatuses, kui teenistuja on välislähetuses kaasasoleva abikaasata. Kehtiva § 19 lõike 3 kohaselt lapsehoidja tasu ei hüvitata, kui lapsehoidjaks on lähisugulane või isik, kellele makstakse käesolevas määruses ettenähtud välislähetustasu või hüvitisi.
Alates 1. jaanuarist 2025. a jõustunud välisteenistuse seaduse muudatuse kohaselt on teenistujal, kellel ei ole pikaajalises välislähetuses kaasas abikaasat või registreeritud elukaaslast, võimalik võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik, kes hoolitseb teenistuja kaasasoleva alla 13‑aastase lapse, puudega lapse või vähenenud töövõimega täisealise lapse eest. Tugiisik loetakse välisteenistuse seaduse mõttes kaasasolevaks perekonnaliikmeks, kellele laienevad seaduses kehtestatud sotsiaalsed tagatised, mh suurendatakse teenistuja välislähetustasu kaasasoleva tugiisiku eest 70 %, kohaldatakse (ühe lapse võrra) suuremat eluruumi üüri piirmäära, kaetakse seaduses sätestatud ulatuses kulud jne. Kaasasoleva tugiisiku ülesandeks on hoolitseda teenistuja kaasasoleva lapse eest. Muudatusega sätestatakse määruse § 19 lõikes 3 selguse huvides otsesõnu, et teenistujale ei hüvitata lapsehoidmise tasu, kui teenistujaga on kaasas tugiisik. Säte ei puuduta kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu hüvitamist, mida võib teha olenemata tugiisiku kaasasolekust.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 1. märtsil 2025. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõu § 1 punktiga 1 tehakse määruses muudatus, millega tõstetakse välislähetustasu lähtesummasid. Eelnõu § 1 punktiga 2 tehtava määruse muudatusega ei muudeta määrust sisuliselt, vaid üksnes täpsustatakse määruse sõnastust selguse huvides. Seega ei kaasne viimati nimetatud muudatusega mõju sihtrühmale ning käesolevas seletuskirjas on hinnatud üksnes esimesena nimetatud muudatuse mõjusid.
Muudatuse sihtrühm
Muudatus puudutab kõiki Välisministeeriumi diplomaate (u 350) ja erialadiplomaate teistest riigiasutustest (u 75), samuti välisesindusse lähetatavaid haldusteenistujaid (u 35 Välisministeeriumist ja u 5 teistest riigiasutustest) ning muude ametiasutuste lähetatuid (60–80). Samuti puudutab muudatus diplomaatide, haldusteenistujate ja muude ametnike perekonnaliikmeid (u 290 Välisministeeriumist ja u 90 teistest ministeeriumitest). Lõplikku sihtrühma suurust ei ole võimalik prognoosida, kuna roteerivas süsteemis muutuvad need arvud pidevalt.
Määrusega kavandatav muudatus puudutab ka Välisministeeriumi ning lähetajaministeeriumite personali-, haldus- ja rahandusosakondi ning Riigi Tugiteenuste Keskuse teenistujaid. Välisministeeriumis on sihtrühma suurus umbes 15 inimest, Kaitseministeeriumi valitsemisalas ligikaudu 10–12 inimest. Teistes asutustes puudutab muudatus umbes 10 inimest. Lisaks kuuluvad sihtrühma muude ametiasutuste, kes saadavad teenistujaid pikaajalisse välislähetusse, asjakohaste osakondade teenistujad. Sihtrühma suurust muudes ametiasutustes ei ole võimalik täpselt hinnata, kuna Välisministeeriumil puudub asjakohane ülevaade.
Muudatuse mõjud
Määrusega kavandataval muudatusel on teatav sotsiaalne ja majanduslik mõju välisriigis viibivatele diplomaatidele, välisesinduses töötavatele haldusteenistujatele, muudele pikaajalisse välislähetusse lähetatud teenistujatele ning eelpoolnimetatute perekonnaliikmetele. Samuti kaasneb määrusega teatav mõju riigiasutuste töökorraldusele ning kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhtetele.
Määruse rakendamine ei too kaasa:
1) mõju elu- ja looduskeskkonnale;
2) mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ega
3) mõju regionaalarengule.
4.1. Sotsiaalne mõju
Oluline mõju puudub.
Eelnõuga kaasneb diplomaatidele, haldusteenistujatele ja muudele ametnikele ning nende perekonnaliikmetele teatav sotsiaalne mõju, eelkõige positiivne mõju nende heaolule. Määruse muudatuse tulemusel suureneb välislähetustasu lähtesumma, mis toob kaasa teenistujate sissetuleku suurenemise.
Muudatusega kaasnev mõju on positiivne. Mõju ulatus ei ole suur, kuna välislähetustasu lähtesummasid suurendatakse ca 3 % ulatuses. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
4.2. Majanduslik mõju
Oluline mõju puudub.
Eelnõuga kaasneb teatav majanduslik mõju välislähetuses viibivatele teenistujatele ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele, kuna muudatus mõjutab teenistujate sissetulekut välislähetustasu lähtesummade suurendamise võrra.
Muudatusega kaasnev mõju on positiivne. Mõju ulatus ei ole suur, kuna välislähetustasu lähtesummasid suurendatakse ca 3 % ulatuses. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Oluline mõju puudub.
Määruse muudatus mõjutab diplomaate ja välisesindusse lähetatavaid haldusteenistujaid, kelle põhiülesanne on viia ellu välissuhtlemise tegevusi asukohariigis. Seega võib nendega kaasneda teatav mõju riigi välissuhetele. Mõju välissuhetele on pigem kaudne, selle ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
4.4. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Oluline mõju puudub.
Muudatus avaldab teatavat mõju Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumite (sh muude ametiasutuste) töökorraldusele. Eelnõuga muudetakse välislähetustasu lähtesummade suurust, millega tuleb ministeeriumitel oma tööprotsessides arvestada.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega eraldi märkimisväärseid kulusid ei kaasne. Määrusega nähakse ette küll välislähetustasu arvestuse aluseks olevate lähtesummade suurendamine 3% võrra, kuid kuna välislähetustasu arvutamisel võetakse arvesse ka välisministri 20. detsembri 2006. a määruses nr 11 „Linnade koefitsiendid“ kehtestatud välisriigis asuvatele linnadele kehtestatud koefitsiente, siis arvestades koefitsientide viimaste aastate langustrendi, on mitmeaastases vaates mõju välislähetustasudele minimaalne.
Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid.
Määruses eelnõuga tehtavad muudatused on kavandatud selliselt, et need ei tooks mitmeaastases vaates kaasa rahalist lisakulu ja oleks kaetavad ministeeriumite olemasolevast eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2025. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile.
Margus Tsahkna
Välisminister