Konkurentsiseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) muudatusettepanek

1

Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõule 384 SE tehtavate muudatusettepanekute seletuskiri

1. Sissejuhatus 2

1.1. Sisukokkuvõte 2

1.2. Eelnõu ettevalmistajad 3

1.3. Märkused 3

2. Seaduse eesmärk 4

3. Selgitused muudetud sätete kohta 4

§ 1. Konkurentsiseaduse muudatused 4

§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine 79

§ 6. Karistusseadustiku muutmine 85

§ 14. Seaduse jõustumine 87

4. Seaduse jõustumine 87

5. Täpsustused seaduse mõjude kohta 88

6. Muudatusettepanekute kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon 88

2

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga 384 SE võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2019/1 (nn ECN+ direktiiv), mille eesmärk on anda Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide konku-

rentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks

kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. Eelnõu on Riigikogu

menetluses teisel lugemisel, juhtivkomisjoniks on majanduskomisjon.

Seoses Riigikogu menetluses olevale eelnõule nn haldustrahvide kontseptsiooni osas laekunud

massiivse negatiivse tagasisidega (Õiguskantsleri kantselei, Advokatuur, õigusteadlased,

ettevõtjad) on JDM otsustanud haldustrahvimenetluse juurutamisest loobuda, kuna see ei

arvesta Eesti olemasoleva õiguskorra struktuure, tekitaks ebasoovitava õigusliku määramatuse

ning oleks raskesti ühitatav põhiõiguste kaitse nõuetega. Eelnõule esitatakse muudatused, mille

sisuks on ECN+ direktiivi ülevõtmine kehtiva õiguse struktuure kasutades, st luuakse

haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses

sarnaselt muude eluvaldkondadega. Kuigi eelnõu kirjutamise alguses ei tundunud kehtiv

õigusraamistik ECN+ direktiivi ülevõtmiseks sobiv, mistõttu tehti 2021. aastal õiguspoliitiline

otsus luua uus valdkonnapõhine ühendmenetlus, siis 1. novembril 2023 jõustunud eelnõuga

94SE muudeti mitmeid karistusseadustiku väärtegusid puudutavaid sätteid, mille tulemusena

muutus lihtsamaks direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmine juba toimivate haldusmenetluse ja

väärteomenetluse kaudu.

ECN+ direktiivi eesmärgipäraseks ülevõtmiseks kehtestatakse haldusõigusesse kuuluv

konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsioon. Konkurentsijärelevalvemenetluse

läbiviijaks saab Konkurentsiamet. Trahvi väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste

toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses.

Selleks, et tagada ECN+ direktiivi eesmärgipärane ülevõtmine ning ühtlustada riigisisese

konkurentsiõiguse ja EL-i konkurentsiõiguse kohaldamist, on eelnõu kohaldamisalasse

kavandatud ka ELTL artiklitega 101 ja 102 sama eesmärki kandvad konkurentsiseaduse

(KonkS) 2. ja 4. peatükk. ELTL artikkel 101 ja KonkS 2. peatükk käsitlevad konkurentsi

kahjustavaid ettevõtjate vahelisi kokkuleppeid, kooskõlastatud tegevusi ja otsuseid (nt

konkurentide vaheline hinnakokkulepe). ELTL artikkel 102 ja KonkS 4. peatükk käsitlevad

ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist (nt tarbijat ärakasutava müügihinna kehtesta-

mine). Riigisisese ja piiriülese mõõtmega rikkumistele erineva menetluskorra kehtestamine,

3

mida on soovitanud Advokatuur, ei oleks eesmärgipärane: esiteks on ka riigisiseseid

konkurentsirikkumisi vaja menetleda efektiivselt ning võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt

ei tohiks kodumaiseid ja välismaiseid ettevõtteid kohelda erinevalt. Teiseks võib esialgu

riigisisesena tunduva kartelli konkurentsijärelevalve või väärteomenetluse käigus selguda, et

rikkumisel on piiriülene mõõde ja uurimismeetmete kordamine teiste reeglite järgi ei oleks

enam tulemuslik. Piiriüleste konkurentsirikkumiste menetlemise tagamine ECN+ direktiivi

nõuete kohaste meetmetega ja ka sisuliselt efektiivselt on Eesti kohustus direktiivi art. 1 järgi.

Konkurentsiõiguses piiriülese ja siseriikliku regulatsiooni ühtlustamist ja selle võimalikult suurt

vastavust EL reeglitele on pidanud otstarbekaks ka Riigikohus.1

Eelnõukohase seadusega sätestatakse konkurentsijärelevalvemenetluses kogutavate tõendite

ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste

süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. See saavutatakse suuresti

konkurentsijärelevalvemenetluses tõendite kogumiseks süüteomenetlusele lähedasema

regulatsiooni kehtestamise kaudu, pidades samas silmas ECN+ direktiivis seatud suuniseid ja

piiranguid. KarS § 400 tunnistatakse kehtetuks ja selle asemel sätestatakse see tegu (st konku-

rentsi kahjustavad ettevõtjate vahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevus ja otsused)

väärteona. Seega eelnõukohase seaduse kohaselt konkurentsialased rikkumised enam kuriteoks

ei ole ja seegi toob kaasa olulise lihtsustuse, kuna puudub vajadus kriminaal- ja

väärteomenetluse vahel valimiseks.

Kavandatud muudatused mõjutavad Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevust, sh töö-

ülesandeid ja -korraldust. Lisaks on mõjutatud kohtud, Politsei- ja Piirivalveamet ning

prokuratuur. Tarbijatele avaldub kaudne positiivne mõju läbi konkurentsiolukorra paranemise,

mille tingib tõhustatud konkurentsijärelevalve.

ECN+ direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 4. veebruar 2021. 23.01.2025 tegi Euroopa Liidu

Kohus otsuse, millega määras Eestile trahvi direktiivi tähtaegselt üle võtmata jätmise eest

summas 400 000 eurot ning lisaks veel karistusmakse 3000 eurot iga päeva eest, mil otsuse

kuulutamise järel ei ole direktiiv üle võetud.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskiri on koostatud Justiits- ja digiministeeriumis.

1.3. Märkused

Eelnõukohane seadus on seotud eelmise Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 3.24

ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.

Eelnõuga muudetakse:

1) konkurentsiseaduse redaktsiooni RT I, 18.12.2024, 5;

2) avaliku teabe seaduse (AvTS) redaktsiooni RT I, 30.12.2024, 5;

3) avaliku teenistuse seaduse (ATS) redaktsiooni RT I, 27.09.2024, 3;

4) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 30;

5) karistusseadustiku (KarS) redaktsiooni RT I, 12.12.2024, 6;

6) korrakaitseseaduse (KorS) redaktsiooni RT I, 14.03.2023, 29;

7) krediidiasutuste seaduse (KAS) redaktsiooni RT I, 03.12.2024, 11;

8) kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) redaktsiooni RT I, 12.12.2024, 7;

9) riigihangete seaduse (RHS) redaktsiooni RT I, 07.06.2024, 11;

1 RKHKo 3-16-1267, p 20.

4

10) riigi õigusabi seaduse (RÕS) redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 77 ja

11) väärteomenetluse seadustiku (VTMS) redaktsiooni RT I, 29.06.2024, 8.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga

muudetakse muu hulgas halduskohtumenetluse seadustikku, väärteomenetluse seadustikku ja

kriminaalmenetluse seadustikku, mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punktis 14

nimetatud seadused.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada Konkurentsiametile ELTL artiklite 101 (konkurentsi

kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjate vahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud

tegevuse keeld) ja 102 (turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld) ning nendega sama

eesmärki kandvate KonkS 2. ja 4. peatüki tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused,

ressursid ja sõltumatuse tagatised. Lisaks on eelnõukohase seaduse eesmärk tagada, et

Konkurentsiamet Euroopa konkurentsivõrgustiku ühe liikmena ei jõuaks EL-i õiguse kohal-

damisel teistest konkurentsivõrgustiku liikmetest erinevale tulemusele. Eelnõukohane seadus

võtab seega Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1, mille

eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikult tagada konku-

rentsinormide täitmine ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk

3–33; edaspidi ECN+ direktiiv või direktiiv). Kehtiv Eesti õigus ei ole direktiiviga kooskõlas.

Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2 ei ole

eelnõukohase seaduse väljatöötamiseks eelnevalt koostatud väljatöötamiskavatsust.

3. Selgitused muudetud sätete kohta

§ 1. Konkurentsiseaduse muudatused

KonkS § 633 lõikesse 1 kavandatud täiendused: „Konkurentsiamet võib

konkurentsijärelevalvemenetluse oma otsusega peatada, kui asja kohta seisukoha võtmisel

olulist tähtsust omav ja selle asjaga seotud haldus-, halduskohtu-, tsiviil-, väärteo- või

kriminaalmenetlus on pooleli.“, on tingitud konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest.

KonkS § 636 – Ettekirjutus konkurentsi kahjustamise ohu korral – tunnistatakse kehtetuks.

Samasisuline säte muudetud kujul on eelnõuga kavandatud KonkS §-i 7826.

KonkS § 637 – Kohustuse võtmine, kohustuse võtmise taotlus ja kohustuse võtmise heaks-

kiitmine – tunnistatakse kehtetuks. Samasisuline säte muudetud kujul on eelnõuga kavandatud

KonkS §-i 7830.

KonkS § 735 – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine - muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt: „Ettevõtja poolt käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud turgu valitseva seisundi

kuritarvitamise keelu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 rikkumise eest

– karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.“.

Tegemist on kehtiva väärteokoosseisu direktiivi nõuetega kooskõlla viimisega. Objektiivse

koosseisu sõnastus on muudetud, vältimaks vastuolusid KonkS-is samasisulise keelatud tegu

sätestava paragrahviga 16, samuti Euroopa Liidu toimise lepingu artikliga 102. Uues sõnastuses

viidetakse nimetatud sätetele. Võrreldes kehtiva koosseisuga on loobutud vastutusest füüsilisele

isikule kui juriidilise isiku juhatuse liikmele või töötajale. Juriidilise isiku vastutuse ülempiir

tõstetakse vastavalt direktiivi nõuetele.

KonkS §-i 737 - Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine - kavandatud

muudatus: „ettevõtja poolt teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel

5

võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile juurdepääsu mittelubamise eest,

samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud olulist vahendit omava ettevõtja seaduses

sätestatud kohustuste rikkumine, – karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja

või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.“.

Tegemist on kehtiva väärteokoosseisu muudatusega: karistusnormi subjektiks saab edaspidi

olla vaid ettevõtja, st mitte juriidilise isiku füüsilisest isikust juhatuse liikmed ega juhtivtöötajad

isiklikult; karistusraamid aga viiakse vastavusse direktiivi nõuetega. Kohustus, mille täitmist

väärteokoosseis tagab, tuleneb KonkS 4. peatükist (§ 18). Sisuliselt on tegemist eelnõu §-is 736

sätestatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise erikoosseisuga.

Olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis,

valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel

isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele

juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Oluliseks vahendiks

peetakse praktikas eelkõige gaasijuhtmeid, lairiba ja raudteed – arvestades nende sektorite

liberaliseerimist ja konkurentsile avamist. Samas võib olulise vahendi mõiste tulla kasutusele

ka teistes valdkondades, nagu näiteks tooraine, varuosad, intellektuaalomand, ärisaladus.2

Nii EL-i õiguse kui KonkS-i kohaselt on olulist vahendit omav ettevõtja kohustatud lubama

teisele ettevõtjale „mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel“ juurdepääsu võrgustikule,

infrastruktuurile või muule olulisele vahendile. Sisuliselt omab olulist vahendit omav ettevõtja

asjaomasel turul seega monopoolset seisundit, sest tema positsioon võimaldab tal mitte ainult

tegutseda kaubaturul sõltumatult konkurentidest, kuid ka konkurentsi olulisel määral

kontrollida.

Eeltoodust lähtudes on põhjendatud kehtestada antud koosseisu puhul sama trahvimäär, mis

turgu valitseva seisundi kuritarvitamise puhul (KonkS § 735).

KonkS 739 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv KonkS § 739 sätestab väärtegude menetlust puudu-

tavad sätted. Nimetatud sätte asemele kehtestatakse uus menetlust puudutav säte, mis lisatakse

väärteokoosseisude järele (vt kavandatud KonkS § 7818).

KonkS § 7310 – Uurimismeetme kohaldamise takistamine – Uus väärteokoosseis näeb ette

vastutuse erinevate dispositsioonis loetletud uurimismeetmete kohaldamise takistamise eest

konkurentsijärelevalvemenetluses ja konkurentsiväärteo menetluses. Kuna

konkurentsijärelevalvemenetlus on muust riikliku järelevalve menetlusest eraldi seisev

menetluskord, ei kohaldu uurimismeetmete takistamisele KarS § 279. Konkurentsiväärtegude

menetluse takistamisele kohaldatakse samu sätteid, kuna trahvid konkurentsirikkumise eest on

osa ECN+ direktiivi kohasest konkurentsiõiguse jõustamise paketist ning sanktsiooni

kehtestamata jättes muutuks väärteomenetluses menetlustoimingute takistamine ettevõtjale

odavaks võimaluseks vältida vastutust kojkurentsirikkumiste eest.

Takistamine võib seisneda nii tegevuses (nt barrikadeerib kontori, et ei saaks läbiotsimist

toimetada või hävitab dokumendid, et neid ei saaks läbiotsimisel ära võtta) kui tegevusetuses

(nt jätab alusetult esitamata olulised andmed, mida temalt nõuti), mis on toime pandud vähemalt

otsese tahtlusega (sellele viitab koosseisus sõna „teadvalt“), st isik tegutsedes kindlalt teab (ja

järelikult tegevust jätkates ka tahab), et uurimismeetme kohaldamine muutuks tema tegevuse

tulemusel raskemaks või võimatuks. Samas ei ole tagajärje saabumine siin siiski nõutav – isik

võib küll tegutseda teadmises, et selline tegevus reegeljuhtumil uurimismeedet vääraks, ent kui

mingil põhjusel uurimismeetme kohaldamine siiski õnnestub (nt isik küll üritab dokumente

hävitada, kuid paberihundist leitud ribadest kleebitakse dokument uuesti kokku), ei vabane isik

2 Commercial Solvents, EK C-22/78 Hugin Kassaregister AB and Hugin Cash Registers Ltd v Commission

[1979], Magill, Commission’s XIVth Report on Competition Policy 1984, lõiked 94-95.

6

vastutusest oma tegevuse eest, kuna tagajärg ei ole koosseisutunnuseks. Sellegipoolest on

väärteovastutus ette nähtud eelkõige nendeks puhkudeks, kui vastavate uurimismeetmete juures

ette nähtud sunniraha kohaldamine kas on ilmselgelt perspektiivitu (nt on dokumendid juba

hävitatud ja sunniraha kohaldamine ei aitaks neid taastada) või hoolimata korduvast

rakendamisest ei anna tulemusi. See, kui isik teabenõude peale andmeid ei esita, kuna tal on

seadusest tulenev õigus nt andmed esitamata jätta, vastutust kaasa tuua ei saa – seadusest

tulenev õigustus välistab muidu koosseisupärase teo õigusvastasuse. Samas ei anna õigus teabe

esitamata jätmiseks üksiti ka õigust järelevalvemeetmeid muul viisil takistada, nt kutse peale

ilmumata jätta.

Koosseis on kolmelõikeline.

KonkS § 7310 lõike 1 subjektiks on igaüks, sh füüsilised isikud, kes uurimismeetmele

allutatutena meetme kohaldamist takistavad. Uurimismeetmete talumise kohustus tuleneb

eelnõukohasest KonkS § 7822 lg-st 8. Uurimismeetmele allutamine tähendab seda, et

uurimismeedet kohaldatakse konkreetselt selle isiku suhtes või vähemasti on tema õigusi

uurimismeetme rakendamise eesmärgil riivatud (nt muu isik, kes viibib läbiotsitavas kohas ja

kellel keelatakse lahkuda või kellelt nõutakse, et ta oma taskute sisu laseks üle vaadata, enne

kui tal lahkuda lubatakse).

KonkS § 7310 lõike 2 subjektiks on juriidiline isik, kes ei ole järelevalvealune isik.

KonkS § 7310 lõige 3 näeb ette vastutuse uurimismeetmete takistamise eest järelevalvealusele

isikule, st selle koosseisu alusel saab vastutada vaid ettevõtja (kuna ettevõtjaks mitte olev isik

ei saa olla järelevalvealuseks isikuks). Säte võtab üle direktiivi artikli 13 (2) ning karistusraam

võtab arvesse asjaolu, et konkurentsijärelevalve või konkurentsiväärteo menetluse takistamine

ei tohi olla järelevalvealusele isikule oluliselt lihtsam ja tulusam kui järelevalve ning selle

võimalike järelmite talumine.

KonkS §-ga 7313 – Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus -

seadust täiendatakse uue väärteokoosseisuga.

KonkS § 7313 lõige 1 sätestab: „ rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme

protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.“.

Muudatus on tingitud kogu konkurentsijärelevalve koondamisest konkurentsiseadusesse ja

vastutuse sätestamisest väärteokoosseisudes. Ehkki direktiiv ei nõua konkurentsikuritegude

koosseisudest loobumist, on direktiivi kohaselt nõutav, et trahve kohaldataks muus kui

kriminaalmenetluses, mistõttu on otstarbekas KarS § 400 (konkurentsi kahjustava eesmärgi või

tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevus) tunnistada

kehtetuks ning edaspidi sellise teo eest ette näha väärteokaristus.

Objektiivse koosseisu sõnastus on muudetud, vältimaks vastuolusid KonkS-is samasisulise

keelatud tegu sätestava 2. peatükiga, samuti Euroopa Liidu toimise lepingu artikliga 101. Uues

sõnastuses kasutatakse seega viiteid nimetatud sätetele. Väärteo saab toime panna üksnes

ettevõtja, st ettevõtjaks oleva juriidilise isiku füüsilistest isikutest juhtivtöötajad ja juhatuse

liikmed isiklikult väärteovastutust ei kanna.

Väärtegu on mh toime pandud kokkuleppe sõlmimisega isegi siis, kui konkreetne isik

kokkulepet praktikas ei järginud. Ettevõtja kartellis osalemise tuvastamisel näeb kohtupraktika

ette, et kartellikokkuleppeid puudutavatel koosolekutel osalemist käsitatakse kartellis

osalemisena. See eeldus on ümberlükatav, st see kehtib ainult siis, kui menetlusalune isik ei

suuda vastupidist tõendada. Osalemise eelduse ümberlükkamiseks peab ettevõtja üldjuhul

suutma tõendada, et ta on end kartellist „distantseerinud“, st et enne ebaseaduslikke koosolekuid

või nende koosolekute ajal andis ta teistele osalejatele selgelt mõista, et ta koosolekutel

7

toimuvaga ei nõustu ega kavatse kavandatavast kartellikokkuleppest osa võtta. Samas annab ka

passiivne koosolekutel osalemine alust eeldada ettevõtja poolt kartellis osalemist ja toob kaasa

selle eest vastutuse. Seda seetõttu, et oma edaspidise kaubaturul tegutsemisel ja äristrateegia

planeerimisel saavad kartellikoosolekutel osalenud ettevõtjad võtta arvesse asjaomastel

koosolekutel konkurentidega vahetatud teavet. Asjaolu, et ettevõtja ei rakendanud ühtegi

koosolekutel kokkulepitud meedet, ei oma seega rikkumise tuvastamisel tähtsust. Samuti ei

oma tähtsust küsimus, kas kõnealune ettevõtja pidas end - juriidiliselt, faktiliselt või moraalselt

- kohustatuks kokkulepitud käitumist järgima. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei või ettevõtja,

kes osales koos teistega konkurentsivastases koostöös, tugineda hiljem asjaolule, et teised

osalejad sundisid teda selles osalema. Kohus on asunud seisukohale, et kõnealases koostöös

osalemise asemel oleks selline ettevõtja pidanud esitama kaebuse konkurentsiametile.3

Analoogselt Euroopa Komisjoni toimetatavate menetlustega, lasub rikkumise toimepanemisega

seotud tõendamiskohustus Konkurentsiametil. Vastutust välistavad asjaolud on menetlusaluse

isiku enda tõendada.4 Selline osaliselt „ümberpööratud“ tõendamiskoormus ei ole

süüteomenetlusele võõras. Tuntuimaks näiteks on kindlasti alibi tõendamise koormuse

panemine süüdistatavale, ent samamoodi on Riigikohus leidnud, et tõendamiskoormus pöördub

ümber siis, kui tavapäraselt tõendamiskoormust kandev pool peaks muidu tõendama negatiivset

asjaolu5, kui süüdistatav on otsustanud esitada aktiivseid kaitseväiteid.6

KonkS § 7313 lõige 2 sätestab: „Vastutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo eest

kergendab see, kui isik tõendab, et ta keelatud kokkuleppe osaliseks olemise ajal kokkulepet ei

täitnud ja käitus turul ausat konkurentsi austavalt.“.

Lõike eesmärk on sätestada konkreetselt kergendava asjaoluna konkurentsi austav

turukäitumine. Kergendavate asjaolude loend KarS § 57 lg 1 kohaselt on lahtine ning kõnealuse

lõikega täiendava kergendava asjaolu konkreetse väärteo puhuks sätestamine karistusõiguse

üldise loogikaga kooskõlas. Ühtlasi annab see lõige ka selge signaali, et üksnes konkurentsi

kahjustava kokkuleppe täitmisest loobumine ei kujuta endast vastutust välistavat asjaolu (vt

käesoleva paragrahvi lõike 1 kommentaari ülespool).

Tõendamiskoormus antud kergendava asjaolu esinemise osas lasub menetlusalusel isikul endal.

See tõendamiskoormuse ümberpööramine on kooskõlas ka Riigikohtu pikaajalise praktikaga

süüteoasjades, mille kohaselt aktiivseid kaitseväiteid peab isik ise tõendama või vähemalt

looma menetlejale võimaluse tema väiteid kontrollida. Tõendamiskoormuse selline jaotamine

on ka otstarbekas, kuivõrd teave selle kohta, kuidas tuvastatud kartellilepet täideti või vastupidi

- kuidas käituti ausat konkurentsi austaval viisil, on eelkõige ettevõtjal endal. Konkurentsi

kahjustavate lepete sõlmimine on keelatud igal juhul ning olukorras, kus on tuvastatud, et

selline leping on sõlmitud, on seetõttu selle lepingu sõlmija enda ülesanne tõendada, et ta seda

lepingut sõlmides või täites tegelikult kahjulikke tagajärgi ei tekitanud.

KonkS §-ga 7314 - Konkurentsijärelevalvemeetme täitmata jätmine - täiendatakse seadust

uue väärteokoosseisuga. Karistus nähakse ette puhuks, kui ettevõtja on jätnud

konkurentsijärelevalvemenetluses enda poolt võetud kohustuse või talle määratud ajutise või

järelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme täitmata. Sellisel juhul on

võimalik määrata ettevõtjale rahatrahv kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

üleilmsest kogukäibest.

3 E. Fox, D. Gerard, „EU Competition Law“: Cases, Texts and Context, Elgar 2023, lk 79; EK C-105/04 FEG v

Commission, Opinion of AG Kokott, ECLI:EU:C:2005:751, para 73 4 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, artikkel 2. 5 RKKKo 3-1-1-46-10, p 8.4. 6 RKKKo 3-1-1-47-07, p 22; vt ka nt RKKKo 3-1-1-58-16 p 41.

8

Väärteovastutus on vajalik, et tagada ajutiste või menetlust lõpetavate

konkurentsijärelevalvemeetmete rakendamine. Väärteokoosseisu subjektiks saab olla üksnes

konkurentsijärelevalvealune isik ja meetmed, mille täitmata jätmine väärteokoosseisu täidab,

peavad olema jõustunud, st need ei tohi olla enam õigusvaidluse esemeks.

KonkS § 7315 kehtestab erisusi KonkS-s sätestatud mõningate väärtegude jaoks üldistest

juriidilise isiku vastutuse sätetest.

§ 7515 lõige 1 sätestab, et §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärteo eest vastutusele

võtmisel ei kohaldata karistusseadustiku § 14 lõiget 4. Riigile väärteovastutust ei kohaldata.

Direktiivi artikkel 2 (1) (10) näeb ette, et „ettevõtja“ ELTL artiklite 101 ja 102 tähenduses on

igasugune majandustegevuses osalev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist või

rahastamise viisist. Euroopa Kohtu praktikas on määravaks kriteeriumiks olnud just

majandustegevuses osalemine (vt KonkS § 2 lg 1 selgitust). Seega võib ka avalik-õiguslik

juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksus, kelle põhitegevus ei ole tegelemine

majandustegevusega, teatud kontekstis siiski kvalifitseeruda ettevõtjaks, kui ta osaleb

kaubaturul. Selle tegevuse raames kohaldatakse talle ettevõtja kohta käivaid sätteid, sh KonkS-

is sätestatud kohustusi.

KarS § 14 lõige 3, mis kohaldub ka väärtegudele, sätestab omakorda, et juriidilise isiku

vastutust ei kohaldata riigile, riikidevahelisele organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse

üksusele ega avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Konkurentsiõiguse jaoks kehtestatakse

riikidevahelise organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku isiku osas

erand ehk konkurentsialase väärteo toimepanemise eest saab neile määrata rahatrahvi

samamoodi nagu eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Jätkuvalt ei kohaldata juriidilise isiku vastutust riigile. Riik on karistusvõimu ja

karistusetteheite allikaks, st karistajaks, mistõttu ta ei saa loogiliselt olla samaaegselt ka

karistatava rollis. Riigi väljaarvamine karistatavate isikute ringist on põhjendatud ka seetõttu,

et riik ja selle asutused tegutsevad avalikes huvides ja seaduse alusel ning nende rahastus

pärineb riigieelarvest. Kuivõrd sinna laekuvad ka süütegude toimepanemise eest tasutud

rahatrahvid, siis oleks riigi poolt trahvi maksmise puhul sisuliselt tegemist raha nn ühest taskust

teise tõstmisega ja see ei omaks seetõttu mingisugust efekti. Kuna riik on suveränne subjekt ja

teiste riikidega tal alluvusvahekord puudub, ei ole võimalik karistust kohaldada ka välisriigile

(küll aga kõikidele juriidilistele isikutele, kes Eesti jurisdiktsiooni all tegutsevad, isegi kui nad

on täielikult välisriigi kontrolli all).

§ 7515 lõige 2 sätestab, et „ettevõtja vastutab tema valitseva mõju all oleva ettevõtja poolt toime

pandud käesoleva seaduse §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärteo eest, kui ta

väärteo toimepanekut ei takistanud, ehkki väärteo toimepanekust teadis või oleks

kohusetundliku ja hoolika suhtumise korral pidanud teadma.“.

Konkurentsiõiguse subjektiks on ettevõtja ehk mistahes majandustegevusega tegelev üksus,

sõltumata selle õiguslikust vormist või rahastamisviisist (kavandatud KonkS § 2 lõige 1).

Selliselt võib ettevõtja kui majandusüksus koosneda mitmest juriidilisest või füüsilisest isikust.

Majandusüksuse teooria eesmärgiks on muuhulgas võimaldada emaettevõtjale tema

tütarettevõtja poolt toime pandud konkurentsiõiguse rikkumiste süüksarvamist.7

Euroopa Kohtu praktika kohaselt, otsustamaks kas kaks eraldiseisvat isikut moodustavad

majandusüksuse, on põhikriteeriumiks nende turukäitumise ühtsus ehk esimese poolt teise üle

otsustava mõju teostamine. Tütarettevõtja käitumise võib omistada emaettevõtjale eelkõige siis,

7 EKo C-882/19, Sumal, S.L. vs. Mercedes Benz Trucks España, S.L., kohtujurist G. Pituruzzella ettepanek

(ECLI:EU:C:2021:293), p 27; ja EKo C-48/69, Imperial Chemical Industries Ltd. vs. Euroopa Ühenduste

Komisjon (ECLI:EU:C:1972:70), p-d 129-141.

9

kui tütarettevõtja, kuigi ta on eraldiseisev juriidiline isik, ei määra iseseisvalt oma käitumist

turul, vaid täidab sisuliselt juhised, mille emaettevõtja on talle andnud, võttes eelkõige arvesse

nende kahe juriidilise isiku vahelisi majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke sidemeid,

mille tulemusena moodustavad nad sellises olukorras sama majandusüksuse osa ja

moodustavad seega üks ja sama ettevõtja, kes vastutab rikkumisena käsitletava käitumise eest.8

Eelneva hindamine põhineb erinevatel teguritel, sealhulgas hinnatakse näiteks emaettevõte

mõju selle tütarettevõtte juhatuse, nõukogu ning teiste organite koosseisu määramisel ning

millisel määral mõjutab emaettevõte oma tütarettevõtte igapäevast majandustegevust või annab

viimasele tegutsemiseks juhiseid. Sellist lähenemist on oma praktikas tunnistanud ka

Riigikohus.9

Siinkohal tuleb siiski arvestada, et vastutus ja trahvi määramine toimub isikliku vastutuse

põhimõtte alusel, seega üksnes valitseva mõju kriteeriumist ei piisa, vaid peab lisaks tuvastama,

et ettevõtja oli teise temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja rikkumisest teadlik või oleks

kohusetundliku ja hoolika suhtumise korral pidanud teadma. Sõltuvalt sellest, kui tugev

emaettevõtte kontroll tütarettevõtte üle on tuvastatud, võib kohus kontrolli määrast tuletada ka

järelduse, et emaettevõte oli teadlik tütarettevõtte konkurentsireeglite vastasest tegevusest.

Sellisel juhul saab väärteoetteheite saanud ettevõtja, kellele tema tütarettevõtte tegevust

omistatakse, tõendada, et ta mitte ainult ei olnud teadlik keelatud tegevusest, vaid oli ka

piisavalt hoolikas ja kohusetundlik oma kontrolli all olevate ettevõtjate järele valvamisel. See

säte laiendab KarS § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud organisatsioonilise vastutuse põhimõtet,

kuivõrd vastutuse omistamise aluseks on mh nimelt ettevõtja puudulik järelevalve ja

töökorraldus, mis võimaldas teisel tema kontrollitaval isikul tema huvides süütegusid toime

panna. Piisava kohusetundlikkuse ja hoolikuse määr sõltub konkreetsest suhtest ettevõtjate

vahel ning sellest, millised on selles turuvaldkonnas kehtestatud regulatsioonid ja eeldatavad

parimad praktikad.

Eelnõukohases sättes mainitud „takistamine“ ei tähenda, et valitseva mõjuga ettevõtjal

rikkumise ärahoidmine ka õnnestus – ilmselgelt valitseva mõju all olev ettevõtja siiski

konkurentsirikkumise toime pani, kuivõrd muidu poleks vastavat sätet üldse põhjust rakendada.

Silmas on peetud aktiivset ja tõsiseltvõetavat tegevust rikkumise vältimiseks ja lõpetamiseks,

mida ettevõtjalt konkreetse kaasuse ja ettevõtjate vahelise suhte asjaolusid arvestades sai

oodata.

KonkS § 7316 sätestab trahvi suuruse arvutamise põhimõtteid.

§ 7316 lõige 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi suuruse alusena on ette nähtud kogukäive, siis

võetakse aluseks kogukäive trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal, kui rahatrahvi

määramise aluseks olev keelatud tegu on Konkurentsiameti poolt tuvastatud.

§ 7316 lõige 2 sätestab: „kui ettevõtjate ühenduse toimepandud keelatud tegu on seotud

ühenduse liikmeks olevate ettevõtjate tegevusega, on trahvi suuruse arvestamise aluseks

ühenduse nende liikmete üleilmse kogukäibe summa, kes tegutsevad samal turul, mida toime

pandud väärtegu on mõjutanud. Seejuures ei või ühelegi menetlusalusele isikule määrata

trahvi, mis ületaks koosseisu sanktsiooni ülemmäära.“.

Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 15 lõike 2 ja näeb ette

imperatiivse kohustuse ettevõtjate ühendusele trahvi kohaldamiseks trahvi suuruse arvutamisel

arvesse võtta tema liikmete üleilmset kogukäivet. Seda juhul, kui ühenduse toime pandud

keelatud tegu on seotud ühenduse selliste liikmete tegevusega, kes tegutsevad samal turul, mida

8 EKo C‑97/08 P Akzo Nobel jt vs. Komisjon (EU:C:2009:536), p-d 58 ja 59; C‑516/15 P Akzo Nobel jt vs.

komisjon (EU:C:2017:314), p-d 52 ja 53 ning seal viidatud kohtupraktika.

9 RKKKo nr 3-1-1-10-11, p 17.1.

10

keelatud teo toimepanemine mõjutas. Sellisel juhul võib trahv olla kuni 10% nimetatud

ettevõtjate üleilmse kogukäibe summast. Sättesse kavandatud teise lause eesmärk näib

direktiivi preambuli punkti 48 kohaselt olevat iga individuaalse liikme maksimaalse vastutuse

kindlaksmääramine ettevõtjate ühenduse kaudu toime pandud keelatud teos. Seda eelkõige

juhtudeks, kus keelatud teo toimepanemise eest ei määrata trahvi üksnes ühendusele, vaid ka

selle liikmetele.

Direktiivi artikli 15 lõige 2 on eelduslikult kantud Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud

ideest, et ettevõtjate ühendus suudab turgu mõjutada oluliselt suuremal määral, kui pelgalt tema

enda käive seda võimaldaks. Pigem näitab tema liikmete käive ettevõtjate ühenduse tegelikku

majanduslikku jõudu ja seega ühenduse tegevuse tagajärgede olulisust. Seetõttu peaks trahvi

suuruse arvutus lähtuma ettevõtjate ühenduse liikmeteks olevate ettevõtjate kogukäibest, mis

vähemal või suuremal määral on selliseks kujunenud tänu ettevõtjate ühenduse tegevusele.10

2008. aasta otsuses Coop de France bétail ja viande vs. komisjon selgitas Euroopa Kohus, et

selliselt ettevõtjate ühenduse liikmete kogukäibe arvestamine trahvi suuruse arvutamisel on

põhjendatud „juhtumei[l], kus ühenduse poolt toimepandud rikkumine on seotud tema liikmete

tegevusega ning kus ühendus osaleb konkurentsivastases tegevuses koostöös oma liikmetega

otseselt nende kasu eesmärgil, kusjuures ühendusel endal puuduvad liikmete huvidest

sõltumatud objektiivsed huvid”.11 Seda, kui suurel määral ECN+ direktiivile eelnenud ja EL-i

otsekohalduval õigusel rajanev kohtupraktika osutub asjakohaseks direktiivi tõlgendamisel, on

keeruline hinnata, kuid direktiivi preambuli punkti 48 valguses näib see pigem tõenäoline.

KonkS § 7317 – sätestab eriregulatsiooni liikmeskonnaga juriidilise isiku trahvimise kohta.

§ 7317 lõike 1 kohaselt, kui ettevõtjate ühenduseks olevale juriidilisele isikule kohaldatakse

konkurentsialase väärteo eest trahvi tema liikmeks olevate ettevõtjate käibe alusel, peab

juriidiline isik trahvi tasumiseks nõudma rahalist panust oma liikmetelt, kui ta ise on

maksejõuetu.

Lisatav säte võtab üle direktiivi artikli 14 lõike 3, mis nõuab, et ettevõtjate ühendusele määratud

trahvi saab sisse nõuda ühenduse liikmeteks olevatelt ettevõtjatelt, kui ühendus ise muutub

maksejõuetuks. Eelnõukohane säte kujutab endast karistusõigusest väljapoole jäävat,

olemuslikult täitemenetluse või pankrotiõiguse valdkonda kuuluvat regulatsiooni. Lisaks

tavalistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele võiks see regulatsioon praktikas rakenduda ka

nendel juhtumitel, kus reguleeritud ameti praktiseerimise eeltingimuseks või tagajärjeks on

mingisugusesse avalikõiguslikku kutseorganisatsiooni kuulumine (nt Eesti Advokatuur või

Notarite Koda). Säte tekitab ka avalik-õiguslikule isikule kohustuse endal rahaliste vahendite

puudumise korral puudu jäävad vahendid küsida oma liikmetelt. Sellise regulatsiooni loogika

seisneb selles, et konkurentsireegleid rikkunud avalik-õiguslik juriidiline isik võeti vastutusele

just selle tõttu, mida tema liikmed kaubaturul tegid. Järelikult võib küll olla, et väärteokaristus

määratakse üksnes ettevõtjate ühendusele, kes oli sõlmitud konkurentsi kahjustava kokkulepe

pooleks, selle kokkuleppe mõju viisid ellu ja sellest said kasu karistatud ühenduse liikmed.

Seetõttu on ka põhjendatud, et liikmed peaksid karistuse kandmises osalema, kui ettevõtjate

ühendusel trahviraha ei jätku.

§ 7317 lõige 2 kujutab endast välistust lõikes 1 kehtestatud üldreeglist puhkudeks, mil trahvi

liikmete kanda jätmine ei oleks õigustatud. 1. alternatiiv kujutab endast kahekordse karistamise

keelu avaldumist - kui ettevõtja on juba ise oma tegevuse eest karistada saanud, kujutaks

ettevõtjate ühenduse trahvi tema kanda jätmine sisuliselt tema veelkordset vastutusele võtmist

sama rikkumise eest. 2. alternatiiv koosneb kolmest võimalusest välistada liikme vastu nõude

esitamine. Ehkki eeldatakse, ettevõtjate ühenduse liige ühenduse poolt tehtud konkurentsi

10 Esimese Astme kohtu otsus 14.05.1998, T-338/94 – Finnboard vs. komisjon, EU:T:1998:99, p-d 270 ja 271. 11 EKo 18.12.2008, C-101/07 P – Coop de France bétail ja viande vs. komisjon, EU:C:2008:741, p 97.

11

kahjustavat kokkulepet teadis ja täitis, on võimalik ka vastupidine olukord, mil ühenduse

liikmele ühenduse illegaalse tegevuse tagajärgede panemine ei oleks põhjendatud. Seaduses

nimetatud kolme juhtumi tõendamise koormus nihkub aga konkreetsele ettevõtjale, kuivõrd

tõendid konkreetse ettevõtja tegevuse ja teadmise kohta on eelduslikult just konkreetse ettevõtja

käes. Siin ei teki ka küsimust menetlusliku üldiselt tõendamiskoormuse õigustamatust

ümberpööramisest: maksejõuetu ettevõtjate ühenduse trahviraha sissenõudmine liikmetelt ei

ole küsimus ühenduse liikme karistamisest või tema poolt süüteo toimepanemisest, mistõttu on

siin ka ainetu rääkida süüteomenetluslikust tõendamiskoormuse jaotamisest.

KonkS §-ga 7318 kehtestatakse konkurentsialaste väärtegude menetluslikud erisused.

§ 7318 lõike 1 kohaselt on §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm

aastat.

Säte kehtestab sarnaselt kehtiva KonkS §-ga 739 sättes nimetatud väärtegude aegumistähtaja.

§ 7318 lõikega 2 pikendatakse §-des 735, 737-738 ja 7313-7314 sätestatud väärtegude puhul

aegumistähtaeg viie aastani ning sätestatakse erisus üldisest aegumise peatumise

regulatsioonist.

KarS § 81 lõige 3 lubab väärtegude kaheaastast aegumistähtaega pikendada kuni viie aastani.

Arvestades konkurentsiõiguse valdkonna eripärasid ja menetletavate asjade keerukust, samuti

senisest märkimisväärselt suuremate võimalike trahvidega, on põhjendatud maksimaalse

võimaliku aegumistähtaja sätestamine. Euroopa Komisjoni menetlusi reguleeriva määruse nr

1/2003 artikli 25(b) kohaselt on konkurentsiõiguse rikkumiste aegumistähtajaks viis aastat.

Kuigi säte ei ole kohaldatav liikmesriikide konkurentsiasutuste menetlustes, ei tohi siseriiklik

aegumiskord oma olemuselt takistada ELTL artiklite 101 ja 102 tõhusat rakendamist. Samuti,

viidatud sätete rakendamisel Konkurentsiameti poolt on tegemist EL-i õiguse kohaldamisega.

Euroopa Liidu lepingu (ELL)123 artikli 4 lg 3 kohaselt ei tohi siseriiklike normidega takistada

EL-i õiguse ühetaolist ja täielikku kohaldamist, sealhulgas kehtestada või jätta kehtima

meetmeid, mis vähendaksid konkurentsireeglite kasulikku mõju.

Teise lausega võetakse üle ECN+ direktiivi artikkel 29. Säte on koostatud kooskõlas direktiivi

põhjenduspunkti 70 nõudega, mis sätestab, et tagamaks, et liikmesriikide konkurentsiasutustel

on võimalik ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmist tulemuslikult tagada, on vaja

kehtestada toimivad normid aegumistähtaegade kohta. Eelkõige tuleks paralleelsete volituste

süsteemis riigisisesed aegumistähtajad peatada või katkestada ajaks, mil kestab menetlus teise

liikmesriigi konkurentsiasutuses või komisjonis. Selline peatamine või katkestamine ei tohiks

takistada liikmesriikidel säilitamast või kehtestamast lõplikke aegumistähtaegu, tingimusel et

lõplike aegumistähtaegade pikkus ei muuda ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102

tulemuslikku täitmise tagamist sisuliselt võimatuks või ülemäära keeruliseks.

Konkurentsirikkumiste erilist keerukust ja menetluse pikka kestust arvestades kehtestataksegi

konkurentsirikkumistele pikemad aegumistähtajad ning menetluse kulgu arvestades nähakse

ette, et aegumine peatub konkurentsijärelevalve otsuse vaidlustamise puhul kuni viieks aastaks.

Aegumine on riigi antav hinnang teo karistusväärsusele ning tegelikult hoopis menetlusliku

toimega õiguse instituut12. Aegumine ei kujuta endast põhiõigust, vaid on eelkõige

menetlusressursi otstarbeka kasutamise küsimus.

Täiendava aegumistähtaja peatumise aluse näeb ette direktiivi artikli 29 punkt 2. Aegumise

peatamine on põhjendatud sellega, et enamasti peaks konkurentsijärelevalvemenetlus eelnema

väärteomenetlusele ning soovitavalt ka jõudma enne väärteomenetlust mingi lahendini – või

vähemasti peaks olema selge, et ei kokkulepet ega kohustuse võtmist, mis annaks alust

väärteomenetlust lõpetada või alustamata jätta, asjas ei tule. Konkurentsiameti otsuse kohtulik

12 Jaan Sootak, Priit Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne (2021), § 81 komm 1, lk 321.

12

kontroll halduskohtumenetluses käib läbi kolme kohtuastme, mille ajaks aegumine peatatakse

(keskmisi majandushaldusasjade menetlusaegu 2024.aasta seisuga arvestades on võimalik, et

halduskohtumenetlusele kolmes kohtuastmes kokku kulub ca 348+347+212=907 päeva).

Määratlus „ajani, mil konkurentsijärelevalvemenetluse otsust ei saa enam vaidlustada“ viitab

võimalusele, kui konkurentsiameti tehtud otsust tähtaegselt ei vaidlustata – HKMS § 46 lg 1

kohaselt on tühistamiskaebuse esitamiseks 30 päeva haldusakti kaebajale teatavaks tegemisest

arvates. Kui kaebus esitatakse, peatub väärteo aegumine halduskohtumenetluse ajaks, st kuni

asjas kohtumenetluse lõppu kaasa toova kohtulahendi jõustumiseni. Samuti peatub aegumine

väärteo kohtumenetluse ajaks – seda seetõttu, et vastasel korral võib menetlusalusel isikul

tekkida ebaterve motivatsioon hakata väärteo kohtumenetlust aegumise saavutamiseks

venitama. Kokku võimaldab aegumise peatumise aluse tekitamine konkurentsiväärtegude

aegumistähtaega pikendada kuni kümne aastani, mis peaks igal juhul olema piisav selleks, et

tagada ka keerukamates konkurentsiväärteoasjades lahendini jõudmine ja seeläbi ka direktiivi

ettekirjutuste täitmine. On võimalik, et mõistlik menetlusaeg ei ole nii pikk isegi

konkurentsiasjades ja sõltuvalt asja eripärast võib see tingida menetluse lõpetamise hoopiski

mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et aegumine peatub üksnes nö ehtsate konkurentsiväärtegude

puhul (eelnõukohased §-d 735, 737, 738, 7313 ja 7314). Muude väärtegude puhul ei ole

kohtumenetluse ajaks aegumise peatumine aktuaalne.

Aegumine puudutab vaid väärtegusid ja nende eest karistamist:

konkurentsijärelevalvemenetluse toimetamisel aegumise reegleid ei ole ning

järelevalvemenetluses järelevalvemeetmete rakendamist aegumise reeglitega ei piirata.

§ 7318 lõige 3 sätestab, et kõikides konkurentsiseaduses sätestatud väärtegude kohtuväline

menetleja on Konkurentsiamet.

§ 7318 lõige 4 sätestab, et konkurentsiseaduse §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud

väärtegusid arutab maakohus. See säte tähendab, et märgitud väärtegude asjades on välistatud

väärteo kiirmenetluse sätete rakendamine ning Konkurentsiamet kohtuvälise menetlejana ise

märgitud väärtegude asjades väärteootsust teha ei saa. Selle asemel tuleb väärteoprotokoll

edastada maakohtusse ja maakohus arutab seda väärteoasja vastavalt VTMS § 83 p-le 1 VTMS

11.peatükis sätestatud korras. Valik sellise menetlusmudeli kasuks, et ka esimese otsuse teeb

konkurentsialases väärteoasjas just maakohus, mitte Konkurentsiamet ise, on tingitud soovist

kindlustada potentsiaalselt küllaltki tõsiste sanktsioonide rakendamine läbi kolmeastmelise

kohtusüsteemi ning seejuures kindlustada, et süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimine oleks

tagatud esimesest asjas tehtavast otsusest peale.

§ 7318 lõike 5 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud väärteomenetlus lõpetatakse,

kui konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetati eelnõukohase seaduse §-s 7831 sätestatud

kokkuleppega, milles järelevalvealuse isikuga lepiti kokku parandusliku makse tasumises, või

leebuse kohaldamisega. Eelnõu järgi luuakse konkurentsiseaduses uus mõiste: paranduslik

makse. Sisuliselt on konkurentsijärelevalve lõpus võimalik järelevalvealuse isiku ja

konkurentsiameti vahel sõlmida kokkulepe konkurentsijärelevalvemeetmete rakendamise

kohta. Kokkuleppes võib kokku leppida nii regulatiivsetes meetmetes kui ka paranduslikus

makses (ja ka mõlemas samaaegselt) - järelevalvealuse isiku kohustuses tuvastatud

konkurentsirikkumise järel maksta riigituludesse Konkurentsiametiga kokkulepitud summa

ning sellega välistada võimalus, et asjas alustatakse väärteomenetlust ja ettevõtjale määratakse

trahv. Sätestatud kaks väärteomenetluse lõpetamise alust on kohustuslikud. Samas näeb sama

paragrahvi lõige 7 ette võimaluse lõpetatud väärteomenetlus uuendada, kui ettevõtja hiljem

siiski järelevalvemenetluses võetud kohustusi ei täida.

13

Konkurentsijärelevalvemenetluse toimetamine ei ole väärteomenetluse kohustuslikuks

eeltingimuseks. Enamasti on ilmselt mõistlik, et rikkumise kahtluse korral alustatakse

konkurentsijärelevalvemenetlust mh konkurentsiolukorra hindamiseks ja reguleerimiseks, kuid

ilmselgete väärtegude puhul, sh eriti juhul, kui teo toimepanek on juba lõppenud ja reguleerida

pole enam midagi, võib olla ainuke õiguslik reaktsioon võimalik just süüteomenetluse

raamistikus.

§ 7318 lõige 6 näeb ette võimaluse väärteomenetlust mitte alustada või see lõpetada, kui

rikkumise menetlemine ei ole prioriteetne või järelevalvemenetluses kiidetakse heaks

ettevõtja poolt kohustuse võtmine. Direktiivi art 4 lõige 5 nõuab, et konkurentsiasutus saaks

oma tööd prioriteetide alusel korraldada, st mh mitte menetleda asju, millega tegelemine ei ole

konkurentsireeglite rakendamise seisukohast prioriteetne. Lõike 6 p 1 võimaldabki lisaks

VTMS-s sätestatud alustele jätta mitteprioriteetsetes asjades väärteomenetlus alustamata või

see karistuseta lõpetada. See otsustus täiendab juba kehtivas VTMS-s olevat väärteomenetluse

alustamise oportuniteedipõhimõtet – menetleja kaalutlusõigust menetluse toimetamise

otstarbekuse üle ka olukorras, kus menetluse alustamiseks on iseenesest eeltingimused täidetud.

Lisaks on konkurentsiametil võimalik ka kohtumenetluses teha kohtule ettepanek

väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 toodud alustel, sh eelnõuga tehtava muudatuse tulemusel

selliselt, et menetlusalusele isikule pannakse tema nõusolekul menetluse lõpetamisel

asjakohased kohustused.

Järelevalvemenetluses on ettevõtjal võimalus Konkurentsiametiga läbi rääkida kohustuste

võtmises konkurentsiolukorra parandamiseks. Seadusemuudatusega luuakse võimalus ka

väärteomenetluses, mis võib järelevalvemenetlusega paralleelselt käimas olla, hinnata, kas

võetud kohustused on piisavad selleks, et senist rikkumist heastada ja väärteovastutusest

vabaneda. Kui Konkurentsiamet või kohus leiab, et järelevalvemenetluses võetud kohustused

on konkurentsirikkumise heastamiseks piisavad, on menetlejal võimalus väärteomenetlus

lõpetada. Seejuures säilib analoogiliselt KrMS § 202 menetluse otstarbekusest lõpetamisega ka

võimalus väärteomenetlus uuendada, kui ettevõtja enda võetud kohustusi siiski ei täida.

§ 7318 lõige 7 sätestab väärteomenetluse uuendamise järelevalvemeetmete nurjumise

korral. Analoogiliselt KrMS §-s 202 ja VTMS § 30 lg-ga 12 nähakse ette võimalus

väärteomenetlus uuendada, kui väärteomenetluse lõpetamise tingis menetlusaluse isiku poolt

nn parandusliku kohustuse võtmine, kuid isik hiljem seda kohustust ei täida. Kohustuse täitmata

jätmine osutab, et tema esialgne kohustuste võtmine ei pruukinud olla kantud siirast soovist

konkurentsirikkumist heastada, vaid oli üksnes taktikaline käik selleks, et rikkumise eest mitte

vastutust kanda. Selles olukorras saab Konkurentsiamet nii järelevalve- kui väärteomenetluse

uuendada ning kohus võib isikule kohaldada väärteokaristust. Seadus ei näe ette, et uuendatud

menetluses mõistetud karistusest peaks mingil moel maha arvestama järelevalvemeetmeid,

mida menetlusalune isik täitis, kui ta täielikult kohustusi ei eiranud. Sellegipoolest saab kohus

järelevalvemeetmete osalist täitmist arvestada karistuse mõistmisel.

§ 7318 lõige 8 reguleerib tõendite ülekantavust menetluste vahel.

Käesolevas seaduse paragrahvides 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärtegude

tõendamisel on Konkurentsiametil lubatud kasutada konkurentsijärelevalvemenetluse

uurimismeetmeid ja konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendeid. Teise

liikmesriigi konkurentsiasutuse kogutud tõendid on väärteomenetluses lubatavad, kui neid

kogudes ei ole rikutud Eesti konkurentsijärelevalvemenetluse põhimõtteid. Füüsilise isiku

väärteoasjas ei ole lubatud tema süü tõendamisel kasutada teavet, mille see füüsiline isik oli

sunnitud avaldama vastusena teabenõudele.

14

Eelnõuga kehtestatakse üldpõhimõte, et konkurentsiväärtegude tõendamisel on lubatud

kasutada kõiki konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmeid ja järeelvalvemenetluse

käigus seaduslikult kogutud tõendeid. Säte on kehtestatud eesmärgiga lahendada tõendite

menetlustevahelise ülekantavusega (portatiivsusega) seotud probleemid.

Direktiivi põhjenduspunkti 73 kohaselt peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema

võimalus võtta arvesse asjassepuutuvaid tõendeid, olenemata sellest, kas need on kirjalikud,

suulised või elektroonilised või esitatud salvestisena. See peaks hõlmama mh selliste füüsiliste

ja juriidiliste isikute poolt tehtud salajasi salvestisi, kes ei esinda avalikku võimu, tingimusel et

nende salvestiste näol ei ole tegemist ainsa tõendiga. See ei tohiks piirata isiku õigust

ärakuulamisele ega avaliku võimu esindaja tehtud või omandatud salvestiste vastuvõetavust.

Samamoodi peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema võimalik võtta asjakohaste

tõenditena arvesse elektroonilisi sõnumeid, olenemata sellest, kas need sõnumid näivad olevat

lugemata või on kustutatud. Need põhjenduspunkti nõuded ei ole vastuolus ka Eestis kehtivate

väärteomenetluse tõendamisreeglitega.

Praktikas on tavaline, et konkurentsirikkumine ilmneb (konkurentsi)järelevalvemenetluse

käigus. Järelevalvemenetluse ja süüteomenetluse reeglid tõendite kogumise kohta on mõneti

erinevad, ent ECN+ direktiiv lähtub eeldusest, et kõik eelnõukohase seaduse mõistes

konkurentsijärelevalvemenetluse käigus kogutud tõendid ja menetluslikud volitused peavad

olema kasutatavad ka trahvimise menetluses – seega Eestis väärteomenetluses.

Ehkki süüteomenetluse ja järelevalvemenetluse lõppeesmärgid on erinevad, on konkreetsete

menetlustoimingute tasandil neid eesmärke lahus pidada keeruline. Sisult sarnased

menetlustoimingud (nt läbiotsimine või kinnisasja läbivaatus) on ka kehtiva seaduse kohaselt

võimalikud nii süüteo- kui järelevalvemenetluses, samuti on enamus järelevalve käigus

seaduslikult kogutud tõendeid ka kehtiva õiguse kohaselt süüteomenetluses, eriti

väärteomenetluses piiranguteta ja lisatoimingute tegemise vajaduseta tõendina lubatavad.

Seetõttu sätestataksegi, et nii konkurentsijärelevalve- kui väärteomenetluses on kasutatavad mh

ka konkurentsijärelevalvemenetluse jaoks sätestatud uurimismeetmed – teabenõue ja

läbiotsimine, mis vastavad oma sisult ja ka vormilt kehtivas väärteomenetluses teabenõude

(päringu), kirjalike ütluste või ülekuulamise ja läbiotsimise tunnustele. Sätestatakse ka teise

liikmesriigi konkurentsiasutuse kogutud tõendite lubatavuse kriteerium, mis on analoogiline

kriminaalmenetluse seadustikus välismaal kogutud tõendite lubatavuse eeltingimusega.

Arvestades, et ECN+ direktiiv suunab kõikide liikmesriikide konkurentsijärelevalvemenetlust,

on tõendite kogumise nõuete põhimõttelised vastuolud liikmesriikide vahel küllaltki

ebatõenäolised.

Tõendite portatiivsust on kavandatud sisuliselt piirata vaid füüsilise isiku puhul, kelle

väärteoasjas ei ole lubatud tema süü tõendamisel kasutada teavet, mille see füüsiline isik oli

sunnitud konkurentsijärelevalvemenetluses avaldama vastusena teabenõudele. Kuna füüsiline

isik saab konkurentsijärelevalvealuseks isikuks olla vaid siis, kui ta tegutseb ettevõtjana (FIE),

ongi see erandsäte suunatud eelkõige selles olukorras füüsilise isiku enese mittesüüstamise

privileegi jõustamisele. Samuti piirab säte füüsilise isiku poolt avaldatud ennastsüüstava teabe

kasutamist nende üksikute koosseisude puhul, kus ka füüsiline isik võib isiklikult vastutada.

Kuna füüsilisele isikule on jäetud ka õigus jätta ennast süüstav teave avaldamata ning talle tuleb

teabenõude esitamisel seda õigust selgitada, on praktikas ilmselt vähe juhtumeid, kus füüsiline

isik oleks sunnitud teabenõudele vastamisel ennast süüstavat teavet avaldama. Oma õigustest

teadlikult loobudes füüsilise isiku poolt antud teabe kasutamist ei piirata.

Kõik muud konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid, sh menetlusaluselt

isikult konkurentsijärelevalvemenetluses teabenõude korras saadud dokumendid ja selgitused

15

on süüteomenetlusse piiranguteta ülekantavad, isegi kui nende sisu võib neid esitanud isiku

süüd tõendada.

§ 7318 lg 9 sätestab, et tõendite esitamine ja uurimine kohtus toimub väärteomenetluse

seadustikus sätestatud korras. Mõistetavalt ei väära KonkS-s kohtuvälise menetluse kohta

sätestatu väärteo kohtumenetluse kohta väärteomenetluse seadustikus kirja pandut – tunnistajad

tuleb ikka kohtus üle kuulata ja tagada menetlusalusele isikule õiglane kohtupidamine.

KonkS § 7819 – Leebuse kohaldamine – reguleerib leebuse kohaldamist sellise keelatud teo

nagu kartelli toimepanemisel. Kartell on KonkS § 78 lõike 2 ja ECN+ direktiivi artikli 2 lõike

1 punkti 11 kohaselt konkurentidevaheline kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mille ees-

märk on koordineerida turul oma koordineerivat käitumist või mõjutada asjakohaseid konku-

rentsiparameetreid, või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes.

ECN+ direktiivi VI peatükk reguleerib leebusprogramme salajaste kartellide toimepanemisel.

Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt on direktiivis sisalduva leebusprogramme puudutava

regulatsiooni näol tegemist KrMS §-s 2051 (kriminaalmenetluse lõpetamine konkurentsialase

kuriteo korral) ning KonkS §-s 781 (leebuse kohaldamise taotlus) sätestatud regulatsiooniga,

mis võimaldab konkurentsialaste kuritegude korral isikule ette nähtavat karistust vähendada või

ta karistusest vabastada läbi tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse lõpetamise. Kuivõrd

direktiivi artikli 13 lõikest 1 tingitult oleme sunnitud konkurentsiõiguses läbi viima dekrimi-

naliseerimise, tuleb KrMS § 2051 kehtetuks tunnistada ja selles sätestatud regulatsioon ühes

direktiivi VI peatükis sätestatuga KonkS-i kavandada.

Nagu eespool öeldud, kohustab ECN+ direktiivi VI. peatükk liikmesriike leebuse kohaldamise

võimaluse ja tingimused ette nägema salajastes kartellides osalevatele või osalenud ettevõtja-

tele ehk direktiivi artikli 2 lõike 12 kohaselt olukordadeks, kus kartelli olemasolu on osaliselt

või täielikult varjatud. Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt on seni leebuse kohaldamise või-

malus eksisteerinud direktiivis ettenähtust oluliselt laiemalt – kõikide konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste

puhuks, mitte üksnes osaliselt või täielikult salajaste konkurentidevaheliste kokkulepete, otsus-

te ja kooskõlastatud tegevuste toimepanemisel. Seejuures kuigi eelnõu koostajateni ei ole

huvirühmadelt ega arvamuse andjatelt jõudnud infot, et kehtiva riigisisese leebuse kohaldamise

regulatsiooni kohaldamisala on liiga lai, ja kuigi direktiivi artikli 17 lõige 1 ning artikli 18 lõige

1 võimaldavad justkui säilitada kehtiva regulatsiooni kohaldamisala, ei saa seda teha tulenevalt

Euroopa Komisjoni mitteametlikust tagasisidest. Nimelt ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul

seni kehtinud leebusprogrammi laia kohaldamisala säilitamine põhjendatud, sest see viiks

tulemuseni, mis ei austaks leebusprogrammi eesmärki. Põhjus, miks leebusprogramm võimal-

dab mh väärteomenetluse vältimist, seisneb selles, et leebusprogramm on loodud üksnes nende

keelatud tegude puhuks, mida konkurentsiasutustel ei ole võimalik või on väga raske iseseisvalt

tuvastada. Sellest tulenevalt on eelnõukohases seaduses avaliku kooskõlastamise ja arvamuse

avaldamise järel leebusprogrammi kohaldamisala kitsendatud üksnes kartellis osalenud ette-

võtjatele.

KonkS § 7819 lõikega 1 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet ei alusta

väärteomenetlust ja juba alustatud väärteomenetlus lõpetatakse § 781 lõikes 5 sätestatud

leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on esimesena esitanud leebuse

kohaldamise taotluse koos teabega, mis võimaldab Konkurentsiametil

konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks olev keelatud tegu on taotluses kirjeldatud

kartell, kohaldada §-s 7823 sätestatud uurimismeedet. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul,

kui Konkurentsiametil on §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks piisav teave olemas

enne leebuse kohaldamise taotluse saamist, kuid uurimismeedet ei ole veel kohaldatud.“ Säte

võtab riigisisesesse õigusesse asjakohases ulatuses üle ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 2

punktid a ja b ning täielikult sama lõike punkti c alapunkti i. Nagu kehtiv KrMS § 2051 lõige 1,

16

reguleerib ka kõnesolev säte leebuse kohaldamist selle täismahus, st väärteokaristusest

immuniteedi andmist, kuid erinevalt kehtivast õigusest kitsendatakse leebusprogrammi

kohaldamisala ja usaldatakse leebuse kohaldamine Konkurentsiametile. Viimane annab

kavandatud sätte kohaselt immuniteedi ehk jätab väärteomenetluse alustamata kartellis

osalenud ettevõtja suhtes:

✔ kes on leebust taotlenud KonkS § 781 lõikes 5 (eelnõuga muudetud ja täiendatud kujul)

ettenähtud tingimustel ja korras ning

✔ kes on esimesena sellise keelatud teo nagu kartelli toimepanemise kohta esitanud teavet,

mis võimaldab Konkurentsiametil kartelli toimepanemise kohta tõendite kogumiseks läbi

viia läbiotsimise, või

✔ kes taotleb leebust enne läbiotsimise läbiviimist.

Kõnesoleva sätte kohaselt ei ole leebuse täismahus rakendamiseks seega vajalik, et leebuse-

taotleja oleks esimene, kes esitab leebuse kohaldamise taotluse, vaid, et kõigist esitatud taotlus-

test oleks väärteomenetlusest vabaks saav leebusetaotleja taotlus esimene, mis sellega esitatud

teabest tulenevalt võimaldab Konkurentsiametil läbiotsimise läbiviimiseks taotleda haldus-

kohtu luba või juhul, kui Konkurentsiametil on halduskohtu loa taotlemiseks vajalik teave juba

olemas, oleks nimetatud taotlus esimene, mis vastab KonkS § 781 lõikes 5 sätestatule. Seega,

kui leebuse kohaldamise taotluse on esitanud mitu ettevõtjat, kuid esimesel neist ei ole piisavalt

teavet läbiotsimiseks ja/või esimene taotleja ei täida muid KonkS § 781 lõikes 5 sätestatud

tingimusi, on täielik vabastus väärteokaristusest kohaldatav järgmise ettevõtja suhtes, kes

vastab kõigile kavandatud sättes sisalduvatele tingimustele. Sarnaselt kehtiva KrMS § 2051

lõikega 1 on ka kõnesolev säte sõnastatud imperatiivselt ehk selliselt, et eespool mainitud

tingimuste täitmise korral puudub Konkurentsiametil kaalutlusõigus, kas leebust kohaldada või

mitte.

Võrreldes avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitatud redaktsiooniga on kom-

menteeritavas sättes väärteomenetluse vältimise eeldusena konkurentsijärelevalvemenetluse

algatamine asendatud KonkS §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamisega. Seda põhjusel,

et võrreldes varasema redaktsiooniga on muudetud ka konkurentsijärelevalvemenetluse alguse

regulatsiooni. Nimelt, kui avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitatud eelnõus

nägi KonkS § 7814 lõige 1 punkt 1 ette, et Konkurentsiamet algatab konkurentsijärelevalve

esimese uurimismeetme kohaldamisega, siis kõnesolevas redaktsioonis näeb nimetatud punkt

ette, et menetlus algab Konkurentsiameti esimese menetlustoimingu sooritamisega. Kui selliselt

jätta väärteomenetluse alustamata jätmise eelduseks teave, mis võimaldaks pelgalt

konkurentsijärelevalvemenetluse algatada, poleks see enam kooskõlas ECN+ direktiivi artikli

17 lõike 2 punkti c alapunktiga i. Eelneva redaktsiooni kohaselt, kuigi immuniteedi andmise ja

saamise eelduseks oli kavandatud leebusetaotleja esitatud teabele tuginevalt konkurentsijärele-

valvemenetluse algatamine, oleks seda tulnud ja ka saanud praktikas sisustada, pidades silmas

direktiivi artikli 17 lõike 2 punkti c alapunkti i sõnastust ja eesmärki. Nimelt sätestab viimane

immuniteedi andmise eelduseks võimaluse läbi viia sihipärane kontroll (inglise keeles: targeted

inspection). Kuigi tegemist on direktiivis sisustamata mõistega, tuleb seda eelnõukohase

seaduse tähenduses tõenäoliselt mõista läbiotsmisena.13 Seega leebusetaotlejalt saadud teave

peaks olema piisav, et Konkurentsiamet teaks, mida, kust ja kellelt otsida, et läbiotsimiseks

halduskohtult luba taotleda. Teabe piisavuse ka läbiotsimise läbiviimiseks oleks taganud KonkS

§ 781 lõike 2 kohase teabe esitamine leebuse kohaldamise taotluses ja asjaolu, et

järelevalvealus(t)e isiku(te) suhtes peaks läbiotsimine olema alati esimene kohaldatav meede,

13 Euroopa Komisjon on videos „ICN Curriculum Project - Learning module on leniency“ defineerinud sihipärase

kontrolli kui „precise information as to what to look for, where and [from] whom“. Video on arvutivõrgust

kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/competition/cartels/leniency/leniency.html#video. Sihipärase kontrolli

tähendus avatakse video 13. minutil.

17

kuivõrd see nõuab üllatusmomenti. KonkS § 7814 lõike 1 punkti 1 muutmine sellist tõlgendust

enam ei võimaldaks, mistõttu tuli kooskõlastuse ja arvamuse andmise järel ka kõnesolevat sätet

muuta.

Lisaks eelnevale erineb kõnesolev säte kehtivast KrMS § 2051 lõikest 1 ka selle poolest, et kui

kriminaalmenetluses immuniteedi saava isiku osas kriminaalmenetlus prokuröri määrusega

lõpetatakse, siis kavandatud KonkS § 7819 lõike 1 kohaselt ei vormistata konkurentsijärele-

valvemenetluses seda ettevõtja suhtes menetluse lõpetamisena. Tulenevalt eelnõukohase

KonkS § 7819 lõikest 4 peab Konkurentsiamet ka väärteovastutuse vastu immuniteedi saanud

leebusetaotleja suhtes tuvastama kartelli ehk keelatud teo toimepanemise. Selline muudatus on

ühelt poolt tingitud vajadusest tagada Konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni menetluste

tulemites veelgi suurem ühetaolisus. Teiselt poolt täidab väärteomenetlusest vabastuse saanud

leebusetaotleja osas rikkumise tuvastamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/104/EL14 eesmärke, eelkõige selle artiklis 9 sätestatut, kuivõrd rikkumise fikseerimine on

hädavajalik konkurentsiõiguse eraõiguslikuks rakendamiseks ehk konkurentsiõiguse rikkumise

tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõudmiseks.

KonkS § 7819 lõikega 2 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet ei alusta

väärteomenetlust ja juba alustatud väärteomenetlus lõpetatakse § 781 lõikes 5 sätestatud

leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on esimesena esitanud leebuse

kohaldamise taotluse koos teabega, mis Konkurentsiameti hinnangul võimaldab taotluses

kirjeldatud kartelli tuvastada. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult juhul, kui

Konkurentsiametil ei ole enne leebuse kohaldamise taotluse saamist kartelli tuvastamiseks

piisavat teavet ja käesoleva paragrahvi lõige 1 ei ole kohaldatav ühegi teise leebusetaotleja

suhtes.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse asjakohases ulatuses üle ECN+ direktiivi artikli 17

lõike 2 punktid a ja b ning täielikult sama lõike punkti c alapunkti ii. Nagu kehtiv KrMS § 2051

lõige 2, reguleerib ka kavandatud KonkS § 7819 lõige 2 leebuse kohaldamist täismahus, st

immuniteedina, kuid seda mitte olukorras, kus konkurentsijärelevalvemenetlust on leebuse ko-

haldamise taotluse esitamise ajaks pelgalt alustatud, vaid läbi on viidud ka läbiotsimine. Sätte

kohaselt antakse immuniteet ehk vabastatakse väärteomenetlusest kartellis osalenud ettevõtja:

✔ kes on leebust taotlenud KonkS § 781 lõikes 5 (eelnõuga muudetud ja täiendatud kujul)

ettenähtud tingimustel ja korras ning

✔ kes esitatud leebuse kohaldamise taotlusega on esitanud esimesena sellise teabe, mis

Konkurentsiameti hinnangul võimaldab sellise keelatud teo nagu kartelli toimepanemise

tuvastada, ning

✔ puudub leebusetaotleja, kes tuleks väärteovastutusest vabastada tänu kavandatud KonkS §

7819 lõike 1 kohaldamisele.

Seega kõnesolevat sätet rakendatakse, kui puudub leebusetaotleja, kes tuleks väärteovastutusest

vabastada tänu läbiotsimise läbiviimiseks vajaliku teabe esitamisele, või kui puudub

leebusetaotleja, kes oleks KonkS § 781 lõike 5 tingimustel ja korras juba leebuse kohaldamise

taotluse esitanud enne läbiotsimise toimetamist. Sellisel juhul on võimalik väärteovastutusest

vabastada isik, kes esitab esimesena leebuse kohaldamise taotluse teabega, mis võimaldab

Konkurentsiameti hinnangul jõuda kartelli tuvastamiseni. Tegemist peab seega olema teabega,

mida Konkurentsiametil veel ei ole või mille väärilist Konkurentsiametil veel ei ole. Kui

Konkurentsiameti käsutuses on juba teave, mis keelatud tegu tuvastada võimaldab, või kui

leebusetaotleja esitatud teabele tuginevalt ei ole võimalik jõuda keelatud teo toimepanemise

tuvastamiseni, ei ole alust seda leebusetaotlejat väärteovastutusest vabastada (viimasel juhul

võib aga kõnesoleva leebusetaotleja suhtes kohaldatav olla kavandatud KonkS § 7819 lõige 5).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014 , teatavate eeskirjade kohta, millega

reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu

konkurentsiõiguse rikkumise korral, ELT L 349, 5.12.2014, lk 1–19.

18

Sarnaselt kehtiva KrMS § 2051 lõikega 2 on kõnesolevas sättes väärteovastutusest vabastamine

sätestatud Konkurentsiameti imperatiivse kohustusena ehk juhul, kui kõik sättes toodud

tingimused on täidetud, tuleb ettevõtja väärteovastutusest vabastada. Kõnesolev säte erineb

kehtivast KrMS § 2051 lõikest 2 selle poolest, et kui kriminaalmenetluses immuniteedi saava

isiku osas kriminaalmenetlus prokuröri määrusega lõpetatakse, siis kõnesoleva sätte kohaselt ei

vormistata konkurentsijärelevalvemenetluses seda ettevõtja suhtes menetluse lõpetamisena.

Tulenevalt eelnõukohase KonkS § 7819 lõikest 4 peab Konkurentsiamet ka väärteovastutusest

immuniteedi saanud leebusetaotleja suhtes tuvastama keelatud teo toimepanemise. Selline

muudatus on tingitud vajadusest tagada Konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni menetluste

tulemites veelgi suurem ühetaolisus. Väärteovastutusest vabastuse saanud leebusetaotleja

rikkumise tuvastamine täidab täiendavalt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/104/EL eesmärke, eelkõige selle artiklis 9 sätestatut, kuivõrd rikkumise fikseerimine on

hädavajalik konkurentsiõiguse eraõiguslikuks rakendamiseks ehk konkurentsiõiguse rikkumise

tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõudmiseks.

KonkS § 7819 lõikega 3 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 781

lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes võib vaatamata

käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule siiski väärteomenetlust alustada, kui

leebusetaotleja on teisi ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi sunniga kallutanud kartellis

osalema.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle direktiivi artikli 17 lõike 3. Viidatud direktiivi

sättega sarnane piirang on kehtivas õiguses sätestatud KonkS § 781 lõike 5 punktis 5. Viimase

kohaselt on leebuse kohaldamine nii immuniteedi kui ka karistuse vähendamise näol välistatud

konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelisele kokkuleppele, otsusele

või kooskõlastatud tegevusele kihutaja suhtes ning isikute suhtes, kes on juhtinud nimetatud

tegude ettevalmistamist või toimepanemist. Direktiivi artikli 17 lõige 3 näeb ette võimaluse

leebuse kohaldamine immuniteedi näol välistada üksnes ettevõtja suhtes, kes on teisi ettevõtjaid

sundinud (inglise keeles: coerce) salajases kartellis osalema (to join a secret cartel or to remain

in it). Kuivõrd ECN+ direktiivi VI peatükk on maksimum- ehk täisharmoneerimist nõudev,

oleks leebusprogrammi kohaldamisala piiramine võrreldes direktiivis sätestatuga vastuolus

direktiivi eesmärkidega (vt ECN+ direktiivi preambuli punkt 51), mistõttu on kehtiv riigisisene

õigus direktiiviga vastuolus. ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 3 ülevõtmiseks riigisisesesse

õigusesse tuleb seega kehtivat KonkS § 781 lõike 5 punkti 5 kitsendada. Seejuures, kuna

eelnõukohane seadus laiendab võrreldes direktiivis tooduga leebusprogrammi kohaldamisala

lisaks salajastele kartellidele ka n-ö mittesalajastele kartellidele, teeb eelnõu ettepaneku kõigi

nimetatud rikkumiste puhul ühetaoliselt leebuse kohaldamist piirata selliselt, et see ei

kohalduks ettevõtjate suhtes, kes teisi sunniga kallutavad kartellis osalema.

Lisaks, selleks, et riigisisene õigus oleks kooskõlas direktiivi artikliga 18, tuleb kehtivat KonkS

§ 781 lõike 5 punkti 5 kohaldamisala kitsendada leebuse andmisega immuniteedi näol. See

tähendab, et direktiivi artikli 17 lõikes 3 ette nähtud leebuse kohaldamist välistav tingimus saab

rakenduda üksnes immuniteedi andmisel, kuid leebuse andmisel karistuse kergendamisega

asjaolu, kas leebuse taotleja on teisi ettevõtjaid rikkumisele sunniga kallutanud või mitte, alust

leebuse kohaldamata jätmiseks ei anna. Seega teeb eelnõu ettepaneku kehtiv KonkS § 781 lõike

5 punkt 5 kehtetuks tunnistada ja kavandada loodavasse KonkS §-i 7819 täiendav kõnesolev

lõige, mis seaks leebuse kohaldamisele immuniteedi andmise näol lisaks KonkS § 781 lõikes 5

toodud (üld)tingimustele ühe täiendava tingimuse – leebusetaotleja ei ole kallutanud teisi

ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi sunniga kartellis osalema.

KonkS § 7819 lõikega 4 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „

Käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva

leebusetaotleja suhtes väärteomenetluse alustamata jätmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või

2 nimetatud alusel ei vabasta teda sellest, et Konkurentsiamet tuvastab tema kartellis osalemise

19

.“ Säte on tingitud Euroopa Komisjoni mitteametlikest suunistest ja sätestab, et leebusetaotleja,

kes on õigustatud saama kavandatud KonkS § 7819 lõike 1 või 2 kohaselt väärteovastutusest

vabastust, ei saa sellega ühtlasi vabastust keelatud teo toimepanemise tuvastamisest, st kartelli

toimepanemises osalemise tuvastamisest, kuivõrd vastupidine võiks kaasa tuua keelatud teo

toimepanemise eest vastutusest vabanemise. Viidatud Euroopa Komisjoni suunised tuginevad

nende endi praktikale. Nimelt olukorras, kus leebusetaotlus on esitatud Euroopa Komisjonile ja

viimane ka salajast kartelli menetleb, lõpetatakse immuniteedi saanud ettevõtja suhtes menetlus

mh trahviotsusega15. Seega trahvist vabastus antakse seeläbi, et leebusetaotlejale määratud

trahvisumma vähendatakse nullini. Sellisel juhul tuleneb vastutus keelatud teo toimepanemise

eest läbi konkurentsiõiguse eraõigusliku rakendamise ehk konkurentsiõiguse rikkumise

tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise kohustuse. Sellele viitab kaudselt ka Euroopa Komisjoni

nn leebuse teatis16, mille punkt 39 ütleb, et kaitse trahvide eest või trahvide vähendamine ei

kaitse ettevõtjat ELTL artikli 101 rikkumises osalemisega kaasnevate tsiviilõiguslike

tagajärgede eest.

KonkS § 7819 lõikega 5 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui käesoleva paragrahvi

lõike 1 või 2 kohaselt ei ole alust leebusetaotleja suhtes, kes täidab käesoleva seaduse § 781

lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi, väärteomenetlust alustamata jätta, on

Konkurentsiamet kohustatud väärteomenetluses kohut teavitama leebusetaotleja soovil tema

poolt osutatud kaasabist.“

Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle direktiivi artikli 18 lõike 2 ja osaliselt artikli 17 lõike 4

ning on sarnaselt kehtiva KrMS § 2051 lõikega 3 kohaldatav leebusetaotleja suhtes, kes ei täida

sama sätte lõikeid 1 ega 2. Erinevalt viidatud lõigetest 1 ja 2, mis on kohaldatavad üksnes ühe

ettevõtja suhtes (st ühele leebusetaotlejale kohaldamine välistab teisele leebusetaotlejale

kohaldamise), on kõnesolevat lõiget 5 võimalik leebusetaotleja suhtes kohaldada ka juhul, kui

lõiget 1 või 2 on juba kohaldatud mõne teise leebusetaotleja suhtes. Teisisõnu kavandatud lõige

5 ei eelda olukorda, kus puudub leebusetaotleja, kes on saanud väärteovastutusest täieliku

vabastuse. Lisaks, lõiget 5 on võimalik kohaldada mitme leebusetaotleja suhtes, kui igaüks neist

vastab sätestatud tingimustele. Kõnesoleva sätte kohaselt vähendatakse kartelli toimepanemises

osalemise eest kohaldatavat trahvi, kui:

✔ ettevõtja on leebust taotlenud KonkS § 781 lõikes 5 (eelnõuga muudetud ja täiendatud ku-

jul) ettenähtud tingimustel ja korras, sh avaldanud leebuse kohaldamise taotluses soovi, et

tema taotlust lahendataks kartelli toimepanemises osalemise eest kohaldatava trahvi

vähendamise eesmärgil, kui väärteovastutusest vabastamise alust ei esine, ning

✔ sh esitab sellise teabe, mis märkimisväärselt hõlbustab Konkurentsiametil keelatud teo

toimepanemise tuvastamist võrreldes teabega, mis oli Konkurentsiametil hetkel, mil

leebuse kohaldamise taotlus esitati.

Kuigi tegemist on kohtu kaalutlusotsusega trahvi vähendamise suuruse suhtes, on KonkS § 7819

lõige 5 sõnastatud imperatiivselt selles osas, et eelpool mainitud tingimuste täitmise korral

puudub Konkurentsiametil kaalutlusõigus, kas leebust kohaldada või mitte. Lisaks, direktiivi

artikli 18 kohaselt, erinevalt kehtiva KonkS § 781 lõike 5 punktist 5, ei anna leebuse andmisel

karistuse kergendamisel asjaolu, kas leebusetaotleja on teisi ettevõtjaid rikkumisele kihutanud,

juhtinud rikkumise ettevalmistamist või toimepanemist, alust leebuse kohaldamata jätmiseks.

See tähendab, et leebuse kohaldamist välistav tingimus saab rakenduda üksnes immuniteedi

andmisel, kuivõrd viimase puhul näeb direktiivi artikli 17 lõige 3 ette erineva regulatsiooni

15 Vt nt Euroopa Komisjoni 23. septembri 2006. aasta otsust Case COMP / F / 38.456 – Bitumen – NL, kus

ettevõtjale BP kohaldati leebust selliselt, et ta vabastati trahvist. 16 Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul 2006/C 298/11, ELT

C 298, 8.12.2006, lk 17.

20

võrreldes kehtiva KonkS § 781 lõike 5 punktiga 5. Sellest tulenevalt teeb eelnõu ettepaneku

kehtiv KonkS § 781 lõike 5 punkt 5 kehtetuks tunnistada.

KonkS §-ga 7820 – Leebuse tingimuslikust kohaldamisest ja kohaldamata jätmisest teavi-

tamine – täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet teavitab leebuse-

taotlejat käesoleva seaduse § 7819 lõigetes 1 ja 2 sätestatud leebuse tingimuslikust kohal-

damisest või kohaldamata jätmisest. Leebusetaotleja taotlusel teavitab Konkurentsiamet teda

sellest kirjalikult.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 4.

Kavandatu kohaselt on Konkurentsiametil kohustus leebusetaotlejat teavitada nii tingimuslikust

vabastamisest väärteovastutusest kui ka immuniteedi kohaldamata jätmisest. Esimest juhul, kui

leebusetaotleja on Konkurentsiametile vastavalt kavandatud KonkS § 7819 lõikele 1 esimesena

esitanud kartelli toimepanemisest sellist teavet, mis võimaldab Konkurentsiametil läbi viia

läbiotsimise, või esitab leebuse kohaldamise taotluse ühes vajaliku teabega enne läbiotsimise

läbiviimist; või kes vastavalt KonkS § 7819 lõikele 2 ühes esitatud leebuse kohaldamise

taotlusega esitab esimesena sellise teabe, mis Konkurentsiameti hinnangul võimaldab kartelli

toimepanemise tuvastada. Sõna „tingimuslik“ viitab seejuures asjaolule, et isegi juhul, kui

ettevõtja kavandatud KonkS § 7819 lõike 1 või 2 alusel kvalifitseeruks leebust saama tulenevalt

asjaolust, et ta on esimene, kes sätetes viidatud tingimustel leebust taotleb, saab ta immuniteedi

siiski vaid juhul, kui täidetud on kõik KonkS § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise

tingimused (sh tingimus, et leebusetaotleja teeb viivitamata omal kulul täielikku, pidevat ja

heauskset koostööd Konkurentsiametiga kuni konkurentsijärelevalvemenetluse lõpuni).

Leebusetaotleja soovil teeb Konkurentsiamet vastavasisulise teavituse kirjalikult.

Kavandatud kujul ei järgi KonkS § 7819 direktiivi artikli 17 lõike 4 kolmandat lauset, mis näeb

ette, et kui liikmesriigi konkurentsiasutus rahatrahvide vastu kaitse saamise taotluse tagasi

lükkab, võib asjaomane taotleja nõuda liikmesriigi konkurentsiasutuselt, et see käsitaks tema

taotlust rahatrahvi vähendamise taotlusena. Eesti õiguse kontekstis tähendaks see teistkordset

taotlust. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole see mõistlik, arvestades, et direktiivi tähenduses

oleksid need kaks sisult identsed taotlused. Lisaks nõuaks formaalselt n-ö esimeses ringis

leebuse kohaldamise taotluse rahuldamata jätmine Konkurentsiameti haldusakti (HMS § 43

lõige 2). Sellised formaalsed sammud oleksid nii Konkurentsiametit kui ka leebusetaotlejaid

silmas pidades koormavad ning bürokraatlikud. Direktiivi artikli 17 lõike 4 eesmärgi saab täita

ka ilma nimetatud formaalsusteta selliselt, et juhul, kui leebuse taotleja ei kvalifitseeru

väärteovastutusest vabastusele, kohaldatakse talle eelduste täitmise korral karistuse

kergendamise regulatsiooni ilma, et leebusetaotleja peaks seda eraldi täiendavalt taotlema. Küll

aga selleks, et ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 4 viimast lauset mitte tähelepanuta jätta, on

KonkS § 781 lõike 2 punktis 1 järgmine lauseosa: „[Leebuse kohaldamise taotlus peab

sisaldama järgmist teavet:] […]teave selle kohta, kas leebusetaotleja soovib, et tema

leebusetaotluse rahuldamata jätmise korral avaldataks tema taotlus väärteomenetluses

karistust kergendava asjaoluna.“

KonkS § 781 lõike 2 punkt 1 vastab ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i esimesele

taandele. Kehtivasse sättesse kavandatud muudatused: „leebusetaotleja nimi, isikukood,

sünniaeg või registreerimisnumber või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed ning teave

selle kohta, kas leebusetaotleja soovib, et tema leebusetaotluse rahuldamata jätmise korral

avaldataks tema taotlus väärteomenetluses karistust kergendava asjaoluna;“, on tingitud

ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 4 kolmandast lausest, KarS § 400 ehk konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste

dekriminaliseerimisest ning õiguspoliitilisest otsusest konkurentsiõiguse rikkumise eest

vastutust füüsilisele isikule kui juriidilise isiku juhatuse liikmele või töötajale enam mitte ette

näha. Seega ei saa peale eelnõukohase seaduse jõustumist leebuse kohaldamise taotlusi enam

21

juriidiliste isikutega seotud füüsilised isikud esitada, kuivõrd neid keelatud teo toimepanemise

eest trahvi kohaldamine ähvardada ei saa (vt täiendavalt eelnõuga kavandatud KonkS § 7817

lõiget 1). Sättesse kavandatud loetelus on aga siiski märgitud ka isikukood, kuivõrd ettevõtja

võib moodustada ka füüsilisest isikust ettevõtja, kellel ei ole mitte registreerimisnumbrit, vaid

isikukood, sest õiguslikult on tegemist füüsilise isikuga (ÄS § 3 lõige 1). Seetõttu sätestab ka

kavandatud KonkS § 7817 lõige 1, et konkurentsijärelevalvemenetluses ei saa järelevalvealuseks

isikuks olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses.

ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 4 kolmandast lausest tingitult on sättesse lisatud, et leebuse

kohaldamise taotluses peab sisalduma teave selle kohta, kas leebusetaotleja soovib, et tema

taotlus avaldataks väärteomenetluses karistust kergendava asjaoluna, kui leebustaotlust ei

rahuldata ja järelevalvemenetluse tulemusel alustatakse ka väärteomenetlust. Selline

selgesõnaline tahteavaldus on vaja leebuse kohaldamise taotlusesse lisada, kuivõrd direktiivi

artikkel 17 lõige 4 nõuab, et selleks, et trahvi alandamine saaks kõne alla tulla, peab

leebusetaotleja seda selgelt taotlema. Kuivõrd ECN+ direktiivi VI. peatükk on maksimum- ehk

täisharmoneerimist nõudev, ei saa seadusandja selles ette nähtud tingimustest kõrvalekaldeid

lubada, sest selleks ei ole liikmesriigile jäetud kaalutlusruumi. Väärteomenetluse mõttes on

leebusetaotluse näol tegemist süüteo puhtsüdamliku ülestunnistuse funktsionaalse

ekvivalendiga, mistõttu kontroll selle tahteavalduse üle peakski jääma menetlusalusele isikule

– tegemist on üheaegselt nii karistust kergendava asjaoluga kui ka selge tõendiga menetlusaluse

isiku vastu.

KonkS § 781 lõike 2 punkti 2 kavandatud muudatused: „identifitseerimist võimaldavad and-

med teiste isikute ettevõtjate või ettevõtjate ühenduse kohta, kes osalevad või on osalenud

karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteos kartellis;“, on tingitud konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste

dekriminaliseerimisest. Viide KarS §-le 400 asendatakse kartelli toimepanemisega. Tulenevalt

direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i teise taande sõnastusest tulenevalt täiendatakse

kommenteeritavat punkti sõnadega „või on osalenud“, et leebusetaotleja esitaks asjakohasel

juhul leebusetaotluses infot ka nende ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta, kes varem on

kartelli toimepanemises osalenud. Ühtlasi võimaldab selline täiendus leebust taotleda keelatud

teo toimepanemise eest, mis on taotlemise hetkeks juba lõppenud.

KonkS § 781 lõike 2 punkt 3 vastab ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i kolmandale

taandele lisandustega artikli 17 lõike 2 punktist b ja artikli 18 lõike 2 punktist b. Kehtivasse

sättesse kavandatud muudatused: „karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo kartelli

põhjalik kirjeldus, sealhulgas leebusetaotleja osalus selles, teave andmed mõjutatud kaupade

kohta, kartelli geograafiline ulatus ning kartelli toimepanemise aeg ja viis;“, on tingitud mh

sellest, et konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete,

otsuste ja kooskõlastatud tegevuste eest kuriteokaristust enam ette nähtud ei ole. Viide KarS §-

le 400 asendatakse kartelli toimepanemisega.

KonkS § 781 lõike 2 punkti 4 kavandatud muudatused: „kõik leebusetaotlejale teadaolev muu

teave kättesaadavad ja teadaolevad tõendid karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo

kartelli kohta. Kui tõendite esitamine koos taotlusega ei ole tehniliselt võimalik, võib need

esitada viivituseta muul viisil. Kui tõendite kohene esitamine ei ole võimalik, loetakse

küllaldaseks tõendite kirjelduse esitamine koos tõendite asukoha teatamisega;“, on tingitud

direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i sissejuhatavast lauseosast ning konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste

dekriminaliseerimisest. Direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i sissejuhatavast lauseosast on

tingitud kehtiva sätte täiendamine sõnadega „teadaolev muu teave“, kuivõrd KonkS § 781 lõike

2 punktides 1–3 ja 5 toodud teave on vaid osa avatud loetelust, mida leebusetaotleja

Konkurentsiametile esitama peab, st et kui leebusetaotlejal on mistahes muud teavet keelatud

22

teo toimepanemise kohta, on ta kohustatud ka selle Konkurentsiametile viivitamata edastama.

Vajadus asendada sõna „tõend“, sõnaga „teave“ on oluline, kuivõrd isikud saavad

järelevalveasutustele anda üksnes teavet, mitte tõendeid. Teabest saab tõend siis, kui

järelevalveasutus seda kas menetluses tõendina kasutab või saadud teabe tõendina vormistab.

KonkS § 781 lõige 2 punkti 5 kavandatud muudatused: „andmed teiste konkurentsiasutuste või

muude asutuste kohta, kellele leebusetaotleja on esitanud leebuse kohaldamise taotluse või

kellele ta kavatseb selle esitada“, viivad kõnesoleva sätte kooskõlla ECN+ direktiivi artikli 19

punkti b alapunkti i neljanda taandega.

Konks § 781 lõikega 21 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud teabe esitamine ei ole kohe võimalik, võib leebusetaotleja leebuse kohal-

damise taotluses esmalt taotleda leebuse kohaldamise järjekohta. Selleks esitab leebusetaotleja

Konkurentsiametile kõik eelnimetatud lõikes nimetatud talle kättesaadava teabe koos samas

lõikes nimetatud muu teabe esitamise viivitust tingivate asjaoludega. Kui Konkurentsiameti

hinnangul on põhjendatud anda leebuse kohaldamise järjekoht, annab ta leebusetaotlejale

täiendava tähtaja kogu kõnealuses lõikes nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja

jooksul esitatud teave loetakse esitatuks taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal.“ Säte võtab

koosmõjus KonkS § 781 lõigetega 12 ja 2 (viimane direktiivi ülevõtmiseks muudetud ja

täiendatud kujul) riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 21 lõiked 1–3 ja 5. Säte

loob ühes kavandatud KonkS § 781 lõikega 22 ammendava eriregulatsiooni HMS §-le 15, mis

reguleerib puudustega taotluse korral haldusorgani poolt täiendava tähtaja andmist puuduste

kõrvaldamiseks. Kavandatud sätte kohaselt juhul, kui kartelli toimepanemises osaleval või

osalenud ettevõtjal pole leebuse kohaldamise taotlemiseks koheselt võimalik esitada kogu sama

sätte lõikes 2 nimetatud teavet, võib ta esialgu esitada nii palju KonkS § 781 lõikes 2 nimetatud

teabest, kui võimalik, ja sellega ühes põhjenduse, miks tal pole võimalik esitada kogu leebuse

kohaldamise taotlemiseks nõutud teavet. Seda selleks, et taotleda esmalt leebuse kohaldamise

järjekohta, mis Eesti õiguse tähenduses on täiendav tähtaeg leebuse kohaldamise taotluses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Põhjus, miks direktiivi artikli 21 ülevõtmisel ei võiks

lihtsalt nentida, et kehtivas riigisiseses õiguses on HMS §-s 15 selline regulatsioon juba olemas

ja seda vähesel määral täiendada, on tingitud sellest, et artikkel 21 on maksimum- või teisisõnu

täisharmoneerimist nõudev säte. Euroopa Komisjoni mitteametlike suuniste kohaselt peab

leebusprogrammi sätete ülevõtmisel lähtuma direktiivi preambuli punktist 51, mis komisjoni

sõnul peaks selgelt näitama, et leebusprogrammi riigisisesel loomisel peab maksimaalselt

juhinduma direktiivi VI peatükist nii selle ülesehituse kui ka terminoloogia osas. Seetõttu peab

kõigil ettevõtjatel olema kindlus, et neil on mistahes liikmesriigis õigus taotleda just leebuse

kohaldamise järjekohta. Euroopa Komisjoni hinnangul on direktiivi artikli 21 ülevõtmisel väga

oluline riigisiseses õiguses lähtuda sellest, et leebuse kohaldamise taotlemisel peab ettevõtja ise

olema aktiivne ja vältima eksimusi, mistõttu riigisisesel konkurentsiasutusel ei tohiks olla

kohustust ja võimalust ettevõtjat selles protsessis toetada. Seega riigisisene õigus, mis näeks

ette, et kui leebusetaotleja esitab puudustega leebuse kohaldamise taotluse, antakse talle

automaatselt täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja mille jooksul esitatud teave loetakse

esitatuks puudustega taotluse esitamisel, ei oleks kooskõlas direktiiviga, kuivõrd ettevõtja peab

ise väljendama soovi leebuse kohaldamise järjekoha saamiseks ühes põhjendusega, miks

esinevad taotluses puudused. Seejärel peab Konkurentsiametil olema õigus, kuid mitte kohustus

talle vastavasisuline täiendav tähtaeg ehk järjekoht anda.

Juhul kui Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud leebusetaotlejale anda leebuse

kohaldamise järjekoht, tuleb Konkurentsiametil anda taotluse esitanud isikule täiendav tähtaeg

leebuse kohaldamise taotlusest puuduoleva teabe esitamiseks. Nimetatud tähtaja määrab

Konkurentsiamet juhtumipõhiselt. Kui leebusetaotleja esitab teabe Konkurentsiameti määratud

tähtaja jooksul, loetakse see esitatuks ajal, kui leebusetaotleja esitas leebuse kohaldamise

taotluse eesmärgiga esmalt saada leebuse kohaldamise järjekoht. Säte näeb seega ette leebuse

23

kohaldamise järjekoha andmise ilma formaalse eraldiseisva taotluseta. Kui Konkurentsiamet,

arvestades leebuse kohaldamise taotluses toodud põhjendusi, otsustab täiendava tähtaja ehk

leebuse kohaldamise järjekoha andmata jätta, on tegemist leebuse kohaldamise taotluse läbi

vaatamata jätmisega (vt kavandatud KonkS § 781 lõige 22). Kui Konkurentsiamet täiendava

tähtaja annab, kuid isik selle jooksul puuduolevat teavet ei esita, jätab Konkurentsiamet samuti

leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata (vt kavandatud KonkS § 781 lõige 22).

KonkS § 781 lõikega 22 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Konkurentsiameti

hinnangul ei ole leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud järjekoha andmine

põhjendatud või kui ta annab leebusetaotlejale järjekoha, kuid leebusetaotleja ei esita

tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet, jätab Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotluse

läbi vaatamata.“ Säte loob ühes kavandatud KonkS § 781 lõikega 21 ammendava

eriregulatsiooni HMS §-le 15, mis reguleerib puudustega taotluse korral haldusorgani poolt

täiendava tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Sätte lisamine on vajalik tulenevalt

kavandatud KonkS § 781 lõikest 21. ECN+ direktiivi artiklis 21 sätestatu reguleerib Eesti õiguse

tähenduses puudustega taotluse esitamist. Kuivõrd direktiivi artiklist 21 tulenevalt ei tohi

riigisiseses õiguses realiseeruda olukord, kus leebusetaotleja esitab puudustega leebuse

kohaldamise taotluse ja Konkurentsiamet automaatselt võimaldab HMS § 15 lõike 3 alusel

täiendava tähtaja jooksul taotlust täiendada, näevad KonkS § 781 lõiked 21 ja 22 ette ammendava

eriregulatsiooni HMS § 15 suhtes. Sellest tulenevalt vajavad reguleerimist juhud, kus

Konkurentsiamet järjekohta ei anna või kui annab, aga leebusetaotleja sellist võimalust

täiendava tähtaja jooksul leebuse kohaldamise taotlust täiendada ei kasuta. Kavandatud lõike

22 kohaselt on mõlemal juhul tagajärjeks leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmine.

KonkS § 781 lõikega 23 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui leebusetaotleja on

varem esitanud rohkem kui kolme Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi mõjutanud salajase

kartelli kohta Euroopa Komisjonile taotluse leebuse kohaldamiseks või leebuse kohaldamise

järjekoha saamiseks, võib ta Konkurentsiametile sama salajast kartelli puudutavas leebuse

kohaldamise taotluses esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe asemel selle teabe

lühikirjelduse ja teatada liikmesriigid, kust tõenäoliselt on võimalik salajase kartelli

tuvastamiseks tõendeid koguda. Sellisel juhul käsitleb Konkurentsiamet esitatud leebuse

kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena.“ Säte võtab

riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 1 ja 2, mille eesmärk on

võimaldada salajases kartellis osaleval või osalenud ettevõtjal esitada Konkurentsiametile

lihtsustatud ehk lühendatud leebuse kohaldamise taotlus olukorras, kus ta varem on esitanud

sama salajase kartelli osas leebuse kohaldamise taotluse või leebuse kohaldamise taotluse

esitamise järjekoha taotluse Euroopa Komisjonile. Praktikas saab lihtsustatud leebuse

kohaldamise taotluste esitamine seega realiseeruda, nagu ka säte ette näeb, üksnes salajaste

kartellide puhul, kuivõrd Euroopa Komisjoni leebusprogrammi tingimuste kohaselt

võimaldatakse leebust üksnes neile ettevõtjatele, kes esitavad leebuse kohaldamise avalduse

salajase kartelli osas (vt Commission Notice on Immunity from fines and reduction of fines in

cartel cases (ELT C 298, 8.12.2006, lk 17–22) ja direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 12 toodud

salajase kartelli definitsiooni). Kavandatud sätte kohaselt juhul, kui taotlus on varem esitatud

Euroopa Komisjonile ja selle esemeks olev salajane kartell on mõjutanud rohkem kui kolme

liikmesriigi territooriumi, võib leebusetaotleja leebuse kohaldamise taotluse esitada üksnes

leebuse kohaldamise taotluse esitamiseks vajaliku teabe lühikirjeldusega (oluline on tähele

panna, et direktiiv artikli 22 lõike 2 kohaselt tuleb lühikirjeldus esitada kogu kohustusliku teabe

kohta, et iga KonkS § 781 lõike 2 teabepunkti kohta). Lisaks peab leebuse taotleja taotluses

nimetama liikmesriigid, kust oleks tõenäoliselt võimalik salajase kartelli kohta tõendeid

koguda. Sellisel juhul käsitleb Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotlust esialgu

lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena. Tulenevalt direktiivi preambuli punktist 62 on

lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise eesmärk „[…] vähendada nende taotlejate

24

halduskoormust, kes esitavad komisjonile leebema kohtlemise taotluse seoses väidetava

salajase kartelliga, mis hõlmab territooriumina rohkem kui kolme liikmesriiki. Kuna sellistel

juhtudel saab täieliku taotluse komisjon, peaks just tema olema leebema kohtlemise taotleja

jaoks peamine kontaktpunkt enne, kui on selgunud, kas komisjon hakkab juhtumit menetlema

täies ulatuses või osaliselt […]“. Seega tagajärjelt on lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlus

sama, mis leebuse kohaldamise järjekoha taotlemine, sest juhul, kui Euroopa Komisjon otsustab

salajase kartelli menetlemisega ise täielikult mitte tegeleda, peab riigisisene konkurentsiasutus

võimaldama leebusetaotlejale täiendava tähtaja teabe esitamiseks, et esitatud taotlust saaks

käsitleda leebuse kohaldamise taotlusena. Seetõttu on ka kõnesolevasse sättesse kavandatud

regulatsioon eriregulatsioon HMS §-le 15 (puudustega taotlus). Selleks, et tegemist oleks

ammendava eriregulatsiooniga, on avaliku kooskõlastamise ja arvamuse andmise järgselt

KonkS § 781 lõikesse 26 kavandatud ka nn puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmi-

sega kaasnev regulatsioon, st tagajärg juhuks, kui mh täiendavat tähtaega ei järgita.

KonkS § 781 lõikega 24 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi

lõikes 23 nimetatud juhul on leebusetaotleja peamiseks kontaktpunktiks Euroopa Komisjon,

kuni Euroopa Komisjon otsustab, kas ta menetleb salajast kartelli osaliselt või täielikult.

Senikaua võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt lõikes 2 nimetatud teabe osas nõuda üksnes

selgitusi konkreetsete asjaolude kohta. Kogu lõikes 2 nimetatud teavet võib Konkurentsiamet

enne Euroopa Komisjoni nimetatud otsust nõuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on

vajalik salajase kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevuse

jaotamiseks.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 3 ja 5

ning reguleerib perioodi, mil Euroopa Komisjon pole veel otsustanud, kas peab vajalikuks

salajast kartelli, mille osas talle ja liikmesriigi konkurentsiasutusele on esitatud leebuse

kohaldamise taotlused, osaliselt või täielikult ise menetleda. Säte näeb ette, et sellel perioodil

on juhtivaks konkurentsiasutuseks Euroopa Komisjon. Juhul, kui lihtsustatud kujul leebuse

kohaldamise taotlus on esitatud ka Konkurentsiametile, võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt

täiendavalt nõuda üksnes konkreetseid täpsustusi. N-ö täieliku leebuse kohaldamise taotluse

esitamist, st taotluse, mis sisaldab kogu KonkS § 781 lõikes 2 nimetatud teavet, võib

Konkurentsiamet nõuda üksnes väga erandlikel asjaoludel siis, kui see on vajalik salajase

kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevuse jaotamiseks.

KonkS § 781 lõikega 25 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Euroopa Komisjon

teatab Konkurentsiametile oma otsusest käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud salajast kar-

telli mitte menetleda, annab Konkurentsiamet leebusetaotlejale täiendava tähtaja kogu lõikes

2 nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud teave loetakse esitatuks liht-

sustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal ning taotlus loetakse

tagantjärele leebuse kohaldamise taotluseks juhul, kui selles kirjeldatud salajane kartell puudu-

tab samu mõjutatud kaupu ning on sama geograafilise ulatuse ja kestusega kui Euroopa

Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada.“ Säte võtab

riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 5 ja 6 ning näeb ette, et juhul, kui

Euroopa Komisjon otsustab, et ei soovi temale esitatud leebuse kohaldamise taotluses

kirjeldatud salajast kartelli osaliselt ega täielikult menetleda, tuleb Konkurentsiametil

leebusetaotlejale anda täiendav tähtaeg, mille jooksul esitada n-ö täielik leebuse kohaldamise

taotlus ehk kogu Konks § 781 lõikes 2 nimetatud teave. Konkurentsiamet loeb tähtaegselt

esitatud teabe esitatuks lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja

kellajal, kuid seda üksnes juhul, kui salajane kartell ühtib täielikult Euroopa Komisjonile

esitatud leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajase kartelliga. St et juhul, kui

leebusetaotleja muudab Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluse ulatust,

tuleb seda muuta ka liikmesriigi konkurentsiasutusele esitatud lihtsustatud leebuse kohaldamise

taotluses. Sellisele kohustusele viitab ECN+ direktiivi preambuli punkt 63. Konkurentsiametil

25

on võimalus kontrollida lihtsustatud taotluse ulatuse vastavust Euroopa Komisjonile esitatud

leebuse kohaldamise taotluse ulatusele Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu.

KonkS § 781 lõikega 26 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Konkurentsiamet

annab leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud täiendava tähtaja, kuid

leebusetaotleja ei esita tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet või esitatud teabe kohaselt ei

puuduta leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajane kartell samu mõjutatud kaupu või

ei ole sama geograafilise ulatuse või kestusega kui Euroopa Komisjonile esitatud leebuse

kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada, jätab Konkurentsiamet leebuse kohal-

damise taotluse läbi vaatamata.“ Sätte eesmärk on sarnaselt KonkS § 781 lõikega 22 luua

ammendav eriregulatsioon HMS §-le 15, mis reguleerib puudustega taotluse korral

haldusorgani poolt täiendava tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Sätte lisamine on

vajalik tulenevalt kavandatud KonkS § 781 lõigetest 23–25. ECN+ direktiivi artiklis 22 sätestatu

reguleerib Eesti õiguse tähenduses puudustega taotluse esitamist. Kuivõrd direktiivi artiklist 22

tulenevalt ei tohi riigisiseses õiguses realiseeruda olukord, kus leebusetaotleja esitab

puudustega leebuse kohaldamise taotluse ja Konkurentsiamet automaatselt võimaldab HMS §

15 lõike 3 alusel täiendava tähtaja jooksul taotlust täiendada, näevad KonkS § 781 lõiked 23–26

ette ammendava eriregulatsiooni HMS § 15 suhtes. Sellest tulenevalt vajavad reguleerimist

juhud, kus Konkurentsiamet annab peale Euroopa Komisjoni otsust, mille kohaselt komisjon

salajast kartelli osaliselt või täielikult menetleda ei soovi, täiendava tähtaja lihtsustatud leebuse

kohaldamise taotluse täiendamiseks, aga leebusetaotleja seda võimalust ei kasuta või kasutab,

aga selliselt, et selgub, et Euroopa Komisjonile esitatud teave ei ühti Konkurentsiametile

esitatud teabega. Nagu kõnesolev säte ette näeb, aktsepteerib Konkurentsiamet seda, kui

leebusetaotleja on Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotlust selle esitamise

hetkest täiendanud, aga seda kooskõlas direktiivi preambuli punktiga 63 vaid siis, kui

vahepealsel ajal on täiendatud ka lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlust. Nimelt selgitab

ECN+ direktiivi preambuli punkti 63, et taotlejal on kohustus teavitada liikmesriikide

konkurentsiasutusi, kellele ta on esitanud lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse, kui

komisjonile esitatud leebema kohtlemise taotluse ulatus on muutunud ning ajakohastada seeläbi

ka lihtsustatud taotlust. Kavandatud lõike 26 kohaselt on mõlemal juhul tagajärjeks leebuse

kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmine.

KonkS § 781 lõike 5 punktiga 7 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „leebusetaotleja ei

ole leebuse kohaldamise taotluse esitamise ja sisuga seotud asjaolusid enne taotluse esitamist

avaldanud kellelegi muule kui teisele konkurentsiasutusele ega pärast taotluse esitamist, kuid

enne asjas koostatud etteheiteid käesoleva seaduse § 7827 tähenduses avaldanud kellelegi ilma

Konkurentsiameti loata.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b

alapunkti v ja sama artikli punkti c alapunkti ii.

KonkS § 7812 – Keelatud teo toimepanemise tuvastamise tagajärjed – muudetakse eelnõu-

kohase seadusega terves ulatuses, st mh ka sätte pealkirja, milleks kehtivalt on: „Keelatud tegu

tuvastava jõustunud otsuse ja ettekirjutuse tagajärjed“. Säte sõnastatakse järgmiselt: „Keelatud

teo toimepanemise tuvastamine Konkurentsiameti poolt on siduv keelatud teo toimepanemisest

tekkinud haginõuet menetlevale kohtule, kui keelatud tegu tuvastavat haldusakti ei ole

tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb keelatud tegu

tuvastav haldusakt kehtima.“ Tsiviilkohtumenetluse seisukohast on samasisuline säte juba

kehtiva § 7812 lg 2 näol olemas. Eelnõukohane § 7812 loob olukorra, kus konkurentsijärelevalve

tulemusel tehtud ja jõustunud otsusega keelatud teo tuvastamine on siduv

konkurentsirikkumisest tulenevat haginõuet arutavale kohtule. Üldreeglina näevad vastavad

kohtumenetluse seadustikud ette, et teises kohtumenetluses või haldusmenetluses tehtud

otsused on kohtule üksnes üheks võimalikuks tõendiks, mida kohus saab oma siseveendumuse

alusel vabalt hinnata (vt nt TsMS § 232 lg 2). Eelnõukohase § 7812 sõnastusega kohtu sellist

vabadust piiratakse, kuivõrd konkurentsijärelevalvemenetlus koos täiemahulise kontrolliga

26

halduskohtu poolt on juba läbitud ja samade asjaolude uuesti tuvastamine uues kohtumenetluses

oleks ebamõistlikult koormav nii riigile kui (järelevalve)menetluse osalistele. Kindlustamaks,

et järelevalvealune isik saab vaidlustada ka faktiliste asjaolude tuvastamist, sätestatakse, et

konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetav otsus kuulub halduskohtus täielikule kohtulikule

kontrollile (vt KonkS § 7834 lõike 2 teine lause).

Sättesse kavandatud muudatused on tsiviilkohtumenetluse seisukohast tehnilist laadi, kuivõrd

säte kehtival kujul juba sisaldab sama regulatsiooni. Säte jääb ka selle muudetud kujul jätkuvalt

Eesti õigusesse üle võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL artikli 9

lõiget 1, mis näeb ette, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus

otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine tuleb lugeda vaieldamatuks ELTL artikli 101

või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel

nende liikmesriikide kohtutes. See tähendab mh, et Konkurentsiameti poolt tuvastatud KonkS

2. või 4. peatükiga või ELTL artikliga 101 või 102 keelatud teo toimepanemine peab olema

siduv keelatud teo toimepanemise tagajärjel tekkinud nõuet (s.o mistahes lepinguline ja

lepinguväline õiguskaitsevahend, nt kahju õigusvastasest tekitamisest või alusetust

rikastumisest tulenev nõue) menetlevale kohtule. Teisisõnu, sätte sõnastuses kasutatud sõna

“siduv” viitab sellele, et hageja ei pea tsiviilkohtus rikkumise toimepanemist tõendama, sest see

loetakse juba tuvastatud asjaoluks.

Konkurentsialase väärteo menetlemisel on kohtul kohustus tuvastada väärteokoosseisule

vastavad faktilised asjaolud väärteomenetluse reeglite kohaselt ning

konkurentsijärelevalvemenetlus ei pruugi teoreetiliselt olla selleks ajaks veel lõpule jõudnud.

Praktikas saab nähtavasti siiski väärteomenetlus järelevalvemenetlusele järgneda, kuivõrd just

järelevalvemenetluse käigus selguvad reeglina süüteomenetluse ajend ja alus. Kohtumenetluses

tuleb väärteoasja lahendaval kohtul väärteomenetluses tõendamisele kuuluvad asjaolud

tuvastada ja õigust rakendada iseseisvalt ja olemata läbi viidud haldusmenetlusega seotud.

KonkS 92. peatükiga – KONKURENTSIJÄRELEVALVEMENETLUS – kavandatakse

seadusesse uus valdkonnaspetsiifiline konkurentsijärelevalvemenetlus. Peatüki eesmärk on

võtta Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi need sätted, mis puudutavad ELTL artiklite 101 ja

102 täitmise tagamise menetlust, sh sunniraha ja konkurentsijärelevalvemeetmete määramist.

KonkS § 7813 – Käesoleva peatüki reguleerimisala ja konkurentsijärelevalvemenetluse

üldised alused – on seaduse peatüki sissejuhatuseks küll ebaharilik säte, sest sellesisulist

üldsätet kasutatakse HÕNTE § 8 lõike 1 kohaselt seaduste sissejuhatuseks, kuid eelnõu

koostajate hinnangul on see kõnesoleval juhul vajalik ka peatüki sissejuhatamiseks. Seda see-

tõttu, et esmakordselt luuakse kehtivasse menetluskorda ühe valdkonna spetsiifiline haldus-

menetlus, mis lisaks rikkumise lõpetamisele otseselt võimaldab ka ette valmistada järgnevat

väärteomenetlust rikkuja karistamiseks ning hõlmab küllaltki laia õigust teha

uurimistoiminguid, sh esitada teabenõudeid ja korraldada läbiotsimine. Üldsäte toob selgelt

välja, millisesse õigusharusse kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlus asetub ning millised

on selle läbiviimisel kohalduvad raamid ja põhimõtted.

KonkS § 7813 lõige 4 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemeetmed on kohustuse võtmise

heakskiitmine ja keelatud teo toimepanemise lõpetamine.“.

Igal meetmel on oma õiguslik alus ja oma kohaldamise eeldused. Kõnesolev säte on

deklaratiivne kataloog kõigist konkurentsijärelevalvemeetmetest.

Konkurentsijärelevalvemeetmeks on:

 keelatud teo toimepanemise lõpetamine, mis võimaldab nii käitumuslikku kui ka

struktuurset muudatust kaasa toova meetme määramist;

 Konkurentsiameti poolt kohustuse võtmise heakskiitmine;

27

Vastavalt asjaoludele ja meetme eesmärgile võib neid määrata kas üksikult või üheaegselt ehk

koosmõjus. Tinglikult on võimalik järelevalvemeetmete hulka liigitada ka väärteomenetluse

alustamist ja selle tulemusel keelatud teo toimepanijate karistamist, kuid lõikes on silmas

peetud järelevalvemeetmeid kitsamas tähenduses, st justnimelt haldusõiguslikke abinõusid

konkurentsi kahjustava olukorra lõpetamiseks. Võimaliku väärteo eest karistuse mõistab kohus,

kui rikkumine täidab väärteokoosseisu ja Konkurentsiamet peab vajalikuks lisaks

järelevalvemeetmetele kitsamas tähenduses kohaldada ka väärteokaristust.

KonkS § 7813 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiamet viib läbi konkurentsijärelevalvemenetlust,

sealhulgas määrab konkurentsijärelevalvemeetmed. Konkurentsiameti peadirektor kinnitab

loetelu ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel on pädevus Konkurentsiameti nimel

konkurentsijärelevalvemenetlust läbi viia.“ Säte määratleb konkurentsijärelevalvemenetluse

läbiviimise pädevuse. Pädevaks haldusorganiks HMS § 8 lõike 1 tähenduses on

Konkurentsiamet, kes määrab konkurentsijärelevalvemeetmed. Kommenteeritava lõike teises

lauses määratakse HMS § 8 lõike 2 tähenduses kindlaks sisepädevuse määramise kord. Nimelt

kinnitab Konkurentsiameti peadirektor loetelu nendest ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel

on pädevus Konkurentsiameti nimel konkurentsijärelevalvemenetluses tegutseda. Säte on

oluline näitamaks, et konkurentsijärelevalvemenetlust kui mh ka trahvi määramist võimaldavat

menetlust peavad ja saavad läbi viia vaid vastava väljaõppe saanud ametnikud. Ametikohtade

loetelu tuleb kinnitada ametikohtade täpsusega, ametnikke nimeliselt määramata.

Väärteomenetluse läbiviimise õigusega ametnike määratlemist reguleerib VTMS § 10 lg 2,

mille kohaselt samuti tuleb Konkurentsiameti juhil kinnitada nende ametikohtade loetelu, mida

täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel.

KonkS § 7813 lõige 6 sätestab: „Konkurentsiametil on õigus käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki

ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel seada

konkurentsijärelevalvemenetluste läbiviimisel prioriteete, võttes arvesse: 1) käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud eesmärki; 2) oma ressursside tulemuslikku kasutamist; 3)

menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloomu, ulatust ja mõju konkurentsiolukorrale ning

sellest tulenevat avalikku huvi.“ Säte on kavandatud eesmärgiga sisustada ECN+ direktiivi

artikli 4 lõikest 5 tulenevat õigust liikmesriikide konkurentsiasutustele seada konkurentsiõiguse

kohaldamisel prioriteete. Kuigi viidatud ECN+ direktiivi sätte ülevõtmismeede on kavandatud

KonkS § 7814 lõike 2 punkti 1, on kõnesoleva KonkS § 7813 lõike 6 mõte anda Konkurentsi-

ametile raamid, millest tulenevalt amet oma töös prioriteete saab seada. ECN+ direktiivi artikli

4 lõike 5 alusena võib näha Euroopa Kohtu praktikat, kus kohus on korduvalt leidnud, et

Euroopa Komisjon avalik-õigusliku konkurentsiõiguse kohaldajana ei saa menetleda kõiki

rikkumisi, mis talle teatavaks saavad, vaid peab oma töös tõhususe eesmärgil seadma

prioriteete.17 Millised on prioriteetide seadmise kriteeriumid ja milline on prioriteetide

17 Euroopa Kohus leidis lahendis EKo 04.03.1999, C-119/97 – Ufex jt vs. komisjon, EU:C:1999:116, p-s 88: „The

Commission, entrusted by Article 89(1) of the EC Treaty with the task of ensuring application of the principles

laid down in Articles 85 and 86, is responsible for defining and implementing the orientation of Community

competition policy (Case C-234/89 Delimitis v Henninger Bräu [1991] ECR 1-935, paragraph 44). In order to

perform that task effectively, it is entitled to give differing degrees of priority to the complaints brought before it.”.

Hilisemalt on Euroopa Kohus seda mitmel korral korranud (vt nt EKo 14.12.2000, C-344/98 – Masterfoods ja HB,

EU:C:2000:689, p 46).

Prioriteetide seadmist käsitles ka Euroopa esimese astme kohtu varasem praktika. Vt näiteks esimese astme kohtu

otsus 18.12.1992, T-24/90 – Automec Srl, ECLI:EU:T:1992:97, p-s 77: „Siinkohal tuleb märkida, et avaliku

teenuse ülesande kandja pädevus võtta kõik talle usaldatud ülesande täitmiseks vajalikud korralduslikud meetmed,

sealhulgas prioriteetide määratlemine seadusega sätestatud piirides, kui neid prioriteete ei ole määratlenud

seadusandja, on haldustegevuse lahutamatu osa. See peab kehtima eriti juhul, kui ametivõimule on antud nii

laialdane ja üldine järelevalve- ja kontrollimisülesanne nagu komisjonile konkurentsi valdkonnas. Niisiis on see,

kui komisjon omistab konkurentsi valdkonda puudutavatele juhtumitele tähtsusastme, kooskõlas talle ühenduse

õigusega pandud kohustustega.“

28

seadmise menetlus, ECN+ direktiiv ei reguleeri. Teisisõnu, prioriteetide seadmise kriteeriumid

on ECN+ direktiiviga ühtlustamata ning nende sisustamisel on liikmesriikidel otsustusruum.

Oluline on siinkohal rõhutada, et ECN+ direktiivi artikli 4 lõikest 5 tulenev prioriteetide

seadmise õiguse mõte on see, et konkurentsiasutus peab saama prioriseerida ELTL artiklite 101

ja 102 menetlusi. Direktiivi reguleerimisalasse otsesõnu ei kuulu need olukorrad, kus on kõne

all üksnes siseriiklike konkurentsireeglite täitmise tagamine. Siinse eelnõu koostajad on

soovinud laiendada prioriteetide seadmise õigust ka sellistele olukordadele, kus Konkurentsi-

ametil on menetluses üksnes KonkS 2. ja 4. peatükki puudutavad kaasused. Samuti on oluline

märkida, et prioriteetide seadmise õigus ei tähenda oportuniteedi põhimõtte rakendamist.

Oportuniteedi põhimõte on tuntud süüteomenetlustest ning see hõlmab endas õigust teatud

rikkumisi kindlate eelduste olemasolul mitte menetleda (nt avaliku menetlushuvi puudumine ja

isiku süü ei ole suur). Oportuniteedi põhimõte on mõeldud kohalduma minevikus toimepandud

rikkumistele. Prioriteetide seadmise fookus on teine. Prioriteedid ei ole mõeldud kohalduma

üksnes minevikus toimunud rikkumiste menetlemisel, vaid ka käimasolevate (st vältavate)

rikkumiste menetlemisel. Vältavate rikkumiste menetlemine on korrakaitselise olemusega.

Seetõttu on prioriteetide seadmise jaoks hoopis oluline küsimus, milline menetlus on teatud

ajahetkel teise(te) käimasolevate menetlus(te) suhtes olulisem. Prioriteedid ei ole alus ütlemaks,

et teatud liiki, laadi või ulatust omavaid konkurentsirikkumisi üldse ja jäädavalt ei menetleta.18

See oleks vastuolus riigi tuumikfunktsiooniga tagada korrakaitse, täpsemalt tagada vaba turg

(vt PS § 31).

Prioriteetide seadmise õigus võimaldab Konkurentsiametil küll teatud ajahetkel tegeleda tema

KonkS § 7813 lõikest 6 lähtuval hinnangul kõige olulisemate kaasustega, kuid kui

Konkurentsiameti ressurss vabaneb ning muid esmatähtsaid menetlusi ei ole, peaks amet

prioriteetide alusel kõrvalejäetud asju – eelkõige selliseid, kus esialgse hinnangu põhjal esineb

vältav konkurentsirikkumine – edasi menetlema.

Kõnealune prioriteetide seadmise säte omab konkurentsijärelevalvemenetluses tähendust

eelkõige menetluste algatamisel ja lõpetamisel. Konkurentsiamet on vaba võtma vastu halduse-

siseseid eeskirju, et prioriteetide seadmise kriteeriume asutusesiseselt täpsustada. Oluline on

see, et haldusesiseste prioriteetide seadmisel peab arvesse võtma kõiki kolme sättes toodud

kriteeriumit kumulatiivselt. Neid ei tasu aga segamini ajada eeldustega – tegemist ei ole kumu-

latiivsete eeldustega, vaid kumulatiivselt ehk koosmõjus kohalduvate hindamiskriteeriumitega.

See tähendab näiteks, et Konkurentsiamet ei saa seada rangeks prioriteediks tegeleda üksnes

mingis kindlas valdkonnas toimuvate rikkumistega (nt ehitussektor). Samuti ei saa Konku-

rentsiamet kõnesolevast sättest tulenevalt rangelt prioriseerida kaasuseid, kus tuleb kõne alla

üksnes minevikus toimepandud keelatud teo eest karistamine. Prioriteetide seadmisel peab

arvesse võtma seda, et Konkurentsiameti kohustus on tagada vaba konkurents ning seega tuleb

tegeleda ka käimasolevate ehk vältavate konkurentsirikkumiste kõrvaldamisega.

Väärteomenetluse alustamise otsustamisel on Konkurentsiametil kaalutlusõigus vastavalt

VTMS §-s 31 sätestatule: leides, et järelevalvemenetluse tulemusel tuvastatud keelatud tegu

küll täidab ka väärteokoosseisu, ent väärtegu vastab vähetähtsa väärteo tunnustele, ei pea

Konkurentsiamet väärteomenetlust alustama ning samamoodi võib juba alustatud

väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 toodud tingimustel lõpetada. Lisaks nähakse prioriseerimise

alusel väärteomenetluse alustamata jätmine ette ka eelnõukohases paragrahvis 7318, nagu nõuab

direktiivi art. 4 lg 5.

18 Vt näiteid: O. Brook, K. J. Cseres. Priority setting in EU and national competition law enforcement. Policy

Report. 2021, lk 25. Vt ka Hollandi kohtupraktikat: College van Beroep voor het bedrijfsleven, 20.08.2010, AWB

07/732, ECLI:NL:CBB:2010:BN4700, p 7.2.5.1. Kättesaadav:

https://uitspraken.rechtspraak.nl/inziendocument?id=ECLI:NL:CBB:2010:BN4700.

29

KonkS § 7814 lõige 2 sätestab alused, millele tuginedes ei algata Konkurentsiamet konkurentsi-

järelevalvemenetlust või millele tuginedes lõpetatakse menetlus konkurentsijärelevalvemeedet

kohaldamata. Tegemist on erisättega KonkS § 634 suhtes. Alused, mis võimaldavad Konku-

rentsiametil konkurentsijärelevalvemenetlust mitte algatada, ei kohaldu taotluse lubatavaks

tunnistamisele. Taotluse lubatavaks tunnistamise alused on ammendavalt loetletud KonkS §-s

7816.

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 1 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve-

menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui „käesoleva

seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise

tagamisel ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine prioriteetne“.

Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 5. Prioriteetide seadmine toimub KonkS § 7813

lõike 6 alusel. Menetluse lõpetamise alused on kehtivas õiguses sätestatud KonkS §-s 634.

Nendeks on näiteks juhud, kus konkurentsi ei ole oluliselt kahjustatud või ettevõtja on oluliselt

parandanud konkurentsiolukorda kaubaturul. Eelnõukohase konkurentsijärelevalvemenetluse

raames saab konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada eelnimetatud olukordades üksnes siis,

kui menetlus ei ole KonkS § 7813 lõikes 6 nimetatud kriteeriumide alusel prioriteetne. KonkS §

7813 lõikes 6 nimetatud kriteeriumideks, mida menetluse lõpetamisel KonkS § 7814 lõike 2

punkti 1 alusel arvestama peab on:

 KonkS § 7813 lõikes 3 nimetatud eesmärgi tagamine;

 Konkurentsiameti ressursside tulemuslik kasutamine ja

 menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloom, ulatus ja mõju konkurentsiolukorrale ning

sellest tulenev avalik huvi.

Näiteks ei pruugi prioriteetide alusel saada lõpetada menetlust või jätta menetlus algatamata

olukorras, kus ettevõtja on oluliselt parandanud konkurentsiolukorda kaubaturul, kuid toime-

pandud keelatud teo iseloomust, ulatuses ja mõjust tulenevalt on ettevõtja tegevuse osas oluline

avalik huvi.

Kuna madala prioriteetsuse alusel konkurentsijärelevalvemenetluse alustamata jätmise või

lõpetamise puhul ei ole tegemist asja sisulise lahendamisega, ei ole see ka takistuseks menetluse

hilisemale (taas)alustamisele. Samuti ei ole piiranguid hilisemale väärteomenetluse

alustamisele ja väärteokaristuse kohaldamisele, kui tegu ei ole aegunud, kuna sama teo eest

isikut varem karistatud ei ole, nagu teda pole ka lõplikult õigeks mõistetud.

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve-

menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „selleks tuleneb

alus nõukogu määrusest 1/2003/EÜ“. Nõukogu 1/2003 määrusest tulenevad alused on eeskätt

artikli 11 lõige 6 (paralleelmenetlus Euroopa Komisjonis) ja artikkel 13 (paralleelmenetlus teise

liikmesriigi konkurentsiasutusega).

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 3 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve-

menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „konkurentsi-

olukorra analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ilmnev või konku-

rentsijärelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvas-

tamiseks“. Nimetatud alust saab, nagu selles kavandatud, kasutada kahel viisil. Esiteks, kui

Konkurentsiameti poolt varem läbiviidud konkurentsiolukorra analüüs (Konkurentsiameti

pädevuses on kehtiva ja ka eelnõuga muudetud KonkS § 55 lõikest 2 lähtuvalt konkurentsi-

olukorra analüüsimine) näitab, et konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ei ilmne teavet,

mis võimaldab keelatud tegu tuvastada. See ei tähenda, et rikkumist ei ole (aga ei tähenda ka

vastupidist), vaid seda, et riigi ressursi kulutamine ja järelevalvealustele isikutele

menetluskulude tekitamine, mis tuleb kõnesoleval alusel menetlust lõpetades hüvitama (vt

30

kavandatud KonkS § 7838 lõike 3 punkt 1), ei ole põhjendatud, kui asja menetlemine on (tõe-

näoliselt) perspektiivitu. Põhjendatuks muutub sellise keelatud teo potentsiaalse toimepanemise

suhtes menetluse toimetamine siis, kui Konkurentsiametini jõuab nt läbi leebuse kohaldamise

taotluse või vilepuhumise teave, mis menetluse algatamist õigustaks. Ühtlasi saab sellisele

perspektiivituse alusele tugineda ka menetluse lõpetamisel lubatavaks tunnistatud taotlusega

alanud konkurentsijärelevalvemenetluses. Teiseks saab nimetatud alust kasutada käimasoleva

konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamiseks. Sellisel juhul on menetlus alanud kas Konku-

rentsiameti enda initsiatiivil või KonkS § 7815 tähenduses taotluse lubatavaks tunnistamisega.

Nimetatud menetluse lõpetamise alus on asjakohane siis, kui Konkurentsiamet on kohaldanud

uurimismeetmeid, kogunud tõendeid, kuid leiab lõpuks siiski, et konkurentsijärelevalvemenet-

luse vältel saadud teave ei ole piisav, et tuvastada keelatud teo toimepanemine (et määrata vaja-

dusel konkurentsijärelevalvemeetmeid). Selleks, et konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetada

alusel, et selles ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks ei vaja

konkurentsiolukorra analüüsi, st kommenteeritavat sätet tuleb lugeda kui kaht eraldiseisvat

alust sisaldavana. Esimene peaasjalikult algatamata jätmise, aga vastavalt olukorrale ka lõpe-

tamise alus (nt lubatavaks tunnistatud taotlusega alanud menetluse puhul): konkurentsiolukorra

analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ilmnev teave ei ole piisav

keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks, ja teine peaasjalikult lõpetamise alus: konkurentsi-

järelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks.

Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine Konkurentsiameti poolt kõnesoleva sätte alusel

ei tähenda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on menetluse esemeks oleva keelatud teo osas

õigeks mõistetud. Teisisõnu, KonkS § 7814 lõike 2 punkt 3 ei oma õigeksmõistvat funktsiooni.

Sellist funktsiooni ei saa sellel olla ainuüksi põhjusel, et nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 ei

anna liikmesriikide pädevatele konkurentsiasutustele õigust lõplikult öelda, kas keelatud tegu

pandi toime või mitte (vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 5 teine taane koosmõjus

artikliga 10).

KonkS § 7814 lõike 2 punkt 4 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärele-

valvemenetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „ettevõtjat

või ettevõtjate ühendust, kelle keelatud teo toimepanemisele ilmnenud teave viitab, enam ei

eksisteeri.“ Ettevõtjat või ettevõtjate ühendust ei eksisteeri siis, kui kõik teda moodustanud

isikud on lakanud eksisteerimast või kui ei ole ühtegi isikut, mis jätkaks ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse majandustegevust.

KonkS § 7817 –Järelevalvealune isik ning tema õigused ja kohustused – sätestab, kes on

järelevalvealune isik ning millised on tema õigused ja kohustused

konkurentsijärelevalvemenetluses.

KonkS § 7817 lõige 1 sätestab: „Järelevalvealune isik konkurentsijärelevalvemenetluses on

ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab,

kui tal tekib kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud menetluse esemeks

oleva keelatud teo. Järelevalvealuseks isikuks ei saa olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline

isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses.“ Sätte kohaselt on järelevalvealune isik seega

ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab,

kui on kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud keelatud teo. See,

milline on konkreetses asjas kõne alla tulev ettevõtja või ettevõtjate ühendus, on Konkurentsi-

ameti välja selgitada ja tõendada. Ettevõtjat moodustavate isikute ringist ühe või mitme isiku

väljavalimine järelevalvealuseks isikuks on ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamise analoogia

alusel kavandatud Konkurentsiameti diskretsioonina – järelevalvealuseks isikuks saab see,

kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab. Sõna „kaasab“ tähistab seega Konkurentsiameti

otsust ja selle järgnevat tegevust. Üldreegli kohaselt kaasab Konkurentsiamet isiku

järelevalvealuse isikuna menetlusse seeläbi, et teavitab teda tema menetluslikust staatusest ning

31

sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Juhul kui esineb kõnesoleva paragrahvi lõikes 4

sätestatud alus järelevalvealuse isiku teavitamata jätmiseks, toimub järelevalvealuse isiku

kaasamine esialgu ilma järelevalvealust isikut teavitamata. Sellisel juhul teavitatakse isikut siis,

kui isiku suhtes kohaldatakse esimest uurimismeedet.

Järelevalvealuse isiku sisustamine läbi ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse mõistete tuleneb asja-

olust, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on Euroopa Liidu konkurentsiõigus

suunatud ettevõtjate tegevusele,19 mis tähendab, et EL-i konkurentsiõiguse rikkumise eest vas-

tutava üksuse määramisel tuleb lähtuda nimetatud EL-i õiguse autonoomsest mõistest20. Seega

kuivõrd ühe ettevõtja võivad moodustada mitu isikut, loob kõnesolev säte silla

konkurentsiõiguse spetsiifilise subjekti, milleks on ettevõtja või ettevõtjate ühendus, ja

menetlusõigusliku subjekti, milleks on füüsiline või juriidiline isik või isikud, vahel.21 See on

oluline, kuna õiguste ja kohustuste kandjaks, sh vara omanikeks saavad olla vaid isikud, mitte

abstraktne ettevõtja. Terminil ettevõtjate ühendus Euroopa Liidu Kohtu praktikas ühest

väljakujunenud definitsiooni sarnaselt ettevõtja terminiga pole, kuid akadeemilises kirjanduses

on levinud ühtne arusaam, mille kohaselt koosneb ettevõtjate ühendus samatüübilistest

ettevõtjatest, kellede ühiseid huve ühendus esindab ja kaitseb teiste majandusüksuste,

riigiasutuste ja laiemalt kogu üldsuse ees22. Tegemist on seega üldjuhul liikmeid omava

esindusorganisatsiooniga, mis võtab vastu otsuseid, mida tema liikmed või esindatavad järgivad

kas kohustusest või tingitult väljakujunenud tavast.23 Oluline on märkida, et ettevõtjate ühen-

dust moodustab juriidiline isik. Juriidilise isiku poolt moodustatava ettevõtjate ühenduse liik-

meteks on omakorda ettevõtjad, kellele kohaldub ettevõtja majandusüksusest lähtuv

definitsioon.

Konkurentsijärelevalvet kohaldatakse üksnes ettevõtjatele, st järelevalvealuseks isikuks saab

olla vaid selline füüsiline isik, kes oma nime ja kogu varaga vastutades tegutseb turul

ettevõtjana.

Konkurentsijärelevalvemeetme saab määrata üksnes neile ettevõtjat või ettevõtjate ühendust

moodustavatele isikutele, kes on menetlusse järelevalvealuse isikuna kaasatud.

KonkS § 7817 lõikega 2 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Järelevalvealusele isikule

omistatakse teise isiku käitumine, temast tulenevad asjaolud ja teadmised, kui see teine isik on

järelevalvealuse isiku organ, selle liige, töötaja või muu isik, kelle pädevuses on tegutseda

järelevalvealuse isiku nimel või huvides. Nimetatud teine isik ei ole

konkurentsijärelevalvemenetluses järelevalvealune isik.“ Sätet on võrreldes varasema

eelnõuversiooniga, mis esitati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele,

muudetud. Kui varasem versioon tegi viite TsÜS-le (säte oli sõnastatud järgmiselt:

„Menetlusalusele isikule omistatakse teise isiku käitumine, temast tulenevad asjaolud ja

teadmised tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõikes 5 ja sama seaduse 5. osas sätestatu

kohaselt. Nimetatud teine isik ei ole konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusalune isik.“), on

kommenteeritavas versioonis sellest loobutud, kuivõrd Euroopa Kohtu praktika täiendaval

analüüsil on ilmnenud, et TsÜS regulatsioon võib olla liiga kitsas ega pruugi võimaldada

arvesse võtta kõiki Euroopa Kohtu poolt oluliseks peetud nüansse. Kommenteeritavas sättes on

viide TsÜS-le asendatud autonoomse omistamise regulatsiooniga. Autonoomne omistamise

19 EKo 07.01.2004, liidetud kohtuasjas C-204/00 P – Aalborg Portland jt vs. komisjon, EU:C:2004:6, p 59. 20 Esimese astme kohtu otsus 08.07.2008, T-99/04 – AC-Treuhand vs. komisjon, EU:T:2008:256, p-d 143–144. 21 Vt ka EKo 23.04.1991, C-41/90 – Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p 21. 22 Vt kohtujurist Léger arvamust kohtuasjas C-309/99 – Wouters jt, EU:C:2001:390, p 61: „As a general rule, an

association consists of undertakings of the same general type and makes itself responsible for representing and

defending their common interests vis-à-vis other economic operators, government bodies and the public in

general.“ 23 R. Whish, D. Bailey. Competition Law. 9th edition, Oxford University Press 2018, lk 92.

32

regulatsioon võimaldab kõikehõlmavalt juhinduda Euroopa Liidu Kohtu praktikast. Nimelt

juhtudel, kus EL-i liikmesriik on viinud oma riigisisesesse õigusesse liidu õigusnormid selliselt,

et need on muutunud riigisisese õigusena kohaldatavaks, on Euroopa Kohus korduvalt

tunnistanud end pädevaks lahendama liidu õigust puudutavaid eelotsusetaotlusi ka olukorras,

kus põhikohtuasja asjaolud on väljaspool liidu õiguse otsest kohaldamisala.24 Seega olukorras,

kus kavandatud reeglistiku kohaldamisel peaks praktikas tekkima raskusi, peaks eelkõige

püüdma neid ületada tuginevalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale, mitte niivõrd liikmesriigi

õiguse käsitlustele.

Kommenteeritavas lõikes sisalduv omistamise reegel lähtub mh Euroopa Liidu kohtu

praktikast, mille kohaselt Ettevõtjat saab pidada tahtlikult või ettevaatamatusest keelatud teo

toimepanijaks ka siis, kui ettevõtja osanikud või juhtkond ei olnud isegi teadlikud ettevõtja

nimel tegutsema volitatud isiku tegevusest tingitud rikkumisest.25

Nt kohtuasjas VM Remonts jt leidis Euroopa Kohus, et „[t]öötaja võimalik konkurentsivastane

tegevus on […] liidu konkurentsiõiguse normide rikkumise tuvastamise seisukohalt omistatav

ettevõtjale, kelle koosseisu ta kuulub; viimast loetakse põhimõtteliselt vastutavaks.“26 Viidatud

lahend tugineb sellele eelnenud kohtupraktikas kirjeldatud loogikale: kuna töötaja ei ole majan-

dustegevuses iseseisev, vaid teeb tööd oma tööandjaks olevale ettevõtjale ja tema juhtimisel, ei

moodusta ta eraldiseisvat ettevõtjat, vaid osa oma tööandjast.27 Lisaks on Euroopa Kohus ka

selgelt öelnud, et konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamiseks ettevõtja poolt ei ole eelduseks

see, et ettevõtja osanikud või juhtkond olid rikkumisest teadlikud, vaid piisab sellise isiku

tegevusest, kes on pädev ettevõtja nimel tegutsema.28

Sätte teise lause kohaselt ei loeta esimeses lauses kasutatavat „teist isikut“ siiski konkurentsi-

järelevalvemenetluses identseks järelevalvealuse isikuga vaatamata sellele, et tema teod ja tead-

mised võivad olla järelevalvealusele isikule omistatavad. Menetluses käsitatakse nimetatud

isikut nagu muud isikut. Seda seetõttu, et konkurentsireeglite järgimise kohustus ning vastutus

võimalike rikkumiste eest lasub ettevõtjal, mitte aga üksikutel ettevõtja nimel või huvides

tegutsevatel füüsilistel isikutel.

KonkS § 7817 lõiked 3 ja 4 sätestavad: „(3) Järelevalvealust isikut teavitatakse viivitamata

konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest. (4) Järelevalvealust isikut ei teavitata: 1) kuni

see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist või 2) kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse

enne järelevalvealuse isiku suhtes esimese uurimismeetme kohaldamist käesoleva seaduse §

7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku teavitamine ohustaks tõendite edasist kogumist.“

Üldreegli kohaselt tuleb järelevalvealust isikut konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest

viivitamata teavitada, kui järelevalvealune isik on teada, st isik(ud), kes Konkurentsiameti

hinnangul moodustab või moodustavad võimaliku keelatud teo toime pannud ettevõtja. Kui

Konkurentsiamet saab mõnest ettevõtjat moodustavast isikust teada

konkurentsijärelevalvemenetluse hilisemas faasis, tuleb teda teavitada järelevalvealuse isiku

seisundist viivitamata pärast isikust teadasaamist ja talle vastava staatuse omistamist. Eelnevalt

nimetatud teadasaamise all peetakse silmas nt seda, et lisaks konkurentsiõiguse n-ö otsesele

rikkujale ei pruugi koheselt olla selge, kas temaga ühes saab või peaks menetlusse liitma veel

isikuid, kuivõrd koheselt ei pruugi Konkurentsiametile olla selge, millised isikud ettevõtja

moodustavad.

KonkS § 7817 lõike 4 punkti 1 erand võimaldab järelevalvealust isikut tema menetluslikust

seisundist mitte teavitada, kuni see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist. Erinevalt nt

24 Vt nt EKo 18.11.2021, C-306/20, Visma Enterprise, EU:C:2021:935, p 44. 25 EKo 07.07.1983, C-100/80 kuni 103/80, Musique Diffusion française vs. komisjon, EU:C:1983:158, p 97. 26 EKo 21.07.2016, C-542/14, VM Remonts jt, EU:C:2016:578, p 24. 27 EKo 16.09.1999, C-22/98, Becu jt, EU:C:1999:419, p 26. 28 EKo 07.02.2013, C-68/12, Slovenská sporitel’ňa, EU:C:2013:71, p 25.

33

KrMS § 33 lõikes 1 määratletud kahtlustatavast on järelevalvealune isik määratletud keelatud

teo toimepanemise kahtluse olemasolu, mitte menetlustoimingute kaudu. Teisisõnu, isiku võib

järelevalvealuseks isikuks saada veel enne tema suhtes konkreetse menetlustoimingu tegemist.

Sättes sisalduv sõna “kuni” tõstab esile ajalist mõõdet: alates hetkest, mil isiku teavitamine

enam läbiotsimisega tõendite kogumist ei ohuta, tuleb järelevalvealust isikut menetluse

läbiviimisest KonkS § 7817 lõike 3 alusel teavitada, isegi juhul, kui läbiotsimist selleks ajaks

veel toimetatud ei ole. Läbiotsimise alustamisel tuleb isiku seisund, õigused ja kohustused talle

teatavaks teha KonkS § 7822 lõike 7 kohaselt, st ei ole lubatud läbiotsimist toimetada selliselt,

et isikule ei anta selgelt teada, millises menetlusseisundis ta on.

KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 erand võimaldab järelevalvealust isikut tema menetluslikust

staatusest esialgu üldse mitte teavitada kolme eelduse täitmisel:

 kui menetlus on § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetatud;

 lõpetatud menetluse vältel ei kohaldatud järelevalvealuse isiku suhtes uurimismeedet ning

 järelevalvealuse isiku teavitamine juba lõpetatud menetlusest ohustaks tõendite edasist

kogumist.

Sätte eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teatud menetlusi, mis on prioriteetide alusel

lõpetatud, hilisemal hetkel uuesti avada. Seda, kas mingi menetlus on prioriteetne või mitte,

peab Konkurentsiamet hindama mh väidetava rikkumise tähtsuse ning oma ressursside pinnalt.

Võib juhtuda, et Konkurentsiamet peab lõpetama ühe menetluse selleks, et tal oleks ressurssi

tegeleda mingi olulisema, konkurentsi potentsiaalselt rohkem mõjutava kaasusega. Ressursside

vabanemisel ning muude olulisemate kaasuste puudumisel on Konkurentsiametil õigus KonkS

§ 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetatud menetlus uuendada ja selle esemeks olnud

rikkumist edasi menetleda. Selleks, et Konkurentsiametil üldse oleks võimalus esialgu kõrvale

jäetud menetlust uuendada ja edasi menetleda, tuleb tagada, et järelevalvealune isik ei hävitaks

vahepealsel ajal asjas olulisi tõendeid. Olukorras, kus Konkurentsiamet on menetluse KonkS §

7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetanud, aga on selge, et isiku teavitamine ei ohustaks

tõendite edasist kogumist tulevikus menetluse uuendamisel, tuleb järelevalvealust isikut

lõpetatud menetlusest teavitada. Riik ei tohi järelevalvealuse isiku suhtes toimetada varjatud

menetlusi.

KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 erandi sõnastusest tuleneb, et nimetatud teavitamata jätmise alust

saab rakendada üksnes pärast menetluse lõppemist, kuid mitte menetluse vältel. Käimasoleva

menetluse vältel on isiku teavitamata jätmise aluseid vaid üks, kui järelevalvealuse isiku teavi-

tamine ohustaks läbiotsimisel tõendite kogumist (KonkS § 7817 lõike 4 punkt 1). Kui priori-

teetide alusel lõpetatud menetlust KonkS § 7814 lõike 6 alusel uuendatakse, tuleb

järelevalvealust isikut tema seisundist teavitada, lähtudes KonkS § 7817 lõike 3 ja lõike 4 punkti

1 regulatsioonist. Muul kui § 7814 lõike 2 punktis 1 nimetatud alusel menetluse lõpetamise

korral tuleb järelevalvealust isikut toimetatud menetlusest teavitada. Kuniks menetlus kestab,

saab Konkurentsiamet järelevalvealuse isiku mitteteavitamise korral tugineda ainult KonkS §

7817 lõike 4 punktile 1.

KonkS § 7817 lõige 5 sätestab: “Järelevalvealust isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 7814

lõike 2 punkti 1 alusel lõpetatud konkurentsijärelevalvemenetlusest hiljemalt viie aasta jooksul

konkurentsijärelevalve lõpetamisest.” Säte näeb ette, et kui isikut ei ole KonkS § 7817 lõike 4

punktist 2 tuleneva erandi alusel lõpetatud menetlusest teavitatud ning Konkurentsiamet ei ole

vahepealsel ajal menetlust uuendanud (ka menetluse uuendamise puhul kehtib reegel, et

järelevalvealust isikut peab menetlusest teavitama, kui ei tugineta just KonkS § 7817 lõike 4

punktile 1), peab Konkurentsiamet järelevalvealust isikut minevikus toimunud menetlusest

teavitama hiljemalt siis, kui on aegunud võimalik konkurentsiväärtegu. Konkurentsiväärtegude

aegumistähtaeg on eelnõukohase seaduse järgi 5 aastat, mis võib järelevalvemenetluse

toimumise ajaks peatuda veel kuni kaheks aastaks. Seega konkurentsijärelevalvemenetluse

34

lõpetamisest arvates viie aasta möödumisel on võimalik konkurentsiväärtegu kindlasti aegunud.

Kõnesolev säte on eelnõusse lisatud pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse

andmisele esitamist mh tulenevalt Riigikohtu esitatud tagasisidest.

KonkS § 7817 lõige 6 sätestab: „Järelevalvealuse isiku teavitamisel konkurentsijärelevalveme-

netluse algatamisest teatatakse talle tema õigused ja kohustused. Isiku taotlusel selgitatakse

talle nende õiguste ja kohustuste sisu.“ Sätte kohaselt tutvustatakse järelevalvealusele isikule

tema õigusi ja kohustusi tema teavitamisel konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt. Õiguste ja kohustuste tutvustamine ei tähenda nende üksikasjalikku

selgitamist, vaid võib olla saavutatud nt õiguste ja kohustuste kataloogi sisaldava faili või

dokumendi kättesaadavaks tegemise või õiguste ja kohustuste pelga ettelugemisega. Kuivõrd

järelevalvealusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses õigus lepingulisele ja asjakohasel

juhul riigi õigusabi korras määratud esindajale, kehtib eeldus, et järelevalvealune isik endale

pädeva esindaja ka võtab või seda riigi õigusabi korras taotleb. Seega eeldatakse, et

järelevalvealusele isikule selgitab tema menetluslikust staatusest tulenevaid õigusi ja kohustusi

põhjalikumalt tema lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja. Lõike teise lause

kohaselt tuleb aga juhul, kui järelevalvealune isik seda eraldiseisvalt taotleb, menetlejal tema

õiguste või kohustuste sisu detailsemalt selgitada.

KonkS § 7817 lõige 7 sisaldab järelevalvealuse isiku õiguste kataloogi konkurentsijärelevalve-

menetluses.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 1 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus „menetluse

läbiviimisele tema põhiõigusi austades, sealhulgas mõistliku aja jooksul“. Säte tuleneb ECN+

direktiivi art 3 lõikes 3 sätestatust. Viidatud põhiõigused hõlmavad nii põhiseadusest kui

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni praktikast tulenevaid õigusi, kusjuures

ELTL artiklite 101 ja 102 tagamisel kohalduvad ka EL-i põhiõiguste harta õigused.29

Olulisematena saab nimetada inimväärikuse kaitset, isikupuutumatust, piinamise keeldu,

privaatsust, isikuandmete kaitset, võrdsuspõhiõigust, õigust heale haldusele, spetsiifilisemalt

õigust kasutada õiguskaitsevahendeid (sh seaduse kohaselt edasi kaevata), õigust kaitsele ja

õigusabile, õigusemõistmisele erapooletus instantsis mõistliku aja jooksul (see realiseerub

täielikult edasikaebe staadiumis, Konkurentsiameti menetluses on see kohaldatav mutatis

mutandis), süütuse presumptsiooni, karistussätte tagasiulatuva kohaldumise keeldu, karistuse

proportsionaalsust ja korduvalt karistamise keeldu. Osad nendest õigustest on eraldi käsitletud

kataloogi järgmistes punktides. Konkurentsijärelevalvemenetluse õiguste kataloog on

võimalikult lähedane kahtlustatavate ja menetlusaluste isikute õiguste kataloogile

süüteomenetlustes, et konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid saaksid

olla lubatavad ka väärteomenetluses.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 2 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus „saada endale

arusaadavas keeles ja anda teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta“. Teabe saamise

õigus seisneb esiteks õiguses teada, milles seisneb kahtlus keelatud teo toimepanemises, samuti

mida talle ette heidetakse ja milline on teave, millel talle tehtavad etteheited põhinevad. Vii-

mane on korraldatud läbi õiguse tutvuda menetlustoimikus sisalduva teabega (vt KonkS § 7817

lõike 7 punkt 12). Kaudsemalt on järelevalvealusel isikul läbi menetluses esitatud taotluse (vt

KonkS § 7817 lõike 5 punkt 10) võimalik soovida teabe kogumist Konkurentsiameti poolt

uurimismeetmeid kohaldades. Konkurentsiamet kogub nii süüstavaid kui ka süüd välistavaid

tõendeid ning võib seda teha ka järelevalvealuse isiku taotlusel. Samuti on järelevalvealusel

isikul õigus ise esitada tõendeid (vt punkt 10). Konkurentsijärelevalvemenetluse esemeks oleva

29 Vt A. Jones, B. Sufrin, N. Dunne. EU Competition Law. Text, Cases, and Materials. 7th edition. Oxford

University Press 2019, lk 882 jj.

35

keelatud teo kohta teabest arusaamiseks on järelevalvealusel isikul õigus tõlgi abile (vt punkt

5).

KonkS § 7817 lõike 7 punkt 3 on seonduvalt eelnevaga sätestatud, et kui järelevalvealune isik

annab või peaks andma teavet, on tal õigus seda tehes teada, et antud teavet võidakse kasutada

tema vastu nii konkurentsijärelevalvemenetluses kui ka hilisemas väärteomenetluses.

KonkS § 7817 lõike 7 punkt 4 on seonduvalt eelnevaga sätestatud järelevalvealuse isiku õigus

„keelduda teabe andmisest, millega ta tunnistaks ennast keelatud teo või süüteo

toimepanemises süüdi“. Säte on seotud direktiivi artiklis 8 sätestatuga – teabe nõudmisel ei tohi

järelevalvealust isikut sundida end keelatud teo toimepanemises süüdi tunnistama.30 Teabe

andmisest keeldumise õigus on asjakohane, kui isikul on muidu kohustus teavet anda.

Sellekohane kohustus tuleneb haldusmenetluses üldiselt HMS § 38 lõike 3 esimesest lausest

ning konkretiseerub kommenteeritavas peatükis ettenähtud uurimismeetmete kaudu

konkreetses teabenõudes (vt KonkS § 7825), mille täitmine teabele juurdepääsu võimaldamise,

kirjaliku teabe koondamise ja andmise või kirjalike või suuliste vastuste andmise teel on

järelevalvealusele isikule kohustuslik ja mille mittetäitmine on karistatav. Kooskõlas EL-i

konkurentsiõiguse praktikaga on nn vaikimisõigus korrespondeeruv keeluga sundida ettevõtjat

andma vastuseid, mis sisaldaks tema poolt keelatud teo toimepanemise omaksvõttu (vt ka

kavandatud KonkS § 7825 lõige 3).31

Kuivõrd konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid on lubatavad

väärteomenetluses, tõusetub siin ka küsimus järelevalvealuse isiku õigusest enese

mittesüüstamise privileegile, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 22 ja mille kohaselt „Kedagi ei

tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.“ See süüteomenetluse üldtunnustatud

põhimõte näib välistavat ka võimaluse nõuda järelevalvealuselt isikult temale kahjulike

andmete avaldamist Konkurentsiametile, kuivõrd järelevalvemenetlusele võib selle tulemustest

sõltuvalt järgneda väärteomenetlus, kus isiku enda kaasabil saadud teavet saaks tema vastu

tõendina kasutada. Enese mittesüüstamise privileegi on konkurentsiõiguse ja

konkurentsijärelevalve kontekstis Euroopa kohtuinstantsides tõlgendatud kitsalt: ettevõtja saab

teabe andmisest keelduda siis, kui teabe andmine oleks võrdväärne rikkumise tunnistamisega.32

Hiljutises Qualcomm vs. Komisjon kohtuasjas märkis Euroopa Liidu Kohus, et Komisjonil on

õigus nõuda karistuse ähvardusel ettevõtjalt talle teadaolevate asjaolude kohta käivat faktilist

teavet ja vajadusel asjakohaste dokumentide väljaandmist, isegi kui neid saab ettevõtte enda

või mõne muu ettevõtte konkurentsirikkumise tõendamiseks kasutada. 33 Enese mittesüüstamise

privileegiga on see kohustus vastuolus vaid siis, kui ettevõtjalt nõutakse mitte puhtfaktilist

laadi andmeid, vaid hinnangut, mis oleks samaväärne konkurentsirikkumise ülestunnistusega.34

PS erisusi füüsilise ja juriidilise isiku enese mittesüüstamise privileegi vahel otsesõnu ei sätesta.

Ehkki kriminaalmenetluses on menetluspraktikas ka juriidilise isiku enese mittesüüstamise

privileegi tunnustatud, on seda tehtud vaid kuritegude puhul, kus ka füüsiline isik isiklikult

vastutusele võtmisele kuulub. Riigikohtu praktika sellist olukorda, kus süüteo eest saabki

seaduse järgi vastutada vaid juriidiline isik, juriidilise isiku enese mittesüüstamise privileegi ei

käsitle.

30 Vt eeskätt EKo 18.10.1989, C-374/87 – Orkem SA vs. komisjon, ECLI:EU:C:1989:387, p-d 28–35; samuti A.

Jones, B. Sufrin, N. Dunne. EU Competition Law. Text, Cases, and Materials. 7th edition. Oxford University Press

2019, lk 911 jj. 31 EKo 18.10.1989, C-374/87 – Orkem SA vs. komisjon, ECLI:EU:C:1989:387, p 35. 32 EKo 15.10.2002, C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99

– Limburgse Vinyl Maatschappij and Others v Commission, p 273. 33 EKo 09.04.2019, C-466/19 P - Qualcomm and Qualcomm Europe v Commission, ECLI:EU:C:2021:76, p 143. 34 Id., p 145.

36

Valitseva arvamuse kohaselt (siinkohal on Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes viidatud

erinevatele allikatele üle maailma) enese mittesüüstamise privileeg juriidilisele isikule siiski ei

laiene (vt põhjalikumalt KonkS § 7825 lõige 3 seletuskirja kommentaari)35. Arvestades, et

juriidiline isik on fiktsioon, on ka keeruline näha, kuidas talle peaks laienema inimväärikuse

põhimõte, mille laiendusena enese mittesüüstamise privileegi käsitatakse. Juriidiline isik on

oma olemuselt ettevõtluse tarbeks loodud fiktiivne kehand ühes sellel otstarbel eraldatud varaga

ning olukorras, kus juriidilise isiku füüsilisest isikust liikmeid, osanikke, juhatuse liikmeid või

töötajaid individuaalselt vastutusele võtta ei ole seaduse järgi võimalik, on raske väita ka seda,

et nõudes juriidiliselt isikult potentsiaalselt süüteomenetlusega lõppeva menetlusega koostööd,

pandaks üksiti väljapääsmatusse ja inimväärikusega vastuolus olevasse olukorda ka need

füüsilised isikud, kes juriidilise isiku nimel ja huvides tegutsevad.36 Seetõttu

konkurentsijärelevalvemenetluses on küll jätkuvalt keelatud nõuda juriidiliselt isikult keelatud

teo (st konkurentsirikkumise) või süüteo (mistahes muu kui konkurentsialase kuriteo või

väärteo) toimepaneku tunnistamist, kuid järelevalvealune juriidiline isik ei saa keelduda

konkurentsirikkumise uurimisel vajaliku teabe esitamisest Konkurentsiametile põhjendusega,

et see võiks olla vastuolus juriidilise isiku huvidega edaspidises väärteomenetluses.

Füüsilisest isikust järelevalvealuste isikute kohta on kommenteeritavas paragrahvis eraldi lõige

9, mis tagab neile täies ulatuses õiguse keelduda teabe andmisest, mis võiks teda ennast või

tema lähedast süüstada keelatud teo või süüteo toimepanekus.

KonkS § 7817 lõike 7 punkt 5 sätestab järelevalvealuse isiku õiguse „keelduda teabe andmisest

ulatuses, millega järelevalvealune isik avaldaks enda ja oma lepingulise või riigi õigusabi

korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud

haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vahelist konfidentsiaalset teabevahetust

konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasemat

konfidentsiaalset teabevahetust, või avaldaks teavet, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse

kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses.“ Säte on seotud Euroopa

Liidu Kohtu praktika poolt piiritletud järelevalvealuse isiku õigusega kaitsjale. Euroopa Kohus

leidis juba lahendis AM & S vs. komisjon37 1982. aastal, et nn advokaadi (ingliskeelses tõlkes

lawyer ning prantsuskeelses originaaltekstis l’avocat) ja tema kliendi teabevahetuse

konfidentsiaalsust (legal professional privilege; LPP) tuleb Euroopa Liidus kaitsta juhul, kui

täidetud on kaks kumulatiivset tingimust:

 teabevahetus peab olema seotud kliendi kaitseõiguse teostamisega ja

 nn advokaat peab olema sõltumatu38.

Advokaadi või muu välise õigusnõustaja ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse põhimõte

keelab üldjuhul nendevahelise teabevahetuse saladuse riived ning ulatub kaugemale kui

konkurentsijärelevalvemenetlus, st ka sama menetluse esemega seotud varasemale

teabevahetusele (varasem õigusnõustamine) - mida kinnitavad nii Euroopa Kohtu otsus

kohtuasjas AM ja S Europe Limited vs, Komisjon, esimese astme kohtu 17. septembri 2007. a

35 Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommentaarid. § 22, komm 63 (https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-

pohiseadus/ii-pohioigused-vabadused-ja-kohustused-ss-8-55/ss-22-suutuse#pk-16). 36 Just sellele argumendile tuginevalt on enese mittesüüstamise privileegi juriidiliste isikute puhul jaatatud teises

Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes: Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 22 komm 40

(https://pohiseadus.ee/sisu/3493). 37 EKo 18.05.1982, C-155/79 – AM & S vs. komisjon, EU:C:1982:157, p-d 21–25. 38 EKo 14.09.2010, C-550/07 – Akzo Nobel Chemicals ja Akcros Chemicals vs. komisjon, EU:C:2010:512, p-d 56–

58.

37

otsus kohtuasjas Akzo Nobel Chemicals Ltd vs Komisjon, kui ka hiljutine Euroopa Kohtu

08.12.2022 otsus kohtuasjas Orde van Vlaamse Balies jt v Vlaamse Regering.39

Selline ulatuslik teabevahetuse kaitse on tähtis tagamaks, et klient saab kindlaks määrata talle

kuuluvad õigused, oma kohustused ning tema tegevusega kaasnevad riskid nii käimasolevas

konkurentsijärelevalvemenetluses, kui ka enne seda. Lause „või muu käesoleva seaduse § 7819

lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja“ on eelnõusse lisatud 2023. a.

maikuus aset leidnud kooskõlastusringi raames Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse

komisjonilt laekunud tagasiside põhjal, et konkurentsijärelevalvemenetluses ja väljaspool seda

võivad menetlusalust isikut sama esemega seoses esindada erinevad advokaadid. Eelnõukohane

§ 7819 lõige 3 aga seob lepingulise esindaja mõistet konkurentsijärelevalvemenetlusega. Samuti

on Eesti Advokatuuri tagasiside põhjal lisatud viide advokatuuriseaduses sätestatud advokaadi

kutsesaladusele (AdvS §§ 43 ja 45). Sisuliselt tähendab see, et kogu teabevahetus isiku ja tema

advokaadi vahel peab olema konfidentsiaalne. Seadus laiendab kliendi ja advokaadi

usaldussuhte kaitse advokaadi kogu kutsetegevusele ning kindlustab kliendi ja advokaadi

usaldussuhte kaitse kõiges, mis seondub õigusteenuse osutamisega. Kuna õigusteenuse mõiste

on AdvS-s defineeritud avaralt, siis hõlmab advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse

konfidentsiaalsuse nõue lisaks õigusnõustamisele, isiku esindamisele või kaitsmisele kohtus,

kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamisele ka kliendi huvides

mõne muu õigustoimingu tegemist (AdvS § 40).

Erinevalt kaitseõigusega seotud teabevahetusest, kus konfidentsiaalsusega on kaetud nii

teabevahetus advokaadiga, kui ka teabevahetus mitteadvokaadist välise õigusnõustajaga, on

laiem kaitse (st konkurentsijärelevalvemenetluse esemega mitteseotud teabevahetusega seoses)

tagatud ainult isiku suhtlusele advokaadiga. Seda põhjusel, et Eesti kehtiva õiguse järgi on

ainult selline suhtlus kaitstud kutsesaladusega. Vastavalt AdvS § 43 lõigetele 1-3 on advokaat

õigusteenust osutades sõltumatu, talle usaldatud andmed on konfidentsiaalsed ning advokaadi

poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad puutumatud. Seevastu õigusbüroo ja seal

tegutsevate juristide tegevust ei reguleeri eriseadus. Nad pole seotud distsipliini ja kutse-eetika

reeglitega ning tagatistega, mida näeb ette AdvS. Puudub kutsealase ettevalmistuse süsteem ja

kontroll, nad ei ole seotud kutsesaladuse hoidmise kohustusega, mistõttu klient ei saa loota

seadusest tulenevale usalduse kaitsele, vaid üksnes abistaja südametunnistusele. Puudub

advokatuurile sarnane järelevalvesüsteem õigusnõustaja tegevuse üle ja mõjutusvahendid

seadust või kutse-eetika nõudeid rikkunud isiku suhtes.40

Sõltumatus ning kutsesaladuse hoidmise kohustus suurendavad avalikkuse usaldust advokaadi

kutse suhtes ning selline usaldus advokaadi suhtes kohaldub üldiselt, mitte ainult advokaadi

poolt täidetavate konkreetsete ülesannete suhtes. Advokaadi kui õigusnõustaja ja kliendi

vahelise suhtluse konfidentsiaalsus on vajalik et advokaat saaks täita oma kohustusi ning

nõustada klienti nõutava põhjalikkusega ning see on võimalik vaid juhul, kui kliendil on

vabadus advokaadile avalikustada kogu informatsioon.

Samasugust vahet lepingulise esindaja ja muu advokaadist esindaja vahel tehakse näiteks

vangistusseaduses (VangS § 26). Kui kaitsja võib vastavalt KrMS § 42 lõikest 1 tulenevale

definitsioonile olla nii advokaat kui ka muu lepingulisele esindajale kehtestatud

haridusnõuetele vastav isik, siis suhtluse konfidentsiaalsus on selgelt tagatud ainult advokaadi

puhul.

Euroopa Kohus on oma praktikas leidnud ka, et „advokaadi ja tema kliendi teabevahetuse

konfidentsiaalsuse põhimõtte ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine liidu tasandil on

39 EKo, 08.12.2022, C-694/20 - Orde van Vlaamse Balies jt v Vlaamse Regering, ECLI:EU:C:2022:963, pp 27,

28; 60-65. 40 Uno Lõhmus, Advokaadi ja kliendi usaldussuhe ja selle piirid, Juridica IX/2007, lk 608-618.

38

tingimata vajalik, et […] uurimine […] saaks toimuda kõigi asjassepuutuvate ettevõtjate võrdse

kohtlemise tingimustes. Kui see nii ei ole, kahjustab liikmesriigi õigusesse kuuluvate siseriikliku

õiguse normide või mõistete kasutamine liidu õiguse ühtsust. Ühetaoline tõlgendamine ja

kohaldamine liidu õiguskorras ei tohi sõltuda uurimise läbiviimise kohast ja siseriiklike

õigusaktide võimalikest erisustest.“ Sellest lähtuvalt peab ka konkurentsijärelevalvemenetluses

lähtuma LPP sisustamisel Euroopa Liidu Kohtu praktikast ja seda mitte üksnes ELTL artikli

101 ja 102 kohaldamisalas, vaid ka riigisisese konkurentsiõiguse rikkumisele keskendunud

menetlustes. Seda põhjusel, et nagu sissejuhatavates tekstilõikudes kirjutatud, on ka riigisisese

konkurentsiõiguse kohaldamine ECN+ direktiivi kohaldamisalas.

KonkS § 7817 lõike 7 punktis 6 on sätestatud järelevalvealuse isiku õigus tõlgi abile

haldusmenetluse seaduses ja KonkS peatükis 92 sätestatud tingimustel. Selleks, et saada endale

arusaadavas keeles teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta (vt punkt 2) ja olla

endale arusaadavas keeles ära kuulatud (vt punkt 11), on järelevalvealusel isikul õigus HMS §

21 lõike 1 alusel taotleda tõlgi kaasamist menetlusse.

KonkS § 7817 lõike 7 punktis 7 on sätestatud järelevalvealuse isiku õigus „lepingulise või riigi

õigusabi korras nimetatud esindaja abile“, mille täpsem sisu on kavandatud KonkS § 7819

lõigetesse 2 ja 3. Kuigi kommenteeritav säte ega KonkS § 7819 lõige 2 ei sätesta eraldi õigust

lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja juuresolekule läbiotsimisel, oleks

Konkurentsiametil siiski mõistlik anda läbiotsimise kohaldamisel järelevalvealusele isikule

mõistlik aeg, et tema lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja saaks läbiotsi-

misele kohale ilmuda. Sellise mõistliku minimaalse aja pakub ka nt Euroopa Komisjon EL-i

konkurentsiõiguse kohaldamise menetluses41. Vastasel juhul võib olla küsitav, kas kommen-

teeritavas sättes nimetatud ja KonkS § 7819 lõikes 2 sisustatud õigus on järelevalvealusele

isikule tagatud.

KonkS § 7817 lõike 7 punktis 8 on ette nähtud õigus „riigi õigusabile riigi õigusabi seaduses

sätestatud alustel ja tingimustel“. Nimetatud aluseid ja tingimusi on selgitatud riigi õigusabi

seaduse muudatuste juures.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 9 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus teada tema suhtes

läbiviidava uurimismeetme eesmärki (uurimismeetmed on kavandatud KonkS §-desse 7823 ja

7825). Nimetatud õigusele vastab Konkurentsiameti kohustus tutvustada uurimismeetme kohal-

damisel uurimismeetmele allutatud isikule (kelleks võib olla ka järelevalvealune isik) kohtu

luba, kui see on uurimismeetme kohaldamiseks vajalik, uurimismeetme eesmärki ja

kavandatavat käiku, meetmes osalevate isikute õigusi ja kohustusi ning hoiatatakse kohustuste

rikkumisega kaasneva vastutuse eest.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 10 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus pärast

uurimismeetme läbiviimist tutvuda selle meetme talletusega (sh protokoll, stenogramm, heli-

või audiovideosalvestus või eelnevate kombinatsioon) ning teha selle meetme tingimuste, käigu

ja tulemuste kohta avaldusi, mis tuleb samuti talletada. Rõhutada tuleb asjaolu, et talletuste

kinnitamine allkirjaga on järelevalvealuse isiku õigus, mitte kohustus. Selleks ei saa

järelevalvealust isikut kohustada ega sundida. Konkurentsiameti ülesanne on talletada

uurimismeetmete läbiviimine viisil, mis võimaldab talletust kasutada usaldusväärse tõendina.

Selleks on Konkurentsiametile antud volitus teha talletusi video- ja helisalvestistega.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 11 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus „esitada tõendeid ja

taotlusi“. Tõendi all on peetud silmas peatüki tõendamise regulatsiooni nõuetele vastavat

teavet, mis on asjakohane konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgi saavutamise osas.

41 Explanatory note on Commission inspections pursuant to Article 20(4) of Council Regulation No 1/2003, p 6,

kättesaadav: https://competition-policy.ec.europa.eu/index/inspections_en.

39

Taotluse esitamise ja menetluse osas kohalduvad HMS sätted, kui kõnesolev seadus ei näe ette

vastavaid erisätteid.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 12 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus olla endale

arusaadavas keeles ära kuulatud enne ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava

konkurentsijärelevalvemeetme (vt KonkS § 7826 ja § 7813 lõige 4) kohaldamist. See õigus on

seotud ECN+ direktiivi artikli 3 lõikes 2 sätestatuga. Konkurentsijärelevalvemenetluses on

kavandatud kvalifitseeritud ärakuulamine (vt KonkS § 7827). Ärakuulamiseks peab

järelevalvealusele isikule esitama etteheited ning võimaldama isikule menetlustoimikuga

tutvumist. Selleks, et õigus olla ära kuulatud oleks tagatud, tuleb vajadusel etteheited

järelevalvealusele isikule esitada keeles, millest ta aru saab. Samuti tuleb talle vajadusel anda

võimalus oma arvamus ja vastuväited esitada keeles, millest ta aru saab.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 13 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus „tutvuda menetlus-

toimiku materjalidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.“ Menetlustoimikuga

tutvumist reguleerib lähemalt KonkS § 7820.

KonkS § 7817 lõike 7 punkti 14 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus „viibida juures,

kui Konkurentsiamet avab pitseri käesoleva seaduse § 7823 lõike 3 punktis 2 sätestatud korras

kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, saada enne seda mõistliku aja jooksul võimalus

punktis 4 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud

teabe märkimiseks Konkurentsiameti täpsustatud korras ning viibida ka teabe edasise

läbivaatamise juures“.

Vastavalt eelnõu § 7823 lõike 3 punktile 6 peab Konkurentsiamet, tagamaks käesolevas sättes

sätestatud järelevalvealuse isiku õiguse realiseerimist, andma järelevalvealusele isikule

läbiotsimise käigus või pärast läbiotsimist ning enne pitseeritud ümbriku avamist võimaluse

märkida ära § 7822 lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi

kutsesaladusega kaetud teabe läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, andes

selleks mõistliku tähtaja. Põhjendatult konfidentsiaalseks ära märgitud teave arvatakse tõendite

hulgast välja ning Konkurentsiamet ei tohi selle sisuga tutvuda (vt § 7823 lõike 3 punkti 6

kommentaari).

KonkS § 7817 lõige 8 sätestab järgmist: „Järelevalvealusel isikul on kohustus taluda tema

suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid.“

Konkurentsijärelevalvemenetluses on sätestatud kaks uurimismeedet: läbiotsimine ja teabe-

nõue. Mõlemad uurimismeetmed koondavad omakorda Konkurentsiameti üksikvolitusi

meetme läbiviimisel.

Kui uurimismeetmes sisalduv volitus annab Konkurentsiametile õiguse teha mingeid toimin-

guid (see tähendab reaalakte: näiteks siseneda ruumi ja seal otsinguid teostada), siis peab

meetmele allutatud järelevalvealune isik seda taluma. Kuna järelevalvealune isik on reeglina

juriidiline isik, siis tuleb siin silmas pidada KonkS § 7819 lõikes 1 ja § 7817 lõikes 2 sätestatut.

Kui mõni töötaja takistab järelevalvealuse isiku huvides Konkurentsiametil läbiotsimist,

võidakse lugeda, et läbiotsimist on takistanud järelevalvealune isik ise. Sellele võib järgneda

väärteokaristus.

KonkS § 7817 lõige 9 sätestab: „Füüsilisest isikust järelevalvealusel isikul on õigus keelduda

teabe andmisest, mis võiks teda ennast või tema tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 lõikes

1 nimetatud lähedast isikut süüstada keelatud teo või mistahes süüteo toimepanemises.“ See

säte laiendab enese mittesüüstamise privileegi, mis on sätestatud kommenteeritava paragrahvi

lõike 7 punktis 4. Sätte toimeks on see, et kui juriidilisel isikul on õigus keelduda üksnes

süütegude ja konkurentsirikkumiste tunnistamisest vastuseks Konkurentsiameti teabenõudele,

siis füüsilisel isikul on õigus keelduda igasuguse teabe andmisest, kui see teave võib teda ennast

või tema lähedast isikut süüstada kas keelatud teo (konkurentsirikkumise) või mõne süüteo

40

toimepanemises. Enese süüstamine on laiema tähendusega mõiste kui süüteo tunnistamine –

ennast süüstavaks saab liigitada igasuguse teabe, mida saab isiku vastu süütõendina kasutada,

mitte üksnes selgesõnalise süü ülestunnistamise. Kõnealune säte kohaldub füüsilisest isikust

järelevalvealusele isikule, st sellisele füüsilisele isikule, kes tegutseb ettevõtjana (FIE vormis)

ja kes seetõttu saab järelevalvealuseks isikuks olla. Säte ei võimalda konkurentsirikkumise

kohta teabe andmisest keelduda neil füüsilistel isikutel, kes esindavad suhtluses

Konkurentsiametiga juriidilisest isikust järelevalvealust isikut (nt äriühingu juhatuse liikmed

või töötajad), sest seadusega ei ole neile keelatud teo toimepanemise eest vastutust ette nähtud.

Erandi põhjuseks on asjaolu, et füüsiline isik ja tema kui ettevõtja ei ole üksteisest lahutatavad:

füüsilisest isikust ettevõtja ajab äri oma nime all ja vastutab kogu oma varaga, mistõttu tema

poolt konkurentsijärelevalvemenetluses öeldu käib vältimatult korraga nii tema kui ettevõtja

kohta kui ka tema kohta hariliku füüsilise isikuna. Füüsilise isiku lähedaste ringi määratlemisel

on aluseks võetud TsMS § 257, millest lähtub ka haldusmenetlus (vt HMS § 39 lg 3). Füüsilise

isiku enese mittesüüstamise privileegi on tunnustanud ka Euroopa Kohus kohtuasjas DB v

Commissione Nazionale per le Società e la Borsa (Consob),42, kus Kohus leidis, et füüsiliste

isikute enese mittesüüstamise privileegi ulatuslikum tagamine võrreldes juriidiliste isikutega on

õigustatud. Ka teistes kohtuasjades, kus Euroopa Liidu kohus on käsitlenud enese

mittesüüstamise privileegi konkreetselt konkurentsijärelevalve kontekstis, on Kohus piiranud

küll juriidiliste isikute, mitte aga füüsiliste isikute õigust teabe andmisest keelduda.

KonkS § 7817 lõige 10 sätestab, et „Järelevalvealusel isikul ei ole õigust keelduda

Konkurentsiametile välja andmast andmeid ja dokumente, mille kogumine ja säilitamine on

talle seaduse alusel kohustuslik.“ Selle sätte eesmärgiks on vältida olukorda, kus muude

seadustega on küll järelevalvealusele isikule pandud kohustus millegi üle arvet pidada või

midagi dokumenteerida selleks, et tema tegevuse üle oleks võimalik järelevalvet teostada, ent

isik keeldub konkurentsiametile seaduses nõutud dokumente või andmeid väljastamast. See säte

kehtib ühtlaselt nii juriidilisest isikust kui füüsilisest isikust järelevalvealuste isikute kohta. Ka

Riigikohus on oma praktikas juhtinud tähelepanu, et isikud ei peaks saama soodsamat olukorda

süüteomenetluses tänu sellele, et nad on jätnud täitmata mõne muu seadusest tuleneva

kohustuse, näiteks kohustuse raamatupidamist korraldada. Euroopa Inimõiguste Kohus on

märkinud, et enese mittesüüstamise privileeg ei laiene tõendusmaterjalile, mis eksisteerib isiku

tahtest sõltumatult.43

KonkS § 7817 lõige 11 sätestab: „Kui konkurentsijärelevalvemenetluse vältel selgub, et

järelevalvealuseks isikuks loetud isik ei moodusta ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, keda

kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises, arvatakse see isik järelevalvealuste isikute ringist

välja. Konkurentsiamet teavitab isikut sellest viivitamata.“ Eelöeldu tuleneb järelevalvealuse

isiku definitsioonist (KonkS § 7817 lõige 1). Konkurentsijärelevalvemenetluses on

järelevalvealune isik ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kui on kahtlus, et see

ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud keelatud teo.

KonkS § 7821 – Saladuse hoidmise kohustus – näeb ette piirangud konkurentsijärelevalve-

menetluse käigus saadud teabe kasutamisele. Saladuse hoidmise kohustus on tagatud kavanda-

tava väärteokoosseisuga KonkS §-s 7311.

KonkS § 7821 lõige 2 sätestab: „ (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumenetluse

esemeks võib olla: 1) kartellis osalenud isikutele solidaarselt määratud trahvi jagamine; 2)

keelatud tegu tuvastava haldusakti vaidlustamine; 3) järelevalvealuse isiku karistamine

konkurentsialase väärteo eest.“ Säte võtab kehtivasse Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi ar-

tikli 31 lõike 4, mille eesmärk direktiivi preambuli punkti 72 kohaselt on minimeerida oht, et

42 EKo 02.02.2021, C-481/19, DB v Commissione Nazionale per le Società e la Borsa (Consob), EU:C:2021:84.

43 EIKo 17.12.1996, Saunders v. the United Kingdom, 19187/91.

41

ennast süüstavaid tõendeid võidakse avaldada väljaspool menetlust, mille tarbeks need on

esitatud. Selleks, et seda vältida, loob kavandatud lõige 1 reegli, mille kohaselt peab menet-

lustoimikule juurdepääsu saanud järelevalvealune isik hoidma saladuses leebuse kohaldamise

taotlusest ja kokkuleppe sõlmimise taotlusest saadud teavet. Nimetatud teavet võib

järelevalvealune isik kasutada lisaks konkurentsijärelevalvemenetlusele, milles ligipääs

menetlustoimikule tagati, üksnes enda esindamiseks või kaitse tagamiseks kohtumenetluses,

mis on otseselt sama konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud. Lõige 2 näeb ette need lõikes

1 nimetatud kohtumenetlused, mis on seotud konkurentsijärelevalvemenetlusega.

KonkS § 7822 lõige 3 sätestab: „Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus

saada juurdepääs teabele või koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet, sõltumata

teabekandjast. Konkurentsiametil ei ole õigust nõuda juurdepääsu järelevalvealuse isiku ja

tema lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819

lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vahelisele konfidentsiaalsele

teabevahetusele konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud

varasemale konfidentsiaalsele teabevahetusele, samuti teabele, millele laieneb advokaadi

kutsesaladuse kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses.“ Säte võtab

mh osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 8, mille kohaselt hõlmab kogu vajalik teave teavet, mis

on kõnealusele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kättesaadav. Teave võib olla dokumendil,

e-kirjas, arvutiketta tekstifailidel, samuti kalendriväljavõtetes jms. Teavet on võimalik leida ka

SMS-st või sotsiaalmeediaplatvormi sõnumist isiku telefonis, mida ta veel avanud ei ole.

Samuti sellistest e-kirjadest ja paberkandjal kirjadest, mis ei ole veel avatud. Konkurentsiameti

õigus saada juurdepääs teabele ja koguda teavet ei hõlma endas õigust saada teavet

järelevalvealuse isiku reaalajas toimuva sõnumivahetuse või laiemalt sideandmete kohta (nt

teabenõude teel sideteenuse ettevõtjalt), kuivõrd konkurentsiametil jälitustegevuse pädevust ei

ole ja konkurentsijärelevalvemenetluses jälitustõendeid ei koguta.

Kommenteeritav säte seab Konkurentsiameti õigusele saada juurdepääs teabele ja koguda tea-

vet olulise piirangu – legal professional privilege’st ehk LPP-st tulenev piirang. LPP-ga kaits-

tud teabeks on järelevalvealuse isiku ja tema lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud

esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise

õigusnõustaja vaheline konfidentsiaalne teabevahetus, milleks kehtiva Euroopa Liidu Kohtu

praktika kohaselt on kirjalik teave, mida järelevalvealune isik on oma lepingulise või riigi

õigusabi korras nimetatud esindajaga või muu välise õigusnõustajaga vahetanud sellise

menetluse esemeks oleva rikkumisega seonduvalt, milles kohaldatakse ELTL artikleid 101 või

102, või mis võib päädida trahvi määramisega.44 Üldreegli kohaselt saab konfidentsiaalseks

lugeda vastavasisulist teabevahetust alates nimetatud menetluse algatamisest, kuid kehtiva

kohtupraktika kohaselt võib LPP kaitse laieneda ka menetluse esemega seotud varasemale

teabevahetusele.45 Seejuures katab privileeg kehtiva kohtupraktika kohaselt suhtlust ettevõtja

või ettevõtjate ühenduse ja välise õigusliku esindajaga. Nn in-house juristid privileegi alla ei

kuulu.46 LPP kaitse põhimõtte juures tuleb arvestada ka sellega, et see on loodud kaitsma klienti

(kõnesolevas menetluses järelevalvealust isikut).47 Lepingulisele või riigi õigusabi korras

nimetatud esindajale või muule käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele

vastava välisele õigusnõustajale laieneb õigus keelduda tema ja tema kliendi suhtlust puudutava

teabe väljaandmisest. Samuti on kooskõlas AdvS-ga konfidentsiaalne ka kogu teabevahetus

isiku ja tema advokaadi vahel (vt selle kohta eelnõu § 7817 lg 7 p 4 kommentaari).

44 EKo 18.05.1982, C-155/79 – AM & S vs. komisjon, EU:C:1982:157. p 23. 45 Ibid. 46 Ibid., p 21. 47 S. Barthelmeß, L. Rudolf. – U. Loewenheim, K. M. Meessen, A. Riesenkampff, C. Kersting, H. J. Meyer-

Lindemann. Kartellrecht. 4. vlj. München 2020, VerfVO Art. 18, äärenr 49 jj.

42

Kuna kõnesolev säte seab piirangu teabevahetusele, millele Konkurentsiametil on õigus saada

juurdepääs ja mida tal on õigus koguda, tuleb Konkurentsiametil sellest piirangust lähtuda

uurimismeetmete kohaldamisel. Uurimismeedet ei saa kasutada selleks, et eelnimetatud

konfidentsiaalsele teabele juurdepääs saada või seda koguda. Seetõttu peab Konkurentsiamet

vastavalt eelnõu § 7823 lõike 3 punktile 6 andma järelevalvealusele isikule läbiotsimise käigus

või pärast läbiotsimist ning enne pitseeritud ümbriku avamist võimaluse märkida ära § 7822

lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud

andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Põhjendatult konfidentsiaalseks ära märgitud

teave, arvatakse tõendite hulgast välja ning Konkurentsiamet ei tohi selle sisuga tutvuda.

Selleks, et KonkS-i kavandatud §-de 7823 (läbiotsimine) ja 7825 (teabe nõudmine) kohaldamisel

Konkurentsiamet piirangu vastu ei eksiks, oleks ametil mõistlik täpsustada põhjalikumalt

halduseeskirjaga reeglid, kuidas LPP-ga kaitstud teavet uurimismeetme kohaldamisel tuvastada

ja sellega ümber käia ning mismoodi järelevalvealune isik LPP ära märkimise protsessi täpselt

kaasatakse. Ametil on seejuures oluline haldusesiseste reeglite loomisel jääda seaduses

sätestatud piiresse. Halduseeskirjaga ei saa seaduses sätestatut laiendada ega kitsendada, selle

mõte saab olla üksnes tüüpiliste diskretsiooniliste otsuste tarbeks üldiste suuniste kehtestamine.

Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et vigade vältimiseks võib teatud olukordades

halduseeskirja kehtestamine olla koguni vajalik48.

KonkS § 7822 lõige 6 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamisse võib Konkurentsiamet kaasata:

1) spetsialisti, kelle oskusi on vaja uurimismeetme toimetamiseks või kogutud teabe

hindamiseks; 2) politsei, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud

uurimismeetme eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas uurimismeetme ettevalmistamiseks või

kohaldamiseks, turvalisuse tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks.“ Punkt 1 võtab üle

ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas sätestatu. Seejuures tuleb tähele

panna, et kõnesoleva punkti alusel on Konkurentsiametil õigus halduse käepikendusena

menetlusse kaasata ka eraõiguslik isik. Teise haldusorgani kaasamiseks puudub eraldiseisva

volitusnormi andmise vajadus, kuivõrd halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi

regulatsioonis on vastavad alused ja kord juba reguleeritud ja KonkS seda ei kitsenda.

KonkS § 7822 lõige 9 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamisel teeb konkurentsiamet uurimisel

vajalikust teabekandjast esimesel võimalusel koopia ning tagastab viivitamata teabekandja

isikule, kellelt see ära võeti. Uurimismeetme kohaldamise käigus Konkurentsiameti poolt

teabekandjalt talletatud teave hävitatakse, kui see ei ole menetluses enam vajalik ning ei ole

teisiti kokku lepitud.“ Kommenteeritava sätte eesmärgiks on võimalikult piirata

konkurentsijärelevalvega kaasnevat uurimismeetmele allutatud isiku õiguste riivet. Eelkõige on

siin välditavaks õiguste riiveks olukord, kus Konkurentsiamet võtab uurimismeetme

rakendamisel kaasa ettevõtja andmekandjad, mida ettevõtja vajab igapäevases

majandustegevuses, ega anna neid pikema aja vältel tagasi. See tooks kaasa tõsiseid probleeme

ja takistusi ettevõtja tegevuses, mille tekitamine ei ole konkurentsijärelevalve eesmärgiks.

Termin "viivitamata" on seaduses määratlemata õigusmõiste. Samas, kui mingi toiming tuleb

seaduse kohaselt teha viivitamata, tähendab see seda, et toiming tuleb teha võimalikult kiiresti,

kui selleks on ilmnenud põhjus ja kohustatud isik ei tohi toimingut edasi lükata kauem, kui see

vastavalt asjaoludele on vältimatu. Ei ole võimalik öelda, et sõna "viivitamata" viitab alati

ühesuguse pikkusega ajavahemikule. Sõltuvalt asjasse puutuvast kohustusest ja konkreetsetest

asjaoludest võib termin hõlmata eri pikkusega perioode.49

Kokkulepe viitab seaduses esialgse teabevaldaja ja Konkurentsiameti kokkuleppele, mis võib

olla tingitud näiteks sellest, et järelevalvealune isik soovib, et Konkurentsiameti käes oleval

48 RKPJKo 3-4-1-12-13, p 32.

49 RKKKm 3-1-1-37-14, p. 17.

43

kõvakettal asuv õigustava sisuga teave oleks tõendi käitlusahela jälgitavust silmas pidades

jätkuvalt Konkurentsiameti valduses.

KonkS § 7823 – Läbiotsimine – kehtestab õigusliku aluse Konkurentsiameti poolt läbiviidavale

uurimismeetmele – läbiotsimisele. Läbiotsimise eesmärk tuleneb uurimismeetmete üldsättest,

täpsemalt KonkS § 7822 lõikest 1. Selleks on koguda konkurentsijärelevalvemenetluses

tõendeid, et tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo

toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, taasta-

maks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi (KonkS § 7813 lõige 3). Nimetatud säte võtab

ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel üle ECN+ direktiivi artiklid 6 ja 7.

ECN+ direktiivist tulenevat läbiotsimise uurimismeedet saab kohaldada ka pelgalt riigisisese

mõjuga asjakohaste konkurentsiõiguse rikkumiste menetlemisel, st KonkS 2. ja 4 peatüki täit-

mise tagamisel. Nagu seletuskirja sissejuhatavates osades on selgitatud, on eelnõu autorite

hinnangul ka asjakohased riigisisesed konkurentsiõiguse keelud ja nende kohaldamine ECN+

direktiivi kohaldamisalas. Läbiotsimise uurimismeede kujul ja ulatuses, milles see on sätestatud

ECN+ direktiivis, on kooskõlas ka PS-ga. Piiriülese mõjuta KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise

tagamisel riivaks läbiotsimine PS §-s 33 sätestatud põhiõigust kodu puutumatusele. PS § 33

lause 1 kohaselt on kodu puutumatu. Lause 2 kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi,

valdusesse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja

korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkes-

tamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Läbiotsimise

eesmärk on koguda tõendeid, et tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral

kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsi-

järelevalvemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi. Nimetatud eesmärk

hõlmab endas vaba konkurentsi kaitset (PS § 31 lg 1), mis on põhiseadusjärku eesmärk. Teiseks

täidab läbiotsimine ja selle käigus tõendite kogumine avaliku korra kaitse eesmärki. PS §-s 33

nimetatud avalik kord on põhiseaduse tasandi mõiste ning selle all tuleb mõista tervet õigus-

korra tagamist (avaliku korra lai tõlgendus).50 Õiguskorra alla lähevad ka KonkS 2. ja 4. peatüki

keelunormid. Kolmandaks tuleb KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamisel kõne alla ka PS §-s

33 nimetatud eesmärk “kriminaalmenetlus”. Põhiseaduse tähenduses ei ole kriminaalmenetlus

üksnes kriminaalmenetlus KrMS tähenduses. Põhiseaduse tähenduses kriminaalmenetlus võib

olla mis tahes menetlus, milles määratav karistus on materiaalselt kriminaalkaristus PS ja EIK

nn Engel’i kriteeriumite tähenduses, seega ka väärteomenetlus. Läbiotsimise näeb ette ka kehtiv

väärteomenetluse seadustik ning arvestades vajadust tagada tõendite ülekantavus, on

eelnõukohase läbiotsimise regulatsiooni kujundamisel silmas peetud, et läbiotsimine

konkurentsijärelevalvemenetluses ei saa olla lubatav leebematel tingimustel kui läbiotsimine

väärteomenetluses.

Läbiotsimine oleks proportsionaalne, kui see on legitiimset eesmärki arvestades sobiv, vajalik

ja mõõdukas. Läbiotsimine võimaldab KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamiseks tõendeid ko-

guda. Tegemist on seega sobiva meetmega. Puudub mõni muu alternatiivne ja isikut vähem

riivav meede, mis võimaldaks tõendeid sama efektiivselt koguda. Näiteks teabenõude puhul ei

ole tagatud see, et isik annab välja kogu asjakohase teabe. Välistatud ei ole ka see, et teatud

tõendid hävitatakse ning Konkurentsiamet ei saa sellest suure tõenäosusega teada.

Konkurentsiametil puudub ilma läbiotsimiseta võimalus tagada, et amet saaks

konkurentsijärelevalvemenetluse käigus koguda kõik asjakohased tõendid. Siinse eelnõuga

kavandatav muudatus toob mh kaasa selle, et konkurentsirikkumiste asjades ei saa enam

tõendeid koguda jälitustoimingutega. Läbiotsimise teostamise võimalus oleks seega vajalik

meede legitiimse eesmärgini jõudmiseks. Läbiotsimise mõõdukuse tagamiseks on ette nähtud

50 O. Kask, H. Sepp. - Ü. Madise jt (toim.). Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2020 - PS § 33

kommentaar, p 9.

44

halduskohtu loa kohustus. Läbiotsimise üldine eeldus on see, et Konkurentsiametile on

ilmnenud keelatud teole viitav teave. N-ö inspektsioonilisi läbiotsimisi Konkurentsiamet

teostada ei saa. Samuti peab Konkurentsiamet kohtule põhjendama ära kahtluse, et vastavas

kohas leidub järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik

keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. Äriruumide puhul on põhjus arvata, et seal võib

leiduda asjakohaseid tõendeid, ilmselge – kus mujal kui äriruumides peakski sellist teavet

leiduma. Samas võib konkreetse asja materjalidest nähtuda aga ka muid kohti, kus tõendeid

võidakse hoida. Sel puhul tulebki kohtule konkreetsete asjas kogutud andmete najal

põhjendada, miks on alust eeldada, et läbiotsimine konkreetses kohas tõendite leidmiseni viib.

Läbiotsimisega põhjustatud PS §-s 33 sätestatud põhiõiguse riive on seega mõõdukas. Meetme

mõõdukust tagab mh see, et halduskohus peab läbiotsimiseks andma loa ning hindab, kas

Konkurentsiameti poolt taotletav läbiotsimine on põhjendatud ja proportsionaalne. KonkS §

7823 kavandatav uurimismeede on seega proportsionaalne ning PS §-ga 33 kooskõlas.

Läbiotsimise käigus võidakse ruume ja teabekandjaid teatud ajavahemikuks pitseerida, teabe-

kandjaid saab Konkurentsiamet KonkS § 7823 lõike 3 alusel ka kaasa võtta. See riivab omandi-

põhiõigust (PS § 32). Pitseerimise eesmärk on tõendite säilitamine, sh see, et tõendeid ei muu-

deta või hävitata. Ei ole ühtegi teist vähemalt sama tõhusat, kuid isikut vähem riivavat meedet,

mis pitseerimisega soovitavat eesmärki täidaks. Ruumide pitseerimise kestuse küsimuses on

Konkurentsiametile antud kaalutlusõigus, mida amet peab kasutama proportsionaalsuse põhi-

mõtet järgides. Ameti tegevus on vaidlustatav üldkorras. Läbiotsimisega kaasnev ettevõtlus-

vabaduse (PS § 31) riive (näiteks ei saa pitseeritud ruume või pitseeritud või kaasa võetud

teabekandjaid teatud ajavahemikul kasutada) on samuti õigustatav samadel kaalutlustel mis PS

§-de 33 ja 32 riived.

Siinkohal tuleb aga veelkord rõhutada, et üksnes riigisisestes KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise

tagamise menetlustes tuleb tagada, et riigisisese konkurentsiõiguse rikkumistele suunatud

menetlus oleks põhiõiguste kaitse tasemelt sama, mis ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumistele

suunatud menetlus. Seda põhjusel, et Konkurentsiametil peab olema võimalus liikuda riigi-

sisese konkurentsiõiguse rikkumistele suunatud menetlusest ELTL artikli 101 ja 102 rikkumis-

tele suunatud menetlusse nii, et tõendid oleksid ristkasutatavad ja tõendite kogumiseks ettenäh-

tud uurimisvolitused samaväärsed. Vastasel juhul oleks ohustatud ELTL artiklite 101 ja 102

tõhus kohaldamine (ECN+ direktiivi artikli 1 lõige 1). Teisisõnu tekiks olukord, kus liikmesriigi

õigus looks takistusi EL-i õiguse tõhusaks kohaldamiseks.51 Seetõttu ei ole eelnõu autorite

hinnangul võimalik ECN+ direktiivi tõlgendamisel tugineda vaid selles otsesõnu kirja pandule.

Mõelda tuleb, kas realistlikult suudaksime tagada direktiiviga taotletava tulemuse saavutamist

ilma direktiivist tulenevaid nõudeid ka riigisiseste rikkumiste menetlemisele ette nägemata.

Eelnõu autorid on jõudnud seisukohale, et ei suudaks, mistõttu on ka KonkS 2. ja 4. peatüki

rikkumised de facto direktiivi kohaldamisala. Vastupidisele tulemusele pole eelnõu autoritele

teadaolevalt jõudnud ükski teine EL-i liikmesriik.

KonkS § 7823 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha

läbiotsimise järelevalvealuse isiku äriruumis või muus ehitises, sõidukis või maa-alal, kui on

põhjendatud kahtlus, et läbiotsitavas kohas asub järelevalvealuse isikuga seotud äri- või

raamatupidamisteave või muud konkurentsijärelevalvemenetluses asjakohased tõendid.

51 EKo 14.06.2011, C-360/09 – Pfleiderer, p 24 ja selles viidatud lahendid: “Kuigi nende normide kehtestamine ja

rakendamine kuulub liikmesriikide pädevusse, peavad nad seda pädevust siiski teostama liidu õigust järgides (vt

selle kohta 12. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑154/08: komisjon vs. Hispaania, punkt 121 ja seal

viidatud kohtupraktika). Iseäranis ei tohi nad muuta liidu õiguse rakendamist võimatuks või ülemäära raskeks (vt

selle kohta 16. juuli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑298/96: Oelmühle ja Schmidt Söhne, EKL 1998, lk I‑4767,

punktid 23 ja 24 ning seal viidatud kohtupraktika) ning eelkõige konkurentsiõiguse valdkonnas peavad nad

jälgima, et nende kehtestatud või rakendatud normid ei kahjustaks ELTL artiklite 101 ja 102 tõhusat kohaldamist

(vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus VEBIC, punkt 57).”

45

.“ Kõnesoleva lõike eesmärk on osaliselt võtta üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõige 1 ja artikli 7

lõiked 1 ja 2. Säte lubab läbiotsimisi teostada kõikides ehitistes, sõidukites ja maa-aladel,

olenemata sellest, kellele need kuuluvad. Läbiotsimise eelduseid on kaks:

- alustatud konkurentsijärelevalvemenetlus, st eksisteeriv kahtlus, et toime on pandud keelatud

tegu;

- põhjendatud kahtlus, et konkurentsijärelevalvemenetluse seisukohast oluline tõendusteave

asub läbiotsitavas kohas. Järelevalvealuse isiku enda äriruumide puhul on siin lävend küllaltki

madal, sest äriruumides raamatupidamisdokumentide või muu asjakohase teabe hoidmine on

tavapärane. Muude ruumide, sõidukite või maa-alade läbiotsimiseks peaks seni kogutud

tõendid andma vähemasti mingi indikatsiooni, et läbiotsimine neis kohtades võiks olla edukas.

Näiteks kui äriruumidest raamatupidamisdokumente ei leita ja ettevõtte juhtkonnal on harjumus

teha tööd osaliselt ka kodust, võib olla põhjendatud eeldada, et seal on ka otsitavad

dokumendid. Igatahes ei pea läbiotsimise eel olema Konkurentsiametil tõsikindlat teadmist

sellest, kus ja mida täpselt järelevalvealune isik hoiab, vaid piisab ka põhjendatud kahtlusest.

Põhjendatud kahtlus tähendab seda, et Konkurentsiamet suudab kohtule konkreetsete asjaolude

varal näidata, miks on reaalne võimalus, et otsitavad tõendid läbiotsitavas kohas asuvad.

Ehkki kohtu loa osas eristab ECN+ direktiiv järelevalvealusele isikule kuuluvaid äriruume,

sõidukeid ja maa-alasid muudest kohtadest ja põhimõtteliselt võimaldab järelevalvealuse

ettevõtja valdust läbi otsida ka kohtu loata, on direktiivi artikli 6 lõikes 3 sõnaselgelt

liikmesriikidele reserveeritud õigus kehtestada kohtu loa nõue ka järelevalvealuse isiku valduse

läbiotsimisele. Lähtudes eesmärgist, et läbiotsimisega kogutud tõendid oleksid lubatavad ka

väärteomenetluses, ongi eelnõukohase seadusega halduskohtu loa nõue kehtestatud ühtlaselt

kõikidele konkurentsijärelevalves toimetatavatele läbiotsimisele. Muu kui ettevõtja või

ettevõtjate ühenduse ruumide läbiotsimiseks nõuab ECN+ direktiivi artikli 7 lõige 2, et

läbiotsimist ei toimetata ilma liikmesriigi kohtuasutuse eelneva loata. Üldjuhul valmistatakse

konkurentsijärelevalves toimetatavad läbiotsimised põhjalikult ette. Puhkudel, mil läbiotsimine

on vaja toimetada erakorraliselt ja kiireloomuliselt (nt seetõttu, et muidu järelevalvealune isik

jõuab tõendid hävitada), näeb eelnõukohane säte ette analoogiliselt kriminaalmenetluse

seadustikuga võimaluse taotleda kohtult läbiotsimisluba taasesitatavas vormis (lg 10).

KonkS § 7823 lõige 2 sätestab: „Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha

läbiotsimise advokaadi valduses. Advokaadi valduse läbiotsimist ei või toimetada advokaadi

kutsesaladust sisaldavate andmete äravõtmise eesmärgil, välja arvatud siis, kui advokaati,

advokaadibüroo töötajat või advokatuuri töötajat kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises

ning on alust arvata, et kutsesaladust sisaldavad andmed on seotud

konkurentsijärelevalvemenetlusega. Advokaadi valduse läbiotsimisele kohaldatakse

kriminaalmenetluse seadustikus advokaadi valduse läbiotsimise kohta sätestatut käesolevas

lõikes sätestatud erisustega.“.

KrMS § 91 lõige 8 sätestab, et notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima

notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui asjaomane notar või advokaat ei saa

läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama

advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või

advokaat.

Advokaadibüroo läbiotsimise lubatavuse hindamisel on keskse tähtsusega advokaadi

kutsesaladuse kaitse. AdvS § 43 lõike 3 järgi on advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega

seotud teabekandjad puutumatud. Vajadus kaitsta advokaadi kutsesaladust õigustab

advokaadibüroo läbiotsimisele tavapärasest kõrgemate menetluslike nõuete seadmist. EIK on

pidanud advokaadibüroo läbiotsimisel vajalikuks nt otsitavate ja äravõetavate dokumentide

piiritlemist, põhjenduste esitamist selle kohta, miks kriminaalasjas asjakohased tõendid asuvad

46

läbiotsimiskohas ja sõltumatu vaatleja kohalolu (EIKo nr 13710/88, p 37; EIKo nr 71362/01, p

47).52

KonkS § 7823 lõige 3 sätestab: „Halduskohus võib läbiotsimise loas määrata, et

Konkurentsiametil on õigus saada juurdepääs läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu

vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui on põhjendatud kahtlus, et seal võib olla

järelevalvealuse isikuga seotud äri- või raamatupidamisteavet, mis on vajalik keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks.“ Sätte eesmärgiks on täpsustada, kuidas peaks toimuma läbi

otsitava koha piiritlemine olukorras, kus andmed on küll läbiotsitavast kohast arvutivõrgu

kaudu kättesaadavad, kui neid säilitatakse kuskil eemal asuvas seadmes, näiteks

internetiteenuse pakkuja serveris. Sellisel juhul tuleb Konkurentsiametil läbiotsimiseks luba

taotledes põhjendada, millistele andmetele ja mis põhjusel peaks amet ligi saama.

Põhimõtteliselt on säte rakendatav ka olukorras, kui füüsilise asukoha läbiotsimine iseenesest

muud ei annakski, kui üksnes juurdepääsu elektrooniliste kanalite kaudu kättesaadavatele

andmetele. Küll ei saa aga läbiotsimise luba olla blankovolitus ilma igasuguse põhjenduseta

alla laadida näiteks kõikide inimeste elektronpostkastid. Siingi ei saa aga Konkurentsiametilt

nõuda, et ta juba loa taotlemise faasis täpselt teaks, mida läbiotsimisel leitakse või täpselt kus

riigis ja millise internetiteenuse pakkuja juures asub server, mida läbiotsimisele allutatud isik

kasutab, kuid minimaalselt peaks Konkurentsiamet suutma põhjendada seda, miks mingi

konkreetse inimese elektronpostkasti sisu on vajaliku tõendusteabe tõenäoline asukoht. Taotlus

läbiotsimise loa saamiseks peab olema piisavalt konkreetne, et halduskohus saaks hinnata

läbiotsimise põhjendatust, st kas otsitavad andmed on vajalikud ning kas on põhjendatud arvata,

et need taotletud läbiotsimisega leitakse. Kuna ka lõige 3 käsitleb läbiotsimist, siis on ka siin

vaja advokaadi andmetele juurdepääsu saamisel meeles pidada lõikes 2 sisalduvat viidet KrMS

sätetele, mis puudutavad privilegeeritud materjali kaitset.

KonkS § 7823 lõige 4 sätestab: „Kui halduskohus on Konkurentsiametile andnud läbiotsimiseks

loa, on Konkurentsiametil õigus:

1) ette teatamata siseneda läbiotsimise loas nimetatud kohta ning seal toimetada otsinguid

läbiotsimise loas märgitud tõendite leidmiseks;

2) kopeerida või võtta pitseeritult kaasa läbiotsitavas kohas olevaid asitõendeid,

andmekandjaid või nende koopiaid, millel võib olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja

raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks;

3) saada juurdepääs läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele

andmetele , kui halduskohus on seda oma loas märkinud, ja läbiotsimisel leitud andmekandjatel

olevatele andmetele, ning seal sisalduvat teavet talletada;4) pitseerida järelevalvealuse isiku

äriruumi või selle osa, selles oleva teabekandja või muu eseme enda määratud tähtajaks, samuti

keelata läbiotsimisele allutatud isikul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja

hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine;

5) kohustada läbiotsimise käigus järelevalvealust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise

juures ja nõuda neilt teavet käesoleva seaduse § 7825 tingimustel ja korras, sealhulgas võib

Konkurentsiamet isiku kohale kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes

kohale ilmumiseks piisava ajavaru.“

Selle sätte puhul on oluline mõista ECN+ direktiivi artiklitest 6 ja 7 tulenevat eripära: kui

halduskohus on Konkurentsiametile läbiotsimiseks loa andnud, tuleb selle loaga kaasa KonkS

§ 7823 lõikes 4 nimetatud volituste pakett. Sellise regulatsiooni tingib ECN+ direktiivi sõnastus

(vt „Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide konkurentsiasutuste poolt selliste kontrollide

tegemiseks volitatud või määratud ametnikel ja nendega kaasasolevatel isikutel on vähemalt

52 Riigikohtu 07.10.2021 otsus nr 3-19-467/28, p.18.

47

järgmised õigused“). Ehk teisisõnu, halduskohus ei saa loa andmisel otsustada, et

Konkurentsiamet võib nt küll kasutada oma volitusi KonkS § 7823 lõike 3 punktist 1, kuid mitte

näiteks punktist 4. Halduskohtu volitus kontrollida, kas läbiotsimine on lubatud, hõlmab endas

seaduses sätestatud eelduste kontrolli uurimismeetme kui terviku kohaldamiseks ja seeläbi

läbiotsimise kui terviku proportsionaalsuse kontrolli.

KonkS § 7823 lõike 4 punktiga 1 võetakse üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt a ja

osaliselt punkt b ning artikli 7 lõige 3 (mis mh viitab omakorda ECN+ direktiivi artikli 6 lõike

1 punkti a ja b kohaldamisele). ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt a sätestab, et liikmesriigid

tagavad, et konkurentsiasutusel on õigus ette teatamata siseneda kõikidesse ettevõtjate ja

ettevõtjate ühenduste ruumidesse, kogu nende territooriumile ja kõikidesse

transpordivahenditesse. ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt b sätestab mh, et

konkurentsiasutusel peab olema õigus vaadata läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente,

olenemata sellest, millisel kandjal neid hoitakse. KonkS § 7823 lõike 4 punktis 1 nimetatud

õigust „siseneda läbiotsimise loas nimetatud kohta ning seal toimetada otsinguid läbiotsimise

loas märgitud tõendite leidmiseks“ tuleb tõlgendada ECN+ direktiivi eesmärgist lähtuvalt:

Konkurentsiameti eesmärk on leida äri- ja raamatupidamisteavet. Kõnesolevas sättes sisalduv

volitus katab ära niisiis kaks Konkurentsiameti tegevust:

 ette teatamata (seega ka nõusolekuta) sisenemine, sh sisenemiseks vajalik uste avamine ja

takistuste kõrvaldamine;

 ruumi ja selles leiduva läbi otsimine, eesmärgiga leida ja läbi vaadata järelevalvealuse

isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteavet.

Ette teatamata sisenemine hõlmab endas kõiki volitusi, mis on vajalikud, et kõrvaldada takistusi

ja avada suletud uksi. Ette teatamata sisenemine sisaldab endas ka õigust avada lukustatud uksi

(kasutades selleks nt lukuabi). Eelnõus otsustati loobuda KorS § 50 lõikele 1 sarnanevast

näidisloetelust (vrd „Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda

valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse,

eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui: […]“).

Ette teatamata sisenemine hõlmab endas juba võimalust lukustatud või lukustamata uksi avada

või muid takistusi kõrvaldada, sest vastasel korral ei saaks olla tegemist ette teatamata sisene-

misega.

Ruumi sisenenud, on Konkurentsiametil õigus ruum ja selles leiduv läbi otsida. Läbiotsimine

hõlmab endas tegevusi, kus avatakse nt kapiuksed, sahtlid, dokumente sisaldavad kaustad.

Samuti katab õigus asju läbi otsida ka õigust siseneda arvutisse ja seal läbiotsimise esemeks

olevat infot otsida. Läbiotsimise eesmärk on fikseeritud läbiotsimiseks antud kohtu loas.

Otsingute teostamisel tuleb lähtuda otsingute eesmärgist: reeglina on selleks andmete ja

dokumentide leidmine, mõnel juhul võib olla vaja otsida ka asitõendeid. See tähendab,

otsinguid teostades ei tohi ülearu lõhkuda ja otsida sealt, kus otsitav kuidagi olla ei saaks.

KonkS § 7823 lõike 4 punkt 2 sätestab Konkurentsiameti õiguse „kopeerida või võtta

pitseeritult kaasa läbiotsitavas kohas olevaid andmekandjaid või nende koopiaid, millel võib

olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks“. Säte võtab osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1

punktides b ja c ning artikli 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatu. Sellega antakse Konkurentsiametile

volitus kopeerida või kaasa võtta läbiotsitavas kohas olevaid andmekandjaid, millel võib

olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks, paigutades selliseid andmekandjaid või neist tehtud koopiaid

kaasa võtmiseks pitseeritud ümbrikusse. Volitus hõlmab endas ka õigust talletatud või

kaasavõetud teabega tutvuda. Tutvumine võib toimuda nii kohapeal kui ka kohas, kuhu teave

48

kaasa võeti eeldusega, et enne tutvumist on järelevalvealusele isikule kooskõlas käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktiga 6 antud võimalus ära märkida andmekandjal olev teave, mida tuleb

lugeda konfidentsiaalseks (st LPP-ks kvalifitseeritav teave). Kaasavõtmise eesmärk on

läbiotsimist kui järelevalvealuse isiku majandustegevust halvavat tegevust mitte liialt

pikendada (vt täiendavalt direktiivi preambuli punkti 33) ja teabest sõeluda välja konkreetse

menetluse jaoks asjakohast äri- ja raamatupidamisteavet. Sätte (nii nagu ka selle aluseks oleva

ECN+ direktiivi sätte) eesmärgiks on äri- ja raamatupidamisteabe saamine. Lähtuda saaks

ümberlükatavast eeldusest, et kogu teave, mis asub ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

äriruumides, ongi äri- ja raamatupidamisteave ning seega on iseenesest võimalik kõnealune

teave edasiseks analüüsiks ka kaasa võtta. Konkurentsiameti ruumides saab amet jätkata edasist

analüüsi (milline äri- ja raamatupidamisteave on talle toimetatava konkurentsijärele-

valvemenetluse vaatest asjakohane). Konkurentsiametil on ka võimalus koostada täpsemate

reeglite paikapanemiseks vastav halduseeskiri.

KonkS § 7823 lõike 4 punkt 3 näeb ette, et Konkurentsiametil on õigus „saada juurdepääs

läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui

halduskohus on seda oma loas märkinud, ja läbiotsimisel leitud andmekandjatel olevatele

andmetele, ning seal sisalduvat teavet talletada“. Säte võtab osaliselt üle ECN+ direktiivi art 6

lõike 1 punkti b ja artikli 7 lõiked 1 ja 3. Plaanitav õiguslik alus annab Konkurentsiametile

volituse saada juurdepääs teabele, mis on ruumi läbiotsimisele allutatud iskule kättesaadav ja

millel võib sisalduda järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave ning selles

sisalduvat teavet talletada. Eristada tuleb teavet, mis asub mingi andmekandjal läbiotsitavas

kohas teabest, millele läbiotsimisele allutatud isikul on juurdepääs arvutivõrgu kaudu.

Viimasele teabele on konkurentsiametil õigus nõuda juurdepääsu juhul, kui see on läbiotsimise

loas märgitud. Sätte mõte on see, et teatud juhtudel pääseb teabele ligi üksnes teise isiku abiga

(Näiteks on kõvaketas parooliga kaitstud) ning kõnealune volitus annab Konkurentsiametile

õiguse anda ruumi läbiotsimisele allutatud isikule korralduse Konkurentsiametile ligipääs anda.

Kes on konkreetselt ruumi läbiotsimisele allutatud isik, sõltub sellest, millist ruumi läbi otsi-

takse. Kui tegemist on järelevalvealuse isiku omandis või valduses oleva äriruumiga, on läbi-

otsimisele allutatud isik järelevalvealune isik. Kui tegemist on muu kui järelevalvealuse isiku

omandis või valduses oleva (äri)ruumiga, on läbiotsimisele allutatud isikuks isik, kelle omandis

või valduses vastav ruum on. Viimasel juhul tuleb kõne alla nt juhatuse liikme või mõne muu

töötaja kodu. Kui äri- ja raamatupidamisteavet hoitakse järelevalvealuse isiku töötaja kodus

seifis, siis saab Konkurentsiamet anda töötajale korralduse võimaldada selles sisalduvale juur-

depääs (nt korraldus avada seif või anda vastav kood). Nõuet juurdepääsu võimaldada tagab

seaduses ettenähtud väärteokoosseis ning võimalus kohaldada sunniraha.

Säte annab Konkurentsiametile volituse äri- või raamatupidamisteavet, millele ta juurdepääsu

on saanud, ka talletada.

KonkS § 7823 lõike 4 punkt 4 sätestab Konkurentsiameti õiguse „pitseerida käesoleva para-

grahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud koha, selle osa, selles oleva teabekandja või muu eseme enda

määratud tähtajaks, samuti keelata järelevalvealusel isikul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud

teabe muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine“.

Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti d ning sellega antakse Konkurentsiame-

tile volitus pitseerida sama paragrahvi lõike 1 punktis 1, see tähendab üksnes järelevalvealuse

isiku omandis või valduses olevaid äriruume, sõidukeid, maa-alasid, nende osi, neis olevaid

teabekandjaid või muid esemeid. Konkurentsiametil on õigus määrata pitseerimise tähtaeg.

Konkurentsiametil on tähtaja määramisel kaalutlusõigus, kuid tähtaeg peab olema

järelevalvealuse isiku põhiõigusi, eelkõige ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust arvestades

proportsionaalne.

49

Kõnesolev punkt 4 sisaldab ühtlasi volitust keelata (koosmõjus korralduse andmise alusega, vt

KonkS § 7822 lõige 2) järelevalvealusel isikul punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja

hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine. Keeld teavet muuta, seda

hävitada või sellele juurde pääseda antakse Konkurentsiameti korraldusega. Samaviisi antakse

ka keeld takistada juurdepääsu teabele. Keelu adressaat on uurimismeetmele allutatud isik. Kui

selleks osutub järelevalvealune isik, siis tema seadusliku esindaja ja töötajate tegevus

omistatakse järelevalvealusele isikule vastavalt kavandatud KonkS § 7819 lõikes 1 sätestatule.

KonkS § 7823 lõike 4 punkt 5 sätestab Konkurentsiameti õiguse „kohustada läbiotsimise

käigus järelevalvealust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise juures ja nõuda neilt teavet

käesoleva seaduse § 7825 tingimustel ja korras, sealhulgas võib Konkurentsiamet isiku kohale

kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes kohale ilmumiseks piisava

ajavaru.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti e ning sätestab Konkurentsi-

ameti volituse kohustada läbiotsimise käigus järelevalvealust isikut või muud isikut viibima

läbiotsimise juures. Samuti annab kõnesolev punkt 5 Konkurentsiametile volituse nõuda

järelevalvealuselt isikult ja muult isikult ruumi läbiotsimise käigus teavet KonkS § 7825

tingimustel ja korras. Juhul, kui isik ei viibi nimetatud ruumis, võib Konkurentsiamet isiku

kohale kutsuda telefoni või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega, milles on antud

kohaleilmumiseks piisav ajavaru. Kutse ilmuda ruumi läbiotsimisele peab kutse adressaadi

jaoks olema proportsionaalne. Kui isik viibib läbiotsimise asukohast kaugel (nt välismaal), ei

oleks kohustus läbiotsimisele ilmuda proportsionaalne. Konkurentsiametil ei ole õigust võtta

isikutelt vabadust, sh neid läbiotsimiskohal kinni hoida. Küll aga on konkurentsiameti

korralduste täitmine tagatud väärteovastutuse ja sunniraha kohaldamise võimalusega.

KonkS § 7823 lõige 5 sätestab Konkurentsiameti õiguse kohustada järelevalvealust isikut

läbiotsimise käigus või pärast läbiotsimist ning enne seda, kui Konkurentsiamet asub

pitseeritud teabekandjal oleva teabega tutvuma, märkima ära käesoleva seaduse § 7822 lõikes

3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabe

läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Isik

märgib konfidentsiaalse teabevahetuse Konkurentsiameti ettenähtud korras, eristades

märgitava teabe võimalikult täpselt ning esitades igal üksikjuhul selgituse asjaolude kohta,

millega seoses ta käsitleb teabevahetust konfidentsiaalsena. Kui Konkurentsiameti ja

läbiotsimisele allutatud isiku vahel tekib vaidlus teabevahetuse konfidentsiaalsuse üle,

lahendab vaidluse halduskohus oma määrusega Konkurentsiameti taotlusel, kuulates ära

Konkurentsiameti ja läbiotsimisele allutatud isiku seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse

teabevahetusega ja vajadusel menetlustoimiku materjalidega. Halduskohtu määruse peale

esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi

kaevata.“.

Lõike eesmärk on kaitsta teavet, mida vastavalt eelnõule tuleb pidada konfidentsiaalseks.

Selleks kohustab Konkurentsiamet järelevalvealust isikut läbiotsimise käigus või pärast

läbiotsimist ning enne pitseeritud teabekandjal oleva teabega tutvumist märkima ära § 7822

lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud

andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Põhjendatult konfidentsiaalseks ära märgitud

teave arvatakse tõendite hulgast välja ning Konkurentsiamet ei tohi selle sisuga tutvuda.

Kui Konkurentsiameti ja järelevalvealuse isiku vahel tekib vaidlus teabevahetuse

konfidentsiaalsuse üle, lahendab vaidluse halduskohus oma määrusega. Halduskohtusse tuleb

pöörduda Konkurentsiametil haldustoiminguks loa andmise menetluses. Konkurentsiameti

taotluse lahendamisel tuleb halduskohtul ära kuulata mõlema poole seisukohad ning tutvuda

teabega, mille läbiotsimisele allutatud isik on konfidentsiaalseks märkinud. Vaidlusaluse teabe

üle otsustamisel tuleb vältida selle põhjendamatut avaldamist, sealhulgas avaldamist

Konkurentsiametile. Mõistmaks paremini vaidluse konteksti, on halduskohtul õigus tutvuda ka

50

menetlustoimiku materjalidega. Seejuures tuleb halduskohtul vältida menetlustoimiku

materjalide avaldamist ja sellega järelevalvemenetluse ohustamist.

Halduskohtu määrusele on kehtestatud edasikaebepiirang, mille kohaselt on halduskohtu

määruse peale esitatud määruskaebust võimalik vaidlustada vaid üks kord, st ringkonnakohtu

tehtud määrus, millega kaebus lahendatakse, on lõplik ja selle peale Riigikohtusse kaevata ei

saa. Selle piirangu eesmärgiks on vältida menetluse venitamist kollateraalse vaidlusega.

Kuivõrd isikute põhiõiguste rikkumisega saadud tõendite kasutamine tõendamisel on niikuinii

keelatud, saab ka halduskohus konkurentsijärelevalvemenetluse lõpplahendi vaidlustamisel

anda hinnangu tõendi lubatavusele.

KonkS § 7823 lõige 6 sätestab: „Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisse kohaliku omavalitsuse

esindaja, kui läbiotsimisele allutatud isik ei ole kohal ja tema kohale kutsumine käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatu kohaselt ei ole võimalik või tulemuslik.“ Kuigi üldjuhul

tuleb läbiotsimine läbi viia läbiotsitavat ruumi omava või valdava isiku juuresolekul ning tema

puudumisel on võimalik ta sama paragrahvi lõike 3 punkti 5 alusel kohale kutsuda, võib esineda

olukordi, kus läbiotsimisele allutatud isikut ei ole võimalik kätte saada või tema

kohalekutsumine ei ole muul põhjusel võimalik või tulemuslik, ja samal ajal tõendite hävimise

ärahoidmiseks ei saa läbiotsimist ka edasi lükata. Sellisel juhul võib läbiotsimise läbi viia

kohaliku omavalitsuse esindaja juuresolekul, kelle kaasamiseks kommenteeritava lõike 3 punkt

1 annab aluse.

KonkS § 7823 lõige 7 sätestab: „Kui läbiotsimisele allutatud järelevalvealune isik ei allu

läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale

ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätes-

tatud korras ja määras.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 16 lõike 2 punkti a ning sätestab

sunniraha kohaldamise võimaluse järelevalvealusele isikule. Kui ruumi läbiotsimisele allutatud

järelevalvealune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konku-

rentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada

sunniraha §-s 7837 sätestatud korras ja määras. KonkS §-s 7837 sätestatud sunniraha põhineb

ATSS-s sätestatud regulatsioonil, kuid sisaldab teatud ECN+ direktiivist tulenevaid erisusi.

ATSS-st kohaldub sunniraha hoiatuse kirjaliku vormi nõue (ATSS § 7 lg 1). See tähendab, et

kui Konkurentsiameti korraldus anti suuliselt, tuleb sunniraha hoiatus teha igal juhul kirjalikult.

Eelnõuga nähakse ette ka võimalus kohaldada läbiotsimise takistamise eest väärteovastutust.

See on kohane eelkõige juhul, Kui läbiotsimist takistades on see ka üksiti võimatuks tehtud või

mõttetuks muudetud - näiteks põhjustatud andmete hävimine, mistõttu sunnirahast ei oleks

enam mingit kasu järelevalvemenetluse eesmärkide saavutamisel.

KonkS § 7823 lõige 8 sätestab: „Kui läbiotsimisele allutatud muu isik kui järelevalvealune isik

ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet tema suhtes raken-

dada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.“

Tegemist on sunniraha määramise alusega, mis võimaldab määrata sunniraha muule isikule kui

järelevalvealusele isikule. Kohaldub ATSS regulatsioon. Uurimismeetme takistamise eest on

lisaks sunniraha rakendamise võimalusele ette nähtud ka väärteovastutus. Väärteokaristus on

kohane eelkõige juhul, kui sunniraha rakendamine menetlust enam kuidagi edasi aidata ei saaks,

näiteks kui tõendid on juba hävinud.

KonkS § 7823 lõige 9 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud

meetmete kohaldamiseks võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldab politsei oma kaalutlusel korrakaitseseaduses

sätestatud korras, arvestades käesoleva peatüki erisusi.“ Säte annab politseile nii pädevus- kui

ka volitusnormi konkurentsijärelevalvemenetluses vahetu sunni kohaldamiseks. Kuivõrd

vahetu sunni kohaldamise pädevus on vaid politseil, saab säte praktikas rakendust leida vaid

juhul, kui Konkurentsiamet KonkS § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel politsei läbiotsimisele kaasab.

51

Kõnesoleva sätte teise lause kohaselt on politseil volitus vahetut sundi kohaldada omal

kaalutlusel KorS-s sätestatud korras, arvestades kõnesoleva peatüki erisusi. Põhjus, miks säte

toob välja, et politsei rakendab vahetut sundi oma kaalutlusel, seisneb eelnõuga kavandatud

KonkS § 7841 lõike 1 punktis 1, mille kohaselt juhul, kui Konkurentsiamet politsei läbiot-

simisele kaasab, on politseil õigus läbiotsimist kui uurimismeedet kohaldada üksnes Konku-

rentsiameti juhtimisel. Kõnesoleva KonkS § 7823 lõike 9 teine lause on seega erisäte nimetatud

KonkS § 7841 lõike 1 punkti 1 suhtes, luues erisuse, millest tulenevalt ei saa Konkurentsiamet

politseile jagada siduvaid korraldusi vahetu sunni kohaldamiseks. Seejuures on aga oluline

tähele panna, et kuigi politsei rakendab vahetut sundi oma kaalutlusel, vastutab uurimis-

meetmele allutatud isiku ees politsei tegevuse eest läbiotsimise kohaldamisel Konkurentsiamet,

kes kavandatud KonkS § 7841 lõike 4 kohaselt lahendab läbiotsimisele kaasatud ametnike ja

töötajate tegevuse peale esitatud vaided ning hüvitab nende tekitatud kahju.

Põhjus, miks kõnesoleva KonkS § 7823 lõike 9 teine lause sätestab, et vahetut sundi kohalda-

takse KorS-s sätestatud korras, arvestades kõnesoleva peatüki erisusi, seisneb KorS-s sätestatud

riikliku järelevalve ja korrakaitse eesmärkides. KorS-s reguleerib vahetu sunni kohaldamist 5.

peatükk, mis nii mõneski kohas näeb vahetu sunni kohaldamise eeldusena ette haldusakti, mis

on antud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Nii sätestab

näiteks KorS § 76 lõike 1 lause 1, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan

võib kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitami-

seks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu

haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.

KonkS § 7823 lõige 10 sätestab võimaluse edasilükkamatul juhul esitada taotlus läbiotsimisloa

saamiseks muus taasesitatavas vormis. HKMS § 264 kohaselt tuleb taotlus haldustoiminguks

loa saamiseks esitada kirjalikus vormis. Kommenteeritav säte näeb ette erandi sellest reeglist

puhuks, mil korrektse kirjaliku taotluse vormistamine tooks kaasa läbiotsimisega olulise

hilinemise - eelkõige on säte mõeldud juhtudeks, kui Konkurentsiamet sai ootamatult teada

mingist asukohast, sh küberruumis, kus tõendid asuvad, kuid viivituse korral kiiresti

hävitatakse. Selliseks puhuks nähakse ette võimalus esitada taotlus halduskohtule muus

taasesitatavas vormis, näiteks häälsõnumina või Skype rakenduse kaudu. Kui tavaliselt peab

läbiotsimiseks loa taotlemisel põhjendama seda, miks mingeid andmeid tarvis on ja miks

arvatakse, et need andmed läbiotsimise käigus leitakse, siis kommenteeritava sätte kohaselt

esitatavas taotluses tuleb esitada ka põhjendused selle kohta, miks läbiotsimine on sedavõrd

edasilükkamatu, et korrektset kirjalikku taotlust esitada ei ole võimalik.

KonkS § 7824 – Halduskohtu luba – sätestab läbiotsimiseks halduskohtu loa andmise eeldused

ja erisused HKMS 27. peatükis sätestatust.

KonkS § 7824 lõige 1 sätestab: “Läbiotsimiseks annab loa halduskohus halduskohtumenetluse

seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete alusel.” Säte määratleb, millise regulatsiooni

alusel halduskohus läbiotsimiseks loa annab. KonkS § 7824 sisaldab HKMS 27. peatükis sätes-

tatust eriregulatsioone. Erisätte puudumisel kohaldub HKMS-s sätestatu. Näiteks otsustab

halduskohus läbiotsimiseks loa andmise, kaasamata isikut, kelle omandis või valduses oleva

koha läbiotsimist Konkurentsiamet taotleb. See tuleneb HKMS § 264 lõike 3 lausest 2, mille

kohaselt on loa andmise otsustamisel menetlusosaliseks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel

isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Kuna KonkS § 7824 ei näe ette erisust, st säte ei näe

ette läbiotsimisele allutatud isiku kaasamist läbiotsimiseks loa andmise menetlusse, kohaldub

HKMS üldine regulatsioon. See, et igasugune Konkurentsiameti poolt teostatav läbiotsimine

eeldab halduskohtu luba, ei tulene kõnesolevast sättest, vaid KonkS § 7823 lõikest 1. Haldus-

kohtu luba on vaja nii äriruumide kui ka muude kohtade kui äriruumide läbiotsimiseks. Haldus-

kohtu luba on läbiotsimise formaalse õiguspärasuse eeldus. Kohtu loata läbiotsimine on seega

õigusvastane. Menetlusosalisena on Konkurentsiametil võimalus loa andmisest keeldumine

52

vaidlustada, kuid praktikas võib olla otstarbekam esitada uus ja paremini põhjendatud taotlus.

Isik, kelle juures läbi otsitakse, ei saa loa andmises menetluses kaebust esitada, kuid võib

sellegipoolest läbiotsimise õiguspärasuse ja sellega hangitud tõendite lubatavuse kahtluse alla

seada hilisemas menetluses.

KonkS § 7824 lõige 2 sätestab: “Läbiotsimiseks loa andmisel hindab kohus, kas seaduses

läbiotsimisele seatud eeldused on täidetud, sealhulgas, kas läbiotsimine on proportsionaalne.”

See, mida halduskohus loa andmisel täpselt hindama peab, sõltub esiteks kohast, mida Konku-

rentsiamet läbi otsida soovib, ning teiseks läbiotsimise eesmärgist. Kohad, milles läbiotsimist

saab läbi viia, on sätestatud KonkS § 7823 lõikes 1. Läbiotsimine KonkS § 7823 alusel võib

kavandatud eelnõu alusel tulla kõne alla kolmel eesmärgil: tõendite kogumine konkurentsijäre-

levalvemenetluses, konkurentsijärelevalvemeetme täitmise järelkontroll ja koostöö teiste EL-i

liikmesriikide konkurentsiasutustega.

Neist kõige olulisem on tõendite kogumine selleks, et tuvastada konkurentsijärelevalvemenet-

luses, kas toime on pandud keelatud tegu või mitte (vt KonkS § 7823 lõige 1). Selle eesmärgi

raames kontrollib kohus kolme eeldust:

 kas esineb keelatud teo toimepanemisele viitav teave (tuleneb KonkS § 7814 lõikest 1, st

konkurentsijärelevalvemenetlus peab üldse õiguspäraselt olema alguse saanud),

 kas on olemas põhjendatud kahtlus, et kohas, kus soovitakse läbiotsimist teostada, asub

järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks (KonkS § 7823 lõige 1), ning

 kas läbiotsimine on tõendite kogumiseks proportsionaalne.

Teine eesmärk, mille puhul tuleb läbiotsimise tegemine kõne alla, on varem määratud konku-

rentsijärelevalvemeetme järelkontroll (KonkS § 7830 lõige 4 ja KonkS § 7832 lõige 4). Viited

uurimismeetmete kasutamisele on õigustagajärjeviited (Rechtsfolgenverweis) ehk teisisõnu

annavad need volituse uurimismeetmeid rakendada. See tähendab, et Konkurentsiamet ei pea

näitama seda, et teave viitab keelatud teo toimepanemisele, sest keelatud teo toimepanemine on

varasemas konkurentsijärelevalvemenetluses juba tuvastatud. Läbiotsimise ainukeseks kritee-

riumiks on see, et läbiotsimine peab olema konkurentsijärelevalvemeetme täitmise kontrolli-

mise eesmärgil proportsionaalne. Läbiotsimise ese on jätkuvalt äri- ja raamatupidamisteave.

Siinjuures tuleb arvestada, et üldjuhul ei ole läbiotsimise tegemine järelkontrolli raames vajalik,

kuna kahtluse korral saab vajaliku teabe meetmete täitmise hindamiseks välja nõuda ka

teabenõuet (vt KonkS § 7825) kasutades.

Kolmas eesmärk, mille puhul tuleb läbiotsimise tegemine kõne alla, on piiriülese koostöö

raames Euroopa Liidus (vt KonkS § 7842 lõiked 1 ja 2 ning KonkS § 7843 lõige 1). KonkS §

7842 lõige 1 sätestab, et „Konkurentsiamet võib nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 lõikes

1 sätestatud eesmärgil ja tingimustel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud

uurimismeetmeid.“ Nõukogu määruse 1/2003 artikli 22 lõige 1 sätestab, et liikmesriigi

konkurentsiasutus võib teise liikmesriigi konkurentsiasutuse huvides või nimel korraldada oma

territooriumil siseriiklike õigusaktide kohaselt kontrolle või võtta muid faktide kogumisega

seotud meetmeid, et teha kindlaks, kas ELTL artikleid 101 või 102 on rikutud. KonkS § 7842

lõige 2 sätestab: „Kui Euroopa Komisjon on Konkurentsiametilt taotlenud nõukogu määruse

1/2003/EÜ artikli 22 lõike 2 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrolli läbiviimist, teeb

Konkurentsiamet seda käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatu kohaselt.“ KonkS § 7843 lõige 1

sätestab: „Konkurentsiamet võib lisaks nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatule teise

liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825

sätestatud uurimismeetmeid teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides, et

tuvastada, kas ettevõtja või ettevõtjate ühendus on allunud selle teise liikmesriigi poolt

kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda

liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide

53

täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33), artiklite

6 ja 8–12 kohastele uurimismeetmetele või samade artiklite kohaselt antud korraldustele ja

tehtud otsustele. Uurimismeetmele allutatud isikul on tema suhtes uurimismeetme kohaldamisel

kõik käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud järelevalvealuse isiku asjakohased õigused.“

Nimetatud alustel läbiotsimise teostamiseks peavad olema täidetud samad kriteeriumid mis

konkurentsijärelevalvemenetluses tehtava läbiotsimise puhul (vt KonkS § 7823 koosmõjus

KonkS § 7822 lõikega 1). Rõhutada tuleb seejuures, et kui Konkurentsiamet tegutseb teise

konkurentsiasutuse nimel ja huvides, siis ei ole tegemist konkurentsijärelevalvemenetlusega

kõnesoleva eelnõu tähenduses.

KonkS § 7824 lõige 3 sätestab: „Halduskohtu loas märgitakse, kus ja mille otsimiseks ning

millistele andmetele juurdepääsuks läbiotsimise luba on antud.“ Selle sätte eesmärgiks on

tagada läbiotsimisloa piisav konkreetsus. See omakorda tagab, et ka läbiotsimiseks esitatud

taotlus oleks piisavalt konkreetne. Nii taotluse kui läbiotsimisloa konkreetsuse nõue ei tähenda

loomulikult seda, et Konkurentsiamet peaks juba läbiotsimiseks luba küsides täpselt teadma,

mida läbiotsimiskohast leitakse. Kui otsitav on aga konkreetsemalt määratletud, saab ka kohus

olla kindel oma hinnangus läbiotsimise proportsionaalsuse üle. Kui Konkurentsiamet peab

vajalikuks läbiotsimist laiendada arvutivõrgu kaudu kättesaadavatele eemal hoitavatele

andmetele ja kohus seda lubab, tuleb see läbiotsimiseks loa andmise määruses märkida.

KonkS § 7824 lõige 4 sätestab: “Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, kui see ohustaks läbi-

otsimisega tõendite kogumist.“ Säte näeb ette erisuse kohtumääruse avaldamisele. HKMS § 265

lõige 4 näeb ette, et jõustunud määrus avaldatakse arvutivõrgus vastavalt HKMS §-le 175, kui

seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub HKMS § 265 lõike 3 kohaselt kättetoimetamisel

taotlejale. Kohtu loa taotleja saab antud juhul olema Konkurentsiamet. Kõnesoleva sättega

nähakse ette erisus HKMS § 265 lõikest 4. Jõustunud määrust, millega kohus andis

läbiotsimiseks loa, ei avaldata, kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist. Sellest

tuleneb omakorda, et kui oht tõendite kogumisele on ära langenud (nt läbiotsimine on juba läbi

viidud), tuleb määrus avaldada HKMS-s sätestatud korras.

KonkS § 7824 lõige 5 sätestab: “ Konkurentsiamet tutvustab läbiotsimiseks loa andvat

kohtumäärust läbiotsimise algul isikule, kelle juures läbi otsitakse või läbiotsimise juures

viibivale kohaliku omavalitsuse esindajale. Kui läbiotsimisele allutatud isik ei viibi läbiotsimise

juures, toimetatakse talle halduskohtu luba kätte viivitamata pärast läbiotsimise algust.”

HKMS § 265 lõike 3 lause 2 sätestab, et määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte, kui

seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 264 lõike 3 lause 2 järgi on loa andmise otsustamisel

menetlusosaliseks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist

taotletakse. Kuna kõnesolev seadus ei näe ette, et läbiotsimisele allutatud isik oleks menetlusse

kaasatud (st et ta on menetlusosaline), on loa andmise menetluses ainsaks menetlusosaliseks

taotleja ehk Konkurentsiamet. Selleks, et läbiotsimisele allutatud isik saaks kohtumääruse

vaidlustada, tuleb kohtumäärus kätte toimetada ka uurimismeetmele allutatud isikule. Kui isik

viibib läbiotsimise juures, saab määruse kätte toimetada läbiotsimisel. Kui isik ei viibi

läbiotsimisel, toimetatakse kohtumäärus isikule kätte viivitamata pärast läbiotsimise algust. Kui

halduskohus on loa andnud lõikes 7 sätestatud lihtsustatud määrusega, tuleks läbiotsimisele

allutatud isikule kätte toimetada siiski korrektselt vormistatud määrus. Seega võib sättes

märgitud „viivitamata“ tähendada kättetoimetamist kuni 72 tundi pärast läbiotsimist.

KonkS § 7824 lõige 6 sätestab: „Käesoleva seaduse § 7823 lõike 10 alusel esitatud

edasilükkamatu taotluse võib halduskohus lahendada määrusega, milles kirjeldav ja põhjendav

osa on ära jäetud. Sellisel juhul tuleb nõuetele vastav määrus vormistada hiljemalt 72 tunni

jooksul. Kui halduskohus leiab, et taotlus ei ole edasilükkamatu, jätab halduskohus

Konkurentsiameti taotluse käiguta ja annab tähtaja taotluse kirjalikuks vormistamiseks.“ Säte

annab halduskohtule võimaluse läbiotsimiseks loa andmise määrus vormistada ilma kirjeldava

54

ja põhjendava osata, et edasilükkamatute läbiotsimiste toimetamisel oleks ka kohtu reaktsioon

võimalikult operatiivne. Kuna aga läbiotsimise määrus on määruskaebuse korras vaidlustatav,

on see siiski lõpuks vaja vormistada koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Selleks jäetakse

halduskohtule 72 tundi aega. Kui halduskohus leiab, et edasilükkamatuna esitatud taotluses ei

ole esitatud piisavaid põhjendusi selle kohta, miks taotlus on edasilükkamatu, võib halduskohus

selle taotluse jätta käiguta analoogiliselt muude vormivigadega menetlusdokumentidega ning

anda tähtaja taotluse korrektseks vormistamiseks. Sellekohane otsus tuleks teha võimalikult

kiiresti, et mitte panna Konkurentsiametit olukorda, kas läbiotsimisel enam praktilist väärtust

ei oleks, sest tõendid on hävitatud.

KonkS § 7825 – Teabe nõudmine – sätestab Konkurentsiametile õiguslikud alused nii teabe

nõudmiseks kui ka teabe nõudmise täitmata jätmise puhul sunniraha ja trahvi määramiseks.

KonkS § 7825 lõiked 1 ja 2 sätestavad: „(1) Konkurentsiamet võib kirjalikult või suuliselt

nõuda järelevalvealuselt isikult või muult isikult teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas

selgitusi. Konkurentsiamet võib teabenõudes määrata, milline juriidilisest isikust

järelevalvealuse isiku juhtorgani liige on juriidilise isiku nimel kohustatud teabenõude suuliselt

küsitluse teel täitma. Konkurentsiametil on õigus teavet nõuda ka riigiasutuselt ja kohaliku

omavalitsuse üksuselt.

(2) Konkurentsiamet märgib teabenõudes nõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, milliste

asjaolude ja faktide kohta teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja

võimalikud sanktsioonid ebaõige või eksitava teabe esitamise eest. Teabenõudes tuleb märkida,

millistel tingimustel on teabenõude adressaadil õigus teabenõude täitmisest keelduda.

Teabenõue peab olema proportsionaalne ega tohi rikkuda posti, telefoni või muul

üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust.“.

Sätted võtavad üle ECN+ direktiivi artikli 8 ning sisaldavad teabe nõudmise õiguslikku alust ja

teabe nõudmise õiguse piirangut. Samuti on täpsustatud, et teabenõue peab olema kooskõlas

Põhiseaduse §-ga 43, mille kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi,

telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele.

ECN+ direktiivi põhjenduspunkt 32 sätestab samas, et liikmesriigi konkurentsiasutusel peab

olema õigus vaadata läbi igasuguseid teabevahetuse vorme, sh elektroonilisi sõnumeid,

olenemata sellest, kas need näivad olevat lugemata või kas need on kustutatud ning võtta neid

asjakohaste tõenditena arvesse (direktiivi põhjenduspunkt 73).

Lõike 1 lause 1 alusel koosmõjus KonkS § 7823 lõikega 1 võib teavet nõuda järgmistelt

haldusvälistelt adressaatidelt:

 järelevalvealuselt isikult

 muult isikult, nt krediidiasutuselt, järelevalvealuse isiku töötajatelt, muult turuosaliselt jne.

Lõike 1 lause 3 alusel on Konkurentsiametil õigus saada teavet ka riigiasutustelt ja kohaliku

omavalitsuse üksustelt. Sellega on eelkõige mõeldud erinevaid registripäringuid ja andmebaa-

sides sisalduvaid andmepäringuid. Seda juhul, kui selleks ei ole vaja eraldiseisvat (mõlema-

poolset) õiguslikku alust.

Konkurentsiameti poolt teabe nõudmise eesmärk tuleneb uurimismeetmete üldsättest koos-

mõjus KonkS § 7813 lõikega 3. KonkS §7813 lõige 3 näeb ette, et konkurentsijärelevalvemenet-

luse eesmärk on tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud

teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid,

taastamaks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi. KonkS § 7822 lõige 1 täpsustab, et Konku-

rentsiamet võib uurimismeetmeid kohaldada tõendite kogumiseks. Teabenõuet saab kasutada

ka tõendite kogumiseks vajaliku uurimismeetme (nt läbiotsimise) ettevalmistamiseks.

55

Terminit „teave“ tuleb mõista kõige laiemas tähenduses ehk kui mistahes asjakohast informat-

siooni, sõltumata vormist (suuline, kirjalik) ja teabekandjast (nt paber, sülearvuti, mobiiltelefon,

muu mobiilseade või pilv). Teabe alla liigitub ka isikute poolt suuliselt või kirjalikult antud

informatsioon (nt selgitus mõne dokumendi kohta). KonkS § 7822 lõige 3 täpsustab, et teave

hõlmab endas mh igasugust teabevahetust (SMS, sõnumirakenduse vestlus jms). Teabe

nõudmise alus ei hõlma üksnes õigust nõuda välja teave olemasoleval kujul, vaid võimaldab

isikult nõuda ka teabe sünteesimist või kokkukoondamist. Teabe nõudmise kitsendus on, et

teave peab olema isikule kättesaadav. Kättesaadav tähendab, et isikul on mõistlike pingutustega

võimalik teabele ligi pääseda või seda hankida.

Kavandatud KonkS § 7825 lõike 1 lauses 2 on sätestatud õiguslik alus, millele tuginedes saab

Konkurentsiamet määrata, milline juriidilise isiku juhtorgani liige on kohustatud teabenõude

täitma juhul, kui teavet nõutakse suuliselt küsitluse teel. Sellise määramisõiguse eesmärk on

vältida olukorda, kus juhtorganist valitakse teadlikult teabenõuet täitma liige, kes ei oska

toimunud sündmuste kohta midagi öelda (nt asus juhtorgani liikmeks alles pärast eeldatava

keelatud teo toimepanemist).

Lisaks eelnevale sisaldab kommenteeritava sätte lause 1 teabenõude vormi. Teabenõudeid võib

Konkurentsiamet esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Kavandatud KonkS § 7825 lõike 1 lausest 3 tuleneb õiguslik alus nõuda teavet ka riigiasutuselt

ja kohaliku omavalitsuse üksuselt. Nimetatud õigusliku alusega ei saa välja nõuda teavet, kui

eriseaduses on sätestatud keeld teabe edasi andmiseks või kasutamiseks (vt näiteks KrMS-s

sätestatud piiranguid jälitustoimingu käigus saadud teabe kasutamise kohta).

Tulenevalt kõnesoleva sätte lõikest 2 peab teabenõue olema meetme eesmärki arvestades igal

üksikjuhul proportsionaalne. Avaliku võimu teostamine lähtuvalt proportsionaalsusest tuleneb

otse põhiseadusest (PS § 11). Siiski rõhutatakse see oluline põhimõte lõikes 2 veel kord üle.

Teabenõue on proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Lisaks ECN+ direktiivi artiklis 8 sõnaselgelt nimetatud teabenõude piirangutele (proportsio-

naalsus ja keeld sundida järelevalvealust isikut end rikkumistes süüdi tunnistama), tuleneb

Euroopa Kohtu praktikast53 õigus keelduda välja andmast teavet, mis puudutab kliendi-

advokaadi (legal professional privilege, LPP) konfidentsiaalses suhtes edastatud informat-

siooni. Eelnõu on kooskõlastusele ja arvamuse andmisele esitamise järel muudetud nii, et

kommenteeritava paragrahvi lõikest 2 on välja jäetud punkt 2, mis sätestas keelu nõuda

teabenõudega välja LPP kaitse alla kuuluvat teavet. Kuna LPP kaitse peab kehtima kõigi

uurimismeetmete puhul, st ka läbiotsimise puhul, viidi LPP kaitse uurimismeetmete üldsättesse.

KonkS § 7822 lõige 3 sätestab: „Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus

saada või koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet sõltumata teabekandjast. Hõlmatud on

ka igasugune teabevahetus, välja arvatud järelevalvealuse isiku ja tema lepingulise esindaja

või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3

nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vaheline konfidentsiaalne

teabevahetus konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasem

konfidentsiaalne teabevahetus, samuti muu teabevahetus järelevalvealuse isiku ja tema

53 EKo 18.05.1982, 155/79 – AM & S, p 13 jj.: It is apparent from the application, as well as from the legal

basis of the contested decision, that the dispute in this case is essentially concerned with the interpretation

of Article 14 of regulation no 17 of the Council of 6 February 1962 for the purpose of determining what

liimits, if any, are imposed upon the Commission’s exercise of its powers of investigation under that

provision by virtue of the protection afforded by the law to the confidentiality of written communications

between lawyer and client. [14] Once the existence of such protection under community law has been

confirmed, and the conditions governing its application have been defined, it must be determined which of

the documents referred to in Article 1(b) of the contested decision may possibly be considered as

confidential and therefore beyond the Commission’s powers of investigation.“

56

advokaadi vahel advokatuuriseaduse §-is 45 sätestatud ulatuses“ Nimetatud muudatusega

tagatakse LPP kaitsega kaetud teabe kõikehõlmav kaitse.

Lõikes 2 sätestatakse ka teabenõuete puhul oluline tagatis teabenõude adressaadile - nimelt peab

teabe nõuet esitades Konkurentsiamet teabenõudes ka selgitama, millistel tingimustel on

adressaadil teabenõude täitmisest õigus keelduda.

KonkS § 7825 lõige 3 sätestab: „Teabenõude adressaadi õigusele teabe andmisest keelduda

kohaldatakse käesoleva seaduse § 7817 lõike 7 punktides 4 ja 5 ning sama paragrahvi lõigetes

9 ja 10 sätestatut.“.

Sättest tuleneb, et kõikidele teabenõude adressaatidele, st nii järelevalvealusele isikule kui

muudele isikutele kehtivad samad järelevalvealuse isiku õigused. Teisisõnu, on teabenõude

adressaadil õigus teabenõudele vastamisest keelduda ulatuses, milles

(a) sisalduks keelatud teo või süüteo toimepaneku omaksvõtt;

(b) füüsiline isik avaldaks teavet, mis süüstaks teda keelatud teo või süüteo toimepanekus;

(c) Füüsiline isik avaldaks teavet, mis süüstaks tema lähedast keelatud teo või süüteo

toimepanekus;

(d) Järelevalvealune isik avaldaks enda ja oma lepingulise või riigi õigusabi korras

nimetatud esindaja või muu välise õigusnõustaja vahelist konfidentsiaalset

teabevahetust konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud

varasemat konfidentsiaalset teabevahetust, Või avaldaks teavet, millele laieneb

advokaadi kutsesaladuse kaitse.

ECN+ direktiivi artikkel 8 nõuab, et liikmesriigid peavad tagama pädevale

konkurentsiasutusele õiguse nõuda ettevõtjalt ja ettevõtjate ühenduselt välja kogu teave, mida

on vaja EL-i toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks. Eelöeldut kordab üle ka

ECN+ direktiivi selgituspunkt 35, milles on öeldud, et „[k]uigi teabe nõudmise õigus on

rikkumiste avastamise seisukohast ülioluline, peaksid sellised nõuded olema

proportsionaalsed. Nõuete eesmärk ei tohiks olla kohustada ettevõtjat või ettevõtjate ühendust

tunnistama, et nad on rikkumise toime pannud, sest selle tõendamise ülesanne lasub liikmesriigi

konkurentsiasutusel. See ei tohiks mõjutada ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohustust

vastata faktiküsimustele ja esitada dokumente.“

Tegemist on piiratud kaasaaitamiskohustusega. Kuna taolise kaasaaitamiskohustuse alusel

saadud teavet peab ECN+ direktiivist tulenevalt saama kasutada ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele trahvi kohaldamisel, on tegemist kohustusega aidata kaasa ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse enda suhtes toimetatavale karistavale menetlusele. Siinkohal on põhiõiguste kaitse

vaatest keskseks probleemkohaks piirangud juriidilise isiku enese mittesüüstamise privileegile.

Enese mittesüüstamise privileeg on osa õigusest vaikida, mis tuleneb PS § 22 lõikest 3, mille

kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Arvestada tuleb

aga sellega, et järelevalve- ja menetlusaluseks isikuks võib konkurentsijärelevalvemenetluses

ja sellele järgnevas väärteomenetluses olla ainult ettevõtja, st enamasti juriidiline isik, ja

füüsiline isik, kes juriidilise isiku nimel ja huvides tegutseb, konkurentsiväärtegude eest

isiklikult ei vastuta. Konkurentsijärelevalve ja vastutus konkurentsiväärtegude eest on

kohaldatavad vaid füüsilisest isikust ettevõtjale.

Euroopa Kohtu jurist Priit Pikamäe on oma 27. oktoobril 2020 ettepanekus Euroopa Kohtule

asjas C-481/19 Consob rõhutanud, et Euroopa Inimõiguste kohus ei ole kunagi toonud välja

juriidilise isiku võimalust tugineda vaikimisõigusele tema suhtes algatatud menetluses, mille

eesmärk oleks karistusõiguslikku laadi sanktsioonide määramine. Teiste sõnadega on selle

57

õiguse ulatust, nagu see on määratletud ka PS-is, tunnustatud ainult seoses füüsiliste isikutega.54

EIK mõistab nimetatud õigust kui inimväärikuse ja mitte ausa menetluse koostisosa.55

Inimväärikus on aga omane üksnes füüilistele isikutele. Sellisele seisukohale on asunud ka

Saksamaa konstitutsioonikohus, kes sidus enese mittesüüstamise privileegi inimväärikuse

põhimõttega ja sellest tulenevalt leidnud, et juriidiline isik ei saa dokumentide väljaandmisel

enese mittesüüstamise õigusele tugineda.56

Ka muid põhiõigusi käsitlevast EIK kohtupraktikast võib järeldada, et EIK teeb vahet

füüsilistele isikutele tagatud kaitse taseme ja juriidilistele isikutele tagatud kaitse taseme vahel.

Klassikaline näide on kohtuotsus Niemitz v.Germany, milles EIK märkis, et politsei korraldatud

läbiotsimine advokaadi kabinetis, sõltumata viimase elukohast, kujutab endast tema „kodu“

puutumatuse rikkumist, kuid sellegipoolest võib vastavalt EIÕK artikli 8 lõikele 2 riikide

sekkumise õigus olla ulatuslikum „kutse- või äriruumide või kutse- või äritegevuste puhul kui

muudel juhtudel“.57

Euroopa Kohtu konkurentsi valdkonna praktikast nähtub samuti selgelt, et kuigi juriidilist

isikut ei saa (tema esindaja kaudu) kohustada andma vastuseid, mis võiksid olla

käsitatavad süü ülestunnistamisena, on juriidilist isikut siiski võimalik kohustada välja

andma tema valduses olevaid dokumente ja faktilist informatsiooni isegi siis, kui see võib

teda süüstada.58

Põhiseadus erisusi füüsilise ja juriidilise isiku enese mittesüüstamise privileegi vahel otsesõnu

ei sätesta. Samuti puudub praeguse seisuga selles osas Riigikohtu praktika.

Põhiseaduse kommentaaride esimeses väljaandes on tolleaegsele arusaamale tuginevalt

väidetud, et olemusest (esemelisest kaitsealast) tulenevalt ei hõlma enese mittesüüstamise

privileegi isikuline kaitseala juriidilisi isikuid, sest juriidiline isik ei saa põhimõtteliselt ütlusi

anda. Hilisemas väljaandes on selle väite paikapidavus seatud kahtluse alla, tuues näiteks

kriminaalmenetlust, kus juriidilisel isikul võivad olla kõik kahtlustatava või süüdistatava

õigused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi, mistõttu võib järeldada, et sellisele

ütluste andjale laieneb ka enese mittesüüstamise privileegi kaitseala. Siiski oli antud näide

asjakohane eelkõige kontekstis, kus sama isikut käsitletaks menetluses samaaegselt nii

kahtlustatava füüsilise isikuna kui ka juriidilise isiku juhatuse liikmena, mistõttu oleks

keeruline esimesel juhul enese mittesüüstamise privileegi jaatada, teisel aga eitada.59

Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapitali Põhiseaduse § 22 kommentaaridest tuleneb

samuti, et juriidiliste isikute kaitse enese süüstamisele sundimise eest on vaieldav. Siiski

tunnistatakse, et valitseva arvamuse kohaselt juriidilisele isikule vaikimisõigus ega enese

mittesüüstamise privileeg ei laiene, vähemalt mitte samas ulatuses kui füüsilistele

isikutele. Samast eeldusest lähtub ka direktiiv (EL) 2016/343 art 2, mille kohaselt art-s 6

sätestatud õigused vaikimisele ja enese mittesüüstamise privileegi kohaldatakse ainult

füüsilistele isikutele. Erialakirjanduses on väljendatud seisukohta, et need põhiõigused peaksid

54 Priit Pikamäe 27. oktoobril 2020 ettepanek Euroopa Kohtule asjas C-481/19 DB v Commissione Nazionale

per le Società e la Borsa (Consob), punkt 97. 55 EIK 17. detsembri 1996. aasta otsus Saunders vs. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1996:1217JUD001918791),

kohtunik Martensi eriarvamus, millega ühines kohtunik Kūris, punktid 9 ja 10. 56 Entscheidungen der amtlichen Sammlung (BVerfGE) 95, lk 220. 57 EIK 16. detsembri 1992. aasta otsus, CE:ECHR:1992:1216JUD001371088, punkt 31. 58 EK 2. veebruar 2021. a. kohtuotsus asjas C-481/19 DB v Commissione Nazionale per le Società e la Borsa

(Consob), punkt 46; 18. oktoobri 1989. a. kohtuotsus Orkem vs. komisjon, 374/87, punkt 34; 29. juuni 2006. a.

kohtuotsus komisjon vs. SGL Carbon, C-301/04 P, punkt 41, ja 25. jaanuari 2007. a. kohtuotsus

Dalmine vs. komisjon, C-407/04 P, punkt 34. 59 Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu: sihtasutus

Iuridicum 2020, § 22 lõige 3.

58

laienema ka juriidilistele isikutele, kui neid võib karistada. Kui juriidilised isikud osalevad

kriminaalmenetluses füüsiliste isikute kaudu, peaks need õigused laienema ka juriidilisele

isikule, kuna vastasel juhul jääksid nende füüsilistest isikutest esindajad kaitseta. Viimane väide

ei ole aga lõpuni veenev ja põhineb mõnevõrra ebaõigetel eeldustel. Nimelt ei saa juriidilist

isikut, kui tahes kehandunud ja iseseisvunud ta ka poleks, piinata, väärikust alandavalt kohelda,

hirmutada vm moel füüsiliselt või vaimselt sundida. Kui riigivõim rakendab sundi, siis ikka

füüsiliste isikute suhtes, olgu nad tegevad enda või juriidilise isiku nimel. Seepärast tuleb veel

kord rõhutada inimese, mitte menetlusosalise (kahtlustatava, süüdistatava) kui juriidilise

fiktsiooni kaitse vajadust. Seega saab ütluste andmisel kaitsta vaid ütlusi vahetult andvat

füüsilist isikut, kui ta süüstab muu hulgas ennast. Pigem võib kommentaari autori hinnangul

juriidilistele isikutele vaikimisõiguse ja nemo tenetur põhimõtte laiendamine õõnestada selle

kaitseala füüsiliste isikute suhtes, andes aluse intensiivsemateks riiveteks avalikes huvides.60

Arvestades eeltooduga, on eelnõu järgi füüsilisest isikust järelevalvealusele isikule tagatud

kõrgem kaitse – nimelt, on tal õigus keelduda mistahes teabe andmisest, mis võiks teda süüstada

keelatud teo või mistahes süüteo toimepanemises. Kuigi FIE on KonkS-is sätestatud

definitsiooni järgi ettevõtja, ei ole tema ega temale kuuluv ettevõte kui majandusüksus, läbi

mille ta tegutseb, juriidiline isik, mida saaks temast endast kui inimesest eristada. FIE-l kui

ettevõtjal lasub majandustegevusega kaasnev risk, vastutades oma tegevuse eest kogu oma

varaga – st nii ettevõtluses kasutatava kui ka muu isikliku varaga. Samuti peab erinevalt teistest

ettevõtlusvormidest FIE ärinimi sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime – mistõttu vastutab

ta ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest ka oma nime all. Seetõttu käsitletakse ka füüsilisest

isikust ettevõtjaist järelevalvealuseid isikuid siiski eelkõige füüsiliste isikutena, kellel on

inimväärikusest tulenevad õigused, sh õigus iseend mitte süüstada.

KonkS § 7825 lõige 4 sätestab: „Isiku suhtes, kellele on esitatud teabenõue, ei kohaldata haldus-

menetluse seaduses eksperdi ja tunnistaja kohta sätestatut.“ ECN+ direktiivi artikli 8 lause 4

ütleb, et sama ulatuslikku teabenõuet, nagu kasutatakse järelevalvealuse isiku suhtes, peab

saama kasutada mistahes muu isiku suhtes: „Liikmesriikide konkurentsiasutustel on samuti

õigus igalt muult füüsiliselt või juriidiliselt isikult nõuda, et nad esitaksid kindlaksmääratud ja

mõistliku aja jooksul teavet, mis võib olla oluline seoses ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja

102 kohaldamisega.“. ECN+ direktiivist ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevad teatud kindlad

teabenõude täitmisest keeldumise alused. Täiendavaid aluseid teabenõude täitmisest keeldu-

misele juurde luua ei tohi. Teabenõudega ei tohi kohustada isikut üles tunnistama keelatud tegu

ning teabenõudega ei tohi kohustada avaldama konfidentsiaalset teavet (nn LPP kaitse all olevat

teavet), mida isik on edastanud oma lepingulisele või riigi õigusabi korras nimetatud esindajale.

Ehkki teabenõudele suuline vastamine teeb teabenõude adressaadist tavamõistes tunnistaja, on

konkurentsijärelevalvemenetluses tunnistaja kontseptsioonist loobutud, et saavutada selgem

kooskõla direktiiviga, mis samuti tunnistaja ega eksperdi mõisteid ei kasuta.

KonkS § 7825 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiamet võib nõuda, et teave esitatakse kirjalikult või

suuliselt. Kui teavet nõutakse suuliselt küsitluse teel, võib Konkurentsiamet kohustada isikut

ilmuma (kutse) teabe andmiseks ametiruumi ja talletab teabe andmise isikusamasuse tuvas-

tamist võimaldaval viisil. Teabe esitamiseks, sealhulgas kutse peale ilmumiseks, antakse mõis-

tlik aeg.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 9 ning käsitleb teabenõude täitmise vormilisi

küsimusi. Konkurentsiametil on õigus määrata kindlaks see, millises vormis teabenõude

adressaat teabenõudele vastab – kas kirjalikult või suuliselt. Seejuures on Konkurentsiamet

seotud proportsionaalsuse põhimõttega. Konkurentsiamet peab arvesse võtma teabenõude

adressaadi põhjendatud huvi esitada teave mingis kindlas vormis. Teabe esitamise vorm ei tohi

60 A. Plekksepp. § 22. Kommentaarid 63. – U. Lõhmus (peatoim.). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid.

Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023, komm.

59

olla adressaadile liialt koormav. Kõnealune lõige näeb lisaks eelöeldule ette ka Konkurentsi-

ameti õiguse kohustada isikut ilmuma (kutse peale) suulises vormis teabe andmiseks ameti-

ruumi. Sättest on pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist

kustutatud tekstilõik „või kokkuleppel isikuga muusse kohta“. Isikuga kokkuleppel muus kohas

suulise küsitlemise läbiviimine ei vaja seaduse tasandil sätestamist. Kuna kokkulepe eeldab

teabenõude adressaadi vabatahtlikku nõusolekut, ei ole tegemist õiguslikku alust vajava põhi-

õiguste riivega.

Suulises vormis küsitlemisel peab Konkurentsiamet talletama teabe andmise sellisel viisil, et

see võimaldab isikusamasuse tuvastamist. Konkurentsiametile on antud KonkS § 7822 lõikes 4

volitus kasutada talletusena ka heli- ja videosalvestisi. Nii teabenõudele vastamiseks kui ka

kutse peale ilmumiseks tuleb isikule anda mõistlik aeg. Konkurentsiametile ei ole antud volitust

kohustada isikut osalema küsitluses tehniliste vahendite teel. Küsitlust saab sellisel viisil läbi

viia üksnes isiku nõusolekul ehk isikuga kokkuleppel. Oluline on seejuures tagada isiku õigus

lepingulise või riigi õigusabi korras määratud esindajale. Tähele tuleb panna, et ehkki

konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid on väärteomenetluses

lubatavad, on teabenõudele vastav füüsiline isik kohtumenetluse mõistes siiski tunnistaja,

kellest lähtuvat tõendit tuleb poolte teistsuguse kokkuleppe puudumisel kohtus vahetult uurida,

see tähendab isik kohtus üle kuulata. Võimaliku vastuolu tunnistaja ütluste ja teabenõudele

antud vastuse vahel lahendab kohus tõendi vaba hindamise põhimõtte kohaselt oma

siseveendumuse järgi.

KonkS § 7825 lõige 6 sätestab: „Kui Konkurentsiamet nõuab, et teave esitatakse kirjalikult: 1)

esitab järelevalvealune isik teabe eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul,

kui tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt, sisu ja mahtu;

2) esitab muu isik kui järelevalvealune isik teabe keeles, mida ta valdab või milles teave on

koostatud.“ Säte reguleerib, mis keeles tuleb konkurentsijärelevalvemenetluses kirjalikule

teabenõudele vastata. Säte on eelnõukohasesse seadusesse kavandatud pärast eelnõu avalikule

kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitamist ja tuleneb sellest, et võrreldes varasema

redaktsiooniga on keele ning tõlke regulatsiooni muudetud (eelnõust on kustutatud esialgne

KonkS § 7820).

Tulenevalt HMS § 20 lõikest 1 on haldusmenetluse keel eesti keel. Sama sätte lõikest 2 tulene-

valt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli KeeleS-s sätestatud korras. KeeleS § 12 lõige 1

näeb mh ette, et kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel

õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kuivõrd sätte sõnastus võib tekitada

küsimust, kas see kehtib ka juhul, kui potentsiaalselt trahviga lõppeda võivas menetluses teavet

nõutakse, on eelnõusse teabe nõudmiseks kui uurimismeetme kohaldamiseks kavandatud erire-

gulatsioon. Eriregulatsioon lähtub mh sellest, et eelnõusse kavandatud KonkS § 7820 lõike 2

kohaselt peetakse menetlustoimikut eestikeelsena ning võõrkeelne teave võib menetlustoimikus

olla vaid koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproport-

sionaalne, arvestades dokumendi sisu ja mahtu. Seega kavandatud kõnesoleva sätte kohaselt

peab järelevalvealune isik temalt nõutud teabe esitama kas eestikeelsena või koos tõlkega eesti

keelde, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi

keelt, sisu ja mahtu, ning muu isik (sh muu menetlusosaline) võib teabe esitada keeles, mida ta

valdab, või keeles, milles teave on koostatud. Viimasel juhul tõlgib teabe enda ja menetlus-

toimiku tarbeks Konkurentsiamet. Juhul kui järelevalvealune isik esitab võõrkeeles teabe, mille

tõlkimine on tema hinnangul ebaproportsionaalne, kuid mis Konkurentsiameti hinnangul on

menetluses tähtsust omav, võib Konkurentsiamet järelevalvealust isikut KonkS § 7822 lõikes 2

nimetatud korraldusega kohustada see eesti keelde tõlkima. Järelevalvealusele isikule

kavandatud erisus teabe eesti keelde tõlkimise üldkorrast, mis läheb kaugemale menet-

lustoimiku keelenõudest (st erand, mille kohaselt järelevalvealune isik ei pea teavet tõlkima,

kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt), on sättesse

60

kavandatud eelkõige selleks, et järelevalvealune isik ei peaks tõlkima suures mahus teavet, mis

on nt inglise keeles ja ei pruugi omada menetluses tõendi väärtust.

KonkS § 7825 lõige 7 sätestab: „Kui järelevalvealune isik ei allu teabenõude korraldusele,

sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema poolt

moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse

§-s 7837 sätestatud korras ja määras“. Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 16 lõike 1 punktid

a ja b ning kehtestab sunniraha sätte järelevalvealusele isikule. Kui järelevalvealune isik ei allu

teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib

Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada

sunniraha kõnesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras ja määras. Teabenõude korraldusele

allumine tähendab seda, et järelevalvealune isik peab nõutud ja lõike 1 alusel väljaandmiseks

kohustusliku teabe esitama. Teave peab olema täielik ja tõene. Kui on selge, et sunniraha

kohaldamisega soovitud tulemust ei ole võimalik saavutada, annab eelnõukohane seadus

võimaluse teabenõudele mitte allunud isikut karistada väärteo eest.

KonkS § 7825 lõige 8 sätestab: „Kui muu isik kui järelevalvealune isik ei allu teabenõude

korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema

suhtes rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni

9600 eurot.“ Sunniraha rakendatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Muule isikule kui järelevalvealusele isikule võib sunniraha kohaldada juhul, kui isik ei allu

teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale. Sunniraha ülemmäär

muule isikule kui järelevalvealusele isikule on 9600 eurot. Sunniraha kõrval viib eelnõu sisse

uue väärteokoosseisu uurimismeetme läbiviimise takistamise eest karistamiseks.

KonkS § 7826 lõige 5 kustutatakse, kuna vastav väärteokoosseis on sätestatud §-s 7314.

KonkS § 7827 – Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine – sätestab konkurentsijärelevalve-

menetluses arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise alused ja korra. Tegemist on HMS

regulatsiooniga võrreldes kvalifitseeritud ärakuulamisega.

KonkS § 7827 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet annab enne keelatud teo toimepanemise

tuvastamist ning ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalve-

meetme kohaldamist järelevalvealusele isikule võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja

jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited tema suhtes asjas koostatud etteheidete kohta.

Järelevalvealuse isiku põhjendatud taotlusel annab Konkurentsiamet talle võimaluse esitada

oma arvamus ja vastuväited suuliselt ja need talletatakse. Suuliselt arvamuse ja vastuväidete

esitamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta võimaldatakse järelevalvealusel isikul teha

avaldusi, mis talletatakse.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 3 lõike 3 ning

näeb ette, et Konkurentsiamet peab:

✔ enne keelatud teo toimepanemise tuvastamist;

✔ ajutise konkurentsijärelevalvemeetme ja

✔ konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme

kohaldamist järelevalvealusele isikule andma võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja

jooksul kirjalikult oma arvamuse ja vastuväited tema suhtes asjas koostatud etteheidete kohta.

Koostatud etteheited ei oma järelevalvealusele isikule regulatiivset toimet. Etteheidete koos-

tamine ja nende esitamine järelevalvealusele isikule on menetlustoiming, mille eesmärk on

anda järelevalvealusele isikule enne konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamist võimalus

etteheidetega tutvuda ning esitada asja kohta oma seisukohad ja arvamus. Konkurentsiamet

peab esitama asjas koostatud etteheited. See tähendab, et etteheited peavad olema esitatud

kirjalikus vormis. Mis puutub arvamuse ja vastuväidete esitamise vormi, siis see peab reeglina

toimuma kirjalikult. Üksnes järelevalvealuse isiku põhjendatud taotluse alusel annab

Konkurentsiamet järelevalvealusele isikule võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited

61

suulises vormis. Suulises vormis läbiviidud ärakuulamine talletatakse. Järelevalvealusel isikul

on õigus talletus allkirjastada, kuid ta ei ole selleks kohustatud. Konkurentsiamet peab omal

vastutusel tagama, et talletustel oleks piisav tõendiväärtus. Selleks saab kasutada heli- ja

videosalvestisi.

KonkS § 7828 – Tõendamine konkurentsijärelevalvemenetluses – reguleerib tõendamisele

kohalduvaid reegleid konkurentsijärelevalvemenetluses. Säte näeb ette erisused HMS § 38

suhtes.

Võrreldes eelnõu selle versiooniga, mille Justiits- ja digiministeerium esitas avalikule

konsultatsioonile, on nüüdsest eelnõuversioonist kustutatud kõnesoleva sätte algne lõige 4, mis

nägi ette: „Konkurentsiamet võib keelatud teo toimepanemise või muu rikkumise tõendamiseks

kasutada muu hulgas tõendeid, mis on: 1) kogutud või esitatud teises haldus-, halduskohtu- või

tsiviilkohtumenetluses või süüdimõistva või õigeksmõistva otsusega lõppenud süüteomenet-

luses, kui sellises menetluses tehtud lahend või ettekirjutus on lõplik; 2) saadud nõukogu mää-

ruse 1/2003/EÜ artiklis 12 sätestatud teabevahetuse korras Euroopa Komisjonilt või teise

liikmesriigi konkurentsiasutuselt; 3) kogutud süüteomenetluses kohtu loal, kui süüteo menetleja

on need Konkurentsiametile kättesaadavaks teinud ja halduskohus on halduskohtumenetluse

seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete alusel lubanud nende kasutamist konkurentsi-

järelevalvemenetluses; 4) kogutud süüteomenetluses käesoleva lõike punktis 3 nimetamata

juhul seaduslikul teel, kui süüteo menetleja on need Konkurentsiametile kättesaadavaks tei-

nud.“.

KonkS § 7828 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet kogub keelatud teo ja muu käesolevas

peatükis sätestatud rikkumise kohta nii rikkumise toimepanemist tõendavaid kui ka seda välis-

tavaid tõendeid. Keegi ei ole kohustatud esitama end õigustavaid tõendeid, välja arvatud

seaduses või Euroopa Liidu õiguses ette nähtud ulatuses“. Sellega on sätestatud põhimõte, et

Konkurentsiamet kogub keelatud teo ja muu kõnesoleva peatüki rikkumise kohta nii selliseid

tõendeid, mis teo toimepanemist kinnitavad, kui ka selliseid tõendeid, mis teo toimepanemist

välistavad.

Konkurentsiametil on abinõud keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks, mida

järelevalvealusel isikul endal info kogumiseks ei ole. Neid abinõusid kasutades võivad ilmneda

nii süüstavad kui ka süüd välistavad tõendid. Ühtede kõrvalejätmine oleks ilmselgelt ebaaus ja

muudaks kogu menetluse erapoolikuks.

Kommenteeritava lõike teise lause kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust, st

kehtib süütuse presumptsioon. Olukord, kus järelevalvealusel isikul oleks ainsana õigus ja

kohustus tõendada oma süütust ning Konkurentsiamet koguks ainult süüstavaid tõendeid, oleks

vastuolus põhiseaduse § 22 lõike 2 mõttega. Enese süütuse tõendamise kohustuse puudumine

ei tähenda selleks õiguse puudumist ning seetõttu on järelevalvealusel isikul ette nähtud õigus

teavet ja tõendeid esitada. Ilmne on, et kuigi Konkurentsiametil on laialdased abinõud teabe

kogumiseks, valdab mingisugust olulist teavet tõenäoliselt järelevalvealune isik (teo koosseisu

täitmist puudutavad asjaolud, tahtluse ja ettevaatamatuse puudumine). Kommenteeritavas lõi-

kes sätestatud reeglist on aga tehtud erandeid. Säte viitab seaduses ja Euroopa Liidu õiguses

ette nähtud eranditele. Nendeks on:

 KonkS § 6 lõige 2, mis sätestab, et KonkS §-st 6 tulenevaid tingimusi kasutav ettevõtja on

kohustatud tõendama, et § 6 lõike 1 tingimused on täidetud;

 nõukogu määruse 1/2003 artikli 2 lause 2, mis sätestab, et asutamislepingu artikli 81 lõikest

3 (ELTL artikli 101 lõige 3) tulenevat eelist taotleval ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel

lasub kohustus tõendada, et kõnealuse lõike tingimused on täidetud;

 Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenev tõendamiskoormus ettevõtjat moodustava isiku

eelduse ümberlükkamiseks (nt on Euroopa Kohus leidnud, et juhul, kui emaettevõtja omab

62

tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis 100%-st osalust, esineb ümberlükatav eeldus, et

nimetatud emaettevõtja avaldab tegelikult otsustavat mõju oma tütarettevõtja käitumisele.

Seega võib pidada tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks

emaettevõtjat, välja arvatud juhul, kui emaettevõtja, kel lasub kohustus see eeldus ümber

lükata, esitab piisavaid tõendeid, mis kinnitavad, et tema tütarettevõtja tegutseb turul

iseseisvalt61).

KonkS § 7828 lõige 2 sätestab: „Ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo või muu

käesolevas peatükis sätestatud rikkumise toimepanemist peab tõendama Konkurentsiamet.

Kahtlused tõlgendatakse ettevõtja või ühenduse kasuks.“ Sättes lisatakse sama paragrahvi

lõikele 1 sõnaselgelt, et keelatud teo toimepanemist peab tõendama Konkurentsiamet ning

kahtlusi tõlgendatakse ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kasuks. Direktiiv ei harmoneeri

konkurentsijärelevalvemenetluses kehtivat tõendamisstandardit. Millise tasemega kahtlused on

piisavad selleks, et keelatud teo toimepanekut jaatada ei oleks võimalik, pole päriselt selge.

Niisamamoodi on vaieldav tõendamise standardi igasugune kvantifitseerimine või kirjeldamine

mingi konkreetse vormeli abil. Tõendite hindamine toimub kogumis ning kui kõiki tõendeid

arvestades jääb tõsiseltvõetav (mõistlik) kahtlus mõne asjaolu tõendatuses, tuleb

kommenteeritava sätte kohaselt analoogiliselt süüteomenetlusega see kahtlus lahendada

ettevõtja, st järelevalvealuse isiku kasuks. Ka Euroopa Liidu Kohus lähtub kirjeldatud

standardist – kui on kahtlusi, eelistatakse ettevõtjat, kes on rikkumist tuvastava otsuse

adressaat.62 Kohtupraktika kohaselt on see süütuse presumptsiooni üks osa (sätestatud mh

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõikes 1).63

KonkS § 7828 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiamet lähtub tõendatud või üldtuntud asjaoludest.

Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendeid hinnatakse nende kogumis.“

Üldtuntuse defineerimisel saab tugineda õiguse analoogiale. Teise lause kohaselt ei ole ühelgi

tõendil kindlaksmääratud jõudu ja kolmanda järgi hinnatakse tõendeid nende kogumis. Nendest

põhimõtetest lähtudes on kohaldatav tõendite vaba hindamine, otsustav on otsustajal tõendite

kogumi põhjal kujunev veendumus sellest, mis on tõendatud. Kohaldub HMS § 38 lõige 2.

HMS § 38 lõikes 2 sätestatud dokumentaalne tõend hõlmab igasuguseid teabevahetusvorme,

sealhulgas elektroonilisi sõnumeid, salvestisi ja muid teabeallikaid, sõltumata nende kujust ja

kandjast, millel teavet hoitakse. Ka protokoll on dokumentaalne tõend. HMS § 38 lõige 2 võtab

selles osas üle ECN+ direktiivi artikli 32.

KonkS § 7828 lõige 4 sätestab: „(4) Konkurentsijärelevalvemenetluses ei või tugineda teabele,

mis on saadud jälitustegevust kasutades või isiku põhiõigusi rikkudes..“.

Kuivõrd eelnõu kohaselt Konkurentsiametil jälitustegevuse pädevust ei ole, siis jälitustõendeid

ei koguta ja neile ei saa ka tugineda. Jälitustoimingutega kogutud tõendite edastamist

Konkurentsiametile ei näe ete ka KrMS § 12612, mille lõige 3 sätestab, et jälitustoiminguga

saadud andmeid võib kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenetluses, julgeoleku-

kontrollis ning seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, isiku

tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud

nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Konkurentsijärelevalvemenetlus siia hulka ei kuulu. Juhul,

kui menetlus ei ole lisatud KrMS vastavasse kataloogi, ei tohi tõendit teises menetluses kasu-

tada. Seda on haldusmenetlusliku maksuõiguse valdkonnas rõhutanud ka Riigikohus: „Jälitus-

toiminguga saadud andmeid võib kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenetlu-

ses, julgeolekukontrollis, seaduses sätestatud juhul isiku tööle või teenistusse võtmise ning loa

või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

61 EKo 10.09.2009, C-97/08 P – Akzo Nobel jt vs. komisjon, EU:C:2009:536, p-d 61 ja 62. 62 ÜKo 10.11.2017, T-180/15 – Icap jt vs. komisjon, EU:T:2017:795, p 116. 63 Ibid.

63

Vaidlust ei ole, et kriminaalmenetluses jälitustoiminguga saadud andmeid ei või alates

2013. aastast tulenevalt KrMS § 12612 lg-st 3 maksumenetluses kasutada“64

KonkS § 7830 lõige 1 sätestab: „Ettevõtja või ettevõtjate ühendus võib Konkurentsiameti

heakskiidul võtta kohustuse Konkurentsiameti väljendatud konkurentsiprobleemide

lahendamiseks. Kohustuse võtmise heakskiitmine Konkurentsiameti poolt lõpetab

konkurentsijärelevalvemenetluse.“ Säte avab kohustuste võtmise heakskiitmise kui menetlust

lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme olemuse. Kohustuse võtmine on võimalus ettevõtjale

või ettevõtjate ühendusele, kelle tegevuses on KonkS 2. või 4. peatüki ja/või ELTL artiklis 101

või 102 sätestatud keelatud teo tunnused ning kellele Konkurentsiamet kaalub panna kohustuse

keelatud teo toimepanemine lõpetada (st tegemist peab olema vältava tegevusega), võtta

Konkurentsiameti heakskiidul kohustus(ed), mis on suunatud selle ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse tegevusest tulenevate konkurentsiprobleemide lahendamisele ja selle kaudu

konkurentsiolukorra parandamisele. Põhjus, miks seda näha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

„võimalusena“, seisneb selles, et juhul, kui Konkurentsiamet ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

pakutud kohustused aktsepteerib, võib ta ka väärteomenetluse lõpetada või üleüldse alustamata

jätta. Juhul kui keelatud teoks, mille toimepanemist Konkurentsiamet kahtlustab, on ettevõtjate-

vaheline kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, peavad kohustuse(d) võtma ettevõtjad

üheskoos.

Kuivõrd ECN+ direktiivi artikkel 12 näeb ette, et ettevõtja või ettevõtjate ühenduse pakutud

kohustused peavad olema suunatud liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt nimetatud problee-

mide lahendamisele, on see vastavalt sätestatud ka kõnesolevas sättes. See tähendab, et ettevõtja

või ettevõtjate ühendus, kes pöördub Konkurentsiameti poole sooviga võtta tekkinud olukorra

lahendamiseks kohustused ja nende võtmisega algatatud konkurentsijärelevalvemenetlus lõpe-

tada, ei pea ise tuvastama oma tegevuse probleemkohti ega mõtlema nende kõrvaldamiseks

lahendusi, vaid Konkurentsiametil on kohustus teada anda enda tuvastatud konku-

rentsiprobleemid. Selline kohustus on põhjus, miks kõnesolev eelnõu kavandab ettevõtjatele ja

ettevõtjate ühendustele kohustuse võtmiseks uue täiendatud korra võrreldes kehtivas KonkS §-

s 637 sätestatud korraga.

KonkS § 7831 – Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine kokkuleppega – sätestab

kokkuleppemenetluse juhtudeks, kus konkurentsijärelevalvemenetluse esemeks on kartell.

Kokkuleppemenetlus pakub kõnesolevas sättes kavandatud tingimustel kartellis osalenud

ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele võimaluse teha Konkurentsiametiga koostööd, mille

vastutasuks võib Konkurentsiamet väärteomenetluse ja karistamise asemel nõustuda

kokkulepitud parandusliku makse tasumisega riigi tuludesse. Konkurentsiametile pakub

kokkuleppemenetlus võimaluse kartellide suhtes konkurentsijärelevalvemenetluste läbiviimist

kiirendada ja seeläbi oma ressursse tõhusamalt kasutada. Samuti võib kokkuleppemenetlus

säästa kohtute ressurssi, kuivõrd kokkuleppega kartelliasja lõpetamine eeldab seda taotlenud

ettevõtjat moodustavatelt järelevalvealustelt isikutelt loobumist oma kaebeõigusest. Seejuures

on oluline mõista, et kokkuleppega konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine ei ole kartellis

osalenud ettevõtjate õigus ega kohustus. Kõnesoleva regulatsiooni aluseks on Euroopa

Komisjoni samasisuline teatis65, mis käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartelle

puudutavates asjades. Kokkuleppemenetlus erineb eelnõuga kavandatud leebuse kohaldamisest

(KonkS §-s 7834) seeläbi, et kui esimese eesmärk on menetlust kiirendada, siis teise eesmärk on

kartelle avastada ning nende kohta tõendeid koguda. Juhul aga, kui ettevõtja või ettevõtjate

64 RKHKo 08.04.2015, 3-3-1-9-15, p 12.

65 Komisjoni teatis, mis käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartellidega seotud otsuste puhul, mis on võetud

vastu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklitele 7 ja 13 (2008/C 167/01), ELT C 167 2.7.2008, lk 1–6.

64

ühenduse tehtav koostöö kuulub mõlema regulatsiooni kohaldamisalasse, võib Konkurentsi-

amet seda ka mõlema regulatsiooni alusel kompenseerida.

Sättes kasutatav termin „kartell“ on defineeritud kehtivas KonkS § 78 lõikes 2 ja kujutab kon-

kurentidevahelist kokkulepet või kooskõlastatud tegevust, mille eesmärk on koordineerida turul

oma konkureerivat käitumist või mõjutada asjakohaseid konkurentsiparameetreid, või konku-

rentsivastast tegevust teiste konkurentide suhtes. Kuigi kehtiv KonkS § 78 lõige 2 on 2017.

aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL66 artikli 17 lõike 2 ülevõtmiseks

jõustunud säte, ühtib selles (läbi sama direktiivi artikli 2 punkti 14) sisalduv kartelli definitsioon

ECN+ direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 11 sätestatud kartelli definitsiooniga. Sellest tulenevalt

on kehtivat KonkS § 78 lõiget 2 terminiga „kartell“ täiendatud. Seni on KonkS § 78 lõige 2

sisaldanud vaid kirjeldust tegevustest, mida on võimalik termini „kartell“ alla liita (vt täienda-

valt eelnõuga kavandatud täiendust kehtivasse KonkS § 78 lõikesse 2 ja selle selgitust).

Eelnõust on pärast selle avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitamist kustu-

tatud algne lõige 10, mis nägi ette, et „[l]äbirääkimiste käigus ja kokkuleppe sõlmimise taot-

luses esitatud teave on konfidentsiaalne“. Sätte eesmärk, nagu seda oli seletuskirja varasemas

redaktsioonis avatud, oli tagada, et ettevõtjat moodustavad järelevalvealused isikud, kes

Konkurentsiametiga kokkuleppemenetluses läbirääkimistesse astuvad, ei avaldaks läbirääki-

miste sisu ja läbirääkimiste käigus saadud teavet kolmandatele isikutele. Säte oli kavandatud

inspireerituna Euroopa Komisjoni teatise punktist 7: „The parties to the proceedings may not

disclose to any third party in any jurisdiction the contents of the discussions or of the documents

which they have had access to in view of settlement, unless they have a prior explicit autho-

rization by the Commission. […]“ Õiguskirjanduses on läbivalt viidatud, et Euroopa Komisjon

rakendab seda punkti väga laialt ja rangelt.67 Konkurentsiameti arvamusest tingitult on algne

KonkS § 7831 lõige 10 eelnõust kustutatud.

KonkS § 7831 lõiked 1–3 sätestavad: „Konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks on

kartell, võib Konkurentsiamet järelevalvealuse isikuga konkurentsijärelevalvemeetmetes kokku

leppida. (2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on konkurentsijärelevalvemeetmetes kokku

leppimine võimalik:

1) selgitab ta kartellis osalenud ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi moodustavatele

järelevalvealustele isikutele kokkuleppe võimalust, järelevalvealuse isiku õigusi selles ning

kokkuleppe sõlmimise tagajärgi;

2) annab järelevalvealustele isikutele tähtaja, mille jooksul võib kirjalikult Konkurentsiametile

teada anda oma soovist alustada läbirääkimistega konkurentsijärelevalvemeetmete üle.

(3) Kui kartellis osalenud ettevõtja moodustavad mitu järelevalvealust isikut, tuleb neil endi

seast kokkuleppemenetluses osalemiseks valida esindaja.“ Kõnesolevad sätted annavad

Konkurentsiametile volituse sõlmida konkurentsijärelevalvemenetlustes, mille esemeks on

kartell, kokkuleppe nende ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes, keda moodustavad

järelevalvealused isikud sellega nõus on. Kokku leppimine saab seega toimuda Konkurentsi-

ameti initsiatiivil ja järelevalvealuste isikute nõusolekul Kuivõrd kavandatud sätte teine lõige

ei näe ette kriteeriume, mille pinnalt Konkurentsiamet peaks kokkuleppe sõlmimise

võimalikkust hindama, on Konkurentsiametil ulatuslik õigus mistahes asjaoludest lähtuvalt

otsustada, kas kartellis osalenud ettevõtjaid moodustavatele järelevalvealustele isikutele

vastavasisuline ettepanek teha. Näiteks võib Konkurentsiamet selleks arvesse võtta tõenäosust

66 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014 , teatavate eeskirjade kohta, millega

reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu

konkurentsiõiguse rikkumise korral. – ELT L 349, 5.12.2014, lk 1–19. 67 Vt nt U. Soltesz, C. Von Kockritz, „EU cartell settlements in practice – the future of EU cartel law

enforcement?“, European Competiton Law Review, 2011, 32(5), lk 254.

65

kokkuleppe sõlmimise tulemuslikuks kohaldamiseks, sh tegureid nagu aeg, võimalike

vastuväidete ulatus, osalevate isikute arv, pretsedendi loomine jne. Tulenevalt kõnesoleva sätte

lõike 2 punktist 2 saab Konkurentsiamet kokkulepet sõlmida üksnes nende ettevõtjatega, mida

moodustavad järelevalvealused isikud selleks kirjalikult soovi avaldavad. Sellist sooviavaldust

ei peeta ülestunnistuseks ettevõtja keelatud teo toimepanemises osalemise ja süü osas. Juhul

kui kõik kartellis osalenud ettevõtjad kokkuleppemenetluses osaleda ei soovi või kui mistahes

põhjusel kõigiga kokkuleppele ei jõuta, käsitleb konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetav otsus

(st otsus, mis sisaldab asjakohaseid konkurentsijärelevalvemeetmeid) nii neid konkurentsijäre-

levalvemeetmeid, mis on kohaldatud konkurentsijärelevalvemenetluse üldises korras, kui ka

neid, mis on kohaldatud kokkuleppe tulemusel.

Kõnesoleva sätte kolmanda lõike eesmärk on kokkuleppemenetluse kohaldamist lihtsustada.

Kuivõrd kokkuleppe kinnitamise taotlemiseks esitatav avaldus (s.o kokkuleppe sõlmimise

taotlus) lähtub konkurentsiõiguse materiaalõiguslikust subjektist „ettevõtja“, peavad kokku-

leppe läbirääkimiseks ja kinnitamiseks kaasatud olema kõik konkurentsijärelevalvemenetluse

tähenduses ettevõtjat moodustavad isikud (st isikud, kes on üht ettevõtjat moodustavalt menet-

lusse järelevalvealuse isikuna kaasatud). Kui kõik nimetatud üht ettevõtjat moodustavad isikud

kokkuleppemenetluses osalemisega nõus ei ole, pole selle ettevõtja suhtes kokkuleppemenet-

luse kohaldamine võimalik.

KonkS § 7831 lõige 4 sätestab: „Konkurentsiamet esitab kokkuleppeläbirääkimisteks täht-

aegselt soovi avaldanud järelevalvealusele isikule või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

järelevalvealuste isikute esindajale asjas koostatud etteheited koos asjakohaste tõenditega ja

ettepaneku nende poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kartellis

osalemise eest kohaldatavate konkurentsijärelevalvemeetmete ja võimalikus väärteomenetluses

taotletava trahvi suuruse kohta.“ Etteheited ja tõendid, millele säte viitab, puudutavad konk-

reetset ettevõtjat, seega konkreetseid järelevalvealuseid isikuid. Konkurentsiamet peab ettehei-

ted ja neid kinnitavad tõendid kokkuleppeläbirääkimisteks esitama seetõttu, et kartellis

osalenud ettevõtjat moodustavatel järelevalvealustel isikutel oleks võimalus läbirääkimiste

käigus esitada oma arvamus ja vastuväited ehk olla ära kuulatud. Seega pakub kõnesoleva sätte

lõige 4 võimaluse läbirääkimistel jõuda konkreetse ettevõtja puhul konkurentsijärelevalve-

menetluse lõpetamise tingimustes kompromissini. Ehkki Konkurentsiamet peab teada andma

ka võimalikus väärteomenetluses taotletava trahvi suuruse, on see küll argumendiks

läbirääkimiste käigus, kuid saab olla üksnes indikatiivne, kuivõrd karistuse lõppastmes mõistab

maakohus.

KonkS § 7831 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiamet võib kokkuleppeläbirääkimised katkestada,

kui ta jõuab järeldusele, et kokkuleppe saavutamine on ebatõenäoline.“ Sarnaselt kokkuleppe

läbirääkimiste alustamisega ei ole ka läbirääkimiste katkestamisele ette nähtud kriteeriume,

mille pinnalt peaks Konkurentsiamet hindama, kas kokkuleppe saavutamine on ebatõenäoline,

ja seetõttu läbirääkimised katkestama. Näiteks võib Konkurentsiamet sellisele järeldusele

jõuda, kui tal tekib kahtlus, et erinevaid kartellis osalenud ettevõtjaid moodustavad

järelevalvealused isikud teevad koostööd selleks, et tõendeid moonutada või hävitada. Juhul

kui Konkurentsiamet otsustab kasutada oma õigust kokkuleppeläbirääkimised katkestada,

jätkab ta konkurentsijärelevalvemenetlust üldises korras.

KonkS § 7831 lõige 6 sätestab: „Kokkuleppeläbirääkimiste tulemusel esitab järelevalvealune

isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealuste isikute esindaja

Konkurentsiametile viimase poolt määratud tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimise kirjaliku

taotluse, mis sisaldab: 1) kartelli põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade

kohta ja kartelli geograafilist ulatust; 2) selget ja ühemõttelist tunnistust, et ettevõtja või

ettevõtjate ühendus on kartellis osalenud ja vastutab selle eest, sealhulgas kartellis osalemise

perioodi ja järelevalvealuse isiku või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul

66

järelevalvealuste isikute rolli selles; 3) kinnitust, et järelevalvealune isik või käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealused isikud on nõus Konkurentsiametiga

läbiräägitud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega; 4) kinnitust, et

järelevalvealusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealused

isikud on teadlikud asjas nende suhtes koostatud etteheidetest ning neile on antud võimalus

esitada etteheidete kohta oma arvamus ning vastuväited; 5) kinnitust, et järelevalvealune isik

või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealused isikud loobuvad õigusest

vaidlustada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kartellis osalemine ja selle eest kohaldatavad

konkurentsijärelevalvemeetmed.“ Sellega näeb kõnesolev säte ette, et järelevalvealused isikud,

kes kokkuleppemenetluses osalevad, peavad kokkuleppeläbirääkimiste tulemusel esitama

kirjaliku taotluse kokkuleppe sõlmimiseks. Taotlus peab sisaldama kõnesolevas sättes toodud

teavet ja kinnitusi ning taotlus tuleb esitada Konkurentsiameti poolt ette antud tähtpäevaks või

tähtajal. Taotluses antud kinnitused võimaldavad nii Konkurentsiametil kui ka halduskohtul

edasises menetluses ja konkurentsijärelevalvemenetluse lõppedes ressurssi kokku hoida (vt

täiendavalt kõnesoleva paragrahvi selgituse sissejuhatust).

Kõnesoleva sätte punktis 5 on kavandatud kinnitus, millega isik või isikud loobuvad õigusest

vaidlustada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kartellis osalemine ja selle eest kohaldatavad

konkurentsijärelevalvemeetmed ei ole kavandatud riigipoolse piiranguna põhiõiguste teosta-

misele, vaid isiku vabatahtliku loobumisena oma kaebepõhiõiguse teostamisest. Kokku-

leppemenetluses osalemine ei ole järelevalvealusele isikule kohustuslik, aga kui ta soovib

kokkuleppega konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada, peab ta vabatahtlikult loobuma oma

kaebepõhiõigusest (PS § 15 lõige 1). Sellega seondub aga ka kavandatud KonkS § 7831 lõige

10, mis selgitab, et vaidlustamisõigusest loobumine ei pea olema absoluutne (vt täiendavalt

viidatud sätte selgitust).

Juhul kui kartellis osalemisega pandi lisaks KonkS §-s 4 sätestatud keelu rikkumisele toime ka

ELTL artiklis 101 sätestatud keelu rikkumine, on kõnesoleva sätte kohaselt esitatud taotluse

puhul tegu ühtlasi kehtiva KonkS § 788 lõike 3 kohase ettevõtja poolt liikmesriigi konkurentsi-

asutusele tehtud vabatahtliku avaldusega, milles ettevõtja tunnistab oma osalemist ELTL artikli

101 rikkumises ja loobub oma osalemise vaidlustamisest ning tunnistab oma vastutust.

KonkS § 7831 lõige 7 sätestab: „Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus vastab käesoleva paragrahvi

lõikes 6 sätestatud nõuetele ja selles esitatud teabe õigsuses ei ole alust kahelda, kinnitab

Konkurentsiamet kokkuleppe läbiräägitud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega.“

Kuivõrd säte näeb ette Konkurentsiameti poolt kokkuleppe ühepoolse kinnitamise, ei ole

kokkuleppemenetluse tulemuseks halduslepingu sõlmimine HMS § 95 tähenduses, vaid

kokkuleppe sõlmimise taotluse esitamisel lõpeb konkurentsijärelevalvemenetlus ka taotluse

esitajate suhtes tavapäraselt konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega. Lihtsalt

ettevõtjate osas, kelle suhtes kohaldati kokkuleppemenetlust, kohaldatakse

konkurentsijärelevalvemeetmeid vastavalt läbiräägitule ja ilma eelneva ärakuulamiseta (HMS

§ 40 lõike 3 punkt 2). Ärakuulamine toimub kokkuleppeläbirääkimiste käigus.

KonkS § 7831 lõige 8 sätestab: „Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus ei vasta käesoleva paragrah-

vi lõikes 5 sätestatud nõuetele, võib Konkurentsiamet jätta kokkuleppe kinnitamata või anda

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.“ Sätte kohaselt saab Konkurentsiamet ise otsustada, kas

olukorras, kus ettevõtja nimel esitatud taotlus ei vasta kokkuleppeläbirääkimiste tulemusele,

annab ta ettevõtjat moodustavatele järelevalvealustele isikutele võimaluse taotluses sisalduvad

puudused kõrvaldada või jätab kokkulepe kinnitamata ja seega kokkuleppe sõlmimise taotluse

rahuldamata.

KonkS § 7831 lõige 9 sätestab: „Kui Konkurentsiamet katkestab läbirääkimised või ei kinnita

kokkulepet või järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul

järelevalvealuste isikute esindaja ei esita kokkuleppe sõlmimise taotlust või võtab esitatud

67

taotluse tagasi, jätkatakse konkurentsijärelevalvemenetlust üldises korras. Sellisel juhul ei tohi

Konkurentsiamet läbirääkimiste käigus ega kokkuleppe sõlmimise taotluses esitatud teavet

edasises konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada.“ Säte näeb ette, et juhul, kui mis iganes

põhjusel läbirääkimised ei õnnestu, jätkub menetlus üldises korras.

PÕhjus, miks kokkuleppeläbirääkimiste käigus avaldatut ei ole lubatud edasises menetluses

tõendina kasutada, seisneb vajaduses anda ettevõtjatele kindlustunne, et nad on läbirääkimiste

käigus vabad otsustama, kas soovivad kokkuleppe sõlmida või mitte. Kuivõrd ettevõtjad

esitavad kokkuleppemenetluse käigus Konkurentsiametile inkrimineerivat teavet, tuleks neile

eelnõu autorite hinnangul pakkuda kindlustunnet, et juhul kui nad mingil põhjusel mõlemaid

pooli rahuldava kokkuleppeni ei jõua, ei tekita nad endale kokkuleppeläbirääkimiste käigus

kahju. Ehkki Konkurentsiamet eelnõu kohta esitatud arvamuses ei pidanud sellist sätet

vajalikuks, on see kokkuleppemenetluse soodustamiseks ja mh ka süütuse presumptsiooni

jõustamiseks siiski hädatarvilik. Ka Euroopa Liidu Kohus on sellega haakuvalt seisukohti

võtnud. Nt on Üldkohus hiljuti leidnud, et olukorras, kus kartelli osalistest osa jõuavad

kokkuleppele ja teised jätkavad n-ö üldmenetluses, ei tohiks kokkuleppe kohaselt tuvastatut

lugeda tuvastatud faktiks ka nende suhtes, kes Euroopa Komisjoniga kokkuleppele ei jõudnud.

Üldkohus leidis, et: „[…] komisjon [peab] hoolitsema selle eest, et tegusid, mille kokkuleppele

läinud osalised omaks võtavad, ei omistataks selles menetluses mitte osalevale isikule […] ilma

neid viimase poolt esitatud argumentidest ja tõenditest lähtudes tavamenetluses igakülgselt ja

kohaselt uurimata.“68

Jättes konkreetse lahendi kõrvale, on õiguskirjanduses leitud, et selgusetus, mis saab siis, kui

kokkulepet ei saavutata, viib olemuselt Nashi ekviliibriumini (Nash equilibrium), mis võib

tingida järelevalvealuse isiku põhiõiguste rikkumise.69

KonkS § 7831 lõige 10 sätestab: “Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 5 alusel antud kinnitus

loobuda õigusest vaidlustada konkurentsijärelevalvemeetmed võtab isikult õiguse

konkurentsijärelevalvemeetmeid loobumise ulatuses vaidlustada. Kinnitus ei hõlma loobumist

vaidlustamisõigusest ulatuses, milles meetmed ei vasta Konkurentsiametiga läbiräägitule.”

Säte on kavandatud kõnesoleva eelnõu kohta laekunud tagasiside pinnalt. Nimelt leidis Riigi-

kohus, et konkurentsijärelevalvemeetme adressaadile peaks olema tagatud kaebeõigus piiratud

ulatuses sarnaselt kriminaalmenetluses ettenähtud kokkuleppemenetlusega. Riigikohtu hinnan-

gul on see vajalik “[...] nt selleks, et oleks võimalik kontrollida, kas Konkurentsiamet on kokku-

leppe kinnitanud kokkuleppemenetluse norme järgides, sh kas ta on trahvi vähendanud koos-

kõlas § 7831 lg-ga 7.” Eelnõu koostajad nõustuvad Riigikohtuga ja seeläbi näeb täiendavalt

kavandatud lõige 10 ette, et kui järelevalvealused isikud otsustavad kokkuleppe sõlmimise

taotluse esitamise kasuks, ei pea nad asja lõpetamiseks kokkuleppemenetluse läbi loobuma oma

kaebepõhiõigusest ulatuses, mis välistaks neil vaidlustada sellised konkurentsijärelevalve-

meetmed, mis ei vasta Konkurentsiametiga läbiräägitule. Teisisõnu, kui Konkurentsiamet

kinnitab konkurentsijärelevalvemeetmed vastavalt sellele, milles pooled (st järelevalvealune

isik ja Konkurentsiamet) kokku leppisid, ei tohiks kokkuleppe tulemusel järelevalvealusel

isikul olla õigust talle määratud meetmeid vaidlustada. KonkS § 7831 lõike 6 punkti 5 eesmärk

ei ole seega säästa Konkurentsiameti ressurssi sellistest kohtuvaidlustest, mille eesmärk on

kõrvaldada Konkurentsiameti eksimus konkurentsijärelevalvemeetmete määramisel.

Lisaks eespool viidatule nimetas Riigikohus, et kõnesoleva paragrahvi lõike 6 punkt 5 ei ole

üksi piisav selleks, et vaidlustamisõigust ka reaalselt piirata. Sellest tulenevalt on kõnesolevasse

lõikesse 10 kavandatud teine lause, mis näeb ette, et juhul, kui isik kokkuleppemenetluses asja

68 ÜKo 02.02.2022, T-799/17 – Scania jt vs. komisjon, EU:T:2022:48, p 128. 69 Ş. Ciubotaru, „At the Mercy of the Gatekeeper: The Theory and Practice of Undretakings’ Fundamental

Rights in the EU Cartel Settlement Procedure“, Journal of European Competition Law & Practice, 2021, Vol.

12, No. 3, lk 245.

68

lõpetamise kasuks otsustab ja sellest tulenevalt kokkuleppe sõlmimise taotluses kinnituse oma

vaidlustamisõigusest loobumise kohta annab, siis ta ka loobumise ulatuses sellest ilma jääb.

KonkS § 7832 - Paranduslik makse – loob analoogiliselt kriminaalmenetluse lõpetamisega

otstarbekuse kaalutlusel võimaluse järelevalvealusele isikule Konkurentsiametiga kokku

leppida rahasumma tasumises riigieelarvesse vastutasuks konkurentsijärelevalvemenetluse

lõpetamise ja väärteomenetluse alustamata jätmise või lõpetamise eest.

Lõige 1 sätestab: „Paranduslik makse on Konkurentsiameti ja järelevalvealuse isiku vahel

käesoleva seaduse paragrahvis 7831 kohases kokkuleppes kokku lepitud rahasumma, mille

järelevalvealune isik peab tasuma riigi tuludesse.“ Säte defineerib parandusliku makse mõiste

ja täpsustab, et parandusliku makse suuruse lepib järelevalvealune isik Konkurentsiametiga

kokku. Makse tasutakse riigi tuludesse. Sisuliselt on tegemist väärteotrahvi aseainega, mille

suurus kujuneb kokkuleppe läbirääkimiste käigus vastavalt konkreetse rikkumise eest

tõenäoliselt kohtus mõistetava karistuse suurusele. Kuivõrd mõlemale osapoolele on

parandusliku makse kokku leppimine oluliselt lihtsam ja ressursisäästlikum kui

järelevalvemenetlusega lõpule minek ja väärteokaristuse üle vaidlemine, on eeldatav, et

adekvaatselt tõendatud kartellijuhtumitel on mõlemad pooled huvitatud eeldatavast

väärteokaristusest mõnevõrra väiksemas paranduslikus makses kokkuleppimisest ja sellega

menetluse lõpetamisest. Ehkki esialgu oli eelnõus plaanitud konkreetselt reguleerida, kui suure

hinnaalanduse kokkuleppemenetluses järelevalvealune isik peaks saama, ei ole selline jäik

reguleerimine siiski põhjendatud, kuna konkurentsiametil tegelikult ei ole lõplikku kontrolli

selle üle, millises summas väärteomenetluses karistus mõistetaks. Seetõttu sellisest

protsentidena väljendatavast regulatsioonist on loobutud ja osapooltele on jäetud

kokkuleppimisel vabadus analoogiliselt kriminaalmenetluses kokkuleppemenetlusega.

Läbirääkimiste käigus seab kokkuleppele piirid eelkõige kohtupraktika, mille alusel on pooltel

võimalik konkreetse kaasuse asjaolusid silmas pidades hinnata, missugune on kohane

parandusliku makse suurus.

Lõige 2 sätestab: „Parandusliku makse tasumise tähtaja määravad Konkurentsiamet ja

järelevalvealune isik kindlaks kokkuleppega, kuid see ei või olla pikem kui kaks aastat.“

Tulenevalt on parandusliku makse tasumise tähtaeg kokkuleppimise esemeks ja üheks

argumendiks on kahtlemata järelevalvealuse isiku maksevõime. Eesmärgiks peaks olema

parandusliku makse tasumises kokkuleppimine selliselt, et konkurentsiolukorda parandatakse,

mitte ei muudeta ettevõtjat püsivalt maksejõuetuks, seeläbi hoopiski konkurentsi vähendades.

Teisalt tuleb aga silmas pidada ka seda, et parandusliku makse tasumata jätmine peaks

realistlikult võimaldama konkurentsijärelevalvemenetluse uuendamise ja väärteomenetluse

toimetamist. Seetõttu on parandusliku makse maksimaalseks maksetähtajaks kaks aastat.

Konkreetsel juhtumil tuleb Konkurentsiametil hinnata, kui pika maksetähtaja peab

järelevalvealusele isikule andma, et ta realistlikult suudaks kokkulepitud parandusliku makse

tasuda, aga et kokkuleppe tegemine ei saaks lihtsaks võimaluseks menetlust venitades

vastutusest üldsegi pääseda.

Lõige 3 sätestab: „Kui järelevalvealune isik tähtaja jooksul paranduslikku makset täielikult ei

tasu, võib Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetluse uuendada.“ Säte kujutab endast

täiendavat alust konkurentsijärelevalvemenetluse uuendamiseks. Olukorras kus isik on

parandusliku maksete tegemises kokku leppinud ning võimalik, et kokkuleppega veel

mingisuguseid konkurentsijärelevalve meetmeid kohustatud täitma, on konkurentsiametil

võimalik järelevalvemeetmete täitmata jätmise osas kohe alustada väärteomenetlust ja

parandusliku makse tasumata jätmise puhul konkurentsijärelevalvemeetmete pakett ümber

hinnata. Seejuures ei ole ei väärteomenetluse ega konkurentsijärelevalvemenetluse uuendamine

Konkurentsiameti jaoks kohustuslik: amet võib leida, et väärteokaristust ettevõtja ei vääri ja

konkurentsiolukord on piisavalt heastatud, mistõttu puudub ka põhjus täiendavaid meetmeid

69

rakendada järelevalvealuse isiku suhtes. Kokkulepitud parandusliku makse tasumata jätmine ei

too kaasa kokkuleppe täitedokumendina sundtäitmisele pööramist, kuna tegu on osaga

meetmete paketist, mille eesmärgiks on konkurentsiolukorda püsivalt parandada, mitte aga

tingimata ettevõtjat karistada. Paranduslik makse on vabatahtlikult võetud kohustus, mille

õigeaegne täitmata jätmine toob potentsiaalselt kaasa järelevalve- ja väärteomenetluse

uuendamise.

KonkS § 7833 – Keelatud teo toimepanemise lõpetamine – sätestab õiguslikud alused, millele

tuginedes võib Konkurentsiamet määrata järelevalvealusele isikule kohustuse keelatud teo

toimepanemine lõpetada (ettekirjutus ATSS tähenduses). Keelatud teo toimepanemise lõpeta-

mine on tulenevalt kavandatud KonkS § 7829 lõigest 1 ja KonkS § 7813 lõigest 4 üks

konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetavatest konkurentsijärelevalvemeetmetest.

KonkS § 7833 lõige 1 sätestab: „Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib Konkurentsi-

amet ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada käitumuslikku või struktuurset meedet.“

Säte sisaldab õiguslikku alust käitumuslike ja struktuursete meetmete kohaldamiseks, mis

praktikas toimub sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel. Kui kõnesolev lõige 1 näeb ette, et mee-

det kohaldatakse ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele, siis seda õiguslikku alust täpsustavad

lõiked 2 ja 3 näevad ette, kuidas meedet praktikas määratakse, kuivõrd siduvaid kohustusi saab

asetada üksnes isikutele, mitte turul tegutsemise ühtsusel põhinevatele üksustele.

KonkS § 7833 lõige 2 sätestab: „Käitumusliku või struktuurse meetme kohaldamiseks määrab

Konkurentsiamet ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale järelevalvealusele isikule

kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Kohustus peab olema keelatud teo

toimepanemise tõhusaks lõpetamiseks vajalik ja proportsionaalne.“ Säte võtab üle ECN+

direktiivi artikli 10 lõike 1. Sarnane õiguslik alus sisaldub ka Soome konkurentsiseaduse

(kilpailulaki) 70 §-s 9 ja Saksamaa konkurentsiseaduse (Gesetz gegen Wettbewerbsbeschränk-

ungen) § 32 lõigetes 1 ja 2. Kui lõikes 1 on sätestatud, et keelatud teo toimepanemise

lõpetamiseks kohaldatakse meedet ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele, siis kõnesolev säte

sisaldab n-ö silda ettevõtja või ettevõtjate ühenduse ning neid moodustavate järelevalvealuste

isikute vahel. Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib Konkurentsiamet määrata ühele

või mitmele ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale järelevalvealusele isikule

kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Tegemist võib olla nii käitumuslikku

kui ka struktuurset muudatust kaasa toova kohustusega, st et lõikes 1 nimetatud meede oma

olemuselt ongi lõike 2 (mida täiendab lõige 3) alusel määratud kohustus.

KonkS § 7833 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiamet võib järelevalvealusele isikule määrata

kohustuse likvideerida osalus konkureerivas äriühingus, võõrandada ettevõte või teha muu

struktuurne muudatus üksnes juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei ole samaväärselt võima-

lik lõpetada vähem koormava kohustusega.“ Säte täpsustab õiguslikku alust struktuursete

meetmete määramiseks ühele või mitmele järelevalvealusele isikule. Struktuursete meetmete

määramise õigus peab Konkurentsiametil olema tulenevalt ECN+ direktiivi artikli 10 lõikest 1

(„structural remedies“). Konkurentsiamet võib järelevalvealusele isikule määrata struktuurse

meetme, sh kohustuse likvideerida osalus konkureerivas äriühingus, võõrandada ettevõte või

viia läbi muu struktuurne muudatus üksnes juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei ole

samaväärselt ehk sama efektiivselt ja proportsionaalselt võimalik lõpetada vähem koormava

kohustusega. Üldjuhul on käitumuslikud meetmed järelevalvealusele isikule vähem

70 Kilpailulaki. 12.8.2011/948. Kättesaadav:

https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2011/20110948?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=kilpailul

aki.

70

koormavad. Sarnane struktuurseid meetmeid puudutav säte sisaldub ka Saksamaa

konkurentsiseaduse § 32 lõigetes 1 ja 271.

KonkS § 7833 lõige 4 sätestab: „Järelevalvealune isik, kellele Konkurentsiamet on käesoleva

paragrahvi alusel määranud kohustuse, peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest

Konkurentsiameti määratud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on

Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid.“ Säte on

eelnõukohasesse seadusesse lisatud pärast avalikku kooskõlastamist ja arvamuse avaldamist

Konkurentsiameti tähelepanekutest tingitult. Eelnõu autorid nõustuvad Konkurentsiametiga, et

kuivõrd kohustuste võtmisel (kavandatud KonkS § 7830) on Konkurentsiametile ECN+ direk-

tiivist tingitult antud õigus kohustada nende täitmisest ametit teavitama ja õigus vajadusel

kohaldada konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmeid, et kontrollida, kas kohustused

on täidetud, ei ole mõistlikku põhjendust, miks keelatud teo lõpetamise regulatsioon ei peaks

võimaldama sama. Kahe nimetatud regulatsiooni erinevus seisneb selles, et kui kohustuste

võtmise heakskiitmiseks pakub ettevõtja ise kohustused, siis keelatud teo toimepanemise lõpe-

tamiseks määrab kohustused Konkurentsiamet. Viimasel juhul on küll eelduseks ka keelatud

teo toimepanemise tuvastamine, mida kohustuste võtmisel ei tehta, kuid tagajärg on mõlemal

juhul üks.

Kõnesoleva sätte alusel toimub konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmete kohaldami-

ne väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. See aga ei tähenda, et meetmeid võetakse me-

netlusväliselt, vaid seda tehakse muus haldusmenetluses kui konkurentsijärelevalvemenetluses

– menetluses, mille eesmärk on välja selgitada, kas konkurentsijärelevalvemenetluses ko-

haldatud konkurentsijärelevalvemeedet keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks täidetakse.

Kuivõrd nimetatud menetluse saab algatada üksnes juhul, kui see on saavutatavat eesmärki

arvestades kohane, vajalik ning proportsionaalne (HMS § 3 lõige 2) olenemata isiku kohus-

tusest konkurentsijärelevalvemeetme täitmisest ametit teavitada, ei saa vastavasisulist menet-

lust algatada kergekäeliselt ilma mingisuguse kaalutuseta. Seejuures kahest võimalikust

uurimismeetmest saab Konkurentsiamet KonkS § 7823 kohast läbiotsimist samast põhimõttest

lähtuvalt kohaldada üksnes juhul, kui see on kohane, vajalik ning proportsionaalne – need on

ka tingimused, millele vastamist peab halduskohus läbiotsimiseks loa andmisel kontrollima.

KonkS § 7833 lõige 5 sätestab: „Kui järelevalvealune isik jätab käesoleva paragrahvi alusel

määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või

ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras.“

Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 16 lõike 2 punkti b. Kõnesoleva lõike sunniraha võib

kohaldada üksnes järelevalvealusele isikule ning KonkS §-s 7837 sätestatud korras. Lisaks

sunniraha rakendamisele on konkurentsijärelevalves määratud kohustuste täitmata jätmise eest

võimalik järelevalvealune isik võtta ka väärteovastutusele.

KonkS § 7833 lõige 6 sätestab: „Konkurentsiamet võib haldusakti, millega määrati

järelevalvealusele isikule käesoleva paragrahvi alusel kohustus, kehtetuks tunnistada, eelkõige

kui määratud kohustus ei täida Konkurentsiameti hinnangul oma eesmärki.“ Kavandatava

sättega viiakse sisse HMS haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsiooni erinorm. Lõikes 2

nimetatud kohustust määrava haldusakti kehtetuks tunnistamine on kohustuse adressaadile

soodustav, kolmandatele isikutele (nt taotlejale ja teistele turuosalistele) võib selline kehtetuks

tunnistamine olla aga koormav. Sellest tulenevalt tuleks HMS üldregulatsiooni kohaldades

lähtuda haldusakti kehtetuks tunnistamise sätetest isiku kahjuks. Haldusakti kehtetuks

71 GWB § 32 lg 2 ametlikus tõlkes: „For this purpose, it may require them to take all necessary behavioural or

structural remedies that are proportionate to the infringement identified and necessary to bring the infringement

effectively to an end. Structural remedies may be imposed only if there is no behavioural remedy which would be

equally effective, or if the behavioural remedy would entail a greater burden for the undertakings concerned than

the structural remedies.“

71

tunnistamine isiku kahjuks on HMS-s – võrreldes isiku kasuks kehtetuks tunnistamisega – seo-

tud rangemate eeldustega. Lõikes 2 nimetatud kohustuste määramine toob kohustuse

adressaadile kaasa olulise põhiõiguste riive. Võrreldes taotleja ja teiste turuosalistega, kelle

õigusi kehtetuks tunnistamisega ka mingil määral puudutatakse, on järelevalvealuse isiku

põhiõiguste riive tunduvalt intensiivsem. Seetõttu tuleb kohustusi määrava haldusakti kehtetuks

tunnistamisel võtta arvesse eelkõige haldusakti adressaadi, st järelevalvealuse isiku huve. See-

tõttu on loobutud HMS-s sätestatud võrdlemisi rangetest eeldustest (vt ülal). Järelevalvealusele

isikule määratud kohustuse kehtetuks tunnistamine tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui

Konkurentsiameti määratud kohustused ei täida ameti hinnangul oma eesmärki.

Konkurentsiametil on lõike 2 alusel määratud kohustuse kehtetuks tunnistamisel ulatuslik

kaalutlusõigus. Amet peab siiski arvesse võtma ka kolmandate isikute huve, kelle õigusi

kehtetuks tunnistamine võib puudutada.

KonkS § 7834 – Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed ning kohtulik kontroll –

näeb ette konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks tunnistamise ja kohtuliku kontrolli

teostamise erisused.

KonkS § 7834 lõige 1 näeb ette erinormi HMS §-st 58 ning sätestab:

„Konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks tunnistamist võib menetlus- või vorminõuete

rikkumise põhjendusel nõuda juhul, kui see rikkumine võis mõjutada asja otsustamist või

sellega kaasnes meetme adressaadi õiguste oluline rikkumine.“ HMS § 58 kohaselt ei saa

haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist. Sellele vastab ka riigivastutuse seaduse § 3 lõike 3 punktis 1

sätestatud kitsendus, mille kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud

menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nimetatud HMS ja RVastS sätete

eesmärk on vältida olukorda, kus haldusakt tühistatakse üksnes haldusakti formaalse

õigusvastasuse tõttu, kui haldusakti sisu olnuks haldusorgani õiguspärase käitumise korral

sama. Näiteks on kohtupraktikas märgitud: „Distsiplinaarkäskkiri, millega otsustatakse

kinnipeetavat karistada, on olemuselt koormav haldusakt. Koormava haldusakti andmisel on

puudutatud isiku ärakuulamine oluline ning selle rikkumine on oluline menetlusviga. Samas ei

too menetluslikud minetused alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Nimelt sätestab

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele,

kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigivastutuse seaduse § 3 lg

3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue

ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega isegi juhul, kui vaidemenetluses leiab tõendamist,

et 19. juuli 2021. a käskkirja andmisel rikuti HMS § 40 lg-s 1 nimetatud ärakuulamisõigust, ei

pruugi see tähendada, et käskkiri tuleks kehtetuks tunnistada.“72

Konkurentsijärelevalvemenetluses on menetlusel ja vorminõuetel olulisem kaal, kui muudes

haldusmenetlustes. Järelevalvealusele isikule võidakse keelatud teo toimepanemise eest lõpuks

kohaldada ka väärteokaristust. Eelnevast tulenevalt näeb KonkS § 7834 võrreldes HMS §-ga 58

ja RVastS § 3 lõike 3 punktiga 3 ette kaugemale ulatuva õiguse nõuda konkurentsijärelevalve-

meetme tühistamist menetlus- või vormivigade rikkumise tõttu. Haldusakti kehtetuks

tunnistamisest ei saa keelduda üksnes põhjendusel, et menetluslik või vormiline rikkumine ei

saanud mõjutada haldusakti sisu. Kehtetuks tunnistamist saab nõuda, kui rikkumine võis

mõjutada asja sisulist otsustamist või kui rikkumisega on kaasnenud meetme adressaadi õiguste

oluline rikkumine. Eelöeldu tähendab, et isegi kui menetluslik või vormiline minetus ei saanud

muuta otsuse sisu, on järelevalvealusel isikul siiski õigus nõuda konkurentsijärelevalvemeetme

72 Tartu Ringkonnakohtu otsus 21.09.2021, 3-21-1789, p 8.

72

tühistamist, kui rikkumisega kaasnes meetme adressaadi õiguste oluline rikkumine. Oluliseks

teeb rikkumise eelkõige see, kui haldusorgan on seaduse nõuetest sihilikult mööda läinud.

Näiteks peab Konkurentsiamet võimaldama järelevalvealusel isikul mh pääseda ligi informat-

sioonile, millele tuginedes on järelevalvealust isikut käsitletud ettevõtja või ettevõtjate ühendust

moodustava isikuna. Kui Konkurentsiamet on võimaldanud ligipääsu vähemale informat-

sioonile kui KonkS-s nõutud, ning kui järelevalvealune isik on tõepoolest ettevõtjat või ette-

võtjate ühendust moodustav isik, ei oleks eelnimetatud informatsiooniga tutvumine haldusakti

sisu muutnud. Seega oleks tegemist menetlusliku rikkumisega, mis ei saanud mõjutada konku-

rentsijärelevalvemeetme sisu. Kui aga Konkurentsiamet keeldub alusetult ja teadlikult KonkS-

s väljaandmiseks kohustusliku teabe esitamisest, võib olla tegemist järelevalvealuse isiku

menetlusõiguste olulise rikkumisega. Järelevalvealune isik peab saama kontrollida, kas tema

staatus menetluses on põhjendatud või mitte. Võttes arvesse, et

konkurentsijärelevalvemenetluse tõsiseid tagajärgi, on meetme adressaadi nõuetekohane ära

kuulamata jätmine tema õiguste oluline rikkumine. Kõnealuse sättega peab arvestama ka kohus.

KonkS § 7834 lõige 2 sätestab: „Rikkumise, sealhulgas keelatud teo toimepanemise tuvastamise

õiguspärasust hinnates teostab kohus täiemahulise kontrolli.“ Kõnesolev säte on eelnõusse

lisatud pärast avalikku konsultatsiooni. Säte on eelnõusse kavandatud peamiselt advokatuuri

sisenditest lähtuvalt. Sätte eesmärk on kindlaks määrata halduskohtu poolt teostatava kontrolli

intensiivsus. Kontrolli intensiivsuse küsimuses saab eristada kontrolli intensiivsust selle üle,

kas haldusakti aluseks oleva õigusliku aluse koosseis on täidetud, ning – kui koosseis on

täidetud – kontrolli intensiivsust selle üle, kas haldusorgan on õiguslikus aluses sätestatud

õiguslikku tagajärge (nt kaalutlusõigus) kohaldanud õiguspäraselt.

Esimesel juhul, st õigusliku aluse koosseisu täitmise kontrollimisel tõusetub kohtuliku kontrolli

intensiivsuse küsimus eelkõige määratlemata õigusmõistete puhul. Määratlemata õigusmõistete

sisustamine allub üldjuhul täiemahulisele kohtulikule kontrollile. Riigikohus on määratlemata

õigusmõistete kohta märkinud järgmist: „Tegemist ei ole täidesaatvale riigivõimule

reserveeritud monopoolse otsustuspädevuse, vaid seaduse tõlgendamise ja seega ka

õigusemõistmise küsimusega.“73 Juhtudel, kus haldusorganile on määratlemata õigusmõiste

sisustamisel jäetud hindamisruum, võib kohtu kontrolli intensiivsus olla väiksem. Riigikohus

on haldusorgani hindamisotsuste kohta märkinud: „Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul

üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda

omadega, põhjendades sellist otsustust. HKMS § 158 lg 3 kolmanda lausega sarnanevat üldist

keeldu hindamisotsuste puhul pole, sest õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade

hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täidesaatva riigivõimu monopol (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsused nr 3-20-924/24, p 32; 3-17-1545/81, p 26). PS § 146 esimese lause

kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja

kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise

instantsi ega isiku seisukohtadega. Siiski võib kohus olla vähem või rohkem vaoshoitud ka

haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui küsimuse õiguslik

regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust

ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. See tähendab, et kohus võib,

arvestades eespool nimetatud tingimusi nende koostoimes, piirduda täiskontrolli asemel

nõrgemate kontrollistandarditega – ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade testiga.

Ratsionaalsuse test tähendab hindamisotsuste puhul analoogselt HMS § 4 lg-ga 2 ennekõike

selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid,

üksnes asjakohaseid fakte ning kõiki asjakohaseid fakte. Ilmselgete vigade test tähendab, et on

73 RKHKo 20.04.2018, 3-15-443, p 28.

73

ilma pikemata selge, et haldusorgan on tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega

(kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-51-16, p 17.2).“74 [rõhutus seletuskirja koostajate poolt].

Eelnõuga kavandatava sätte eesmärk on üheselt määratleda, et rikkumist tuvastava, sh keelatud

tegu tuvastava haldusakti õiguspärasust hinnates tuleb kohtul läbi viia täiemahuline kontroll

(Riigikohtu sõnastuses ka täiskontroll).

Teisel juhul tõusetub kohtuliku kontrolli intensiivsuse küsimus õiguslikus aluses sätestatud

õigusliku tagajärje kohaldamise küsimuses. Kõnesoleva eelnõuga kavandatavad õiguslikud

alused, millele tuginedes saab rikkumist tuvastada, annavad Konkurentsiametile

kaalutlusõiguse. Oluline on märkida, et kaalutlusõiguse kontrolli puudutav HKMS § 158 lõike

3 laused 1 ja 2 ei reguleeri kohtuliku kontrolli intensiivsuse küsimust. Riigikohus on

kaalutlusõiguse kontrolli intensiivsuse kohta märkinud järgmist: „Halduse kaalutlusotsuste

puhul on kohtul keelatud teha kaalutlusotsust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas

lause). Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testi

abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka

kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (HMS § 4

lg 2, HKMS § 158 lg 3 esimene lause). Erakordselt avara kaalutlusõiguse ja väheintensiivsete

õigusriivete korral võib kaalutlusotsuse sisuline kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga.“

Kavandatava sättega soovitakse rikkumist tuvastava haldusakti puhul üheselt kindlaks määrata

ka haldusorgani kaalutlusotsuse üle teostatava kontrolli intensiivsus. Kaalutlusotsuse puhul

hõlmab täiemahuline kontroll endas igal juhul kolmeastmelise proportsionaalsustesti

läbiviimist.

Kavandatava sätte kohaselt tuleb täiemahuline kontrollistandard tagada rikkumise, sealhulgas

keelatud teo toimepanemise tuvastamise õiguspärasust hinnates. Rikkumised, mida

Konkurentsiamet kavandatava regulatsiooni alusel tuvastada saab, seisnevad peamiselt

keelatud teo toimepanemises (ELTL artikli 101 või 102 või KonkS 2. või 4. peatüki

keelunormide rikkumised). Väärteokaristustele kohaldub VTMS, mitte kõnesoleva eelnõuga

kavandatav.

KonkS § 7838 lõiked 3 ja 4 kustutatakse, kuna kohaldub väärteomenetluses ja

haldusmenetluses menetluskulude üldregulatsioon.

KonkS §-ga 7839 – kehtestatakse regulatsiooni konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks.

Uued sätted on suunatud direktiivi artikli 13 lõike 5 nõude täitmisele, mille kohaselt peavad

liikmesriigid tagama, et ettevõtja mõistet kohaldatakse rahatrahvide määramisel ka ettevõtjate

õigusjärglaste ning nende majandustegevust jätkavate isikute suhtes. Väärteomenetluse

rahatrahvi sissenõudmisel võimaldab kehtiv täitemenetluse seadustiku §-de 203 ja 208

redaktsioon juriidilise isiku lõppemise korral pöörata sissenõue ka tema õigusjärglasele.

Siiski vältimaks olukorda, kus ettevõtja jõuab astuda samme oma juriidilise keha lõpetamiseks

või selle ümberkujundamiseks, et vabaneda seeläbi vastutusest juba menetluse kestel – näiteks

juba konkurentsijärelevalvemenetluse käigus, näeb käesoleva paragrahvi regulatsioon ette

menetluse tagamise vahendeid, mille abil on võimalik juriidilise isiku lõpetamisele või selle

ümberkujundamisele suunatud tehingud ära keelata.

Väärteomenetluses on omakorda võimalik keelata juriidilise isiku tehingud, sh näiteks tema

jagunemine, ühinemine ja likvideerimine VTMS § 36, KrMS § 1414 lõike 1 ja TsMS § 378

lõike 1 punkti 3 koosmõjus.

74 RKHKo 11.12.2020, 3-20-1198, p 14.

74

Juriidilisele isikule tehtav etteheide on etteheide organisatsioonile. Nii nagu

organisatsioonikultuur saab õigusjärglases säilida, ei pea ka rahalises karistuses või rahatrahvis

seisnev etteheide piirduma üksnes ühe registrikoodiga juriidilise isikuga.75

Lõige 1 sätestab, et konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks saab järelevalvealusele isikule

lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise keelata halduskohus

Konkurentsiameti taotlusel. Nende meetmete eesmärgiks on tagada, et järelevalvealune isik

menetluse kestel ei kaoks ja sellega järelevalvemenetlust ei nurjaks.

Lõige 2 sätestab kriteeriumid, millest lähtuvalt halduskohus otsustab, kas on alust menetluse

tagamiseks meetmeid rakendada. See üksiti tähendab, et nendest kriteeriumitest lähtuvalt tuleb

koostada ka halduskohtule esitatav taotlus. Taotluses tuleb põhjendada, milles seisneb avalik

huvi ja miks avalik huvi kaalub üles järelevalvealuse isiku õigused. Samuti tuleb põhjendada,

millest lähtuvalt peetakse järelevalvemenetlust perspektiivikaks, st mis on senise menetluse

käigus juba tuvastatud ja viitab keelatud teo toimepanemisele ning kui kaua menetlus veel

tõenäoliselt kestab. Halduskohus peab arvesse võtma menetluse tagamise meetmete

rakendamise võimalikke tagajärgi järelevalvealusele isikule ning hindama ka seda, kas taotletud

meetmed aitaksid saavutada kavandatud eesmärki.

Lõige 3 sätestab menetluse tagamise meetmete kohaldamise taotluse läbivaatamise korra.

Kommenteeritava lõike kohaselt lahendatakse taotlus haldustoiminguks loa andmise menetluse

sätete kohaselt. Rangelt võttes ei ole menetluse tagamise meetmete rakendamine küll

haldustoiming, kuivõrd menetluse tagamiseks võetav meede seisneb tegelikult äriregistris

vastava keelumärke tegemises ja teatud tehingute keelamises. Keelajaks ei ole siin aga

konkurentsiamet vaid halduskohus ise. Sellele vaatamata on haldustoiminguks loa andmise

menetlus menetluse tagamise meetmete rakendamise jaoks sobivaim menetluskord. Taotluse

lahendab HKMS 27.peatüki sätete kohaselt halduskohtunik ainuisikuliselt lihtmenetluses

istungit pidamata.

Lõige 4 näeb ette menetluse tagamise meetmete kohaldamise kohta tehtud määruse

kättetoimetamise ja täitmise korra. Kuna järelevalve alune isik peab saama määruse peale

kaevata, toimetatakse määrus talle viivitamatult kätte. Määruse täitmiseks edastatakse see Tartu

Maakohtu registriosakonnale, kus peetakse äriregistrit. Määruse tulemusel ei saa äriregistris

juriidilise isiku ümberkujundamiseks või lõpetamiseks vajalikke kandeid teha. Halduskohus

võib oma määrusega keelata ka muude tehingute tegemise, mis küll äriregistris ei kajastuks,

kuid sisuliselt ikkagi põhjustaksid juriidilise isiku ümberkujundamise või kadumise.

Lõige 5 sätestab menetluse tagamise meetmete kehtivusaja. Menetluse tagamise meetmete

rakendamisel võib halduskohus määrata, kui kauaks juriidilise isiku ümberkujundamisega

seotud tehingud ja toimingud keelatakse. Selle otsustamisel lähtub halduskohus lõikes 2

sätestatud kriteeriumitest. Kui aga kohus konkreetset tähtaega meetmete rakendamisele ei ole

määranud, kehtivad meetmed, kui neid varem ei tühistata, kuni

konkurentsijärelevalvemenetluse eseme suhtes lõpliku otsuse tegemiseni ja üks kuu selle järel,

kui teo suhtes võib alustada väärteomenetlust. Seda seetõttu, et väärteomenetluses oleks

võimalik omakorda maakohtus taotleda väärteomenetluses rahatrahvi tagamiseks ettenähtud

abinõusid.

Lõige 6 sätestab menetluse tagamise meetmete jätkuva põhjendatuse kontrollimise korra.

Määruskaebuse korras on võimalik küll kontrollida meetmete rakendamise esialgset

põhjendatust, kuid konkurentsijärelevalvemenetlus võib kesta aastaid ning sellisel juhul on vaja

perioodiliselt veenduda, et järelevalvealuse isiku õiguste jätkuv piiramine on põhjendatud.

75 Seletuskiri karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu teiseks lugemiseks, 94 SE II, lk 14–15.

75

Selleks nähakse eelnõukohase seadusega järelevalvealusele isikule ette võimalus iga 6 kuu

tagant esitada halduskohtule taotlus kontrollida konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise

meetmete jätkuvat põhjendatust. Taotluse jätkuva põhjendatuse hindamisel kontrollib

halduskohus menetlust tagavate meetmete jätkuvat põhjendatust käesoleva paragrahvi lõikes 2

esitatud kriteeriumite alusel ning tuvastades, et tasakaal on liikunud ja meetmete jätkuv

rakendamine ei ole õigustatud, tühistab menetluse tagamise meetmed vastavalt lõikele 7. Kui

halduskohus taotlust lahendab, saab talle oma taotluses oma seisukohti selgitada

järelevalvealune isik ning Halduskohus võib nõuda selgitusi Konkurentsiametilt ja tutvuda

menetlustoimikuga. Seejuures tuleb jälgida, jah menetlustoimiku materjale enne aegu ei

avaldataks ja sellega konkurentsi järelevalvemenetlust ohtu ei seataks.

Lõige 7 sätestab menetluse tagamise meetmete tühistamise. Kui menetluse tagamise meetmeid

rakendada saab ainult halduskohus, siis menetluse tagamise meetmed tühistada saab nii kohus

kui Konkurentsiamet. Seda seetõttu, et järelevalvealusele isikule pandi piiranguid peale just

Konkurentsiameti taotlusel. On Konkurentsiameti hinnangul põhjus piirangute jätkuvaks

hoidmiseks ära langenud, ei ole ka kohtul iseseisvat alust piirangute jätkuvaks rakendamiseks

Konkurentsiameti soovist sõltumata. Kuna põhiõiguste piiramine on lubatud üksnes

hädavajalikus ulatuses, on nii kohtul kui Konkurentsiametil kohustus need meetmed

viivitamatult tühistada, kui nende kohaldamiseks alus on ära langenud. Menetluse tagamise

meetmete tühistamisest teatatakse viivitamatult järelevalvealusele isikule ja äriregistrile.

KonkS § 7840 – Menetlusalane teabevahetus – sätestab Konkurentsiameti, prokuratuuri, uuri-

misasutuse ja kohtuvälise menetleja omavahelise suhtluse alused süüteo ja keelatud teo

toimepanemisele viitava teabe küsimuses.

KonkS § 7840 lõige 1 sätestab: „Kui konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel on ilmnenud

teave süüteotunnustega teo toimepanemise kohta, teeb Konkurentsiamet selle prokuratuurile,

uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale kättesaadavaks. Teavet ei edastata, kui teave

saadi teise riigi või riikide ühenduse konkurentsiasutuselt tingimusel, et seda süüteomenetluses

ei kasutata.“ Karistusõigus kohustab igaühte, kellel ei ole sellest just seaduslikku alust hoiduda,

teatama ja mitte varjama esimese astme kuritegusid. Muudest süütegudest teatamine on sel

viisil reguleerimata, kuid ametiisiku poolt õiguserikkumisest teadaandmist peetakse üldiselt

kohaseks käitumisviisiks. Süüteo menetlejal on legaliteedipõhimõttest tulenevalt ex officio

kohustus süüteomenetlust alustada, kui on ilmnenud süüteo ajend ja alus. Säte kombineerib

neid põhimõtteid eesmärgiga avastada suurema tõenäosusega nii süütegusid kui ka

konkurentsiõiguses keelatud tegusid. Konkurentsiameti kohustus täidab pigem esimest

eesmärki, kuid korreleerub süüteo menetleja „vastukohustusega“ lõikes 2. Teabe võimalikku

kasutamist süüteomenetluses reguleeriv õigus võimaldab sellist teavet üldjuhul tõendina

kasutada. Erandina on rahvusvahelise koostöö käigus saadud teabe puhuks sätestatud sellise

teabe edastamata jätmise võimalus. See on vajalik vältimaks olukorda, kus Eesti

Konkurentsiametil ei ole võimalik välismaistelt konkurentsiasutustelt teavet saada, kuna

välismaisel konkurentsiasutusel on kohustus konkurentsijärelevalve käigus saadud

inkrimineerivat informatsiooni politseile kriminaalmenetluse toimetamiseks mitte avaldada.

Sellistel puhkudel saab Eesti Konkurentsiamet oma välispartneritele kinnitada, et nende

edastatud teavet kasutatakse üksnes konkurentsijärelevalve teostamiseks ja võimaliku

konkurentsirikkumise eest karistamiseks.

KonkS § 7840 lõige 2 sätestab: „Kui prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menet-

lejale on ilmnenud teave, mis viitab keelatud teo toimepanemisele, teeb ta selle Konkurent-

siametile kättesaadavaks, kui see ei kahjusta süüteomenetlust.“ Sellise teabe tõendina

kasutamist reguleerib KonkS § 7828.

KonkS § 7841 – Menetlusalane koostöö spetsialisti ja teise haldusorganiga – reguleerib

Konkurentsiameti koostööd spetsialisti ja teise haldusorganiga, kelle Konkurentsiamet on

76

konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasanud. Spetsialisti saab Konkurentsiamet kaasata KonkS

§ 7822 lõike 6 punkti 1 alusel ja teise haldusorgani halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi

regulatsiooni alustel.

KonkS § 7841 lõige 1 sätestab: „Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 7822 lõike 6

punkti 1 alusel uurimismeetme kohaldamisse spetsialisti või ametiabi korras teise haldus-

organi, täidavad nad neile antud ülesannet Konkurentsiameti juhtimisel ja nimel. Ülesande

täitmisel on neil õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja edastada

neid Konkurentsiametile, kui see on vajalik nendele antud ülesande täitmiseks

konkurentsijärelevalvemenetluses.“ Säte reguleerib seega Konkurentsiameti menetlusalast

koostööd spetsialisti ja teise haldusorganiga ning nende õigusi isikuandmete töötlemisel.

Konkurentsiametil võib aeg-ajalt tulenevalt keelatud teo olemusest või tõendite kogumise

eripärast vaja olla pädevusi, mida Konkurentsiametil püsivalt pole mõistlik oma koosseisu

tekitada ega selles säilitada. Selleks annab halduskoostöö seadus ja eelnõukohasesse seadusesse

kavandatud KonkS § 7822 lõike 6 punkt 1 Konkurentsiametile õiguse kaasata nii teisi haldus-

organeid kui ka haldusväliseid spetsialiste (nn haldusabilisena, Verwaltungshelfer või

Erfüllungsgehilfe). Kõnesolev säte reguleerib, millist rolli kaasatud spetsialist või haldusorgan

menetluses täidavad. Kaasatud spetsialist või teine haldusorgan täidab sätte kohaselt talle antud

konkreetset ülesannet Konkurentsiameti nimel, huvides ja juhtimisel. Ametiabi korras kaasatud

haldusorgani puhul tähendab see, et järelevalvealuse isiku suhtes tegutseb ametiabi korras

tegutsev haldusorgan Konkurentsiameti n-ö käepikendusena. Kuna kogu ametiabi korras

kaasatud haldusorgani tegevus toimub Konkurentsiameti nimel, on kaasatud haldusorgani

tegevus omistatav Konkurentsiametile. Spetsialisti saab konkurentsijärelevalvemenetlusse

kaasata üksnes viisil, mis ei anna talle menetluses iseseivat otsustamisõigust. Spetsialistile ei

saa eelnõukohase seaduse alusel anda üle avaliku võimu volitusi, kuna vastava halduslepingu

sõlmimiseks puudub õiguslik alus. Spetsialist saab olla uurimismeetme kohaldamisse kaasatud

üksnes teenuse osutajana konkreetse Konkurentsiameti poolt etteantud ülesande raames. Suhtes

haldusväliste isikutega tegutseb kaasatud spetsialist Konkurentsiameti nimel ja huvides. See

tähendab, et tema tegevus on omistatav Konkurentsiametile.

Selleks, et ametiabi korras kaasatud haldusorgan ja kaasatud spetsialist saaksid Konkurentsi-

ameti poolt kaasatud ulatuses oma ülesandeid täita, on haldusorganil ja spetsialistil kõnesoleva

sätte teise lause kohaselt õigus töödelda isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, ja neid ka

Konkurentsiametile edastada. Eriliiki isikuandmete töötlemise vajadus tuleneb sellest, et nii

haldusorganit kui ka spetsialisti võidakse kaasata nt läbiotsimisel saadud teabe analüüsiks.

Läbiotsimiselt saadud teabe hulgas võib leiduda ka andmesubjekti eriliiki isikuandmeid (nt

teabekandjas on kalender, milles on märgitud arstivisiidid jms), mis tuleb analüüsitavast

andmete kogumist välja sorteerida. Kuna nii ametiabi korras kaasatud haldusorgan kui ka

spetsialist tegutsevad Konkurentsiameti juhtimisel, nimel ja huvides, siis on andmetöötlusega

seotud rikkumised omistatavad Konkurentsiametile.

KonkS § 7842 – Menetlusalane koostöö politseiga – reguleerib Konkurentsiameti ning politsei

koostööd konkurentsijärelevalvemenetluses kohaldatava läbiotsimise ettevalmistamisel ja

läbiviimisel.

KonkS § 7842 lõige 1 sätestab: „Kui Konkurentsiamet kaasab politsei käesoleva seaduse § 7822

lõike 6 punkti 2 alusel uurimismeetme kohaldamisse politsei, on politseil õigus: 1) kohaldada

käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeedet Konkurentsiameti juhtimisel ja nimel,

sealhulgas anda uurimismeetme kohaldamiseks korraldusi; 2) saada teavet riigiasutuselt ja

kohaliku omavalitsuse üksuselt ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid,

kui see on vajalik käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punktis 2 nimetatud ülesande täitmiseks; 3)

edastada Konkurentsiametile isikuandmeid, kui need on Konkurentsiametile vajalikud

käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks.“

77

KonkS § 7842 lõike 1 punkt 1 näeb ette, et juhul, kui Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisele

politsei KonkS § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel, on politseil õigus kohaldada läbiotsimist kui

uurimismeedet Konkurentsiameti juhtimisel, nimel ja huvides. See tähendab, et politsei pakub

konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel Konkurentsiametile vaid abikätt. Teisisõnu,

politseil ei ole eraldisesivalt ehk väljaspool kaasabi osutamise ulatust keelatud tegude menet-

lemisel mingit rolli ega kohustusi. Kui Konkurentsiamet politsei kaasab, on politseil läbi-

otsimise kui uurimismeetme kohaldamisel samad volitused, mis Konkurentsiametil (täiendavalt

on neil ka vahetu sunni kohaldamise õigus tulenevalt kavandatud KonkS § 7823 lõikest 8), kuid

politsei saab neid volitusi rakendada vaid Konkurentsiameti juhtimisel (v.a vahetu sunni

kohaldamine, mida politsei teeb oma kaalutlusel). Kõnesoleva lõike 1 punkti 1 kohane

korralduste andmise õigus on identne Konkurentsiameti samasisulise õigusega, mis tuleneb

kavandatud KonkS § 7822 lõikest 2. Tegemist on uurimismeetme läbiviimise tagamiseks

mõeldud volitusega, mis tuleb kohaldamisele üksnes siis, kui kõnesolev seadus ei näe ette

spetsiifilisemat õiguslikku alust (nt kohustus esitada teavet). Sellise volituse alusel saab anda

üksnes isiku põhiõigusi vähem riivavaid korraldusi, mis peavad olema uurimismeetme

läbiviimise eesmärki arvestades sobivad, vajalikud ja mõõdukad, teisisõnu proportsionaalsed.

KonkS § 7842 lõike 1 punktid 2 ja 3 – punkt 2 annab politseile juhul, kui Konkurentsiamet ta

läbiotsimisse KonkS § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel kaasab, õiguse saada teavet riigiasutuselt ja

kohaliku omavalitsuse üksuselt ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid,

kui see on vajalik §-s 7822 lõike 6 punktis 2 nimetatud ülesande täitmiseks, st läbiotsimise

eesmärgi saavutamiseks, sh läbiotsimise ettevalmistamiseks, läbiviimiseks, turvalisuse

tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks. Teabe saamise volitus tähendab, et politseil on

esiteks õigus saada teistelt riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt päringute teel

teavet. Teiseks sisaldab punkt 2 õiguslikku alust selleks, et politsei saaks teabe saamiseks

kasutada ka politsei enda andmekogusid. Teabe saamisel kehtib erisus jälitustoiminguga saadud

teabele. Jälitustoimingute infosüsteemi sisestatud andmetele võimaldatakse juurdepääs

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud

tingimustel isikule või asutusele, kellel on selleks seadusest tulenev õigus. KrMS § 12612 lõige

3 sätestab, et jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada teises jälitustoimingus, teises

kriminaalmenetluses, julgeolekukontrollis ning seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamiseks, isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise

otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Kõnesoleva

eelnõuga ei ole kavandatud KrMS § 12612 lõike 3 loetelu laiendamist. Kuna eelnõukohase

seaduse jõustumisel ei ole ELTL artikli 101 ning KonkS 2. peatükis sätestatud keeldude

rikkumine enam kuritegu, ei ole edaspidi võimalik jälitustoimingul saadud teabe kasutamisel

tugineda KrMS § 12612 lõikes 3 sätestatud „kriminaalmenetluse“ alusele. KonkS § 7841 lõike 1

punkt 2 ei võimalda niisiis kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses läbiotsimise

ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks jälitustoiminguga saadud teavet.

Punkt 3 annab õiguse politseil Konkurentsiametile isikuandmeid edastada juhul, kui see on

vajalik läbiotsimise kui uurimismeetme kohaldamiseks. Politsei peab seda tegema aga

põhjendatud ulatuses, mis tähendab, et näiteks juhul, kui politsei uurimismeetme kohaldamise

ettevalmistamisel kas üksnes enda või ka Konkurentsiameti tarbeks annab ohuhinnangu, peab

ta ohuhinnangu tulemuste edastamisel Konkurentsiametile lähtuma andmete edastamise

eesmärgist. Eelduslikult on Konkurentsiametile oluline teada, kui suur on oht läbiotsimises

osalevate isikute elule ja tervisele, aga küsitav on, kas Konkurentsiamet peaks teadma, millisele

teabele tuginevalt politsei sellise ohutaseme määramiseni on jõudnud.

KonkS § 871 – Konkurentsijärelevalvemenetluse rakendamine – sätestab ühelt menetlus-

korralt teisele ülemineku.

78

KonkS § 871 lõige 1 sätestab: „Käesoleva seaduse § 7813 jõustumisel käimasolev

kriminaalmenetlus, mille esemeks on karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuritegu,

lõpetatakse menetleja määrusega ja kriminaalmenetluses kogutud tõendid edastatakse

konkurentsiametile konkurentsijärelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks. Lõpetatud

kriminaalmenetluse esemeks oleva teo aegumine jätkub väärteomenetluses.“.

Säte puudutab konkurentsialaseid kuritegusid (aga mitte väärtegusid). Uue seaduse jõustumisel

ei ole kriminaalmenetlusega enam võimalik jätkata, sest KarS § 400 muutub kehtetuks ja

kriminaalmenetluse välistab sõnaselgelt ka seadusega ülevõetav ECN+ direktiiv76. Seetõttu

kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele. Lõike 1 kohaselt antakse lõpetatud

kriminaalmenetluses kogutud teave üle Konkurentsiametile, kes otsustab

konkurentsijärelevalvemenetluse algatamise. Konkurentsijärelevalvemenetluse alustamine ei

ole kohustuslik, vaid sõltub jõustuva seaduse kohase kaalutlusõiguse kasutamisest. Sätte teise

lause kohaselt jätkub lõpetatud kriminaalmenetluse esemeks oleva teo aegumine

väärteomenetluses. See tähendab, et kriminaalmenetluse esemeks oleva teo aegumine (sh

kriminaalmenetluses aset leidnud aegumise katkemine ja peatumine) kandub üle ning jätkub

väärteomenetluse reeglite järgi sellest hetkest, mil ta kriminaalmenetlusese lõpetamise hetkel

oli. Antud lahendus ei ole vastuolus põhiseadusest tuleneva kahjuliku tagasiulatuva mõju keelu

põhimõttega77, sest konkurentsiväärteo aegumistähtaeg on samuti 5 aastat, nagu kehtiva KarS

§ 400 kuriteokoosseisulgi.

KonkS § 871 lõige 2 sätestab: „Käesoleva seaduse § 7813 jõustumisel võimaliku

konkurentsialase rikkumise suhtes käimasolev riikliku järelevalve või haldusjärelevalve

menetlus jätkub konkurentsijärelevalvemenetlusena. Konkurentsiamet teavitab menetluskorra

muutumisest menetlusosalisi, selgitades neile ühtlasi nende õigusi ja kohustusi

konkurentsijärelevalvemenetluses.“.

Säte annab võimaluse jätkata käesoleva seaduse jõustumisel pooleliolevate riikliku järelevalve

ja haldusjärelevalve menetlustega ilma neid menetlusi lõpetamata, sest sisuliselt on

konkurentsijärelevalvemenetluse puhul tegemist sama menetlusega. Samuti tuleb arvestada, et

konkurentsijärelevalvemenetluses on erialused ohutõrjeks ja korrarikkumise lõpetamiseks.

Konkurentsiametil on kohustus teavitada menetlusosalisi menetluskorra muutumisest,

selgitades neile ühtlasi nende õigusi ja kohustusi konkurentsijärelevalvemenetluses.

KonkS § 871 lõige 3 sätestab: „Muudes menetlustes seaduslikult kogutud tõendeid võib

kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses juhul, kui selliste tõendite kasutamine on

konkurentsijärelevalvemenetluses lubatav.“. Antud säte on asjakohane eelkõige lõike 1

rakendamisel ehk kriminaalmenetluses kogutud tõendite ülekandmisel

konkurentsijärelevalvemenetlusse. Säte välistab selliste tõendite kasutamise, mida

konkurentsijärelevalvemenetluses ei lubata ning seda paljuski seetõttu, et vastasel korral võiks

tekkida probleeme menetluste ja tõendite üle-Euroopalises portatiivsuses. Samas ei tohiks

tõendite ülekantavuse üle otsustada pelgalt tõendiliigi nimetuse põhjal, vaid tuleb sisuliselt

hinnata, kas konkreetsest allikast konkreetsel viisil saadud ja talletatud teave vastab sisuliselt

mõnele konkurentsijärelevalvemenetluses märgitud tõendiliigile.

KonkS § 872 – Konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsiooni järelhindamine – sätestab:

„Justiits- ja digiministeerium analüüsib 2030. aasta 1. juuniks

konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning

esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.“ Kehtiva menetluskorra täiendamisega

ulatuses, mille näeb ette kõnesolev eelnõu, kaasneb oluline mõju, sest esmakordselt luuakse

76 Vt ECN+ direktiivi põhjenduspunkt 40.

77 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020. § 23 kommentaarid, p 4.

79

Eesti õiguskorda eespool selgitatud hübriidmenetlus ja valdkonnaspetsiifilised haldustrahvid.

Seejuures näeb ECN+ direktiiv kõnesoleva eelnõuga kavandatud

konkurentsijärelevalvemenetluses ette seni riigisiseses õiguses pretsedenditud põhiõiguste

piirangud. Eesti „Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“ näeb ette, et kui seaduse

rakendamisega kaasnevad eeldatavasti olulised mõjud, tuleb ministeeriumil kaaluda

järelhindamise aruande esitamise kohustuse võtmist. Justiits- ja digiministeerium peab

kõnesoleva eelnõu puhul seda otstarbekaks. Kommenteeritava sätte kohaselt võtab seega

Justiits- ja digiministeerium endale kohustuse järelhindamine teostada 2030. aasta 1. juuniks.

See võimaldab konkurentsijärelevalvemenetluse jõustumisest 5 aastat praktikal kujuneda,

pärast mida jääb Justiits- ja digiministeeriumile aasta, et hinnata menetluse eesmärgipärasust ja

selle rakendamisega kaasnenud mõjusid. Ka Euroopa Komisjon võttis ECN+ direktiiviga

endale sarnase kohustuse (vt direktiivi artiklit 35) tähtajaga 6 aastat.

§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine

AvTS § 28 lõige 1 punkt 141 – AvTS § 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 141 järgmises

sõnastuses: „[Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud

olemasoleva teabe:] 141) konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuse, millega

tuvastatakse keelatud teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama, määratakse selle eest

trahv või kiidetakse heaks kohustuse võtmine;“. AvTS § 28 lõige 1 sätestab teabevaldaja

kohustuse avalikustada tema ülesannetega seotud olemasolev teave. Eelnõuga luuakse uus

järelevalvemenetlus, mis ühendab endas nii korrakaitselise kui ka karistava elemendi. Konku-

rentsijärelevalvemenetlus ei ole seega üheselt mahutatav mõistete riiklik järelevalve ja

haldusjärelevalve alla. Avalikustamiseks kohustuslikud on kõik Konkurentsiameti määratud

konkurentsijärelevalvemeetmed ja keelatud teo tuvastamine (tuvastav haldusakt, mis ei ole

konkurentsijärelevalvemeede, kuid mille Konkurentsiamet peab üldjuhul koos meetmete

määramisega koos andma).

AvTS § 36 lõige 1 punkt 13 – AvTS § 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13. AvTS § 36 lõige

1 näeb ette nimekirja teabest, mida mh riigiasutusest teabevaldaja ei tohi tunnistada

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Seda nimekirja täiendatakse punktiga 13

järgmises sõnastuses: „konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuseid, milles

tuvastatakse keelatud teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama, määratakse selle eest

trahv või kiidetakse heaks kohustuse võtmine.“ Nimetatud punkti tuleb lugeda koosmõjus

eelnõuga kavandatud KonkS § 63 lõigetega 11–13 ja kehtiva KonkS § 63 lõikega 5. Viidatud

normid kehtestavad üldisest avalikustamise kohustusest erandid.

§ 6. Karistusseadustiku muutmine

KarS 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei

eelda ega välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist, kui seaduses on ette

nähtud ka füüsilise isiku vastutus.“.

Muudatuse vajadus on tingitud antud eelnõu puhul tehtud õiguspoliitilisest otsusest mitte näha

ette konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutust füüsilisele isikule kui juriidilise isiku juhatuse

liikmele või töötajale. Kehtivast karistusseadustiku sõnastusest võiks muidu jääda mulje, et

juriidilise isiku vastutuselevõtmise eelduseks on vältimatult ka selle füüsilise isiku

vastutuselevõtmine, kes konkreetse teo toime pani, mida juriidilisele isikule omistatakse. Sellist

eesmärki olukorras, kus rangest derivatiivsest vastutusest on loobutud, karistusseadustikul ei

ole, kuivõrd sageli ei pruugi konkreetne teo toime pannud füüsiline isik olla isegi tuvastatav. Ei

ole õiglane ega loogiline, et juriidiline isik vastutusest vabaneb pelgalt seetõttu, et konkreetset

füüsilist isikut tuvastada ei õnnestunud, ehkki teo toimepanek juriidilise isiku huvides ja

kontrolli all olevas olukorras on selgelt tuvastatud.

80

KarS § 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „seadusega võib konkreetsete

süütegude kohta ette näha erisusi käesolevas paragrahvis sätestatust.“.

Tegemist on volitussättega kehtestada KonkS-is juriidilise isiku vastutuse kohta erisusi

arvestades konkurentsiõiguse valdkonna eripäradega. Iseäranis on vajalik ECN+ direktiivi

nõuete ülevõtmiseks sätestada valitsevat mõju omava ettevõtja vastutus selle ettevõtja tegevuse

eest, kelle üle ta valitsevat mõju omab. Seda ülesannet täidab eelnõukohane KonkS § 7315 lg 2.

Sellist vastutuse omistamist on võimalik paigutada ka kehtiva KarS § 14 lg 1 p 2 sätestatud

„muu isiku“ alla, ent vältimaks võimalikku segadust, kehtestatakse eelnõukohases seaduses

siiski asjakohane volitusnorm valdkondlikes õigusaktides vajalike erisuste kehtestamiseks.

Samuti näeb ECN+ direktiiv ette, et ettevõtjana peab olema võimalik käsitleda kõiki kaubaturul

tegutsejaid, sh avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja kohalikke omavalitsusi, kelle

süüteovastutuse KarS § 14 lg 4 kehtiv sõnastus välistab. Eelnõukohane KonkS § 7315 lg-s 1

kehtestatakse eriregulatsioon, mis võimaldab konkurentsialase väärteo eest vastutusele võtta ka

avalik-õigusliku juriidilise isiku ja kohaliku omavalitsuse.

KarS § 81 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiseaduses võib

konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaja peatumise osas ette näha erisusi.“.

Säte võimaldab nn ehtsate konkurentsiväärtegude aegumise peatumise kohta

konkurentsiseaduses kehtestada eriregulatsiooni. See on vajalik ECN+ direktiivi artikli 29

ülevõtmiseks. Regulatsioon ise paikneb eelnõukohases KonkS § 7318 lõikes 2.

KarS § 400 kehtetuks tunnistamine - eelnõuga tunnistatakse kehtetuks konkurentsikuriteo

koosseis, kuna kõik konkurentsisüüteod muudetakse väärtegudeks. Selle tingib ühelt poolt

menetluskorra ühtlustamise ja lihtsustamise eesmärk, teisalt aga näeb ka ECN+ direktiivi art 13

lg 1 ette, et konkurentsirikkumise eest peab olema võimalik rakendada tõhusaid trahve muus

kui kriminaalmenetluses. Ehkki direktiiv ei sätesta konkurentsirikkumistele

kriminaalmenetlusliku reageerimise keeldu, on tehtud õiguspoliitiline otsus kõik

konkurentsialased rikkumised muuta väärtegudeks ja neid edaspidi menetleda ühtse

menetluskorra alusel. Seni KarS § 400 alusel karistatavad teod on eelnõu kohaselt edaspidi

karistatavad KonkS § 7313 järgi – alustatud asjad lõpetatakse ja materjalid saadetakse

Konkurentsiametile väärteomenetluse läbiviimiseks vastavalt KrMS § 206 lg-le 4.

§ 12 Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Muudatus rakendub juhul, kui mingil põhjusel järelevalvemenetlust väärteomenetluse eel ei

toimunud või järelevalvemenetlus on lõppenud enne väärteomenetluses lahendi tegemist.

Muudatus annab menetlusalusele isikule ja menetlejale võimaluse väärteomenetlus lõpetada

kokkuleppelise lahendiga, mille sisuks on menetlusaluse isiku võetav õiguse rikkumist taastav

või edasisi rikkumisi ennetav kohustus (asjakohane kohustus). See kohustus võib mh sisaldada

nn parandusliku makse tasumist või muid meetmeid, mida Konkurentsiamet saaks ka

konkurentsijärelevalvemenetluses rakendada. Iseäranis vajalik on säte puhuks, kui rikkumine

on juba väärteomenetluse alustamise ajaks lõppenud, kuid Konkurentsiamet peab rikkumist

piisavalt prioriteetseks selleks, et väärteomenetlust siiski alustada ja toimetada. Kuna VTMS §

30 alustel võib menetluse lõpetada nii kohtuväline menetleja kui kohus, annab muudatus

võimaluse ka kohtumenetluses ja ilma käimasoleva konkurentsijärelevalvemenetluseta

menetluse lõpetamiseks asjakohastes kohustustes menetlusaluse isikuga kokku leppida.

Normaalolukorras tuleks selline kohustus võtta järelevalvemenetluse käigus, kuid seesugune

võimalus menetlust karistust määramata lõpetada peaks olema ka kohtul väärteomenetluses.

2. peatükk. Konkurentsiseaduse muutmine, mis ei ole seotud ECN+ direktiivi

ülevõtmisega

81

§ 13. KonkS §-i 738 – Raamatupidamise erinõude täitmata jätmine – kavandatud muudatus:

„ettevõtja poolt käesolevas seaduses sätestatud raamatupidamise erinõude täitmata jätmise

eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

üleilmsest kogukäibest.“.

Tegemist on kehtiva väärteokoosseisuga, mille tagatav kohustus tuleneb KonkS 4. peatükist (§

181). Kuigi direktiiv sellist kohustust ega selle rikkumise eest trahvimist otseselt eraldi ei nõua,

on just raamatupidamise erinõuete täitmine oluliseks garantiiks, et eri- või ainuõigust omavad

ettevõtjad või ettevõtjad, kelle omandis on mõni oluline vahend KonkS § 18 tähenduses, oma

turgu valitsevat seisundit ei kuritarvitaks ning et võimalikke kuritarvitusi saaks järelevalve

käigus avastada. Siingi on vastutusele võetavaks subjektiks üksnes ettevõtja, st mitte füüsilised

isikud, kes juriidilisest isikust ettevõtja huvides tegusid toime panid. Nimelt, peab eri- või

ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja tulude ja kulude arvestus võimaldama hinnata,

kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. Kui

ettevõtja sellist arvestust korrektselt ei pea, siis ei ole objektiivselt võimalik kontrollida, kas ta

täidab oma eri- või ainuõiguse või olulise vahendi omamisega seotud kohustusi nõuetekohaselt

– nt kas juurdepääs võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile on teistele

ettevõtjatele tagatud mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Raamatupidamise

erinõude täitmata jätmise korral on teiste kohustuste täitmise nõuetekohasust keeruline

tõendada. Samuti on ettevõtjal endal keerulisem Konkurentsiameti etteheiteid ümber lükata, kui

tal puuduvad tema toodete ja/või teenuste hindu õigustavad korrektsed raamatupidamise

andmed, mida ametile esitada. Seetõttu on põhjendatud kehtestada ka antud rikkumise puhul

sama trahvimäära kui KonkS §-i 737 ja teiste direktiivist tulenevate koosseisude puhul (kartellid

ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine).

Karistusraami muutmata jättes looks seadus ettevõtjatele stiimuli raamatupidamise erinõudeid

mitte täita selleks, et eri- või ainuõiguse või olulise vahendi omamisest tingitud turgu valitseva

seisundi kuritarvitamist ei oleks võimalik tuvastada. Seetõttu on põhjendatud, et ka karistus

raamatupidamise erinõude täitmata jätmise eest oleks sama, mis juhul, kui ettevõtja jätaks

täitmata muud eri- või ainuõiguse või olulise vahendi omamisest tulenevad kohustused, kuivõrd

muidu ei oleks täidetud direktiivi nõue kehtestada turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest

tõhusad ja heidutavad trahvid.

§ 14. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus tuleb jõustada võimalikult kiiresti, kuna alates 23.01.2025 lisandub iga

päeva eest, mil direktiiv on üle võtmata, Eestile karistuslik makse summas 3000 eurot. Kehtiva

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb uute regulatsioonide jõustumiseks ette näha mõistlik aeg,

mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber

korraldada.78 Kõnesoleva eelnõu puhul on konkurentsijärelevalvemenetluses

Konkurentsiametile antud täiendavaid volitusi, mitte kohustusi ning materiaalne

konkurentsiõigus ei muutu. Seadusest ei tulene ka ettevõtjatele mingeid täiendavaid

regulaarseid kohustusi, mille ettevalmistamine tähendaks kulusid või nõuaks pikemat

ettevalmistustööd. Ei muutu ka konkurentsiväärtegude menetluskord, mistõttu iseäranis pikka

vacatio legist vaja ei ole. Konkurentsikuritegude kriminaalasjad lõpetatakse seaduse

jõustumisel seoses sellega, et seni kuriteoks olnud teod on edaspidi karistatavad väärtegudena.

Nende asjade materjalid antakse KrMS sätete kohaselt üle väärtegude kohtuvälisele

menetlejale, st Konkurentsiametile.

78 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26.

82

4. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras. Vt täiendavalt eelnõu § 14 selgitust.

5. Täpsustused seaduse mõjude kohta

Muudatusettepanekute tulemusel PPA ja Konkurentsiameti vaheline ülesannete jaotus ja

politsei kaasamise maht võrreldes esialgses eelnõus ette nähtuga ei muutu.

Muudatusettepanekuga täiendavaid töökohti ega riigieelarvelisi kulutusi ette ei nähta.

6. Muudatusettepanekute kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Muudatusettepanekute arutamiseks toimus 20.01.2025 kaasamiskoosolek, kus osalesid

erinevate huvigruppide ja institutsioonide, sh Konkurentsiameti, Advokatuuri, Õiguskantsleri

kantselei, kohtute, ettevõtlusorganisatsioonide ja Riigikogu majanduskomisjoni esindajad.

Osalejatele anti võimalus esitada ka kirjalikke seisukohti muudatusettepaneku kohta, mida

osalejad ka kasutasid.

Kõik laekunud märkused ja arvamused on esitatud ühes vastustega seletuskirja lisas –

kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkuste ja ettepanekute

kooskõlastustabelis.

Esitab Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastatult Vabariigi Valitsusega

„.....“.......................2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Ettepanekute ja märkuste tabel

Konkurentsiamet

1. Kui eesmärk on ainult EL õiguse ülevõtmine, siis võiks ju kaaluda ka üksnes konkurentsisätete kehtetuks tunnistamist KarS-is, väärteokoosseisude muutmist ja haldusmenetluse volituste täpsustamist. Kui aga seadusandja soov on teha sisulisi muudatusi konkurentsijärelevalves, siis eelnõu ja selle seletuskiri ei loo selleks eeldusi.

Teadmiseks võetud

2. Ebaselge on KJVM ja VTM omavaheline suhe, sh kas KJVM peab olema enne VTM alustamist lõpule viidud.

Seletuskirjas täpsustatud.

Seadus ei näe ette võimalust VTM alustamata jätta prioriseerimisest lähtudes; ei ole selge, kas legaliteedipõhimõte kohaldub. Direktiiv nõuab, et konkurentsiasutusel oleks prioriteetide seadmise õigus.

Lisatud KonkS § 73-18 lg 6 p 1.

Aegumine peaks kohtumenetluse ajaks peatuma (vt ka direktiiv art 29(2). Aegumise peatamata jätmise või ka kolmeks aastaks peatumisega on oht, et asjad aeguvad enne menetluse lõpuleviimist ära.

Muudetud KonkS § 73-18 lg 2.

Emaettevõtja vastutus ei ole direktiiviga kooskõlas (§ 73-15 lg 2): direktiiv nõuab vastutust olenemata sellest, kas emaettevõtja takistas või teadis väärteo toimepanekust

Ei arvestata. § 73-15 väljendab karistusõiguslike mõistete keeles sedasama, mida nõuab ka Euroopa Kohtu praktika – 100% osalusega tütarettevõtte puhul ongi emaettevõttel kõik võimalused hoolsa ja kohusetundliku tegevusega tagada, et tütarettevõtte konkurentsirikkumised ei jää teadmata ja reageerimata. Seletuskirjas täpsustatud.

Väärteovastutus ei sobitu konkurentsiõigusliku ettevõtja vastutusega

Ei arvestata. See väide võib abstraktses mõttes õige olla, kuid kokkusobimatus on ületatav, nagu seda on ka eelnõus tehtud. Õiguslikus mõttes saab õiguste ja kohustuste, sh karistuse kandjaks olla vaid isik, mitte aga majandusüksus.

Tahtluse ja ettevaatamatuse tõendamise koormus tuleks lähtuvalt Euroopa Liidu Kohtu praktikast ümber pöörata

EL kohtu praktikat on loetud valesti – „ei saanud olla teadmata“ ei ole mitte tõendamise standard, mis tõendamiskoormuse ümber pöörab, vaid konkreetse kohtuasja kontekstis välja öeldud faktiline järeldus pärast asjas kogutud tõendite hindamist.

KonkA ei ole nõus sellega, et talle pannakse (§ 73-28) ka õigustavate asjaolude väljaselgitamise kohtustus (viidates RKKKo 3-1-1-12-11).

Haldusmenetlus on uuriv menetlus, mida tulebki igakülgselt ja objektiivselt toimetada. Ka süüteomenetluses on kohtuvälise/eelse menetluse puhul vältimatu see, et kohtuväline menetleja peab välja selgitama kõik asjaolud

igakülgselt ja objektiivselt, st tuleb koguda ka need tõendid, mis süüd ei kinnita ning siis kõiki tõendeid hinnates teha otsus süüdistuse esitamise põhjendatuse kohta. Viidatud kohtulahendis märgitakse, et süüdistusel on kohustus sellekohase teabe ilmnemisel kontrollida võimalike õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist, kuid seda tuleb lugeda kooskõlas Riigikohtu hilisema praktikaga, kus on korduvalt märgitud, et aktiivsete kaitseväidete tõendamise (ja siia juurde peaks loogiliselt kuuluma ka ettevõtja väited võimaliku konkurentsi soodustava toime vms kohta) koormus on süüdistataval endal, kes peab kas ise oma väidete kohta tõendeid esitama või vähemasti looma reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks.

Eelnõu § 78-17 ei sätesta kaasaaitamiskohustuse piisavat ulatust. Kui siseriikliku konkurentsijärelevalve puhul on kaasaaitamiskohustuse piiramine võimalik, siis ELTL Art 101 ja 102 asjades mitte.

Sõnastust täpsustatud vastavaks direktiiviga. Kaasaaitamiskohustuse ulatus on piisav ja põhjendatud seletuskirjas.

Rahvusvaheline koostöö ei ole selge, sh pole selge, kas ja kuidas saab KonkA vahetada teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga konfidentsiaalset teavet

Leebusprogramm ja kokkulepped peaksid andma selge võimaluse vähendada kohaldatavaid trahve. Praegu puudub KonkA-l isegi sisendi andmise võimalus

Väide ei ole korrektne: väärteomenetluses on Konkurentsiamet kohtuväline menetleja, kellel on kohtumenetluses kahtlusteta õigus anda kohtule teada põhjustest, miks väärteo eest tuleks mõista kergem karistus. Nii „osalise leebuse“ kui kokkuleppel võetud kohustuste näol on tegemist karistusõiguslikus mõttes kergendavate asjaoludega, mida kohus peab karistust mõistes arvestama.

Menetlustrahvid on puudu nt läbiotsimise või teabenõude tagamiseks

Mõlemal juhul kohaldub eelnõu kohaselt KonkS § 73-10, mis näeb ette vastutuse nii läbiotsimise kui teabenõude takistamise eest.

Direktiiv nõuab ettevõtja vastutust pitseri lõhkumise eest, sh peaks olema selge, et ka KonkA volitusel paigaldatud pitseri lõhkumine toob kaasa vastutuse.

Arvestatud.

Puudub selge norm, mis sätestaks ettevõtja ja õigusnõustaja suhtluse LPP-na juhul, kui õigusnõu puudutas kartelli organiseerimist

Ei arvestata. Kui advokaat annab kliendile õigusnõu, siis see on selgesti kaetud ametiprivileegiga ja õigusnõu konfidentsiaalsus ei saa sõltuda õigusnõuande sisust.

Advokatuur

Toetame väärteomenetluse-põhist lähenemist. Teadmiseks võetud

Tõendite ülekandesäte ei taga piisavaid menetluslikke garantiisid väärteomenetluses

Tehtud täpsustus eelnõu sõnastuses. Tarvilik on tagada tõendite ülekantavas kahe menetlusliigi vahel ning järelevalvemenetluses tõendite kogumisele sätestatud nõuded on

väärteomenetluse nõuetega olulises osas kooskõlas. Järelevalvemenetluses kogutud tõendite esitamine kohtus allub VTMS kohtumenetluse regulatsioonile.

Enese mittesüüstamise privileegi on põhjendamatult kitsendatud

Ei arvestata. Seisukohas on toodud viited vanematele kohtuasjadele; viimase aja Euroopa Kohtu praktika on liikunud teises suunas ja puhtfaktilise teabe andmisest enese mittesüüstamise privileegile viidates keelduda ei saa isegi siis, kui see teave on ettevõtjale ebasoodne, välja arvatud juhul, kui see oleks võrdväärne süü tunnistamisega. PS § 22 laienemine juriidilistele isikutele olukorras, kus füüsiline isik vastutusele võtmisele ei kuulu, ei ole iseenesestmõistetav, nagu ka seletuskirjas kirjutatud ja PS kommentaarides viidatud. Seletuskirja on täiendatud.

Käitumuslikud ja struktuursed meetmed peaksid olema rakendatavad väärteomenetluses

Ei arvestata. Ka konkurentsijärelevalvemeetmete rakendamise jaoks on ette nähtud vajalikud garantiid, mis on väärteomenetlusega küllaltki sarnased. Käitumuslike ega struktuursete meetmete näol ei ole tegu karistusega, vaid regulatiivse tegevusega, mistõttu nende kohaldamine väärteomenetluses ei ole kohane.

Läbiotsimisel säilib oht tõendite ülemäära laiaks kogumiseks (sh liiga laialdaseks materjali kaasa võtmiseks)

Arvestatud osaliselt, Sõnastust täpsustatud.

Direktiivist tulenevaid põhiõiguste kitsendusi peaks rakendama vaid piiriülestes asjades

Ei arvestata. Järelevalve algfaasis ei pruugi olla selge, kas rikkumisel on piiriülene mõõde; hiljem, kui selgub, et ongi, on tõendid hävinud ja Eestile saab ette heita ECN+ direktiivist tulenevate nõuete rikkumist.

Füüsilisele isikule sunniraha ähvardamisel teabenõuete esitamine ei tulene direktiivist

Ei arvestata. Direktiiv ei tee vahet füüsilistel ja juriidilistel isikutel ja nõuab, et sunniraha ähvardusel saaks teabenõudeid esitada kõikidele isikutele, kellel asjakohast teavet võib olla.

Sunniraha tagasiulatuv kohaldamine ei tulene direktiivist

Direktiiv nõuab mh tõhusat, proportsionaalset ja hoiatavat sunniraha. Eelnõus olev nn viivissunniraha mudel vastab neile tingimustele. ATSS kohane sunniraha ei võimalda efektiivselt menetluse pahatahtlikku venitamist vältida, mistõttu poleks tõhus.

Eelnõukohane § 73-7 koosseis ei tulene direktiivist

Koosseis on ka kehtivas KonkS-s, muudatus on vajalik karistuste viimiseks proportsiooni teiste rikkumiste eest ette nähtud karistustega. Ettevõtjal on olulisele vahendile juurdepääsu piiramise kaudu võimalik vaba turgu moonutada sama intensiivselt nagu muul viisil turgu valitsevat seisundit kuritarvitades.

Eelnõukohane § 73-8 koosseis ei tulene direktiivist

Koosseis on ka kehtivas KonkS-s. Muudatus karistusmääras on vajalik, et tagada reaalne võimalus kontrollida oluliste vahendite üle kontrolli omava ettevõtja kohustuste täitmist ja vältida olukorda, kus ettevõtjal oleks võimalik kuritarvituste eest mitte vastutada vaid seetõttu, et ta oma raamatupidamise kohustuse täitmata jätab.

Kokkuleppega lõpetamine peaks olema võimalik igasuguste konkurentsirikkumiste suhtes konkurentsijärelevalve tegemisel

Sisuliselt ongi – kohustuse võtmise heakskiitmise menetluses.

Väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtet tuleks konkurentsirikkumiste osas kitsendada. Minimaalselt lisada mittealustamise alusena madal prioriteetsus

Arvestatud. Lisatud KonkS § 73-18 lg 6 p 1

Eelnõukohane § 73-18 lg 6 peaks olema lg-s 5 sätestatud kohustuslik lõpetamise alus direktiivi art 12 järgi

Ei arvestata. Direktiivi art 12 ei näe kohustuslikult ette seda, et juba toimunud rikkumise eest karistada ei saaks, kui olukorra parandamiseks on kohustusi võetud ja need heaks kiidetud, kuid ebapiisavad. Võetud kohustused saavad olla kergendavaks asjaoluks väärteomenetluses.

Eelnõukohases KonkS § 73-16 lg-s 1 eemaldada viide keelatud teo tuvastamisele KonkA poolt. Süüteokoosseisu tuvastab maakohus.

Arvestatud. Tekstilõik eemaldatud.

Planeeritava KonkS § 73-17 kohaldamisala on piiratud ainult avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. Ettevõtjate ühendus ei pruugi olla asutatud avalik- õigusliku juriidilise isikuna.

Arvestatud.

Eelnõukohases § 78-17 lg-s 2 tuleks täpsustada, et vastutuse eelduseks on, et vastav isik tegutses järelevalvealuse isiku nimel või huvides.

Ei arvestata. Omistamise autonoomne kriteerium tuleneb Euroopa Kohtu praktikast. Väärteovastutuse puhul reguleerib omistamist KarS § 14.

Ei ole põhjendatud eelnõukohase KonkS § 78-25 lg 6 nõue, et järelevalvealune isik peab kogu nõutud teabe esitama eesti keeles ja selle nõude täitmata jätmise korral maksma kuni viis protsenti ettevõtja keskmisest päevasest üleilmsest käibest sunniraha.

Ei arvestata. Menetluse toimetamise keel on eesti keel.

KonkS § 78-23 lg 3 Lg 3 peaks advokaadi andmekandjate suhtes sätestama samasugused tagatised nagu advokaadi valduse läbiotsimisel

Ei arvestata. Tegu on läbiotsimise üldregulatsiooniga, mistõttu eraldi täpsustus ei ole vajalik ja lõikes 2 sisalduv viide KrMS korrale katab ka lõikes 3 viidatud olukorda. Seletuskirja on täiendatud.

KonkS § 78-19 lg 4 Tekst sõnadest alates "välja arvatud…." on arusaamatu ning vastuolus seletuskirjaga ning peaks välja jääma.

Ei arvestata. Ehkki kutsesaladus, võib advokaatide ja nende klientide vaheline suhtlus olla asjakohane tõendusmaterjal nt järelevalvemenetluses, kus menetluse esemeks on advokaadibüroode omavaheline hinnakokkulepe. Välistus, mida advokatuur nimetab arusaamatuks, puudutab just seda olukorda.

Tallinna Halduskohus

Toetame eelnõu muudatuste lähenemist. Teadmiseks võetud

Eelnõukohane § 78-12 ei ole selge osas, mis puudutab haldusmenetluse tulemuste siduvust väärteoasja lahendavale kohtule

Seletuskiri täpsustatud

Konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks ettevõtte ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise keelamine võiks olla KonkA pädevuses kohtuliku järelkontrolli võimalusega

Ei arvesta. Tegu on tõsise ettevõtlusvabaduse riivega, mida ka muudes menetlustes saab kohaldada vaid kohtu määrusega. Puudub põhjus, miks KonkA peaks saama seda teha ilma kohtu määruseta.

Õiguskantsler

Toetame uut lähenemist. Seletuskirjas tuleks täpsustada, millised on need küsimused, millele ettevõtja võib vastamata jätta enese mittesüüstamise privileegist tulenevalt. Praegune sõnastus ei ole selge ja võimaldab tõlgendust, mis on EL kohtupraktikast kitsendavam.

Seletuskirja täpsustatud

Kaubandus- tööstuskoda

Toetame uut lähenemist ja advokatuuri märkusi menetlusõiguse osas

Teadmiseks võetud

Eesti Tööandjate Keskliit

Toetame uut lähenemist ja advokatuuri märkusi menetlusõiguse osas

Teadmiseks võetud

1

Riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE)

muutmise ettepanek

1) Lugeda eelnõu senine tekst eelnõu 1. peatükiks.

2) Muuta eelnõu § 1 punkti 17 ja sõnastada see järgmiselt:

„paragrahvi 633 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetluse peatada, kui asja kohta seisukoha

võtmisel olulist tähtsust omav ja selle asjaga seotud haldus-, halduskohtu-, tsiviil-, väärteo- või

kriminaalmenetlus on pooleli.“;

3) Muuta eelnõu § 1 punkti 20 ja sõnastada see järgmiselt:

„paragrahvid 636 ja 637tunnistatakse kehtetuks“;

4) Lisada eelnõu § 1 punktid 20a-20c ja sõnastada need järgmiselt:

„20a) Paragrahv 735 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

paragrahv 735 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠735. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

(1) Ettevõtja poolt käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise

keelu või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.“;

20b) Paragrahv 737 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 737. Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine Ettevõtja poolt teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel võrgustikule,

infrastruktuurile või muule olulisele vahendile juurdepääsu mittelubamise eest, samuti muu

tegevuse eest, millega on kaasnenud olulist vahendit omava ettevõtja seaduses sätestatud

kohustuste rikkumine, –

karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.

20c) Paragrahv 739 tunnistatakse kehtetuks“;

5) Muuta eelnõu punkti 21 ja sõnastada see järgmiselt:

„seadust täiendatakse §-dega 7310–7320 järgmises sõnastuses:

㤠7310. Uurimismeetme kohaldamise takistamine

(1) Konkurentsijärelevalvemenetluses või käesoleva seaduse paragrahvides 735, 737-738 ja

7313-7314 sätestatud väärteo menetluses teadvalt läbiotsimise takistamise, Konkurentsiameti

korraldusel paigaldatud pitseri rikkumise või väära, ebatäieliku või eksitava teabe andmise või

teabe andmisest ebaseadusliku keeldumise eest uurimismeetmele allutatud muu isiku kui

konkurentsijärelevalvemenetluses järelevalvealuse isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse eest konkurentsijärelevalvemenetluses

järelevalvealuse isiku poolt –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.

§ 7313. Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus

2

(1) Ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud konkurentsi kahjustava

kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keelu või Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 101 rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.

(2) Vastutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo eest kergendab see, kui isik

tõendab, et ta keelatud kokkuleppe osaliseks olemise ajal kokkulepet ei täitnud ja käitus turul

ausat konkurentsi austavalt.

§ 7314. Konkurentsijärelevalvemeetme täitmata jätmine

Ettevõtja poolt konkurentsijärelevalves enda poolt võetud kohustuse või talle määratud ajutise

või järelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.

§ 7315. Juriidilise isiku vastutuse erisused

(1) Käesoleva seaduse §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärteo eest vastutusele

võtmisel ei kohaldata karistusseadustiku § 14 lõiget 4. Riigile väärteovastutust ei kohaldata.

(2) Ettevõtja vastutab tema valitseva mõju all oleva ettevõtja poolt toime pandud käesoleva

seaduse §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärteo eest, kui ta väärteo toimepanekut ei

takistanud, ehkki väärteo toimepanekust teadis või oleks kohusetundliku ja hoolika suhtumise

korral pidanud teadma.

§ 7316. Trahvi suuruse arvutamine

(1) Kui käesolev seadus näeb rahatrahvi suuruse alusena ette kogukäibe, võetakse aluseks

kogukäive trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal.

(2) Kui ettevõtjate ühenduse toimepandud keelatud tegu on seotud ühenduse liikmeks olevate

ettevõtjate tegevusega, on trahvi suuruse arvestamise aluseks ühenduse nende liikmete üleilmse

kogukäibe summa, kes tegutsevad samal turul, mida toime pandud väärtegu on mõjutanud.

Seejuures ei või ühelegi menetlusalusele isikule määrata trahvi, mis ületaks koosseisu

sanktsiooni ülemmäära.

§ 7317. Liikmeskonnaga juriidilise isiku trahvimine

(1) Kui ettevõtjate ühenduseks olevale juriidilisele isikule kohaldatakse konkurentsialase

väärteo eest trahvi tema liikmeks olevate ettevõtjate käibe alusel, peab juriidiline isik trahvi

tasumiseks nõudma rahalist panust oma liikmetelt, kui ta ise on maksejõuetu.

(2) Trahvi tasumist ei saa nõuda nendelt liikmetelt, keda sama väärteo toimepanemise eest on

juba karistatud või kes tõendavad, et nad ei kohaldanud ettevõtjate ühenduse otsust, ei teadnud

sellest või on enne konkurentsijärelevalvemenetluse algust end sellest aktiivselt eemaldanud.

§ 7318. Konkurentsialaste väärtegude menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm

aastat.

(2) Käesoleva seaduse §-des 735, 737-738 ja 7313-7314 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on

viis aastat. Nimetatud väärtegude aegumine peatub väärteo kohtumenetluse ajaks ning selle

keelatud teo suhtes konkurentsiasutuse või Euroopa Komisjoni poolt

konkurentsijärelevalvemenetluse otsuse kättetoimetamisel kuni ajani, mil

konkurentsijärelevalvemenetluse otsust ei saa enam vaidlustada, või selle vaidlustamisel tehtud

kohtulahendi jõustumiseni. Isikut ei tohi väärteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui väärteo

lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud selle teo

aegumistähtajaks sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

(3) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.

(4) Käesoleva seaduse §-des 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärtegusid arutab maakohus.

(5) Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud väärteomenetlus lõpetatakse lisaks

väärteomenetluse seadustiku § 29 lõikes 1 toodud alustele ka juhul, kui

3

1) konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetati käesoleva seaduse §-s 7831 sätestatud kokkuleppega,

milles järelevalvealuse isikuga lepiti kokku parandusliku makse tasumises;

2) menetlusaluse isiku suhtes otsustati kohaldada leebust ja ei esine käesoleva seaduse § 7819

lõikes 3 nimetatud asjaolusid.

(6) Väärteomenetluse võib käesolevas seaduses sätestatud väärteo suhtes jätta alustamata ja

konkurentsiamet võib alustatud väärteomenetluse lõpetada, kui

1) Konkurentsiameti hinnangul ei ole väärteomenetluse toimetamine konkurentsinormide

täitmise tagamise seisukohalt prioriteetne;

2) konkurentsijärelevalvemenetluses kiidetakse heaks ettevõtja poolt kohustuste võtmine

käesoleva seaduse § 7830 lõike 4 kohaselt.

(7) Kui kokkuleppega või kohustuste võtmise heakskiitmisega lõpetatud

konkurentsijärelevalvemenetlus uuendatakse, kuna järelevalvealune isik ei täida kokkuleppest

tulenevaid kohustusi, võib Konkurentsiamet väärteomenetluse määrusega uuendada.

(8) Käesolevas seaduse paragrahvides 735-738, 7310 ja 7313-7314 sätestatud väärtegude

tõendamisel on Konkurentsiametil lubatud kasutada konkurentsijärelevalvemenetluse

uurimismeetmeid ja konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendeid. Teise

liikmesriigi konkurentsiasutuse kogutud tõendid on väärteomenetluses lubatavad, kui neid

kogudes ei ole rikutud Eesti konkurentsijärelevalvemenetluse põhimõtteid.Füüsilise isiku

väärteoasjas ei ole lubatud tema süü tõendamisel kasutada teavet, mille see füüsiline isik oli

sunnitud avaldama vastusena teabenõudele.

(9) Tõendite esitamine ja uurimine kohtus toimub väärteomenetluse seadustikus sätestatud

korras.

§ 7819. Leebuse kohaldamine

(1) Konkurentsiamet ei alusta väärteomenetlust ja juba alustatud väärteomenetlus lõpetatakse

§ 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on

esimesena esitanud leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis võimaldab

Konkurentsiametil konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks olev keelatud tegu on

taotluses kirjeldatud kartell, kohaldada §-s 7823 sätestatud uurimismeedet. Käesolevat lõiget

kohaldatakse ka juhul, kui Konkurentsiametil on §-s 7823 sätestatud uurimismeetme

kohaldamiseks piisav teave olemas enne leebuse kohaldamise taotluse saamist, kuid

uurimismeedet ei ole veel kohaldatud.

(2) Konkurentsiamet ei alusta väärteomenetlust ja juba alustatud väärteomenetlus lõpetatakse §

781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on

esimesena esitanud leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis Konkurentsiameti

hinnangul võimaldab taotluses kirjeldatud kartelli tuvastada. Käesolevat lõiget kohaldatakse

ainult juhul, kui Konkurentsiametil ei ole enne leebuse kohaldamise taotluse saamist kartelli

tuvastamiseks piisavat teavet ja käesoleva paragrahvi lõige 1 ei ole kohaldatav ühegi teise

leebusetaotleja suhtes.

(3) Käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva

leebusetaotleja suhtes võib vaatamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule siiski

väärteomenetlust alustada, kui leebusetaotleja on teisi ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi

sunniga kallutanud kartellis osalema.

(4) Käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva

leebusetaotleja suhtes väärteomenetluse alustamata jätmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või

2 nimetatud alusel ei vabasta teda sellest, et Konkurentsiamet tuvastab tema kartellis osalemise.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt ei ole alust leebusetaotleja suhtes, kes täidab

käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi, väärteomenetlust

alustamata jätta, on Konkurentsiamet leebusetaotleja soovil kohustatud väärteomenetluses

kohut teavitama tema poolt osutatud kaasabist.

4

§ 7820. Leebuse tingimuslikust kohaldamisest ja kohaldamata jätmisest teavitamine Konkurentsiamet teavitab leebusetaotlejat käesoleva seaduse § 7834 lõigetes 1 ja 2 sätestatud

leebuse tingimuslikust kohaldamisest või kohaldamata jätmisest. Leebusetaotleja taotlusel

teavitab Konkurentsiamet teda sellest kirjalikult.“;

5a) Eelnõu § 1 punktis 24, millega muudetakse KonkS § 78 lõiget 1, asendada tekstiosa „7834“

teistiosaga „7819“;

6) Muuta eelnõu § 1 punkti 27, millega muudetakse KonkS paragrahvi 781 lõike 2 punkte 1–5

ja sõnastada punkt 1 järgmiselt:

„1) leebusetaotleja nimi, registreerimisnumber või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed

ning teave selle kohta, kas leebusetaotleja soovib, et tema leebusetaotluse rahuldamata jätmise

korral avaldataks tema taotlus väärteomenetluses karistust kergendava asjaoluna“;

7) Muuta eelnõu § 1 punkti 28, millega täiendatakse KonkS paragrahvi 781 lõigetega 21–26 ja

sõnastada punkt 24 järgmiselt:

„(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud juhul on leebusetaotleja peamiseks

kontaktpunktiks Euroopa Komisjon, kuni Euroopa Komisjon otsustab, kas ta menetleb salajast

kartelli osaliselt või täielikult. Senikaua võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt lõikes 2

nimetatud teabe osas nõuda üksnes selgitusi konkreetsete asjaolude kohta. Kogu lõikes 2

nimetatud teavet võib Konkurentsiamet enne Euroopa Komisjoni nimetatud otsust nõuda

üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on vajalik salajase kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide

konkurentsiasutuste pädevuse jaotamiseks.“;

8) Muuta eelnõu § 1 punkti 37 ja sõnastada see järgmiselt:

„paragrahvi 781 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) leebusetaotleja ei ole leebuse kohaldamise taotluse esitamise ja sisuga seotud asjaolusid

enne taotluse esitamist avaldanud kellelegi muule kui teisele konkurentsiasutusele ega pärast

taotluse esitamist, kuid enne asjas koostatud etteheiteid käesoleva seaduse § 7827 tähenduses

avaldanud kellelegi ilma Konkurentsiameti loata.“;

8a) Asendada eelnõu § 1 punktis 38, millega muudetakse KonkS § 784 lõiget 4, tekstiosa „7834“

tekstiosaga „7819“;

9) Eelnõu § 1 punkt 39 kustutada;

10) Muuta eelnõu § 1 punkt 42 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 7812. Keelatud teo toimepanemise tuvastamise tagajärjed

Keelatud teo toimepanemise asjaolude tuvastamine Konkurentsiameti poolt on siduv keelatud

teo toimepanemisest tekkinud nõuet menetlevale kohtule, kui keelatud tegu tuvastavat

haldusakti ei ole tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb

keelatud tegu tuvastav haldusakt kehtima.“;

11) Muuta eelnõu § 1 punkti 43, millega täiendatakse KonkS-i peatükkidega 92 ja 93, järgmiselt:

11.1. Asendada läbivalt sõna „menetlusalune“ sõnaga „järelevalvealune“ vastavas käändes;

11.2. Sõnastada KonkS’ile lisatava § 7813 lõiked 4-5 järgmiselt:

„(4) Konkurentsijärelevalvemeetmed on kohustuse võtmise heakskiitmine ja keelatud teo

toimepanemise lõpetamine.

5

(5) Konkurentsiamet viib läbi konkurentsijärelevalvemenetlust, sealhulgas määrab

konkurentsijärelevalvemeetmed. Konkurentsiameti peadirektor kinnitab loetelu

ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel on pädevus Konkurentsiameti nimel

konkurentsijärelevalvemenetlust läbi viia.“;

11.3. Kustutada KonkS-ile lisatava § 7813 lõige 6;

11.4. Lugeda KonkS-ile lisatava § 7813 lõige 7 lõikeks 6;

11.5. Muuta KonkS-ile lisatava § 7814 lõige 2 ja sõnastada järgmiselt:

„(2) Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab menetluse

konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui:

1) käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102

täitmise tagamisel ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine prioriteetne;

2) selleks tuleneb alus nõukogu määrusest 1/2003/EÜ;

3) konkurentsiolukorra analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt

ilmnev või konkurentsijärelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo

toimepanemise tuvastamiseks;

4) ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, kelle keelatud teo toimepanemisele ilmnenud teave viitab,

enam ei eksisteeri.“;

11.6. Muuta KonkS-ile lisatav § 7817 ja sõnastada järgmiselt:

„§ 7817. Järelevalvealune isik ning tema õigused ja kohustused

(1) Järelevalvealune isik konkurentsijärelevalvemenetluses on ettevõtjat või ettevõtjate

ühendust moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab, kui tal tekib kahtlus, et

see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud menetluse esemeks oleva keelatud teo.

Järelevalvealuseks isikuks ei saa olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline isik, kes on ettevõtja

äriseadustiku tähenduses.

(2) Järelevalvealusele isikule omistatakse teise isiku käitumine, temast tulenevad asjaolud ja

teadmised, kui see teine isik on järelevalvealuse isiku organ, selle liige, töötaja või muu isik,

kelle pädevuses on tegutseda järelevalvealuse isiku nimel või huvides. Nimetatud teine isik ei

ole konkurentsijärelevalvemenetluses järelevalvealune isik.

(3) Järelevalvealust isikut teavitatakse viivitamata konkurentsijärelevalvemenetluse

algatamisest.

(4) Järelevalvealust isikut ei teavitata konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest:

1) kuni see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist või

2) kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne järelevalvealuse isiku suhtes esimese

uurimismeetme kohaldamist käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku

teavitamine ohustaks tõendite edasist kogumist.

(5) Järelevalvealust isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel lõpetatud

konkurentsijärelevalvemenetlusest hiljemalt viie aasta jooksul konkurentsijärelevalve

lõpetamisest.

(6) Järelevalvealuse isiku teavitamisel konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest teatatakse

talle tema õigused ja kohustused. Isiku taotlusel selgitatakse talle nende õiguste ja kohustuste

sisu.

(7) Järelevalvealusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses õigus:

1) menetluse läbiviimisele tema põhiõigusi austades, sealhulgas mõistliku aja jooksul;

2) saada endale arusaadavas keeles ja anda teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta;

3) teada, et tema antud teavet võidakse kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses ja

väärteomenetluses tema vastu;

6

4) keelduda teabe andmisest, millega ta tunnistaks ennast keelatud teo või süüteo

toimepanemises süüdit;

5) keelduda teabe andmisest ulatuses, millega järelevalvealune isik avaldaks enda ja oma

lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes

3 nimetatud haridusnõuetele vastava välise õigusnõustaja vahelist konfidentsiaalset

teabevahetust konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasemat

konfidentsiaalset teabevahetust, või avaldaks teavet, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse

kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses;

6) tõlgi abile haldusmenetluse seaduses ja käesolevas peatükis sätestatud tingimustel;

7) lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja abile;

8) riigi õigusabile riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja tingimustel;

9) teada uurimismeetme eesmärki;

10) tutvuda tema suhtes kohaldatud uurimismeetme talletusega ning teha selle uurimismeetme

tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis talletatakse;

11) esitada tõendeid ja taotlusi;

12) olla endale arusaadavas keeles ära kuulatud enne ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust

lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist käesolevas peatükis sätestatud korras;

13) tutvuda menetlustoimiku materjalidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustel;

14) viibida juures, kui Konkurentsiamet avab pitseri käesoleva seaduse § 7823 lõike 4 punktis

2 sätestatud korras kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt ja saada mõistliku aja jooksul

võimalus punktis 6 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi kutsesaladusega

kaitstud teabe märkimiseks Konkurentsiameti täpsustatud korras ning viibida ka teabe edasise

läbivaatamise juures.

(8) Järelevalvealusel isikul on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel

ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid.

(9) Füüsilisest isikust järelevalvealusel isikul on õigus keelduda teabe andmisest, mis võiks teda

ennast või tema tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 lõikes 1 nimetatud lähedast isikut

süüstada keelatud teo või mistahes süüteo toimepanemises.

(10) Järelevalvealusel isikul ei ole õigust keelduda Konkurentsiametile välja andmast andmeid

ja dokumente, mille kogumine ja säilitamine on talle seaduse alusel kohustuslik.

(11) Kui konkurentsijärelevalvemenetluse vältel selgub, et järelevalvealuseks isikuks loetud

isik ei moodusta ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, keda kahtlustatakse keelatud teo

toimepanemises, arvatakse see isik järelevalvealuste isikute ringist välja. Konkurentsiamet

teavitab isikut sellest viivitamata.“;

11.7. Muuta KonkS-ile lisatava § 7821 lõige 2 ja sõnastada järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumenetluse esemeks võib olla:

1) kartellis osalenud isikutele solidaarselt määratud trahvi jagamine;

2) keelatud tegu tuvastava haldusakti vaidlustamine;

3) järelevalvealuse isiku karistamine konkurentsialase väärteo eest.“;

11.8. Muuta KonkS-le lisatava § 7822 lõige 3 ja sõnastada järgmiselt:

„(3) Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus saada juurdepääs teabele

või koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet, sõltumata teabekandjast. Konkurentsiametil ei

ole õigust nõuda juurdepääsu järelevalvealuse isiku ja tema lepingulise või riigi õigusabi korras

nimetatud esindaja või muu käesoleva seaduse § 7819 lõikes 3 nimetatud haridusnõuetele

vastava välise õigusnõustaja vahelisele konfidentsiaalsele teabevahetusele

konkurentsijärelevalvemenetluses või sama menetluse esemega seotud varasemale

konfidentsiaalsele teabevahetusele, samuti teabele, millele laieneb advokaadi kutsesaladuse

kaitse advokatuuriseaduse §-s 45 ja § 43 lõikes 2 sätestatud ulatuses.“;

7

11.9. Muuta KonkS-le lisatava § 7822 lõike 6 punkt 1 ja sõnastada järgmiselt:

„1) spetsialisti, kelle oskusi on vaja uurimismeetme toimetamiseks või kogutud teabe

hindamiseks“;

11.10. Muuta KonkS-ile lisatava § 7822 lõige 9 ja sõnastada järgmiselt:

„(9) Uurimismeetme kohaldamisel teeb konkurentsiamet uurimisel vajalikust teabekandjast

esimesel võimalusel koopia ning tagastab viivitamata teabekandja isikule, kellelt see ära võeti.

Uurimismeetme kohaldamise käigus Konkurentsiameti poolt teabekandjalt talletatud teave

hävitatakse, kui see ei ole menetluses enam vajalik ning ei ole teisiti kokku lepitud.“;

11.11. Muuta KonkS-ile lisatav § 7823 ja sõnastada järgmiselt:

„§ 7823. Läbiotsimine

(1) Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha läbiotsimise järelevalvealuse isiku

äriruumis või muus ehitises, sõidukis või maa-alal, kui on põhjendatud kahtlus, et läbiotsitavas

kohas asub järelevalvealuse isikuga seotud äri- või raamatupidamisteave või muud

konkurentsijärelevalvemenetluses asjakohased tõendid.

(2) Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha läbiotsimise advokaadi valduses.

Advokaadi valduse läbiotsimist ei või toimetada advokaadi kutsesaladust sisaldavate andmete

äravõtmise eesmärgil, välja arvatud siis, kui advokaati, advokaadibüroo töötajat või

advokatuuri töötajat kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises ning on alust arvata, et

kutsesaladust sisaldavad andmed on seotud konkurentsijärelevalvemenetlusega. Advokaadi

valduse läbiotsimisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikus advokaadi valduse

läbiotsimise kohta sätestatut käesolevas lõikes sätestatud erisustega.

(3) Halduskohus võib läbiotsimise loas määrata, et Konkurentsiametil on õigus saada

juurdepääs läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele andmetele,

kui on põhjendatud kahtlus, et seal võib olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- või

raamatupidamisteavet, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks.

(4) Kui halduskohus on Konkurentsiametile andnud läbiotsimiseks loa, on Konkurentsiametil

õigus:

1) ette teatamata siseneda läbiotsimise loas nimetatud kohta ning seal toimetada otsinguid

läbiotsimise loas märgitud tõendite leidmiseks;

2) kopeerida või võtta pitseeritult kaasa läbiotsitavas kohas olevaid asitõendeid, andmekandjaid

või nende koopiaid, millel võib olla järelevalvealuse isikuga seotud äri- ja

raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks;

3) saada juurdepääs läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele

andmetele, kui halduskohus on seda oma loas märkinud, ja läbiotsimisel leitud andmekandjatel

olevatele andmetele, ning seal sisalduvat teavet talletada;

4) pitseerida järelevalvealuse isiku äriruumi või selle osa, selles oleva teabekandja või muu

eseme enda määratud tähtajaks, samuti keelata läbiotsimisele allutatud isikul käesoleva lõike

punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele

juurdepääsu takistamine;

5) kohustada läbiotsimise käigus järelevalvealust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise

juures ja nõuda neilt teavet käesoleva seaduse § 7825 tingimustel ja korras, sealhulgas võib

Konkurentsiamet isiku kohale kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes

kohale ilmumiseks piisava ajavaru;

(5) Konkurentsiamet võib kohustada läbiotsimisele allutatud isikut läbiotsimise käigus või

pärast läbiotsimist ning enne seda, kui Konkurentsiamet asub pitseeritud teabekandjal oleva

teabega tutvuma, märkima ära käesoleva seaduse § 7822 lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse

teabevahetuse ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabe läbiotsimiselt kaasa võetud või

8

kopeeritud andmekandjalt, andes selleks mõistliku tähtaja. Isik märgib konfidentsiaalse

teabevahetuse Konkurentsiameti ettenähtud korras, eristades märgitava teabe võimalikult

täpselt ning esitades igal üksikjuhul selgituse asjaolude kohta, millega seoses ta käsitleb

teabevahetust konfidentsiaalsena. Kui Konkurentsiameti ja läbiotsimisele allutatud isiku vahel

tekib vaidlus teabevahetuse konfidentsiaalsuse üle, lahendab vaidluse halduskohus oma

määrusega Konkurentsiameti taotlusel, kuulates ära Konkurentsiameti ja läbiotsimisele

allutatud isiku seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse teabevahetusega ja vajadusel

menetlustoimiku materjalidega. Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse

lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.

(6) Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisse kohaliku omavalitsuse esindaja, kui läbiotsimisele

allutatud isik ei ole kohal ja tema kohale kutsumine käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5

sätestatu kohaselt ei ole võimalik või tulemuslik.

(7) Kui läbiotsimisele allutatud järelevalvealune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti

korraldusele, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras ja määras.

(8) Kui läbiotsimisele allutatud muu isik kui järelevalvealune isik ei allu läbiotsimisel

Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud meetmete kohaldamiseks võib

politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut

sundi kohaldab politsei oma kaalutlusel korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades

käesoleva peatüki erisusi.

(10) Edasilükkamatul juhul, kui taotluse kirjalik vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib

Konkurentsiamet taotluse halduskohtule läbiotsimiseks esitada muus taasesitatavas vormis.

Käesoleva lõike alusel esitatavas taotluses tuleb põhjendada, miks taotlus on edasilükkamatu.“;

11.12. Muuta KonkS-ile lisatavad §-d 7824 ja 7825 ja sõnastada järgmiselt:

㤠7824. Halduskohtu luba

(1) Läbiotsimiseks annab loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks

loa andmise sätete alusel.

(2) Läbiotsimiseks loa andmisel hindab kohus, kas seaduses läbiotsimisele seatud eeldused on

täidetud, sealhulgas, kas läbiotsimine on proportsionaalne.

(3) Halduskohtu loas märgitakse, kus ja mille otsimiseks ning millistele andmetele

juurdepääsuks läbiotsimise luba on antud.

(4) Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist.

(5) Konkurentsiamet tutvustab läbiotsimiseks loa andvat kohtumäärust läbiotsimise algul

isikule, kelle juures läbi otsitakse või läbiotsimise juures viibivale kohaliku omavalitsuse

esindajale. Kui läbiotsimisele allutatud isik ei viibi läbiotsimise juures, toimetatakse talle

halduskohtu luba kätte viivitamata pärast läbiotsimise algust.

(6) Käesoleva seaduse § 7823 lõike 10 alusel esitatud edasilükkamatu taotluse võib halduskohus

lahendada määrusega, milles kirjeldav ja põhjendav osa on ära jäetud. Sellisel juhul tuleb

nõuetele vastav määrus vormistada hiljemalt 72 tunni jooksul. Kui halduskohus leiab, et taotlus

ei ole edasilükkamatu, jätab halduskohus Konkurentsiameti taotluse käiguta ja annab tähtaja

taotluse kirjalikuks vormistamiseks.

§ 7825. Teabe nõudmine

(1) Konkurentsiamet võib kirjalikult või suuliselt nõuda järelevalvealuselt isikult või muult

isikult teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas selgitusi. Konkurentsiamet võib

teabenõudes määrata, milline juriidilisest isikust järelevalvealuse isiku juhtorgani liige on

juriidilise isiku nimel kohustatud teabenõude suuliselt küsitluse teel täitma. Konkurentsiametil

on õigus teavet nõuda ka riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt.

9

(2) Konkurentsiamet märgib teabenõudes nõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, milliste

asjaolude ja faktide kohta teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja

võimalikud sanktsioonid ebaõige või eksitava teabe esitamise eest. Teabenõudes tuleb märkida,

millistel tingimustel on teabenõude adressaadil õigus teabenõude täitmisest keelduda.

Teabenõue peab olema proportsionaalne ega tohi rikkuda posti, telefoni või muul

üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust.

(3) Teabenõude adressaadi õigusele teabe andmisest keelduda kohaldatakse käesoleva seaduse

§ 7817 lõike 7 punktides 4 ja 5 ning sama paragrahvi lõigetes 9 ja 10 sätestatut.

(4) Isiku suhtes, kellele on esitatud teabenõue, ei kohaldata haldusmenetluse seaduses eksperdi

ja tunnistaja kohta sätestatut.

(5) Konkurentsiamet võib nõuda, et teave esitatakse kirjalikult või suuliselt. Kui teavet nõutakse

suuliselt küsitluse teel, võib Konkurentsiamet kohustada isikut ilmuma (kutse) teabe andmiseks

ametiruumi ja talletab teabe andmise isikusamasuse tuvastamist võimaldaval viisil. Teabe

esitamiseks, sealhulgas kutse peale ilmumiseks, antakse mõistlik aeg.

(6) Kui Konkurentsiamet nõuab, et teave esitatakse kirjalikult:

1) esitab järelevalvealune isik teabe eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud

juhul, kui tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt, sisu ja

mahtu;

2) esitab muu isik kui järelevalvealune isik teabe keeles, mida ta valdab või milles teave on

koostatud.

(7) Kui järelevalvealune isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei

ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras ja määras.

(8) Kui muu isik kui järelevalvealune isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva

põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.“;

11.13. Kustutada KonkS-ile lisatava §-i 7826 lõige 5;

11.14. Asendada KonkS’ile lisatava § 7827 lõikes 1 sõnad „taotluse alusel“ sõnaga „taotlusel“;

11.15. Muuta KonkS-le lisatav § 7828 ja sõnastada järgmiselt:

„§ 7828. Tõendamine konkurentsijärelevalvemenetluses

(1) Konkurentsiamet kogub keelatud teo ja muu käesolevas peatükis sätestatud rikkumise kohta

nii rikkumise toimepanemist tõendavaid kui ka seda välistavaid tõendeid. Keegi ei ole

kohustatud esitama end õigustavaid tõendeid, välja arvatud seaduses või Euroopa Liidu õiguses

ette nähtud ulatuses.

(2) Ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo või muu käesolevas peatükis sätestatud

rikkumise toimepanemist peab tõendama Konkurentsiamet. Kahtlused tõlgendatakse ettevõtja

või ühenduse kasuks.

(3) Konkurentsiamet lähtub tõendatud või üldtuntud asjaoludest. Ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu. Tõendeid hinnatakse nende kogumis.

(4) Konkurentsijärelevalvemenetluses ei või tugineda teabele, mis on saadud jälitustegevust

kasutades või isiku põhiõigusi rikkudes.“;

11.16. Muuta KonkS-le lisatava § 7830 lõige 1 ja sõnastada järgmiselt:

„(1) Ettevõtja või ettevõtjate ühendus võib Konkurentsiameti heakskiidul võtta kohustuse

Konkurentsiameti väljendatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Kohustuse võtmise

heakskiitmine Konkurentsiameti poolt lõpetab konkurentsijärelevalvemenetluse.“;

10

11.17. Kustutada KonkS-le lisatava § 7830 lõige 7;

11.18. Muuta KonkS-le lisatav § 7831 ja sõnastada järgmiselt:

„§7831. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine kokkuleppega

(1) Konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks on kartell, võib Konkurentsiamet

järelevalvealuse isikuga konkurentsijärelevalvemeetmetes kokku leppida.

(2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on konkurentsijärelevalvemeetmetes kokku leppimine

võimalik:

1) selgitab ta kartellis osalenud ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi moodustavatele

järelevalvealustele isikutele kokkuleppe võimalust, järelevalvealuse isiku õigusi selles ning

kokkuleppe sõlmimise tagajärgi;

2) annab järelevalvealustele isikutele tähtaja, mille jooksul võib kirjalikult Konkurentsiametile

teada anda oma soovist alustada läbirääkimistega konkurentsijärelevalvemeetmete üle.

(3) Kui kartellis osalenud ettevõtja moodustavad mitu järelevalvealust isikut, tuleb neil endi

seast läbirääkimistel osalemiseks valida esindaja.

(4) Konkurentsiamet esitab kokkuleppeläbirääkimisteks tähtaegselt soovi avaldanud

järelevalvealusele isikule või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelevalvealuste isikute

esindajale asjas koostatud etteheited koos asjakohaste tõenditega ja ettepaneku nende poolt

moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kartellis osalemise eest kohaldatavate

konkurentsijärelevalvemeetmete ja võimalikus väärteomenetluses taotletava trahvi suuruse

kohta.

(5) Konkurentsiamet võib kokkuleppeläbirääkimised katkestada, kui ta jõuab järeldusele, et

kokkuleppe saavutamine on ebatõenäoline.

(6) Kokkuleppeläbirääkimiste tulemusel esitab järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealuste isikute esindaja Konkurentsiametile viimase poolt

määratud tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimise kirjaliku taotluse, mis sisaldab:

1) kartelli põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ja kartelli

geograafilist ulatust;

2) selget ja ühemõttelist tunnistust, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on kartellis osalenud ja

vastutab selle eest, sealhulgas kartellis osalemise perioodi ja järelevalvealuse isiku või

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealuste isikute rolli selles;

3) kinnitust, et järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul

järelevalvealused isikud on nõus Konkurentsiametiga läbiräägitud

konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega;

4) kinnitust, et järelevalvealusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul

järelevalvealused isikud on teadlikud asjas nende suhtes koostatud etteheidetest ning neile on

antud võimalus esitada etteheidete kohta oma arvamus ning vastuväited;

5) kinnitust, et järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul

järelevalvealused isikud loobuvad õigusest vaidlustada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

kartellis osalemine ja selle eest kohaldatavad kokkulepitud konkurentsijärelevalvemeetmed.

(7) Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuetele

ja selles esitatud teabe õigsuses ei ole alust kahelda, kinnitab Konkurentsiamet kokkuleppe

läbiräägitud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega.

(8) Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud

nõuetele, võib Konkurentsiamet jätta kokkuleppe kinnitamata või anda tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

(9) Kui Konkurentsiamet katkestab läbirääkimised või ei kinnita kokkulepet või

järelevalvealune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul järelevalvealuste isikute

esindaja ei esita kokkuleppe sõlmimise taotlust või võtab esitatud taotluse tagasi, jätkatakse

konkurentsijärelevalvemenetlust üldises korras. Sellisel juhul ei tohi Konkurentsiamet

11

läbirääkimiste käigus ega kokkuleppe sõlmimise taotluses esitatud teavet edasises

konkurentsijärelevalvemenetluses ega väärteomenetluses kasutada.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 5 alusel antud kinnitus loobuda õigusest vaidlustada

konkurentsijärelevalvemeetmed võtab isikult õiguse konkurentsijärelevalvemeetmeid

loobumise ulatuses vaidlustada. Kinnitus ei hõlma loobumist vaidlustamisõigusest ulatuses,

milles meetmed ei vasta Konkurentsiametiga läbiräägitule.“;

11.19. Muuta KonkS-le lisatav § 7832 ja sõnastada järgmiselt:

㤠7832. Paranduslik makse

(1) Paranduslik makse on Konkurentsiameti ja järelevalvealuse isiku vahel käesoleva seaduse

paragrahvis 7831 kohases kokkuleppes kokku lepitud rahasumma, mille järelevalvealune isik

peab tasuma riigi tuludesse.

(2) Parandusliku makse tasumise tähtaja määravad Konkurentsiamet ja järelevalvealune isik

kindlaks kokkuleppega, kuid see ei või olla pikem kui kaks aastat.

(3) Kui järelevalvealune isik tähtaja jooksul paranduslikku makset täielikult ei tasu, võib

Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetluse uuendada.“;

11.20. Muuta KonkS-le lisatavad §-d 7833 – 7834 ja sõnastada järgmiselt:

„§ 7833. Keelatud teo toimepanemise lõpetamine

(1) Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib Konkurentsiamet ettevõtjale või ettevõtjate

ühendusele kohaldada käitumuslikku või struktuurset meedet.

(2) Käitumusliku või struktuurse meetme kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet ettevõtjat

või ettevõtjate ühendust moodustavale järelevalvealusele isikule kohustuse teha

kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Kohustus peab olema keelatud teo toimepanemise

tõhusaks lõpetamiseks vajalik ja proportsionaalne.

(3) Konkurentsiamet võib järelevalvealusele isikule määrata kohustuse likvideerida osalus

konkureerivas äriühingus, võõrandada ettevõte või teha muu struktuurne muudatus üksnes

juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei ole samaväärselt võimalik lõpetada vähem koormava

kohustusega.

(4) Järelevalvealune isik, kellele Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi alusel määranud

kohustuse, peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest Konkurentsiameti määratud

ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada

käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid.

(5) Kui järelevalvealune isik jätab käesoleva paragrahvi alusel määratud kohustuse täitmata,

võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7837 sätestatud korras.

(6) Konkurentsiamet võib haldusakti, millega määrati järelevalvealusele isikule käesoleva

paragrahvi alusel kohustus, kehtetuks tunnistada, eelkõige kui määratud kohustus ei täida

Konkurentsiameti hinnangul oma eesmärki.

§ 7834. Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed ning kohtulik kontroll (1) Konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks tunnistamist võib menetlus- või vorminõuete

rikkumise põhjendusel nõuda juhul, kui see rikkumine võis mõjutada asja otsustamist või

sellega kaasnes meetme adressaadi õiguste oluline rikkumine.

(2) Rikkumise, sealhulgas keelatud teo toimepanemise tuvastamise õiguspärasust hinnates

teostab halduskohus täiemahulise kontrolli.

“;

11.21. Kustutada KonkS-le lisatava § 7838 lõiked 3 ja 4;

11.22. Muuta KonkS-le lisatav § 7839 ja sõnastada järgmiselt:

12

„§ 7839. Konkurentsijärelevalvemenetluse tagamine

(1) Konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks võib Konkurentsiamet taotleda halduskohtult

järelevalvealuse isiku lõpetamise, ühinemise, jagunemise või muu ümberkujundamisega seotud

tehingute ja toimingute keelamist.

(2) Menetluse tagamise meetme otsustamisel arvestab kohus avalikku huvi ja järelevalvealuse

isiku õigusi ning hindab järelevalvemenetluse perspektiive ja menetluse tagamise meetmete

rakendamise ettenähtavaid tagajärgi.

(3) Kohus lahendab taotluse konkurentsijärelevalvemenetluse tagamiseks

halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki sätete kohaselt.

(4) Halduskohtu määrus, millega kohus kohaldab konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise

meetmeid, toimetatakse viivitamatult kätte järelevalvealusele isikule ja edastatakse Tartu

maakohtu registriosakonnale.

(5) Kui kohus ei ole määranud teisiti, kehtib keeld konkurentsijärelevalvemenetluse eseme

suhtes lõpliku otsuse tegemiseni ja kui väärteomenetluse alustamine konkurentsijärelevalve

esemeks olnud teo suhtes ei ole seaduse kohaselt välistatud, siis veel üks kuu selle järel..

(6) Järelevalvealuse isiku taotlusel kontrollib halduskohus konkurentsijärelevalvemenetluse

tagamise meetmete jätkuvat põhjendatust, kui meetmete rakendamisest või meetmete

põhjendatuse viimasest kontrollist on möödunud mitte vähem kui kuus kuud.

Konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise meetmete jätkuva põhjendatuse kontrolliks võib

halduskohus nõuda selgitusi Konkurentsiametilt ja tutvuda menetlustoimikuga.

(7) Kui vajadus konkurentsijärelevalvemenetluse tagamise meetmete rakendamiseks ära

langeb, tühistab kohus või Konkurentsiamet menetluse tagamise meetmed viivitamata ja teatab

sellest Tartu Maakohtu registriosakonnale ja järelevalvealusele isikule.“;

11.23. Muuta KonkS-le lisatav § 7840 ja sõnastada järgmiselt:

㤠7840. Menetlusalane teabevahetus

(1) Kui konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel on ilmnenud teave süüteotunnustega teo

toimepanemise kohta, teeb Konkurentsiamet selle prokuratuurile, uurimisasutusele või

kohtuvälisele menetlejale kättesaadavaks. Teavet ei edastata, kui teave saadi teise riigi või

riikide ühenduse konkurentsiasutuselt tingimusel, et seda süüteomenetluses ei kasutata.

(2) Kui prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale on ilmnenud teave, mis

viitab keelatud teo toimepanemisele, teeb ta selle Konkurentsiametile kättesaadavaks, kui see

ei kahjusta süüteomenetlust.“;

11.24. Lugeda eelnõus senine KonkS § 7840 §-ks 7841 ning muuta selle lõiget üks ja sõnastada

see järgmiselt:

„(1) Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 1 alusel

uurimismeetme kohaldamisse spetsialisti või ametiabi korras teise haldusorgani, täidavad nad

neile antud ülesannet Konkurentsiameti juhtimisel ja nimel. Ülesande täitmisel on neil õigus

töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja edastada neid Konkurentsiametile,

kui see on vajalik nendele antud ülesande täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses.“;

11.25. Lugeda eelnõus senine KonkS § 7841 §-ks 7842 ning muuta selle lõike 1 punkti 1 ja

sõnastada see järgmiselt:

„1) kohaldada käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeedet Konkurentsiameti

juhtimisel ja nimel, sealhulgas anda uurimismeetme kohaldamiseks korraldusi;“;

11.26. Lugeda eelnõus senised KonkS §-d 7842 – 7851 §-deks 7843 – 7852;

12) Muuta eelnõu § 1 punkti 44 ja sõnastada see järgmiselt:

13

„seadust täiendatakse §-dega 871 ja 872 järgmises sõnastuses:

„871. Konkurentsijärelevalvemenetluse rakendamine (1) Käesoleva seaduse § 7813 jõustumisel käimasolev kriminaalmenetlus, mille esemeks on

karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuritegu, lõpetatakse menetleja määrusega ja

kriminaalmenetluses kogutud tõendid edastatakse konkurentsiametile

konkurentsijärelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks. Lõpetatud kriminaalmenetluse

esemeks oleva teo aegumine jätkub väärteomenetluses.

(2) Käesoleva seaduse § 7813 jõustumisel võimaliku konkurentsialase rikkumise suhtes

käimasolev riikliku järelevalve või haldusjärelevalve menetlus jätkub

konkurentsijärelevalvemenetlusena käesoleva seaduse sätete kohaselt. Konkurentsiamet

teavitab menetluskorra muutumisest menetlusosalisi, selgitades neile ühtlasi nende õigusi ja

kohustusi konkurentsijärelevalvemenetluses.

(3) Muudes menetlustes kogutud tõendeid võib kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses

juhul, kui selliste tõendite kasutamine on konkurentsijärelevalvemenetluses lubatav.

§ 872. Konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsiooni järelhindamine

Justiitsministeerium analüüsib 2030. aasta 1. juuniks konkurentsijärelevalvemenetluse

eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning esitab vajadusel ettepanekud

regulatsiooni muutmiseks.“;

13) Muuta eelnõu § 2 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„1) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:

„141) konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuse, millega tuvastatakse keelatud

teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama või kiidetakse heaks kohustuse võtmine;“;

14) Muuta eelnõu § 2 punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„3) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuseid, milles tuvastatakse keelatud

teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama või kiidetakse heaks kohustuse võtmine.“;

15) Kustutada eelnõu § 4 punkt 2 ja lugeda senine punkt 3 punktiks 2;

16) Kustutada eelnõu § 5;

17) Muuta eelnõu § 6 ja sõnastada see järgmiselt:

„6. Karistusseadustiku muutmine

1) Paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei eelda ega välista süüteo toimepannud füüsilise isiku

vastutuselevõtmist, kui seaduses on ette nähtud ka füüsilise isiku vastutus.“;

2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„Seadusega võib konkreetsete süütegude kohta ette näha erisusi käesolevas paragrahvis

sätestatust.“;

3) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Konkurentsiseaduses võib konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaja peatumise osas

ette näha erisusi.“;

4) paragrahv 400 tunnistatakse kehtetuks.“;

18) Muuta eelnõu § 12 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 12. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku § 30 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõna „alaealine“.;

14

19) Lisada eelnõule 2. peatükk järgmises sõnastuses:

„2. peatükk. Konkurentsiseaduse muutmine, mis ei ole seotud ECN+ direktiivi

ülevõtmisega

§ 13. Konkurentsiseaduse § 738 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 738. Raamatupidamise erinõude täitmata jätmine

Ettevõtja poolt käesolevas seaduses sätestatud raamatupidamise erinõude täitmata jätmise eest

–

karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest

kogukäibest.“;

20) lisada eelnõule § 14 järgmises sõnastuses:

„§ 14. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi teatajas avaldamist.“.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Konkurentsiseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) muudatusettepanek Austatud härra peaminister, Riigikogu menetluses on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 384SE, mis on läbinud esimese lugemise. Tulenevalt selle eelnõu osas toimunud konsultatsioonidest ja esialgses eelnõus pakutud lahenduse kohta laekunud laialdasest kriitikast, esitame käesolevaga eelnõu 384SE muudatusettepaneku. Selles on täpsustatud tõendite konkurentsijärelevalvest väärteomenetlusse ülekantavuse sätet ning väärteomenetluse ja konkurentsijärelevalve omavaheline vahekord on selgemaks kirjutatud. Seaduse jõustumine on ette nähtud üldises korras, st 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Muudatusettepanekut ja seletuskirja on täpsustatud ja täiendatud 20.01.2025 kaasamisürituse järel tulnud ettepanekute ja märkuste valguses. Käesoleva kirja lisaks on muudatusettepanek, selle seletuskiri ja kaasamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste tabel. Palun Vabariigi Valitsusel muudatusettepanek heaks kiita. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Andreas Kangur 54800354 [email protected]

Meie 28.01.2025 nr 8-1/985-1