Sisendi päring
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.1-8/259-1 |
| Registreeritud | 29.01.2025 |
| Sünkroonitud | 30.01.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
| Sari | 1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes |
| Toimik | 1.1-8/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Vabaühenduste Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Vabaühenduste Liit |
| Vastutaja | Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Välisvahendite osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Pöördun Vabaühenduste Liidust, kus oleme asunud ministeeriumidest kodanikuühiskonna organisatsioonide riikliku rahastamise variraporti tarbeks infot koguma. Järgnevalt selgitan meie eesmärki täpsemini.
Taust
Ühtlustamaks riigieelarvest vabaühenduste rahastamise praktikaid, valmis 2013. aastal kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjal. Selles seisvate soovituste kasutuselevõttu ministeeriumides vaadeldi 2016. aastal avaldatud variraportis, milles käsitleti perioodi 2013.-2015. aastatel. Peamised järeldused olid: koostöö vabakonnaga toimus suhteliselt strateegiavabalt (ilma suure plaanita); erinevad toetuste liigid olid omavahel segamini ja põimunud (projekti- ja tegevustoetused ning teenuse rahastamine); hasartmängumaksunõukogu pädevus raha paigutamisel küsitav, mistõttu anti soovitus nõukogu oma tollasel kujul kaotada. Pärast 2016. aastat on mitmetes ministeeriumides vabaühenduste rahastamisele strateegilisemalt lähenema asutud, mh on sisse viidud strateegilise partnerluse mudel. Samuti puudub nüüdseks raha jaotamisel roll hasartmängumaksunõukogul.
Pöördumise põhjuse selgitus koos täpsustustega
Et vaadelda vahepealsel perioodil aset leidnud muudatusi vabaühenduste rahastamises ministeeriumide poolt ja võrrelda 2016. aastal avaldatud variraportis välja toodud ning hilisemaid praktikaid, koostame ja avaldame uue variraporti, keskendudes 2023. a seisule.
Kogume seepärast ministeeriumidest 2023. aasta rahastamisprotsesside kohta andmeid ning pöördume ka Sotsiaalministeeriumi poole. Täpsemini soovime saada vastuseid kirja juurde manusena lisatud failist leitavatele küsimustele (Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused). Oleme Teie poole pöördumise eel ka iseseisvalt informatsiooni otsinud ning leitud andmete põhjal osadele küsimustele juba vastused kirjutanud. Palume, et kontrolliksite ja vajadusel täpsustaksite (koos lühida selgitusega) olemasolevaid vastuseid.
Käsitleme 2023. aastal antud toetusi (ja rakendunud põhimõtteid), mistõttu on vajalik vaadelda ka just tol aastal kehtinud korda. Juhul, kui peale 2023. aastat on ministeeriumis aset leidnud hulgaliselt olulisi muudatusi vabaühenduste rahastamise protsessis, saame neid lisaks vaadelda. Küsimuste dokumendis on hiljem aset leidnud või planeerimisel muudatuste kirjeldamiseks iga valdkonna juures eraldi väli.
Ettevalmistuseks vajalike dokumentide nimekiri (peamiselt 2023. aastal kehtinud, kuid välja tuua ka uuemad muudatused):
- Rahastamise tingimused ja kord
- Strateegilise partnerluse kord (kui on olemas)
- Toetuse taotlemise vorm
- Toetuse taotluste hindamise kord
- Toetuse taotluste hindamiskomisjoni moodustamine (kui on hindamise korrast eraldiseisev dokument)
- Toetuslepingu näidis
- Toetuse kasutamise aruandevormi näidis
- Lisaks erinevad viited ministeeriumi veebilehel või mujal avalikult kättesaadavais paigus olevale informatsioonile ning juhenditele (kui need eksisteerivad).
Jääme informatsiooni ootama ja oleme vajadusel valmis vastama täpsustavatele küsimustele.
Lugupidamisega
Maarja-Liisa Kapaun
huvikaitsespetsialist
56864114
Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused Sotsiaalministeeriumile
Viited dokumentidele
Sotsiaalministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud eeltäidetud vastuste kujundamisel:
Määrus: Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine. Ministri määrus, 07.08.2023. Vaadatud 08.01.2025, Määrus.pdf
Veebilehekülg: Sotsiaalministeeriumi veebilehekülg. Vaadatud 08.01.2025, Strateegilise partnerluse rahaline toetamine | Sotsiaalministeerium
Hindamisjuhend: Hindamisjuhend. Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine (Lisa). Ministri määrus 07.08.2023. Vaadatud 08.01.2023, *Hindamisjuhend.pdf
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega.
1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone?
Määruses seisab, et taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Otsest viidet avalikus huvis tegutsemise kohustusele ei ole.
1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega?
Määruses tuuakse iga rahastatava valdkonna juures välja kasusaajad, kelleks on nii kitsam lahendatavate probleemide all kannataja kui ka laiem avalikkus.
1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab?
Määruses kirjeldatakse "Eesmärgi" all arengukavasid (2), millesse panustatakse. Nendeks on: heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030; rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030. Eesmärgini liikumisel soovitakse soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.
1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?
Sama eesmärgikirjeldus, mis määruses, on leitav ka ministeeriumi veebileheküljelt.
Lisaks on ära toodud rahastamise kestus, mis enamikel valdkondadel on 3 aastat. Selle aja jooksul peab läbi viidama "projekt", mis panustab kuude valdkondlikku programmi, mille raames strateegilisi partnereid otsitakse.
1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?
Sotsiaalministeeriumi kodulehel seisab: „Strateegiline partnerlus on koostöövorm vabaühendustega. Strateegilised partnerid toetavad ministeeriumi valitsemisala tulemuseesmärkide saavutamist ning panustavad poliitika elluviimisse ja kujundamisse.“
23 aastal oli võimalik strateegilise partnerluse raames toetust taotleda kuue valdkondliku programmi raames, millest igal on veel omakorda eraldiseisvad eesmärgid (määruses):
1) hasartmängu- ja digisõltuvus;
2) vaimse tervise huvikaitse;
3) psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine;
4) tervislik toitumine ja liikumine;
5) elanikkonna esmaabioskused ja
6) toiduabi.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua.
Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist?
Üldised tingimused (nt nõuded rahastatavale) toetavad selles mõttes, et näitavad organisatsiooni võimet üldse ilma takistusteta tegutseda. Valdkondlikud eritingimused toetavad rohkem eesmärkide sisulist elluviimist. Taotluste hindamise kriteeriumid toetavad eesmärkide saavutamise võimekuse analüüsimist.
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust?
Toetuste hindamise kriteeriumid võimaldavad hinnata samuti ühenduste rahastamise tulemuslikkust, kuna neis keskendutakse taotlusvormil ühenduste endi poolt välja toodud mõjuhinnangule. Hinnatakse ka taotleja eesmärkide vajalikkust, realistlikkust, konkreetsust ja mõõdetavust.
2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord?
Indikaatorid on leitavad määruse § 28. „Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord“. Täpsemini on indikaatorid lahti seletatud ka hindamisjuhendis, mis on avalikult kättesaadav.
2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid?
2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta?
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad?
2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust?
2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua.
Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)?
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele?
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses.
Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.
2023. aasta kohta on info väga hästi, liigendatult veebilehelt kättesaadav. Samuti kõik dokumendid ja taotluste hindamise juhend
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga?
4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel?
Jah, kõik saavad toetustele kandideerida. Info on avalik.
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is?
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded?
4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik?
Hindamisjuhend on avalikult ministeeriumi veebilehel üleval. Selles on selgelt välja toodud, milliseid kriteeriumeid hinnatakse. Samuti ka see, mis määrab organisatsioonile antavad punktid (juhis on üheselt mõistetav ja taotlejatele heaks suuniseks taotluse kirjutamisel).
4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?
Jah. Saadakse tagasiside ja vajadusel parandussoovitused, mille alusel on võimalus taotlust korrigeerida.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis.
Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse?
Jah, 2023. aasta rahastamise korda reguleerivas ministri määruses on selgelt välja toodud kõik reeglid ja kriteeriumid, mis määravad, kas rahastuse taotluse osas langetatakse positiivne või negatiivne otsus. Lisaks on välja toodud ka, et kandidaadid reastatakse pingeritta hindamiskriteeriumidest saadavate punktisummade alusel. Seda juhul, kui nende taotlus vastab üldistele nõuetele.
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine?
Ei, neid ei ole määruses selgitatud.
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?
Ei
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.)
Sõnaliselt on väljendatud, et taotluse võivad esitada kõik MTÜ-d ja SA-d. Lisaks kaasata partnereid oma tegevuste elluviimiseks.
Määruse § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile punktis 4 on välja toodud tingimused, millele taotleja ja tema partner peavad vastama. Nendes ei esine põhjuseta diskrimineerivat sisu.
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.
„...eesmärgiga soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.“
Seatud üldtingimused on suunatud potentsiaalse rahastatava organisatsiooni seisundi üldisele kirjeldamisele (ei esine võlgnevusi riigi/SoM ees jne). Täpsustavad tingimused, mis peaksid tagama 6 erineva valdkondliku programmi edukuse, on seatud valdkondlike eesmärkide all. Need on asjakohased.
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule?
(1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu kohustust ei kohaldata välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral.
(2) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetuse summa ei või ületada välisprojekti omafinantseeringu summat.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele.
Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas Sotsiaalministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi?
6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust?
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu Sotsiaalministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata?
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?
Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ja vajalikud projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks:
1) tekkinud projekti elluviimise perioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud;
2) tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt;
3) tõendatav algdokumendiga ja ülekande tegemist tõendava maksedokumendiga;
4) vastab kohalduvatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja või partneri raamatupidamise sise-eeskirjale.
Põhjendamatud kulud projekti seisukohast on abikõlbmatud. Määruses on iga valdkondliku programmi juures on konkreetselt välja toodud toetatavad tegevused. Määruse alusel ei ole organisatsiooni üldkulude katmine võimalik.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis.
Viited dokumentidele
Sotsiaalministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud eeltäidetud vastuste kujundamisel:
Määrus: Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine. Ministri määrus, 07.08.2023. Vaadatud 08.01.2025, Määrus.pdf
Veebilehekülg: Sotsiaalministeeriumi veebilehekülg. Vaadatud 08.01.2025, Strateegilise partnerluse rahaline toetamine | Sotsiaalministeerium
Hindamisjuhend: Hindamisjuhend. Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine (Lisa). Ministri määrus 07.08.2023. Vaadatud 08.01.2023, *Hindamisjuhend.pdf
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega.
1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone?
Määruses seisab, et taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Otsest viidet avalikus huvis tegutsemise kohustusele ei ole.
1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega?
Määruses tuuakse iga rahastatava valdkonna juures välja kasusaajad, kelleks on nii kitsam lahendatavate probleemide all kannataja kui ka laiem avalikkus.
1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab?
Määruses kirjeldatakse "Eesmärgi" all arengukavasid (2), millesse panustatakse. Nendeks on: heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030; rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030. Eesmärgini liikumisel soovitakse soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.
1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?
Sama eesmärgikirjeldus, mis määruses, on leitav ka ministeeriumi veebileheküljelt.
Lisaks on ära toodud rahastamise kestus, mis enamikel valdkondadel on 3 aastat. Selle aja jooksul peab läbi viidama "projekt", mis panustab kuude valdkondlikku programmi, mille raames strateegilisi partnereid otsitakse.
1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?
Sotsiaalministeeriumi kodulehel seisab: „Strateegiline partnerlus on koostöövorm vabaühendustega. Strateegilised partnerid toetavad ministeeriumi valitsemisala tulemuseesmärkide saavutamist ning panustavad poliitika elluviimisse ja kujundamisse.“
23 aastal oli võimalik strateegilise partnerluse raames toetust taotleda kuue valdkondliku programmi raames, millest igal on veel omakorda eraldiseisvad eesmärgid (määruses):
1) hasartmängu- ja digisõltuvus;
2) vaimse tervise huvikaitse;
3) psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine;
4) tervislik toitumine ja liikumine;
5) elanikkonna esmaabioskused ja
6) toiduabi.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua.
Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist?
Üldised tingimused (nt nõuded rahastatavale) toetavad selles mõttes, et näitavad organisatsiooni võimet üldse ilma takistusteta tegutseda. Valdkondlikud eritingimused toetavad rohkem eesmärkide sisulist elluviimist. Taotluste hindamise kriteeriumid toetavad eesmärkide saavutamise võimekuse analüüsimist.
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust?
Toetuste hindamise kriteeriumid võimaldavad hinnata samuti ühenduste rahastamise tulemuslikkust, kuna neis keskendutakse taotlusvormil ühenduste endi poolt välja toodud mõjuhinnangule. Hinnatakse ka taotleja eesmärkide vajalikkust, realistlikkust, konkreetsust ja mõõdetavust.
2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord?
Indikaatorid on leitavad määruse § 28. „Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord“. Täpsemini on indikaatorid lahti seletatud ka hindamisjuhendis, mis on avalikult kättesaadav.
2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid?
2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta?
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad?
2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust?
2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua.
Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)?
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele?
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses.
Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.
2023. aasta kohta on info väga hästi, liigendatult veebilehelt kättesaadav. Samuti kõik dokumendid ja taotluste hindamise juhend
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga?
4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel?
Jah, kõik saavad toetustele kandideerida. Info on avalik.
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is?
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded?
4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik?
Hindamisjuhend on avalikult ministeeriumi veebilehel üleval. Selles on selgelt välja toodud, milliseid kriteeriumeid hinnatakse. Samuti ka see, mis määrab organisatsioonile antavad punktid (juhis on üheselt mõistetav ja taotlejatele heaks suuniseks taotluse kirjutamisel).
4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?
Jah. Saadakse tagasiside ja vajadusel parandussoovitused, mille alusel on võimalus taotlust korrigeerida.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis.
Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse?
Jah, 2023. aasta rahastamise korda reguleerivas ministri määruses on selgelt välja toodud kõik reeglid ja kriteeriumid, mis määravad, kas rahastuse taotluse osas langetatakse positiivne või negatiivne otsus. Lisaks on välja toodud ka, et kandidaadid reastatakse pingeritta hindamiskriteeriumidest saadavate punktisummade alusel. Seda juhul, kui nende taotlus vastab üldistele nõuetele.
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine?
Ei, neid ei ole määruses selgitatud.
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?
Ei
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.)
Sõnaliselt on väljendatud, et taotluse võivad esitada kõik MTÜ-d ja SA-d. Lisaks kaasata partnereid oma tegevuste elluviimiseks.
Määruse § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile punktis 4 on välja toodud tingimused, millele taotleja ja tema partner peavad vastama. Nendes ei esine põhjuseta diskrimineerivat sisu.
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.
„...eesmärgiga soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.“
Seatud üldtingimused on suunatud potentsiaalse rahastatava organisatsiooni seisundi üldisele kirjeldamisele (ei esine võlgnevusi riigi/SoM ees jne). Täpsustavad tingimused, mis peaksid tagama 6 erineva valdkondliku programmi edukuse, on seatud valdkondlike eesmärkide all. Need on asjakohased.
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule?
(1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu kohustust ei kohaldata välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral.
(2) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetuse summa ei või ületada välisprojekti omafinantseeringu summat.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele.
Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas Sotsiaalministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi?
6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust?
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu Sotsiaalministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata?
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?
Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ja vajalikud projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks:
1) tekkinud projekti elluviimise perioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud;
2) tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt;
3) tõendatav algdokumendiga ja ülekande tegemist tõendava maksedokumendiga;
4) vastab kohalduvatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja või partneri raamatupidamise sise-eeskirjale.
Põhjendamatud kulud projekti seisukohast on abikõlbmatud. Määruses on iga valdkondliku programmi juures on konkreetselt välja toodud toetatavad tegevused. Määruse alusel ei ole organisatsiooni üldkulude katmine võimalik.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis.
Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused Sotsiaalministeeriumile
Viited dokumentidele
Sotsiaalministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud eeltäidetud vastuste kujundamisel:
Määrus: Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine. Ministri määrus, 07.08.2023. Vaadatud 08.01.2025, Määrus.pdf
Veebilehekülg: Sotsiaalministeeriumi veebilehekülg. Vaadatud 08.01.2025, Strateegilise partnerluse rahaline toetamine | Sotsiaalministeerium
Hindamisjuhend: Hindamisjuhend. Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine (Lisa). Ministri määrus 07.08.2023. Vaadatud 08.01.2023, *Hindamisjuhend.pdf
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega.
1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone?
Määruses seisab, et taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Otsest viidet avalikus huvis tegutsemise kohustusele ei ole.
1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega?
Määruses tuuakse iga rahastatava valdkonna juures välja kasusaajad, kelleks on nii kitsam lahendatavate probleemide all kannataja kui ka laiem avalikkus.
1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab?
Määruses kirjeldatakse "Eesmärgi" all arengukavasid (2), millesse panustatakse. Nendeks on: heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030; rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030. Eesmärgini liikumisel soovitakse soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.
1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?
Sama eesmärgikirjeldus, mis määruses, on leitav ka ministeeriumi veebileheküljelt.
Lisaks on ära toodud rahastamise kestus, mis enamikel valdkondadel on 3 aastat. Selle aja jooksul peab läbi viidama "projekt", mis panustab kuude valdkondlikku programmi, mille raames strateegilisi partnereid otsitakse.
1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?
Sotsiaalministeeriumi kodulehel seisab: „Strateegiline partnerlus on koostöövorm vabaühendustega. Strateegilised partnerid toetavad ministeeriumi valitsemisala tulemuseesmärkide saavutamist ning panustavad poliitika elluviimisse ja kujundamisse.“
23 aastal oli võimalik strateegilise partnerluse raames toetust taotleda kuue valdkondliku programmi raames, millest igal on veel omakorda eraldiseisvad eesmärgid (määruses):
1) hasartmängu- ja digisõltuvus;
2) vaimse tervise huvikaitse;
3) psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine;
4) tervislik toitumine ja liikumine;
5) elanikkonna esmaabioskused ja
6) toiduabi.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua.
Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist?
Üldised tingimused (nt nõuded rahastatavale) toetavad selles mõttes, et näitavad organisatsiooni võimet üldse ilma takistusteta tegutseda. Valdkondlikud eritingimused toetavad rohkem eesmärkide sisulist elluviimist. Taotluste hindamise kriteeriumid toetavad eesmärkide saavutamise võimekuse analüüsimist.
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust?
Toetuste hindamise kriteeriumid võimaldavad hinnata samuti ühenduste rahastamise tulemuslikkust, kuna neis keskendutakse taotlusvormil ühenduste endi poolt välja toodud mõjuhinnangule. Hinnatakse ka taotleja eesmärkide vajalikkust, realistlikkust, konkreetsust ja mõõdetavust.
2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord?
Indikaatorid on leitavad määruse § 28. „Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord“. Täpsemini on indikaatorid lahti seletatud ka hindamisjuhendis, mis on avalikult kättesaadav.
2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid?
2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta?
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad?
2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust?
2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua.
Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)?
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele?
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses.
Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.
2023. aasta kohta on info väga hästi, liigendatult veebilehelt kättesaadav. Samuti kõik dokumendid ja taotluste hindamise juhend
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga?
4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel?
Jah, kõik saavad toetustele kandideerida. Info on avalik.
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is?
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded?
4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik?
Hindamisjuhend on avalikult ministeeriumi veebilehel üleval. Selles on selgelt välja toodud, milliseid kriteeriumeid hinnatakse. Samuti ka see, mis määrab organisatsioonile antavad punktid (juhis on üheselt mõistetav ja taotlejatele heaks suuniseks taotluse kirjutamisel).
4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?
Jah. Saadakse tagasiside ja vajadusel parandussoovitused, mille alusel on võimalus taotlust korrigeerida.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis.
Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse?
Jah, 2023. aasta rahastamise korda reguleerivas ministri määruses on selgelt välja toodud kõik reeglid ja kriteeriumid, mis määravad, kas rahastuse taotluse osas langetatakse positiivne või negatiivne otsus. Lisaks on välja toodud ka, et kandidaadid reastatakse pingeritta hindamiskriteeriumidest saadavate punktisummade alusel. Seda juhul, kui nende taotlus vastab üldistele nõuetele.
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine?
Ei, neid ei ole määruses selgitatud.
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?
Ei
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.)
Sõnaliselt on väljendatud, et taotluse võivad esitada kõik MTÜ-d ja SA-d. Lisaks kaasata partnereid oma tegevuste elluviimiseks.
Määruse § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile punktis 4 on välja toodud tingimused, millele taotleja ja tema partner peavad vastama. Nendes ei esine põhjuseta diskrimineerivat sisu.
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.
„...eesmärgiga soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.“
Seatud üldtingimused on suunatud potentsiaalse rahastatava organisatsiooni seisundi üldisele kirjeldamisele (ei esine võlgnevusi riigi/SoM ees jne). Täpsustavad tingimused, mis peaksid tagama 6 erineva valdkondliku programmi edukuse, on seatud valdkondlike eesmärkide all. Need on asjakohased.
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule?
(1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu kohustust ei kohaldata välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral.
(2) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetuse summa ei või ületada välisprojekti omafinantseeringu summat.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele.
Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas Sotsiaalministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi?
6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust?
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu Sotsiaalministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata?
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?
Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ja vajalikud projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks:
1) tekkinud projekti elluviimise perioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud;
2) tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt;
3) tõendatav algdokumendiga ja ülekande tegemist tõendava maksedokumendiga;
4) vastab kohalduvatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja või partneri raamatupidamise sise-eeskirjale.
Põhjendamatud kulud projekti seisukohast on abikõlbmatud. Määruses on iga valdkondliku programmi juures on konkreetselt välja toodud toetatavad tegevused. Määruse alusel ei ole organisatsiooni üldkulude katmine võimalik.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis.
Viited dokumentidele
Sotsiaalministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud eeltäidetud vastuste kujundamisel:
Määrus: Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine. Ministri määrus, 07.08.2023. Vaadatud 08.01.2025, Määrus.pdf
Veebilehekülg: Sotsiaalministeeriumi veebilehekülg. Vaadatud 08.01.2025, Strateegilise partnerluse rahaline toetamine | Sotsiaalministeerium
Hindamisjuhend: Hindamisjuhend. Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine (Lisa). Ministri määrus 07.08.2023. Vaadatud 08.01.2023, *Hindamisjuhend.pdf
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega.
1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone?
Määruses seisab, et taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Otsest viidet avalikus huvis tegutsemise kohustusele ei ole.
1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega?
Määruses tuuakse iga rahastatava valdkonna juures välja kasusaajad, kelleks on nii kitsam lahendatavate probleemide all kannataja kui ka laiem avalikkus.
1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab?
Määruses kirjeldatakse "Eesmärgi" all arengukavasid (2), millesse panustatakse. Nendeks on: heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030; rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030. Eesmärgini liikumisel soovitakse soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.
1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?
Sama eesmärgikirjeldus, mis määruses, on leitav ka ministeeriumi veebileheküljelt.
Lisaks on ära toodud rahastamise kestus, mis enamikel valdkondadel on 3 aastat. Selle aja jooksul peab läbi viidama "projekt", mis panustab kuude valdkondlikku programmi, mille raames strateegilisi partnereid otsitakse.
1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?
Sotsiaalministeeriumi kodulehel seisab: „Strateegiline partnerlus on koostöövorm vabaühendustega. Strateegilised partnerid toetavad ministeeriumi valitsemisala tulemuseesmärkide saavutamist ning panustavad poliitika elluviimisse ja kujundamisse.“
23 aastal oli võimalik strateegilise partnerluse raames toetust taotleda kuue valdkondliku programmi raames, millest igal on veel omakorda eraldiseisvad eesmärgid (määruses):
1) hasartmängu- ja digisõltuvus;
2) vaimse tervise huvikaitse;
3) psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine;
4) tervislik toitumine ja liikumine;
5) elanikkonna esmaabioskused ja
6) toiduabi.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua.
Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist?
Üldised tingimused (nt nõuded rahastatavale) toetavad selles mõttes, et näitavad organisatsiooni võimet üldse ilma takistusteta tegutseda. Valdkondlikud eritingimused toetavad rohkem eesmärkide sisulist elluviimist. Taotluste hindamise kriteeriumid toetavad eesmärkide saavutamise võimekuse analüüsimist.
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust?
Toetuste hindamise kriteeriumid võimaldavad hinnata samuti ühenduste rahastamise tulemuslikkust, kuna neis keskendutakse taotlusvormil ühenduste endi poolt välja toodud mõjuhinnangule. Hinnatakse ka taotleja eesmärkide vajalikkust, realistlikkust, konkreetsust ja mõõdetavust.
2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord?
Indikaatorid on leitavad määruse § 28. „Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord“. Täpsemini on indikaatorid lahti seletatud ka hindamisjuhendis, mis on avalikult kättesaadav.
2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid?
2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta?
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad?
2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust?
2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua.
Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)?
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele?
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses.
Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.
2023. aasta kohta on info väga hästi, liigendatult veebilehelt kättesaadav. Samuti kõik dokumendid ja taotluste hindamise juhend
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga?
4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel?
Jah, kõik saavad toetustele kandideerida. Info on avalik.
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is?
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded?
4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik?
Hindamisjuhend on avalikult ministeeriumi veebilehel üleval. Selles on selgelt välja toodud, milliseid kriteeriumeid hinnatakse. Samuti ka see, mis määrab organisatsioonile antavad punktid (juhis on üheselt mõistetav ja taotlejatele heaks suuniseks taotluse kirjutamisel).
4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?
Jah. Saadakse tagasiside ja vajadusel parandussoovitused, mille alusel on võimalus taotlust korrigeerida.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis.
Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse?
Jah, 2023. aasta rahastamise korda reguleerivas ministri määruses on selgelt välja toodud kõik reeglid ja kriteeriumid, mis määravad, kas rahastuse taotluse osas langetatakse positiivne või negatiivne otsus. Lisaks on välja toodud ka, et kandidaadid reastatakse pingeritta hindamiskriteeriumidest saadavate punktisummade alusel. Seda juhul, kui nende taotlus vastab üldistele nõuetele.
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine?
Ei, neid ei ole määruses selgitatud.
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?
Ei
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.)
Sõnaliselt on väljendatud, et taotluse võivad esitada kõik MTÜ-d ja SA-d. Lisaks kaasata partnereid oma tegevuste elluviimiseks.
Määruse § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile punktis 4 on välja toodud tingimused, millele taotleja ja tema partner peavad vastama. Nendes ei esine põhjuseta diskrimineerivat sisu.
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.
„...eesmärgiga soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.“
Seatud üldtingimused on suunatud potentsiaalse rahastatava organisatsiooni seisundi üldisele kirjeldamisele (ei esine võlgnevusi riigi/SoM ees jne). Täpsustavad tingimused, mis peaksid tagama 6 erineva valdkondliku programmi edukuse, on seatud valdkondlike eesmärkide all. Need on asjakohased.
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule?
(1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu kohustust ei kohaldata välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral.
(2) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetuse summa ei või ületada välisprojekti omafinantseeringu summat.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele.
Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas Sotsiaalministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi?
6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust?
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu Sotsiaalministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata?
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?
Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ja vajalikud projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks:
1) tekkinud projekti elluviimise perioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud;
2) tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt;
3) tõendatav algdokumendiga ja ülekande tegemist tõendava maksedokumendiga;
4) vastab kohalduvatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja või partneri raamatupidamise sise-eeskirjale.
Põhjendamatud kulud projekti seisukohast on abikõlbmatud. Määruses on iga valdkondliku programmi juures on konkreetselt välja toodud toetatavad tegevused. Määruse alusel ei ole organisatsiooni üldkulude katmine võimalik.
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis.