Vastus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lp vandeadvokaat Sander Potisepp

[email protected]

Advokaadibüroo Küllike Namm

Teie: 23.12.2024 nr

Meie: 29.01.2025 nr 2-1/897-2

Vastus kirjale

Olete meile saatnud 23. detsembril 2024. a e-postiga nõudekirja (edaspidi kiri). Kuna kiri on

esitatud peale tööpäeva lõppu, siis on see registreeritud 27. detsembril 2024. a. Kiri käsitleb

sideandmete siseriikliku regulatsiooni murekohti. Nimetame sideandmeid edaspidi

(elektroonilise) side tehnilisteks andmeteks, et oleks paremini mõistetav, et tegemist ei ole

telefonikõne või sõnumi sisu andmetega1.

Sarnaselt Teie kirjas esile tooduga, on kindlasti ka riigi huvi, et elektroonilise side seadus

(edaspidi ESS) oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Samas tuleb arvestada, et kõnealuste

andmete kasutamine süütegude ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks

on ka täna olulise tähtsusega. Seetõttu jätkub riigiasutuste diskussioon leidmaks tasakaalu

avaliku võimu teostamise ja sellega kaasneva üksikisiku õiguste piiramise vahel.

Vastuseks Teie kirjale selgitame side tehniliste andmete säilitamise nõudeid ja nende töötlemise

võimalikkust ESS-i tähenduses.

Side tehniliste andmete säilitamise kohustus tulenevalt ESS-i §-st 1111 on vastaval teenuse

osutajal ehk sideettevõtjal: viidatud paragrahvi lõige 2 reguleerib telefoni- ja

mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja andmete ja

lõige 3 reguleerib interneti-ühenduse, elektronposti ja interneti-telefoni teenuse osutaja

andmete säilitamist. Andmete säilitamise tähtaeg on mõlemal juhul sama – üks aasta ning

täiendav kohustus on, et neid andmeid tuleb säilitada Euroopa Liidu territooriumil. Oluline on

märkida, et ESS-ist tulenevalt säilitavad neid andmeid sideettevõtjad ning riigil ei ole loodud

vastavat andmekogu.

Riik on ette näinud ka täiendavad meetmed andmete kasutamise piiramiseks - sideettevõtjate

säilitatavaid andmeid saab riik kasutada väga kindlates menetlustes ning ligipääsuks ei piisa

lihtsalt põhjendatud taotluse esitamisest vaid sellele eelneb täiendav menetlus põhjendatuse

kontrolliks - nt kriminaalmenetluses tuleb kriminaalmenetluse seadustiku § 901 lõike 2 kohaselt

saada kohtueelses menetluses eeluurimiskohtuniku luba või kohtumenetluses kohtu luba.

Julgeolekuasutusele annab loa julgeolekuasutuse juht julgeolekuasutuste seaduse § 27 lõike 3

alusel. Jälitusasutus saab side tehnilisi andmeid kasutada ESS § 1111 lõikes 11 punktis 6

loetletud eriseaduses sätestatud juhtudel ja korras (nt politsei peab lähtuma politsei ja piirivalve

seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku vastavatest sätetest). Seega ühest küljest on

1 Side tehnilised andmed on näiteks kõne algus- ja lõpuaeg, telefoninumbrid, mille vahel ühendus loodi, seadme

asukoht kõne või sõnumi saatmise ajal ja internetiühenduse andmed (nt IP-aadress).

2 (2)

seadusandja pannud sideettevõtjatele kohustuse isikute liiklus- ja asukohaandmete kogumiseks,

teisalt nendele juurdepääsule on kehtestanud täiendavad kaitsemeetmed.

Väheoluline ei ole põhjus, milleks Siseministeeriumi valitsemisala asutused neid andmeid

kasutavad – eelkõige raskete kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja uurimiseks. Seega

nende andmete säilitamise ja kasutamise lubatavus mängib olulist rolli inimeste turvalisuse ja

julgeoleku tagamisel. Ka suureneb kuritegevuse osakaal digitaalmaailmas ning seal toimuvate

kuritegude menetlemisel või nende ärahoidmisel on side tehnilised andmed hindamatu

väärtusega.

Eeltoodust nähtub, et Teie andmeid säilitab sideettevõte 1-aastase tähtajaga, avaliku võimu

teostamiseks on nende andmete töötlemine õigusaktides reguleeritud ning ettenähtud

menetluskorda järgimata neid andmeid töödelda ei saa. Kinnitame, et Siseministeerium teeb

koostööd teiste valitsusasutustega, et ESS-i nõuded oleksid kooskõlas Euroopa Liidu õigusega,

kuid samal ajal ei tohi kannatada meie igapäevane julgeolek ja turvalisus.

Selle asemel, et otsida tasakaalu privaatsusõiguse ja õiguskaitseasutuste vajaduste vahel, tuleb

rõhutada, et kaaluda tuleb siiski privaatsusõigust versus igaühe õigust elule,

isikupuutumatusele, igaühe õigust omandi kaitsele, tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele

kohtulikule arutamisele, laste õigustele ja turvalisusele. Ühelgi politseiametnikul ei ole tema

enda jaoks avaliku korra rikkuja elektroonilise side tehnilisi andmeid vaja, ühelgi

õiguskaitseasutusel ei ole asutuse enda jaoks neid andmeid vaja, ka riik ei soovi neid andmeid

põhjuseta töödelda. Küll aga on riigi elanikel vaja, et tagatud oleksid turvalisus, õiglus ja

õigusriiki austava ühiskonnakorralduse püsimine. Eelkirjeldatu tagamiseks on riigis loodud

pädevad asutused, kellele tuleb ülesannete täimiseks anda piisavad vahendid, seda veelgi enam

tänases kõrgendatud julgeolekuohu olukorras.

Lõpetuseks märgime, et Siseministeerium esitas Teie kirjas toodule selgitused osas, kes on

kohustatud sideandmeid säilitama ning kuidas on reguleeritud juurdepääs sideandmetele. Teie

riigivastutuse seaduse alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõudele vastab Justiits- ja

Digiministeerium.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Teadmiseks: Justiits- ja Digiministeerium

Kertu Nurmsalu 6125084

[email protected]