Sotsiaalministeerium Meie: 30.01.2025 nr 6

[email protected]

Terviseminister Riina Sikkut

[email protected]

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

[email protected]

Puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvikaitse tulevik

Eesti riik on läbi aastate puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvikaitse tegevust toetanud

baasrahastusega. Kolmanda sektori ja huvikaitse tegevuse toetamisega on Eesti tõestanud ennast

kodanike kaasava ja kodanike arvamusest huvitatud riigina.

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) huvikaitse põhitegevusvaldkondadeks on puuetega

inimeste ja krooniliste haigete, sh harvikhaigusega inimeste õigused, sh isikuvabadused, võrdne

kohtlemine, võrdsed võimalused, sotsiaalkaitse, st hoolekanne ja sotsiaalkindlustus, tervishoid,

tööhõive, haridus ning ligipääsetavus. Oluliselt on tõusnud vajadus ja ootus seista patsientide

huvide eest. Lisaks on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel üheks EPIKoja lisandunud

põhivaldkonnaks ka omastehooldus. Üle-eestilise puuetega inimeste ja krooniliste haigete jaoks

oluliste teemade tõstatamiseks, arendamiseks ja lahendamiseks on vajalik tagada tugeva ja

laiapõhjalise võrgustiku jätkusuutlik toimimine ja koostöö. Väheoluline ei ole ka rahvusvaheline

suhtlus, väliskoostöö, teiste riikide parimatest praktikatest õppimine ja oma kogemuste

vahetamine.

Oluline on, et riik suurendaks puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvikaitse rahastust:

• Inimeste teadlikkus oma õigustest on kasvanud, mistõttu on elementaarne, et inimesed

tahavad olla kaasatud ja peavad saama kaasa rääkida ennast puudutavate õigusaktide ja

muude algatuste või praktikamuudatuste juures.

• Tegusate ja panustada soovivate organisatsioonide arv on kasvanud. Viimaste aastate

jooksul on EPIKoja võrgustikuga liitunud mitmeid suuri sihtgruppe esindavaid

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

organisatsioone, kelle toel on senisest enam kõlamas ja pildil nt insuldihaigete ja nende

lähedaste, psüühikahäirega inimeste ja nende lähedaste ning ka peavalu- ja

migreenihaigete hääl.

• Mõistame, et riik planeerib tulevase strateegilise partnerluse raames kogu puudega

inimeste huvikaitse valdkonda rahastada ühest allikast, st et samale summale pretendeerib

suurem hulk organisatsioone, mis teeks samade vahendite olukorras tegevuse veel

keerulisemaks.

• Kuigi riigi ametlik puudega inimeste statistika on aastaid pidevas langustrendis

(31.12.2021-31.12.2024 vähenes puuetega inimeste arv vastavalt 9100, 7500 ja 8500

inimese võrra, langedes 3 aastaga 133 000 inimeselt 107000ni), on pöördumised puuetega

inimeste huvikaitse organisatsioonide poole üle Eesti tõusnud, ühe olulise teemana saab

välja tuua pöördumisi puude raskusastme langetamist või äravõtmist. Lisaks kasvatab

puuetega inimeste ja krooniliste haigete sihtgruppi elanikkonna vananemine, vaimse

tervise probleemide teadlikkuse kasv ja märkamine, samuti on langenud tervena elatud

eluaastate näitaja.

• Seoses maksutõusude, elukalliduse ja tööjõukulude survega vajab lisavahendeid ka

organisatsioonide tegevustoetus.

• EPIKoja huvikaitseteemad on paljude erinevate ministeeriumite ja ametiasutuste

vastutusvaldkonnas ning asjalik partner tuleb olla võimalikult paljudele. Lisaks

siseriiklikule suuremale teemade ringile ja sisendi andmise vajadusele, on kasvanud

vajadus ka Euroopa tasandil nii regulatsioonidesse kui ka erinevatesse algatustesse

sisendit anda. Näeme, et oluliselt on tõusmas patsiendirolli vaade ja tähtsus.

• On oluline, et puuetega inimeste ja krooniliste haigete teemad ei oleks vaid kolmanda

sektori ja riigi vahel, vaid kõnetaks ka laiemat avalikkust ja erasektorit. See eeldab

süsteemset tööd teadlikkuse tõstmise, meediasuhtluse ja ka koolituste pakkumise osas.

Organisatsioonide tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja strateegiliste eesmärkide

elluviimiseks soovime, et partnerlusperiood oleks minimaalselt vähemalt 3 aastat.

Lühemaperioodiline partnerlus on ebamõistlikult bürokraatiarohke ja tööjõuressursikulukas.

Lähtuvalt varasemate rahastusperioodide toetussummade tõstmisest ja eelpool loetletud

põhjustest palume alates 2026. aastast suurendada strateegilise partnerlusega jagatavat toetust

vähemalt 400 000 euro võrra. Oleme tänulikud, et riik on senini taganud küllaltki stabiilse

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

rahalise toetuse huvikaitse tegevusele, kuid tegevuse jätkamiseks vähemalt samal moel vajab

võrgustik lisaks praegusele toetusele täiendavaid vahendeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse liikmed:

Meelis Joost

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees

Jakob Rosin

Eesti Pimedate Liit

Helmi Urbalu

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda

Kairit Numa

Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda

Ulvi Tammer-Jäätes

Eesti Diabeediliit

Veronika Allas

Saaremaa Puuetega Inimeste Koda

Kadri Palk

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Mihkel Tõkke

Eesti Hemofiiliaühing

Maarja Krais-Leosk, [email protected]