Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.1-16/115-2 |
Registreeritud | 30.01.2025 |
Sünkroonitud | 31.01.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
Sari | 1.1-16 Statistika ja uuringutega seotud kirjavahetus, sh analüüsikomitee memod |
Toimik | 1.1-16/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
Vastutaja | Marion Rummo (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Lp Marion Rummo
Sotsiaalministeerium
Teie 14.01.2025 nr 1.1-16/115-1 Meie 29.01.2025 nr 2.2.-1/25/2-2
Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) menetluses on Sotsiaalministeeriumi taotlus uuringus „ Uuring
leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks“ isikuandmete
töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta.
Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale:
1. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata,
siis palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM)
artikliss 35 sätestatuga. Taotluse punktist 9 nähtuvalt kasutatakse uuringus isikuandmeid
(sh eriliigilisi) nii Statistikaameti LEU ja ESU andmestikest, kui registriandmeid STAR
andmekogust ning valimi suurused on vastavalt 7000-8000 inimest küsitlustes ning
toimetulekutoetuse saajad 19000 leibkonda aastas2. Statistikaameti küsitlusandmed
päritakse alates 2000. aastast (vastavalt küsitluse intervallile) ning STAR registriandmed
aastate 2023.-2024. ja 2025. esimese poolaasta kohta.
IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete
töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele,
kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib
tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb
olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu
koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik
hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas
profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud
tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste
isikuandmete ulatuslik töötlemine.
Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis3 on selgitatud, mis on
süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta.
Juhendis on viidatud suunistele4, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.
Olemasolevast teabest lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu
koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile oma
sellekohased kaalutlused.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 Statistikaameti andmetel oli 2021. aasta rahvaloenduse põhjal keskmise leibkonna suurus 2,35 inimest. 3 https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend 4 https://ec.europa.eu/newsroom/article29/items/611236
2 (3)
2. Taotluse kohaselt olete samaaegselt esitanud taotluse Sotsiaalministeeriumi Sotsiaal- ja
töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutisele eetikakomiteele. Kui olete eetikakomiteelt
vastuse saanud, siis palun edastage see Andmekaitse Inspektsioonile.
3. Punktis 4 on välja toodud uuringu osad. Palun tooge selgelt välja, näiteks iga uuringu osa
kaupa, töödeldavate andmete koosseis, allikad, töötlemistingimused (sh, intervjuude
andmetöötlus, kas ja millises etapis millised andmed liidetakse, kuidas ja kui kaua
säilitatakse jne) ning täpsustused vastavalt järgnevates punktides toodud märkustele.
4. Punkt 8 kohaselt värvatakse intervjueeritavad toimetulekusaajad kohalike omavalitsuste
sotsiaaltöö spetsialistide abiga. Palun selgitage, mil viisil ja milliste andmete alusel
moodustavad KOV spetsialistid valimi isikutest, kellelt küsida nõusolekut uuringus
osalemiseks? Joonealuses viites 5 on küll lühidalt põhjendatud, kuid siiski ei selgu, kuidas
KOV sotsiaaltöö spetsialist valimi koostab ja milliste andmete alusel isikuga ühendust
võtab, arvestades, et KOV ametnikud kasutavad toimetulekutoetuse taotluste menetlemisel
samuti STAR andmekogu andmeid. Ühtlasi palun täpsustage ka milline on hinnanguline
isikute hulk, kelle andmeid nõusolekuta töödeldakse selleks, et leida 50 intervjueeritavat
ning kes ja millistel tingimustel kogub ja säilitab isikute nõusolekud oma andmete
edastamiseks uuringu läbiviijale.
5. Punktis 9.2. STAR andmekoosseisus olete välja toonud „Menetluse loonud kohaliku
omavalitsuse maakond, vald, piirkond“. Samuti on lõigus toimetulekutoetuse saajate
intervjuude kohta mainitud, et värbamisel töödeldavad isikuandmed on isiku nõusolekul:
nimi, toimetulekutoetuse saamise kestus, elukoha piirkond, leibkonnatüüp, e-posti aadress,
telefoninumber. Täpsustage, mida peate silmas piirkonna ja elukoha piirkonna all ja
põhjendage elukoha ja KOV täpsuse vajadust seoses uuringu eesmärgiga. Märgin, et isiku
nõusolekuta töödeldakse tema andmeid värbamiseks, nõusolekul töödeldakse isiku
andmeid siis, kui isik on töötlemiseks oma nõusoleku andnud (värvatud). Palun ka seda
taotluses täpsustada.
6. Lisaks eelnevas punktis toodule palun kriitiliselt hinnata ja põhjendada vajadust andmete
töötlemiseks plaanitud koosseisus kogu uuringu puhul, näiteks kas uuringu eesmärgi
täitmiseks on vaja töödelda andmeid kogu ESU ja LEU andmekoosseisus.
7. Taotluse p 10. ja alapunktides nimetatud andmete kustutamine.
7.1. Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu STARist toimetulekutoetuse andmete välja
võtmiseks ja pseudonüümib andmed. Centarile esitatakse analüüsimiseks
pseudonüümitud andmed. Sotsiaalkindlustusamet säilitab koodivõtit kuni uuringu
lõpuni, misjärel see kustutatakse. Sotsiaalkindlustusametist päritud STARi
pseudonüümitud andmed kustutatakse uuringu lõppedes (kavandatav lõpp II
kvartal 2026). Millal kustutab Sotsiaalkindlustusamet STAR-st päritud algandmed?
Palun andmete kustutamise aeg määrata vähemalt aasta ja kvartali täpsusega.
7.2. Intervjuude andmed transkribeeritakse ja eemaldatakse transkriptsioonidest isiku
tuvastamist võimaldavad tunnused ehk transkriptsioonid anonümiseeritakse
transkribeerimise käigus. Intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid
kustutatakse pärast uuringu valmimist. Palun põhjendage, miks on vajalik
intervjueeritute kontaktide säilitamine pärast intervjueerimist? Palun täpsustage
intervjueeritute kontaktide ja intervjuude failide kustutamise aeg aasta ja kvartali
täpsusega mõlema intervjuu tüübi puhul.
7.3. Palun täpsustage millal kustutatakse muud uuringus kasutatavad andmed, näiteks
värbamisandmed.
8. Palun selgitage taotluses põhjalikumalt EUROMODi kasutamist, st kuidas täpselt toimub
andmetöötlus EUROMODis? Saan aru, et Statistikaamet esitab regulaarselt kindlas
koosseisus andmed EUROMODi. Kas Teie uuringu raames esitatakse simulatsiooniks
EUROMODi täiendavaid andmeid? Kui jah, siis palun selgelt välja tuua uuringupõhine
andmekoosseis. Samuti selgitage, kas sel juhul kustutatakse uuringu andmed
EUROMODist pärast uuringu lõppu ning kes ja millal kustutab?
3 (3)
9. Uuringu kutses (nõusolekuvormil) palume ära näidata, kust isiku andmed saadi, kes on
uuringus isikuandmete vastutav töötleja ning kus on isikul võimalik tutvuda uuringu
andmekaitsetingimustega (näiteks link).
10. Taotluse punkt 11 andmesubjekti teavitamine. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks
oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb
andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14
konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Märgin, et taotluses viidatud
andmetöötlejate üldised andmekaitsetingimused seda ei kajasta. Üldmäärus küll kehtestab
ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel
asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad
inimeste teavitamist. Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi vm
asutuse kodulehe kaudu jms viisil. Seega palun kaaluda andmesubjekti teavitamise
võimalusi ja vastavalt sellele taotlust täiendada. Kui leiate, et isegi ka üldine
andmesubjektide teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada.
Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 10.02.2025 taotluses esinevad puudused kõrvaldada
ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun
saata aadressil [email protected].
Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15
lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
peadirektori volitusel
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
AKI taotlus | 14.01.2025 | 2 | 1.1-16/115-1 | Väljaminev kiri | som | Andmekaitse Inspektsioon |