Pr. Anniki Lai
Terviseala asekantsler
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Ravimitootjate liidu ettepanek vaktsineerimise osas 30.01.2025
On ilmselge, et ennetus, sealhulgas näiteks sõeluuringud ja vaktsiinid on tõenduspõhised, efektiivsed ja kulutõhusad vahendid tervishoius. Tunnustame Eesti tervishoiu fookust ennetusele (kulud ennetusele on Eestis protsendina SKP-sse EL keskmisel tasemel), samas nendime, et vaktsineerimise osas vajame jätkuvalt suurt ühist pikaajalist pingutust parandamaks vaktsineerimise olukorda Eestis.
Tänane vaktsineerimise olukord Eestis on murettekitav:
• Laste vaktsineerimise hõlmatus on pikaajalise langustrendiga.
• Euroopa Liidu vaktsineerimise hoiakute uuringu alusel (2022, 2020, 2018) on avalikkuse kindlustunne vaktsineerimise olulisuse osas pikaajalise langustrendiga.
• Euroopa vähitõrjeplaanis ja WHO emakakaelavähi elimineerimise strateegias on välja toodud HPV vaktsiini ja sõeluuringu roll. Terviseamet ja Tervisekassa teevad palju tänuväärset tööd, samas ei ole selge kas ja millal jõuame eesmärgiks seatud 90% vaktsineerimise hõlmatuseni ja HPVst tingitud vähkide elimineerimiseni.
• 60. aasta vanuste ja vanemate gripivaktsiiniga hõlmatus Eestis on 25%, samal ajal kui WHO eesmärgiks on 75%.
• 65. aasta vanuste ja vanemate pneumokoki vaktsiiniga hõlmatus Eestis on praktiliselt null, samal ajal kui näiteks Suurbritannia hõlmatus on 72%.
• Puudub vaktsineerimiskalendri pikaajaline vaade ja regulaarne ülevaatus - mis toimib ja mis mitte, milliseid vaktsineerimiskalendri muudatusi planeeritakse hinnata tulevastel aastatel.
Koostööpartneri vaates leiame, et probleemkohaks ei ole ainult elanikkonna hoiakud, vaid ka protsessi üldise korralduse arusaadavus ning läbipaistvus. Kui tuua paralleele ravimite ja tervishoiuteenuste riiklike rahastamisotsuste tegemise protsessidega, siis on need määruste tasandil paika pandud ning osapooltele arusaadavad. Samas immuniseerimiskava koostamise ja muutmise protsess on samalaadsetel alustel kirjeldamata.
Ravimite osas on Tervisekassal eesmärgiks alustada horizon scanninguga, et omada pikemaajalist vaadet. Leiame, et sama pikaajaline vaade võiks olla ka immuniseerimiskava planeeritavatele muutustele. Meie hinnangul võiks luua immuniseerimisstrateegia, mis sisaldaks ka vaktsineerimise pikaajalist planeerimist.
Lisaks võiks kaaluda immunoprofülaktika ekspertkomisjoni töökorralduse muutust selliselt, et organisatoorselt läheks komisjoni juhtimine üle Tervisekassale, samas säilitades selle nõuandva funktsiooni Sotsiaalministeeriumi (SoM) haldusala rakendusasutustele. Leiame, et kuna Tervisekassa on riikliku immuniseerimiskava rahastaja ja elluviija, siis võiks immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juhtimine samuti üle minna Tervisekassale.
Teeme ettepaneku parandada koostööd ravimitootjatega ning luua erasektori ja avaliku sektori ühine vaktsineerimise töögrupp või leppida kokku SoM-i juures toimiva vaktsineerimise koordinatsioonigrupiga regulaarsed kohtumised (nt üks kord poolaastas), mis oleks heaks foorumiks arutamaks regulaarselt kuidas parandada vaktsineerimise olukorda, samuti kopsuvähi patsiendi teekonna projekti eeskujul platvormiks ühisrahastusel tehtavate projektide aruteluks.
Teeme ettepaneku SoM-i ja Tervisekassa esindajate kohtumiseks Ravimitootjate Liidu vaktsiinidega tegelevate ravimfirmade esindajatega 18. veebruaril 2025, et arutada immuniseerimisega seotud protsessi kitsaskohti eesmärgiga leida lahendusi, mis vastaksid kõigi osapoolte vajadustele ning looksid selgust protsessis.
/allkirjastatud digitaalselt/
Lugupidamisega,
Riho Tapfer
Ravimitootjate liidu juhataja