Ühendmääruse § 223 lõikega 1 nähakse ette finantskorrektsiooni määrad juhul, kui
ettevõtja/taotleja/pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses
või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis
piirab nende juurdepääsu hankele. Vastava lõike punkt 4 sätestab, et hankelepingule
kohaldatakse 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui kriteerium või tingimus on küll
seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. Kuivõrd käesoleval juhul
pole võimalik hinnata kahju täpset suurust, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud
pakkujate ring, kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks ja milline oleks olnud eduka
pakkumuse maksumus, kui põhjendamatult ebaproportsionaalset tingimust täitmistagatise ja
ettemakse tagatise osas ei oleks hankelepingu täitmiseks kehtestatud, siis kohaldub kirjeldatud
rikkumisele ühendmääruse § 223 lg 1 punkt 4 ning selles toodud finantskorrektsiooni ulatus
(s.o 10%-line finantskorrektsiooni määr). Nagu rakendusüksus on juba eespool
finantskorrektsiooni otsuses märkinud, siis võimaldab ühendmääruse § 223 lõige 2 teatud §
223 lõikes 1 kirjeldatud olukordade puhul, sh lõike 1 punkti 4 korral, kohaldada 10%-lise
finantskorrektsioonimäära asemel 5%-list korrektsiooni määra, kui piiravate tingimuste või
kriteeriumide puhul vastasid vähemalt kaks taotlejat või pakkujat kvalifitseerimise
tingimustele (vt ühendmääruse seletuskiri lk 6 ning EK juhendi punkti 2.1 alapunkt 11). Kuna
riigihanke nr 199343 puhul oli minimaalne konkurents tagatud, siis on rakendusüksuse
hinnangul õiguspärane ja asjakohane kohaldada kümneprotsendilise korrektsioonimäära
asemel viieprotsendilist määra.
Rakendusüksus selgitab, et vastavalt riigihangete seaduse § 4 punktile 17 on riigihanke
alusdokumendid kõik hankija koostatud dokumendid, milles sätestatakse riigihanke
üksikasjad, sh hankelepingu tingimused. RHS § 110 lõike 3 kohaselt kinnitab pakkuja oma
pakkumuse esitamisega kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
Seega ei saa pakkuja esitada oma pakkumuses erinevaid ega täiendavaid hankelepingu
tingimusi, mistõttu on hankija kohustatud järgima, et hankelepingu tingimused oleksid
kooskõlas riigihangete seadusega, sh proportsionaalsed ja kohtleksid ettevõtjaid võrdselt
(RHS § 3 punkt 2). Tingimust saab pidada proportsionaalseks, kui see on vajalik. Tingimus
on vajalik siis, kui seda ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil.
Lepingu täitmise tingimuste tõttu, mis sisaldavad hankija põhjendamatuid eelistusi, võivad
ettevõtjad pakkumuse esitamisest loobuda ja seega õigusvastaste tingimuste kehtestamine
võib endaga kaasa tuua konkurentsivõimeliste pakkujate tõrjumise. Seades täitmistagatise ja
ettemakse tagatise väljastavatele välispankadele väga kitsaid piiranguid (Moody’s A3 reiting),
on toetuse saaja piiranud ühtlasi riigihankes osalejate ringi (eelkõige välispakkujate osas), sest
ettevõtjatel (sh väiksema suurusega ettevõtjatel), kes soovisid esitada välispanga tagatisi, ei
pruugi olla hankija nõutud reitingut (Moody’s A3) omavate pankade garantiikirjad
kättesaadavad või võib osutuda kogu protsess (kui ei ole tegemist nn „kodupangaga“) liiga
aeganõudvaks ja keerukaks, et ettevõtja jõuaks RHS § 110 lõikest 3 tulenevalt hiljemalt
pakkumuse esitamise hetkeks veenduda hankija seatud tingimuse täitmise võimalikkuses või
jõuaks esitada nõutud tagatisi hankelepingus sätestatud tähtaegadeks. Seega on toetuse saaja
mainitud potentsiaalseid pakkujaid kohelnud põhjendamatult ebavõrdselt, võrreldes nende
ettevõtjatega, kes soovisid või kellel oli võimalik esitada Eesti krediidiasutuste tagatisi.
Rakendusüksuse hinnangul tasub siinkohal märkida, et ka käesoleva finantskorrektsiooni
otsuse koostamise hetkel ei oma kõik Eesti pangad Moody’s A3 või paremat reitingut.