Kiri

Töö number

24000080

Korraldaja Jõhvi Vallavalitsus

Kooli tn 2

41595 Jõhvi

johvi@johvi.ee; registrikood 75033483

Planeerija ja konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

info@skpk.ee, registrikood: 11255795

www.skpk.ee

Staadium Detailplaneering

Kuupäev

13.01.2025

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

Väljavõte: Google maps 12.2024

2 / 23

Algatamine 25.04.2024

Eskiisi avalikustamine 21.10-21.11.2024

Eskiisi arutelu 04.12.2024

Vastuvõtmine …

Avalik väljapanek …

Avalik arutelu …

Kehtestamine …

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

3 / 23

I SELETUSKIRI

S I S U K O R D

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ........................................... 6

1.1. Planeeringu eesmärk .................................................................................................................................... 6 1.2. Planeeringu koostamise alused ................................................................................................................ 6 1.3. Teostatud uuringud ....................................................................................................................................... 6

2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................................. 7

2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus ............................................................................................. 7 2.2. Olemasolevad teed ja juurdepääs ........................................................................................................... 9 2.3. Tehnovõrgud ja olemasolevad kitsendused ......................................................................................... 9

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED11

3.1. Vastavus üldplaneeringule ning valla arengukavale ....................................................................... 11 3.2. Kehtiva üldplaneeringu muutmise põhjendused .............................................................................. 12 3.3. Vastavus alal varasemalt kehtestatud detailpaneeringutele ....................................................... 12 3.4. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................................................................ 13

4. PLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................................15

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................................................. 15 4.2. Ehitusõigus ..................................................................................................................................................... 15 4.3. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded........................................................................................ 16 4.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid. ...................................................................................... 17 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 17 4.6. Tuleohutusnõuded ....................................................................................................................................... 18 4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .......................................................................................... 18 4.8. Vertikaalplaneerimine................................................................................................................................. 18 4.9. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................................................... 18 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................. 18

5. TEHNOVÕRGUD ..................................................................................................................................20

5.1. Veevarustus ................................................................................................................................................... 20 5.2. Tuletõrje veevarustus................................................................................................................................. 20 5.3. Reovee kanalisatsioon ................................................................................................................................ 21 5.4. Sademevee käitlemine ............................................................................................................................... 21 5.5. Elektrivarustus .............................................................................................................................................. 21 5.6. Välisvalgustus................................................................................................................................................ 21

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE .......................................................................................................23

6.1. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................................ 23 6.2. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks .............................................................................................. 23

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

4 / 23

II JOONISED DP-01 Asukohaskeem

DP-02 Kontaktvööndi linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed

DP-03 Tugiplaan

DP-04 Põhijoonis

DP-05 Tehnovõrkude koondplaan

III MENETLUSDOKUMENDID

1. Jõhvi Vallavolikogu 25.04.2024 otsus nr 192;

2. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes nr 2250894;

3. Algatamise kajastus Põhjarannik 04.05.2024

4. Algatamise kajastus valla veebilehel 06.05.2024

5. Algatamise kajastus mais 2024 ilmunud vallalehes Jõhvi Teataja nr 5 (243);

IV LISAD

1. Spordiväljakud

2. Elektrilevi tehnilised tingimused nr 486810

3. Vee- ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

5 / 23

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Jõhvi Vallavalitsuse ning Skepast&Puhkim OÜ konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Piret Kirs Projektijuht, planeerija (maastikuarhitekt, Diplom nr BD002070)

Kati Kraavi GIS spetsialist, visualiseeringud

Jõhvi Vallavalitsus:

Tiit Toos Planeerimisspetsialist

Avo Sambla Kultuuri- ja spordinõunik

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

6 / 23

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on arendada Jõhvi linnas uue, peamiselt noortele ja

liikumisharrastusest huvitatud vallaelanikele puhkeala. Puhkealale nähakse ette rulapark, pump-

track, parkuuriväljak, erinevad pallmängu väljakud jm.

Planeeringuala paikneb Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja

selle lähiala detailplaneeringu alas, mis kehtestati Jõhvi Vallavolikogu 25.11.2010 otsusega nr 79.

Planeeringuala algatamise järgne suurus on ligikaudu 2,5 ha. Planeeringuga tehakse ettepanek

planeeringuala suurendamiseks, selliselt, et osaliselt planeeringualale jääv Saeveski tn 2 kinnistu

oleks kaasatud terves ulatuses. Sellega suureneb planeeritava ala pindala 3,5ha-ni.

1.2. Planeeringu koostamise alused

Detailplaneeringu algatamise ja koostamise alused:

• planeerimisseadus;

• riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Jõhvi linna Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine Jõhvi Vallavolikogu 25.04.2024 otsus nr 192;

Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:

• Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 otsusega nr 127 kehtestatud Jõhvi valla üldplaneering;

• Jõhvi Vallavolikogu 28.09.2023 määrusega nr 75 kinnitatud „Jõhvi valla arengukava 2024-

2030“;

• Jõhvi Vallavolikogu 16.06.2016 määrusega nr 97 vastuvõetud „Üksikpuude raie loa

andmise tingimused ja kord Jõhvi vallas“;

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

• Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala

detailplaneering, kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 25.11.2010 otsusega nr 79;

• Tartu mnt 16 ja selle lähiümbruse detailplaneering, kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu

17.05.2012 otsusega nr 194;

• Tartu mnt 14 krundi detailplaneering, kehtestatud 22.07.2004;

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded;.

1.3. Teostatud uuringud

• Topo-geodeetiline mõõdistamine, Saeveski tänav - Tartu maantee – Ida-Viru GEO, töö nr

2710-07-23, juuli 2023.

Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot.

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

7 / 23

2. OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus

Planeeritav ala, pindalaga u 2,5 ha, asub Jõhvi linna lõunapoolses osas Jõhvi viadukti vahetus

läheduses. Planeeringuala hõlmab Tartu mnt 9 kinnistut ja osaliselt Tartu maantee L3, Saeveski tn

2 ja Saeveski tänav kinnistuid (vt tabel 1). Tegemist on ka Jõhvi linnas vahetult linna läbiva Tallinn-

Narva raudtee äärde jääva haljasalaga, kus gruppidena esineb kõrghaljastust. Planeeringuga tehakse

ettepanek planeeringuala suurendamiseks, selliselt, et Saeveski tn 2 kinnistu jääks planeeringualasse

terves ulatuses. Sellega suureneb planeeritava ala pindala 3,5ha-ni.

Joonis 1. Algatamise järgne planeeringuala piir. Vaade alale (Maa-ameti kaldaerofoto seisuga

06.05.2023)

Tabel 1. Planeeringualale jäävad kinnistud

Aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve

Tartu mnt 9 25301:007:0146 7451 m² Ärimaa 100%

Tartu maantee L3* 25301:007:0135 12 951 m² Transpordimaa 100%

Saeveski tn 2* 25301:007:0151 12 532 m2 Transpordimaa 100%

Saeveski tänav* 25301:007:0152 10 692 m2 Transpordimaa 100%

*Osaliselt planeeringualal

Planeeritav ala piirneb põhjast Jõhvi raudteejaama kinnistuga (25301:010:0035 pindala 38,4 ha

transpordimaa 100%), idast Ahtme-Jõhvi 5,008-6,091 km kinnistuga (25301:007:0069 pindala 1,9

ha transpordimaa 100%) ja Tartu mnt 11a kinnistuga (25301:007:0065 pindala 2956 m2

tootmismaa 100%), lõunast Tartu mnt 11 kinnistuga (25301:007:0074 pindala 9166 m2 ärimaa

100%) ja läänest Tartu mnt 14 kinnistuga (25301:007:0047 pindala 14554 m2 ärimaa 100%).

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

8 / 23

Maapealne hoonestus alal puudub, küll aga jääb Saeveski tn 2 kinnistule endise hoone maalune osa,

mis on ette nähtud likvideerida. Saeveski tn 2 kinnistule on rajatud ka multifunktsionaalne

spordiväljak.

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeil jääb planeeringuala Eesti põlevkivimaardla Tammiku

kaevevälja passiivse tarbevaru 2. plokile. Kuna planeeringualale jääval kinnistul ja naaberkinnistutel

juba paiknevad ehitised ja teed, siis planeeritav tegevus ei halvenda maavaravarule juurdepääsu

osas olemasolevat olukorda. Alal ei paikne altkaevandatud alasid.

Planeeritava maa-ala reljeef on üldiselt tasane. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 58,7 kuni 61,6

m. Tegemist on haljasalaga, kus suuremad puude grupid jäävad ala raudteepoolsele küljele ning

idapoolsesse osasse. Tartu mnt L3 kinnistule on puude vahele rajatud pumptrack rada, mis

käesoleval hetkel on ka aktiivses kasutuses.

Vaade Saeveski 2 kinnistule

Vaade olemasolevale Pumtrack rajale

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

9 / 23

2.2. Olemasolevad teed ja juurdepääs

Juurdepääs alale toimub Tartu mnt-lt. Ala piirneb lisaks Saeveski tänava. Tegemist on avalikus

kasutuses munitsipaalomandis olevate asfaltkattega tänavatega.

Tartu mnt on osas kulgeb sõidutee ääres kergliiklustee, Saeveski tänava lõikes kergliiklustee puudub.

Lisaks on tagatud juurdepääs planeeringualale jalgsi või rattaga raudtee poolt.

Planeeringuala kattub osaliselt Jõhvi liiklussõlme detailplaneeringuga, millega on alale kavandatud

liiklussõlm. Tänastes arengusuundades aga nimetatud planeeringuga kavandatud liikluslahendust

realiseerima ei hakata.

2.3. Tehnovõrgud ja olemasolevad kitsendused

Planeeringualale ulatuvad vee-, kanalisatsioonitorud, madalpinge- ja sidekaablid. Tartu mnt ning

olemasolevad trikirajad on valgustatud, Saeveski tänaval tänavavalgustus puudub.

Planeeringualale ulatub raudtee kaitsevöönd (30 m raudtee äärmise rööpme teljest).

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeil jääb planeeringuala Eesti põlevkivimaardla Tammiku

kaevevälja passiivse tarbevaru 2. plokile. Ei ole alust arvata, et kavandatav detailplaneeringu

lahendus halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas

olemasolevat olukorda.

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

10 / 23

Joonis 2. Väljavõte maa-ameti kitsenduste kaardilt

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

11 / 23

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED

3.1. Vastavus üldplaneeringule ning valla arengukavale

Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt

asuvad kinnistud tiheasustusalal, kus Saeveski 2, Tartu mnt L3 ja Saeveski (munitsipaalomandused)

maakasutuse juhtotstarveteks on määratud teemaa (L) ja Tartu mnt 9 (riigimaa) büroohoone maa

(BT). Detailplaneeringuga taotletakse riigimaa kinnisasja aadressiga Tartu mnt 9 anda üle

munitsipaalomandusse ning maakasutuse sihtotstarve muutmist nimetatud kinnisasjadel

ühiskondlike ehitiste (A) juhtotstarbega maadeks.

Joonis 3. Väljavõte kehtivast Jõhvi valla üldplaneeringust. Planeeringuala tähistatud kollase joonega

Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks

maakasutuse juhtotstarbe osas – tehakse ettepanek muuta ala liiklus ning kaubandus-,

teenindus-, ja büroohoone maast ühiskondlike ehitiste maaks.

Jõhvi valla arengukava 2024-2030 kohaselt on Jõhvi visiooniks olla aastal 2030 tunnustatud, kiire

arengu ja hea mainega regionaalkeskus, mis suudab ühendada teisi piirkonna omavalitsusi ja omada

nii Eestis kui Euroopa Liidus võrdväärset mõju teiste regionaalsete keskustega. Jõhvi linnast ja

lähiümbrusest on kujunenud kõrge elukvaliteediga elamispiirkond. Jõhvi on atraktiivne elupaik,

tervislik ja tervist edendav vald. Käesolev detailplaneering on kooskõlas Jõhvi valla

arengueesmärkidega.

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

12 / 23

3.2. Kehtiva üldplaneeringu muutmise põhjendused

Jõhvi valla arengu üheks eesmärgiks on luua atraktiivne elupaik, tervislik ja tervist edendav

elukeskkond, kus on võimalik tegelda nii tervise- kui tippspordiga, luua kaasaegsetele nõuetele

vastavad tingimused/võimalused kultuuri- ja spordiürituste pealtvaatajatele ning kultuuritarbijatele

laiemalt; luua ja hoida käigus terviserajatisi; parandada avaliku ruumi välisilmet ja mitte lubada selle

halvendamist. Kõik need eesmärgid soosivad antud alal spordipargi ja puhkeala rajamist

planeeringuga kavandataval alal. Planeeringuala asub logistiliselt heas asukohas. Paiknedes olulise

liiklussõlme ääres võib öelda, et planeeringualal on hea ühendus linnaosa keskusega ja linna teiste

piirkondadega. Tegemist on linna keskse alaga kuhu on tagatud juurdepääs nii jalgsi kui

sõiduvahendiga. Aktiivse aja veetmiseks puhkeala laiendamisel on positiivne mõju igas vanuses

elanikule. Nii noored kui vanemad saavad veeta rohkem aega liikumises värskes õhus ja omavahel

suhelda.

Kehtiva üldplaneeringu muutmine liiklus ning kaubandus-, teenindus-, ja büroohoone maast

ühiskondlike ehitiste maaks on antud asukohas igati põhjendatud.

Joonis 4. Kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu muutmise ettepanek

3.3. Vastavus alal varasemalt kehtestatud detailpaneeringutele

Planeeringuala moodustavad kinnisasjad paiknevad Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva

Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala detailplaneeringu alas, mis on kehtestatud Jõhvi

Vallavolikogu 25.11.2010 otsusega nr 79 ning Tartu mnt 16 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu

alas, kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 17.05.2012 otsusega nr 194. Lisaks kattub planeeringuala

Tartu mnt 14 krundi detailplaneeringu alaga ( kehtestatud 22.07.2004).

Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala

detailplaneeringu koostamise põhieesmärk on Jõhvi linna läbivate põhi- ja tugimaanteede ja

A

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

13 / 23

olemasolevate linnatänavate vaheliste ühendustänavate kindlaksmääramine ja tervikliku

liikluskorralduse lahenduse jaoks vajaliku maa-ala kruntideks jaotamine. Praeguste arengusuundade

lõikes nimetatud planeeringut realiseerima ei ole asutud, ning ka Jõhvi valla arengukavaga 2024-

2030 nähakse alale ette Skatepargi laiendamist, sh parkuuriväljaku rajamist ehk alal nähakse ette

pigem tänavaspordikeskuse kontseptsiooni arendamist.

Jõhvi linna, Tartu mnt 16 ja selle lähiümbruse detailplaneering hõlmab ka käesoleva planeeingualasse

jäävat Saeveski tn 2 kinnistut. Kehtestatud planeeringu põhieesmärk on kavandada kesklinna

vahetusse lähedusse tasuta parkla. Planeeringuga on ette nähtud krundid parkla rajamiseks ning

määratud ehitusõigus perspektiivse parkimishoone jaoks. Käesolevaks hetkeks pole planeeringut

realiseerima hakatud.

Jõhvi linna Tartu mnt 14 krundi detailpaneeringuga on ala jaotatud neljaks. Planeeringuga

moodustatud transpordimaa krunt kattub algatatud Tartu mnt 9 ja lähiala detailpaneeringu alaga.

Käesolevaks hetkeks on detailplaneeringu lahendus realiseeritud.

Tartu mnt 9 ja lähiala detalplaneeringu kehtestamisel muutuvad Jõhvi linna Jõhvi - Tartu – Valga

maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala, Tartu mnt 16 ja selle lähiala ning Tartu

mnt 14 krundi detailplaneeringud kehtetuks käesoleva planeeringualaga kattuvas osas.

3.4. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Kontaktvöönd hõlmab planeeritavaid ning nendega piirnevaid kinnistuid ning nende lähiala.

Planeeringuala puhul on tegemist olemasoleva liiklussõlme lähedusse ning linna kesksesse punkti

jääva alaga. Vaadeldav ala piirneb ühelt poolt raudteega, teiselt poolt ärimaadega.

Kuna alale on juba varasemalt rajatud skatepargi ja pumptracki rajad on ala laiendamine suurema

spordikompleksi alana igati loogiline. Planeeritav ehitusõigus ei muuda piirkonna

hoonestuspõhimõtteid ega miljööd, pigem täiendab ja lisab piirkonnale väärtust. Ala lähedusse,

teisele poole liiklussõlme idasuunas jääb kavandatav jalgpalli keskuse ala.

Lähimad kauplused ja teenused jäävad planeeringuala vahetusse naabrusse. Lähim haridusasutus

jääb linnulennult ca 180m kaugusele (kood/Jõhvi). Teised haridusasutused – Jõhvi põhikool, Jõhvi

Gümnaasium ja Jõhvi Kunstikool jäävad planeeringualast linnulennult ca 500 m kaugusele

kagusuunas.

Planeeringuala ümbrus on valdavalt kaetud planeeringutega. Planeeringuala kattub osaliselt varem

kehtestatud planeeringutega:

• Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala

detailpaneeringuga – kehtestatud 25.11.2010.

• Tartu mnt 16 ja selle lähiümbruse detailplaneering – kehtestatud 17.05.2012

• Tartu mnt 14 krundi detailplaneering – kehtestatud 22.07.2004

Lisaks jäävad naaberkinnistutele järgmised planeeringud:

• Tartu mnt 11 DP – kehtestatud 21.08.2003 Planeeringu eesmärk on krundi piiride ja

ehitusõiguse määramine kaubanduskeskuse rajamiseks ning liikluskorralduse

lahendamiseks.

• Tartu mnt 11b krundi ja lähiala DP – kehtestatud 27.01.2015. Detailplaneeringu eesmärgiks

on Tartu mnt 11b krundile ehitusõiguse määramine kuni 14 m kõrguse ärifunktsiooniga

(kauplused, teenindus) hoone püstitamiseks ning liikluskorralduse lahendamiseks.

• Tartu mnt 12a, 12h, 12e ja lähiala detailpaneering – kehtestatud 17.12.2009. Eesmärgiks

on krundipiiride muutmine, olemasolevate hoonete lammutamine, ehitusõiguse määramine

ärihoone püstitamiseks, arhitektuursete tingimuste määramine, juurdepääsude ja

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

14 / 23

liikluskorralduse lahendamine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine ning

haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine.

• Tartu mnt 15 ja 15a detailplaneering – kehtestatud 22.07.2004. Planeeringuga nähakse ette

kuni kuuekorruselise hoone rajamine, mille alumistel korrustel paikneksid äri- ja büroopinnad

ning ülemistel korrustel korterid, lisaks ehitusõigus autopesula ning tankla rajamiseks.

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

15 / 23

4. PLANEERINGUGA KAVANDATAV

Detailplaneeringu lahendusega luuakse võimalused Jõhvi linnas uue atraktiivse ja liikumist

soodustava puhkeala arendamiseks erinevas vanuses inimestele. Spordivahendid on vastavalt nende

funktsionaalsusele ja sihtrühmale koondatud, paiknedes alal nii, et kasutajal oleks mugav ühelt

teisele edasi liikuda. Ala tsoneeritakse tegevuste kaupa.

Vähendamaks võimaliku tuulekoridori teket ning loomaks keskkonnasõbralikut ning kuumal päeval

varju pakkuvamat ja privaatsemat keskkonda, säilitatakse alal võimalikult olemasolev haljastus.

Alal lahendatakse parkimine.

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga on kavandatud 2 eraldi krunti: üks üldkasutatav maa ning üks transpordimaa

krunt. Kruntide moodustamise andmed on toodud põhijoonisel.

Spordipark, moodustatav krunt POS 1 on ette nähtud puhke- ja spordirajatiste rajamiseks, millele

lisandub, osaline äri võimalus kohapealse teeninduse tagamiseks.

Pos 2 kaudu toimub juurdepääs alale.

Planeeritud kruntide pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise

käigus.

4.2. Ehitusõigus

Ehitusõigus on ette nähtud vaid POS 1, mille piires on määratud hoonestusala. Hoone suurim lubatud

ehitisealune pind on 50 m².

Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. Lisaks hoonele on lubatud

rajatiste ja ehitusloa kohustuseta hoonete püstitamine, mida võib vajadusel püstitada kogu

planeeritava ala ulatuses hoonestusala piires. Rajatiste ehitamiseks koostada eraldi projekt, millega

määratakse täpsed auskohad.

Spordirajatistest on hoonestusalal arvestatud järgnevate aladega (vt Lisa 1.):

• multiarena plats (31,5 m x 15 m)

• kaks tenniseväljakut (ca 28,8 m x 14 m)

• padeliväljak (20,4 m x 10,4 m)

• interaktiivsed väljakud – Sutu ja Toro

• tänavakorvpalliplats – 3x3 korvpall

• erinevad välijõusaali elemendid

• street workout seade (ca 11 m x 15,7 m)

• pumptracki laiendus (85 m x 42 m)

• parkuuriala (15,2 m x 12,7 m)

• madalseiklusrada (56,2 m x 17,5 m)

• skatepargi laiendus (39,2 m x 23,8 m)

• laste mängulinnak (25,3 m x 18,8 m)

• rattaõpperada (25,5 m x 38,2 m).

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

16 / 23

Tabel 2. Ehitusõigus

Pos

nr

Moodus-

tatava

krundi

aadressi

ettepanek

Moodus-

tatava

krundi

pindala

/ m2

Max

hoone

ehitise

alune

pind /

m2

Max

hoone

kõrgus /

m

Max

hoonete

arv

krundil

Max

korrus

e-lisus

Sihtotstar

ve

detailplan

ee-ringu

liigi põhjal

Sihtots-tarve

katastri-

üksuse

liigi põhjal

1 Spordipark 27 133 50 5 1 1 ÄK5 /PS95

Ä5 /Üm95

2 Tarrtu mnt

L3

1162 LT 100 L 100

Üm - üldkasutatav maa; PS puhke- ja spordirajatiste maa; LT- tee- ja tänava maa-ala; L – transpordimaa; ÄK – kaubandus- , toitlustus- ja teenindushoone maa; Ä – ärimaa

4.3. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Kavandatavad ehitised peavad sobima ümbritsevasse keskkonda.

Olulisemad arhitektuurinõuded hoonele:

• Katusetüüp: lame-, viil- ja kaldkatus;

• Katusekalded: 0-30 kraadi;

• Katusekattematerjalid: vastavalt katusetüübile sobivad, kauakestvad;

• Välisviimistlusmaterjalid: krohv, klaas, betoon, metall, tellis, puit, fassaadiplaat (ka

kombineeritult); keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine;

Inventari valikul tuleb silmas pidada, et kogu inventar oleks kvaliteetne, ohutu ning moodustaks nii

omavahel kui kogu spordialaga visuaalse terviku (välisilme, kujunduse, materjali ja värvitoonide

poolest).

Väljakute puhul on oluline jälgida nende paigutamist ilmakaarte suhtes. Üldjuhul paigutatakse

väljakud pikema teljega põhja-lõuna suunas, et hommikune ja õhtune päike mängijaid võimalikult

vähe häiriks

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

17 / 23

4.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid.

Planeeringualale jääb pärandkultuuri objekt, künnapuu allee, mis koosneb 100 aasta vanustest

puudest, millest enamik on heas seisundis. Allee on seotud endise vallamajaga ja kannab

omavalitsuse ajaloolist väärtust. Planeerimisprotsessis on püütud maksimaalselt arvestada allee

terviklikkuse säilitamisega, kuid kõigi puude säilitamine ei ole paraku võimalik.

Alal puudub muu märkimisväärne ja väärtuslikum taimkate. Varasemalt alale rajatud skatepark ja

pumptrack arvestavad sealse kasvava kõrghaljastusega ning on kohandatud vastavalt antud

keskkonnaga.

Planeeringu realiseerimisel, lisanduvate spordirajatiste rajamisel tuleb arvestada võimalikult

olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisega. Täpsema haljastuslahenduse väljatöötamine toimub

edasise projekteerimise käigus. Haljastuse kavandamisel arvestada hoone, tehnovõrkude- ja

rajatiste asukohtadega ning kasutada piirkonda sobivaid taimeliike.

Ohutuse tagamiseks tuleb raudteemaa ja detailplaneeringu ala piirile rajada piire kogu raudteemaa

ulatuses, et pääs raudteemaale, selleks mitte ettenähtud kohtades, oleks takistatud. Piirdeaia

kavandamise korral tuleb arvestada, et aluspinnasega ühendatud piirdeaia osad (aiapostid,

aiavundament), samuti piirdeaia elemendi ja konstruktsioonid ei ulatuks üle raudteemaa kinnistu

piiri.

4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Tänavatevõrk jääb üldjoontes samaks, kuid planeering näeb ette teatud muudatused

liikluskorralduses. Tartu maantee lõik Saeveski tänavast kuni raudteeni suletakse sõidukitele, välja

arvatud teenindus- ja päästeautodele. Arvestatud on ka Tartu mnt, 2. Tartu põik ja Mooni tn

ebastandardse ristmiku rekonstrueerimis projektiga, millega nimetatud ristmik on ette nähtud

lahendada ringristmikuna1.

Kuna tegu on avalikult kasutatava alaga, on oluline tagada hea ühendus kergliiklejatele.

Teede projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu vajadusega

alale.

Sõidukite parkimine on planeeritud piki Saeveski tänava äärt. Püsivate suurte parklate rajamist ei

plaanita. Suurürituste korral on parkimiskoormust võiamalik leevendadada eelkõige viadukti alla

jääva munitsipaalparkla abil. Vajadusel kaalutakse kokkulepete sõlmimist naaberkinnistute

omanikega, et kasutada sealsete kaupluste parkimisalasid, vältides sellega uute asfaltväljakute teket

piirkonda.

Parkimiskohtade kavandamisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning

objekti orienteeruvast tegelikust vajadusest. Normatiivide järgi on spordisaalide ja väljakute puhul

parkimisvajadus 1 /70 (brutopind ruutmeetri kohta). Spordiplatside kõrval on arvesse võetud ka

välijõusaalielementide ja street workout’i kasutust, mida hinnatakse elemendipõhiselt. Pumptrack'i

ja teiste trikiradade kasutajad eeldatakse saabuvat peamiselt jalgrataste või tõukeratastega,

mistõttu nende jaoks eraldi parkimiskohti ei kavandata.

Lähtudes eeltoodust on arvutuslik maksimaalne parkimisvajadus ligikaudu 50 kohta, arvestades kõigi

rajatiste ja tegevuste samaaegset kasutust. Tegelik vajadus on tavapäraselt väiksem, mistõttu

kavandatud 43 parkimiskohta katavad eeldatavalt enamuse nõudlusest. Lisaks nähakse vastavalt

standardi nõuetele ette alale kaks parkimiskohta bussidele.

Lisaks sõidukitele nähakse alale ette parkimisekohad jalgratastele. Kõik jalgratta parkimiskohad

peavad võimaldama raamist lukustamist.

1 K-Projekt poolt 2022a. koostatud põhiprojekt Jõhvi ringristmik, töö nr 22138

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

18 / 23

4.6. Tuleohutusnõuded

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega.

Tulekahju kustutamise vooluhulgad määratakse vastavalt siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“.

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud

Planeeringuga kavandatav vastab üldplaneeringus seatud eesmärkidele ning kavandatud tegevused

ei tekita keskkonnale olulist keskkonnamõju. Arvestades planeeringuala asukohta Jõhvi linnas ei

suurenda planeeritud ehitus keskkonnariske ümbritsevale keskkonnale, ei sea ohtu inimeste tervist,

heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Jäätmekäitlus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed

tuleb koguda vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse ning olmejäätme äravedu tuleb korraldada

jäätmeluba omavate firmade kaudu. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Jõhvi linna

jäätmehoolduseeskirjale ning sõlmitakse leping piirkonda teenindava firmaga.

Detailplaneeringu alal ei ole ega ole ka planeeritud keskkonda saastavaid objekte. Kavandatuga ei

kaasne soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsiooni võib esineda ehitustegevusel. Kasutusaegsed

mõjud on seotud pigem müraga ja valgustusreostusega. Valgusreostuse oht tekib spordiväljakute, -

rajatiste valgustamisel ning müra väljakute kasutamisel. Samas ei jää planeeringuala otseselt

elurajooni vaid on ümbritsetud pigem avaliku äriruumiga.

Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud

ehitustegevusega. Nende ulatus piirneb planeeritava kinnistu ning selle vahetu lähialaga, kuhu võib

levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud

häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi lähipiirkonna elanikele ning takistusi liikluses. Nimetatud

häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele või varale. Ehitustööde

kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse

levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning ehitustegevusega kaasnevate

jäätmete veo korraldust.

4.8. Vertikaalplaneerimine

Mõnede elementide paigaldamiseks on vaja pinnase tõstmine. Vertikaalplaneerimine tuleb koostada

ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja rajatiste täpsetele asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel

tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele ja arvestada

transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843

„Linnatänavad“.

4.9. Servituutide seadmise vajadus

Võimalikud planeeritavad kitsendused ja servituudivajadused kajastuvad tehovõrkude koondplaanil.

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• parkimisaladele ja juurdepääsuteele rajada välisvalgustus;

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

19 / 23

• erineva kasutusega alade selgepiiriline eristamine;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed;

• planeeritava ala korrashoid;

• süttimatust materjalist prügikonteinerite kasutamine.

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ ning CPTED (kuritegevuse

ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu) esitatud üldistest põhimõtetest.

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

20 / 23

5. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline lahendus, mis on kajastatud tehnovõrkude koondplaanil.

Lahendust täpsustatakse ehitusprojektis.

5.1. Veevarustus

Veevarustuse planeerimise aluseks on OÜ Järve Biopuhastus poolt 07.01.2025 e-kirjaga nr 2-

1.2024/3824-1 väljastatud tehnilised tingimused (vt Lisa 3).

Detailplaneeringu alale (kinnistutel Tartu maantee L3 ja Tartu maantee J6) jäävad olemasolevad OÜ

Järve Biopuhastus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud. Olemasolevate ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni torustike kaitsevööndi ulatus on iga torustiku telgjoonest 2,0 m mõlemale poole.

Veetorustiku lõigul A–B (vt Tehniliste tingimuste Lisa 3 Lisa skeem) on ühisveevärgiga

ühendumispunkt, mille täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus. Planeeringuala

veetarbimine ja vajalikud vooluhulgad (l/s, m3/h, m3/d), täpsustatakse projekteerimistööde käigus.

Lisaks täpsustatakse veemõõdusõlme asukoht, torustike läbimõõdud ja paiknemine, mis kõik

kooskõlastatakse OÜ Järve Biopuhastusega. Veemõõdusõlm peab asuma hoones nii, et sisendustoru

oleks võimalikult lühike, või mõõdukaevus kohe pärast sisendustoru kinnistule suubumist. See

paigaldatakse vastavalt mõõteseadusele ja OÜ Järve Biopuhastuse nõuetele. Veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenuste arvestus toimub joogivee mõõturi alusel.

Kõik olemasolevad veekaevude luugid (sh maasiibrite kaped) tuleb tõsta vastavalt planeeritava ala

vertikaalplaneeringule. Kaevude malmluukide (sh maakraanide kapede) kõrgused peavad olema

järgmised:

• Betoonis ja kiviparketis – 0-5 mm allapoole pealispinda;

• Asfaltkattel kaevude kaante/luukide kõrgused peavad vastama MTM määruses nr 101 "Tee

ehitamise kvaliteedinõuded" toodud nõuetele – 4 mm põiksuunas ja 3 mm pikisuunas

allapoole pealispinda;

• Haljasalal, kruusas, killustikus liiklusalal – pinnasega samasse tasapinda.

Vajadusel tuleb rekonstrueerida olemasolevate veekaevude (sh maakraanide) maa-alused ülemised

osad (sh malmluugid), et nende kõrgused vastaksid eeltoodud nõuetele. Kaevude rekonstrueerimisel

on lubatud kasutada ainult raudbetoonist elemente. Teiste materjalide (telliskivi, teras- või

puitmaterjal jne) kasutamine ei ole lubatud.

Lisaks tuleb vajadusel likvideerida kaevud mittetöötavatel veetorustikel, mis jäävad projektiga

hõlmatud alale. Kasutusest välja jäävatel kaevudel tuleb eemaldada ülemised osad (vähemalt 1 m

maapinnast) ning kaevud tuleb täita liivaga ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele.

Likvideeritavates kaevudes tuleb betoneerida kaevudes asuvad toruotsad.

Ühisveevärgi torustike kaitsevööndites ei tohi tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi rajatistele ega

istutada puid.

5.2. Tuletõrje veevarustus

Tulekustutusvesi tagatakse Tartu mnt nurgale jäävast olemasolevast hüdrandist JÕ114H

Välistulekustutusvee vajadus tuleb täpsustada hoone projektiga.

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

21 / 23

5.3. Reovee kanalisatsioon

Kanalisatsiooni planeerimise aluseks on OÜ Järve Biopuhastus poolt 07.01.2025 e-kirjaga nr 2-

1.2024/3824-1 väljastatud tehnilised tingimused (vt Lisa 3).

Ühenduspunktiks ühisreoveekanalisatsiooniga on olemasolev kanalisatsioonikaev KK-1, mis asub

Tartu maantee J6 kinnistul.

Reoveekanalisatsiooni vajalikud vooluhulgad (l/s, m3/h, m3/d) määratakse projekteerimise käigus

ning kooskõlastatakse OÜ-ga Järve Biopuhastus.

Ühisreoveekanalisatsiooni ei tohi juhtida:

• kontsentreeritud reovee ja reostushulki;

• tinglikult puhast heitvett;

• lokaalsetest puhastusseadmetest (restidelt) kogutud jäätmeid, olmeprügi, ehitusprahti,

tööstusjäätmeid jne;

• heitvett, mille temperatuur ületab 35 kraadi C;

• sademe- ja drenaaživett;

• reoainete kontsentratsioonid ei tohi ületada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise

eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi, ega kahjustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ja/või

põhjustada puhastusprotsessi häireid

5.4. Sademevee käitlemine

Jõhvi ringristmiku projektis on Tartu tänavale kavandatud sademeveekanalisatsioon Ø200-315 PP

SN8. Tänavalt kogutakse sademevesi restkaevude kaudu, kust see juhitakse projekteeritud torustiku

abil Saeveski tn 2 kinnistule. Seal on ette nähtud sademevee imbsüsteem, kuhu vesi suunatakse

maasse imbumiseks.

Planeeringuala täpne sademevee ärajuhtimise lahendus, täpsustatud vooluhulgad antakse

projekteerimise käigus ning lahendatakse koos ala vertikaalplaneerimisega.

5.5. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimise aluseks on OÜ Elektrilevi väljastatud tehnilised tingimused 486810 (vt

Lisa 2).

Detailplaneeringuga haaratud ala elektrivarustus on tagatud Jõhvi Nr36 6/0,4 lV kV alajaama baasil.

Nimetatud alajaamast nähakse ette eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Kinnistu piirile on

kavandatud 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide

liitumiskilbist nähakse ette maakaabliga.

5.6. Välisvalgustus

Valgustuse toide saadakse kavandavast elektri liitumiskilbist. Tänavavalgustusele nähakse ette

juhtimiskilp ja tänavavalgustuse elektrivarustus lahendatakse maakaabelliinidega projekteerimise

etapis.

Tänavavalgustuse projekteerimise korral lähtuda EVS 843:2016 standardis toodud tehnovõrkude

vahelistest kujadest rööpkulgemisel ja nende lõikumisel ning nõuetest kaitsevöönditele, sh arvestada

järgmisega:

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

22 / 23

• Vältida tuleb projekteeritavate rajatiste (kilpide, mastide jne) paigaldamist vee- ja

reoveetorustikele ja kaevudele;

• Uute tänavavalgustuse mastide asukoha määramisel tuleb arvestada, et projekteeritavad

mastid peavad jääma väljapoole olemasolevate vee- ja reoveetorustike kaitsevööndeid.

Tänavavalgustuse lahendus peab arvestama, et oleks tagatud nii nägemisülesanneteks vajalik

valgustus, valgustuse kvalitatiivsed nõuded kui ka kasutajate nägemismugavus. Valgustuslahendus

ei tohi tekitada valgusreostust, häirivat valgust ümbritsevale keskkonnale ega kutsuks esile räiguse

aistinguid. Samuti peab valgustuspaigaldis olema keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik, sobituma

esteetiliselt ja disainilt keskkonda ning tekitama koos olemasolevate ehitistega ühtse terviku.

Valgustitena kasutada leedvalgusteid. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti

paigalduskõrgusele: kuni 6 m – IK08, 6 m ja kõrgem – IK07. Kasutatavad valgusallikad peavad

vastama fotobioloogilise ohutuse standardi ohutuse klassile minimaalselt RG0 või RG1.

Täpsed valgustusklassid, valgustuse värvsustemperatuur (CCT), värviedastuse üldindeks (CRI),

valgustite paigalduskõrgused, mastide paigustus ning maakaablite tüübid ja trasside täpsed

asukohad lahendatakse ehitusprojekti käigus. Valgustuse projekteerimisel lähtuda teevalgustuse

standardist EVS-EN 13201 ja spordiavalgustuste standardist EVS-EN 12193:2019

Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneering

23 / 23

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesoleva

detailplaneeringu kehtestamisega muutub varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse

kandmine;

• vajalike servituutide seadmine;

• enne ehitusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja ehitada tänav ja tehnovarustus kuni

liitumispunktini;

• sõlmida liitumislepingud;

• ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

• ehitamine ja vastuvõtmine.

6.1. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või

pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete

puudulikku käitlemist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada

koheselt.

Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega eelpool nimetatud nõuete täitmise

vastavalt kehtivale seadusandlusele.

6.2. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks

Hoonete ja tehnorajatiste projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest

projekteerimisnormidest ja õigusaktidest.

Raudteemaale, raudtee ja/või raudtee tehnovõrkude kaitsevööndisse rajatiste kavandamisel tuleb

detailplaneeringu realiseerimise korral ehitusprojektide koostamise etapis taotleda aktsiaseltsilt Eesti

Raudtee tehnilised tingimused koos eskiislahendusega e-posti aadressil infra@evr.ee.

Kõrghaljastuse kavandamisel raudteemaaga piirnevale alale arvestada raudteeliikluse ohutuse

tagamiseks vajaliku nähtavusega. Arvestada, et täiskasvanud puude võrad ja juured ei ulatuks

raudteemaale. Eelistada väiksemakasvulisi ja püramiidja võraga liike

Välisvalgustuse lahenduste kavandamisel ja projekteerimisel arvestada, et see ei tohi halvendada

veeremijuhil rongiliikluse signaaltulede nähtavust raudteel.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / info@transpordiamet.ee / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõhvi Vallavalitsus

johvi@johvi.ee

Kooli tn 2

41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond

Teie 15.01.2025 nr 7-1.3/215-1

Meie 30.01.2025 nr 7.2-2/25/2683-7

Jõhvi linna Tartu mnt 9 ja lähiala kinnistute

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Jõhvi linnas Tartu mnt 9 ja lähiala kinnistute

detailplaneeringule (katastritunnused 25301:007:0146, 25301:007:0135, 25301:001:0013 ja

25301:007:0152, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused

multifunktsionaalse spordi- ja puhkeala rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee nr 3 viadukti kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 24000080_Tartu_mnt_9_SK_DP

2. 24000080_Tartu_mnt_9_DP04_Põhijoonis

Kristi Kuuse

58603278, Kristi.Kuuse@transpordiamet.ee