Ettekirjutus

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

RIIKLIKU JÄRELEVALVE TEOSTAJA ETTEKIRJUTUS nr 12.6-1/22/3380-13

Ettekirjutuse saaja

nimetus ja asukoht:

Narva Haigla SA

Haigla tn 7

20104 Narva linn

Registrikood 90003217

E-post: [email protected]

Ettekirjutuse koostamise

koht ja kuupäev:

24.03.2023, Kohtla-Järve

Järelevalveasutuse

nimetus ja aadress:

Terviseamet

Paldiski mnt 81

10614 Tallinn

Registrikood 70008799

E-post: [email protected]

Ettekirjutuse koostanud

isiku ametinimetus, ees-

ja perekonnanimi:

Ida regionaalosakonna vaneminspektor

Olga Soom

1. Ettekirjutuse õiguslik alus ning asjaolud, mis tingisid ettekirjutuse tegemise

1.1. Terviseamet (edaspidi amet) viis ohu ennetamise eesmärgil tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse (edaspidi TTKS) § 60 lg 1 alusel ning tuginedes korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 24 lg 1

ja ameti poolt koostatud kiirabi osutamise valdkonna ohuprognoosile läbi riiklikku

järelevalvemenetlust eesmärgiga kontrollida TTKS-s, tervise- ja tööministri 18.12.2018 määruses nr

65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ (edaspidi määrus nr 65) ja

Vabariigi Valitsuse 20.12.2018 määruses nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning

Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ (edaspidi määrus nr 119) sätestatud nõuete täitmist SA-s

Narva Haigla.

SA Narva Haigla registrikoodiga 90003217 omab kiirabiteenuse osutamiseks tegevusluba nr L02639

(edaspidi kiirabi) ja on KorS § 15 lg 1 mõistes avaliku korra eest vastutav isik.

1.2. Järelevalvemenetluse raames amet:

1.2.1 Teavitas kiirabi riikliku järelevalvemenetluse alustamisest 01.11.2022 kirjaga nr 12.6-

1/22/3380-1.

1.2.2 Viis 08.11.2022 kiirabis, aadressil Haigla tn 9, Narva linn, 20104, Ida-Viru maakond, läbi

riikliku järelevalve menetlustoimingu eesmärgiga kontrollida kiirabi poolt osutatava

kiirabiteenuse vastavust kehtivatele nõuetele. Menetlustoimingu käigus teostati vallasasja

(kiirabiauto registrinumbriga 095MWD) ja tervishoiuteenuse osutamise dokumentatsiooni

(kiirabikaardid) läbivaatus. Menetlustoimingul tuvastatud puudused kiirabiauto varustuse,

väljasõiduaegade ja dokumenteerimise osas fikseeriti riikliku järelevalve menetlustoimingu

protokollis nr 12.6-1/22/3380-2 ja lisas „Kiirabi nõuded“.

1.2.3 Tutvus menetlustoimingu järgselt kiirabi edastatud 29.11.2022 selgitustega kirjas nr 2-

1.1/1408-2.

1.2.4 Küsis 15.12.2022 kirjaga nr 12.6-1/22/3380-4 kiirabilt asjakohaseid selgitusi ja vastuseid ameti

poolt 08.11.2022 menetlustoimingu käigus tuvastatud puuduste põhjuste ning täiendavate

2

meetmete rakendamise ja tähtaegade kohta, et tagada kiirabiteenuse vastavus kehtivatele

nõuetele. Muuhulgas selgitas amet täiendavalt kiirabile, millistes õigusaktides on sätestatud

nõuded dokumenteerimisele ja väljakutsetele reageerimise ajale.

1.2.5 Tutvus kiirabi 29.12.2022 kirjaga nr 2-1.1/1495-1, milles kiirabi edastas tagasiside ning

selgitused riikliku järelevalvemenetluse kohta.

1.2.6 Palus 09.01.2023 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt (edaspidi TEHIK) päringuga nr

12.6-1/22/3380-6 juhusliku valiku alusel kiirabi poolt ajavahemikul 29.11.2022-09.01.2023

koostatud ja tervise infosüsteemi edastatud 15 C (charlie)- prioriteediga ja 15 D (delta)-

prioriteediga kiirabikaartide koopiaid. Samuti palus amet TEHIKul täpsustada, kas

ajavahemikul 06.05.-09.05.2022 ja 29.11.2022-09.01.2023 esines tehnilisi rikkeid tervise

infosüsteemis või kiirabi mobiilse töökoha (edaspidi KMT) kasutamisel.

1.2.7 Analüüsis kiirabi poolt ajavahemikul 29.11.2022-09.01.2023 koostatud ja tervise infosüsteemi

edastatud 15 C (charlie)- prioriteediga ja 15 D (delta)- prioriteediga kiirabikaartide koopiaid.

1.2.8 Teostas täiendavalt 16.01.2023 aadressil Haigla tn 9, Narva linn, 20104, Ida-Viru maakond,

menetlustoimingu, eesmärgiga kontrollida kiirabibrigaadi varustuse vastavust kehtivatele

nõuetele. Menetlustoimingu raames kontrolliti täiendavalt kiirabiauto registrinumbriga

095MWD varustust. Amet tuvastas, et 18.11.2022 riikliku järelevalvetoimingu protokollis nr

12.6-1/22/3380-2 lisas „Kiirabi nõuded“ punktis 3 kiirabibrigaadi varustuses kajastatud

puudused on kõrvaldatud, asjaolud fikseeriti riikliku järelevalve menetlustoimingu protokollis

nr 12.6-1/22/3380-8.

1.2.9 Palus 16.01.2023 Häirekeskuselt päringuga nr 12.6-1/22/3380-9 Häirekeskuse andmekogust

Häirekeskuse juhtumite nr 2212300105, nr 2212130831, nr 2212030108, nr 2212280459, nr

2301011380, nr 2212210173 ja nr 2212041305 kiirabibrigaadide väljasõidu aegasid GPS

koordinaatide järgi. Samuti palus amet Häirekeskusel täpsustada, kas ajavahemikul 06.05.-

09.05.2022 ja 29.11.2022-09.01.2023 esines tõrkeid Häirekeskuse poolt kiirabi

kiirabibrigaadidele väljasõidukorralduse andmise osas.

1.2.10 Tutvus Häirekeskuse 03.02.2023 vastuskirjaga nr HK 6.-2/41-2 ning analüüsis Häirekeskuse

andmekogust saadud seitsme D (delta)- prioriteediga väljakutsete väljasõidu aegade andmeid.

1.2.11 Andis kiirabile 06.02.2023 kirjaga nr 12.6-1/22/3380-11 võimaluse esitada enne haldusakti

andmist kirjalikus vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

1.2.12 Tutvus kiirabi 10.02.2023 edastatud vastuskirjaga nr 2-1.1/251-1, millega kiirabi edastas

arvamuse riikliku järelevalvemenetluse kohta. Vastuskirjas selgitab ja põhjendab kiirabi

puuduseid väljasõiduaegade ja dokumenteerimise osas. Kiirabi peab

dokumenteerimiskohustuse puudulikkust tõsiseks veaks. Samuti märgib kiirabi kirjas, et

oluline on õigeaegselt reageerida ning mitte viivitada kõrge prioriteediga sõitude puhul.

1.3. Järelevalvemenetluse käigus kogutud materjalide alusel tuvastas amet järgmist:

1.3.1. 08.11.2022 läbi viidud menetlustoimingu ajal ei olnud kiirabibrigaadi tegevuseks vajalike

meditsiiniseadmete, tarvikute, vahendite ja ravimite nõuded täidetud. Pisteliselt kontrollitud

24-st kiirabikaardist ei olnud 11-l kiirabikaardil andmeid tervishoiuteenuse osutamise kohta

täismahus dokumenteeritud (puudusid andmed patsiendi iga päev tarvitatavate ravimite ja

teadaolevate allergiate kohta ning andmed trauma kohta: puudus trauma toimumise aeg, trauma

toimumise koht, trauma mehhanism või kannatanute arv). Pisteliselt kontrollitud 24

kiirabikaardi andmete järgi oli ajavahemikul 06.05.-09.05.2022 kiirabi kolme C (charlie)-

prioriteediga väljakutse ja kolme D (delta)- prioriteediga väljakutse korral ületanud

väljakutsele kehtestatud reageerimise aega.

1.3.2. TEHIKu 10.01.2023 vastuskirja nr 1-8/6-2 kohaselt ei ole ajavahemikul 06.05.-09.05.2022

kiirabi tööd mõjutavaid hoolduseid ega tõrkeid olnud. TEHIKult saadud kiirabikaartide

andmete põhjal tuvastati, et:

3

- 29 kiirabikaardi juhtumi korral ei ole ajavahemikul 29.11.2022-09.01.2023 kiirabi tööd

tehnilised rikked mõjutanud;

- 30-st kiirabikaardist puudus neljal kiirabikaardil teise liikme tervishoiutöötaja kood;

- 30-st kiirabikaardist ei olnud 12-l kiirabikaardil andmeid tervishoiuteenuse osutamise kohta

täismahus dokumenteeritud (anamneesi osas puudusid andmed kaebuste, haiguse kulu,

patsiendi iga päev tarvitatavate ravimite ja/või teadaolevate allergiate kohta; trauma andmete

osas puudusid andmeid vigastuse piirkonna ja iseloomu kohta; visiidi tulemuse andmete osas

puudusid hospitaliseerimata patsiendile antud soovitused);

- analüüsitud 15 C (charlie)- prioriteediga väljakutse korral on kiirabi sõitnud välja kolme minuti

jooksul alates Häirekeskusest väljakutse andmete saamisest;

- 15 D (delta)- prioriteediga väljakutsest on kiirabi ületanud ühe minuti reageerimise aja piiri

kuuel väljasõidul;

- kahe D (delta)- prioriteediga väljakutse korral on kiirabi muutnud väljasõidu aega (ühel juhul

on kiirabibrigaad sõitnud välja varem, kui on Häirekeskuse andmetel märgitud ning teisel juhul

on kiirabibrigaad sõitnud välja enne Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamist).

1.3.3. Häirekeskuse 03.02.2023 vastuskirja nr HK 6.-2/41-2 kohaselt:

- ei ole ajavahemikul 06.05.-09.05.2022 ja 29.11.2022-09.01.2023 esinenud tehnilisi tõrkeid

Häirekeskuse poolt kiirabibrigaadidele väljasõidukorralduse andmise osas;

- võib väljasõidukorralduse aeg Häirekeskuse juhtumi ja kiirabikaardi vahel erineda, kui

kiirabibrigaad annulleeritakse ja hiljem antakse väljasõidukorraldus samale või uuele

kiirabibrigaadile;

- väljasõidu ajad GPS koordinaatide järgi tulevad Häirekeskusele iga 15 sekundi tagant ning

tuleb arvestada, et liikumine võis alata väljatoodud andmetest 15 sekundit varem.

1.3.4. Häirekeskuse andmekogust saadud seitsme D (delta)- prioriteediga väljakutse väljasõidu

aegade järgi:

- kiirabibrigaadi juht fikseeris väljasõidu aja, kuid tegelikult ei sõitnud välja;

- kiirabibrigaadi juht on edastanud tervise infosüsteemi ebaõigeid väljasõidu aegasid;

- kiirabibrigaadid on ületanud väljakutsele kehtestatud reageerimise aega.

Allpool on esitatud tabel, kus on toodud Häirekeskuse andmekogust saadud seitsme D (delta)-

prioriteediga väljakutse erinevad väljasõidu ajad – väljasõit Häirekeskuse juhtumi andmetel,

väljasõit kiirabibrigaadi juhi poolt käsitsi sisestatuna ja väljasõit Häirekeskuse mGIS andmetel.

Häirekeskuse juhtumi andmetel näitavad väljasõidu ajad, millal kiirabibrigaad fikseeris

väljasõidu. Häirekeskuse mGIS andmetel näitavad väljasõidu ajad, millal kiirabiauto hakkas

liikuma GPS koordinaatide muudatuse järgi. Viimased andmed näitavad selgelt, et

kiirabibrigaadid on edastanud tervise infosüsteemi ebaõigeid väljasõidu aegasid ning

viivitanud väljasõiduga, seega on ületatud määruse nr 119 lisas 1 kehtestatud väljakutsele

reageerimise aega. Lisaks nähtub tabelist vastuolu kiirabibrigaadi juhi poolt käsitsi sisestatud

väljasõidu aja, Häirekeskuse juhtumi ja Häirekeskuse mGIS väljasõidu aja vahel.

Häirekeskuse

juhtumi

kuupäev ja

kiirabibrigaadi

kutsung

Häirekeskuse

juhtumi andmetel

väljasõidukorraldus

Häirekeskuse

juhtumi andmetel

väljasõit

Kiirabibrigaadi

juhi poolt

käsitsi

sisestatud

väljasõidu aeg

Häirekeskuse

mGIS

andmetel

väljasõit

Juhtum nr

2212300105

30.12.2022

NARVA92

30.12.2022

02:22:51

30.12.2022

02:25:09

30.12.2022

02:22

30.12.2022

02:27:30

4

Juhtum nr

2212130831

13.12.2022

NARVA93

13.12.2022

14:38:12

13.12.2022

14:39:31

- 13.12.2022

14:40:21

Juhtum nr

2212030108

03.12.2022

NARVA91

03.12.2022

01:43:21

03.12.2022

01:44:30

- mGISi

asukohti ei

ole

Juhtum nr

2212280459

28.12.2022

NARVA93

28.12.2022

11:18:21

28.12.2022

11:20:21

- mGISi

asukohti ei

ole

Juhtum nr

2212280459

28.12.2022

NARVA91

28.12.2022

11:22:32

28.12.2022

11:22:41

28.12.2022

11:19

mGISi

asukohti ei

ole

Juhtum nr

2301011380

01.01.2023

NARVA92

01.01.2023

16:54:03

01.01.2023

16:55:45

- 01.01.2023

17:00:17

Juhtum nr

2212210173

21.12.2022

NARVA93

21.12.2022

06:09:27

21.12.2022

06:10:41

- 21.12.2022

06:13:52

Juhtum nr

2212041305

04.12.2022

NARVA93

04.12.2022

22:35:46

04.12.2022

22:37:49

- 04.12.2022

22:38:58

1.3.5. Kiirabi poolt 10.02.2023 edastatud selgituste põhjal selgus, et Häirekeskuse juhtumi nr

212280459 puhul ei olnud tegemist ebaõigete väljasõidu andmete edastamisega.

2. Rakenduvad õigusaktid ja oht või korrarikkumine

2.1. TTKS § 42 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik

järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid,

aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid.

Sotsiaalministri 18.09.2008 määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused

ja kord“ (edaspidi määrus nr 56) § 731 lg 2 sätestab, et kiirabikaart vormistatakse elektrooniliselt

vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisule.

Sotsiaalministri 17.09.2008 määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide

andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 53) § 3 lg 15 sätestab,

et kiirabikaardi andmekoosseis on toodud määruse lisas 15.

Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi määrus nr

138) § 5 lg 5 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja tagab infosüsteemi edastatavate andmete õigsuse.

Määrus nr 119 § 4 lg 4 sätestab, et kiirabibrigaad on kohustatud Häirekeskuselt väljakutse andmete

saamisel alustama väljasõitu viivitamata, kuid mitte hiljem kui lisas 1 kehtestatud aja jooksul.

Määruse nr 119 lisa 1 kohaselt tuleb kiirabibrigaadil D (delta)- prioriteediga väljakutse korral sõita

välja ühe minuti jooksul alates Häirekeskusest väljakutse andmete saamisest.

5

2.2. Vastavalt käesoleva ettekirjutuse punktis 1.3 väljatoodud asjaoludele on kiirabi pannud

toime järgnevad korrarikkumised:

2.2.1 kiirabi ei dokumenteeri ega edasta andmeid osutatud tervishoiuteenuse kohta

nõuetekohaselt, millega on rikutud TTKS § 42 lg 1, määruse nr 56 § 731 lg 2, määruse nr

53 § 3 lg 15 ja määruse nr 138 § 5 lg 5 sätestatud nõudeid;

2.2.2 kiirabi ei ole sõitnud D (delta)- prioriteediga väljakutse korral välja ühe minuti jooksul,

millega on rikutud määruse nr 119 § 4 lg 4 sätestatud nõudeid.

3. Menetlusosalise ärakuulamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada

tema õigusi.

Kiirabi edastas 29.11.2022 ametile kirjaga nr 2-1.1/1408-2 menetlustoimingu käigus tuvastatud

asjaolude kohta omapoolsed selgitused, mille kohaselt on personalile tehtud märkused

dokumenteerimise kohta ning tuletatud meelde kiirabikaardi vormistamise nõuded. Kiirabi

väljakutsetele kehtestatud reageerimise aja ületamise ühe põhjusena on kiirabi välja toonud

Häirekeskuse poolt valesti määratud väljakutsete prioriteedid. Kiirabi on selgitanud, et „... enamik

Delta väljakutseid on põhjendamatud ja valed“.

Vastusena ameti 15.12.2022 kirjale nr 12.6-1/22/3380-4 esitas kiirabi 29.12.2022 vastuskirja nr 2-

1.1/1495-1, mille kohaselt on olnud juhtumeid, kus Häirekeskuse väljasõidukorraldus on tulnud

kiirabibrigaadile viivitusega alarmeerimise rikke tõttu ning seetõttu on väljasõidu aega ületatud.

Kuidas kiirabi juba enne väljasõitu teeb kindlaks, et D (delta)- prioriteediga väljakutse on

põhjendamatu ja madalama prioriteegiga on kiirabi selgitanud, et „... olemas VIP patsiendid, kelle

juures käib kiirabi pidevalt“. Kiirabi andis teada, et ajavahemikus 06.05.-09.05.2022 08:00-08:00 oli

18 D (delta)- prioriteediga väljakutset, nendest seitsmel juhul patsient hospitaliseeriti. Kiirabi on neid

18 D (delta)- prioriteediga väljakutseid analüüsinud ning tuvastanud, et vaid kahe korral oli tegemist

D (delta)- prioriteedi väljakutsega. Lisaks selgitas kiirabi, et „käsi raadioterminaalis ei ole võimalik

väljasõidu aega muuta“.

Amet andis 06.02.2023 kirjaga nr 12.6-1/22/3380-11 kiirabile täiendava võimaluse esitada oma

arvamus ja vastuväited. Kiirabi saatis oma arvamuse 10.02.2023 vastuskirjaga nr 2-1.1/251-1, mille

kohaselt peab kiirabi dokumenteerimiskohustuse puudulikkust tõsiseks veaks. Kiirabi juhtis

tähelepanu asjaolule, et „e-kiirabikaardi meditsiinilise sisu täitmise kohta ei ole koostatud ei

Terviseameti ega keegi teise poolt ühtset head juhendit. TEHIKu koostatud tehniline juhend

meditsiinilises mõttes palju edasi ei aita. Kõikide kiirabikaardil olevate lahtrite igakordne täitmine ei

ole ei meditsiinilises ega juriidilises mõttes vajalik ning pole olnud ka e-kiirabikaardi loomisel

eesmärgiks“. Kiirabi selgitas, et „Vahel kehtib meditsiinis reegel, et vähem on rohkem, mis tähendab

seda, et tark brigaadijuht suudab selekteerida olulise informatsiooni ebaolulisest ning lihtsustab

sellega ka järgnevate patsiendiga tegutsevate meedikute tööd. Samas tuleb rõhutada, et oluline,

patsiendi kiirabikutse põhjuseks olev terviseseisund tuleb korrektselt kirjeldada ning temaga tehtud

tegevuste põhjendus peab kiirabikaardilt leitav olema“. Kiirabi selgitas, et on saatnud TEHIKule

päringu, et selgitada välja, miks puudus kiirabikaartidel ühe tervishoiutöötaja kood. Kiirabi andis

teada, et kiirabi töötajate dokumenteerimisoskuste parandamaks on planeeritud kõikidele

brigaadijuhtidele koolitused „Kiirabikaardi täitmine“ ja „Sagedasemad vead kiirabikaardi täitmisel“.

Kiirabi väljakutsetele kehtestatud reageerimise aja ületamise kohta arvab kiirabi, et „Siin peitub kaks

tõsist murekohta, millest paraku vähemalt üks ei ole mitte vaid Narva Haigla kiirabi puhul

probleemiks, vaid on levinum tendents üle Eesti. Nimelt on Häirekeskuse kehv kutsetöötlus

devalveerinud D-prioriteedi, eriti pärast eelmise aasta aprillis uuele ohuhinnangute kutsetöötlusele

üleminekut“. Kiirabi andis teada, et võtab „oma südameasjaks töötajate motiveerimise õigeaegselt

6

reageerida ning mitte viivitada kõrge prioriteediga sõitude puhul reageerimisega isegi siis, kui patsient

on teada-tuntud kiirabikutsuja ning pole kunagi vajanud erakorralist abi“. Lisaks andis kiirabi teada,

et üritas „siseuurimise käigus jõuda selgusele, miks väljasõiduajad on nii pikad ja tuvastasime, et

erisus häiresüsteemist välja hüütava kiirabikutse ning KMTs registreeritava kiirabikutse vahel on 40

sekundit esimese kahjuks, mis tähendab seda, et kiirabitöötaja saab D-prioriteediga sõidust teada ligi

minuti hiljem. Miks see nii on, kas see on alati nii ja kuidas annab probleemi lahendada, tuleb meil

täiendava uurimise käigus välja selgitada ning probleem lahendada“.

Käsitsi väljasõidu aja varasemaks märkimise kohta arvab kiirabi, et tegemist on dokumentatsiooni

võltsimisega ning ühe juhtumi puhul ei olnud kiirabil „head selgitust“. Teise juhtumi puhul sõitis

kiirabibrigaad välja enne Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamist, sest „oli olnud nn.

„järjekorras“ esimene ning kuulis autos olles raadiost elustamiskutset ja alustas liikumist

sündmuskohale. Selgus aga, et kutse anti teisele brigaadile, kuid kuna brigaad juba liikus, siis helistati

Häirekeskusesse ning anti teada, et nemad reageerivad“, seetõttu oli käsitsi väljasõidu aeg varasemaks

märgitud ning tegemist ei olnud ebaõigete andmete edastamisega.

Häirekeskuse juhtumi väljasõidu aja ja Häirekeskuse mGIS väljasõidu aja erinevuste kohta arvab

kiirabi, et „Staatussõnum sisestatakse siis, kui kiirabibrigaad on valmis visiiti alustama. Ei ole

reglementeeritud, et brigaad alustab selle hetkega, kui autol rattad liikuma hakkavad. Brigaad võib

olla kiirabiautos ning valmis alustama, kuid enne võib olla vajalik autos tutvuda esmalt visiidi olemuse

ja sisuga, näiteks kasvõi selleks, et ennast kaitseriietusse panna. Siiski ei peaks selline tegevus võtma

üle minuti aega ehk siis kolmel juhul viiest on selgusetu, miks on väljasõiduga viivitatud“.

Kiirabi andis teada, et tegeleb personaali motiveerimisega ja kiirabiteenuse parandamisega ning vajab

„edusammudeks aega, sest nii koolitus kui inimeste meelsuse muutmine ei toimu üleöö“.

4. Põhjendus

Ameti poolt läbiviidud riikliku järelevalvemenetluse raames kogutud andmeid analüüsides ning

kogutud tõendeid arvestades on amet seisukohal, et kiirabi tervishoiutöötajad on jätnud

tervishoiuteenust nõuetekohaselt dokumenteerimata, sealhulgas on nad edastanud tervise infosüsteemi

sisuliselt ebaõigeid väljasõidu aegasid, fikseerides väljasõidu aja, kuid tegelikult ei ole sündmuskohale

välja sõitnud. Ameti hinnangul võib ebaõigete andmete esitamine ohustada tervishoiuteenuse

kvaliteeti. Ühtlasi tuleb tervishoiuteenuse osutajal tagada tervise infosüsteemi edastatavate andmete

õigsus ning kiirabiteenuse osutamise dokumenteerimisel järgida dokumenteerimise nõudeid.

Patsiendile osutatud kiirabiteenuse nõuetekohase dokumenteerimise eesmärgiks on parandada

tervishoiuteenuse kvaliteeti ja tagada patsiendi õigused. Patsiendile osutatud kiirabiteenuse korrektne

dokumenteerimine võimaldab patsiendil tutvuda temale osutatud tervishoiuteenusega ning

hospitaliseerimata jätmisel tutvuda temale antud soovitustega edaspidiseks raviks. Samuti võimaldab

kiirabikaardi korrektne dokumenteerimine tervishoiuteenuse osutaja vahetamise korral teisel

tervishoiuteenuse osutajal tutvuda patsiendi terviseandmetega ning võtta seda arvesse

tervishoiuteenuse osutamisel.

Amet arvestab kiirabi poolt esitatud arvamusega ning on nõus väidetega, et „tark brigaadijuht suudab

selekteerida olulise informatsiooni ebaolulisest“, “terviseseisund tuleb korrektselt kirjeldada ning ...

peab kiirabikaardilt leitav olema“, „... lihtsustab sellega ka järgnevate patsiendiga tegutsevate

meedikute tööd“. Patsiendi haiglaeelse anamneesi kogumise eesmärgiks on muuhulgas selgitada välja

patsiendi terviseprobleemid ning teha kindlaks, kas patsiendi hospitaliseerimine on vajalik. Andmete

dokumenteerimine peab võimaldama täielikku ülevaadet patsiendi terviseprobleemi ulatusest ning

patsiendi hospitaliseerimise korral nõuetekohaselt vormistatud kiirabikaart võimaldab säästa haigla

tervishoiutöötaja aega, sest võimaldab alustada kiirabikaardis dokumenteeritud andmete põhjal kohe

tervishoiuteenuse osutamisega. Kiirabikaardi korrektne vormistamine on väga oluline, sest juhul, kui

patsiendi terviseseisund muutub kriitilisemaks, ei pruugi ta olla enam võimeline teisele

tervishoiuteenuse osutajale edastama oma kaebuseid, kirjeldama haiguse kulgu, iga päev tarvitatavaid

7

ravimeid ning teadaolevaid allergiaid, millega haiglas arvestatakse tervishoiuteenuse osutamisel või

ravi määramisel.

D (delta)- prioriteediga väljakutse korral on tegemist erakorralise kutsega, kus abivajaja seisund võib

olla potentsiaalselt või otseselt eluohtlik. Arvestades asjaolu, et ka sündmuskohale jõudmiseks kulub

kiirabil aega, ei saa ameti hinnangul hädaabikutsele reageerimise ajaga viivitada, kuna abivajaja

eluohtlik seisund võib olla järsult muutuv ja ajakriitiline.

Kiirabi väljakutsetele kehtestatud reageerimise aja ületamise ühe põhjusena on kiirabi toonud välja

Häirekeskuse poolt valesti määratud väljakutsete prioriteedid. Amet on seisukohal, et väljakutse

esmase prioriteedi määraja on Häirekeskus, kes annab sündmusele ohuhinnangu, arvestades abivajaja

seisundit, sündmuse ohtlikkust ning muid asjaolusid ja edastab vastavalt sellele väljasõidukorralduse.

D (delta)- prioriteediga väljakutse korral peab kiirabibrigaad alustama väljasõitu Häirekeskuselt

väljakutse korralduse saamisest viivitamata, sest õigeaegselt mittereageerimise tagajärjeks on oht

inimese elule ning raskete tervisekahjustuste tekkeks.

Kiirabi ei saa omavoliliselt prioriteete ümber hinnata. Kiirabi tegevus, kus kiirabi otsustab

omavoliliselt enne väljasõitu, et väljakutse on põhjendamatu ja madalama prioriteediga, sest väljakutse

on seotud mõni „VIP patsiendiga“, on lubamatu, sest hädaabikutse tulemust ei ole võimalik ette näha

ning ka „VIP patsiendi“ elu võib olla ohus.

TEHIKu edastatud ajavahemiku 29.11.2022-09.01.2023 kiirabikaartide ja Häirekeskuse edastatud

andmete analüüsimisel on amet tuvastanud, et kiirabi ei ole oluliselt parandanud tervishoiuteenuse

dokumenteerimist ning D (delta)- prioriteediga väljakutsetele reageerimist. Arvestades asjaolu, et amet

andis kiirabile piisavalt aega, et viia kiirabiteenuse osutamine vastavusse kehtivate õigusaktidega, kuid

kiirabi ei ole peale ameti 08.11.2022 menetlustoimingut ning peale 15.12.2022 ameti selgituste

küsimise kirja seda teinud, leiab amet, et käesolev ettekirjutus on õigustatud, vajalik ning

proportsionaalne. Tuginedes eeltoodule ning arvestades asjaolu, et õigeaegse abi viibimine võib seada

ohtu abivajaja elu ja tervise, on amet seisukohal, et riikliku järelevalvemenetluse eesmärk on kõige

paremini saavutatav ettekirjutuse koostamisega.

5. Ettekirjutuse resolutsioon

Juhindudes TTKS § 60 lg 1 ja KorS § 28 lg 1 ja hinnanud järelevalvemenetluse raames kogutud ning

käesolevas ettekirjutuses välja toodud tõendeid kohustab amet Narva Haigla SA-l teha

korrarikkumise kõrvaldamiseks ning ohu tõrjumiseks alljärgnevad tegevused:

1) tagama koheselt alates ettekirjutuse kättesaamisest osutatava tervishoiuteenuse

dokumenteerimisel kiirabikaardi andmekoosseis ja tervise infosüsteemi edastatavate

andmete õigsus järgides dokumenteerimisele sätestatud nõudeid, kasutades riigi

infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid ja aadressiandmeid;

2) tagama koheselt alates ettekirjutuse kättesaamisest, et kiirabibrigaad sõidab Häirekeskuselt

väljakutse korralduse saamisel välja viivitamata, kuid mitte hiljem kui määruse nr 119 lisas

1 kehtestatud aja jooksul.

6. Viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse

täitmata jätmise korral

6.1. Vastavalt KorS § 28 1g 1 on korrakaitseorganil õigus ettekirjutuse saajat hoiatada

haldussunnivahendite kohaldamise eest. KorS § 28 lg 2 sätestab, et kui avaliku korra eest vastutav isik

ei täida tähtaegselt ettekirjutust, võib selle täita asendustäitmise ja sunniraha seaduses (edaspidi ATSS)

sätestatud vahenditega ja korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär sätestatakse riikliku

järelevalve eriseaduses. TTKS § 62 kohaselt on rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.

8

6.2. Vastavalt ATSS § 7 1g 1 teeb haldusorgan enne sunnivahendi rakendamist adressaadile

kirjaliku hoiatuse. Vastavalt ATSS § 7 lg 2 võib hoiatus kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi

teatena.

6.3. Käesolevaga teeb amet riikliku järelevalve teostajana ettekirjutuse adressaadile järgneva

hoiatuse:

käesoleva ettekirjutuse resolutsiooni punktis 1) ja 2) nimetatud kohustuse või kohustuste

mittetähtaegse või mittekohase täitmise korral kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile iga

täitmata punkti eest sunniraha 300 (kolmsada) eurot.

7. Viide kaebeõigusele

7.1. Kui ettekirjutuse saaja leiab, et ettekirjutusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema

vabadusi, võib ettekirjutuse saaja vastavalt HMS § 71 1g 1, § 73 lg 2 ja § 75 esitada kirjaliku vaide

ameti peadirektorile 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustavast ettekirjutusest teada

sai või oleks pidanud teada saama. Vaide esitamine ei vabasta vaide esitajat ettekirjutuse täitmise

kohustusest.

7.2. Kui ettekirjutuse saaja soovib ettekirjutust vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku § 40 lg 2 ning § 46 lg 1 esitada kirjaliku tühistamiskaebuse ükskõik

millisele Eesti halduskohtule vahetult või ükskõik millise Eesti maakohtu kaudu 30 päeva jooksul

ettekirjutuse teatavakstegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje Muusikus

osakonnajuhataja

Ida regionaalosakond