Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 13.01.2025 nr 10-11/97 - 1

Meie 30.01.2025 nr 9.3-1/25/292-2

Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkuse seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) Toompuiestee 35 kinnistu detailplaneeringu materjalid,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse üle otsustamisel, seisukoha saamiseks.

Planeeritav ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Balti jaama kõrval ning ulatub piki raudtee äärt

Toompuiestee tänavalt Tehnika tänavale. Planeeritavale alale jääb Toompuiestee 35, mis on 70%

transpordi ja 30% ärimaa ning osaliselt Toompuiestee 33a, mis on 100% ärimaa sihtotstarbega.

Planeeritava maa-ala suurus on 1,31 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb

ärimaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntidest. Alale määratakse täiendav ehitusõigus

kuni 7-korruselise ärihoone ning 3-korruselise korterelamu kavandamiseks. Olemasolev 7 korruseline

büroohoone säilitatakse. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks liiklusala (transpordi

korraldamiseks). Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut

muutev.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on detailplaneeringu algatamisettepaneku läbivaatamise käigus

kaalunud detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkust keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõigete 3-5 alusel ning leidnud, et KSH

läbiviimine ei ole vajalik.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KSH algatamata jätmisele.

Täiendavalt juhib amet tähelepanu järgnevale:

 Planeeringualale on planeeritud nii äri- kui ka elamufunktsiooniga alad. Amet juhib tähelepanu,

et planeeritavalt alalt lähtuvad, kui ka planeeritava ala välisõhus levivad liiklus- ning

tööstusmüra tasemed ei tohi ületada müratundlike hoonetega aladel keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.

Äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust.

 KSH eelhinnangus on kirjutatud: „teostada autoliiklusest ja sadamatest (KSHEH poolne märge

– asukoha tõttu ilmselgelt mõeldud raudteest lähtuvat müra) tuleneva müra modelleerimine

päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega nii hetke kui ka prognoositava

liiklussageduse põhjal“ Amet nõustub mürauuringu vajalikkusega. Ameti hinnangul tuleks

hinnata ka müra maksimaalseid tasemeid, seda eriti rongimüra puhul. Ametile laekunud

pöördumiste põhjal tekitavad inimestele rongimüra puhul kõige suuremat häiringut lühiajalised

maksimaalsed müraületused, eriti öisel ajaperioodil.

 Planeeritava ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1

toodud liiklusmüra normtasemeid.

2(2)

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85

dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra

liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 KSH eelhinnangus on välja toodud: „Võimaliku korterelamu (lähim objekt senistele elamutele)

mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas

vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-

7.00.“ Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Ameti hinnangul on antud detailplaneeringu raames asjakohane hinnata ka raudteelt tulenevat

vibratsiooni planeeringualal. Rongiliiklusest tulenev vibratsioonitase peab vastama

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 KSH eelhinnangus on kirjutatud: „projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid“

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud.

Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada

radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

toodule.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]