Kooskõlastuse taotlus Kiduspe külas asuva Vaheranna maaüksuse detailplaneeringule

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Kooskõlastuse taotlus Kiduspe külas asuva Vaheranna maaüksuse detailplaneeringule" (manuses).

Ilusat vana aasta lõppu!

Lugupidamisega
Heli Üksik
Hiiumaa Vallavalitsus
sekretär

Kooskõlastuse taotlus Kiduspe külas asuva Vaheranna maaüksuse d.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ÜLLAR LAID PNOEE-37503116510 2024-12-30 15:31:31

DD100_Vaheranna_2024.12.23.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TANEL TARKMEES PNOEE-38203115212 2024-12-23 19:46:01

MARGUS VESKIMEISTER PNOEE-38301040257 2024-12-27 12:22:57

ET100_Vaheranna_2024.12.23_EVmõju.pdf

____________________________________________________________________________________

3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• planeeringualal on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamise perioodil ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 Lisa 3.2. / 1

ET100_Vaheranna_2024.12.23_EVtege.pdf

____________________________________________________________________________________

3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused Planeerimisseaduse § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta. Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

3.1.1. Maakorraldus- ja kinnistutoimingud Detailplaneeringu kehtestamise järgselt peab kinnistu omanik esitama taotluse kohalikule omavalitsusele maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks vastavalt kehtestatud detailplaneeringuga määratule.

Osapoolte kohustused:

Kohalik omavalitsus määrab oma korraldusega katastriüksuse sihtotstarbed kehtestatud detailplaneeringu alusel ning edastab korralduse riiklikule katastripidajale.

Omandisuhted:

Maakorraldustoimingute teostamise järgselt kajastab riiklik maakataster planeeringuga määratud sihtotstarbeid ja arvutab kinnistu maamaksu vastavalt määratud sihtotstarvetele.

3.1.2. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• krundi juurdepääsutee, parkimiskohad;

• tehnovõrgud ja -rajatised;

• hooned.

Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.

Osapoolte kohustused:

__________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 Lisa 3.1. / 1

_____________________________________________________________________

Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Hoonete projektid tuleb kooskõlastada Lääne Päästekeskusega.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

3.1.3. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• juurdepääsude rajamine, krundisisesed liikumisteed, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste jaoks;

• rajatakse väikeelamuni veetrass naaberkinnistu puurkaevust, rajatakse krundi elektriühendus, lammutatakse olemasolev imbväljak ja rajatakse see uude asukohta;

• püstitatakse hooned.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 Lisa 3.1. / 2

JN100_Vaheranna_2024.12.23_Põhijoonis.pdf

5

Liivamäe kinnistu detailplaneeringuga määratud hoonestusala

KRUNT 1

EP

HL

JM

Planeeritud tuletõrje veevõtukoht Liivamäe mü

DK202_Vaheranna_Ruumiandmed_Põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO A2 (420.00 x 594.00 MM)

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering Joonis: Põhijoonis Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Juuni 2024 Töö nr. DP24-02 Väljatrükk: 23.12.2024

Märkused: * Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana ** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on soovituslikud -

objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus *** Planeeritud tehnovõrgu täpne asukoht koos kaitsevööndi täpse asukohaga selgub

planeeringu elluviimise jooksul, mistõttu ei ole planeeritud tehnovõrkudele joonisel kaitsevööndeid näidatud

LEPPEMÄRGID Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Tee, rada Hoone Puurkaev

Kõlviku piir Kanalisatsioonitrass, -kaev

Krundi lähiaadress

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

K ru

nd i n

r Planeeritud parkimis- kohtade

arv

Kinnistul kehtivad piirangud

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Kinnistule planeeritud piirangud

1 >2 TP3

- ranna kallasrada - ranna veekaitsevöönd - ranna piiranguvöönd - ranna ehituskeeluvöönd - puurkaevu hooldusala - puurkaevu kuja

imbsüsteemini - omapuhasti kuja - kanalisatsioonitrassi

kaitsevöönd

Vaheranna

Krundi ehitusõigused

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krundi pindala

(ha)

Hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud

arv

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud maksimaalne

kõrgus maapinnast (m)

Hoonete maapealse osas suurim

lubatud korruselisus

EP30% HL70% 7178 m² 2 tk 200 m² 8 m 2

Krundi lähiaadress

K ru

nd i n

r

Vaheranna1

PLANEERINGULAHENDUS

Planeeringuala* Krundi piir Krundi number Hoonestusala

KRUNT 1

PLANEERITUD MAAKASUTUS

Pereelamu maa Looduslik haljasmaa

EP HL

PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT** Kattega juurdepääsutee, parkimiskoht

Madalpinge elektrikaabel Veetrass Jäätmemaja

Elektrivõrgu liitumispunkt

JM

KITSENDUSED

Tehnovõrgu või -rajatise kaitsevöönd** Omapuhasti kuja Puurkaevu hooldusala Puurkaevu kuja imbsüsteemini Kallasraja ulatus Ranna veekaitsevööndi ulatus Ranna ehituskeeluvööndi ulatus Ranna piiranguvööndi ulatus

ETTEPANEK ÜLDPLANEERINGU MUUTMISEKS Ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise ettepanek

Hoone

- veetrassi kaitsevöönd

Rannajoon

Kõrghaljastus

ML100_Vaheranna_2024.12.23_YPmuutmine.pdf

_____________________________________________________________________

Ettepanek Kõrgessaare valla üldplaneeringu põhijoonise muutmiseks Skeem 1: Kõrgessaare valla üldplaneeringu põhijoonis enne üldplaneeringu muutmist

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 Lisa 6.1. / 1

Joonis 1: Kõrgessaare valla üldplaneeringu põhijoonis enne üldplaneeringu muutmist

Joonis 2: Kõrgessaare valla üldplaneeringu põhijoonis pärast üldplaneeringu muutmist

ML106_Vaheranna_2024.12.23_Tugiplaan.pdf

K-1 Ø200 PL Luuk - Põhi 5.89 1-2 5.89

K-3 Ø400 PL Luuk 4.65 Põhi -

PUHASTI L-1 Luuk 4.74 Põhi -

PUHASTI L-2 Luuk 4.70 Põhi -

K-2 Ø400 PL Luuk - Põhi 4.63 1-2 4.02

ML106_Vaheranna_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO A2 (420.00 x 594.00 MM)

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering Joonis: Tugiplaan Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Juuni 2024 Töö nr. DP24-02 Väljatrükk: 23.12.2024

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt Tee, rada Hoone Puurkaev

Haljastus, looduslik ala

Kõlviku piir

Hoone, rajatis Tee, rada, kõvakattega ala Krundile/õuemaale juurdepääs Hoone sissepääsu asukoht

KEHTIVAD KITSENDUSED

Puurkaevu hooldusala Omapuhasti kuja

Kanalisatsioonitrass, -kaev

K-2 Ø400 PL Luuk - Põhi 4.63 1-2 4.02

Kaevu andmed

RI100_Vaheranna_2024.12.23_Ruumilised.pdf

____________________________________________________________________________________

5.1. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

__________________________________________________________________________ Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 Lisa 5.1. / 1

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 Lisa 5.1. / 2

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 Lisa 5.1. / 3

SK100_Vaheranna_2024.12.23_Seletuskiri.pdf

AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60A, 10412 Tallinn

Reg kood: 11484739 www.aaarhitektid.ee [email protected]

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse

detailplaneering Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kiduspe küla, Vaheranna maaüksus

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringust huvitatud isik: Tanel Tarkmees

Planeeringu koostamise aeg: Juuni 2024

Väljatrükk: 23.12.2024

Töö number: DP24-02

Tallinn, Kärdla / 2024

Allikas: Maa-amet fotoladu (fotoladu.maaamet.ee) Kaldaerofoto_ID8287276_2024-05-03

___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu üldandmed.......................................................................................5 2. Planeeringuala ja selle mõjuala....................................................................................9

2.1. Planeeringuala......................................................................................................9 2.1.1 Asukoht........................................................................................................... 9 2.1.2 Maakasutus...................................................................................................11 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus.................................................................12 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse................................................................13 2.1.5 Kitsendused..................................................................................................13

2.2. Planeeringuala mõjuala...................................................................................... 13 2.2.1 Asukoht......................................................................................................... 13 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus.........................................................................14 2.2.3 Maakasutus..................................................................................................14 2.2.4 Hooned ja rajatised.......................................................................................14 2.2.5 Tehnovarustus..............................................................................................14

3. Ruumilise arengu eesmärgid......................................................................................15 3.1. Maakonnaplaneering..........................................................................................15 3.2. Üldplaneering......................................................................................................16 3.3. Detailplaneeringud..............................................................................................18 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused........................20

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused....................................21 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine..................................................................21 4.2. Krundi hoonestusala määramine........................................................................21 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine..........................................................................22

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed...................................................................22 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal.....23 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind....................................................23 4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus..........................................................23

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine..................................................................................................24

4.4.1 Elektrivarustus.............................................................................................. 24 4.4.2 Veevarustus..................................................................................................24 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus................................................................................25 4.4.4 Sidevarustus.................................................................................................25 4.4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine................26

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine.............................................................26 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine................................26 4.5.2 Energiakasutus.............................................................................................27 4.5.3 Loodusvarade kasutus..................................................................................28 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine.......................................28

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine...........................28 4.6.1 Materjalivalik.................................................................................................28 4.6.2 Hooned.........................................................................................................29

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 2

___________________________________________________________________________________

4.6.3 Piirded, väikevormid.....................................................................................29 4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine............................................................30 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine..........................................30 4.9. Kuja, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine........31 4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................31 4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine........................................................32 4.12. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine.................................................33 4.13. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.........................................................................33 4.14. Tegevused ranna piiranguvööndis....................................................................33 4.15. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.............................................................34

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 37 Joonis 1.2. Põhijoonis ............................................................................................................. 38

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Hiiumaa Vallavalitsuse 01. veebruar 2023 korraldus nr 73 ...................................... 39 Lisa 1.2. Hiiumaa Vallavalitsuse 01. veebruar 2023 korralduse nr 73 lisa 1 ........................... 40 Lisa 1.3. Keskkonnaameti 15.veebruar 2023 seisukoht nr 6-2/23/2805-2 .............................. 45 Lisa 1.4. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 25. oktoober 2023 arvamus nr 14- 3/2865-1 .................................................................................................................................. 48 Lisa 1.5. Keskkonnaameti 07. november 2023 seisukoht nr 6-2/23/2805-4 ........................... 51 Lisa 1.6. Hiiumaa Vallavolikogu 21. detsember 2023 otsus nr 166 ......................................... 54 Lisa 1.7. Hiiumaa Vallavolikogu 21. detsember 2023 otsuse nr 166 lisa 1 ............................. 56 Lisa 1.8. Päästeameti 01.11.2024 ettepanek nr 7.2-3.4/6541-1 ............................................. 66 Lisa 1.9. Päästeameti 12.11.2024 ettepanek nr 7.2-3.4/6541-2 ............................................. 67 Lisa 1.10. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 14.11.2024 seisukoht nr 14-3/2865-4 68 Lisa 1.11. Keskkonnaameti 26.11.2024 arvamus nr 6-2/24/21135-2 ..................................... 71 Lisa 1.12. Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneeringu 13.12.2024 eskiisi avaliku arutelu protokoll ...................................................................................................................... 73

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia alusplaan, 12.04.2024, töö nr AP24_066 ......................................... 74

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolt kohustused .................................. 75 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ............................................................................................................................ 77

4. Lepingud Lisa 4.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 78

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 3

___________________________________________________________________________________

5. Ruumilised illustratsioonid Lisa 5.1. Ruumilised illustratsioonid .......................................................................................... 83

6. Muud lisad Lisa 6.1. Ettepanek Kõrgessaare valla üldplaneeringu põhijoonise muutmiseks ...................... 86

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 4

___________________________________________________________________________________

1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ehitiste planeerimiseks ning detailplaneeringu eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Seaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi ning see võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on see ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus.

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneeringu üldandmed:

Planeeringuala2: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kiduspe küla, Vaheranna maaüksus (katastritunnus 39201:001:0293, kinnistu nr 903833)

Detailplaneeringu koostamise alus: - Hiiumaa Vallavalitsuse 01. veebruar 2023 korraldus nr 73 „Vaheranna detailplaneeringu koostamise algatamine”3; - Hiiumaa Vallavolikogu 21. detsember 2023 otsus nr 166 „Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Vaheranna, Kiduspe)”4

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Krundile ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele

Detailplaneeringu koostamise menetluse korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ

Arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)

1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023057 2 Planeeringuala: maa-ala, mille kohta koostatakse terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses

sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused 3 Hiiumaa Vallavalitsuse 01. veebruar 2023 korraldus nr 73: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?

itm=255431 4 Hiiumaa Vallavolikogu 21. detsember 2023 otsus nr 166: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?

itm=296719

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 5

___________________________________________________________________________________

Projektijuht: Arno Kuusk

Detailplaneeringu koostamise aeg: Juuni 2024

Jooniste koostamise alusmaterjal: Vaheranna kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega (AP Geodeesia OÜ, töö nr AP24_066, koostatud 12.04.2024)

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneeringu koostamist tingivad asjaolud ning menetluse käik:

• Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneeringust huvitatud isik esitas 26.05.2022 riiklikule ehitisregistrile (EHR) ehitusteatise nr 2211201/18394 alla 60 m² ehitisealuse pinna ning alla 5 m kõrguse väikeelamu püstitamiseks (EHR hoone kood 121380791). Taolise mahuga hoone ei ole ehitusloa kohustuslik ning ehitusteatis esitati teadmises, et projekteeritud hoone asukoht ei paikne ranna ehituskeeluvööndis;

• Kohalik omavalitsus määras pädeva asutusena ehitusteatise staatuseks lubatud/teavitatud, mis Ehitusseaduse5 § 36 lõike 2 kohaselt tähendab, et teatise esitaja võib alustada ehitamist. Omavalitsus lähtus ehitustegevuse lubamisel teadmisest, et teatisega esitatud hoone asukoht vastas 17.01.2003 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringule, mille järgi oli antud maa-alal ranna ehituskeeluvööndit vähendatud 150 meetrini ning projekteeritud hoone asukoht ei paiknenud ranna ehituskeeluvööndis.

5 Ehitusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024006

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 6

Joonis 1: Väljavõte Kõrgessaare valla üldplaneeringu põhijoonisest. Joonisel kujutatud ranna ehituskeeluvööndi ulatuse (lilla joon) ning elamuehituse reservmaa kasutusotstarbega maa-ala (kollane viirutus) võrdlus projekteeritud väikeelamu asukohaga, mille järgi ei paikne püstitatud hoone ranna ehituskeeluvööndis

___________________________________________________________________________________

• Hiiumaa Vallavalitsus algatas 01.02.2023 korraldusega nr 73 Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneeringu. Algatatud detailplaneeringu üheks ülesandeks oli Vaheranna maaüksusele ehitusõiguse seadmine elamu rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Algatatud detailplaneeringuga nähti ette tehnorajatiste planeerimine ranna ehituskeeluvööndisse vastavalt Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktile 8, mille kohaselt ei laiene ranna ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

• Keskkonnaamet viitas Hiiumaa Vallavalitsusele 15.02.2023 saadetud kirjas nr 6- 2/23/2805-2, et püstitamisel olev hoone paikneb 125 m kaugusel põhikaardile kantud veepiirist, st hoone paikneb ranna ehituskeeluvööndis. Keskkonnaameti 17.01.2023 teostatud ala kohapealse ülevaatuse tulemusel on tehtud kindlaks, et detailplaneeringu koostamise algatamise ühe eesmärgina seatud ranna ehituskeeluvööndisse planeeritavad tehnorajatised (omapuhasti koos imbväljaku ja torustikega) on juba rajatud. Keskkonnaameti hinnangul peab seetõttu detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks olema ka ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, mis saab toimuda vaid läbi piirkonnas kehtiva üldplaneeringu muutmise. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

• Hiiumaa Vallavalitsus on 2023. aasta oktoobris koostatud Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnangu kohaselt lähtunud ehitisteatise kinnitamisel Kõrgessaare valla üldplaneeringu põhikaardist ning Maa-ameti kitsenduste kaardikihist, kuhu üldplaneeringu järgset ranna ehituskeeluvööndi ulatust ei ole märgitud. Eelhinnangus toodud järelduse põhjal jäi Hiiumaa Vallavalitsus seisukohale, et detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning KSH ei ole põhjust algatada.

• Keskkonnaamet jäi 07.11.2023 kirjas nr 6-2/23/2805-4 seisukohale, et planeeritava tegevusega eeldatavalt ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Lisaks seisukoha avaldamisele on Keskkonnaamet toonud kirjas mitmeid tähelepanekuid, millega tuleb nii KSH eelhinnangus kui detailplaneeringu koostamisel arvestada.

• Hiiumaa Vallavolikogu võttis 21. detsembril 2023 vastu otsuse nr 166 „Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Vaheranna, Kiduspe)”, mille kohaselt jätkatakse Hiiumaa Vallavalitsuse 01.02.2023 korraldusega nr 73 algatatud detailplaneeringu koostamist üldplaneeringut muutvana ning detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kõrgessaare valla üldplaneeringu muutmiseks läbi ranna ehituskeeluvööndi vähendamise olemasoleva hoone ulatuses. Sama otsusega jäeti eelhinnagu alusel algatamata detailplaneeringu KSH.

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 7

___________________________________________________________________________________

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel asjakohaste seaduste ning nendest tulenevate määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+6

• Kõrgessaare valla üldplaneering7

• Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine8

• Tuleohutuse seadus9

• Ehitusseadustik10

• Rahvatervise seadus11

• Asjaõigusseadus12

• Jäätmeseadus13

• Looduskaitseseadus14

• Veeseadus15

Detailplaneeringu koostamise perioodil kehtib planeeringualal Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003 määrusega nr 5) ning Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19).

Hiiumaa Vallavolikogu 18. oktoober 2018 otsusega nr 9016 on algatatud Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja KSH koostamine. Uut üldplaneeringut ei ole detailplaneeringu koostamise perioodil vastu võetud.

6 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/ 7 Kõrgessaare valla üldplaneeringu seletuskiri:

https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/K6rgessaare+YP+seletuskiri.pdf/248c6372-64c8- 42da-9ac2-bdaca94a01d0

8 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu seletuskiri: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/2010_11_11_Korgessaare_TP_Seletuskiri.pdf/ 0f3a1a0e-8775-4f6a-aa48-4fc58123bf0e

9 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 10 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024004 11 Rahvatervise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023007 12 Asjaõigusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023058 13 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037 14 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024010 15 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024018 16 Hiiumaa Vallavolikogu 18. oktoober 2018 otsus nr 90: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=146644

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 8

___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Detailplaneeringus on planeeringualaks määratud Hiiumaa valla Kiduspe küla Vaheranna maaüksus (pindala 7186 m²), mis asub Hiiumaa lääneosa Kõpu poolsaare Kiduspe küla lõunaosas.

Kõpu poolsaare tuntuim objekt Kõpu tuletorn asub planeeringualast ca 4,5 km kaugusel. Planeeringualast ca 16 km kaugusel kirdes on Kõrgessaare alevik, kus pakuvad teenuseid lasteaed, raamatukogu, vaba aja keskus ja spordisaal, ilusalong, hostel ja restoran, kauplus, pangaautomaat ning vabatahtlik päästekomando. 17 km kaugusel kirdes asub Lauka küla, kus on piirkonna ainus põhikool, ning 30 km kaugusel kirdes maakonnakeskus Kärdla, kus on mitmed riigiasutused, haigla ja kiirabiteenistus, riiklik päästekomando ning politseijaoskond, bussijaam, gümnaasium, pangakontor, apteegid ning erinevad tootmis- ja teenindusettevõtted.

Olulisemate objektide ja maamärkide kaugus planeeringualast (linnulennul):

• Kalana sadam (jahisadam, puhkeküla) – 12,5 km;

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 9

Joonis 2: Planeeringuala situatsiooniskeem Kiduspe küla territooriumil, M 1:20000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

• Kõrgessaare sadam (kalasadam, kalakohvik) – 16,3 km;

• Kõrgessaare alevik (osavalla halduskeskus) – 16,5 km;

• Reigi kirik – 18 km;

• Kärdla linn (maakonnakeskus) – 30 km;

• Kärdla lennujaam (Tallinn-Kärdla lennuliin) – 35 km;

• Sõru sadam (Triigi-Sõru parvlaevaliin) – 26 km;

• Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliin) – 45 km.

Planeeringuala piirneb läänest, põhjast ja idast kolme eraomandis oleva kinnistuga ning lõunast Mardihansu lahega.

Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Tuuliku 39201:001:0292 7712 m² 100% maatulundusmaa

Liivamäe 39201:001:0040 12931 m² 100% elamumaa

Vahepõllu 39201:001:0294 13682 m² 100% maatulundusmaa

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 10

Joonis 3: Planeeringuala situatsiooniskeem Kiduspe küla territooriumil, M 1:4000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

2.1.2 Maakasutus Planeeritava maaüksuse katastrijärgne sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kõlvikuliselt on planeeringualal loodusliku rohumaa, metsamaa ja muu maa kõlvikuid. Planeeringuala põhjaosas on kõrghaljastus ja mereäärses osas männid ning kadastik, enamus maaüksuse pindalast on lage.

Planeeringuala maa-ala on loode suunas laugelt tõusva reljeefiga, maapinna absoluutkõrgus jääb kuni ca + 5,5 m merepinnast.

Tabel 2: Planeeritava Vaheranna maaüksuse andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Maakond Hiiu maakond

Vald Hiiumaa vald

Asustusüksus Kiduspe küla

Lähiaadress Vaheranna

Katastriüksuse tunnus 39201:001:0293

Katastriüksuse registreerimise aeg 06. jaanuar 2004

Sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Pindala 7186 m²

Sh looduslik rohumaa 6013 m²

Sh metsamaa 920 m²

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 11

Joonis 4: Katastriüksuse kõlvikulise koosseisu kaart Allikas: Maa-ameti portaal minu.kataster.ee

___________________________________________________________________________________

Sh muu maa 253 m²

Kinnistu number 903833

Omandivorm Eraomand

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Planeeringualal asuvad ehitised:

• püstitamisel väikeelamu (EHR kood 121380791, püstitamise aluseks 26.05.2022 kohalikule omavalitsusele esitatud ehitusteatis; ehitustööde aluseks 0+ OÜ koostatud väikeelamu eelprojekt, töö nr 072022). Elamu ümber on püstitatud ehitusprojekti kohane terrass;

• kohtpuhasti ning imbväljak;

• hoone ja puhasti vaheline kanalisatsioonitrass.

Planeeringualale püstitatud hooneni on rajatud juurdepääsutee, mis saab alguse olemasolevalt 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu riigimaanteelt ning kulgeb ca 170 m pikkuses üle Liivamäe maaüksuse.

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 12

Joonis 5: Püstitatava väikeelamu ehitusprojekti visuaal

___________________________________________________________________________________

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala jääb Hiiu maakonnaplaneeringu kohaselt kohaliku tähtsusega II klassi Kiduspe küla väärtusliku maastiku koosseisu. Planeeringuala põhjaosa metsatukas kasvavad peamiselt kased, metsamaa piiril ning rannaäärsel alal kasvavad ka männid ja kadakad.

Maaüksus paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

2.1.5 Kitsendused

Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendust põhjustav objekt

Kitsenduse nimi ID Omanik Kattuv pindala

Puurkaev PRK0066571

Hooldusala 1723844696 EELIS 76.53 m²

Veekogu meresaarte ääres

Hiiumaa 2024020421

Ranna* ehituskeeluvöönd

20240204214 ETAK - rannajoon 7184,84 m²

Ranna piiranguvöönd

20240204213 ETAK - rannajoon 7184,84 m²

Veekogu kallasrada

20240204211 ETAK - rannajoon 268,12 m²

Ranna veekaitsevöönd

20240204212 ETAK - rannajoon 567,53 m²

* Maa-ameti kitsenduste portaali kantud andmed ei ole arvestanud, et ranna ehistuskeeluvööndit on planeeringualal keskkonnaministri nõusolekul Kõrgessaare valla üldplaneeringuga vähendatud

2.2. Planeeringuala mõjuala Planeeringuala mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.

2.2.1 Asukoht Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Kiduspe küla lõunaosa, mis jääb mõlemale poole küla läbiva riigitee äärde. Vaadeldavasse mõjualasse jääb ca kolmkümmend majapidamist ning erinevas suuruses põllu- ja metsamaa maaüksusi. Valdavalt on maaüksused pindalalt mitme hektari suurused. Hoonestatud maaüksuste koosseisus on samaaegselt nii hoonestatud õueala kui ka põllu- kui metsamaa kõlvikuid. Hoonegrupid paiknevad teineteisest

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 13

___________________________________________________________________________________

keskmiselt 100..150 m kaugusel. Kaugemad õuemaad jäävad maanteest kuni 300..400 m kaugusele.

Mõjuala maapinna reljeef on tasane – mererannast kerkima hakkav maapind on alguses järsema tõusuga (rannast 100 meetri ulatuses tõuseb maapind keskmiselt ca + 4.. + 5 meetrini), kuid riigitee lähiümbruses ja riigiteest sisemaa poole jätkub minimaalne tõus põhja- ning loodesuunal, kus on maapinna absoluutkõrgus keskmiselt + 5 ...+ 7 meetrit.

2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Planeeringuala mõjuala läbib ida-lääne suunaliselt kahesuunaline pinnatud kattega Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu riigitee nr 12138. Planeeringuala lähipiirkonnas paikneva riigitee lõigu keskmine aastane liiklussagedus on 75 autot ööpäevas17.

2.2.3 Maakasutus Planeeringuala mõjualas on kolm peamist maakasutust: hoonestatud õuealad ja nende lähiümbrus ning hoonestamata põllu- ja metsamaad. Kõige suurema osakaaluga maakasutuseks on metsamaa.

Piirkonna katastriüksuste suurused varieeruvad väga suures ulatuses. Keskmiselt on hoonestatud maaüksuste pindalad vähemalt 2..3, suurimad aga enam kui 7..8 hektari suurused.

2.2.4 Hooned ja rajatised Planeeringuala mõjualasse püstitatud hoonestuse vanus on väga erinev - piirkonna vanemad hooned on enam kui sajandi vanused, uusimad hooned pärinevad viimasest kümnendist. Valdavalt on krundi põhihooneks suurem üksikelamu, mille ümber on mitu väiksemat abihoonet.

Hoonestus on erineva kõrgusega 1- või 2-korruseline. Peamiselt on hoonestus lihtsa ristküliku- kujulise põhiplaaniga, millel kahepoolne viilkatus.

2.2.5 Tehnovarustus Veevõtuks on piirkonna kruntidele rajatud lokaalsed puurkaevud ning heitvee käitlemiseks lokaalsed kanalisatsioonisüsteemid.

Planeeringuala mõjualas paikneb kaks alajaama, kust valdavalt on piirkonna hoonestuseni rajatud õhuliinid. Vanemaid õhuliine on üha enam hakatud asendama maakaablitega, uued võrguga liitumised teostatakse reeglina maakaablitega. Piirkonna elektrivõrgu teenusepakkuja on Elektrilevi OÜ.

Kiduspe küla läbiva riigitee serva on rajatud lairibavõrk ELA012, mis ühendab Emmaste-Nurste- Luidja-Kõpu piirkondi.

17 Riigitee liiklussageduse statistika: https://www.transpordiamet.ee/liiklussageduse-statistika

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 14

___________________________________________________________________________________

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa- ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel arvestatakse ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.

Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid:

• täpsusastmelt on kõige üldisem üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine;

• maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel;

• üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringus määratakse üldised ruumilise arengu visiooni aluseks olevad väärtused, võetakse arvesse rahvastiku arengusuundumusi ja prognoositakse elamualade mahtu, hinnatakse olulisemate ressursside mõju arendustegevusele, kavandatakse maakasutuse muudatusi, järgitakse taristu arengu võimalusi jne;

• detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala maaüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+18 kohaselt paikneb planeeringuala kohaliku tähtsusega II klassi Kiduspe küla väärtusliku maastiku koosseisus ning ranna-ala kuulub maakonna rohelise võrgustiku koridori hulka. Küla läbiv riigitee on märgitud ilusa teelõiguna.

Väärtuslike maastike registris toodud hinnangute kohaselt omavad küla rand ja mets puhkeväärtust ning piki ranna äärt kulgev tee sobib matkarajaks. Registri kasutustingimuste kohaselt tuleb uusi hooneid senisest paremini maastikku sobitada ning teeäärsetele põllu- ja rohumaadele tuleb vältida metsaistutamist. Hooldussoovituste järgimiseks tuleb küla vanemaid männikuid majandada püsimetsana, ala esteetilise ja ajaloolise väärtuse säilitamiseks tuleks teega piirnevaid külapõlde ja rohumaid hoida niitmise ja karjatamisega kasutuses ning endisi puisniite võiks taastada. Soodustada tuleks vanade taluhoonete renoveerimist.

18 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee , kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 15

___________________________________________________________________________________

Rohelise võrgustiku tuumalasid ühendavas rohelise võrgustiku koridoris võib arendada majandustegevust kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine” ning Kõrgessaare valla üldplaneering osas, mis ei lähe vastuollu teemaplaneeringuga.

Vastavalt üldplaneeringu teemaplaneeringule asub planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja väärtusliku külamiljöö piirkonnas. Planeeringuala maakasutuse juhtfunktsioon on planeeringuala põhjaosas elamuehituse reservmaa ja ülejäänud ulatuses ei ole juhtotstarvet määratud.

Tavapärast 200 m ulatusega ranna ehituskeeluvööndit on kehtiva üldplaneeringuga vähendatud 150 meetrini. Kiduspe küla ranna ehituskeeluvööndi vähendamiste juures on üldplaneeringus välja toodud nõue, et kogu Kiduspe osas tuleb jälgida looduslikku luitevalli ja rannamännikuid, et ehitus jääks maa poole neid looduslikke märke.

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 16

Joonis 6: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhijoonisest

___________________________________________________________________________________

Üldplaneeringuga määratud nõuded, mida on planeeringuala asukohast, suurusest ja maakasutusest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• kõik uued kavandatavad elamud peavad asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal või maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardi valge ala);

• üleujutusest tingitud riskide vähendamiseks peab uue kavandatava hoone asukohas olema olemasoleva maapinna kõrgus vähemalt + 1,50 m absoluutkõrgusel. Elamispinna põranda absoluutkõrgus peab olema vähemalt + 2,00 m ning elektripaigaldised vähemalt + 2,50 m. Alla + 2,50 m hoonekonstruktsioonid tuleks rajada veekindlatena;

• elamute omavaheline miinimumkaugus vähemalt 20 meetrit;

• krundile tohib rajada ühe elamu ja detailplaneeringuga lubatud hoonete arvust ühe võrra vähem abihooneid; määratud nõude eesmärk on vältida, et abihooneks planeeritud hooneid kasutataks elamutena;

• ühepereelamu ning selle juurde kuuluvate abihoonete maksimumkõrgus on 8 m olemasolevast maapinnast;

• liigvesi ja vihmaveed tuleb ära juhtida kraavide baasil või immutada omal krundil. Kinnistute kõvakattega pindade osakaal võiks olla võimalikult väike, et sademevee imbumine ei oleks takistatud.

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 17

Joonis 7: Väljavõte Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu põhijooniselt

___________________________________________________________________________________

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt paikneb planeeringuala üldplaneeringuga planeeritud rohevõrgustiku koridori alas. Kavandatud maakasutuseks on maalise kasutusega ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab endas metsa- ja põllumaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad väiksemaid külakeskusi.

Planeeringuala jääb uue üldplaneeringu järgi Kidaste küla miljööväärtusliku ala serva, mille suunisena on märgitud küla hajusa struktuuri säilimise vajadus ning võimalusel ajalooliste hoonekomplekside vaadeldavuse tagamine külateelt.

3.3. Detailplaneeringud Planeeringuala lähialal on koostatud mitmete riigiteest mere poole jäävate maaüksuste detailplaneeringud, mis annab tunnistust piirkonna atraktiivsusest ja soovist looduslikult kauneid alasid elukohtadena kasutusse võtta.

Planeeringualast 500 m raadiuses koostatud detailplaneeringud:

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 18

Joonis 8: Väljavõte Hiiumaa valla uue üldplaneeringu eelnõu põhijooniselt Allikas: https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering

___________________________________________________________________________________

Tabel 4: Planeeringualal ja selle mõjualas koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund

50951 Rannametsa kinnistu

Ei ole teada Ei ole teada Kehtiv

102872 Saviaugu maaüksuse detailplaneering

Ehitusõiguse määramine Ei Kehtiv

50952 Liivamäe kinnistu detailplaneering

Ei ole teada Ei ole teada Kehtiv

96352 Tuuliku maaüksuse detailplaneering

Ehitusõiguse ja hoonestusala määramine

Ei Kehtiv

50941 Villa kinnistu Ei ole teada Ei ole teada Kehtiv

51047 Vanaõue maaüksuse detailplaneering

Jagamine kolmeks ja kahe elamukrundi moodustamine koos ehitusõiguse määramisega

Ei Menetluses

50856 Veski maaüksuse Ehitusõiguse määramine Ei Menetluses

50943 Lauri kinnistu Ei ole teada Ei ole teada Kehtiv

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 19

Joonis 9: Planeeringuala mõjualas koostatud detailplaneeringute skeem

___________________________________________________________________________________

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala on arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, mis sobib arendus- ja ehitustegevuseks. Ehitusalasid on mõlemal pool küla läbivat riigiteed ning lisaks juba arendatud või hoonestatud kruntidele on palju maaüksusi, mis on erinevas arendusstaadiumis.

Piirkonna maakasutust ja arenguvõimalusi planeerides tuleb silmas pidada:

• planeeringuala mõjuala läbib avaliku kasutusega riigitee ning piirkonda on rajatud tsentraalsed elektri- ja sidevõrgud. Säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut;

• piirkonna rannaäärset ala on ajalooliselt hoonestatud. Piirkonna rannik on hoonestamiseks sobilik, sest maapinna kiire tõus (keskmiselt on 100 m kaugusel veepiirist maapinna absoluutkõrgus + 5 meetrit või enam) ei kujuta rannaäärsetele ehitistele üleujutusohtu;

• sõidukiga liikudes on ajaliselt poole tunni jooksul võimalik jõuda kõikide vajalike teenusteni kaasaegse ja kvaliteetse elukorralduse tagamiseks – lasteaed, kool, kaubandus, erinevad riiklikud teenused ning erasektori teenindusettevõtted jne;

• planeeringuala paikneb ühtehoidva küla territooriumil, looduslikult kaunis asukohas metsade keskel. Planeeringuala suurus ja paiknemine võimaldavad kaasaegse arhitektuuri kaasabil luua elukeskkonna, mis arvestab ja toob esile piirkonna väärtusi;

• detailplaneeringu koostamisel järgitakse maakonnaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi, sest planeeritud hooned paiknevad teede ja kommunikatsioonivõrkude läheduses;

• detailplaneeringuga kavandatud tegevusi ellu viies on võimalik arvesse võtta nii üldplaneeringus kui maakonnaplaneeringus toodud väärtuslikele maastikele, rohevõrgustikule kui miljööväärtuslikule alale esitatud soovitusi ja tingimusi, mis seotud uute hoonete püstitamise ja ehitiste rajamisega. Tegevusi planeeritakse loodusliku luitevalli taha nii, et ehitus jääb sellest maa poole.

Detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel võetakse arvesse detailplaneeringu koostamist tinginud asjaolud, senised menetlusetapid ning teadmine, et planeeringualale on juba püstitatud väikeelamu ja rajatud tehnovõrgud ning -rajatised, mille puhul on vaja lähtuda eelkõige juba teostatud ehitustegevuse seadustamisest.

Planeeritud tegevuste kõrval on oluliseks tegevuseks olemasolevate ehitiste võimaliku mõju hindamine ning võimalike mõjude leevendamise meetmete esitamine.

Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamise ja koostamise käigus kogutud materjale, võib järeldada, et planeeritud tegevused maa-ala kasutuselevõtul elamualana järgivad üldiseid piirkonna ja omavalitsuse arengusuundi. Läbi planeeringu koostamise on võimalik rakendada meetmeid, mis võimaldavad arvestada ja vähendada püstitatud ehitiste edasist mõju.

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 20

___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette planeeringualale ehitusõiguse määramise hoonete ja rajatiste püstitamiseks, lisaks määratakse planeeringuga üldised arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehitustingimused, liiklus- ja parkimiskorraldus, käsitletakse tehnovõrkude ja -rajatiste vajadust ja nende rajamise võimalusi ning määratakse kitsenduste vajadus. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Kõrgessaare valla üldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise osas kuni püstitatud väikeelamuga piirneva terrassi merepoolse küljeni.

Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.

Planeeringust huvitatud isik ning kohalik omavalitsus on nii planeeringu koostamist algatades kui planeeringut koostades teadlikud, et ranna ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile, mis võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul erandkorras ja peab olema kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega.

4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringualasse jäävat 0,71 ha suurust Vaheranna maaüksust kruntideks ei jaotata ning selle lähiaadress, piirimärgid, piirilõikude asukohad ja pindala jäävad seniseks ka peale detailplaneeringu kehtestamist.

Üldplaneeringu teemaplaneeringuga on määratud ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse minimaalseks suuruseks elamumaal, elamuehituse reservmaal ja kompaktse hoonestusega aladel 1 ha. Väljaspool elamumaad, elamuehituse reservmaad, kompaktse hoonestusega alasid ja tiheasustusalasid on minimaalne elamukrundi suurus 2 ha. Planeeringuala paikneb osaliselt alal, kus on minimaalseks elamukrundi suuruseks määratud 1 ha ja osaliselt alal, kus see on 2 ha.

Planeeritav krunt on riikliku maakatastri andmete alusel moodustatud 06.jaanuaril 2004, teemaplaneering koos uute krundi suurustele kehtestatud nõuetega hakkas kehtima 2010. aastal. Lähtuvalt asjaolust, et krundile on üldplaneeringuga osaliselt määratud elamumaa juhtfunktsioon ning detailplaneeringu raames krunti väiksemateks osadeks ei jagata, siis on planeeringut algatades ja koostades lähtutud põhimõttest, et enne teemaplaneeringu kehtima hakkamist moodustatud krundile minimaalse pindala nõue ei laiene.

4.2. Krundi hoonestusala määramine Planeeringuala krundile määratakse üks hoonestusala, kuhu sisse jääb püstitatud väikeelamu ning võib püstitada lisaks ühe uue hoone.

Hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

• hoonestusala paikneb igas suunas krundi piirist minimaalselt 5 meetri kaugusel;

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 21

___________________________________________________________________________________

• hoonestusala paikneb Liivamäe maaüksusele määratud hoonestusalast piisavalt kaugel, et tagada nõuetekohased tuleohutuskujad erinevate kruntide hoonete vahel;

• hoonestusala asukoht järgib looduslikku luitevalli ja rannamännikut selliselt, et ehitustegevus jääb nendest maa poole.

Hoonestusala on määratud suuremana kui planeeritud hoonete summaarne ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt hoonete kuju, suurust ja asukohta lähtuvalt geoloogilistest, looduslikest ja muudest asjakohastest asjaoludest.

Iga ehitusõigusega võimaldatud hoone peab paiknema planeeringuga määratud krundi hoonestusala sees. Hoonestusalast väljapoole võib ulatuda kuni 1 meetri ulatuses hoone räästas, varikatus või hoone külge ehitatud terrassi katmata osa eeldusel, et see ei paikne naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas ega ranna ehituskeeluvööndis.

Planeeritud hoonestust teenindavad ligipääsuteed, parkimiskohad, tehnovõrgud ja -rajatised jne ei pea paiknema krundi hoonestusala sees. Ranna ehituskeeluvööndisse võib rajada vaid need tehnovõrgud ja -rajatised, mis on detailplaneeringus ette nähtud.

4.3. Krundi ehitusõiguse19 määramine Planeeringuga määratakse krundile ehitusõigus, mis võimaldab krundile hoonete ehitamist20.

4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed

Tabel 5: Krundi kasutamise sihtotstarbed21

Krundi nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Sihtots- tarbe osakaal

Tähis Sihtotstarbe selgitus

1

Pereelamu maa 30% EP Maa ühele perele sobivas suuruses elamu ja seda teenindavate abihoonete ehitamiseks

Looduslik haljasmaa

70% HL Looduslik metsa- ja rohumaa, mis on säilinud olulisel määral inimtegevusest puutumatuna ja kus puuduvad ettevalmistused muuks tegevuseks (nt puhkus, sport, kogunemine vabas õhus jne)

19 Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

20 Ehitusseadustiku § 4 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine või muu ehitisega seotud tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.

21 Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 22

___________________________________________________________________________________

4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Tabel 6: Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

1 2 -

Kruntidele määratud hoonete suurim lubatud arv maa-alal lähtub hoonestusala asukohast, suurusest, kehtivatest kitsendustest ning hoonestusala kujust.

Hoonete suurima lubatud arvu sisse on arvatud planeeringualale enne detailplaneeringu koostamist püstitatud väikeelamu, mis tähendab, et krundile on lubatud täiendavalt püstitada üks uus hoone.

4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Tabel 7: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind22

Krundi nr Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel

1 200 m² - 2,8 %

Hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna suurus on optimaalne arvestades planeeritud hoonestusala asukohta, suurust ja kuju. Võimaldatud hoonete ehitusmaht (ca 2,8 % kogu krundi pindalast) ei ole maksimaalse täisehituse korral keskkonnale koormav - lisaks hoonestusele jääb planeeringualale ka piisavalt ruumi juurdepääsu- ja liikumisteede, tehnovõrkude ja -rajatiste ning madal- ja kõrghaljastuse rajamiseks.

4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Tabel 8: Hoonete suurim lubatud kõrgus

Krundi nr Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast

Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus

1 8,0 m 2 + 14,0 m

22 Ehitisealune pind - hoone ja rajatise maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone vihmaveesüsteemi, päikese- kaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja -seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast, hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 23

___________________________________________________________________________________

Hoonete lubatud maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast.

Detailplaneeringu ehitusõigusega määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad üldplaneeringu ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest, kuid hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.

Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni + 0,5 meetrit.

4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektri-, vee- ning kanalisatsioonivarustus. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi (nt liitumine Kiduspe küla läbiva riigitee äärse lairibavõrguga), mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt täiendavad tehnilised tingimused.

Avalikule teele juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat riigitee mahasõitu Liivamäe maaüksusele ning sellel paiknevat ca 170 meetri pikkust juurdepääsuteed.

4.4.1 Elektrivarustus Krundi elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 05.07.2024 tehnilised tingimused nr 476074, mille kohaselt tuleb elektriühenduse toide näha ette olemasoleva alajaama Kiduspäe:(Hiiu) fiider F3 õhuliini mastist M10. Mastist kuni krundi piirini tuleb rajada maakaabelliin ning 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Liitumiskilbist kuni hoone peakilbini jääv ühendus tuleb rajada maakaabliga.

Kuna olemasolev alajaam paikneb planeeringualast kaugel ning ühenduse rajamine võib osutuda ebamõistlikult kulukaks, siis võib elektrivajaduse lahendada ka lokaalselt hoonete katustele paigaldatavate päikesepaneelidega, mille abil toodetud elektrienergia salvestatakse akupanka.

4.4.2 Veevarustus Krundi hoonete veevarustuse tagamiseks rajatakse naabermaaüksusele Tuuliku rajatud puurkaevust23 uued maa-alune veetrass. Planeeritud veetrassi (pikkus ca 60 meetrit) rajatakse puurkaevust kuni püstitatud väikeelamuni võimalikult otse, sh valitakse trassi teekond selliselt, mis kahjustaks looduskeskkonda kõige vähem (nt ei kaevata läbi elujõus puude juurestikku jne).

Planeeritud veetrassi asukoht on ranna ehituskeeluvööndi alas, kuid Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 8 kohaselt ei laiene ranna ehituskeeluvööndisse rajatiste ehitamise keeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

23 Puurkaevu andmed: otstarve – olmevee saamiseks, registrikood PRK0066571, EHR kood 221380727, ehitamise aasta 2022, sügavus 22 m, hooldusala 10 m

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 24

___________________________________________________________________________________

4.4.3 Kanalisatsioonivarustus Planeeringualale on rajatud kanalisatsioonitrass, kohtpuhasti ning kanalisatsiooni imbväljak. Rajatiste püstitamisel on täidetud 60 meetrine minimaalne vahemaa puurkaevu ja imbväljaku vahel (puurkaevu hooldusala 10 m + 50 m). Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 8 kohaselt ei laiene ranna ehituskeeluvööndisse rajatiste ehitamise keeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

Puhastis töödeldud vett võib hajutatult immutada pinnasesse imbväljaku kaudu järgmistel tingimustel:

• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 6124 § 3 lõike 3 nõuetele;

• tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määruse nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”25 nõuetele;

• imbväljak paikneb puurkaevust allavoolu;

• immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;

• immutusväljaku immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest;

• imbväljaku minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist.

Omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võib süsteemi rikkuda.

4.4.4 Sidevarustus Kiduspe küla läbiva riigitee serva on rajatud lairibavõrk ELA012. Tegu on üle-Eestilise fiiberoptilisel kaablil põhineva baasvõrguga, mille rajamisel ei ehitatud välja lõppühendusi baasvõrgust lõppklientideni.

Hiiumaa valla poolt 2020. aastal tellitud lairibavõrgu arendamise uuringu26 kohaselt paikneb Kiduspe küla Hiiumaa turutõrke piirkonnas, kuid juurdepääsuvõrkude rajamise projektid ei ole seni küla territooriumile jõudnud.

Telefoni-, tv- ja internetiühenduse kasutamiseks on võimalik liituda üle mobiilse võrgu teenust pakkuvate sideteenuse ettevõtetega.

24 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002

25 Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määrus nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”: https://www.riigiteataja.ee/akt/402022019025

26 Lairibavõrgu arendamise uuring: https://vald.hiiumaa.ee/lairiba-uuring

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 25

___________________________________________________________________________________

4.4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeeringualale püstitatud väikeelamuni on rajatud juurdepääsutee, mis saab alguse olemasolevalt 12138 Märjakaasiku-Kiduspe-Kõpu riigimaanteelt ning kulgeb ca 170 m pikkuses üle Liivamäe maaüksuse.

Liivamäe kinnistut läbiva tee kasutamiseks on 18.06.2019 sõlmitud tasuta ja tähtajatu notariaalne teeservituut Vaheranna kinnistu igakordse omaniku kasuks.

4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine27

Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest28, majandus- ja taristuministri määrustest “Nõuded ehitusprojektile”29 ja siseministri määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”30 ning radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuetest.

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.

4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine

Tabel 9: Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded

Krundi nr

Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud kõrgus

Suurim lubatud korruse-lisus31

1 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 8,0 m Kuni 2

Tule leviku takistamiseks teisele ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja üldjuhul olema vähemalt 8 meetrit, väiksema kuja puhul peab tule levikut piirama ehituslike abinõudega.

Lähtuvalt asjaolust, et krundile planeeritud hooned paiknevad ühe kinnistu piires, on samast tuleohutusklassist TP3 ning nende kogupindala jääb alla 400 m², on need võimalik tuleohutuslikult lugeda üheks hoonekompleksiks, mille puhul võib hoonete omavaheline kuja jääda vajadusel väiksemaks kui 8 meetrit. Naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas takistatud vähemalt 30 minutit.

Iga hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.

27 Ehitise ehituslikud tingimused on eelkõige ehitise konstruktsiooni ja selle eripära käsitlevad nõuded, mis lähtuvad ehitisele esitatavatest nõuetest seoses mehhaanilise vastupidavuse ja stabiilsusega, tuleohutusega, hügieeni, tervise ja keskkonnaga, ehitise kasutamise ohutuse ja juurdepääsuga, kaitsega müra eest, energiasäästlikkuse ja -tõhususega ning loodusvarade säästva kasutamisega.

28 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 29 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023292 30 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 31 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 26

___________________________________________________________________________________

Planeeringualale püstitatud väikeelamu ehitusprojekti kohaselt on planeeringualaga piirnevale Liivamäe maaüksusele planeeritud tuletõrje veevõtukoht32 36 m³ suuruse mahutiga. Liivamäe maaüksusele veevõtukoha rajamisel täidetakse ka planeeringuala veevõtukoha nõuded33 - veevõtukoht on piisava mahuga ning see jääb planeeritud hoonestusest kuni ca 100 m raadiusesse.

Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).

4.5.2 Energiakasutus Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest34 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.

Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

32 Planeeritud veevõtukoha asukoha koordinaadid: X = 399807; Y = 6528981 33 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise

ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004 34 Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023309

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 27

Joonis 10: Väljavõte Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse väikeelamu ehitusprojekti asendiplaanist (0+ OÜ töö nr 072022)

___________________________________________________________________________________

4.5.3 Loodusvarade kasutus Ehitiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid jne), kuid planeeringualale määratud ehitusmahte arvestades ei põhjusta planeeritud ehitustegevus nende varude kättesaadavuse vähenemist olulisel määral.

Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on ehituskruus (kaevandatakse ca 7 km kaugusel Suurepsi karjääris) ning liiv (kaevandatakse ca 9 km kaugusel Puski karjääris). Kohalikku puitmaterjali saab Lauka saeveskist (kaugus ca 23 km).

Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale. Ehitustööde käigus kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada planeeringuala piires.

4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal välja antud kaardi35 järgi on Kõpu poolsaar määratud madala radooniriskiga alaks. 2020. aastal uuendatud kaardi36 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.

Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele37 ning standardile38.

4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine39

Arhitektuursete tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui piirkonna looduslikke objekte ja väärtusi, ehitus- ja arhitektuurivõtteid arvestav.

4.6.1 Materjalivalik Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale.

Ehitus- ja viimistlusmaterjalidena eelistada puitu, kivi, krohvi, tellist, betooni ja klaasi, katusekattematerjalidena eelistada kivi, sindlit või laastu.

35 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download 36 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga):

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 37 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 38 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 39 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud

tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 28

___________________________________________________________________________________

Hoonete fassaadi ja sokli viimistlusmaterjalivalikul tuleb vältida imiteerivate või tootmis- ja tööstushoonetel levinud materjalide kasutamist (näiteks: plastvooder, profiilplekk, sandwich- paneelid, plastraamiga aknad jne).

Hoonete katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral valida selline tehnoloogia, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud või mille kinnituskonstruktsioon on välimuselt ning konstruktiivselt tagasihoidlikum.

4.6.2 Hooned Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste osas tuleb hoone projekteerimisel arvesse võtta, et planeeringuala paikneb üldplaneeringu kohaselt väärtusliku külamiljööga piirkonnas. Projekteeritud lahendus peab säilitama miljööala omapära ning looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhet.

Arhitektuurilised määrangud:

• lähtuvalt küla hajusast ja küllalt vabavormilisest paiknemisest ei määrata hoonestuse kohustuslikku ehitusjoont;

• planeeritud hoone asukoht tuleb arhitektil sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks jalgsi ja sõidukiga juurdepääsuks vajaliku ruumiga ning vaadetega teelt, naaberkruntidelt ja mere poolt. Hoone asukoht peab arvestama hoone asukohas valitsevate looduslike tingimustega (nt ranniku lähedus, niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled jne) ning tagama sõidukiga juurdepääsuvõimaluse nii tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks;

• projekteerimisel arvestada piirkonna loodus- ja kultuurimiljööd, lubatud on modernsed lahendused;

• hoonestusele projekteerida kahepoolne viilkatus;

• hoone tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet;

• võimalusel hoida maa-ala lõunapoolne vaade merele avatuna.

4.6.3 Piirded, väikevormid Esmajoones planeeringualale piirdeid ei planeerita. Kuid piirete rajamise vajaduse võib perspektiivselt tingida ka asjaolu, et kogu Kõpu poolsaarel (sh planeeringualal ja selle mõjualas) on aastate jooksul palju pahandust tekitanud metssead, kes rüüstavad valimatult nii külatee ääres kui rannaga piirnevaid rohumaid.

Krundile piirde rajamise soovil arvestada, et piiret ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine.

Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste osas tuleb piirete ja väikevormide projekteerimisel arvesse võtta:

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 29

___________________________________________________________________________________

• tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud;

• krundi hoonestusala või selle osa võib soovi korral piirata kuni 1,5 m kõrguse läbipaistva piirdeaia või hekiga. Piirde materjalina eelistada hõredat puitu;

• piirde rajamisel mere äärde tuleb arvestada kallasraja ulatust ja vaba läbipääsu tagamise nõudeid.

4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Juurdepääs avalikult teelt kuni planeeringualale toimub üle Liivamäe maaüksuse. Tee kasutamiseks on sõlmitud reaalservituut.

Krundi omanike ja külastajate sõidukite parkimine lahendatakse täies ulatuses krundi territooriumil. Parkimiskohtade40 hulga määramisel hajaasustuses ei ole kehtivaid normatiive – minimaalselt tuleb rajada kaks parkimiskohta.

4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Planeeringualal puudub tõenäosus kaitsealuste liikide ja kivististe esinemiseks.

Planeeringu põhilahendus arvestab, et planeeringut ellu viies ning ehitustööde lõppedes koondub peamine tegevus planeeringuala põhjaossa, looduslikust luitest sisemaa poole.

Mere poole jääval osal säilitatakse võimalikult suures mahus looduslik rohumaa, mida igal aastal hooldatakse, et ennetada ala kinnikasvamist. Hooldustöid on mõistlik ja võimalik teostada kergtehnikaga (nt hooldusniidukiga ATV vms), et mitte kahjustada maa-aluseid tehnovõrke.

Kohe peale ehitusperioodi lõppu tuleb hoonestuse ümbrus heakorrastada ja haljastada - rajada muruplatsid ja sillutatud alad, istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid puid ning põõsaid. Hoone lähiümbruse haljastamisel ja muru külvamisel arvestada, et piirkonna loodusväärtuste kohaselt sobib pigem harvemini niidetav ja kasvult kõrgem muru.

Planeeringuga määratud hoonestusala nähakse tervikliku õuealana. St kõik hoonestuse rajamise ja kasutamisega seotud tegevused peaksid jääma hoonestusala piiridesse (nt hoonete ümbruse hooviala niitmine ei tohiks ulatuda kaugemale).

Kui tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks istutatakse krundi põhjaossa uusi puid, ei tohi need paikneda hoonele lähemal kui 3 m.

Hoonestuse paiknemiskõrgus tuleb valida selliselt, et oleks võimalik vihmaveed pinnase kalletega juhtida hoonest eemale. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires, keelatud on sadevete juhtimine naaberkinnistutele. Krundisiseste parkimiskohtade ja liikumisteede rajamisel arvestada, et krundi hoonestusalal oleks minimaalselt kõvakattega alasid - kõvakattega pindade rajamise vajadusel eelistada kruusa, suurema vuugiga kiviplaate, murukivi vms lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel imbuda.

Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

40 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 30

___________________________________________________________________________________

• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjaga. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu;

• erinevad jäätmeliigid (nt olmejäätmed, pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina) või anda üle jäätmevedajale.

Olemasoleva kõrghaljastuse eesmärk on lisaks loodus- ja miljööväärtuse pakkumisele kaitsta õueala tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Lageraide teostamine metsamaal ei ole lubatud – kõrghaljastusega alal tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada ning vajadusel teostada planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused.

4.9. Kuja41, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi.

Planeeringu koostamisel on arvestatud, et säilivad kõik enne detailplaneeringu koostamist määratud kitsendused: veekogu kallasrada, ranna ehituskeeluvöönd, ranna piiranguvöönd, ranna veekaitsevöönd, puurkaevu hooldusala.

Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste vajaduse määramisega:

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja - 8 meetrit;

• pealt kinnise omapuhasti kuja - 5 meetrit;

• imbväljaku kuja hoonest – 10 meetrit;

• elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;

• maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole.

4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine kuulub detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu42.

Planeeringuala paikneb hajaasustatud piirkonnas, mis ühest küljest suurendab privaatsust ja loob sellega kaasneva turvatunde. Teisalt võimaldab eraldatus ka varjatud tegevusi, mis võivad

41 Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad 42 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine -

Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 31

___________________________________________________________________________________

turvatunnet kõigutada eriti juhtudel, mil kõik planeeritud tegevused ei ole veel ellu viidud ning planeeritud hoonestus ei ole alalises kasutuses.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

• hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning ajutised.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ning nädalavahetustel;

• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;

• juurdepääsuks kasutatav tee on väga väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ümbrusesse hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 32

___________________________________________________________________________________

• planeeritud hoonestusala on piisavalt suure, et paigutada hooned selliselt, et need ei tekita teineteisele varje. Eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid.

Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku koridoris. Detailplaneeringuga ei kavandata alale majandustegevust, mis võiks olla vastuolus rohelise võrgustiku põhimõtetega.

4.12. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Detailplaneering ei märgi servituudi või kavandatava tee avalikult kasutatavaks määramist.

Planeeringuala ranna-alale on määratud 10 meetri laiune kallasrada. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine on omavalitsuse avalik-õiguslik kohustus, mille ta peab kindlustama planeeringuga. Üldplaneeringu kohaselt on avalik juurdepääs kallasrajale tagatud läbi Kiduspe lautrikoha (kaugus planeeringualast ca 1,5 km) ning Suureranna lautrikoha (kaugus ca 2,4 km).

4.13. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taolised ehitised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonetest tulenevas tuleohutuskujas ega ranna ehituskeeluvööndis.

Nimetatud ehitiste vajaduse, mahu ja asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur ning need lahendatakse planeeringut ellu viies. Kõik sellised ehitised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitistega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis.

4.14. Tegevused ranna piiranguvööndis Planeeringuala paikneb täies ulatuses ranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m arvates põhikaardile kantud veepiirist. Piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine.

Piiranguvööndis keelatud tegevused on loetletud Looduskaitseseaduse § 37. Arvestades planeeringuala senist ja planeeritud maakasutust on kõige enam kohaldatav43 piiranguvööndis

43 Ranna piiranguvööndis on keelatud: reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, maavara kaevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine (v.a arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 33

___________________________________________________________________________________

tegutsemisel piirang mootorsõidukiga sõitmise keeluks väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmise keeld (välja arvatud kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks).

4.15. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Planeerimisseaduse § 142 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Käesoleva detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine krundile püstitatud väikeelamu ja seda ümbritseva terrassi aluse ala ulatuses (u 385 m²).

Olemasolevat väikeelamut asuti 2022. aastal planeeringualale püstitama tuginedes Kõrgessaare valla üldplaneeringu põhikaardile ja teadmises, et planeeritud hoone asukoht ei paikne ranna ehituskeeluvööndis. Kui ehitisteatise alusel omavalitsuse lubatud ehitustegevus oleks õiguspärane, oleks ka hoone ehitusprojekti koosseisus ette nähtud tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine ranna ehituskeeluvööndisse Looduskaitseseaduse § 38 lõike punkti 9 alusel44 olnud õiguspärane.

Kuna planeeringu ehitusõigusega määratud hoonetest üks on juba püstitatud, siis saa täies ulatuses keskenduda planeeritud ehitustegevusele kunagi tulevikus, vaid osaliselt tuleb lähtuda teostatud ehitustegevuse seadustamisest. Püstitatud hoone paikneb asukohas, mis on looduslikult kõrgemal ja kuivas asukohas, ehitustööde teostamiseks puudus vajadus puude raieks ning maapinna täiendavaks täitmiseks. Tänu piisavalt kaugusele rannast ning maa-ala absoluutkõrgusele (enam kui +5,00 meetrit merepinnast) puudub eeldatavalt oht üleujutusteks. Hoone paiknemine jälgib piirkonnale iseloomulikku kaugust merest ja paiknemist metsa servas.

Olemasoleva hoone püstitamisel on lähtutud maksimaalselt nii olemasolevast kui varasemalt planeeritud taristust – nt ei planeerita krundile uut puurkaevu vaid kasutatakse naaberkinnistule rajatud puurkaevu, piirkonna kruntidel on ühine juurdepääsutee ja planeeritud ühine tuletõrje veevõtukoht jne.

Kiduspe külas on nii aastaringseid püsielanikke kui ka hooajalisi suvilakrunte. Küla hoonestust on ajalooliselt rajatud rannajoonele üsna lähedale, sest piirkonna rannikuäärne maapind on sisemaa suunas kiire tõusuga. Uute elukohtade rajamine toetab piirkonna arengut ning loob suuremad eeldused ranna-alade teadlikuks ja regulaarseks hooldamiseks.

Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel on arvestatud ranna kaitse eesmärke:

• Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine:

veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks ning Keskkonnaameti nõusolekul kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks või riigikaitse eesmärgi tagamiseks)

44 Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 punkt 9: ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ei laiene olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 34

___________________________________________________________________________________

Planeeringuala tegevus ei ulatu rannani ega seal paiknevate looduskooslusteni ning ehituskeeluvööndi vähendamine ei ohusta rannal asuvate looduskoosluste säilimist.

• Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine:

Aktiivne tegevus on kavandatud planeeringualale määratud hoonestusalasse ja selle lähipiirkonda, mis jääb rannast vähemalt 125 m kaugusele. Elamu ja selle abihoone kasutusest tulenev inimkoormus, sh tallamiskoormus ei kahjusta eeldatavalt planeeringuala ega selle mõjuala looduskeskkonda. Planeeritud tehnorajatised ei ulatu rannani ega ranna veekaitsevööndisse. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis otseselt ohustaksid piirkonna põhjavett. Ajutiselt võib hoonete ja rajatiste ehitusperioodil tõusta müra seoses ehitusmasinate kasutamisega.

Planeeringulahenduse elluviimine, millega lisandub piirkonda üks hoonestatud kinnistu, ei suurenda oluliselt piirkonna asustust ega inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju.

• Ranna eripära arvestava asustuse suunamine:

Planeeringuala paikneb hajaasustuses ning planeeringualal ega selle mõjualas ei ole välja kujunenud ühtset ehitusjoont – erinevaid hooneid paikneb rannajoonest nii 90 m, 120 m, 150 kui ka suurema vahemaaga.

Kiduspe küla on ajalooliselt olnud rannaküla ning ranna äärde ehitamine on olnud ajalooliselt võimalik ka seetõttu, et antud piirkonna maapind on maismaa suunal suure tõusuga, mistõttu randa ehitatud hooneid ei ohusta üleujutusoht ka kõrge veetaseme korral.

• Rannal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine:

Planeeringuala lõunaosa rannaribal kehtib Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohane 10 meetri laiune kallasrada, mida on igaühel õigus kasutada. Sama seaduse kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Üldlevinud praktika kohaselt tagatakse avalik juurdepääs kallasrajale mõistlike vahemaade tagant nende maaüksuste kaudu, mis piirnevad lautrikohtadega. Lähtuvalt asjaolust, et kehtiva üldplaneeringuga on lähipiirkonnas määratud avaliku ligipääsu ja kasutusega Kiduspe ning Suureranna lautrikohad, siis ei määrata detailplaneeringuga kallasrajale avalikku juurdepääsu läbi planeeringuala.

Ehituskeeluvööndi vähendamisel on lähtutud:

• Taimestikust:

Planeeringualal on looduslik haljastus, planeeringuala põhjaosas on kõrghaljastust. Planeeringualal ei ole inventeeritud kaitsealuste taimede elupaiku ning hoonestuse püstitamiseks puudub vajadus metsa raadamiseks või taimestiku osakaalu oluliseks vähendamiseks.

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 35

___________________________________________________________________________________

Ehitusperioodil kaevatakse hoonete alune pind osaliselt välja ning vajalikus ulatuses tasandatakse, täidetakse ja tihendatakse. Peale ehitustööde lõppu hoone lähiümbrus haljastatakse.

• Reljeefist:

Planeeringuala põhjaosas, kuhu hooneid planeeritakse, on maa-ala keskmine absoluutkõrgus enam kui +5,00 meetrit merepinnast. Planeeringuala ei paikne piirkonnas, mis oleks määratud üleujutusohuga riskiga piirkonnaks.

Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist ei oma ranna kaitsele negatiivset mõju, sest planeeritava hoonestusala maapind on rannast kaugel, absoluutkõrguses rannast olulisel määral kõrgemal ning hoonestusala ja ranna vahele jääv maapind on suure tõusuga.

• Kõlvikute ja kinnisasjade piiridest:

Planeeringualal on suurima pindalaga loodusliku rohumaa ja metsamaa kõlvikud. Uue hoonestuse püstitamisel väheneb hoonete aluse ja neid ümbritseva õuemaa ulatuses osaliselt vaid metsamaa kõlvik. Võimaliku ehitustegevusega on hõlmatud vähem kui 3% kogu planeeringuala pindalast.

Kuna planeeringuala ja piirnevate maaüksuste samad kõlvikud on suurte pindaladega, siis ei ole ühe maaüksuse ühe kõlviku pindala osaline muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega.

• Olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest:

Planeeritava krundini on rajatud tee, mis teenindab kolme erinevat kinnistut. Planeeringualast ca 125 m kaugusel on mustkattega riigitee, mille servas on sidevõrk ning veidi kaugemal kulgevad nii elektri maakaablid kui õhuliinid. Uued tehnovõrgud rajatakse olemasolevate tehnovõrkude lähedusse või asukohtadesse, kus need ei kujuta keskkonnale täiendavat olulist negatiivset mõju.

Krunti teenindava veevarustuse jaoks ei rajata uut puurkaevu, vaid veetakse maa-alune trass naaberkinnistult. Kanalisatsioonisüsteem, mis koosneb torustikust, puhastist ja imbväljakust, on rajatud ranna ehituskeeluvööndisse Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktis 8 toodud erandi alusel, mille kohaselt ei laiene ranna ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

• Välja kujunenud asustusest:

Planeeringuala paikneb hajaasustusalal. Planeeringualast kilomeetri raadiuses paikneb pea kolmkümmend hoonestatud elamuala, lähimad olemasolevad hooned planeeringualale on vähem kui 50 m kaugusel. Üldplaneeringu kohaselt tuleb Kiduspe küla ehitustegevusega jälgida looduslikku luitevalli ja rannamännikuid, et ehitus jääks maa poole neid looduslikke märke. Planeeritud hoonestusala järgib üldplaneeringuga määratud põhimõtet ega ole vastuolus piirkonna välja kujunenud asustusega.

_____________________________________________________________________________

Kiduspe küla Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP24-02 36

Hiiumaa_Vaheranna dp kooskõlastamiseks (Päästeamet).pdf

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] 30.12.2024 nr 9-6.1/2838

Kooskõlastuse taotlus Kiduspe külas asuva

Vaheranna maaüksuse detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavolikogu 21.12.2023 otsusega nr 166 jäeti algatamata Kiduspe küla Vaheranna

maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu üheks ülesandeks on Vaheranna maaüksusele (39201:001:0293) ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete

planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste

vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele. Detailplaneeringuga

tehakse ettepanek Kõrgessaare valla üldplaneeringu muutmiseks läbi ranna ehituskeeluvööndi

vähendamise olemasoleva hoone ulatuses. Tulekaitse abinõud on täpsemalt kirjeldatud

detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.5.1.

Taotleme kooskõlastust AA Arhitektid OÜ poolt koostatud tööle nr DP24-02 ”Kiduspe küla

Vaheranna maaüksuse detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige

2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Kiduspe külas Vaheranna maaüksuse detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

E-kiri.pdf

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 31.12.2024 08:10 Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: 9-6.1/2838 Kooskõlastuse taotlus Kiduspe külas asuva Vaheranna maaüksuse detailplaneeringule Manused: Kooskõlastuse taotlus Kiduspe külas asuva Vaheranna maaüksuse d.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Kooskõlastuse taotlus Kiduspe külas asuva Vaheranna maaüksuse detailplaneeringule" (manuses).

Ilusat vana aasta lõppu!

Lugupidamisega

Heli Üksik Hiiumaa Vallavalitsus sekretär