Vastused küsimustele

Tere, Andres!

Edastan Ravimiameti spetsialistide vastused:

1. Kas psühhedeelikumide (näiteks psilotsübiin; MDMA ehk 3,4-metüleen-dioksü-N-metüülamfetamiin; või meskaliin) uurimine on Eesti teadusasutustes hetkel võimalik?  Jah, on võimalik Ravimiameti loa alusel kasutada teadusuuringutes ka psühhedeelikumeid, nagu ka teisi narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Samuti on võimalik taotleda luba kliiniliste uuringute läbiviimiseks, mille kohta teeb otsuse Ravimiamet, tuginedes teadusasutuse või uurija esitatud taotlusele. Kui kliiniline uuring saab heakskiidu, esitab tervishoiuasutus-uuringukeskus Ravimiameti Kliendiportaali kaudu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisseveoloa taotluse.

2. Kui see võimalik ei ole, siis mis peaks juhtuma, et see muutuks -- st kas selleks peaks seadust muutma ja vastavad ühendid dekriminaliseerima, väljastama eriloa (kui see võimalik) või midagi kolmandat? Kelle otsus see lõpuks olema peab?

Psühhedeelikumidega läbiviidav kliiniline uuring ja uuringu dokumentatsioon, nagu mis tahes muu ravimi puhul, peab vastama seaduses ette nähtud nõuetele. Lisateave on leitav aadressilt: https://ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/ravimiuuringud/kliinilised-uuringud

3. Kuidas Ravimiamet taoliste "uute ühendite" uurimissse suhtub? Näiteks Eestiski on juba mõnda aega võimaldatud ketamiini teraapiat, mis näitab psühhiaatrite hinnangul väga häid tulemusi. Kas selle taustal võiks uurimistööd soodustada ka teiste psühhedeelikumide vallas?

Iga uuringut hinnatakse individuaalselt, võttes arvesse taotluses esitatud andmeid ja maailmas samal teemal juba tehtud uuringuid. Kliiniliste uuringute käigus hinnatakse ravitoime kõrval ka riski ja kasu tasakaalu, pöörates erilist tähelepanu osalejate ohutusele, sealhulgas võimalikke riske psüühikahäirete, sõltuvuse või muude tõsiste kõrvaltoimete tekkeks.

Kuigi psühhedeelikumid ei ole uued ained, on nende kasutamine ravieesmärkidel suhteliselt uus ning seetõttu on teaduslik ja kliiniline teave nende kohta endiselt piiratud. Psühhiaatrilisel kasutusnäidustusel on Eestis registreeritud ravim Spravato 28 mg ninasprei, mis on näidustatud ravimresistentse depressiooni raviks. Ravi ninasiseselt manustatava esketamiiniga kuulub Tervisekassa poolt hüvitatavate teenuste nimekirja.

Ketamiin 50 mg/ml süstelahuse näol on tegemist Eestis müügiluba mitte omava ravimiga, mille kasutamine on erandjuhtudel lubatud. Ravimiamet hindab arsti meditsiiniliselt põhjendatud taotlust ja põhjendatud juhul annab loa müügiloata ravimi turustamiseks. Konkreetse patsiendi seisundit hindab ja ravisoovitused annab raviarst, kes antud juhul peaks olema psühhiaater. Iga tervishoiuteenuse osutaja vastutab läbiviidava raviprotseduuri ohutuse eest.

Kui Teil tekib täpsustavaid küsimusi, andke julgelt teada!

Parimate soovidega

Carmen Katariina Sikk

Ravimiameti kommunikatsioonijuht

Tel 737 4140

[email protected]

Tervist!

Kirjutan ERR-i teadusportaali Novaator toimetusest. Teeme lugu psühhedeelikumide kasutamisest vaimse tervise teraapias. Teemapüstitus on tõukunud homme Tallinnas peetavast seminarist, kus antakse avapauk selle valdkonna arendamisele pühenduvale sihtasutusele (Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega). Lisaks Ravimiametile räägin loo tarbeks kahe valdkonna uurimistööga kursis oleva psühhiaatriga. Teilt sooviksin sisendit psühhedeelikumide võimaliku teadusliku uurimise kohta Eestis. 

Küsimused:

1. Kas psühhedeelikumide (näiteks psilotsübiin; MDMA ehk 3,4-metüleen-dioksü-N-metüülamfetamiin; või meskaliin) uurimine on Eesti teadusasutustes hetkel võimalik? St, omamiseks ja kasutuseks on need ühendid kriminaliseeritud, kuid kas teaduslikuks uurimistööks on olemas mingigi juriidiline alus? Näiteks USAs on samuti kõnealused ühendid enamikes osariikides kriminaliseeriud, kuid sealse ravimiameti eriloaga on lubatud läbi viia uurimistööd ning vastavalt avatud mitmes ülikoolis sellele pühendunud laborid-teaduskeskused.
2. Kui see võimalik ei ole, siis mis peaks juhtuma, et see muutuks -- st kas selleks peaks seadust muutma ja vastavad ühendid dekriminaliseerima, väljastama eriloa (kui see võimalik) või midagi kolmandat? Kelle otsus see lõpuks olema peab?
3. Kuidas Ravimiamet taoliste "uute ühendite" uurimissse suhtub? Näiteks Eestiski on juba mõnda aega võimaldatud ketamiini teraapiat, mis näitab psühhiaatrite hinnangul väga häid tulemusi. Kas selle taustal võiks uurimistööd soodustada ka teiste psühhedeelikumide vallas?

Vastust ootama jäädes

Andres Reimann