Päring RITA+ toetuse andmise tingimuse punkt 2.1.3.12 õiguspärasuse hindamiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected] *

Päring RITA+ toetuse andmise

tingimuse punkt 2.1.3.12

õiguspärasuse hindamiseks

Austatud proua Kristi Vinter-Nemvalts

Kirjutame seoses toetuse andmise tingimustega „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste

tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa

poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine“ (edaspidi TAT).

Rahandusministeerium taotles koostöös Sotsiaalministeeriumi ning Riigikantseleiga edukalt

rahastust RITA+ taotlusvoorust viimaks ellu projekt „Rahvastikuandmete

simulatsioonimudeli arendamine (Riikliku pensioni prognoosimudeli edasiarendamine ning

kasutusvaldkonna laiendamine)“. Oleme konkursi välja kuulutamise pannud hetkel ootele,

kuna näeme küsitavusi TATis välja toodud tingimustes. Sooviga vältida neist tulenevaid

probleeme ja palume enne konkursi välja kuulutamist HTMil hinnata, koostöös selleks

pädevate asutustega, TATi punkti 2.1.3.12 õiguspärasust.

Meie hinnangul on TATi punkt 2.1.3.12, mis sätestab, et rakendusuuringu teostajaks

saab olla vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud

konsortsium, problemaatiline võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse

ärakasutamise põhimõtte valguses. Lisaks võib olla tingimus, mis kohustab või suunab

konsortsiume moodustama ilma ettevõtjate enda võimekusest tuleneva vajaduseta,

vastuolus konkurentsiseadusega. Palume hinnata sätte õiguspärasust ja kaaluda selle

punkti muutmise vajadust.

Kuigi TAT ei allu otse riigihanke reeglistikule, st tuginedes RHS § 11 lg 1 p 19 TA-teenuse

erandile ei ole kohustust riigihangete seadust järgida ja hankemenetlust läbi viia, kohalduvad

erandi puhul siiski õiguse üldpõhimõtted. Euroopa Kohtu praktikas on rõhutatud, et lepingu

sõlmimise menetlus peab igal juhul järgima ELi aluslepingute eesmärke – asutamisvabadust

ja teenuste vaba liikumist – ning nendes tulenevaid mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse

põhimõtteid. Ka Eesti Riigikohtu praktikas on välja toodud, et otseselt RHSi kohaldamisalast

väljaspoole jäävas menetluses tuleb järgida hea halduse põhimõtet ning avar kaalutlusruum

tingimuste ja protseduurireeglite seadmisel tähendab siiski, et arvestada tuleb ühetaolise

kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

Meie 28.01.2025 nr 1.1-13/469-1

2

Kohtupraktikast tuleneb ka põhimõte, et tingimust ei muuda konkurentsi (osalejate ringi)

mitte-piiravaks asjaolu, et pakkujal on kehtestatud tingimusi võimalik täita või

hankemenetluses/ konkursil osaleda esitades ühiselt pakkumuse/ taotluse isikuga, kes seatud

tingimuse täidab. See tähendab, et tingimuse piirav loomus tuleb sellest, et ettevõtjal, kes küll

sooviks ja oleks võimeline üksi lepingut täitma, ja kes muus osas vastaks seatud tingimustele,

ei ole võimalik üksi konkureerida. Vaadates TATi tervikuna, siis punkt 6.1. määratleb

tegevuse sihtrühmana positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, teadus- ja

arendustegevusega või poliitikaanalüüsidega tegelevad asutused ja ettevõtted, erialaliidud

ning nimetatud asutuste töötajad. Kuid TATi piiravate tingimuste tõttu (p 2.1.3.12) ei ole neil

võimalik üksi meetme raames korraldatavatel konkurssidel osaleda ja uuringuid teostada.

TATi sellise nõude tulemusena võib tekkida sarnane olukord, millesse sattusid

Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,

Kliimaministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kui viidi läbi „EL 2030

kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerluse raamhange ning mille puhul lõpetati

hankemenetlus kehtetuks tunnistamisega. Seal selgitas Konkurentsiamet:

 Ühispakkumus, mis võimaldab pooltel osaleda hankes, mida nad üksi ei suudaks ette

võtta, ei ole konkurentsi kahjustav ja ei kuulu konkurentsi kahjustavate kokkulepete

keelu ehk KonkS §4 alla. Sellisel juhul ei ole ühispakkumuse osalised hankel tegelikud

ega võimalikud konkurendid.

 Seega on oluline hinnata, kas ühispakkumuse esitanud osalised on reaalselt suutelised

lepingut üksinda täitma. Kui nad seda on võimelised tegema, kuid on esitanud siiski

ühispakkumuse, kohaldub suure tõenäosusega KonkS § 4, kuna sel juhul jagatakse

kaubaturgu, lepitakse kokku hinnakujundamise tingimustes või vahetatakse

konkurentsi kahjustavat teavet.

 Konkurentsiamet märgib, et teadus-ja arenduskokkulepete grupierand kohaldub, kui

poolte ühine turuosa asjaomastel toote- ja tehnoloogiaturgudel on 25 %.

 Lisaks võib konkurentide vaheline ühispakkumus, mille suhtes kohaldatakse

konkurentsi kahjustavate kokkulepete keeldu (KonkS §4), teatud olukordades vastata

KonkS § 6 tingimustele. Sellisel juhul peab ettevõtja, kes tugineb KonkS § 6 sätestatud

erandile näitama, et kumulatiivselt on täidetud kõik KonkS § 6 sätestatud tingimused.

Sealjuures peaksid pakkujad ära näitama, et ühispakkumisest tõusetuvad mingid

selged ja arvestatavad kasud, mis loovad lisaväärtust ka hankijale (KonkS § 6 lg 1 p

1), ning mida ilma ühispakkumiseta oleks võimatu saavutada (KonkS § 6 lg 1 p 2).

KonkS § 6 nõuete täitmise kontroll eeldab seega igakordset juhtumi eripärasid

arvestavat analüüsi. Samas võib siiski üldistavalt öelda, et kui ühispakkumises

osalevad näiteks kõik või valdav osa asjaomast teenust kaubaturul pakkuvatest

ettevõtjatest, on juba ainuüksi KonkS § 6 lg 1 p 3 tingimuse täitmine äärmiselt küsitav,

sest tõenäoliselt kõrvaldatakse konkurents kaubaturu olulise osa osas. Viimasel juhul

KonkS § 6 erand ei kohaldu ning ühispakkumine on KonkS § 4 kohaselt keelatud.

Lisaks märgime, et uuringu tellimine TA-teenuse erandi alusel, riigihanke menetlust

korraldamata, on hankija õigus, mitte kohustus; erandina käsitletava uuringu tellimiseks ei ole

keelatud läbi viia hankemenetlust, millisel juhul tekivad kahtlused, kas TATi punkt 2.1.3.12

konsortsiumi moodustamise kohustust sätestav tingimus oleks hanketingimusena riigihangete

seaduse, konkurentsiseaduse ja ELi õiguse valguses õiguspärane.

Olenemata sellest, kas leping sõlmitakse RHS-is toodud erandi alusel ilma riigihanke

menetlust läbi viimata või riigihanke menetluse tulemusena, võivad TAT tingimused panna

teenuse hankijad olukorda, kus tegelik konkurents puudub või see on liiga väike, mistõttu ei

pruugi hankija saada parimat võimalikku pakkumust.

3

Kuigi RITA+ toetuse andmise tingimused on kooskõlastatud kõigi ministeeriumitega ning

kooskõlastamise etapis ei tuvastanud keegi RITA+ toetuse andmise tingimustes vastuolu

Eestis kehtiva õigusega, siis toimusid need kooskõlastamised enne Konkurentsameti

tähelepanu juhtimist riigihanke „EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus

ministeeriumitele“ (viitenumber: 266991) raames esitatud konsortsiumide probleemsusele.

Seetõttu leiame, et TATi tingimuste õiguspärasus vajaks uuesti konsulteerimist ning

hindamist pädevate institutsioonide poolt. Enne seda pole võimalik meil konkurssi avada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

Nele Labi

Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsler

Mari-Liis Sööt

Riigikantselei strateegiadirektor