| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 4.2-3/275-1 |
| Registreeritud | 30.01.2025 |
| Sünkroonitud | 31.01.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
| Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sotsiaalministeerium Meie: 30.01.2025 nr 6
Terviseminister Riina Sikkut
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvikaitse tulevik
Eesti riik on läbi aastate puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvikaitse tegevust toetanud
baasrahastusega. Kolmanda sektori ja huvikaitse tegevuse toetamisega on Eesti tõestanud ennast
kodanike kaasava ja kodanike arvamusest huvitatud riigina.
Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) huvikaitse põhitegevusvaldkondadeks on puuetega
inimeste ja krooniliste haigete, sh harvikhaigusega inimeste õigused, sh isikuvabadused, võrdne
kohtlemine, võrdsed võimalused, sotsiaalkaitse, st hoolekanne ja sotsiaalkindlustus, tervishoid,
tööhõive, haridus ning ligipääsetavus. Oluliselt on tõusnud vajadus ja ootus seista patsientide
huvide eest. Lisaks on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel üheks EPIKoja lisandunud
põhivaldkonnaks ka omastehooldus. Üle-eestilise puuetega inimeste ja krooniliste haigete jaoks
oluliste teemade tõstatamiseks, arendamiseks ja lahendamiseks on vajalik tagada tugeva ja
laiapõhjalise võrgustiku jätkusuutlik toimimine ja koostöö. Väheoluline ei ole ka rahvusvaheline
suhtlus, väliskoostöö, teiste riikide parimatest praktikatest õppimine ja oma kogemuste
vahetamine.
Oluline on, et riik suurendaks puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvikaitse rahastust:
• Inimeste teadlikkus oma õigustest on kasvanud, mistõttu on elementaarne, et inimesed
tahavad olla kaasatud ja peavad saama kaasa rääkida ennast puudutavate õigusaktide ja
muude algatuste või praktikamuudatuste juures.
• Tegusate ja panustada soovivate organisatsioonide arv on kasvanud. Viimaste aastate
jooksul on EPIKoja võrgustikuga liitunud mitmeid suuri sihtgruppe esindavaid
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee
organisatsioone, kelle toel on senisest enam kõlamas ja pildil nt insuldihaigete ja nende
lähedaste, psüühikahäirega inimeste ja nende lähedaste ning ka peavalu- ja
migreenihaigete hääl.
• Mõistame, et riik planeerib tulevase strateegilise partnerluse raames kogu puudega
inimeste huvikaitse valdkonda rahastada ühest allikast, st et samale summale pretendeerib
suurem hulk organisatsioone, mis teeks samade vahendite olukorras tegevuse veel
keerulisemaks.
• Kuigi riigi ametlik puudega inimeste statistika on aastaid pidevas langustrendis
(31.12.2021-31.12.2024 vähenes puuetega inimeste arv vastavalt 9100, 7500 ja 8500
inimese võrra, langedes 3 aastaga 133 000 inimeselt 107000ni), on pöördumised puuetega
inimeste huvikaitse organisatsioonide poole üle Eesti tõusnud, ühe olulise teemana saab
välja tuua pöördumisi puude raskusastme langetamist või äravõtmist. Lisaks kasvatab
puuetega inimeste ja krooniliste haigete sihtgruppi elanikkonna vananemine, vaimse
tervise probleemide teadlikkuse kasv ja märkamine, samuti on langenud tervena elatud
eluaastate näitaja.
• Seoses maksutõusude, elukalliduse ja tööjõukulude survega vajab lisavahendeid ka
organisatsioonide tegevustoetus.
• EPIKoja huvikaitseteemad on paljude erinevate ministeeriumite ja ametiasutuste
vastutusvaldkonnas ning asjalik partner tuleb olla võimalikult paljudele. Lisaks
siseriiklikule suuremale teemade ringile ja sisendi andmise vajadusele, on kasvanud
vajadus ka Euroopa tasandil nii regulatsioonidesse kui ka erinevatesse algatustesse
sisendit anda. Näeme, et oluliselt on tõusmas patsiendirolli vaade ja tähtsus.
• On oluline, et puuetega inimeste ja krooniliste haigete teemad ei oleks vaid kolmanda
sektori ja riigi vahel, vaid kõnetaks ka laiemat avalikkust ja erasektorit. See eeldab
süsteemset tööd teadlikkuse tõstmise, meediasuhtluse ja ka koolituste pakkumise osas.
Organisatsioonide tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja strateegiliste eesmärkide
elluviimiseks soovime, et partnerlusperiood oleks minimaalselt vähemalt 3 aastat.
Lühemaperioodiline partnerlus on ebamõistlikult bürokraatiarohke ja tööjõuressursikulukas.
Lähtuvalt varasemate rahastusperioodide toetussummade tõstmisest ja eelpool loetletud
põhjustest palume alates 2026. aastast suurendada strateegilise partnerlusega jagatavat toetust
vähemalt 400 000 euro võrra. Oleme tänulikud, et riik on senini taganud küllaltki stabiilse
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee
rahalise toetuse huvikaitse tegevusele, kuid tegevuse jätkamiseks vähemalt samal moel vajab
võrgustik lisaks praegusele toetusele täiendavaid vahendeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse liikmed:
Meelis Joost
Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees
Jakob Rosin
Eesti Pimedate Liit
Helmi Urbalu
Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda
Kairit Numa
Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda
Ulvi Tammer-Jäätes
Eesti Diabeediliit
Veronika Allas
Saaremaa Puuetega Inimeste Koda
Kadri Palk
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Mihkel Tõkke
Eesti Hemofiiliaühing
Maarja Krais-Leosk, [email protected]