DP kooskõlastamine

ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected]

Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee

Rikketelefon 1343

PROJEKTI KOOSKÕLASTUS

Kooskõlastuse nr 1089528455

Kooskõlastuse kuupäev 17.09.2024

KOOSKÕLASTUSE TELLIJA

Registrikood 11003881

Ettevõtte nimi OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Kontakisik KÜLLI ÕISMA

Objekti aadress Kasepuu, Karitsa küla, Rakvere vald (dp)

Töö number 235/0324

Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud

Etapp Detailplaneering

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS

Marge Kasenurm

Elektrilevi OÜ

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja 1 Tel 53302290

44307 RAKVERE Registreering nr

EEP004838

Reg. nr. 11003881

Töö nr 235/0324

Asukoht: Rakvere vald, Karitsa küla, Kasepuu kinnistu

Tellija: Rakvere Vallavalitsus

KARITSA KÜLAS KASEPUU KINNISTU

DETAILPLANEERING

Juhataja: K. Õisma

Arhitekt: A. Tiidema

RAKVERE 2024

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

2

SISUKORD

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ..................................... 4 2. LÄHTEOLUKORD .............................................................................................................. 4

2.1. Planeeringuala üldandmed ja paiknemine ...................................................................... 4 2.2. Detailplaneeringusse kaasatav katastriüksus ja selle maakasutuse sihtotstarve ............. 4 2.3. Planeeringualaga piirnevad katastriüksused ................................................................... 5 2.4. Kontaktvööndi analüüs ................................................................................................... 5 2.5. Planeeringualal ja kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud ja Rakvere valla

üldplaneering.......................................................................................................................... 5 2.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering .................................................................................... 6 2.7. Olemasolevad tehnovõrgud ............................................................................................ 7 2.8. Avaliku huvi analüüs ...................................................................................................... 7

3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS .............................................................. 7 3.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs ................................................................................ 7 3.2. Maa-ala sihtotstarbed ...................................................................................................... 7 3.3. Ehitusõigus ...................................................................................................................... 8 3.4. Olulisemad arhitektuurinõuded ....................................................................................... 8 3.5. Insolatsioon ja müra ........................................................................................................ 9

4. LIIKLUSKORRALDUS ....................................................................................................... 9 5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID .......................................................... 9 6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD ............................................................................. 10

6.1. Heakorrastus ................................................................................................................. 10 6.2. Kattega alad kruntidel ................................................................................................... 10 6.3. Piirded ........................................................................................................................... 10

7. KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................... 10 8. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................... 11

8.1. Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel ....................................................................... 11 8.2. Elektrivarustus .............................................................................................................. 12 8.3. Side ............................................................................................................................... 12 8.4. Veevarustus ................................................................................................................... 13 8.5. Kanalisatsioon ............................................................................................................... 14 8.6. Sademeveed .................................................................................................................. 15 8.7. Küte ............................................................................................................................... 15 8.8. Tervisekaitse ................................................................................................................. 15

9. TULEOHUTUS ................................................................................................................... 15 9.1. Normdokumendid ......................................................................................................... 15 9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ...................................... 15 9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted ................................................................................ 15 9.4. Põlemiskoormus ............................................................................................................ 15 9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ........................................................ 16 9.6. Väline tulekustutusvesi ................................................................................................. 16

10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .................. 16

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

3

11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE ............................. 17 12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE ......................... 17 13. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE

AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU ....................................................................... 18

DETAILPLANEERINGU ILLUSTRATSIOON

KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1:4000

2. Olemasolev olukord M 1:1000

3. Põhijoonis M 1:500

4. Tehnovõrgud M 1:500

MENETLUSDOKUMENDID JA LISAD

1. Rakvere Vallavalitsuse 08.08.2024 korraldus nr 250 Karitsa küla, Kasepuu kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine;

2. Virumaa Teataja kuulutus detailplaneeringu algatamise kohta …...2024. a;

3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist;

4. Väljavõte Rakvere valla üldplaneeringust;

5. Vaated planeeringualale;

6. Elektrilevi OÜ 26.08.2024 tehnilised tingimused nr 479196;

7. ELA SA 17.09.2024 tehnilised tingimused nr TT3641

8. Elektrilevi OÜ 17.09.2024 kooskõlastus nr 1089528455.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

4

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK

Lääne-Virumaal Rakvere vallas Karitsa külas Kasepuu kinnistule detailplaneeringu

koostamise aluseks on Rakvere Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu algatamiseks 08.

august 2024 nr 250.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on:

• Kasepuu maaüksuse jagamine elamukruntideks;

• planeeritud kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusala määramine;

• tehnovõrkude ja -rajatiste ning juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine;

• ehitiste ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;

• liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

Planeeritava maa-ala pindala on 10167 m². Kasepuu kinnistu omanik on Anler Mäesepp.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rakvere Vallavalitsus.

Vastutav isik detailplaneeeringu koostamisel on Osaühingu Projekteerimiskeskus arhitekt

Alar Tiidema, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistus nr 189211. Osaühing

Projekteerimiskeskus omab käesoleva detailplaneeringu autoriõigust. Käesolev

detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

2. LÄHTEOLUKORD

2.1. Planeeringuala üldandmed ja paiknemine

Planeeringuala asub Rakvere vallas Karitsa külas, mis asub Rakvere linnast lõuna pool. Küla

asub linnulennult umbes 3,7 km kaugusel Rakvere linna piirist. „Rakvere valla arengukava

2019-2035“ andmetel elas Karitsa külas 01.01.2023. a seisuga 110 inimest, mis on suur arv.

Karitsa külas elavate inimeste arv on pidevalt kasvanud, seega on tegemist elamiseks

populaarse piirkonnaga.

Kinnistust ida pool asub hoonestatud Vahtrapuu kinnistu. Vahtrapuu kinnistul paikneb

üksikelamu koos abihoonetega. Kasepuu kinnistu on hoonestamata. Kinnistule pääseb Tabani

teelt, mis algab riigimaanteelt 22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva tee. Tabani tee on

keskmiselt viie meetri laiune kõvakattega valla tee. Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt

haritava maa ja muu maa kõlvikust. Kinnistu läänepoolses osas paiknevad endine õueala koos

hoone varemetega ja puude ning põõsastega kaetud kivihunnik. Kivid on ilmselt kokku

veetud ümbritsevatelt põldudelt maaharimise hõlbustamiseks. Maapind on üldiselt tasane.

2.2. Detailplaneeringusse kaasatav katastriüksus ja selle maakasutuse sihtotstarve

Kasepuu maaüksuse katastritunnus on 66101:001:0626, kinnistu pindala on 10167 m² ning

maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

5

2.3. Planeeringualaga piirnevad katastriüksused

Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega:

Maaüksuse/katastri-

üksuse nimi/aadress

katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala

ha/m²

Tabani tee 66204:003:0280 100 % transpordimaa 235 499 m²

Jõeoru 66204:002:0056 100 % maatulundusmaa 152 198 m²

Vahtrapuu 66101:001:0625 100 % elamumaa 11 016 m²

Masti 66204:003:0037 100 % maatulundusmaa 351 095 m²

Välja 66204:003:0720 100 % maatulundusmaa 65 045 m²

Välja 66204:002:1150 100 % tootmismaa 235 499 m²

2.4. Kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala asub hajaasustusega Karitsa külas, millele on omased üksikelamud.

Hoonestatud elamualad paiknevad hajali või mitmekaupa kõrvuti põldude ja metsade vahel.

Elamud on ühe- kuni kahekorruselised. Hooned on ehitatud traditsioonilistest materjalidest,

milleks on puit, kivi ja betoon. Hooned on peamiselt viilkatustega ja lihtsate kujudega.

2.5. Planeeringualal ja kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud ja Rakvere valla

üldplaneering

Planeeringualale ja sellega piirnevatele kinnistutele detailplaneeringuid koostatud ei ole.

Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Rakvere valla üldplaneering. Rakvere

valla üldplaneering kehtestati 21. aprillil 2010.a Rakvere Vallavolikogu määrusega nr 4.

Üldplaneeringuga määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaal:

- Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonestusalade ajalooliselt väljakujunenud

hoonestusviiside; ehitusjoonte; hoonete korruselisuse, paigutuse ja suurusega;

traditsiooniliste ehitusmaterjalide ja kujundusvõtete kasutamise ning haljastamise

tavadega;

- minimaalne krundi suurus on uutel väikeelamu kruntidel üldjuhul 1500 m2;

- väikeelamute maksimaalne kõrgus on 9 m olemasolevast maapinnast;

- Hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks on maastik. Ehitamisel tuleb arvestada

naabruskonna ehitustavade ja loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb pinnavormide

suuremaid muutmisi;

- Soovitav on ka väikehoonete projekteerimisel arhitekti kasutamine ning

individuaalprojektide koostamine. Puithoonete piirkonda eelistada uute puithoonete

rajamist. Samuti eelistada viilkatustega hoonete piirkonda uusi viilkatusega hooneid.

Kehtiva üldplaneeringuga on planeeritavale alale määratud maakasutuse juhtotstarbeks

maatulundusmaa, kuid kuna Kasepuu kinnistule on juba varem määratud maakasutuse

otstarbeks elamumaa ning lähiümbruses paikneb veel elamumaa kasutusotstarbega kinnistuid,

siis ei ole Rakvere Vallavalitsuse otsuse kohaselt ei ole tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga ning koostatava detailplaneeringu projektlahendus vastab kehtivale

Rakvere valla üldplaneeringule ja koostatavale Sõmeru Valla üldplaneeringule.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

6

2.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna

ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures

riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses

sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Rakvere valla

üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus ja

endise Sõmeru valla üldplaneeringus sätestatud põhimõtteid.

Käesoleval ajal põldude ja üksikmajapidamistega kaetud Karitsa küla asub

maakonnaplaneeringu kohaselt Rakvere linna lähivööndis: Linna lähivööndi puhul on

tegemist linnalise keskkonnaga, kus 31% ja enam inimestest on linnaga tihedalt seotud.

Sellele vööndile on iseloomulik lähiminevikus toimunud valglinnastumine. Linna lähivööndis

seovad elanikkond ja tegutsevad ettevõtjad nii funktsionaalselt kui emotsionaalselt end

keskuseks oleva linnaga, mis on esmaseks töökohtade pakkujaks ja kohalike teenuste

tarbimise kohaks.

Rakvere linnalähivöönd on alaks, kus linnal on võimalused uute elamu-ja ettevõtlusalade

rajamiseks, samuti linna puhkealade kavandamiseks (vt põhijoonis 1);

- asustuse suunamine peab lähtuma eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse

tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist;

- linnaline asula võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline

maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Linnalise asula laiendamist ei tohi kavandada

väärtuslikule põllumajandusmaale ega metsaalale.

Antud juhul on tegemist elamuala tihendamisega olemasoleval elamumaa kasutusotstarbega

krundil. Maakonnaplaneeringus on planeeritud Karitsa küla läbima kohaliku tähtsusega jalg-

ja jalgrattatee:

Kasepuu maaüksus

Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kaardist „Kergliiklusteed ja puhkekohad“

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

7

Riigimaantee 22 Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva tee äärde on planeeritud jalg- ja jalgrattatee.

Jalg- ja jalgrattatee ehitamine koos toimiva ühistranspordiga tagab maapiirkonna elanikele

parema ligipääsetavuse teenustele ja kaupadele.

2.7. Olemasolevad tehnovõrgud

Planeeringuala läbib 0,4 kV elektriõhuliin ning lääne pool paikneb ELASA valguskaabel.

2.8. Avaliku huvi analüüs

Planeeringuala korrastatakse ning varustatakse vajalike tehnovõrkudega. Maa-ala

heakorrastamine ja taristu väljaehitamine tõstab piirkonna turvalisust ning parandab

piirkonna väljanägemist.

3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

3.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku

omavalitsuse nõudmistele, kinnistu omaniku soovidest ja vajadustest, kehtivast Rakvere valla

üldplaneeringust ning kehtivast seadusandlusest.

Planeeringuga käsitletava maa-ala hoonestamiseks ning planeeringualal edaspidiseks

arenguvõimaluste loomiseks on vajalik Kasepuu kinnistule koostada ja kehtestada

detailplaneering.

Kasepuu kinnistule soovib maaomanik rajada kolm elamut koos abihoonete, juurdepääsutee

ja tehnovõrkudega. Ehituslikust seisukohast on tegemist hoonestuse tihendamisega selleks

sobival maa-alal. Planeeringulahenduse elluviimisel tekib Karitsa külla juurde kolm

heakorrastatud, otstarbekalt planeeritud ja aastaringses kasutuses olevat kinnistut.

3.2. Maa-ala sihtotstarbed

Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku jagada kasepuu kinnistu viieks krundiks, millest

kolm on üksikelamu maa sihtotstarbega, üks on tee- ja tänava maa-ala sihtotstarbega ning üks

krunt on kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa sihtotstarbega (vt joonis

Tehnovõrgud ja maakasutuse sihtotstarbed).

Pos 1 - krundi pindala on 3037 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

üksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa;

Pos 2 - krundi pindala on 2969 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

üksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa.

Pos 3 - krundi pindala on 3174 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

üksikelamu maa ja katastris 100% elamumaa.

Pos 4 - krundi pindala on 770 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100% tee- ja

tänava maa-ala ja katastris 100% transpordimaa.

Pos 5 - krundi pindala on 217 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus on 100%

kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa maa ja katastris 100% tootmismaa.

Kõik krundid moodustatakse Kasepuu kinnistust.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

8

3.3. Ehitusõigus

Joonisel “Põhijoonis” on näidatud planeeritud hoonestusalad ning hoonete soovituslikud

asukohad. Hoonestusalad paiknevad 0-4 meetri kaugusel krundi piirist. Piirini on

hoonestusala näidatud krundil nr 5, kuhu on planeeritud omapuhasti. Kruntide nr 1 ja 2

planeeritud maksimaalne täisehitusprotsent on 20 %, krundi nr 3 maksimaalne

täisehitusprotsent on 19 %.

Kruntidele 1,2 ja 3 võib ehitada kuni 600 m² hooneid. Igale krundile võib ehitada ühe elamu

ja kuni 2 abihoonet. Elamu võib olla kuni 9,0 m kõrge ja abihooned kuni 5,0 meetrit kõrged.

Elamud võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega ja kuni kahekorruselised, abihooned

ühekorruselised.

Hoonete välisviimistlus ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad,

praktilised, vastupidavad ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva keskkonnaga. Hoonete

ehitamiseks ja viimistlemiseks kasutatakse üksikelamutele ning nende abihoonetele sobivaid

ehitustooteid ja materjale.

Ehitatavad hooned võivad olla nii lame- kui viilkatustega (katusekaldega 0º- 45º).

Katusekalde ja -tüübi valikul lähtutakse arhitektuursest sobivusest olemasolevate hoonetega

ja hoone kasutusotstarbest. Katusekattematerjalid ning hoonete värvilahendus määratakse

arhitektuursete projektidega.

Ehitised tuleb (vt siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §12) vajadusel sektsioneerida eraldi

tuletõkkesektsioonideks.

Krundile nr 4 ehitatakse juurdepääsutee.

Krundile nr 5 rajatakse biopuhasti kruntide nr 1 ja 2 jaoks.

Ehitusrojektid koostada Ehitusseadustiku ning teiste seadusandlike aktide alusel ja

kooskõlastada Rakvere Vallavalitsusega. Kruntidele uusi ehitisi projekteerides arvestada

Rakvere valla üldplaneeringus seatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning käesoleva

detailplaneeringu arhitektuur-ehitusliku lahendusega.

3.4. Olulisemad arhitektuurinõuded

Hoonete välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid.

Tähtis on hoonete funktsionaalsus, sobivus asukohta ning nende kasutusmugavus ja ohutus.

Hooned projekteeritakse kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitatav fassaade liigendada.

Hoonete välisviimistlused ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt

hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobituma keskkonda. Hoonete värvilahendused

määratakse ehitusprojektidega. Eelistada tuleb looduslähedasi toone.

Hoonete katusetüüp ja täpne katusekalle lahendatakse arhitektuurse projekti koostamise

käigus lähtudes konkreetsetest vajadustest. Soovitatav on rajada hooned viilkatustega.

Hoonetele A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete

tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestada tervise- ja

hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning hoonete

kasutamisele seatavatele nõuetele.

Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Rakvere valla üldplaneeringus (vt seletuskiri

punkt 2.5).

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole

hoonestusalasid.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

9

Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib uusi

hooneid ehitada olemasolevast elektriõhuliinist kaugemale kui 1 meeter ning rajatavatest

tehnovõrkude trassikoridoridest minimaalselt 1 meetri kaugusele.

Arhitektuursed ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga

ning arvestades tellija vajadusi.

Hooned projekteeritakse vastavuses minimaalselt TP3 klassi nõuetele. Ehitatavad hooned

tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt siseministri 30.03.2017. a

määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Rakvere Vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatised, veetrass, puurkaev, side- ja elektrikaablid),

välisvalgustus ning haljastus rajatakse maa-alale krundiomanike või vastava teenuse osutaja

poolt.

3.5. Insolatsioon ja müra

Insolatsioon ja müra lahendada vastavalt seadusandluses toodud nõuetele.

Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul arvestataks naaberhoonete paiknemisega. Tehnoseadmete ning

ehitustegevusega kaasnev müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid, samuti peab see vastama

sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"). Hoonete projekteerimisel

lähtuda ka standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja territooriumil tagatakse head

akustilised tingimused vastavalt nende kasutusotstarbele.

Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestusalad, siis

insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega. Hoonete

projekteerimisel lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus hoonetes“.

4. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,

ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Sissesõidutee krundile 1 on planeeritud

Tabani teelt, kruntidele nr 2,3 ja 5 pääseb krundilt nr 4.

Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda sisemist teedevõrku või õuealal.

Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu joonisel

“Põhijoonis”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt. Kruntidele nr 1,2 ja 3 saab

parkida vähemalt 3 autot. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal kokku vastab EVS

843:2016 standardile “Linnatänavad”.

5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Joonisel “Olemasolev olukord” on näidatud olemasolevate tehnovõrkude asukohad. Joonisel

„Tehnovõrgud ja maakasutuse sihtotstarbed“ on näidatud olemasolevate asukohad ning

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

10

planeeritud tehnovõrkude asukohad, kaitsevööndid, kitsendusalad ja servituudialad. Piirangud

ja märkused on kajastatud joonisel “Põhijoonis”, kaitsevööndid ja servituudid joonisel

„Tehnovõrgud ja maakasutuse sihtotstarbed“. Planeeringuala läbib 0,4kV elektriliin, mille

kaitsevöönd on 2m liini teljest.

Planeeringuala paikneb Pandivere ja Adevere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja maavaraga

alal.

Planeeritava territooriumi all, maa sees, asub keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel

Rakvere foforiidimaardla M192 (nähtuse ID nr 251) passiivne reservvaru. Planeeringualal

kavandatav tegevus ei tohi halvendada olemasolevat olukorda maavaru kaevandamisväärsena

säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas.

6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

6.1. Heakorrastus

Kõrghaljastust kasvab planeeringualal asuvas kivihunnikus, mis ei ole looduslikku päritolu.

Kruntide haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega,

haljastusprojektidega või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning

parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks müra summutamine,

hapniku tootmine jne.

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest maastikuga

ja mullastikuga. Uue haljastuse rajamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega.

Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust.

Sissesõiduteede äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-ala

kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

6.2. Kattega alad kruntidel

Kruntidele nr 1,2,3 ja 5 võib planeerida planeeritakse katendiga alasid. Krundile nr 5

rajatakse ehituse ajaks killustikkattega nõuetekohane sõidutee. Pärast ehitiste valmimist

kruntidel nr 2 ja 3 kaetakse sõidutee asfalt- või bituumenkattega. Elamumaa

kasutusotstarbega kruntidele ehitatavate katendite liigid valib omanik.

6.3. Piirded

Krundid nr 1,2 ja 3 võib nende piiridel ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete piirdega. Piirete

ehitusmaterjalidena kasutada puitu ja/või metalli. Piirded võib rajada ööseks suletavatena.

Piirded ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu krundile ega takistada talvel

lumekoristustöid. Piirded projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos hoonetega.

7. KESKKONNAKAITSE

Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ei paikne.

Planeeringuala paikneb Pandivere kõrgustikul Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlikul alal. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal asumine nõuab

rangete keskkonnakaitseliste meetmete kasutamist, sest põhjavesi on kaitsmata ja keskkonna

reostustaluvus on madal.

Hoonestusala on planeeritud osaliselt endisele õuemaale ja osaliselt põllumaale.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

11

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning

korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on kõik

korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud,

korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri

omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui

hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema

korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete hoidmisega.

Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga. Konteinerid peavad

olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteineritele eraldi

ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete

äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs krundile on tagatud

sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Krundil ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete

konteiner.

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on

teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal

järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid

pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

8. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkudest paikneb planeeringualal elektri 0,4 kV õhukaabelliin. ELA Sa

sidekanalisatsioon lääne pool risti Tabani teega. Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud

detailplaneeringu joonisel „Tehnovõrgud ja maakasutuse sihtotstarbed“.

8.1. Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel

Enne ehitustööde algust märkida maha olemasolevad kaablitrassid, tähistada eeldatavad

kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, vajadusel korraldada ümber liiklus

kaevetööde ajal. Ristumisel teiste maa-aluste tehnovõrkudega tuleb kohale kutsuda

trassiomaniku esindaja. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega tuleb kindlaks määrata

nende sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile (mitte vähem kui 25 cm)

otsustada rajatavate trassidega olemasolevatest tehnovõrkudest pealt või altpoolt läbimineku

kasuks. Vajadusel toestada olemasolevad kaablid ja torud kaevetööde ajaks. Olemasolevaid

kaableid ja/või torusid ei tohi kaeviku tagasitäitmise ajal mehhaaniliselt muljuda või venitada.

Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste tehnovõrkude teisiti paiknemisel teavitada sellest

konkreetse trassi omanikku või selle haldajat. Kaevamistööd kommunikatsioonide

kaitsevööndites teostada käsitsi.

Kõik planeeringualale rajatavad tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Tehnovõrkude väljaehitamine või ümberehitamine planeeringualal toimub arendaja kulul.

Tehnovõrkude projekteerimiseks ja ehitamiseks väljastatakse lähtetingimused tehnovõrkude

valdajate poolt. Enne kasutuslubade taotlemist ehitistele peavad tehnovõrgud olema välja

ehitatud.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

12

8.2. Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ väljastas 26.08.2024 a detailplaneeringu koostamiseks tingimused nr 479196.

Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on näidatud joonisel “Tehnovõrgud ja maakasutuse

sihtotstarbed”.

Planeeringuala elektritoide rajatakse Vilu (Rakvere L) alajaama fiidri F1 õhuliinist. Kõik

uued trassid rajatakse tellija kulul (esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) 0,4 kV

maakaabelliinidega. Elektrivõrgu ümberehitus toimub samuti tellija kulul.Kaablite margid

täpsustatakse tööprojektis.

Olemasoleva madalpingeõhuliini posti kõrvale paigaldatakse avalikus kasutuses olevale

teemaale kolmekohaline liitumiskilp. Kõik uued trassid rajatakse võimalusel avalikus

kasutuses olevale maale. Liitumis- ja jaotuskilbid peab paigaldama nii, et oleks tagatud

Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.

Teemaa haljasalale planeeritakse perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor, kuhu teisi

kommunikatsioone pole lubatud planeerida (Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused punkt 6).

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialadena. Kehtestatud

detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks esitada kliendil liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

8.3. Side

Telia sidekaableid maa-alal ei paikne. Valguskaabliga liitumiseks väljastas ELA SA 17.

09.2024. aastal elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT3641. Väljastatud

tingimused on detailplaneeringu lahutamatu osa. Sidega liitumine on võimalik rajada

paigaldatavast ELA SA kaevust 024YK04. Liitumiseks valida sideteenust pakkuv operaator,

kooskõlastada lahendus nendega, ehitada sidetrass nimetatud kaevuni ning tellida

sideoperaatoril ELA SA-lt klienditellimus. Tööd kooskõlastada, dokumenteerida ja teostada

vastavalt ELA SA nõuetele.

Liitumispunkt: ELASA sidekaev 089K53, milles kaablimuhv 089M29

• Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega.

• Rajada multitoru (14/10) ELASA sidekaevuni 089K54.

• Tööde teostamine ELASA sidevõrgus võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja, AS

Connecto Eesti, juuresolekul.

• Vähemalt 48-kiuline kaabel (min Ø6mm, TIA värvikoodiga) puhuda sidekaevu 089K53 ja

sidekaevu 089K54 vahelise 4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis

089L08YH01.

• Kaabli paigaldustööd ELASA trassis teostab AS Connecto Eesti, kui ei ole teistsuguseid

kokkuleppeid trassi haldajaga (AS Connecto Eesti).

• Sidekaevu 089K53 jätta kaablivaru 15m ja sidekaevu 089K54 jätta kaablivaru 30m.

• Sidekaevust 089K54 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta.

• ELASA mikrotorus ja sidekaevudes olev kaabel jääb kuuluma ELASA’le.

• Piiritluspunkt on sidekaevu 089K54 kaevusein.

• Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos

muhviga, kus saab teha hargnemise.

• Kaabli ühendamiseks muhvi 089M29 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida

ELASA’lt klienditellimus KLT.

• Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti.

• Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT

tööga).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

13

• ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem ja kaabli- ja

multitoruskeem edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik

ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

• Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,

mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

• Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud

mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

• Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse

infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

• Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult

vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava

tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda

järgmiste tööde tegemiseks:

- mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45

meetrit;

- mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja

maaparandustööd; puude istutamine ja langetamine;

- vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki

ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine,

veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine,

pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele

läbisõidukohtade rajamine; muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

• ELASA liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata:

www.connecto.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu

liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti

järelevalvajagaEstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa

taotlemisest vaata: www.elasa.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS

Connecto Eesti järelevalvajaga.

Kui ei soovita liitumist ELAS SA sidekaabliga, saab sideteenust tellida ja tarbida mobiilside

baasil.

8.4. Veevarustus

Krundikle nr 3 rajatakse puurkaev, mis teenindab ka krunte nr 1 ja 2. Ehitatavate veetrasside

sisestustorustike läbimõõdud valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Välised

veetorustikud peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10, läbimõõt

Ø 32 mm. Veevarustuse torustike minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm. Veevärgi

projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda standardist EVS 835:2022 Hoone veevärk.

Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusest nr 43

“Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni

ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

14

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks

esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”.

Puurkaevu täpne asukoht määratakse ehitusprojektiga. Puurkaev tuleb rajada nii, et see ei

avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 01.10.2019. a määruse nr 61 “Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka

radioloogiliste näitajate osas.

Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba. Enne

üksikelamutele kasutuslubade taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning

kasutusluba taotletud.

8.5. Kanalisatsioon

Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest kokku isevoolselt. Krundile nr 5 rajatakse

biopuhasti koos imbväljakuga kruntide nr 1 ja 2 jaoks. Krundile nr 3 rajatakse eraldi

biopuhasti koos imbväljakuga. Maa-ameti 1:50 000 mõõtkavas geoloogilise kaardi järgi on

tegemist kaitsmata põhjaveega alaga:

Biopuhastite tühjendamine toimub Rakvere puhastusseadmetesse. Kanalisatsioonitorustike

materjalidena kasutada plastmaterjale.

KKM määruse nr 61 §7 p3 kohaselt peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi

hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt

vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kui projekteerimise käigus selgub, et see

tingimus ei ole täidetud, tuleb paigaldada kogumismahutid.

Kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale.

Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada:

1. Veeseadus;

2. EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

3. EVS 12566-4:2016 Reovee väikepuhastid kuni 50 ie;

4. RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

5. EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

6. kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid;

7. KKM määrus nr 61, vastu võetud 08.11.2019 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Omapuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis.

Enne elamutele kasutuslubade taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

15

8.6. Sademeveed

Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse haljasaladel pinnasesse.

Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevett ei tohi

juhtida naaberkinnistutele.

8.7. Küte

Küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutades alternatiivsete

energiaallikate või lokaalse kütte baasil.

8.8. Tervisekaitse

Valgustus territooriumil ja hoonetes peab vastama seadusandlikest aktidest tulenevatele

nõuetele ning peasissepääsud soovitatavalt kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks

kasutada vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde.

9. TULEOHUTUS

9.1. Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

- “Tuleohutuse seadus”

- Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “;

- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;

- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;

- Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP3

Ehitise kasutusviisi klass: I (eluhooned)

Max hoonete kõrgus: 9,0 m

Max ehitisealune pind 130-600 m2

9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad ühe tuletõkkesektsiooni.

Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest

hoonetest kaugemal kui 8 meetrit.

Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Iga

planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.

9.4. Põlemiskoormus

Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I kasutusviisiga ehitistel lähtudes

tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

16

olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt.

Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett

nõudvast tuletõkkesektsioonist.

Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 600m² ja

mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel.

9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Kruntidele pääseb Tabani teelt ja krundilt nr 5. Sissepääsuteedel paiknevad väravad

kruntidele peavad piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiused.

Kruntidele planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine krundil ja haljastus peavad võimaldama

juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil. Keelatud on autode

parkimine liikumisteedel.

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele

sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike

võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid

rõdudel jne).

9.6. Väline tulekustutusvesi

Tulekustutusvesi lahendatakse kodusprinklersüsteemidega või määrusele nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“ vastava veevõtukoha rajamisega kinnistule või kinnistul paiknevatest hoonetest

maksimaalselt 400 meetri raadiuses veevõtukoha rajamisega koostöös teiste kinnistute

omanikega.

Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.

10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi elamualad.

Kuritegevuse riske saab vähendada:

• naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

• sissepääsude turvamisega;

• riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

• piirete rajamisega;

• selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;

• territooriumi jälgitavuse tagamisega;

• hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;

• konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;

• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

• maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud

kohtadesse).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

17

11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavate ehitiste

ehitusprojektidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt lähtudes

kehtivast seadusandlusest ja omaniku soovidest. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad

ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile

esitatavate nõuetega.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist ehitada arendajal välja juurdepääsutee krundile nr 4.

Killustikkattega tee peab olema välja ehitatud hiljemalt enne planeeringualale mistahes

ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise alustamist (ehitamise alustamise teatise esitamist

kohalikule omavalitsusele). Pärast suuremate ehitiste valmimist kaetakse sõidutee

asfaltkattega. Krunt nr 4 antakse pärast asfaltkattega katmist üle Rakvere vallale avalikku

kasutusse.

Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu

omanik. Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus

§141.

12. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA LOODUSKESKKONNALE

AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE

Kasepuu maaüksuse detailplaneeringule ei koostatud keskkonnamõju strateegilist hindamist

ega keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Käesolevas seletuskirjas

käsitletakse Rakvere vallas Karitsa külas Kasepuu kinnistule planeeritavate tegevuste

keskkonnamõjusid ning analüüsitakse asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid lähtuvalt riigihalduse ministri

17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

sätestatule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust, et

planeeringuala paikneb Karitsal, kus kõige olulisemad kultuurikandjad ja miljööväärtuse

tekitajad on hooned koos inimestega, kes seal elavad. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva

detailplaneeringu elluviimine ei avalda.

Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest Kasepuu kinnistu asub

teiste hoonestatud kinnistute lähedal. Ehitised ja tehnovõrgud on võimalik planeerida,

projekteerida ja ehitada optimaalsete kuludega.

Planeeringu elluviimine ei oma olulist mõju looduskeskkonnale, sest krundid on piisava

pindalaga loodusliku keskkonna säilitamiseks. Haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis

toetab elurikkust. Kuni kolme üksikelamu maa sihtotstarbega krundi moodustamine ning

kasutuselevõtt ei avalda mõju põhjavee kaitstusele ega suurenda õhu ja pinnase saastet.

Majnduslikud mõjud on peamiselt seotud huvitatud isiku finantsvõimekusega. Maa-ala

korrastamine ja uue taristu ehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse kinnisvara väärtust.

Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda kohaliku omavalitsuse kulusid (nt

teehooldusele). Koos tööealiste inimeste elama asumisega Rakvere valda paraneb

omavalitsuse tulubaas.

Olulisi asjakohaseid mõjusid Kasepuu kinnistu hoonestamisega ei kaasne.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 235/0324 Karitsa külas Kasepu kinnistu detailplaneering. Aadress:

Rakvere vald, Karitsa küla Kasepuu kinnistu. Vastutav spetsialist A. Tiidema

18

13. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE

AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030;

8. Rakvere valla kehtiv üldplaneering;

9. Koostatav Rakvere valla üldplaneering.

Koostas: Alar Tiidema

(allkirjastatud digitaalselt)

17. september 2024.a.

Vaated planeeringualale

25. september 2024

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

Mõõtkava: 1:5000 X = 6575993, Y = 632608

X = 6574727, Y = 631640

Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Legend:

Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Väljavõte Rakvere valla üldplaneeringust

Kasepuu kinnistu

Koostas: Külli Õisma

05.09.2024